Arvamus

Digiallkirjad

2

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee

Registrikood 70008641

Hr Hanno Pevkur

Kaitseministeerium

Teie 25.06.2024 nr 5-7/24/100

Meie 02.09.2024 nr KV-0.5-2/24/13513-2

Korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

Austatud minister

Olen vaadanud läbi korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse ning esitan alljärgnevalt Kaitseväe seisukohad.

Probleem 5 - Isikuandmete töötlemine pilti ja heli salvestava jälgimisseadmestiku kasutamisega

Kaitseväel on vahetu sunni õigusega riikliku järelevalve pädevus kaitseväe korralduse seaduse (KKS), lennundusseaduse (LennS), meresõiduohutuse seaduse (MSOS) ja riigipiiri seaduse (RiPS) alusel. Kaitsevägi näeb elulise vajadusena sarnaselt PPA, Keskkonnaameti ja PäAga kasutada riikliku järelevalve teostamisel pilti ja heli salvestavaid jälgimisseadmestikke laevade pardumismeeskonna ja sõjaväepolitseinike varustusena. Kehakaamera olemasolu distsiplineeriks tavakodanikke/rikkujaid, samuti annaks see ülevaate ametniku tegevusest kui on vaja lahendada kaebusi. Kehakaamera oleks sõjaväepolitseile tõendiallikaks nt ka vormikandmise nõuete rikkumise tuvastamisel (KVTS § 2241).

Lisaks kehakaameratele näeb Kaitsevägi oma ülesannete täitmisel vajadust kasutada ka statsionaarseid kaameraid (sh öövaatluskaameraid), mis on statsionaarselt paigutatud laevadele ja millel on salvestusvõimekus. Kaameraid saab kasutada ning nendega fikseerida olukordi, mis puudutavad mereväe (MeV) ülesandeid piiripunktide vahelisel piiri valvamisel ja MSOS alusel riikliku järelevalve teostamisel väikelaevade üle. Täiendavalt võib olla salvestavate pardakaamerate kasutamine vajalik ametiabi korras teiste ametkondade toetamisel.

Probleem 6 - Isikuandmete töötlemine mehitamata õhusõidukitele paigaldatud jälgimisseadmestiku kasutamisega

MeV näeb vajadust kasutada piiripunktide vahelise piiri valvamise tõhustamiseks MÕSe. See võib puudutada nii lendamist merel väikelaevade kui ka väikesaarte ja laidude kohal.

Samuti näeme MÕS kasutamise vajadust Kaitseväe julgeolekualal kehtivate nõuete kontrollimisel. Kaitseväe julgeolekuala on mh territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määranud. Kaitsevägi võib kinni pidada isiku, kelle kohta on põhjendatult alus arvata, et ta viibib julgeolekualal ebaseaduslikult, on julgeolekualale sisenemisel toime pannud süüteo või ohustab oma käitumisega ennast või teisi. MÕS kasutamise eesmärk oleks ohu kaardistamine. Kaitseväe julgeolekuala on tähistatud, seega on privaatsusõiguse rikkumine MÕS puhul madal. Samuti väldiks MÕS abil ohu kaardistamine isikute põhjendamatut kinni pidamist.

Probleem 7 - Muude kui dokumentaalsete tõendite nõudmine riikliku järelevalve menetluses

Kaitsevägi näeb vajadust täiendada muu kui dokumentaalse teabe (nt elektroonilised kaardid, pildid, videod ning pardasalvestised) esitamise regulatsiooni eeskätt järelevalve teostamisel merel kus valdav osa teabest on elektrooniline.

Probleem 8 - Vähemohtlike teenistusrelvade ja erivahendite kasutamine

Kaitsevägi toetab kavatsust tuua elektrišokirelva kasutamine madalama astme relvade ja tulirelva vahepeale, mis võimaldaks ennetada olukordade eskaleerumist selleni, et tekiks alus tulirelva kasutamiseks. Praegu ei ole Kaitseväele antud õigust elektrišokirelva kasutamiseks. Kui elektrišokirelva kasutamine viiakse madalama astme relvade ja tulirelva vahepeale, näeme vajadust täiendada KKS §-s 49 erivahendite loetelu lisades sinna elektrišokirelva.

Siseministri 8. juuli 2014. aasta määruse nr 31 „Veekahuri kasutamise kord“ § 2 lõige 1 sätestab, et veekahur on politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani eriotstarbeline sõiduk, mis on kohandatud erinevatel režiimidel kõrgsurvega veejoa kasutamiseks isikute vastu. Seoses MeVle lisandunud riikliku järelevalve funktsiooniga näeme vajadust veekahuri kasutamise regulatsiooni täiendamiseks ning laevadel olevate tuletõrjevoolikute veekahurina kasutamise lubamiseks, kuna nende joa ulatus võimaldab kaitsta ja hoida eemal potentsiaalseid ründajaid merel.

Kaitseväe pädevuses on riiklik järelevalve LennS alusel. LennS näeb ette meetmed MÕS-ide maanduma sundimiseks. Peame põhjendatuks laiendada meetme kasutamise õigust ka merel ja Kaitseväe julgeolekualal riikliku järelevalve teostamisel.

Probleem 9 – edasilükkamatute meetmete kohaldamise pädevus

Seletuskiri toob välja näitena MTA ja Keskkonnaameti. Selline pädevus võiks olla ka sõjaväepolitseil (SP). SP patrull on tänaval isikukaitse, kolonnide ja suurõppuste korral. Patrull on tavakodaniku silmis võrdne tsiviilpolitseiga – eritunnustega sõidukid, vorm, vest, erivahendid.

SP on Kaitseväe struktuurüksus, mis täidab Kaitseväe siseselt politseiga sarnast funktsiooni. Sõjaväepolitseinikul on ka vastav väljaõpe. SP ja Sisekaitseakadeemia vahel on sõlmitud kokkulepe, et sõjaväepolitseinikud saavad osaleda korrakaitseväljaõppes. Samuti nt isikute kaitsel tegutsevad juba täna SP ametnikud KorS meetmeid rakendades ja seega vastav väljaõpe ja pädevus on juba olemas. Samuti on olemas vajalikud erivahendid.

Sekkumise vajadus võib ette tulla nt kolonnide saatmisel, mis toimub tavaliikluses ning kus võib esineda vahetu oht isikute eludele (vahelesõidud, möödasõidud, avariiohtlikud olukorrad) või siis suurõppuste ajal ja aladel. Hetkel saab SP ametnik sekkuda ainult läbi igaüheõiguse.

Probleem 10 - Korrakaitsesse kaasamine

Kaitsevägi nõustub, et Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise regulatsioon peaks olema võimalikult ühes õigusaktis, et tagada suurem õigusselgus. Samuti näeme vajadust sätestada korrakaitseorgani poolt vabatahtlike kaasamise piirid merereostuse tõrjumisel nii merel kui rannal.

Lugupidamisega

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Andrus Merilo

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja

Katrin Lehtla 717 1168

[email protected]