Arvamus

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 02.09.2024 16:25

Adressaat: <"Justiitsministeerium">

Teema: 1-8/505-1 TsMS ja KS muutmise väljatöötamiskavatsus: vastuskiri

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Justiitsministeerium

Eesti Advokatuur edastab teile seisukohad tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu VTK osas.

Lugupidamisega

Merit Aavekukk-Tamm

jurist

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiministerTeie 01.07.2024 nr 8-3/5169-1

Justiitsministeerium Meie 02.09.2024 nr 1-8/505-1

[email protected]

[email protected]

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile andnud võimaluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute

seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) osas seisukohti avaldada.

Edastame Teile advokatuuri seisukohad alljärgnevalt.

1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine

Kehtiva TsMS § 384 lg 1 kohaselt peab kohus lahendama hagi tagamise avalduse põhjendatud

määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise

avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata. VTK-s tehakse ettepanek

avalduse lahendamise tähtaega pikendada kolme tööpäevani, mis peaks aitama vähendada

kohtu ja menetlusosalise menetluskoormust ning VTK-s leitakse, et hagi tagamise avalduse

kiireloomulisuse tagab ka kolme tööpäeva jooksul lahendamine.

Advokatuur ei toeta tähtaja pikendamist kolme tööpäevani hagi tagamise eesmärgi

kiireloomulisuse tõttu. Mitmetel juhtudel põhjustaks 3-tööpäevane viivitus praktikas hagi

tagamise võimatuks muutumise (näiteks laeva arestimine, kus aeglasema menetluse puhul ei

pruugi sadamas olla enam laeva mida arestida). VTK-s märgitakse, et hagi tagamise avalduse

läbivaatamise tähtaja pikendamine võimaldab kohtunikul rohkem kohtuasja süveneda ja teha

põhjendatud otsus millega menetlusosaline saab kindluse, et tema avalduse läbivaatamiseks on

olnud kohtunikul aega ja hagi tagamata jätmine ei ole tehtud rutakalt. Advokatuur pakub sama

eesmärgi saavutamiseks välja lahenduse, mis ühelt poolt võimaldab kohtunikul põhjalikumalt

kaaluda hagi tagamise vajalikkust, samas aga tagab, et kiireloomulistes asjades viivitamatult

hagi tagatakse. Selle eesmärgi aitaks efektiivselt saavutada hagi tagamise avalduse

kaheastmeline menetlus:

1) Esmalt toimuks ühe tööpäeva jooksul hagi esialgne tagamine – kohus kohaldaks

reeglina hagi tagamise meetmeid, välja arvatud juhul kui hagi tagamise avaldus on

selgelt põhjendamatu.

2) Seejärel saaks vastaspool hagi tagamise osas (näiteks) 2 tööpäeva jooksul esitada oma

seisukoha, misjärel kohus omakorda otsustaks (näiteks) 3 tööpäeva jooksul, kas hagi

tagamise meetmed jäävad jõusse või mitte.

Selline lahendus tagaks, et kiireloomulistes asjades hagi siiski tagatakse. Kuivõrd hagi tuleks

tagamata jätta vaid selgelt põhjendamatu avalduse korral, ei ole kohtunikul sellise süsteemi

puhul vajadust koheselt niivõrd süvitsi hagi tagamise avaldusse süveneda. Samas on võimalik

nii vältida olukordi, kus kostjad muutuvad varatuks või hagi tagamine muul põhjusel

ebaõnnestub. Paraku näeme praktikas liiga palju olukordi, kus vaatamata edukale

kohtumenetlusele muutub kohtuotsuste tegelik täitmine võimatuks, kuna hagi on kas jäänud

vaatamata hageja avaldusele tagamata või on kostjal õnnestunud varad välja viia enne hagi

tagamist. Kostja õigused on samas tagatud, kuivõrd ta kuulatakse ära enne hagi tagamise

lõplikku otsustamist ning kostja ärakuulamine toimuks niivõrd kiiresti, et isegi kui kohus

otsustab hagi tagamise meetmeid mitte jõusse jätta, oleks riive kostja õigustele väike.

2. Kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine

VTK eesmärgiks on anda senisega võrreldes suurem iseseisev otsustuspädevus

kohtunikuabidele ja vanemkohtujuristidele, et hoida kokku kohtuniku tööaega ning anda neile

võimalus iseseisvalt vastutust kandes õiguslikke otsustusi teha.

Advokatuur ei toeta pädevuse laiendamist. Menetluses saab tööülesandeid jagada, kuid asja eest

peab vastutavaks jääma siiski kohtunik, kes kohtunikuabide ja kohtujuristide ebaühtlast

ettevalmistust arvesse võttes tagaks sisulise kvaliteedi, vajadusel kohtudokumente täiendades

ning korrigeerides. Meie hinnangul tuleks kvaliteedi tagamiseks kindlustada, et

kohtudokumentide koostamisel osaleb vähemalt kaks isikut. Kohtunikuabi või

vanemkohtujurist saab dokumendi ette valmistada, kuid kohtunik on menetluse juht, kes oma

allkirjaga tagab kvaliteedi ning kannab ka vastutust.

3. Muud ettepanekud

Seonduvalt ja lisaks VTK-le soovime esitada kaks allolevat ettepanekut.

3.1. Maksekäsu kiirmenetluse alampiiri tõstmine

VTK-s esitatakse ettepanek tõsta TsMS §5 405 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirsummat

3500 eurolt 5000 euro peale põhinõudena ning koos kõrvalnõuetega 10 000 eurole. Tõus oleks

ca 43% ning põhjendusena on toodud majandusnäitajate, eelkõige tarbijahinnaindeksi

muutumine alates 01.01.2022, kui viimati piirmäärasid muudeti.

Koos lihtmenetluse piirmäärade muutmisega muudeti 22.11.2021 vastu võetud ja 01.01.2022

jõustunud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/108122021001) ka maksekäsu kiirmenetluse

piirmäärasid. Majandusnäitajate muutumise argument kehtib samavõrd nii lihtmenetluse kui ka

maksekäsu kiirmenetluse asjades ning arvestades seda, et neid määrasid viimati koos muudeti,

on advokatuur seisukohal, et ka praegu oleks põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse piirmäära

suurendamine. Kehtiv TsMS § 481 lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete

puhul, mille summa ületab 8000 eurot (hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid). Silmas pidades

soovi erinevaid piirmäärasid ühtlustada, oleks mõistlik ja loogiline tõsta ka maksekäsu

kiirmenetluse piirmäära 8000 eurolt 10 000 eurole. Seejuures ei oleks tõus kehtiva piirmääraga

võrreldes niivõrd suur nagu lihtmenetluse puhul (43%), vaid 25%. Rohkemate vaidluste

lahendamiseks maksekäsu kiirmenetluse lubamine tõhustab aga kohtumenetlust. Samas ei

kaasne selle piirmäära tõstmisega kulusid osapooltele ning ka sotsiaalmajanduslikud mõjud ei

saa olla märkimisväärsed.

3.2. Tsiviilkohtumenetluse menetluskulude regulatsiooni muutmine vähem töömahukaks

Praegu kulub menetluskulude väljamõistmisele ebaproportsionaalselt palju ressurssi nii

kohtutel kui menetlusosalistel. Kui eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, tuleks kaaluda

ka TsMS muudatusi, mis võimaldaksid optimaalsemalt menetluskulusid välja mõista. Ei ole

mõistlik kohtuametnikul hinnata menetluskulude põhjendatust iga toimingu jaoks kulunud aja

ja tunnihinna põhjal, vaid võrrelda võiks kogukulu. Lähtuda võiks põhimõttest, et kui poolte

kantud kulud on võrreldavas suurusjärgus, siis võiks need automaatselt põhjendatuks lugeda ja

välja mõista vastavalt menetlusreeglitele. Kui üks pool on oma esindajale maksnud teatud

summa teenustasuna, siis peab ta arvestama, et sama summa võib maksta ka vastaspool oma

esindajale ning menetluskulude suurus ei saa tulla kaotajale üllatusena. Oleme seisukohal, et

advokaadi kui professionaalse menetlusosalise kantud kulusid tuleks eelduslikult lugeda

põhjendatuks ning kahetsusväärne on hetkel tekkinud praktika, kus kohtumäärustest loevad

professionaalsed esindajad, et peaksid näiteks olema võimelised teatud dokumente kiiremini

lugema või et nad ei tohiks kliendiga menetluse teemal suhelda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen

Esimees