OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Aktsiaselts Põlva Haigla

Uus tn 2

Põlva

63308 Põlva maakond

02.09.2024 nr 11.2-46/24/1020

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„COVID-19 valmisoleku tagamine“ raames otsuse Aktsiaseltsi "Põlva Haigla" (edaspidi toetuse

saaja või hankija või tellija) projekti "Põlva haigla isolatsioonipalatite rajamine ja toimepidevuse

tõstmine“ (projekti nr 2014-2020.15.01.21-0143; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr

251049 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu

kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 5 670 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ja tervise- ja tööministri 28. septembri 2021. a määruse nr 40

„“Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud

haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ (edaspidi TAT määrus) § 11 lg 2 ja

Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“2 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja 3, § 223 lõige 1,2 ja 5, § 227

lõige 2 samuti projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega (edaspidi KD) ning toetuse

saajaga peetud kirjavahetus.

1. Riigihankes nr 251049 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis läbi avatud menetlusena riigihanke nr 251049 (hanketeade avaldati 31.05.2022),

pakkumuste esitamise tähtajaga 15.06.2022. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti

1 Riigihangete seaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.05.2022 ehk hankemenetluse korraldamise ajal. 2 Ühendmääruse redaktsioon, mis kehtis kuni 23.09.2022 ehk toetuse taotluse rahuldamise otsuse ajal.

edukaks tunnistatud ühispakkujaga AW2 Architects Oy Eesti filiaal (14368643) ja AW2

Architects Oy (0979166-2) (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 25.07.2022 projekteerimise

töövõtuleping nr 6.6-4/62 (edaspidi hankeleping) maksumusega 192 160,00 eurot (käibemaksuta).

STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i

tähenduses. Toetuse saaja on aktsiaselts "Põlva Haigla", kes on avaliku sektori hankija RHS § 5

lg 2 punkti 5 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke läbiviimisel järgima RHS-

is sätestatud korda.

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on

jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 251049 kontrollimisel järgmised puudused:

- hankija on kehtestanud hanke esemega ebaproportsionaalse kvalifitseerimise tingimuse;

- hankija on tunnistanud riigihanke alusdokumentidele ja RHS-ile mittevastava pakkumuse

vastavaks ja edukaks;

- toetuse saaja sõlmis ehitustööde hankelepingu ühispakkujaga, kes ei kontrollinud, et

hankelepingu täitmise käigus täidab objektijuhi ülesandeid isik, kes ei vasta kvalifitseerimise

tingimusele.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1 – 1.3.

1.1. Toetuse saaja on seadnud riigihankes nr 251049 ebaproportsionaalse ja piirava

kvalifitseerimise tingimuse

1.1.1. Rikkumise asjaolud

Tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks seadis toetuse saaja riigihankes mh järgmise

kvalifitseerimise tingimuse: „Vähemalt 2 tk, 1 000 m2 objekti ehitustööde projekteerimise

lepingut. Sarnaseks tööks loetakse meelelahutus-, haridus- tervishoiu- või muu avaliku hoone või

hoolekandeasutuste hoone (majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012. a määruse nr 78

„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ tähenduses). Nimetatud objektide projekteerimistööd

peavad olema käesoleva hankemenetluse alguseks lõppenud.“

Hankedokumentides lähteülesande punkti 5 kohaselt on projekteerimise mahud järgmised:

Erakorralise meditsiini osakond koos ootealaga - kuni 410 m2

Haigla registratuur/haigete vastuvõtt koos ootealaga - kuni 115 m2

Kiirabisõidukite juurdesõidu tee hoone esimese korruse tasandile (osalise säilitamisega).

Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded peavad olema põhjendatud, vastavad ja proportsionaalsed

hankelepingu esemega ning ei tohi piirata konkurentsi. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hanke

kvalifitseerimistingimuses seatud nõue, mille kohaselt on kehtestanud võrreldes hankes nõutuga

oluliselt suurem netopinna nõue sarnastele objektidele, kooskõlas RHS § 98 lõikega 1 ning ühtlasi

RHS § 3 punktides 1-3 ja 5 sätestatud üldpõhimõtetega. Eelkirjeldatud nõude kehtestamine on

hanke eset arvestades ebaproportsionaalne ning põhjendamatult piirav pakkujate suhtes, kes on

teostanud alla 1 000 m2 objekti ehitustööde projekteerimise lepinguid.

1.1.2 Toetuse saaja selgitused

Toimiva haigla renoveerimise protsess on tundlik ja keerukas, et säilitada ohutus patsientide elule

ja tervisele. Projekteerimises on oluline, et eraldiseisvad osad on iseseisvalt toimivad. Haigla

renoveerimistööde puhul on tegemist väga olulise koos toimiva üksusega ning eraldiseisvate osade

projekteerimistööde vigade tegemine seaks ohtu nii haigla toimimise, inimeste elu kui ka objekti

tähtaegse lõpetamise. Selles tulenevalt oli oluline, et projekteerimise kogemus hõlmaks

suuremahulist objekti, sellega soetud tähtagadest kinnipidamist ning erinevat koostoimivate osade

omavahelist toimimist. Huvitatud isikutest keegi ei teinud ettepanekut antud nõude muutmiseks,

seega oli antud nõue turuosalistele ja huvitatud isikutele sobiv. Hankija kasutas seni turul kehtinud

praktikat.

1.1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki

isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija tagama

konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi vahendid säästlikult ja otstarbekalt,

sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke

läbi mõistliku aja jooksul.

RHS § 3 punkti 1 kohase nõude alla – tegutseda riigihanke korraldamisel muu hulgas

proportsionaalselt – kuulub ka hankelepingu mahuga proportsionaalsete tingimuste seadmine

hankes osalemiseks. RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima,

et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Sama sätestab RHS § 98 lg 1, mida saab analoogia korras ka praeguses juhtumis kohaldada.

Viidatud RHS § 98 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama

hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele

ning olema nendega proportsionaalsed. Eeltoodud sätte teine lause sätestab peamised sisulised

kriteeriumid, mille kvalifitseerimise tingimused peavad vastama: vastavus hankelepingu esemele

ja proportsionaalsus. Nõue täpsustab seega RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

Hankes osalemise tingimust, milles nõutakse suuremat varasemat kogemust, kui konkreetses

hankes lepingu täitmise mahuks saab üldse olla, võib pidada ebaproportsionaalseks tingimuseks,

kui sellise tingimuse seadmiseks ei esine objektiivseid põhjuseid.

Hankija on nõudnud kvalifitseerimistingimuse kohaselt pakkujatelt kaks referentslepingut, kus iga

lepingu mahuks 1 000 m2 objekti ehitustööde projekteerimine lõppenud, kuigi hanke esemeks oli

riigihanke alusdokumentide kohaselt kuni 525 m2 objekti ehitustööde projekteerimise mahtu pluss

kiirabisõidukite juurdesõidutee hoone esimese korruse tasandile.

Hankija ei ole suutnud RTK-le näidata objektiivseid põhjuseid, miks oli vajalik kehtestada hanke

eeldatavast töömahust suurem kogemusnõue. Hankija on selgitanud, et seadis kõnealuse

kvalifitseerimistingimuse kasutades seni turul kehtinud praktikat ning vastavalt objekti vajadustele

ja hankelepingu keerukusele.

Hankija peab hankes seadma üksnes selliseid nõudeid ja tingimusi, mis tuginevad konkreetse

hanke asjaoludele või mille seadmiseks esineb mõistlik ja objektiivne põhjus. Vastasel juhul

muutuks riigihanke korraldamine mõttetuks, kuivõrd tugineks hankija suvaõigusele ja viiks

kontrollimatu lõpptulemuseni.

Seega ei vasta nimetatud tingimus RTK hinnangul RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud

üldpõhimõtetele ja ei ole hankelepingu eset arvestades proportsionaalne.

RTK selgitab täiendavalt, et RHS-i kommenteeritud väljaandele ja Riigikohtu praktikale tuginedes

on kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsuse üheks eelduseks selle vajalikkus. Tingimus on

vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema

tingimuse abil. RTK hinnangul saanuks pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse osas esitada ka

väiksema kogemusnõude, nõudes pakkujatelt hanke esemega sama mahulisi objekti ehitustööde

projekteerimise lepinguid. Seega saab asuda seisukohale, et vaidlusalune tingimus ei olnud vajalik,

kuna pakkuja võimet hankelepingut täita oli võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse

abil.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus on

vastuolus RHS § 98 lõikega 1, kuivõrd toetuse saaja on nõudnud võrreldes hanke objektiga umbes

2 korda mahukamaid referentsobjekte, kehtestades sellega ebaproportsionaalse ja põhjendamatult

piirava kvalifitseerimistingimuse.

RHS § 98 lõikega 1 vastuolus oleva kvalifitseerimise tingimuse seadmisega on toetuse saaja

ühtlasi rikkunud ka RHS § 3 punktides 1-3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Kuivõrd rakendusüksus jõudis järeldusele, et otsuse punktis 1.1.1 kirjeldatud kvalifitseerimise

tingimus ei ole hankelepingu esemega proportsionaalne, ei ole toetuse saaja tegutsenud

proportsionaalselt ja on sellega rikkunud RHS § 3 punktis 1 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtet. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja piiranud objektiivsete põhjendusteta

pakkujate ringi, mistõttu on rikkunud RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Toetuse saaja käitumine võis välistada potentsiaalsete pakkujate riigihankel osalemise, sest nad ei

pruukinud vastata õigusvastaselt kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Kui riigihankel ei saa

õigusvastase kvalifitseerimise tingimuse tõttu osaleda kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad, ei saa

toetuse saaja järgida RHS § 3 punktis 3 sätestatud üldpõhimõtet ja tagada konkurentsi efektiivset

ärakasutamist riigihankel. Kuivõrd toetuse saaja rikkus RHS § 3 punktides 1-3 sätestatud

üldpõhimõtteid, rikkus toetuse saaja ka RHS § 3 punktis 5 sätestatud üldpõhimõtet, sest

hankemenetluses esineva rikkumise tõttu ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh

edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja

hankelepingu hind. Soodsamatel tingimustel sõlmitud hankeleping toonuks kaasa avalike

vahendite otstarbekama ja säästlikuma kasutamise, vastavat võimalust ei saa ilmselgelt välistada.

Rakendusüksus selgitab, et kohtupraktika kohaselt ei tule tuvastada, kas mõni konkreetne

huvitatud isik jättis oma pakkumuse õigusvastase kvalifitseerimistingimuse tõttu esitamata.

Konkurentsi kahjustamist saab tingimuse õigusvastasuse korral eeldada, sest tõsikindlalt ei saa

välistada vastupidist. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et esineb põhjendatud oht, et RHS §

98 lõike 1 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on

28.06.2023 kohtuasja nr 5-23-2 punktis 87 asunud seisukohale, et ebaseadusliku

kvalifitseerimistingimuse kehtestamine on selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju ning

rakendusüksus ei pea finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et võimalik kahju on reaalne.

1.1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt juhul, kui finantskorrektsiooni aluseks olevate asjaolude

põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist

tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on

tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud riigihankes osalevate pakkujate ring, esitatud pakkumused ning kes oleks tunnistatud

edukaks pakkujaks, kui hankija ei oleks seadnud piirava iseloomuga kvalifitseerimistingimust.

Hankes nr 251049 esitati kaks pakkumust. Ei saa välistada, et hanke esemest pea kaks korda

suuremas mahus referentside esitamise nõue oli põhjuseks, miks antud riigihanke osas rohkem

pakkumusi ei esitatud. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma riigihanke

juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse

kvalifitseerimistingimuse tõttu riigihankes osalemata ja ennast riigihanke juurde registreerimata.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille

kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui taotleja või

pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu

esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 4 nimetatud

juhtumi esinemise korral on võimalik sama paragrahvi lg 2 punkti 1 alusel kohaldada mitme

ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui mitu ettevõtjat

vastasid kvalifitseerimistingimustele, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes,

viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et

hankes nr 251049 esitati kaks pakkumust ja mõlemad tunnistati ka vastavaks. Järelikult on

rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Kuna

ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 5% veelgi madalama finantskorrektsiooni

määra kohaldamise võimalust, siis rakendusüksusel puudub kaalutlusõigus konkreetse

protsendimäära suuruse osas.

Isegi kui antud rikkumisele oleks alternatiivselt võimalik kohaldada ühendmääruse §-i 228 , mis

annab finantskorrektsiooni määra suuruse osas rakendusüksusele kaalutlusõiguse, on

ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise

riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et piirava tingimuse kehtestamise

ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 5 protsendist veelgi madalam olema. Samuti selgitab ühendmääruse

seletuskiri, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel

samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis

1.1 kirjeldatud rikkumine viitab ikkagi ühendmääruse § 223 lg 1 p-s 4 ja lg 2 p-s 1 kirjeldatud

rikkumise asjaoludele ja 5- protsendilisele finantskorrektsiooni määrale.

Ka ei esine rakendusüksuse hinnangul sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et rakendada

5 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Konkreetsel juhul ei ole teada, milliseks

oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija poleks hankes

osalemiseks kehtestanud vaidlusalust tingimust (referentsobjektide nõue 1 000 m2). Tagantjärele

ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse viidatud

tingimuse tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal

tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele

huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik

jättis vaidlusaluse tingimuse tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2 Hankija on tunnistanud riigihanke alusdokumentidele ja RHS-ile mittevastava

pakkumuse vastavaks ja edukaks.

1.2.1 Rikkumise asjaolud

Hankija on kehtestanud pakkuja meditsiinitehnoloogia projekteerija tehnilise- ja kutsealase

suutlikkuse hindamiseks kvalifitseerimistingimuse nr 5: „Pakkuja peab riigihanke esemeks

olevate projekteerimistööde vahetuks teostamiseks esitama kaasavate vastutavate spetsialistide

CV-d (nõutud andmete esitamata jätmise korral tunnistab hankija esitatud pakkumuse

mittevastavaks ja lükkab selle tagasi) ja haridust ning pädevust tõendavad dokumendid või viite

internetiaadressile, kust dokumendid (eesti keelsena või inglise keelsena) on leitavad.

Tõendusdokumentidena sobivad diplomi ja vastava pädevustunnistuse (kutsetunnistus) koopiad.

Vastutavaks spetsialistiks on vastavas projekteerimise valdkonnas allkirjaõiguslik ja pädev isik

(ehitusseadustik § 23). Iga vastutav spetsialist tohib lepingu täitmisel osaleda ainult ühes rollis.

Meditsiinitehnoloogia projekteerija peab vastama järgmistele nõuetele: 1. peab oma kõrgharidust

meditsiinilises või tehnilises valdkonnas (magister või sellega samaväärne) 2. peab omama

vähemalt kolmeaastast töökogemust meditsiinitehnoloogia projekteerimise valdkonnas. Vastav

kogemus ja selle kestus peab ilmnema isiku osalemisest lepingute täitmisel.“

Integrated Healthcare Design Oy esitatud pakkumusest nähtub, et tingimuse täitmiseks on esitatud

isik G.C. Pakkumusele on lisatud isiku CV. Kuna info oli esitatud hankepassis puudulik, siis selgus

hankekontrollis, et isiku näol on tegemist eraisikuga, kelle näitajatele tuginetakse. Ka eraisiku

puhul tuleb pakkujal esitada hankepass. Hankepassi esitatud ei ole ning hankemenetluse kontrolli

käigus ei ole hankija suutnud esitada dokumente, mis tõendaks, et isikul kõrvaldamise alused

puuduvad. Rakendusüksus asus seisukohale, et esitamata hankepassi näol on tegemist

rikkumisega, kuna on tõendamata, et kaasatud isikul ei esine RHS § 95 lõige 1 ja 4 kõrvaldamise

aluseid.

Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) kohaselt esitab pakkuja hankepassis nõutud

ulatuses andmed nende ettevõtjate kohta, kelle vahenditele tuginetakse, ja kohustub esitama ka

nende ettevõtjate hankepassid, kelle vahenditele tuginetakse. Sama kohustus tuleb ka RHS § 104

lõikest 4.

Kuna edukaks tunnistatud pakkumus ei sisaldanud isiku G.C. hankepassi, siis ei vasta AW2

Architects Oy Eesti filiaal ja AW2 Architects Oy pakkumus kõikidele riigihanke

alusdokumentides ja RHS-s sätestatud tingimustele. Järelikult on hankija tunnistanud vastavaks ja

edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata. Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 114

lg-t 1 ja lg 2 esimest lauset ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid.

1.2.2 Toetuse saaja selgitused

Vastavalt RHS § 103 lg 5 kontrollib hankija, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele tuginetakse,

esinevad § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alused.

Toetuse saaja esitas kõrvaldamise aluste puudumise kohta järgmised selgitused: „G.C märgitud

hankepassis Integrated Healthcare Design Oy meeskonnas. Integrated Healthcare Design Oy on

alltöövõtja, kelle näitajatele tuginetakse.

Integrated Healthcare Design OY ja AW2 Architects Oy Eesti filiaal tegid hanke ajal suusõnalise

kokkuleppe meditsiinitehnoloogia projekteerijaga G.C kui eraisikuga töövõtulepingu sõlmimiseks

Põlva EMO hanke täitmiseks“.

Toetuse saaja selgitas 13.03.2024, et „Kahjuks ei ole õnnestunud puuduvaid dokumente kätte

saada. Isiku vahetamine tähendab projekteerija hinnangul 1-1,5 kuud täiendavat lisaaega, et

vajalikud dokumendid kokku saada. Isiku, kes on osaliselt töid teostanud, elukoht on Soomes.

Lisaks tähendab see uue ettevõtte andmetele tuginemist. Projekteerija suhtleb taas G.C-ga.“

Hankelepingu täitmise kontrolli lõpuks teavitas toetuse saaja 18.03.2024, et „G.C dokumente meil

saata ei õnnestu ega ka isiku kohta, kellega G.C asendati.“

1.2.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 104 lõike 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitusi sisaldava

hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise,

tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui

pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või

tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab

pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb.

RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2

esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele.

Käesoleval juhul ei sisaldanud edukaks tunnistatud pakkumus alltöövõtja G.C. hankepassi. Nõutud

dokumendi esitamata jätmise puhul on tegemist pakkumuse sisulise puudusega. Hankijal ei ole

lubatav anda pakkujale võimalust esitada tagantjärele pakkumuse sisu puudutavat dokumenti,

mille pakkuja jättis algselt esitamata, kuid mis tulnuks RHAD-i kohaselt esitada juba koos

pakkumusega. Samale seisukohale on asunud Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO)

22.03.2018 vaideotsuses nr 193916.

Tallinna Ringkonnakohus leidnud haldusasjas nr 3-19-631, et juhul, kui hankepassis on puudu

andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta, on pakkuja jätnud esitamata hankija antud

tähtajaks (pakkumuste esitamise tähtpäevaks) kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed

RHS § 98 lg 4 tähenduses ning esineb alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi

alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus. Sealjuures on kohus selgitanud, et olukorras, kus

pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata, ei saa hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat

täiendamist (RHS § 46 lg 4) ega asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike

täiendavate selgituste/dokumentide küsimisega.

RHS § 103 lg 1 lubab pakkujal oma kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda teiste ettevõtjate

näitajatele. Ettevõtja on RHS § 4 p 4 kohaselt ettevõtja konkurentsiseaduse (KonkS) tähenduses,

mille § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või

kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides

tegutsev isik. Seega võib ettevõtjaks olla ka füüsiline isik, kes ei ole tingimata registreeritud kui

füüsilisest isikust ettevõtja, ent kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses. Füüsiline isik ei ole

ettevõtjaks juhul, kui ta töötab töölepingu alusel. Kui aga füüsiline isik tegutseb võlaõigusliku

lepingu alusel, on ta ettevõtjaks KonkS ja RHS mõttes ning sellisel juhul on tema näitajate

kasutamisel tegemist tuginemisega, mitte aga pakkuja enda kvalifikatsiooniga.

Juhul, kui pädevus- või kutsetunnistusega spetsialist ei ole pakkuja töötaja, on tegemist

tuginemisega teise isiku vahenditele RHS § 103 lõigete 1 ja 2 mõistes. Kvalifitseerimistingimuste

täitmisel saab tugineda nii ühispakkujale, alltöövõtjale kui ka isikule, kes ei ole alltöövõtja.

Tuginetava isiku kohta tuleb esitada hankepass RHS § 104 lg 4 kohaselt ning tema puhul tuleb

kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist.

Toetuse saaja on andnud teada, et pakkuja AW2 Architects Oy Eesti filiaal ja AW2 Architects Oy

on tuginenud füüsilisele isikule G.C, kes ei ole pakkuja töölepingu alusel töötaja hanke nr 251049

alusel sõlmitud lepingu täitmisel. Järelikult tuli pakkumuse koosseisu esitada hankepass ka isiku

kohta, kelle vahenditele pakkuja tugineb. Teise isiku hankepassis tuleb muu hulgas esitada

kinnitused selle kohta, et isikul puuduvad kohustuslikud kõrvaldamise alused ning et ettevõtja

vastab asjaomastele kvalifitseerimise tingimustele.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks

riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud

pakkujale soodsama olukorra. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks

läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas

rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille

järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 p-s 2 sätestatud isikute

võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule

pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel

koheldakse isikuid ühte moodi.

Arvestades eeltoodud põhjendusi, oleks hankija pidanud RHS § 114 lõikele 2 tuginedes AW2

Architects Oy Eesti filiaal ja AW2 Architects Oy pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud

riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesolevas juhtumis on hankija

tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada antud hankes

pakkumuse, kui ta teadnuks, et pakkumusest võivad nõutud dokumendid s.h hankelepingu

täitmisse kaasatud spetsilisti hankepass puududa.

Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 114 lg-t 2 ning §

3 punktides 1 ja 2 nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seega ei ole toetuse saaja

täitnud STS § 26 lg-st 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i.

1.2.4 Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 25%

Ühendmääruse § 223 lõike 5 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui pärast pakkumuste avamist on kohaldatud valesti riigihanke

alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust või pakkumuste hindamise kriteeriume.

Eeltoodust tulenevalt peab rakendusüksus vähendama riigihanke nr 251049 hankelepingu alusel

tekkinud abikõlblikku kulu 25 protsendi võrra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 223 lõikes 5

nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust,

puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus.

Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud RHS § 114 lg

2 esimese lause alusel tagasi lükata, oleksid hanke tulemused võinud olla teistsugused. Samuti ei

ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui

hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et reaalselt ei ole haridus- ja kutsekvalifikatsiooni nõude

kinnitusi vaja esitada ja tõendada.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 223 lõike 5 alusel 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 251049 hankelepingu alusel

tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra.

1.3. Toetuse saaja sõlmis ehitustööde hankelepingu ühispakkujaga ja ei kontrollinud, et

hankelepingu täitmise käigus täidab objektijuhi ülesandeid isik, kes ei vasta kvalifitseerimise

tingimusele

1.3.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Kuigi AW2 Architects Oy Eesti filiaal ja AW2 Architects Oy oli oma hankepassis

meditsiinitehnoloogia projekteerijana nimetanud G.C, osales hankelepingu täitmisel keegi teine

isik. Toetuse saajal ei ole asendaja isiku osas esitada rakendusüksusele ühtegi tõendavat

dokumenti. Seega ei ole teada, kas isik vastas kvalifitseerimise tingimuses objektijuhile esitatud

nõuetele.

Kuivõrd toetuse saaja ei kontrollinud, kes täitis hankelepingu täitmise käigus objektijuhi

ülesandeid, võis täita hankelepingut kvalifitseerimise tingimusele mittevastav objektijuht, rikkus

toetuse saaja sellega RHS § 3 punktides 1-3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid.

1.3.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt ja

kontrollitavalt. Kui toetuse saaja seab hanketeates objektijuhile nõudeid, siis peab ta mitte ainult

pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise ajal, vaid ka hankelepingu täitmise käigus kontrollima ja

veenduma, et hankelepingut täidab hanketeates nõutud kvalifikatsiooniga isik. Kui toetuse saaja

sellist kontrolli ei teosta, võib tekkida olukord, et hankepassis eduka pakkuja poolt nimetatud ja

reaalselt objektijuhi ülesandeid täitnud isik ei ole üks ja seesama isik. Seetõttu on toetuse saaja

kontrolli teostamata jätmisega rikkunud RHS § 3 punktis 1 sätestatud kohustust tegutseda

läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki RHS § 3 p-s 2 nimetatud isikuid võrdselt.

Töövõtja võttis hankelepingu sõlmimisega endale kohustuse kaasata hankelepingu täitmisel

meditsiinitehnoloogia projekteerijana G.C, kellel on hankenõuetele vastav hariduse, kuid ei teinud

seda. Projekteerijana tegeles keegi teine ja kelle ehitusalase kõrghariduse olemasolu on

tõendamata. Toetuse saaja ei ole reageerinud töövõtja hankelepingu rikkumisele ja selle

tulemusena sai viimane kasutada projekteerijana isikut, kes ei pruukinud vastata kvalifitseerimise

tingimuses esitatud nõuetele.

Sellega tekitas toetuse saaja töövõtjale teiste riigihankest huvitatud ja sellel osalenud ettevõtjatega

võrreldes soodsama olukorra. Mõni riigihankest huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse

esitamata, sest tal ei olnud võimalik hankelepingu täitmisesse kaasata hanketeates nõutud

kvalifikatsiooniga projekteerijat.

RHS § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.

Kui toetuse saaja seab hanketeates nõudeid, mille täitmist ta hankelepingu täitmise käigus enam

ei kontrolligi, võivad sellised tarbetud piirangud välistada potentsiaalsete pakkujate riigihankel

osalemise. Kui riigihankel ei saa osaleda kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad, kes on

potentsiaalselt võimelised hankelepingut täitma, ei saa toetuse saaja tagada konkurentsi efektiivset

ärakasutamist.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et kuivõrd toetuse saaja ei kontrollinud, kes täitis hankelepingu

täitmise käigus objektijuhi ülesandeid, ja seetõttu võis hankelepingut täita kvalifitseerimise

tingimusele mittevastav projekteerija, rikkus toetuse saaja sellega RHS § 3 punktides 1-3 ja 5

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud

ka STS § 26 lõikest 1 kohustust.

1.3.3. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr

Otsuse punktis 1.3 nimetatud RHS-i rikkumise eest tuleb finantskorrektsiooni määra kohaldada

ühendmääruse § 223 lg-s 5 ja § 227 lg-s 2 alusel. Kui lähtuda sellest, et hankelepingut täitis pakkuja,

kes ei pruukinud vastata kvalifitseerimise tingimuses projekteerijale esitatud nõuetele, on tegemist

ühendmääruse § 223 lõikes 5 nimetatud rikkumisega, kus pärast pakkumuste avamist kohaldab

hankija valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust ehk tunnistab

vastavaks ja kvalifitseerib pakkuja, kes tegelikult ei vasta kõikidele kvalifitseerimise tingimustele.

Kui aga vaadata asjaolu, et edukas pakkuja muutus kvalifitseerimise tingimusele mittevastavaks

projekteerija vahetumise tõttu, mis toimus hankelepingu täitmise käigus, on tegemist

ühendmääruse § 227 lõikes 2 nimetatud hankelepingu õigusvastase muutmise rikkumisega. Igal

juhul näeb nii ühendmääruse § 223 lg 5 kui ka § 227 lg 2 ette hankelepingule 25%-lise

finantskorrektsiooni määra kohaldamise.

Rakendusüksus on seisukohal, et RHS § 3 punktide 1-3 ja 5 rikkumine on kõige raskema võimaliku

kaalu ja ulatusega, sest RHS-i rikkumine on seotud kogu hankemenetlusega ning avaldab mõju

hankemenetluse lõpptulemusele ehk hankelepingu täitja valikule.

Kuivõrd toetuse saaja ei kontrollinud, kes täitis hankelepingu täitmise käigus projekteerija

ülesandeid, võis hankelepingut täita kvalifitseerimise tingimusele mittevastav projekteerija.

Eeltoodust tulenevalt ei ole teada, kellega ja millise maksumusega hankelepingu oleks toetuse

saaja sõlminud, kui ta oleks kvalifitseerimise tingimusest kinni pidanud või seda üldse mitte

sätestanud. RHS § 3 p-des 1-3 ja 5 sätestatud üldpõhimõtete rikkumise puudumise korral oleks

riigihanke tulemus pidanud olema teistsugune. Sellest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et

RHS § 3 rikkumine on antud juhul raskeima võimaliku kaalu ja ulatusega. Seetõttu peab

rakendusüksus põhjendatuks ning rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalseks kohaldada

hankelepingule ühendmääruse § 21 lg 1 25%-list finantskorrektsiooni määra.

1.4 Hanke nr 251049 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

Riigihankes nr 251049 on tuvastatud kolm RHS-i rikkumist, millest punktis 1.1 peab

rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, punktis 1.2

peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja 1.3

peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, mistõttu

rakendatakse hanke nr 251049 kuludele tervikuna finantskorrektsiooni määra 25 protsendi

ulatuses.

Toetuse saaja on riigihanke nr 251049 alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud projekti

tegevuse nr 2 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati

loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini

osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ raames kokku summas 22 680 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus KD nr 7-9 hankega nr 251049 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 25% ehk 5 670 eurot, mis on 100% Taaskäivitamiserahastu REACT-EU ERDF

toetus.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

08.08.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada

omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 22.08.2024. Toetuse saaja teavitas

21.08.2024, et nõustub otsuse eelnõus tooduga.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti " Põlva haigla isolatsioonipalatite rajamine ja toimepidevuse tõstmine“

raames mitteabikõlblikuks kuluks 5 670 eurot, mis on 100% Taaskäivitamiserahastu

REACT-EU ERDF toetus.;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi hankega 251049 seotud KD nr 7-9 alusel väljamakstud toetus

summas 5 670 eurot;

3. Toetuse saajal tuleb tagasinõutav toetus kanda 60 kalendripäeva jooksul käesoleva otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates talle sobivale Rahandusministeeriumi pangakontole

(SEB pank a/a EE 89 1010 2200 3479 6011; Swedbank a/a EE 93 2200 2210 2377 8606;

Luminor pank a/a EE 70 1700 0170 0157 7198). Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800082912 ning makse selgitusse kirjutada toetuse saaja nimi, projekti number ja otsuse

number;

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud

tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse punktis 3 märgitud

Rahandusministeeriumi pangakontole;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses „Olemasoleva palati ümberehitamine

isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse

suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla

vajadustele“ käesoleva otsuse punktis 1 märgitud summade osas;

6. muuta 11.03.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/ 0261 punkti 2 ja 3 alljärgnevalt:

2 „Projekti abikõlblikud kogukulud on 220 393,00 (kakssada kakskümmend tuhat

kolmsada üheksakümmend kolm) eurot ja 3 „Toetuse määr on kuni 100% projekti

abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 220 393,00 (kakssada kakskümmend tuhat

kolmsada üheksakümmend kolm) eurot.““

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja HMS § 71 lg 1, § 72 lg 1, § 73 lg 1 ja § 75

kohaselt vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest

teada või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Raili Kadak

663 2032

[email protected]