Tartu Ringkonnakohtu arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtunike tagasisidestamine, kohtunike ametikitsendused) kohta

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Tartu Ringkonnakohtu arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtunike

tagasisidestamine, kohtunike ametikitsendused) kohta

Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse muutmise seaduse

eelnõu kohta. Meie kokkuvõtlikud seisukohad eelnõu kohta on järgmised:

Kohtunike tagasisidestamine

Esmalt märgin, et kohtunike tagasisidestamine on olnud nn pehme meetmena ka siiani

võimalik. Tartu Ringkonnakohus on seda rakendanud ning kuni käesoleva ajani ei ole teada

juhtumeid, kus kohtunik oleks sarnase vestluse pidamisest keeldunud. Samas annab

tagasisidestamise seadustamine kahtlemata vestluse läbiviijatele suurema kindluse selles, et

vestlus ka reaalselt toimub ning vestluse käigus esitatud soovitusi ja nõuandeid arvestatakse.

Seetõttu toetame tagasisidestamise reguleerimist kohtute seaduses.

Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2020. a arvamuses nr 10-3/20/88-2 kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta leidsime, et kohtunike

tagasisidestamine peaks olema vajaduspõhine ning alluma ringkonnakohtu kolleegiumi

esimehe otsustusdiskretsioonile. Ka leidsime, et kohtunike tagasisidestamine ei tohiks kujuneda

ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele erialatöö ja muude juhtimisülesannete kõrval liigselt

koormavaks tööülesandeks. Jääme selle arvamuse juurde ka praegu. Sellega seoses on

positiivne, et tagasisidestamine on eelnõu järgi ette nähtud vajaduspõhisena ega toimu kindlaks

määratud regulaarsusega kõigi kohtunike suhtes.

Samas on meil kohtunike tagasisidestamise regulatsiooni kohta ka mõned märkused:

1. Eelnõu p-ga 7 täiendatakse 9. peatükki §-ga 741, mille lg 1 sätestab: „Kohtunikule tagasiside

andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunikuga, eesmärgiga toetada

kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.“ Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et

tagasisidestamise eesmärgiks on juhtida kohtuniku tähelepanu probleemidele tema töös, aga

tuua ka välja kohtuniku tugevusi ja tunnustada tema töö positiivseid aspekte ja head praktikat,

arutada kohtuniku võimalikke arengusoove ning vajaduse korral suunata teda koolitusele.

Tagasisidestamise eesmärgiga seoses leiame, et tagasisidestamine peaks keskenduma eelkõige

kohtuniku lahenditest nähtuvale töö kvaliteedile ega tohiks viia olukorrani, kus kõrgema astme

kohtu kolleegiumi esimees võtab enda kanda ka kohtu esimehe töö. Kohtuniku suunamine

Teie 22.07.2024 nr 8-1/5637-1

Meie 30.08.2024 nr 10-3/24/100-2

tagasisidevestlusele ei tohiks kitsendada ega asendada kohtu esimehe järelevalvekohustust

(KS § 12 lg 3 p 3). Samuti peaks kohtunik enda arengusoovidest ja koolitusvajadusest teada

andma siiski eelkõige vahetule juhile – osakonnajuhatajale või kohtu esimehele, sest just nemad

korraldavad õigusemõistmise alast tegevust kohtus ning tagavad tööjaotusplaani, kus

arvestatakse ka kohtuniku spetsialiseerumishuvi, vastuvõtmise kohtu üldkogu poolt. Ühtlasi

vastutab kohtu esimees kohtuniku koolituste eest, kuna tema ülesandeks on koostada kohtu

kohtunike koolituskava eelnõu ja esitada see kinnitamiseks kohtu üldkogule ning korraldada ja

kontrollida selle täitmist (KS § 12 lg 3 p 4). Ka on kohtu esimehe pädevuses võimaldada

kohtunikul töötada enesetäiendamise otstarbel juriidilisel tööl väljaspool kohut (KS § 584). KS

ega eelnõu ise ei anna kõrgema astme kolleegiumi esimehele hoobasid sekkumaks alama astme

kohtu tööjaotusplaani koostamisse ega õigust nõuda kohtunikult konkreetse koolituse läbimist.

Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2023. a arvamuses nr 10-3/23/86-2 kohtute seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele leidsime, et tagasisidestamisest ei tohiks tekitada

kõrgemale kohtuastmele kohustust, milleks nad peaksid asuma tegema ebamõistlikult suuri

jõupingutusi väljaspool oma tavapärast õigusemõistmist. Kõrgema astme kohtu funktsioon

võiks olla eelkõige madalama astme kohtu osakonna juhataja või kohtu esimehe tööd toetav,

mitte nende vastutust ja ülesandeid üle võttev. Oleme sellisel arvamusel ka praegu.

2. Eelnõu § 741 lg 2 järgi võivad ettepaneku tagasiside vestluse pidamiseks I astme kohtunikuga

ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele esitada Riigikohtu esimees, ringkonnakohtu esimees ja

esimese astme kohtu esimees. Eelnõu ei näe ette võimalust ettepanekust keeldumiseks. Seeläbi

on kolleegiumi esimehe otsustusdiskretsioon, kas ja kellele tagasiside andmist korraldada,

piiratud, kusjuures lahtiseks jääb, kas tagasisidevestluse pidamine on võimalik ka kolleegiumi

esimehe enda algatusel (nt jõuab temani informatsioon alama astme kohtuniku kaheldavast

menetluspraktikast kolleegidelt). Sellist õigust tuleks loogiliselt eeldada. Eelnõu või selle

seletuskirjaga tuleks siiski selgesõnaliselt välistada olukord, kus kohtunik keeldub

tagasisidevestlusel osalemast, kuna seaduses sätestatud formaalset ettepanekut kolleegiumi

esimehele ükski kohtu esimees ei esitanud ning vestlus toimub kolleegiumi esimehe enda

algatusel.

Ühtlasi leiame, et kohtu esimehe ettepanek kolleegiumi esimehele peaks sisaldama ka selgitust,

miks tagasisidevestlust vajalikuks peetakse ning soovitavalt viiteid ka (probleemsetele)

kohtuasjadele, millega seoses on kohtuniku õigusemõistmise alane tegevus ettepaneku esitajale

silma jäänud. Üldine sisustamata ettepanek tagasisidestamiseks ei pruugi meie hinnangul oma

ülesannet täita. Ka peaks kolleegiumi esimehel olema võimalik ettepanekust keelduda, näiteks

juhul, kui ta on hiljaaegu kohtunikuga juba sarnase vestluse läbi viinud ja kolleegiumi esimehe

hinnangul uueks vestluseks vajadus puudub või kui ettepanek ei oleks kooskõlas

tagasisidevestluse eesmärkidega. Keeldumise regulatsioon hetkel eelnõus puudub.

3. Eelnõu § 741 lg 1 järgi annab kohtunikule tagasisidet kõrgema astme kohtu kohtunik. Eelnõu

seletuskirjas selgitatakse, et kolleegiumi esimees võib otsustada anda kohtunikule tagasisidet

ise või delegeerida selle kolleegiumi liikmetele. Tagasiside andmiseks tuleks läbi töötada

arvestatav hulk kohtulahendeid, näha ette aeg tagasisidevestluse pidamiseks ning koostada

tagasisidevestluse kohta kokkuvõte arvestusega, et kohtunikul tekib õigus esitada selle kohta

arvamus. Kuna mõlemad dokumendid lähevad kohtuniku isikutoimikusse, on tegemist mahuka

ja vastutusrikka tööülesandega kohtuniku põhitöö kõrvalt. Seetõttu leiame, et kui tagasisidet ei

anna juba lisatasustatud kolleegiumi esimees, vaid tööülesanne delegeeritakse kolleegiumi

kohtunikust liikmele, tuleks selle eest ette näha ka ühekordne lisatasu.

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

4. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et tagasisidesüsteem ei ole seotud kohtuniku atesteerimise

ega karjääriotsuste tegemisega, ka ei ole tegemist distsiplinaarmenetlusele sarnase protsessiga.

Kuigi tagasiside kokkuvõte ei ole tõepoolest otsus kohtuniku edutamiseks kõrgemasse

astmesse, ei saa siiski kokkuvõtte mõju kohtuniku edasisele karjäärile alahinnata. Nimelt

lisatakse tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega kohtuniku isikutoimikusse

(KS § 60 lg 1 p 41). Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et tagasisidevestlusi peaks pidama

ennekõike nende kohtunikega, kelle menetluspraktika vajab korrigeerimist, et kõrgema astme

kohus saaks kohtunikule anda asjatundlikke soovitusi tema menetluspraktika parandamiseks.

Kuigi sealjuures ei välistata ka kohtuniku tugevuste ja töö positiivsete aspektide ning hea

praktika esiletoomist, jääb üldreeglina kõlama, et vestlusi peetakse siis, kui kohtuniku tööle on

etteheiteid. Kuivõrd tagasiside kokkuvõte annab väärtuslikku teavet võimalike probleemide

kohta kohtuniku professionaalses töös, samuti kohtuniku töö kvaliteedi kohta, ei ole välistatud

vestluse kokkuvõtte kasutamine lisateabena kohtuniku kandideerimisel kõrgema astme

kohtusse või ametikohtadele väljaspool Eestit. Seda tuleks eelnõu seletuskirjas ka ausalt

märkida. Näiteks praegu saadab Riigikohus ringkonnakohtu üldkogule kohtuniku konkursil

lisateabena ka andmed kohtuniku peale esitatud kaebuste ja nende menetlemise tulemuste

kohta. Kui tagasiside kokkuvõttel mingit õiguslikku mõju kohtuniku kutsetegevusele ja

edutamisele ei ole, jääb arusaamatuks tagasiside kokkuvõtte ja kohtuniku arvamuse kohtuniku

isikutoimikusse lisamise põhjus.

Ka Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2023. a arvamuses nr 10-3/23/86-2 kohtute seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele leidsime järgmist: „VTK-s on meie arvates

ebamõistlikult rangelt lähtutud soovituste isikutoimikus fikseerimise vajadusest. Vestluse

käigus võib tekkida terve rida soovitusi ja tähelepanekuid selle kohta, kuidas tööd

efektiivsemalt korraldada või mõnda menetlusreeglit tõlgendada, mis vajaksid küll tõhusaks

elluviimiseks fikseerimist, kuid mis ei pruugi kujutada endast kohtuniku poolt ka nende

järgimata jätmisel menetluslikku rikkumist. Sellisel puhul oleks liigne lisada neid soovitusi

kohtuniku isikutoimikusse ning ülemäärane arvata ka seda, nagu võiks kohtunik soovida nende

suhtes vastuväiteid esitada. Soovituste fikseerimine isikutoimikus on meie hinnangul üle

reguleeritud ning võib tekitada vestlusele kutsutud isikus umbusku ja eelnevat negatiivset

meelestatust, mis ei aita kaasa pingevaba ja usaldusliku õhkkonna tekkimisele, vestluse

tõhusale läbiviimisele ega ka soovituste järgimisele, eriti juhul, kui kohtunik on isikutoimikusse

kantud soovitustele vastu vaielnud. Seetõttu leiame, et piisab, kui vestleja tähelepanekud ja

soovitused nende täitmise ja hilisema vestluse huvides lihtsas vormis fikseeritakse viisil, et need

on järgmise vestluse läbiviimisel mõlemale osapoolele kättesaadavad.“ Jääme selle seisukoha

juurde ka praegu.

5. Eelnõu seletuskirjas märgitakse seaduse mõjude kohta, et tagasisidestamine ei avalda mõju

alla kolmeaastase ametistaažiga kohtunike töö hindamisele, kuna KS § 73 lõike 2 kohaselt

toimub kolmeaastase perioodi jooksul regulaarne jälgimine ja tagasiside andmine

noorkohtunikule juhendava kohtuniku poolt.

Leiame, et noorkohtuniku sama astme kohtunikust juhendaja tagasiside ei ole võrdväärne

kõrgema astme kohtuniku tagasisidega, mistõttu ei saa välistada vajadust pidada

tagasisidevestlusi ka alla kolmeaastase ametistaažiga kohtunikega, kui kolleegiumi esimees või

kõrgema astme kohtu esimees seda vajalikuks peab. Seetõttu me ei nõustu väitega mõju

puudumise kohta.

Eelnõu seletuskirjas alahinnatakse ka seadusemuudatuse mõju kõrgema astme kohtunike

töökoormusele, tuues tagasisidestamise koormust leevendava mõjuna esile, et

tagasisidevestlusi korraldav kohus saab planeerida nende toimumise pikema aja peale ning

pikemas perspektiivis peaks kõrgema astme kohtute koormus vähenema, sest kohtunike

professionaalne areng on rohkem toetatud ja praktika paraneb.

Esiteks leiame, et tagasisidevestluse ettepaneku saamisel ei ole võimalik planeerida vestlust

väga kaugesse tulevikku, kuna probleemiga tuleb tegeleda kohe selle tekkimisel, vastasel juhul

probleem süveneb. Teiseks on kohtupraktika pidevas muutumises, mistõttu ei saa kindlalt väita

ka kõrgema astme kohtute koormuse vähenemist praktika paranemise tõttu. Seetõttu tuleb

arvestada, et tagasisidestamine omab vaieldamatult püsivat mõju ringkonnakohtunike

koormusele ning seda tuleb edaspidi ringkonnakohtute koormuse hindamisel arvestada.

Kohtunike ametikitsendused

6. Kohtunike ametikitsenduste kaotamine on teema, millele on ringkonnakohtus nii poolt- kui

vastuhääli. Seetõttu jääme kohtunike ametikitsenduste leevendamise küsimuses neutraalseks.

Eelnõu otsese mõjuna võib siiski esile tuua kohtu esimehe töökoormuse ning ilmselt ka

kohtunike eetikanõukogu töökoormuse kasvu, kuna tuleb hakata senisest enam tegelema

küsimustega, kas kohtuniku kõrvaltegevus kahjustab kohtuniku ametiülesannete täitmist,

kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel või läheb vastuollu kohtunikuameti väärikuse või

kutse-eetikaga.

Eelnõu lubab kohtunikul osaleda äritegevuses ka äriühingu asutaja, juhtimisõigusliku osaniku,

juhatuse või nõukogu liikmena. Seeläbi ei ole välistatud ka kohtuniku poolt õigusbüroo

asutamine ja juhtimine. Leiame, et mõistlik oleks piirata kohtuniku õigust tegeleda

kõrvaltegevusena õigusnõustamisega, kuna just siin on oht huvide konflikti tekkeks kõige

suurem.

Lugupidamisega

Tiina Pappel

Tartu Ringkonnakohtu esimees