Kiri

A va

lik u

te e

ka its

ev öö

nd (3

0 m

)

Maaparandussüsteemi eesvool

Kollektoreesvool

10.EP 2699 m²

9.EP 3318 m²

5.EK/ER 8852 m²

6.EK/ER 7775 m²

7.EP 3352 m²

8.EP 2936 m²

11.EP 2127 m²

12.EP 2358 m²

13.EP 2413 m²

14.EP 2555 m²

15.EK/Ä/Üh 1410 m²

2.EK 2833 m²

4.EK 2654 m²

16.Üm 26 345 m²

17.L 4868 m²

18.L 3758 m²

19.L 1900 m²

EP

EP

EP

EP EP

EP EP

EP

EK-210 krt

EK-210 krt

EK -2

10 k

rt

EK-2/ER4 krt

EK-2/ER4 krt

EK-2/ER4 krt

EK -2

/E R

4 kr

t

EK -2

/E R

4 kr

tEK /Ä

/Ü h

PLANEERITAV VEEKOGUPUHKEALA

Avatud eesvoolu kaitsevöönd (12 m)

Kollektoreesvoolu kaitsevöönd (10)

Keeri-Karijärve looduskaitseala

Allee

Alajaam

Puurkaevud

Ehitismälestise kaitsevöönd (50 m)

Ehitismälestise kaitsevöönd (50 m)

3.EK 2608 m²

Meeri biotiigid

MÕISA TEE

22 19 0 R Õ H U -M EE R I-T Õ R AV ER E TE E

MEE RI K

OOLI TE

E

Keskpinge õhuliin

Keskpinge õhuliini kaitsevöönd (10 m)

EK-2

EK-3

EP

EP

EP

EP EP

Ava lik

u t ee

ka its

ev öö

nd (2

0 m )

C

B

D

E

1.Ä 29 834 m²

ÄRIHOONE ÄK/ÄV/ÄM

Meeri mõisa park

A

Meeri mõisa peahoone

Joonise nimetus:

ESKIISJOONIS

Asukoht: TARTUMAA, NÕO VALD, MEERI KÜLA

Huvitatud isik:

1893 MAAVALDUS OÜ

Koostaja: LIIS ALVER

Töö nimi: MÕISA TEE 1 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr: DP-202453

Kuupäev:

06.03.2024

Joonise nr:

1 Mõõtkava:

1:2000 Formaat:

A3

Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc

LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistu piir

Planeeritav krundipiir

Planeeritav üksikelamu

Orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritav elamumaa

Olemasolev allee/kõrghaljastus

Planeeritav üldkasutatav haljasala

Planeeritav segafunktsiooniga maa

Olemasolev sõidutee

Planeeritav sõidutee

Planeeritav kergliiklejate tee

EP

Planeeritav korter- või ridaelamu (4 korterit)

Planeeritav korterelamu (kuni 10 korterit)EK-2 10 krt

EK-2/ER 4 krt

Planeeritav segafunktsiooniga hooneEK/Ä/Üh

Loodus- ja muinsuskaitseala

Ehitismälestise kaitsevöönd

Avaliku tee kaitsevöönd

Olemasolev eesvool

Eesvoolu kaitsevöönd

Puurkaevu hooldus- või sanitaarkaitseala

Keskpinge õhuliin

Elektripaigaldise kaitsevöönd

RUUMILINE VISIOON Olemasolev olukord

Arendusala hõlmab Meeri külas asuvat Mõisa tee 1 maaüksust (52801:002:0105, 50% maatulundusmaa, 50% ühiskondlike ehitiste maa). Ala suurus on ca 11,5 ha.

Planeeritav ala asub ajaloolise Meeri mõisa maadel. Mõisakompleksis on säilinud hoonetest mõisa peahoone. Algupäraselt ühekorruseline kelpkatuse ja vintskappidega peahoone on nõukogude perioodil saanud teise korruse ning juurdeehitised. Olemasolevasse hoonekompleksi kuuluvad veel 20. sajandi algusest pärit kahekorruseline ja 20. sajandi lõpus püstitatud kolmekorruseline korterelamu. Samuti üksikud erinevast ajajärgust pärit üksikelamud ja teenindavad abihooned.

Ruumiliselt on tegemist avatud keskkonnaga, kus kõrghaljastatud ala moodustab Meeri mõisa park, peahoone juurde viiv allee, olemasolevate hoonete ümbruses kasvavad puud, hävinenud mõisahooneid ümbritsenud haljastus ning põhjapoolsel madalamal alal kasvav puistu. Maaüksuse põhjanurk on reljeefilt madalam ja liigniiske ning seda läbivad maaparandussüsteemi eesvoolukraavid.

Meeri mõisa peahoone koos mõisa pargi ja alleega on muinsus- ja looduskaitse all.

Kontseptsioon

Mõisa tee 1 maaüksus on planeeritud heakorrastada ning kujundada olemasolevasse piirkonda sobilikuks äri- ja elukeskkonnaks, millele annab lisaväärtust terviklikult kujundatud avalik ruum. Arendustegevusega on hõlmatud kaitsealune mõisa peahoone koos pargi ja alleega ning kaitsealusest alast väljapoole jääv maa-ala. Ruumiliselt on kavandatud arendusala säilitada võimalikult avatuna ning piiramata alana. Oluline kontseptuaalne põhimõte on integreerida olemasolev hoonestus ja väliruum ning planeeritav hoonestus ja avalik ruum ühtseks ning funktsionaalselt ja visuaalselt sujuvaks tervikuks.

Tinglikult saab arendusala jagada viieks osaks:

A. ÄK/ÄV/ÄM: Mõisa peahoone ning selle juurde kavandatav laiendus, mis on äriotstarbelise kasutusfunktiooniga (krunt 1). Antud hoonekompleksist planeeritakse multifunktsionaalne spaa- ja konverentsikeskus koos majutuse, toitlustuse jt toetavate funktsioonidega. Mõisapark heakorrastatakse ning kujundatakse sobilikuks vaba aja veetmise kohaks.

B. EK-2: Olemasoleva mõisa peahoone ja korterelamute vahetusse lähedusse jääv hoonestus, mille moodustavad 2-korruselised ca 10 korteriga korterelamud (krundid 2-4). Lisaks on kavandatud krundil 15 asuva hoone ümberehitamine multifunktsionaalseks hooneks - elamu-, äri- ja ühiskondliku kasutusega hoone.

C. EK-2/ER: Allee äärne 4 korteriga rida- või galeeriimajadest koosnev elamugrupp (krundid 5-6). Kuni kahekorruselised väikeelamud on kavandatud olemasoleva kõrghaljastuse vahele ning moodustavad aedadega piiritlemata avatud ruumi. Privaatsuse loomiseks on lubatud madalate pügatavate või vabakujuliste hekkide rajamine.

D. EP: Üksikelamud (krundid 7-14), mis moodustavad omaette grupi, olles sujuvaks üleminekuks avatud ruumiosast privaatsele suletud ruumile.

E. Avalik ruum: Arendusala kõige madalamale osale on kavandatud veesilm koos puhkealaga, sh ujumiskoht (krunt 16). Kogu arendusala seob tervikuks ala läbiv ringjas kergliiklejatele suunatud teedevõrgustik, mis kulgeb läbi elamualade, ümber veesilma ning läbi mõisapargi, ning olemasolev ja planeeritav kõrghaljastus (krundid 1,16-19).

Planeeritav ärihooneÄK/ÄV/ÄM

Likvideeritav objekt

Olemasolev hoone

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 08.08.2024 nr 7-2/1255

Meie 30.08.2024 nr 7.2-2/24/13897-2

Seisukohtade väljastamine Nõo vallas Mõisa

tee 1 maaüksuse ja selle lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Tartu maakonnas Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse

ja selle lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 52801:002:0105, edaspidi planeering)

koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on luua eeldused Mõisa peahoone laiendamiseks (elamu-, äri- ja

ühiskondliku kasutusega), 3 korterelamu (ca 10 korterit), 5 rida- või galeeriimaja (kuni 4 korterit)

ja 8 üksikelamu kavandamiseks ning veesilmaga puhkeala rajamiseks. Planeeritav ala külgneb

riigiteega nr 22190 Rõhu-Meeri-Tõravere km 7,8-8,13. Riigitee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 334 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Oleme valmis kaaluma täiendava ristumiskoha kavandamist eskiisil kajastatud uue

juurdepääsutee asukohas. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja

liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju ka riigitee olemasoleva ristumiskoha

(Meeri kooli tee) läbilaskevõimele. Kavandada ristmike (ümber)ehitus planeeringualalt

lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed

tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

2 (3)

paiknevate planeeringute lahendustega.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. Näha ette

kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole

planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamisel lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendist.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus

kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda

Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud

põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Veekogu planeerimisel ja piirkonna veerežiimi muutmisel hinnata

mõju riigitee kraavidele ja km 7,826 teetruubile. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja

üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Mõisa tee 1 DP_ESKIISJOONIS_2024.03.06

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]