Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-1/3705-2 |
Registreeritud | 02.09.2024 |
Sünkroonitud | 03.09.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS (RRO, VAKO) |
Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
Toimik | 12.2-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Moller Auto |
Saabumis/saatmisviis | Moller Auto |
Vastutaja | Hendrik Kull (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Roman Šindin
Moller Auto
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud härra Šindin
Esitasite 21.08.2024 kirja nr Rahandusministeeriumile, milles viitate võimalikele riigihangete
seaduse (edaspidi RHS) rikkumistele kolmes erinevas riigihankes, mille korraldas Toila
Vallavalitsus (edaspidi hankija). Kirjas juhite tähelepanu avatud hankemenetlustena
korraldatud riigihangetele „Toila valla sõiduautode kapitalirent“ (viitenumber 281242),
„Toila valla linnamaasturi kapitalirent“ (viitenumber 281239) ning „Toila valla väikekaubiku
kapitalirent“ (viitenumber 281235).
Kirjas selgitate, et kõikides nimetatud riigihangetes kehtestati tehnilises kirjelduses tingimus,
mille kohaselt on sõiduki tarneaeg 30 päeva hankelepingu sõlmimisest arvates. Leiate, et
nõutud tarneaeg on ebarealistlik. Samuti toote välja, et riigihankes nr 281239 hangitavale
sõidukile kehtestatud tingimus, mille kohaselt peab sõiduki kliirens olema vähemalt 200 mm,
viitab sellele, et hankija soovib suunata pakkujaid pakkuma kindlat automarki. Leiate, et
selline tingimus ei taga riigihankes ausa konkurentsi tekkimist. Samuti seate kahtluse alla
kõnealuste hankemenetluste õiguspärasuse, Lähtuvalt asjaoludest, et hankija ei ole esitanud
riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teadet, kuid on e-kirja teel kinnitanud
hankelepingute sõlmimist, leiate, et hankija ei ole järginud pakkumuste hindamise, otsuste
tegemisega ning nendest teavitamisega seonduvaid menetlusreegleid. Taotlete
Rahandusministeeriumi sekkumist hankija tegevusse nimetatud riigihangete korraldamisel.
Esiteks selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järele-
valve teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil
ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist
seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et
Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS
§-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid,
mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud
asjaolud. Rahandusministeeriumi võimuvolitused järelevalvemenetluses on ette nähtud RHS
§ 208 lg-tes 1-2, mille kohaselt saab Rahandusministeerium rikkumise tuvastamisel teha
hankijale ettekirjutuse kas riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks või RHS-i
rikkumise lõpetamiseks.
Teie 22.08.2024
Meie 02.09.2024 nr 12.2-1/3705-2
2
Seega võib Rahandusministeerium alustada rikkumiskahtluse tekkimisel järelevalvemenetlust
eeldusel, et ei esine RHS § 206 lg-s 1 sätestatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud.
RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus
lõpetatakse, kui riigihanke menetlus on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb
hankemenetlus muu hulgas hanke- või raamlepingu sõlmimisega. Tegemist on absoluutse
menetlustakistusega, mistõttu on järelevalvemenetluse läbiviimine võimatu. Lepingu
sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine
pole enam võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind
(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kehtiv õigus
ei võimalda Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega hankelepingu alusel
hankija ja tema lepingupartneri vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse.
Hankija on riigihangete registrile esitanud eelnevalt nimetatud riigihangete kohta
hankelepingu sõlmimise teated, mis sisaldavad sõlmitud lepingute andmeid.
Arvestades, et avatud hankemenetlustena korraldatud riigihanked „Toila valla
sõiduautode kapitalirent“ (viitenumber 281242), „Toila valla linnamaasturi
kapitalirent“ (viitenumber 281239) ning „Toila valla väikekaubiku kapitalirent“
(viitenumber 281235) on 8.07.2024 hankelepingute sõlmimisega lõppenud, ning
juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, 73 lg 3 p-st 1 ja § 206 lg-st 3, teatame,
et Rahandusministeerium ei alusta järelevalvemenetlust nimetatud riigihangete
õiguspärasuse kontrollimiseks.
Kuigi käesoleval juhul on järelevalvemenetluse alustamine välistatud tulenevalt ainuüksi
lepingute sõlmituse faktist, märgime täiendavalt, et ka olukorras, kus riigihanke menetlus ei
ole järelevalveteate esitamise hetkeks lõppenud, on RHS § 206 lg 2 p-st 1 tulenevalt
Rahandusministeeriumil õigus jätta järelevalvemenetlus alustamata, kui järelevalveteate
esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale
vaidlustust Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo).
Vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole Rahandusministeeriumile
järelevalveteate esitamine reeglina põhjendatud. Seadusandja on RHS-i vastuvõtmisel
pidanud oluliseks eristada järelevalvemenetlust vaidlustusmenetlusest. Hankeasjades näevad
HKMS § 268 lg 1 ja VaKo põhimääruse § 1 ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra
VaKo-s. Rahandusministeeriumi järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset
õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ning halduskohtumenetlust hankeasjades,
mistõttu üldjuhul ei saa rikkumine olla üheaegselt nii Rahandusministeeriumi kui
vaidlustuskomisjoni menetluses.1 Sisuliselt tooks see kaasa järelevalvemenetluse kaudu
tähtajatute vaidlustuste esitamise. Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel
hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud
ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks
õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu.2
Vaidlustuse esitamise tähtajad olukorras, kus võimalik RHS-i rikkumine ning riigihankes
osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste rikkumine või huvide kahjustumine tuleneb riigihanke
alusdokumentides õigusvastaste tingimuste kehtestamisest, on sätestatud RHS § 189 lg-s 2.
1 RHS eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139. 2 M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
3
RHS § 189 lg 2 p-i 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema laekunud
vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise
tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga.
Riigihangete registrist (edaspidi eRHR) nähtub, et riigihangetes ei ole esitatud vaidlustust
riigihanke alusdokumentide peale. Samuti nähtub, et riigihangetest huvitatud ettevõtjad ei ole
pöördunud hankija poole seoses riigihangete alusdokumentides sätestatud nõuetega, millele
juhitakse tähelepanu järelevalveteates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Hendrik Kull 5302 2908
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|