Vastus selgitustaotlusele

Lp. Jekaterina Šumigai

Stell Eesti AS

Selgitame, et ühistusisest andmete töötlemist saab iga ühistu ise reguleerida ning inspektsioon ei sekku üldjuhul korteriühistute siseasjadesse. Märgime, et see, kuidas, milliseid andmeid ja kes neid täpselt näeb, tuleb reguleerida ühistu siseselt ning ühise kokkuleppe alusel. Siinkohal tasub aga märkida, et kokkulepe peab samuti olema seaduspärane.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik (näiteks õigustatud huvi)[1] ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk korteriühistu ise. Kui alus puudub, siis ei saa viidatud andmeid töödelda. Igaks juhuks andmete töötlemist ei tohi samuti lubada.

Vastutus võimalike andmekaitseliste rikkumiste puhul lasub eelkõige vastutaval andmetöötlejal, antud juhul korteriühistul.

Märgime, et kuna Teie ettevõte pakub teenust korteriühistule, siis on ettevõte eelduslikult volitatud töötleja, kes saab juhiseid vastutavalt töötlejalt ehk korteriühistult. Samuti viitame, et kui Kortos on soovitud arveid üürniku, mitte omaniku, e-posti aadressile, siis on omanik nende andmete edastamisest eelduslikult ka teadlik. Nimelt on tõenäoliselt korteriomanik ise andnud üürnikule volitused Kortos toimetada, kuid täpsemalt saabki asjaajamise korda korteriühistu ise selgitada.

Siinkohal kordame kokkuvõtvalt, et eelkõige oskab Teie küsimustele (sh millisel õigusliku alusel töödeldakse viidatud isikuandmeid) vastuseid jagada korteriühistu juhatus, kelle poole on Teil võimalus pöörduda.

Igal juhul tasub korteriühistul teada, et kui isikule on tekitatud isikuandmete õigustamatust töötlemisest kahju, siis on isikul võimalus pöörduda kohtusse. Kahju suuruse ja hüvitamise viisi otsustab kohus. Andmekaitse Inspektsioonil ei ole pädevust välja mõista kahjuhüvitisi.

Rohkem informatsiooni isikuandmete töötlemisest korteriühistus leiab Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt (siit). Vastutavast ning volitatud töötlejast leiab informatsiooni siit.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Parimate soovidega

Liina Kroonberg

Jurist-konsultant

[email protected]

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn I Youtube

Tere,

Küsimus on selline, „Lubatud on kajastada seda arvetel“ kas see tähendab, et kommunaalteenuste arvetele võib sisestada vaid võlglase korteri numbri või ka võlgniku nime ja võlasoleva summa?

Praegusel juhul on Stell Eesti AS raamatupidamisteenuse vahendus teenusepakkuja – raamatupidaja saadab kommunaalteenuste arvet Kortosse sisestatud ja elaniku poolt edastatud eposti aadressil või paberkandjal. Meie, teenusepakkujana, eeldame, et epost on korteriomaniku oma ja arve läheb korteriomaniku epostile, kuid võib olla selline olukord, et Kortos on edastatud üürniku kontakt. Siis üürnik on ju kolmas isik, kellele see info läheb. Küsimus on selles, kuidas me siis saame vastutada selle eest, et see info ei läheks kuskile mujale jne?

Kuidas meie teenusepakkujana peaksime nüüd käituma? Kas me võime lisada siis kommunaalteenuse arvete peale võlgnevaid kortereid koos nime ja võlgu oleva summaga või mitte?

https://www.aki.ee/uudised/isikuandmete-tootlemine-korteriuhistus

Andmete avalikustamine ja edastamine

Igasugune isikuandmete avalikustamiseks üldkasutatavas ruumis nõuab eelnevalt kõigi nõusolekut (ei piisa üldkoosoleku otsusest), sest sinna on ligipääs kolmandatel isikutel. Sealhulgas ei ole lubatud trepikojas avaldada ka ainult korteri numbriga kellegi kohta infot, sest isikud on kaudselt tuvastatavad. Seetõttu kasutatakse veenäitude andmisel nt suletud postkasti, kaugloendurit või andmete edastamist otse juhatusele meilile või muu virtuaalkeskkonna kaudu.

„Igasugune isikuandmete avalikustamiseks üldkasutatavas ruumis nõuab eelnevalt kõigi nõusolekut.“

„Võlglase andmete avaldamine peab eranditult toimuma vaid ühistu liikmeskonnale.“

Kui keegi liikmetest on võlglane, siis toimub teistele liikmetele selle kohta andmete edastamine õigustatud huvi alusel. Sel juhul on see ühistu siseselt vajalik info, sest sellest sõltuvad ühistu ühise majandamise otsused. Võlglase andmete avaldamine peab eranditult toimuma vaid ühistu liikmeskonnale. Lubatud on kajastada seda arvetel, arutada üldkoosolekul, avaldada sisegrupis, aga kindlasti mitte avalikustada hoone trepikojas.

Lugupidamisega

Jekaterina Šumigai

elamuhaldur

Stell Eesti AS

A.H. Tammsaare tee 47

11316 Tallinn

stell.ee