Jõhvi digi ja multimeediainkubaatori rajamine

KÄSKKIRI

27.08.2024 nr 67

Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“

erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele

majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“

tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise

tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise

tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise,

toetuse tagasinõudmise ning elluviija kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus).

1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid

ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna

kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse

dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamise

kaudu luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, vajalike nõustamisteenuste pakkumiseks,

uute ettevõtjate tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, uute töökohtade

tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks Ida-Virumaal.

2

2.2. Toetuse andmise tulemusel on Jõhvis loodud digi- ja multimeediainkubaator ettevõtjatele,

välja arendatud kaasaegsed uuenduslikud teenused ning maakonna majandusstruktuur on

muutunud mitmekesisemaks. 3. Seosed strateegiadokumentidega

3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud

teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete

„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide

saavutamisse.

3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, ning

toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel.

3.3. Käskkiri panustab „Eesti 2035“ sihtide „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL

27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse. Käskkiri panustab ka

Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetatakse Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamist ja sisustamist.

4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

4.4. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamisel on tagatud

kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 73 lõige

2 punkt j.

5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad

Toetatavaid

tegevusi

mõõdetakse

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

3

järgmiste

näitajatega:

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja Loodud ettevõtlus-

inkubatsiooni võime

Mõõtühik:

Ettevõtjad

34 (2026) Loodava inkubaatori

maksimaalne mahutavus (kui

paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik

korraga inkubatsiooniteenust

pakkuda).

Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

Tulemusnäitaja VKEd, kes kasutavad

ettevõtlusinkubaatori

teenuseid pärast

inkubaatori asutamist

Mõõtühik: ettevõtjat

aastas

25 (2027) Toetuse abil rajatud

inkubaatori inkubantide arv

(unikaalsed väike- ja

keskmise suurusega

ettevõtjad ehk VKE-d), kes

kasutavad inkubaatori

teenuseid ühe aasta jooksul

inkubaatori valmimisest.

Näitaja täitmist

raporteeritakse üks kord

abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva aasta

lõpus järelaruandega.

Projektispetsiifilised näitajad

Valminud inkubaatorid

Mõõtühik: arv

1(2026) Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi

elluviija).

8. Sihtgrupp

8.1. Toetatavate tegevuste elluviimise ja toetuse andmise tulemusel loodud Jõhvi digi- ja

multimeediainkubaatori osutatava inkubatsiooni teenuse sihtgrupp on:

8.1.1. Eestis registreeritud äriühingud, kes võivad olla mikro-, väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingute artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 tähenduses;

4

8.1.2. Eestis registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

10. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 3 272 000 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Õiglase

Ülemineku Fondi vahenditest.

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud:

11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud;

11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud;

11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;

11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud;

11.1.6. hoone ehitamise kulud;

11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu.

11.2. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sealhulgas käibemaks.

12. Riigiabi

12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 56

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

12.2. Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme

aastat alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest.

12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

12.4 Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja

ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on

täitmata.

13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel.

13.2. Toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel esitab elluviija

maksetaotlusega kulu tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid ning hankelepingud. Toetuse

maksmisel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 alusel esitab elluviija maksetaotlusega kulu

tekkimist ja selle omafinantseeringu ulatuses tasumist tõendavad dokumendid ning

hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid.

13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.

5

13.4. Toetus makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse esitamist. 14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviija peab täitma lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi:

14.1. tagab taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu

kasutamise tasu vastavuse turuhinnale;

14.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt

seotud ja abikõlblikud;

14.3. vastutab punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete saavutamise

eest ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse;

14.4. tagab punktis 10. esitatud eelarvest kinnipidamise;

14.5. järgib riigihangete läbiviimisel riigihangete seadust;

14.6. tagab hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete

täitmise;

14.7. tagab taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;

14.8. järgib tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud

leevendusmeetmeid;

14.9. tagab taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viie aasta jooksul lõppmakse

saamisest arvates;

14.10. tagab, et rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis

9 nimetatud tegevustega.

15. Aruandlus

15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt,

31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande

kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande aasta pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

15.2. Vahearuanne sisaldab tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste

edenemise kohta aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete

kohta.

15.3. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut

abikõlblikkuse perioodil tulemuste saavutamise kohta, väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemeid, panust „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse ning käskkirja punktis 3.2. esitatud

horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele

võetud lahenduste kohta.

15.4. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta.

15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 30

tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

6

16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja

punktis 10. esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda.

17. Vaiete lahendamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Viide Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei

Rahandusministeerium kooskõlastab märkusteta

Kliimaministeerium kooskõlastab märkusteta

Riigi Tugiteenuste keskus

SK: Ei ole arvestatud eelmises ringis elluviija selgitust: Millisel õiguslikul alusel antud juhul elluviija on valitud? Kas olete teinud konkursi või tuleneb see mingist õigusaktist, et just IVIA peab neid tegevusi läbi viima? RA ei saa ilma õigusliku aluseta (st konkurssi korraldamata või seadusest tuleneva aluseta) otse toetust määrata. Juhul, kui konkurssi korraldatud ei ole, tuleb eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks määramisel TAT käskkirja seletuskirjas vaja välja tuua põhjused, miks olete asunud seisukohale, et elluviijale määratud tegevused on avaliku halduse ülesanded (ministeeriumi kui toetuse saaja delegeeritud ülesanded), mitte majandustegevuse raames osutatavad tegevused või teenused. Sellest lähtuvalt tuleb TAT seletuskirjas selgitada (ÜM § 43 lg 5) elluviijaks (ja ka partneriks) määratud isikute valiku põhjendusi.

Eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks määramisel on TAT käskkirja seletuskirjas vaja välja tuua põhjused, miks olete asunud seisukohale, et elluviijale määratud tegevused on avaliku halduse ülesanded (ministeeriumi kui toetuse saaja delegeeritud ülesanded), mitte majandustegevuse raames osutatavad tegevused või teenused. Sellest johtuvalt tuleb TAT seletuskirjas selgitada (ÜM § 43 lg 5) elluviijaks (ja ka partneriks) määratud isikute valiku põhjendusi. Kui Ida-Viru Investeeringute Agentuurile on seadusega või seaduse alusel antud avalikke ülesandeid, siis need siin märkida. Kui ei ole, siis mismoodi on elluviija leitud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Teisisõnu, kas on pakutud võimalust kõigile võimalikele elluviijatele (nt konkursi korras). Arvestades riigiabi eeskirjade läbivat nõuet tagada avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv abi saaja valik (nt art 56 lg 4) ja/või korraldada abi andmine objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, siis ei saa piisavaks põhjenduseks lugeda asjaolu, et elluviija on olnud pikaajaline Majandus- ja

Oleme lähtunud asjaolust, et ÜSS2021-2027 ja seletuskirja kohaselt ei ole kohustust teha avalikku konkurssi või riigihanget. IVIA ehitab tööstusinkubaatori IVIA-le kuuluvale kinnistule. TAT-s on elluviija valikut põhjendatud vastavalt ühendmääruse § 43 lõikele 5. IVIAle ei ole seadusega või selle alusel antud avalikke ülesandeid. Üldise grupierandi määruse artikli 56 lõige 4 reguleerib taristu käitamisest kontsessiooni alusel või muu volituse alusel kolmanda isiku poolt. Antud juhul ei anta taristu käitamist kolmandale isikule. IVIA juhindub taristu käitamisel artikli 56 lõikest 3, st juurdepääs on avatud kõigile sihtgruppi kuuluvatele soovijatele.

Selgitatud

2

Kommunikatsiooniministeeriumi koostööpartner või et tal on varasem kogemus selles valdkonnas. Juhime tähelepanu, et toetuse saajate (s.h elluviija) valik peab olema korraldatud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt.

Eelnõu punktis 4.4. teeme ettepaneku täpsustada sõnastust järgmiselt, jättes välja viite tehnilistele suunistele, mida normitehniliselt enam ei loeta korrektseks:

4.4. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi digi ja multimeediainkubaatori rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 73 lõige 2 punkt j.

Muudetud Arvestatud

Eelnõu punktis 13.1 on sõnastus: Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punktide 1 või 2 alusel.

13.2. Soovitan sõnastada: "... 1 ja 2 alusel." Kui siin on "või", siis punkt 2 alusel toetus maksmine välistaks punkti 1 alusel toetuse maksmise, mis tekitaks rakendamisel probleeme. Kui RÜ ei pea võimalikuks arve tähtajaks makset menetleda, on vaja makse saata taga elluviijale korrigeerimiseks ja siis tehakse makse punkti 1 alusel. Sama tähelepanek on ka SK sama punkti selgituse kohta.

Muudetud Arvestatud

Eelnõusse ei ole lisatud p 14.11 ettepanekut.

14.11 täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

Avalikku teavitamise kohustus on projektides toetusega alates 10 mln eurot. Antud juhul on see poole väiksem ja teavitamise kohustust me pakutud kujul ei rakenda.

Selgitatud

Seletuskirja lk 8 kolmandas lõikes on lause "Elluviija tagab projekteerimise ja ehitamise teenust ostes kooskõlas riigihangete seadusega.“

Lause vajab korrigeerimist, samuti ei selgu, kuidas tagatakse, et riigihanked on tehtud kooskõlas riigihangete seadusega.

Elluviija teeb seda ise või ostab sisse vastava teenuse. Me ei pea vajalikuks talle öelda kuidas ta seda peab tegema.

Selgitatud

Lk 11 p 11 abikõlblikkuse kohta - kirjutatakse, et abikõlbmatud on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1

Kuna nimetatud punkt on eelnõust välja võetud, siis tuleb see ka segaduse vältimiseks seletuskirjast välja võtta.

Lauseosa on seletuskirjast kustutatud. Arvestatud

3

sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus

Eelnõu punktis 8 on inkubaatori sihtgrupp sõnastatud järgmiselt: „Sihtgrupina on toodud Eestis registreeritud äriühingud, kes võivad olla mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, Eestis registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud.“

Soovitame sihtgrupi hulka lisada ka suurettevõtjad, kuna vastasel juhul ei ole suurettevõtjatel lubatud üldse inkubaatori teenuseid kasutada. Täpsustame siinkohal, et suurettevõtjad ei lähe jätkuvalt arvesse projekti tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisel ning elluviijal on jätkuvalt kohustus pakkuda (eelkõige) teenuseid mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kuid sellisel juhul ei pea elluviija hakkama edasises tegevus sihtgruppi rangelt piirama.

Sõnastus on uuendatud Arvestatud

Eelnõu punktis 12.2. on sõnastatud järgmiselt: „Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest.“

Juhime tähelepanu, et rakendusüksus ei ole riigiabi andja, seega soovitame antud sätte sõnastusest rakendusüksuse välja jätta ning kasutada sõnatust: „Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest.“

Sõnastus on uuendatud Arvestatud

Eelnõu seletuskirja punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust ning muuhulgas on sealt toodud (lk 4), et „/…/ Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 Toetuse kohaldamisalast väljajätmine nimetatud tegevustega.“

Kuna käskkirja kohaselt võivad rentnikud olla ka muud organisatsioonid, siis soovitame täiendada lauset alljärgnevalt: „Rentnikud (s.h inkubandid ja muud digi- ja multimeedia inkubaatoris tegutsevad organisatsioonid) ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 Toetuse kohaldamisalast väljajätmine nimetatud tegevustega.“

Sõnastust on täpsustatud Arvestatud

Eelnõu seletuskirja punktis 11. Kulude abikõlblikkuson toodud muuhulgas lause „Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks ning

Kuna käskkirjas puudub viide tulumaksuseadusele, siis soovitame selle lauseosa seletuskirjast kustutada.

Sõnastus on muudetud Arvestatud

4

tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud.“

23.08.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori

rajamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatorirajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu)

kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22)

artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete

loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad

kaasa töökohtade loomise".

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021̶-2027 (edaspidi rakenduskava)

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti.

Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit

eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele

(edaspidi tugiteenused) rahastatavates inkubaatorites ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi

inkubaatorite ehitamisele.

Kogu meetme elluviimiseks kinnitatakse toetuse tingimused käskkirjadega (kokku 5 käskkirja,

millest 1 käskkiri keskendub tugiteenustele ja 4 investeeringutele). Majandus- ja

kommunikatsiooniminister on kinnitanud 28.01.2024 käskkirja nr 13 “Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomine” (tugiteenused) ning 23.04.2024 käskkiri nr 30

„Narva tööstusinkubaatori rajamine“. Lisaks käesolevale käskkirjale valmistatakse veel ette

toetuse andmise tingimused Jõhvi loometööstuse inkubaatori ja eraldi uue aktina Jõhvi äripargi

taristu tarvis. Inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu

teiste inkubaatorite klientidega.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade

loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru

maakonnas.

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 3).

Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:

• tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele.

• Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes

Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi

„Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja

kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid

kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest

59% 60,7% (2021)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete

arv, mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1244 (2021)

Allikas: TAIE

Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid

eesmärke.

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ja Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused.

Eelnõu eelarve on ÕÜFist 3 272 000 eurot, millega toetatakse Jõhvi digi- ja

multimeediainkubaatori rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru

Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i ettevõtluse osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e-post:

[email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse ettevõtluskonsultant

Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post:

[email protected], telefon: 6279 401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i

strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post:

[email protected], telefon: 631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 17 punktist.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine

Narva ja Jõhvi“ (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda digi-

ja multimeedia inkubaatori rajamiseks Jõhvi.

Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad

põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada).

Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda

põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a

läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu

vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid,

samuti füüsilise isiku tulumaksu.

Toetuse andmise eesmärk on Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori loomise kaudu luua

eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute

töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Jõhvi digi-ja multimeediainkubaatori rajamise peamiseks ajendiks on viimaste aastate

põlevkivisektorist väljumise ning õiglase ülemineku fondi rakendamise tulemusel kiire areng

Ida-Virumaal. Audiovisuaalvaldkond pakub otsitud lahendusi majandusstruktuuri muutusteks

ettevõtjate sisenemisega süsinikuneutraalsetest sektoritesse. Inkubaator loob soodsa pinnase

iduettevõtluse hüppeliseks arenguks Ida-Virumaal tervikuna ning saavutab sünergia nii

piirkonna teiste ettevõtetega (eelkõige läbi brändingu, tootedisaini, e-platvormide jms

lisandväärtuse pakkumise),kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate

asutuste (nt kolledžid, kõrgkoolide filiaalid ja kutsehariduskeskus) ning ka eraalgatustega (nt

kood/Jõhvi).

Ida-Virumaale luuakse ökosüsteem, kus kohtuvad regioonis olemasolevad teenused ja sektori

arengut toetav (tugi)taristu ning arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade

kasvamist ja rahvusvahelist võrgustamist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad

pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt

kui riigis ja piirkonnas. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-,

disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms.

IVIA rajab digi- ja multimeediainkubaatori Jõhvi Äripargi territooriumile. Rajatav inkubaator

on projekteeritud universaalse bürootaristuna, kus nii ettevõtjad kui ettevõtlust toetavad

tugistruktuurid saavad üürida kaasaegseid bürooruume koosloomekeskkonnana. Huvitatud

kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üürida peale avanenud võimalustest teavitamist

keskuse operaatori poolt avalikult. Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega.

Rentnikud (s.h inkubandid ja muud digi- ja multimeedia inkubaatoris tegutsevad

organisatsioonid) ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056

artiklis 9 Toetuse kohaldamisalast väljajätmine nimetatud tegevustega.

Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata:

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist;

c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on

kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada

energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid

investeeringuid;

d) investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega.

Nii rajatav taristu kui seal pakutavad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku,

toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist

Ida-Virumaal.

Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja

ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

N/A** N/A** N/A* N/A**

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

60,7

(2021)

62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes

vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus

sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue

algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate

väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti

tõetamme metoodikaga.

Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja

punktides 5, 6 ja 7.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Jõhvi digi- ja

multimeediainkubaatori rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad

saavutada käskkirja punktis 2 toodud eesmärgid ning tulemused.

Digi- ja multimeediainkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste

mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Toetuse andmise tulemusel on

looduddigi- ja multimeediainkubaatori näol Jõhvis eeldused tehnoloogia valdkonna

iduettevõtluse arenguks ettevõtjatele, välja on arendatud tänapäeva nõuetele vastavad

uuenduslikud teenused ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus

Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“1.

1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M.,

Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn:

Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K.,

Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16

000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning

2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab

maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast

80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või

masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“

Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa

kasutada loodava inkubaatori teenuseid.

Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamisel tagatakse taristu

kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk

kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.

IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks (st kliimakindluse tagamine on

protsess, mille eesmärk on vältida toetatud taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et

projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks

saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga) ning „ei kahjusta oluliselt” põhimõtete analüüsi.

Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt teostatud ekspertiisid, mille kohaselt

vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise

tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on

kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis põhineb Euroopa Komisjoni

teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta

taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). Analüüsid on toodud

käskkirja koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ja finantsanalüüsidega.

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi digi- ja

multimeediainkubaatori puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise

hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse

tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid

järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti

elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet

kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit

või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt

ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast

olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte

tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head

Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi

digi- ja multimeediainkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt

moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja

elektrienergia tootmisega, 86,3 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste

vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse

ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna

ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa

Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele

ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on

„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide

edasiseks hindamiseks.“

Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad

Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Jõhvi ettevõtluse

toetamiseks digi- ja multimeediainkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi

uutele mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljund-

näitaja

Loodud ettevõtlus-inkubatsiooni

võime

Mõõtühik:

Ettevõtjad

34 (2026) Loodava inkubaatori

maksimaalne mahutavus (kui

paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik korraga

inkubatsiooniteenust

pakkuda).

Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

Tulemus-

näitaja

VKEd, kes kasutavad ettevõtlus-

inkubaatori

teenuseid pärast inkubaatori

asutamist

Mõõtühik: ettevõtjat aastas

25 (2027) Toetuse abil rajatud

inkubaatori inkubantide arv

(unikaalsed VKE-d), kes

kasutavad inkubaatori

teenuseid ühe aasta jooksul

inkubaatori valmimisest.

Näitaja täitmist

raporteeritakse üks kord

abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva aasta

lõpus järelaruandega.

Projekti spetsiifilised näitajad

Valminud

inkubaatorid

Mõõtühik: arv

1 (2026) Näitaja täitmist raporteeritakse

pärast inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja

sihttase „34“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, st kui paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid

pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 25 ettevõtjat

ettevõtlusinkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse

vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete

kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd,

kes kasutavad ettevõtlus-inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid

unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates

inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite

tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi

sündmuste infosüsteemis (SIS).

Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse

aastal 2026.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 7. Elluviija

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse

seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö

seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise

volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija

määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse

alusel.

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009.

aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik

(asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-

Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade

loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis-

ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara –

tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust

turutingimustel.

Elluviija roll on digi- ja multimeediainkubaatori ehitamine Jõhvis, selleks ehitustegevuse

korraldamine, sisustamine. Loodu inkubaatorit hakkab haldama IVIA.

IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja

majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida-

Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne

väljaarendamine.

IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Elluviija

tagab projekteerimise ja ehitamise teenust ostes kooskõla riigihangete seadusega.

Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule

juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus,

mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal:

1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja -

reeglid:

2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on

nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes,

ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused;

3) IVIA suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada IVIA püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse

lõpetamise;

5) IVIA kohta puuduvad andmed karistusregistris;

6) IVIA ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud lepinguid;

7) IVIA-l puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus.

IVIA vastab suurepäraselt kõigile välja toodud seitsmele punktile. Rakendusasutus on

veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks toetatavad tegevused

ellu viia.

Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru

Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2, milles lepitakse kokku Ida-Virumaa

ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIA-l on pikaajaline

kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud)

kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt

välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud

taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58

kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele.

Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga.

Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest

kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks

koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud

eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

2

https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63-

006267016269

Punkt 8. Sihtgrupp

Loodava inkubaatori pakutavate teenuste sihtgruppi kuuluvad Eesti äriregistris registreeritud

Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 (EL) aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 tähenduses mikro-

, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. Samuti kuuluvad sihtgruppi Eestis registreeritud

sihtasutused ja mittetulundusühingud. Seega on sihtgrupp ühelt poolt inkubatsiooni teenuse toel

kasvavad mikro-, väike- ja keskmise suurusega äriühingud ning teiselt poolt Ida-Virumaal enda

arengut nägevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

Punkt 10. Tegevuse eelarve

Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 3 272 000 eurot ning toetuse määr on

100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud

projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku

sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi

ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb

abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või

tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusasutusele Jõhvi

digi- ja meediainkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. Tegemist on eelnevalt hinnatavate

tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud diskonteeritud puhastulu arvutamise

meetodit.

Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine

järgmine:

Reaalne diskontomäär 4%

Prognoosiperioodi algusaasta 2024

Prognoosiperioodi lõppaasta 2038

Perioodi pikkus 15 aastat

Näitaja Diskonteerimata

väärtus (eur)

Diskonteeritud

väärtus (eur)

Projekti elluviimise kulud 3 272 000 € 3 022 659 €

Projekti vara jääkväärtus 0 € 0 €

Projekti tegevustulud 1 341 572 €

Projekti tegevuskulud 1 357 920 €

Projekti puhastulu 0 €

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse

varasse tehtud investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele

5 ja ühendmääruse paragrahv 15 toodud tingimustele. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega

traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide

koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -

geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike

uuringute läbiviimisega ning muid projekti ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud

põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti toetatakse hoone ja selle välise füüsilise taristu ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse,

immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need

võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Tulenevalt keskkonnaministri 29.06.2021

määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli

hankimisega seotud riigihangete läbiviimisel kehtestada keskkonnahoidlikke kriteeriume.

Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks.

Punkt 12. Riigiabi

Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatava abi liigi. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi.

Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule

taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse üldise grupierandi

määruse artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja

konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muu hulgas esitada Euroopa Komisjonile

grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus kanda antud

riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud

taotluse koos teostatavus-ja tasuvusanalüüsiga (puhastuluanalüüs) vastavalt üldise grupierandi

Finantseerimisvajak 3 022 659 €

Finantseerimisvajaku määr 100,0%

Abikõlblikud projekti elluviimise

kulud 3 272 000 €

Toetustaotluse rahuldamise otsuses või

käskkirjas määratletud projekti

abikõlblikud kulud, nn vähendatud

abikõlblikud kulud

3 272 000 €

Toetuse määr 100%

Toetuse suurus 3 272 000,00 €

määruse artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavalt

rakendusasutuse kirjalikele suunistele vastavuskontrolli.

Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete

säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja (nn kava) allkirjastamisest ning toetuse summa

ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja

ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on

täitmata.

Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 või 2.

Toetus makstakse välja pärast maksetaotluse esitamist 30 tööpäeva jooksul ning maksetaotlust

võib esitada kuni üks kord kuus.

Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale

sätestatud kohustused.

Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud

kasutajatele juurdepääsu taristule avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu

kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes

kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval

ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse

saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi

koostamisel.

Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata

samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest.

Punkt 15. Aruandlus

Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi.

Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta

vastaval aruandlusperioodil. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti

2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega

seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta, informatsiooni väljundnäitaja

saavutustasemekohta. Lisaks eelnevale kirjeldatakse lõpparuandes projekti panus Eesti 2035

sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud

näitajatesse.

Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab

informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta.

Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis võiks see olla lisatud

lõpparuandele.

Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja

ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad

mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra

väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4.

Punkt 17. Vaiete lahendamine

Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks.

Eelnõu arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Eelnõu on kooskõlas üldise grupierandi määrusega.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning

sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele ja -

metoodikale.

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos

käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava

TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6%

ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh

mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on

Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem

tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute

tegevusalade ja ettevõtetega.

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.

Statistikaameti prognoosi3 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga

(2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019

keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga

viiendiku ehk ligi 13 000 võrra4. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv

ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral

ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui

tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul

aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel

Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse

kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse

väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks

arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid

ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava

ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate

ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja

ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega

eesmärkide saavutamiseks.

3 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 4 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete

põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud

käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust.

4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste

sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava

koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks

täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku

Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades

ligikaudset teenuste maksumust (nt ehitustööde kalkulatsioonid), mis on vaja ellu viia täitmaks

seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud

rakenduskava näitajate metoodikas. Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs,

mida säilitab rakendusasutus dokumendihaldussüsteemi asjatoimikus.

Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel

lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on

põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete

rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse

hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate

jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku

korrigeerimist THI alusel).

4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud

käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.

Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2

punkti 4 kohane hankija. IVIA puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud

sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning

punkti selgituses seletuskirja punktis 10.

4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks

on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete

näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka

seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad

määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud

eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine –

eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai, hõlmates kõiki mittevälistatud VKEsid ning selliste

eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru

piirkonna majandust, tekitades eeldused uute audiovisuaalse tehnoloogia valdkonna

iduettevõtete loomise filmitööstuse tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute

keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist.

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise

toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed

(eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele töötutele

ja mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme

sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva

käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad.

Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:

 meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse

sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega

alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka

arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks

Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise

„Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa

Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käskkirja

tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi

turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus-

ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda

oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

 seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine

ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide

finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet

(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele

kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks

mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine

täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate

teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse

võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

 Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem

seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru

maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning

mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust

on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi

kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete

tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks,

välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Seos valdkondlike arengukavadega:

 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –

2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning

uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal

 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada

ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik

kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab

elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates

sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

 Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti

maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja

võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna

arendamisele.

7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

Eesti 2035 siht Horisontaalsed põhimõtted

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Eesti majandus

on

uuendusmeelne

ja teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise

uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud

ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning

1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad potentsiaalselt tööturul ka

2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände täiendava

suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas

inimesed. Kõrge lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate

ettevõtete ja kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused

noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju

noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

Sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi

kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade

lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida-

Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive

määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures

rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida-

Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris.

Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva

nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks.

Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui

naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste

tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe vähenemisele.

Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu

(sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid jms) oleksid kujundatud nii

naiste kui meeste vajadustele vastavaks.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks

Ligipääsetavus

Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus kõikides

projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad

sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad

kuuluda ka erivajadusega inimesed.

Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole

võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu

kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja

areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade

lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning

seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab

meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja

välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning

inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd

luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna

inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on

ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme

eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll

aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid

ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja

potentsiaalseid taotlejaid nõustada.

2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi

meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks

tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede

rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste

meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on

universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna

piires, Ida-Virumaal.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste

meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on

mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-

Virumaal.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid

ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal .

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede

rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on

pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste

arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-i võrdluses.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet

ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga

kavandatud Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator ei põhjusta olulist

kasvuhoonegaaside heidet.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust

ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti

kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii

kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on

„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub

vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on

pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja

kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste

Keskusele, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa

Komisjonile ja ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Märkused ja nendega arvestamine on lisatud Lisas 1.

Lisad: Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel (tabel lisandub pärast ametlikku kooskõlastamist);

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht;

Lisa 3. Riskihindamise tabel.