Taristuministri määruse "Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Taristuministri määruse Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

VLADIMIR SVET PNOEE-39203110305 2024-09-02 07:19:33

Ringmajanduse tootmis ja tarbimismudelid TAT määruse eelnõu seletuskiri.docx.pdf

Taristuministri määruse „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri määrusega „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse andmise

tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamiseks.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Krista

Kupits (e-post [email protected], tel 5662 6203) ja finantsosakonna

struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected],

tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post

[email protected], tel 626 2948). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 23 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Toetuse saaja õigused ja kohustused

6. Toetuse maksmine ja kasutamine

7. Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted.

Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada.

Määruse tegevus on kooskõlas muudetava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga

perioodiks 2021−2027, mille muudatuse kooskõlastamise EISi tähtaeg oli 20.06 ja

seirekomisjoni hääletus lõppes edukalt 17.06 ning mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 04.07.2024

toimunud istungil. Rakenduskava muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile.

Rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamise“ meede „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite

sekkumine“ toetab ettevõtete tööstussümbioosi lahendusi, ringbiomajanduse arenguid ning

ringmajanduse ergutamiseks mõeldud tegevusi. Rakenduskavas on mainitud sekkumise all

kirjeldatud, et ringlussevõtu eeldusena seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning soodustatakse

2

ärimudeleid, mis toetavad kestlikuma tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmad on näiteks

korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad

jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on

oluline, et rohkem ettevõtteid järgiks kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka

vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja

ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse

koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi.

Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust

ning sellega seotud kahjusid tulevikus.

Kõigi erieesmärgi nr 6 sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele

ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua

tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke

kavandamispõhimõtteid.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket

ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks

on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu

on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.

Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg).

Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise

ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses

täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis-

ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe

suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud

ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud

ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini.

Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava 2023-2028 ja jäätmete raamdirektiivi

eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju

vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, siis Eesti on

kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks

55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise

määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu.

Toetavad tegevused on kooskõlas riigi jäätmekava 2023-2028“ peatükiga 3.1.

Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase,

ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on

saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üheks

peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku

tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta

tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside

ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning

suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust

toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud materjali. Kriitilisi tooraineid

sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme kasutamine toote

tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine.

Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus, asendatavus ja parandatavus.

Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tooted,

mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise peavad vastama

tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt

loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmis

2022. aastal. Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on näiteks EMAS

keskkonnajuhtimissüsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku

3

ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi kasutamist on võimalik

ettevõttel reguleerida kasutades ja rakendades EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades

ettevõtte tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud toodete kasutamist, on võimalik vähendada

kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise.

Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab

saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia

programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja

inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates

poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,

majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on

ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu

2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse.

Käesoleva määruse valdkondlikud arengusuunad tulenevad riigi jäätmekavast 2023-2028.

Kinnitatud riigi jäätmekavas 2023–2028 pannakse paika üldised suunad, kuhu järgnevatel

aastatel jäätmemajanduses on vajalik liikuda. Jäätmekava alusel suunatakse ka erinevaid toetusi

ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja

kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna

vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada

jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju

elu- ja looduskeskkonnale.

Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.11 „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise

toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“. Selles sekkumises on kaks

rakendusskeemi. Toetust antakse eelnõukohase määruse alusel avatud taotlusvoorus ning kahe

kliimaministri käskkirja alusel. Lõike 1 juures on toodud detailsem sekkumisega seotud info

selgitus.

Lõige 4 täpsustab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja

metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus;

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

4

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse paragrahvis 15 lõikes

5. Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna

valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese

valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab

valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengu dokument (nt

riigi jäätmekava 2023-2028) ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti. Pärast

Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist

vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja

elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus.

Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse

tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse

ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid

Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole

otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi

teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 4

lõigetes 3 ja 4 ning panustamist hinnatakse määruse § 15 lõike 5 punktis 5) ja rakenduskavas

toodud erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks riigi jäätmekavast 2023-2028

(panustamist hinnatakse määruse § 15 lõike 5 punktis 1). Eesti 2035 arengukava koostamisse

kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus

üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava

kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Lõige 5 annab teada, et kehtestatava määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetust makstakse

Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel.

Paragrahvi 2 punktides 1–27 täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik

sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme

eesmärkidesse.

Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja

kuludokument koostatud abikõlblikkuse perioodil ning olema vajalik ja mõistlik. Kulu aluseks

olev tegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja eelnõukohase

määrusega.

Punktis 6 määratletud innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste

rakendamiseks, mis tähendab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist

(tooteinnovatsioon), vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute

tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi

juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali

oskuste arendamist (personaliinnovatsioon).

Punktis 7 nimetatud kliimakindluse tagamist hinnatakse ning asjakohane analüüs esitatakse

vajaduse korral koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda

Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised

suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92).

Taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, tuleb taotlusele lisada

kliimakindluse tagamise hinnang rakendusüksuse kehtestatud vormil. Taristu on näiteks

hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete käitlussüsteemid, muud

5

materiaalsed varad. Taristuprojektid, mille puhul on vaja tagada kliimakindlus, hõlmavad uue

taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist.

Taristuprojektide korral on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega,

mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida

energiakulu ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristu tähendab nii uut

taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist.

Punktis 13 määratletud ressursi termin katab tootmises kõiki kaupade ja teenuste

valmistamiseks vajalikke tootmistegureid, sh toore, energia, vesi, jäätmed.

Punktis 14 täpsustatakse ressursitootlikkuse terminit. Ressursitootlikkus on sisemajanduse

koguprodukti (SKP, referentsaasta 2015) ja kodumaise materjalitarbimise (DMC) suhe. DMC

tähendab kõiki Eestis tarbitud tahkeid, vedelaid ja gaasilisi materjale, millel on majanduslik

väärtus ja mida kasutatakse tootmise ja tarbimise protsessis. Sõna „kodumaine“ tähistab

materjali, mis Eestis tarbiti, st nii kodumaisest keskkonnast ammutatud kui ka imporditud

materjal, samas kui eksporditud materjal on välja arvatud.

Paragrahvi 3 lõigetes 1–11 reguleeritakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist. Riigiabi

antakse selles meetmes komisjoni määruse 651/2014 (EL) (edaspidi ÜGEM) artiklite 14, 29,

38 ja 47 alusel.

ÜGEM artikli 14 puhul on kõige kesksem nõue, et tegemist peab olema investeeringuga

materiaalsesse või mittemateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu

mõistele ÜGEM artikli 2 punktis 49. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse

suurendamine, toodangu mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte

rajamine. Suurettevõtja puhul rahastatakse ainult uue ettevõtte rajamist, nagu see on

defineeritud artikli 2 punktis 51.

ÜGEM artikli 29 alusel saab toetada protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni. Peamiseks

tingimuseks on vastavus protsessiinnovatsiooni mõistele artikli 2 punktis 97. Suurettevõtjate

toetamisele on lisapiirangud artikli 29 lõikes 2 ja abikõlblikud tegevused loetletud lõikes 3.

ÜGEM artikli 38 puhul saab anda investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel

saavutada suuremat energiatõhusust. Energiatõhususe mõiste tuleneb artikli 2 punktist 103.

Olulisim piirang on lisaks see, et abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on

vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks. Need määratakse kindlaks, võrreldes

investeeringu kulusid abi puudumise korral tekkivate alternatiivse stsenaariumi kuludega artikli

38 lõikes 3 nimetatud metoodika järgi. Fossiilkütuseid, sh maagaasi, ei tohi rahastatavates

seadmetes kasutada. Abi ei tohi anda vastavuse saavutamiseks juba vastu võetud Euroopa Liidu

normatiivide täitmiseks.

ÜGEM artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks artikli 47

lõike 2 punktide b kuni d järgi. Lõigetes 3–7 on arvukalt lisapiiranguid. Jäätmetest energia

tootmist ei rahastata. Abi ei tohi soodustada jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust.

Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes

projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kuludega.

Ei tohi rahastada liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringuid. Ei

tohi rahastada investeeringut, mis tehakse liidu normatiivide täitmiseks.

Paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 sätestavad toetuse andmise eesmärgi ning toetuse oodatavad

tulemused.

Toetuse andmise vajadus tuleneb eelkõige Eesti erinevate piirkondade ja osapoolte erinevast

võimest ringmajandust arendada. Eestis on suuremates omavalitsustes ning asulates ellu viidud

6

mitmeid ringmajandust tarbijale lähemale toovaid projekte, kuid kõikidel piirkondadel ei ole

olnud võimalust seda teha. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid kogukondlikesse

algatustesse, mis panustaksid esmase toorme kasutamise vähendamisse ning tooksid

rohetehnoloogiad tarbijale lähemale ka näiteks hajaasustuspiirkondades. Teisese tooraine

osakaalu on vaja suurendada, luues ringmajanduse koostööprojekte tööstussümbioosis,

kasutades ühe ettevõtte tootmisprotsessis tekkivaid tootmisjääke, sh kõrvalsaaduseid teise

ettevõtte tootmisprotsessi sisendina.

Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust

ning sellega seotud kahjusid tulevikus, samuti tööstussümbioosi kaudu juba tekkinud kahjude

likvideerimist ning toormeallikate taastamist. Sekkumised parandavad regionaalset (sh uued

ettevõtmised tõmbekeskustest eemal) ja tööstusparkide arengut. Sekkumised aitavad

piirkondadel olla ettevõtjatele ja elanikele atraktiivsemad. Lisaks on ressursi tõhusamal

kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, et aidata kaasa

kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Eesmärk

on muuhulgas ka motiveerida taotlejaid kasutama ringmajanduse lahendusi regioonides ja

sektorites, kus veel ei ole ringmajanduse praktikad juurdunud, ning panna taotlejaid välja

töötama ja rakendama uudseid ringmajanduse lahendusi, mis suurendaksid koostööd erinevate

osapoolte vahel. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa ringmajandavale ühiskonnale,

ressursitõhusale majandusele üleminekul ja kliimamuutustega kohanemisele ning seejuures

osapoolte teadlikkuse suurendamisele. Seal juures tuleb ringmajanduse lahenduste

väljatöötamisel haavatavamate elanikkonnarühmade (nt eakad, erivajadusega inimesed)

eripäraga arvestada ning tagada neile loodavatele lahendustele ja teenustele juurdepääs.

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste

vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud

järgmistele teemadele: 1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, 2) väike

ressursitootlikkus ning 3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad

konkurentsivõimet.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket

ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks

on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu

on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Toetatav

tegevus aitab saavutada ELi ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse

ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse toetatavate tegevuste arvestamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja panustamist

Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi

„Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja näitajad, millesse

määruses kirjeldatud toetatavad tegevused panustavad.

Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Eesmärk on uuendusmeelne ja teadmistepõhine

Eesti majandus, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.

Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha omavahel koostööd. Eesti

majanduskeskkonna suund on, et see kutsuks töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu

virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu

ühiskonnale laiemalt.

7

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus - Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist võrdsete võimaluste,

ligipääsetavuse, regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel

hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL 27 keskmisest“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja"

ning „Keskkonnatrendide indeks“, „Ringleva materjali määr“ ja „Tööjõu tootlikkus“.

Võrdsed võimalused saavad tagatud sellega, et ringmajanduslahenduste loomisel arvestatakse

erinevate ühiskonnarühmade (nt vanemaealised, eri rahvusest või erivajadusega inimesed)

vajaduste ja eripäraga ringmajanduse lahenduste väljatöötamisel ja teenuste pakkumisel (nt

juurdepääsu tagamine teenuspunktidele, teenuste hinnakujundus jms). Toetatavad tegevused

panustavad näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“.

Soolise võrdõiguslikkuse tagamine on eelnõukohase määruse alusel väga kaudne. Võrdsed

võimalused on saada toetust ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelemiseks nii naistel kui ka

meestel. Toetatavad tegevused ei panusta selle suuna näitajasse.

Ligipääsetavus tagatakse määruse § 19 lõikes 6 sätestatud nõude abil. Toetuse saaja on

kohustatud tagama ligipääsetavuse liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega

inimestele kõikides avalikkusele suunatud toodetes, teenustes ja tegevustes. Sealhulgas info ja

kommunikatsioon ning loodavad objektid ja teenused. Näiteks tuleb arvestada parandus- ja

korduskasutuskeskuste jms paikade füüsilist ligipääsetavust, et puuduksid rasked sissepääsud

ja takistustega teekonnad. Info ja kommunikatsiooni puhul on muuhulgas oluline arvestada

sihtrühma eripära ning suhelda nii, et vajalik info jõuab kõikideni, kes on asjasse puutuvad.

Panust ligipääsetavuse tagamisele hinnatakse „Ligipääsetavuse näitaja“ abil.

Regionaalarengu toetamiseks suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks

tootmisüksustesse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone.

Teemasse panustamist hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

EL 27 keskmisest“. Selle näitaja poolest on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa,

Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32 ja 35% vahele. Samas kui Harjumaal on see näitaja 121% ja

Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused

väheneksid. Osad toetused suunatakse ka Harjumaale, need projektid sellesse näitajasse ei

panusta.

Kliima ja keskkonnahoid on väga tähtis, sest toetatavad tegevused panustavad

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Toetuse andmise eesmärk on rakendada

Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel. Info sihi ja näitaja kohta kantakse

struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Projekt panustab „Eesti 2035“ näitajasse „Keskkonnatrendide indeks“ ja panustatakse „Säästva

arengu riikliku strateegia“ näitajasse „Ringleva materjali määr“. Näitaja on ka valitsuse

tegevusprogrammi mõõdik. Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu

materjalikasutuses. Panustatakse ka „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „tööjõu

tootlikkus“ (tööjõu tootlikkus ELi võrdluses). Tootlikkus suhtena Euroopa Liidu keskmisest

hõivatu kohta näitab SKPd töötaja kohta võrdluses Euroopa Liidu keskmisega.

Keskkonnatrendide indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva

arengu keskkonnavaldkonna näitajates.

Info näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOS).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas

põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

8

Lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava

tulemusnäitajatesse panustamist tabelis 1 ja 2 esitatud andmete järgi. Näitajate sisu ja

aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja

nimetus ja mõõtühik

Algtase

ja

aasta

2024

vahesiht

tase

2029

sihttase

Selgitav teave

Ringmajanduses

toetatavad ettevõtjad

(ettevõtjad)

Ei

kohaldu

0 10 Rahalist toetust saanud

unikaalsete ettevõtjate arv.

Näitajasse arvestatakse kõiki

ettevõtjaid konkurentsiseaduse

järgi, kes saavad rahalist toetust

PO2 erieesmärk (vi) tasandil.

Ettevõtjad registreeritakse

projektide tasandil ja sisestatakse

SFOSi. Ettevõtja käesoleva

näitaja tähenduses on äriühing,

füüsilisest isikust ettevõtja või

muu majandus- või

kutsetegevuses osalev isik või

juriidiliseks isikuks mitteolev

ühendus või ettevõtja huvides

tegutsev isik. Kui riik, kohaliku

omavalitsuse üksus, avalik-

õiguslik juriidiline isik või muu

haldusülesandeid täitev isik

osaleb kaubaturul, loetakse teda

käesoleva näitaja arvestamisel

ettevõtjaks. Saavutustaset

raporteeritakse pärast projekti

tegevuste lõpetamist

lõpparuandega.

9

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad

Arvestatakse, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on

programmi raha (EL) esialgne jaotus sekkumise valdkonna 071 (ringlussevõetud materjalide

toormena kasutamise soodustamine) järgi. Kõik projektid peavad panustama rakenduskava

väljundnäitajasse ning vähemalt ühte rakenduskava tulemusnäitajasse.

Toetuse andmine panustab olenevalt toetatavast tegevusest rakenduskava tulemusnäitaja

saavutamisse, milleks on esmane toorme sääst või ka toorainena kasutatavad jäätmed.

Esmase toorme säästu näitajasse peavad panustama järgmised toetatavad tegevused:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine;

2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine.

Toorainena kasutatavate jäätmete näitajasse peavad panustama järgmised toetatavad tegevused:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine;

2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine.

Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja eelnõu § 6

lõikes 2 nimetatud toetatav tegevus ja selle arv ning summa.

Paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse.

Lõikes 1 tuuakse välja, millele peab toetust saav projekt panustama.

Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mida toetatakse. Toetust antakse ringmajanduse tootmis- ja

tarbimismudelite rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. Toetatakse terviklikke

lahendusi, millega võetakse kasutusele ringmajanduse süsteem, tehnoloogia või koostöömudel.

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

tulemusnäitaja

nimetus ja mõõtühik,

kood

Algt

ase

Aasta 2024

vahesiht

tase

2029

siht-

tase

Selgitav teave

Toorainena kasutatud

jäätmed (tonni aastas),

kood RCR48

0 2021 ei

kohaldu

400 Toetatud projekti tulemusel

toorainena kasutusele võetav

jäätmete aastane kogus

tonnides. Saavutustaset

raporteeritakse üks aasta pärast

projekti lõppemist tegelikele

mõõdetud andmetele tuginedes.

Arvutusmetoodika on KIK

veebilehel.

Esmase toorme sääst

projektidega (tonni

aastas)

0 2021 ei

kohaldu

500 Toetatud projekti tulemusel

tekkiva esmase toorme sääst

ühe aasta kohta. Saavutustaset

raporteeritakse üks aasta pärast

projekti lõppemist tegelikele

mõõdetud andmetele tuginedes.

Arvutusmetoodika on KIK

veebilehel.

10

Lahendused võivad hõlmata nii teenus-, tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist, aga ka

kogukondlikke projekte kohaliku probleemi lahendamiseks.

Muudetavale rakenduskava (08.05.2024 esitas Rahandusministeerium selle Euroopa

Komisjonile mitteametlikule kooskõlastusele) järgi seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning

soodustatakse ringmajandusmudeleid, mis toetavad kestlikuma tootepoliitika rakendamist.

Sihtrühmad on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet

teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid

lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtted järgiksid kõrgeid keskkonnastandardeid,

seetõttu on abikõlblike kuludena võimalik rakendada ka vabatahtlikke keskkonnameetmeid, sh

keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada

teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt

ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite

arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid

tulevikus.

Toetust antakse ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks vajalike tegevuste

elluviimiseks, nagu:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine;

2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine, nagu näiteks:

- jagamismajanduse lahenduste kasutuselevõtt ja arendamine;

- toodete tootmiselt teenuse pakkumisele üleminek;

- ringbiomajanduse lahenduste rakendamine;

- paranduskeskuste loomine ja arendamine.

Toetuse andmine panustab olenevalt toetatavast tegevusest rakenduskava tulemusnäitaja

saavutamisse, milleks on esmane toorme sääst või toorainena kasutatavad jäätmed.

Toetust antakse näiteks järgmisteks tegevusteks:

1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine (punkt 1). Tööstussümbioos kujutab endast

kohalikku partnerlust, kus partnerid jagavad ja korduskasutavad ressursse, et luua väärtust ning

pikendada ressursside eluiga. Selle eesmärk on luua materjalide ahel, kus kadusid ja jäätmeid

tekib minimaalselt. Tööstussümbioosi (ingl k industrial symbiosis) eesmärk on kinnise

tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse ülejäägid, heitsoojuse ja muud

ülejäägid kasutab ehk tasakaalustab ära teine ettevõte või ettevõtte mõni teine tootmisüksus.

Meede on suunatud § 10 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud taotlejatele.

2) Toetatakse ringmajanduse ärimudelite rakendamist (punkt 2), mis aitavad vähendada

kasutatavate toodete, materjalide, kemikaalide koguseid või väärindavad kasutusel olevaid

materjale, sh jagamismajanduse lahenduste arendamine, loomine ning olemasolevate teenuste

laiendamine. Näiteks raamatukogudes lisaks raamatute laenutamisele ka muude

kodumajapidamistes vajalike vahendtite laenutamine või transpordivahendite

jagamisvõimaluse loomine asukohtadesse, kus seda varem olnud ei ole või muud sarnased

tegevused. Samuti toetatakse toote tootmiselt teenuse pakkumisele üleminekut

tootmisettevõtetes; sh parandus- või hooldamisvõimaluse pakkumine ning selleks vajalike

investeeringute tegemine, aga ka ringbiomajanduse lahenduste rakendamine.

Ringbiomajandusel on potentsiaali toota väärtuslikke kemikaale, kavandada uuenduslikke

puittooteid ja biotooraineid ning tervislikke ja kestlikke toidusüsteeme. Ringbiomajanduse

lahendustena toetatakse tegevusi, mis annavad lisaväärtuse biotoorainele, millele muidu oleks

muutunud jäätmeteks (näiteks lambavill, puiduhake, vetikad vms). Toetatavad on

parandustöökodade loomine ja arendamine, sh lahendused, kus enne toote äraviskamist saaks

kasutaja toodet ise parandada, et pikeneks toote eluiga. Leitakse lahendusi parandustöökodade

11

loomiseks või laiendamiseks uutesse asukohtadesse või lisatakse olemasolevatele uudseid

tehnoloogiad ja võimalusi. Parandustöökodade abil on võimalik pikendada toodete

kasutusperioodi või uuendada toodet selliselt, et seda on võimalik uuel otstarbel kasutada ning

sellega väheneb jäätmeteke. Toetakse parandustöökodades uudsete teenuste katsetamist.

Toetust ei anta tegevusteks, mida toetatakse määrusest „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise

ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

perioodil 2021–2027“ st tegevused, mis vähendavad ja väldivad toidujäätmete teket,

parandavad pakendite ringlussevõetavust ja ringlussevõetud materjalide kasutamist pakendite

tootmiseks, loovad ja laiendavad korduskasutuspakendite kasutamist.

Lisaks selgitatakse lõikes 3, et toetust ei anta tegevusele, mis on tehtud enne taotluse esitamist.

Projekti raames võib teha enne ära eeltööd, nt projekteerimine jmt.

Lõikes 4 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse

(852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see

„ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses

sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson &

Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH

põhimõttega.

Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline

kahjustamine. Selleks, et määrus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav

tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui

see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt

kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele,

pigem on mõju positiivne. Väiksemast ressursivajadusest tingituna väheneb vajadus toota uusi

materjale, mille tootmisega kaasneks kasvuhoonegaaside heide;

2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist,

kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel

puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele. Kaudne mõju seisneb selles, et väiksema

ressursivajadusega väheneb mõju keskkonnale ja sellest tingituna ka võimalik mõju

kliimamuutuste tekkele;

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee- ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sh pinna- ja

põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head

keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem

positiivne mõju, sest tänu ringmajandusele väheneb ka veekasutus;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt

ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline

kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on

positiivne keskkonnamõju. Oma tootmisjääkide kasutamisega väheneb vajadus uute ressursside

järele ning ressursse kasutatakse säästlikkumalt ning väheneb jäätmeteke;

5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki.

Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ringmajanduse rakendamisel väheneb reostuse

12

oht, kuna suurem osa ressursist kasutatakse tootmiseks ning jäätmeid tekib vähem. Oma

tootmisjääkide kasutusega väheneb samuti jäätmeteke ja sellest tingitud võimalik reostus;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sh liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Tänu

ringmajanduse rakendamisele väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja sellega seoses mõju

keskkonnale.

Eespool nimetatud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta

oluliselt“ analüüsi.

Lõikes 5 tuuakse välja, et toetatakse vaid taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud

kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kestvus on vähemalt viis aastat.

Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõikes 1 sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kui projekti kogumaksumus on kuni

200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses

määratakse projekti tulemus ja toetussumma ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

Kindlasummalise makse korral on toetussumma määramise aluseks taotlusekohase projekti

kogumaksumus, mis on selgunud määruse § 11 lõike 2 punktis 8 järgi.

Lõikes 2 loetletakse toetuse andmise eesmärki panustavaid abikõlblikke kulusid, mis on seotud

konkreetsete tegevustega. Abikõlblik on samuti erinevate kliimateemaliste analüüside

koostamise kulud, sh kliimakindluse analüüsi koostamine, kui seda tehes on jälgitud Euroopa

Komisjoni metoodikat kliimakindluse analüüsi tegemiseks. Kliimakindluse tagamine on

protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

projekti tegevustest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse

kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu

kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest

nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised

aastateks 2021–2027“1(ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92).

Lisaks on abikõlblikud ka vabatahtlikke keskkonnameetmete kasutuselevõtt näiteks

keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine, ökomärgiste taotlemine, toote olelusringi

hindamine, erinevate keskkonnavaldkonna aruannete koostamine. Abikõlblikuks loetakse ka

toetatava tegevuse juurde kuuluvat vabatahtlikke keskkonnameetmete kasutuselevõttu, näiteks

keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja registreerimine, sh keskkonnajuhtimissüsteemist

tulenev keskkonnategevuse edasine parandamine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse

keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342,

22.12.2009, lk 1–45) ning Euroopa Liidu ökomärgise taotlemine vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1–19)

ja ka toote olelusringi hindamisele, mis võimaldaks tootjal teha otsuseid ringmajanduse

ärimudelile üleminekuks.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN.

13

Lõikes 3 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud, ning lõikes 4 tuuakse välja, et määruse § 9

lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega

seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

Lõikes 4 tuuakse välja, et määruse § 3 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või

kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse

esitamise päevale järgneval päeval.

Paragrahvi 8 lõigetes 1–kuni 3 käsitletakse täpsemalt meetme raames toetatavate tegevuste

abikõlblikkuse perioodi. Lõikes 3 nimetatud tingimus „projekti tegevustega peab alustama

toetuse rahuldamise otsusest kuue kuu jooksul“, tähendab seda, et tegevuste alustamiseks on

näiteks välja kuulutatud hange või on sõlmitud projekti tegevuste elluviimiseks asjakohane

leping töövõtjaga.

Paragrahvi 9 lõigetes 1–11 sätestatakse määrusega antava taotlusvooru eelarve kehtestamise

detailid, toetuse piirsumma ja osakaal. Lõikes 10 arvestatakse grupierandi määruse sätetega: art

38 lg 6 , art 47 lg 9, mis annavad võimaluse suurettevõtjatele antava toetuse määra tõsta 5%

võrra.

Lõikes 11 sätestatakse toetuse määr ja osakaal kohalikele omavalitsustele. Toetuse määr on

kuni 70%. Toetuse osakaal on määruse lisa järgi 40–70 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal

planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vahendid eelarves. Määruse lisas

määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku omavalitsuse üksusele.

Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse põhimõtet,

mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemikus 40–70%

kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud Eesti keskmisega.

Aluseks on võetud regionaal- ja põllumajanduseministri 07.08.2023 kirjas nr 1.4- 2/1642-1

soovitatud toetusmäärade kasutamine kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) lõikes. Määruse

väljatöötamisel tehti analüüs ja võeti arvesse riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49

„Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ alusel antavate toetuste osakaalud. Nende kujunemise detailid

on esitatud samas määruses ja kohalduvad ka kehtestatavale määrusele. Regionaalne

diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse suutlikkusele ise

projekti panustada.

Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi

toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering

Kogu-

maksumus

Ringmajanduse

korraldamine

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus; tööstus- ja

111

028

963,0

2 122 758 118 500 000 231 651

721

14

teenindussektori, sh

energia- ja

ressursitõhususe

suurendamine ja

auditite toetamine;

jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

vähendamine, toodete

korduskasutuse

edendamine;

jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

ringlussevõtu võime

suurendamine ja ohutu

materjaliringluse

tagamine.

Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.11, rahastatud tegevuste

detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelis 3. Toetuse kasutamise vajalik

protsent oleks määruse alusel 50%. ELi toetusest on planeeritud kasutada reaalselt 9 miljonit

eurot kogumaksumusega 14 294 117 eurot.

Tabel 3. Sekkumise nr 21.2.4.11 eelarve kasutamise plaan

Rakenduskavaga

kooskõlas olev sekkumine

EL toetuse

eelarve

EL

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise toetamine

ning vastavate

erialaekspertide koolitus

(sekkumise number on

21.2.4.11). 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 2 850 000 85% 502 941 0 3 352 941

b) TAT käskkiri

pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 1 650 000 85% 291 176 0 1 941 176

c) TAT määrus avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tabel 4. Sekkumise nr 21.2.4.11 eelarve kasutamise arvestuslik plaan

15

Arvestuslik toetuse kasutamine on

toodud tabelis 4.

ELi toetuse eelarve

eurodes

Oma-

finantsee-

ring ja

riiklik

kaasfinantse

ering

eurodes

Kogu-

maksumus

eurodes

Sekkumine: ringmajanduspõhiste

tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega seotud kahjude

vähendamise toetamine ning vastavate

erialaekspertide koolitus 6 851 065 7 443 052 14 294 117

a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 2 850 000 502 941 3 352 941

b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 1 650 000 291 176 1 941 176

c) TAT määrus – avatud taotlemine 2 351 065 6 648 935 9 000 000

Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent 47,93.

Kuna toetuse andmisel tuleb arvestada riigiabiga, siis omafinantseeringu panus muutub.

ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on

52,0707368647527.

Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema

toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu

(kogusumma on sekkumistes paigas).

Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse

vajadus on järgmine.

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise toetamine

ning vastavate

erialaekspertide koolitus

(sekkumise number on

21.2.4.11). 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

Lisaraha 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri

pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

Lisaraha 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

16

c) TAT määrus avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh VKE-

de energia- ja

ressursitõhususe

suurendamine ja auditite

toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus - audit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus –

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja

pakendamise vältimine ja

vähendamine, toodete

korduskasutuse

edendamine (määrus) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri (riigi poolt

vajaliku taristu

arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu võime

suurendamine ja ohutu

materjaliringluse tagamine

(avatud taotlemine,

määrus) 22 000 000 52% 352942 20 000 000 42 352 942

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 1–7 sätestatakse nõuded taotlejale. Taotleja saab olla kohalik

omavalitsus, kohalike omavalitsuste liit või KOVi hallatav asutus, äriühing, mittetulundusühing

või sihtasutus. Lisaks võib toetust saada maakondlik arendusorganisatsioon, mille all

mõeldakse kohaliku omavalitsuse üksust või nende ühisasutust või omavalitsuste või

omavalitsuste liidu asutatud mittetulundusühingut või sihtasutust, kellele maakonna kohaliku

omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või

3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise. Senine parim teadmine näitab, et

määruse §6 lg 2 punkti 2 tegevusi on ellu viinud just nimelt omavalitsused, nende hallatavad

asutused ja omavalitsusliidud ise või koostöös MTÜ-dega. Taotluse võivad esitada ka § 10 lõike

1 punktides 1–6 nimetatud taotlejad mitmekesi ühiselt.

Lõikes 2 tuuakse välja, et taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4.

Paragrahvi 11 lõigetes 1–5 sätestatakse nõuded toetuse taotluse kohta.

Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks

tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud

andmeid ja dokumente.

Taotleja peab arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid

õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja kohaldumisel arvestada

korraldusasutuse veebilehel2 toodud keskkonnanõuetega. Taotleja kinnitab, et toetatavad

tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL)

2 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded.

17

2021/1060 artiklis 9 nimetatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Enne kinnituse andmist

tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud taotlusmaterjalide juurde, et

taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab e-toetuste keskkonda sellised

kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi.

Toetusega korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus.

Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija

arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on

protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud

kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taotleja teeb taotlemisel kliimakindluse analüüsi, kui taotleb

toetust taristuprojektile, järgmiselt:

1) hindab projekti/tegevuse kooskõla kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega (globaalsed,

ELi, riiklikud ja kohaliku tasandi kohanemise eesmärgid);

2) hindab, kuidas kliimamuutused mõjutavad projekti/tegevust ning kas on tagatud vastupanu

kliimamuutuste mõjule (lühiajalises ja pikemas perspektiivis);

3) hindab, millised kliimamuutustega seotud eesmärgid ja tegevused tuleb lõimida

projekti/tegevusse (nt tegevused, mis suurendavad linnakeskkondade vastupanu

kliimamuutustele ja vähendavad soojussaare efekti, on säästlike sademeveelahenduste ning

rohe- ja sinitaristu edendamine, kliimateadlikkust suurendavad tegevused, hädaolukordadele

reageerimise kavad jms);

4) hindab, milliseid kliimamuutuste mõjust tulenevate võimalike riskide mõju

projektile/tegevusele tuleks üksikasjalikumalt käsitleda (äärmuslikud ilmanähtused, nagu

põuad, hoogsadudest tingitud üleujutused, tormid, aga ka aeglaselt kujunevad nähtused, nagu

merevee taseme tõus).

Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“. Kliimakindluse

hindamine komisjoni juhendi järgi on kohustuslik Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate

taristuobjektide puhul programmiga sätestatud tingimuste kohaselt. Positiivne rahastamisotsus

on võimalik langetada üksnes nende kliimakindluse hindamise kohustusega taristuobjektide

suhtes, mille puhul on kliimakindlus tagatud ning see on hinnatud ja dokumenteeritud

komisjoni juhendis antud suunistele;

5) üldise grupierandi määruse alusel küsitava toetuse puhul on vaja esitada väikese ja keskmise

suuruse ettevõtja staatuse deklaratsioon.

Hinnavõrdluse tegemiseks kindlasummalise makse kehtestamiseks on vaja võrreldavad

hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust

koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitataval vormil. Taotleja peab olema teinud

piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, et tagada konkurentsi

ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab

tõendada võrreldavate pakkumistega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh

juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et

pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt

aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike

auditite raames).

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi.

Paragrahvi 12 lõiked 1–10 kirjeldavad, kuidas taotlusvoor käivitatakse ning mis tingimustel

toimub taotluse esitamine ja menetlemine. Seejuures tuleb vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest

suunata toetusteks tegevuskohtades ja tootmisüksustes väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

Taotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja arvestada määruses sätestatud tingimusi.

18

Taotluse vastuvõtmine toimub ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimustel. Rakendusüksus võib

anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni

10 tööpäeva. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste

kõrvaldamiseks määratud aja võrra.

Paragrahvis 13 käsitletakse valikukomisjoni. Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate

taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks

Kliimaministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata

eksperte. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse

deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku

koosoleku. Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik

taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul ka tagantjärele, et tagada võimalus

samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides.

Paragrahv 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korra.

Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus. Taotleja või taotluse

mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt

hindamata.

Paragrahv 15 sätestab projektide vastavus- ja valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse

rahuldamise protsessi kirjelduse. Punktides 1–4 on kirjeldatud vastavuskriteeriumid.

Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti kooskõla ja mõju rakenduskava

erieesmärgi (2.1.3.4. Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku

edendamine) ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel

lähtub rakendusüksus järgmisest.

1. Projekt peab olema kooskõlas riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega ning omama mõju

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse

§-s 3 sätestatud näitajate kaudu). Valikukriteerium on täidetud, kui taotluse ja selle

lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud

toetuse andmise eesmärkidesse. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool

nimetatud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–

2028 eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 3 sätestatud näitajate kaudu).

Vt infot määruse paragrahvi 1 lõike 4 juures toodut.

Projekt peab omama mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 4 sätestatud näitajate kaudu). Valikukriteerium on

täidetud, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt

panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse. Kui taotleja ja taotlus vastavad

nõuetele, siis on eespool nimetatud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla

„Riigi jäätmekava 2023-2028“ peatükile 3.1 ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme

eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 4 sätestatud näitajate kaudu).

19

Riigi jäätmekavas on sätestatud kestliku ja teadliku tootmise ja tarbimise ning jäätmetekke

vältimise ja korduskasutuse edendamise olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid ning

konkreetsed meetmed koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas

jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava“.