Järelevalve akt

Heli Raevald OÜ Jõgeva sotsiaalkeskus „Elukaar“ [email protected] Roosi 6a, Jõgeva 48305, Jõgeva maakond

Meie 13.02.2024 nr 5.1-3/43403-4

JÄRELEVALVE AKT

I ÜLDSÄTTED

1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus on sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve tegemisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 01.07.2023 määrusele nr 36 sätestatud nõuetele ning teenuseosutaja vastavust majandustegevuse nõuetele OÜ-s Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“, registrikood 10695523, aadress Roosi tn 6a, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, 48305, e-post: [email protected], telefon+372 7762871. 1.3. Järelevalve teostamise koht: Roosi tn 6a, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, 48305 1.4. Paikvaatluse aeg: 07.12.2023. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato, Ülle Sihver ja Tõnis Palgi (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalve menetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus. 1.7. Järelevalve toimingute juures viibisid juhataja Heli Raevald ja vanemhooldaja Aimi Leino.

II JÄRELEVALVE TULEMUSED

SKA tuvastas, et hooldekodu ei ole täitnud üldhooldusteenuse osutamisel järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid, mis on kirjeldatud punktides 2.1.– 2.3. 2.1. SHS § 21 lõige 2, mille kohaselt teenuseosutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Juhataja sõnul kaalutakse lähiajal üleminekut täies mahus elektroonilistele hooldusplaanidele ning kaasata hooldusplaanidega seonduvasse töösse rohkem hooldustöötajaid. 2.2. SHS § 22 lõike 5, mille kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Juhatajalt saadud info kohaselt ei olnud järelevalve menetluse ajal regulaarselt kontrollitud kõigi hooldustöötajate ja abihooldustöötajate karistatuse puudumist karistusregistri päringuga pärast isikute andmete tegevusloale lisamist. Juhataja 12.02.2024 e-kirja andmetel on töötajate kohta karistusregistri päringud sooritatud ja personalil töötamist takistavaid piiranguid puuduvad.

2

2.3. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

01.12.2023 seisuga oli tegevusloalt eemaldamata abihooldustöötaja andmed, kelle tööleping lõppes 13.11.2023. Puudus kõrvaldati järelevalvemenetluse käigus. SKA on saatnud 11.02.2024 järelevalve akti kavandi Hooldekodu juhatajale arvamuse andmiseks ja/või vastuväidete esitamiseks. Hooldekodu on koostatud aktiga tutvunud ning 12.02.2024 andnud teada punktis 2.2. märgitud puuduse kõrvaldamisest. SKA tunnustab Hooldekodu jõupingutusi hooldusplaanide koostamise ja ellu rakendamise praktika tõhustamisel ning lõpetab järelevalve menetluse.

III JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE

3.1. Üldandmed SKA algatas järelevalve menetluse OÜ-s Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ 01.12.2023. Ette teatamata paikvaatlus toimus 07.12.2023. Hooldekodule on 11.12.2019 antud aadressil Roosi tn 6a, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, 48305 tähtajatu tegevusluba SÜH000066 ÜHteenuse osutamiseks maksimaalselt 61le inimesele. Järelevalvetoimingute alustamise päeval oli MTRi kantud 10 hooldustöötajat ja kaks abihooldustöötajat. MTRi andmetel on Päästeamet 11.11.2019 hinnanud hoone tuleohutusnõuetele vastavaks ning Terviseamet on 09.12.2019 hinnanud hooldekodu ruumid terviskaitse nõuetele vastavaks. Viimane SKA järelevalve toimus 2019. aasta kevadel. H-veebi andmetel osutas Hooldekodu 31.12.2022 seisuga üldhooldusteenust 61 teenusesaajale, neist 11 olid dementsuse diagnoosiga. Hooldekodu hoone on ehitatud 1996. aastal ning olnud katkematus sihtotstarbelises kasutuses. Hoones on kokku 56 ühekohalist tuba suurusega 11 m², üks kahekohaline ja üks kolmekohaline tuba. Iga kahe toa kohta on tualettruum suurusega 2,5 m². Hooldekodu veebilehel (https://elukaar.ee) on avaldatud teenuseosutaja aadress, kontaktandmed ja külastamisega seotud teave. Eraldi on välja toodud üldhooldusteenuse hinnakiri koos sihtgrupi kirjeldusega: I astme üldhooldus - teenusesaajale, kes vajab igapäevastes toimingutes korralduslikku abi ja järelvalvet - 1040 eurot 2023a/ 1270 eurot 2024a II astme üldhooldus – teenusesaajal on piiratud toimetulek füüsilise võimekuse languse või dementsuse tõttu. Vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Vajab abi tualetitoiminguteks – 1090 eurot 2023a/ 1330 eurot 2024a. III astme üldhooldus – teenusesaaja vajab ööpäevaringset kõrvalabi suuremas mahus- kehaasendi muutmine, riietumine, söömine- joomine, mähkmed ja lamatiste ennetamiseks hooldus ning hooldusvahendid – 1150 eurot 2023a /1390 eurot 2024a Hooldekodus hoones pakutakse seminariruumide, sauna ja külalistubade rentimise võimalust.

3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine.

3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 kuni 3 kohaselt on väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärgiks turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealistele isikutele ning teenuse osutajal tuleb tagada teenusesaajale hooldustoimingud, majutamine ja toitlustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks ning hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.

3

Hooldekodu mõlemad sissepääsud on kaldteega, hoone üld- ja eluruumid on kohandatud liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimese erivajadusele. Koridoride seintel on käsipuud, tualettruumid on selgelt äratuntava märgistusega. Teenusesaajate majutamiseks on esimesel korrusel 28 kohta ning teisel korrusel 33 kohta. Korrustel on puhkeruumid, kus elanikud saavad võtta lugemiseks raamatuid või pehmel mööblil istudes vaadata televiisorit. Soovi korral saavad kliendid kasutada trenažööri või mängida lauamänge. Paikvaatluse ajal oli õhk koridoris ja teenusesaajate tubades värske. Toad olid ja sisustatud koduselt – elanikud saavad enda juures hoida isiklikke asju (mõnel juhul ka mööblit) ja kaasa rääkida ruumi hubasemaks muutmisel. Vastavalt teenusesaaja hooldustasemele on kasutusel tava- või funktsionaalvoodid. Tubades on kutsunginupud. Teenusesaajate sõnul on tegu toimiva lahendusega, mida osatakse ka kasutada.

Kutsungisüsteemi juhtpult ja ekraan videovalve kaamera pildi jälgimiseks asuvad esimese korruse personaliruumis (ruum 104). Ruumis hoitakse tööks vajalikku dokumentatsiooni (hooldusplaanid, logiraamat) ja juhendeid. Hooldekodu tulekahju korral tegutsemise plaan on kergesti leitav nagu ka hooldustöötaja meelespea. Päevasel ajal on Hooldekodus tööl kolm hooldustöötajat ja üks abihooldustöötaja. Öisel ajal on majas kaks hooldajat, kes jagavad esimese ja teise korruse teenindamise. Esimest korrust teenindav hooldustöötaja jälgib kutsungisüsteemi märguandeid ja edastab info teist korrust teenindavale hooldustöötajale. Teisel korrusel kutsungisüsteemi märguannete vastuvõtmise võimalus puudub; teise korruse hooldustöötaja viibib öisel ajal tavaliselt korruse puhkealal. Hooldustöötajad teevad iga paari tunni tagant ringäike. Toimunud ringkäike ei dokumenteerita. Vahetuse jooksul toimunud olulisemad sündmused ja tähelepanekud märgitakse logiraamatusse. Töötajad rääkisid, et ollakse teadlikud, kuidas tuleb tulekahju käituda teha ning viitasid vastavale juhendile.

Esimese korruse stendil ripuvad Hooldekodu päevakava ja sisekorraeeskiri. Sisekorraeeskirja punktid 4 ja 5 sätestavad kliendi õigused ja kohustused; punktides 6 ja 9. (kus on sätestatud kliendi isiklik vastutus ja erakorraliste ohjeldusmeetmete rakendamise tingimused) on viidatud sotsiaalministri 30.05.2002 määrusele nr 82, mille kehtivus lõppes 31.12.2008. Juhataja märgib 12.02.2024 saadetud e-kirjas, et viide aegunud määrusele on stendilt kõrvaldatud. Kaebuste lahendamise kord on avaldatud stendil; kaebuste ja ettepanekute kast asub esimese korruse fuajees.

3.2.1.1. Määruse § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.

Hooldekodu elanike toit valmistatakse köögis. Toidu valmistamisel arvestatakse teenusesaajate eripäradega (gulteeni/laktoositalumatus) ning eritoit väljastatakse vastavalt nimekirjale. Toit jagatakse välja kolme söögikorrana (8:30, 12:30 ja 17:00); toitlustamine toimub kas esimese korruse suures söögisaalis, teise korruse söögitoas või viiakse teenusesaaja magamistuppa. Vastavalt vajadusele toit püreestatakse. Teenusesaajate toimetulekuvõime on erinev, voodikeskseid kliente oli 15, kellest viis vajasid söötmist ja jootmist. Lamajate ja dementsusega klientide puhul hooldustöötajad täidavad jälgimislehti, kuhu pannakse kirja kliendi poolt tarbitud vedeliku kogus ja joomise kellaaeg. Paikvaatlusel vaadeldud jälgimislehed sisaldasid värskeid andmeid. Asendimuutmist vajab neli klienti; toimingut ei dokumenteerita. Ühe hooldustöötaja sõnul peaks kliendi peale päevas kuluma kolm mähet (päeval kaks ja öösel üks) või vajadusel ka rohkem.

Vastavalt sisekorraeeskirja punktile 4.1. on kliendil õigus omada isiklikke riideid/jalanõusid. Isiklikke riideid hoitakse toas asuvas riidekapis ja riiete omanik saab kandmiseks välja valida meelepärase. Vastavalt hooldustasemele osutatakse teenusesaajale abi riietumisel. Määrdunud riided pestakse pesumajas ja vajadusel triigitakse. Vältimaks riideesemete kaotsiminekut märgistatakse need omaniku nimega.

Voodipesu vahetatakse reeglina kaks korda kuus, siis kui toimub üle keha pesemine. Ühe hooldustöötaja sõnul vahetatakse soovijatel voodipesu ka sagedamini. Üle keha pesemise toimub vanemhooldustöötaja poolt koostatud graafiku alusel ja pesemise toimumist dokumenteeritakse taasesitataval kujul. Novembri sissekannetest nähtus, et valdav osa teenusesaajaid on üle keha pestud kahel korral. Samas on ka neid kliente, keda on üle keha pestud rohkem kui kahel korral. Üksikute teenusesaajate nimede taga märked pesemise kohta puudusid. Hooldustöötajad rääkisid, et pesemise sagedust on kavas suurendada selliselt, et kõik teenusesaajad saaksid

4

pestud vähemalt korra nädalas. Määruse § 2 lõige 5 punkti 8 järgi tuleb teenusesaajat abistada ja juhendada pesemisel, sealhulgas üle keha pesemisel vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas.

Iga kahe kuu tagant tellitakse hooldekodusse juuksur, vastav info avaldatakse stendil. Kliendid saavad vajadusel kasutada hooldekodu poolt korraldatavat tasulist transporditeenust, juurdepääs teistele sotsiaal -ja avalikele teenustele on tagatud.

3.2.1.2. Määruse § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.

Juhataja saadetud töötajate nimekirjas on kaks meditsiiniõde. Üks neist töötab täiskoormusega esmaspäevast reedeni ning on majas 8:00 kuni 17:00. Medõde (T.O.) on majas esmaspäeviti ja neljapäeviti ning tema ülesandeks on ravimite jagamine. T.O. on pärit Ukrainast, tal ei ole luba tervishoiuteenuse osutamiseks Eestis.

Meditsiiniõe poolt jäetakse hooldustöötajatele kirjalikud juhised terviseseisundiga seotud toimingute teostamiseks. Hooldustöötajad oskavad ära tunda teenusesaajatel esineda võivaid ohtlikke terviseseisundeid. Vastavalt olukorra tõsidusele kasutatakse võimalust meditsiinitöötajalt nõu küsimiseks ka väljaspool tööaega või kutsutakse koheselt kiirabi.

Hooldustöötajad oskavad ennetada lamatiste teket kontrollides klientide naha seisundit regulaarselt. Tähelepanekutest informeeritakse tervishoiutöötajat. Hooldustöötaja väljastab meditsiiniõe poolt valmispandud ravimid, mida hoitakse hooldajate toas lukustatavas sahtlis. Vastavalt vajadusele mõõdavad hooldustöötajad kliendi vererõhu, veresuhkrut ja kehatemperatuuri. Tulemus märgitakse vihikusse.

3.2.1.3. Määruse § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud.

Hooldekodus on tööl huvijuht, kelle ülesanne on tagada teenusesaajatele jõukohane ja mõtestatud tegevuste korraldamine. Huvijuht töötab kahel päeval nädalas. Päevakava järgi on klientidel vaba aega, mida võiks tegevustega täita 6,5 tundi (09:30-12:30, 15:00-16:30 ja 19:00- 21:00). Paikvaatluse ajal toimus hooldekodu teisel korrusel käsitööring - valmistati jõulukaarte. Korraldatakse ühisüritusi, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, ja mängitakse lauamänge. Kuna valdav enamik teenusesaajatest on Jõgeva valla elanikud, siis külalisi käib majas sageli. Teenusesaajad rääkisid, et nad oskavad endale tegevust leida ja suuremat igavust ei ole pidanud keegi tundma. Esimese korruse saalis viiakse läbi jumalateenistusi.

3.2.1.4. Määruse § 2 lõike 3 kohaselt tuleb hooldustoimingute tegemisel tagada teenusesaaja privaatsus.

Teenusesaajad on majutatud ühekohaistesse tubadesse, mille uksi on võimlaik seestpoolt lukustada. Kolmekohalises toas, kuhu on paigutatud lamajad, kasutatakse isikuhooldustoimingute läbiviimisel privaatsuse loomiseks vahekardinaid. Hooldustoimingute tegemisel on isiku privaatsus tagatud.

3.2.2. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid. Need tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas.

Hooldusplaanide koostamise eest vastutab vanemhooldustöötaja. Teenusele saabuva kliendi toimetulekuvõime selgitatakse välja ligikaudu nädala jooksul. Hindamise meetodiks on vaatlus ja vestlemine isiku huvide väljaselgitamiseks. Hooldusplaanide väärtuslikuks osaks on lühike kokkuvõte hooldusplaani koostamisel või vahehindamisel toimunud vestlusest teenusesaajaga.

5

See näitab, et teenuse saajat kaasatakse hooldusplaani koostamise protsessi. Terviseseisundist lähtuvate vajaduste kohta annab teavet meditsiiniõde. Järelevalve käigus vaadeldud kaheksas hooldusplaanis on hooldusplaani eesmärk sõnastatud hooldekodu poolt läbiviidava tegevusena: „suurendada ja säilitada isiku igapäevane hakkamasaamine, arvestades tema individuaalset võimekust ja tegelikke vajadusi teenuse osutamise ajal“. Välja on toodud eesmärgi saavutamist toetavad tegevused, toimingud ja nende sagedus.

Järelevalvemenetluse käigus vaadeldi kaheksat hooldusplaani. Valimisse kuulusid teenusesaajad, kelle teenuse osutamisega on alustatud 14.04.2002, 04.08.2005, 31.05.2021, 04.11.2021, 09.05.2022, 04.09.2022, 31.07.2023 ja 31.08.2023. Klientidel, kes on teenusele tulnud 31.05.2021, 04.11.2021 ja 09.05.2022 on hooldusplaan koostatud hiljem kui 30 päeva alates teenuse osutamisega alustamisest. On positiivne, et teenusesaajatele, kes on hooldekodusse tulnud 04.09.2022, 31.07.2023 ja 31.08.2023 on hooldusplaani koostamise ja vahehindamise tähtaegu järgitud korrektselt.

Koostatud hooldusplaanid prinditakse välja ja köidetakse kiirköitjasse vastavalt korrusele kuhu teenusesaaja on majutatud. Teenusesaajate poolt on allkirjastatud üksikud hooldusplaanid. Samuti ei ole hooldusplaanidel meditsiinitöötaja allkirja. Koostatud hooldusplaanid kannavad tähistust „asutuse siseseks kasutamiseks“ (AvTS § 35 lg p1 lg 11) ning neid säilitatakse hooldajate toas asuvas kapis. Paikvaatluse päeval oli kaustade vahel 57 hooldusplaani. Hooldusplaanide vahehindamised teostatakse elektrooniliselt ning vormistatakse MS Exceli tabelina. Juhataja sõnul kaalutakse lähiajal üleminekut täies mahus elektroonilistele hooldusplaanidele ning kaasata hooldusplaanidega seonduvasse töösse rohkem hooldustöötajaid.

3.2.3. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada ÜHteenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

01.12.2023 seisuga töötas MTR-i andmetel Hooldekodus kümme hooldustöötajat ja üks abihooldustöötaja. Järelevalvemenetluse käigus uuendas juhataja tegevusloa andmeid ning 10.02.2024 seisuga on MTRis registreeritud 13 vahetult üldhooldusteenust osutavat isikut (10 hooldustöötajat ja 3 abihooldustöötajat). Juhataja poolt edastatud oktoobri, novembri ja detsembri tööajagraafikutest nähtus, et abihooldajad olid vahetuses koos kvalifikatsiooni omava hooldustöötajaga. OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus “Elukaar” töökorralduse reeglite kohaselt hooldajate tööpäev algab kell 8.00 hommikul ja kestab 24 tundi kui ei ole kokkulepitud teisiti. Pärast 24 tunnist tööpäeva on kohustuslik 3 ööpäeva puhata. Analüüsitud tööajatabelid vastasid asutuse töökorralduse reeglites sätestatule.

Juhataja sõnul ei ole regulaarselt kontrollitud kõigi hooldustöötajate ja abihooldustöötajate andmeid pärast nende tegevusloale lisamist. Juhataja märgib 12.02.2024 saadetud e-kirjas, et töötajate taust on karistusregistrist kontrollitud ning töötamist takistavad piirangud puuduvad.

3.3. Majandustegevusnõuete täitmine

MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetu ÜHteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). SKA-l peab olema võimalus kontrollida vahetu ÜHteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema kindlus, et ÜHteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes kõik on kajastatud tegevusloal.

Järelevalvemenetluse käigus paluti juhatajal esitada töötajate nimekiri. 12.12.2023 saadetud nimekirjast selgus, et alates 13.11.2023 on tööleping lõpetatud abihooldustöötaja L.S.-iga, kelle

6

andmed olid tegevusloal avalikud järelevalvemenetluse alguse seisuga 01.12.2023. Paikvaatluse käigus kogutud tõenditest nähtus, et vahetu üldhooldusteenuse osutajana tegutseb T.O. kelle andmeid ei olnud 12.12.2023 seisuga tegevusloal avaldatud. On positiivne, et 06.02.2024 seisuga on Hooldekodu juhataja poolt kõigi vahetult üldhooldusteenust osutavate isikute andmed tegevusloal avaldatud.

IV Tähelepanekud ja soovitused

4.1. Hooldekodus oli alates 1. juulist 2023 prognoositav hoolduskulude komponent on 480 eurot kuus. Rahandusministeeriumi 2023. aasta juunis koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel oli hooldekodus hoolduspersonali kulu ühe teenusesaaja kohta kuus 450 eurot (arvestuse aluseks MTR andmed seisuga 01.12. 2023). Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.

4.2. Kontrollida regulaarselt (näiteks kord aastas) vahetult üldhooldusteenust osutatavatel töötajatel töötamise piirangute puudumist karistusregistrist.

4.3. Üle vaadata ja kaasajastada Hooldekodu tööd reguleerivad dokumendid, et need sisaldaksid viiteid kehtivatele õigusaktidele.

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Palgi järelevalve peaspetsialist