Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 9.2-2/3825-1 |
Registreeritud | 02.09.2024 |
Sünkroonitud | 03.09.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE |
Sari | 9.2-2 Ühtekuuluvusfondi programmiga seotud kirjavahetus (RO, FO) |
Toimik | 9.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
31.08.2024 nr 4-17/24/4126
Kliimaministeeriumi perioodi 2021−2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamine
Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamisel tuleb arvestada nende panustamist valdkondlikuks arenguks.
Informeerime ja kinnitame, et toetuse andmisel „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1
„Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“, erieesmärgi nr 4
„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine,
võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ ja erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ sekkumistes ning poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“
erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja
kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele
majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“, mis
on toodud käesoleva kirja lisas tabelis SF2021-2027_KliM lehel Seos KEVADEga, toetatavate
tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.
Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud (muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024) „Läbivad
valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava
poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks
tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:
1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele;
2. projekti põhjendatus;
3. projekti kuluefektiivsus;
4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.
Seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei ole kehtestatud eraldi riiklikku keskkonna
valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD).
Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike
arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna
strateegiline arengu dokument (nt riigi jäätmekava 2023-2028) ning toetuse panustamine
Eesti 2035 sihti.
Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud
Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisse.
Projektid panustavad kas sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ või
„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ või mõlemisse.
Projektide panust erinevatesse sihtidesse hinnatakse vastavate näitajatega. Riigi eelarve strateegia
keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti
keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja
inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates
poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke.
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi ja toetuse andmisel „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“
erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“,
erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning
vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ ja erieesmärgi
nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ ning poliitikaeesmärgi nr 6
„Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta
energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu
kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja
keskkonnamõjudega“ sekkumistes toetatavad tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“
sihtidesse majandus ja elukeskkond või vähemalt ühte neist. Detailsem panustamine tuuakse välja
toetuse andmise tingimustes.
Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus
kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati
plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.
Selgitame, et pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi
terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,
energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja
välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse,
jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas.
Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade
ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke
arengukavasid koostama hakatakse. Katusdokumendina katab Kliimaministeeriumi kõiki
teemasid strateegia Eesti 2035. Kõik Kliimaministeeriumi valdkonnad on kaetud tegevuspõhise
eelarvestamise programmidega, mis on juhtimistasand valdkondade poliitikate planeerimisel ja
elluviimisel.
Kliimaministeeriumil puudub küll hetkel kehtiv riiklik keskkonna valdkondade ülene
arengukava (KEVAD), kuid valikukriteeriumide viiest punktist esimest planeeritakse
rakendada lähtudes kehtivast valdkondlikust arengu dokumendist (nt hinnatakse kooskõla
riigi jäätmekavaga 2023-2028) ning panust Eesti 2035 sihti.
Informeerime, et Kliimaministeerium ei muuda juba kehtivaid toetuse andmise tingimusi,
kui nendes on valdkondliku arengu dokumendina välja toodud strateegiline dokument, mis
tagab suuna valdkondlikuks arenguks (nt jäätmekava).
Edastame infoks KEVADega seotud sekkumised kirja lisas tabelis SF2021-2027_KliM lehel Seos
KEVADEga.
Toetuse andmise tingimusi täpsustatakse, kui strateegilist arengu dokumenti ei ole projekti
valdkondlikku arengusse panustamise hindamiseks välja toodud või see on toodud riikliku
keskkonnavaldkonna arengukavana KEVAD. Kui keskkonnavaldkonna arengukava
KEVAD on mainitud ainult seletuskirjas, siis toetuse andmise tingimusi ei muudeta.
Juhul, kui rakendusüksused on juba teinud muutmisele kuuluvate määruste alusel otsuseid
või käskkirja alusel on juhtrühmad otsustanud detailsed tegevused, siis kinnitame, et
tegevusi on hinnatud ja toetatud lähtuvalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast, sh kehtivatest
valdkondlikest arengu dokumentidest.
Palume kõigil rakendusasutuse käskkirjaga volitatud projektide elluviijatel lisada projekti
juhtrühmas detailsete tegevuste ja eelarve kinnitamisel protokollile seirekomisjoni poolt
kinnitatud valikukriteeriumide täiendava hindamise kinnitus eraldi tabelina. Näidis on
lisatud käesoleva kirja lisas tabelis SF2021-2027_KliM lehel SF21+ juhtrühm.
Kinnitame, et Kliimaministeerium arvestab perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide toetuste planeerimisel alati seirekomisjoni poolt kinnitatud
valikukriteeriumidega ja valdkondlike arengudokumentidega ning kaasab huvirühmad toetuse
andmise tingimuste välja töötamise protsessi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Ross
rakendusasutuse esindaja
Lisa: SF2021-2027_KliM
Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus; Keskkonnaamet; Keskkonnaagentuur; Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Teadmiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon, Riigi Tugiteenuste Keskus ning
Rahandusministeerium
Eerika Purgel, 626 0709