Käskkiri

EELNÕU

30.08.2024

Käskkiri

Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel.

1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“

erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse

mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-

Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse

andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) arvestades käskkirja täiendusi ja täpsustusi.

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine, mis

võimaldab Ida-Virumaal luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate

tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, uute töökohtade tekkimiseks

ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks IdaVirumaal.

2.2. Toetuse andmise tulemusel saab Jõhvis olema loometööstuse inkubaator uutele ja juba

tegutsevatele ettevõtjatele.

3. Seosed teiste dokumentidega

3.1. Käskkirja alusel antava toetusega panustatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel

majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a käskkirjaga „Programmi

„Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ kinnitamine“ kinnitatud teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“

meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide

saavutamisse.

3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L231, 30.06.2021, lk159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete

põhimõtetega

3.3. Käskkirja alusel antav toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) heaks

kiidetud aluspõhimõtete hoidmisele ning strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval

moel, panustades järgmiste sihtide saavutamisse, mida mõõdetakse „Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

Käskkiri panustab ka Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide

saavutamisse ja Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Kultuuri

arengukava 2021-2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on

väärtustatud“ eesmärkide saavutamisse.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetatakse Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamist ja sisustamist.

4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L198, 22.06.2020, lk13–43), artiklis17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis

9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4.4. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel tagatakse taristu

kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk

kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.

5. Toetatavate tegevuste tulemus-ja väljundnäitajad

Toetatavaid

tegevusi

mõõdetakse

järgmiste

näitajatega:

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja Loodud

ettevõtlusinkubatsiooni

võime

44 (2026) Loodava inkubaatori

maksimaalne mahutavus (kui

paljudele ettevõtjatele on

Mõõtühik:

Ettevõtjad

inkubaatoris võimalik

korraga inkubatsiooniteenust

pakkuda).

Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

Tulemusnäitaja VKEd, kes kasutavad

ettevõtlusinkubaatori

teenuseid pärast

inkubaatori asutamist

Mõõtühik: ettevõtjat

aastas

11 (2027) Toetuse abil rajatud

inkubaatori inkubantide arv

(unikaalsed VKE-d), kes

kasutavad inkubaatori

teenuseid ühe aasta jooksul

inkubaatori valmimisest.

Näitaja täitmist

raporteeritakse üks kord

abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva aasta

lõpus järelaruandega.

Projektispetsiifilised näitajad

Valminud inkubaatorid

Mõõtühik: arv

1 (2026) Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi

elluviija).

8. Sihtgrupp

8.1. Toetatavate tegevuste elluviimise ja toetuse andmise tulemusel loodud Jõhvi loometööstuse

inkubaatori osutatava inkubatsiooni teenuse sihtgrupp on:

8.1.1. Eestis registreeritud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingute artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78,

edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 tähenduses;

8.1.2. Eestis registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud.

9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

10. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 10 990 000 eurot, mis eraldatakse elluviijale 100 protsendi

ulatuses Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud:

11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud;

11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud;

11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;

11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud;

11.1.6. hoone ehitamise kulud;

11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu.

11.2. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sealhulgas käibemaks.

12. Riigiabi

12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi

määruse artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

12.2. Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme

aastat alates käesoleva käskkirja jõustumisest.

12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

12.4. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja

ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on

täitmata.

13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2 alusel lähtuvalt

elluviija esitatud maksetaotlusest.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele koos maksetaotlusega ka kuludokumendid või kulu

tekkimist tõendavad dokumendid või kulu tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning

hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija ka riigihanke alusdokumendid.

13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.

14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviija peab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele täitma ka järgmisi

kohustusi:

14.1. tagama taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning

taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale;

14.2. viima tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik

toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega

otseselt seotud ja abikõlblikud;

14.3. vastutama punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete

saavutamise eest ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse;

14.4. tagama punktis 10 esitatud eelarvest kinnipidamise;

14.5. tagama tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses

kehtestatud nõuete järgimise;

14.6. tagama hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete

täitmise;

14.7. tagama taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;

14.8. järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes

toodud leevendusmeetmeid;

14.9. tagama taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viia aasta jooksul lõppmakse

saamisest arvates;

14.10. tagama, et loometööstuse inkubaatori rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega;

14.11. täitma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

toodud kohustusi, sh korraldab § 2 lõigete 3 ja 4 kohase teavitamisürituse.

15. Teabevahetus ja aruandlus

15.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning

aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud

toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonna kaudu.

15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt,

31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele

lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande

aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

15.3. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid

tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja

tulemusnäitajate saavutustasemete kohta.

15.4. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut

abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohtajanäitajate saavutustasemeid.

Lõpparuandes esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning

horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks

kasutusele võetud lahenduste kohta.

15.5. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta.

15.6. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 30

tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des

28–30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse

käskkirja punktis 10 esitatud eelarvet. Abikõlbmatud kulud jäävad elluviija tasuda.

17. Vaidemenetlus

17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb esitada vaie rakendusüksusele

vastavalt ÜSS2021_2027 §-le31ja § 32 lõikele 3.

17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb esitada vaie rakendusasutusele

vastavalt ÜSS2021_2027 §-le31 ja § 32 lõikele 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus-ja tööstusminister

1

30.08.24

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaatori

rajamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaator rajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22)

artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete

loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad

kaasa töökohtade loomise".

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava)

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti.

Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit

eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele

(edaspidi tugiteenused) rahastatavates inkubaatorites ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi

inkubaatorite ehitamisele.

Kogu programmi elluviimiseks kinnitatakse eraldi käskkirjad (kokku 5, sh 1 tugiteenustele ja 4

investeeringutele). Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kinnitanud 28.01.2024

käskkirja nr 13 “Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine” (tugiteenused) ning

23.04.2024 käskkiri nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“. Lisaks käesolevale käskkirjale

valmistatakse veel ette toetuse andmise tingimused Jõhvi digi-ja multimeedia inkubaatori ning

Jõhvi äripargi teise etapi taristu rajamiseks. Inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on

kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite klientidega.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade

loomisest ning teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru

maakonnas.

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

2

ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 3).

Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:

• tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele.

• Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes

Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi

„Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja

kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid

kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 77,5% (2023)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,5 mld eurot (2023)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest

59% 60,7% (2021)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete

arv, mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1244 (2021)

Allikas: TAIE

Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid

eesmärke.

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused.

Eelnõu eelarve on ÕÜFist 10 990 000 eurot, millega toetatakse Jõhvi loometööstuse inkubaatori

rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute

Agentuur (edaspidi IVIA).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e-

post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse ettevõtluskonsultant

Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

3

[email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post:

[email protected], telefon: 6279 401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i

strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post:

[email protected], telefon: 631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja

Jõhvi (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda Jõhvi

loometööstuse inkubaatori rajamiseks ”.

Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Toetuse andmise eesmärk on Jõhvi loometööstuse inkubaatori loomise kaudu luua eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade

tekkimiseks Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad

põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada).

Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda

põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020.

a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu

vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid,

samuti füüsilise isiku tulumaksu.

Üheks perspektiiviks on ergutada Ida-Virumaal süsinikuheitmete neutraalse loomemajanduse

arengut, pakkudes avaliku sektori poolt rajatavat ettevõtlustaristut, mis stimuleeriks

loomemajanduse ettevõtete teket ja kasvu regioonis. Kaasaegsete ladude ja töökodade

pakkumist üüripinnana üheskoos loomemajanduse inkubatsiooniprogrammiga regioonis siiani

veel pole. Loomeettevõtete arengule ja kasvule aitab olulisel määral kaasa inkubaatori osana

rajatav stuudiokompleks läbi filmi- ja muu audiovisuaaltööstuse produktsioonide teenindamise.

Stuudiote rajamisega tehakse võimalikuks ja toetatakse kohalike valdkondlike ettevõtete

arengut ja rahvusvahelist võrgustumist. Selleks ehitatakse hiljemalt 2026. aastaks Jõhvi

Äripargi territooriumile kaasaegne loometööstuse taristu koos audiovisuaalse tööstuse

4

vajadustele vastava stuudiote kompleksiga. Loometööstuse inkubaatoris tegutsevad

üüripindadel valdkonna loomeettevõtted, kellel on võimalus läbida loomemajanduse

inkubatsiooniprogramm ettevõtte ja kompetentside arendamiseks, lisaks luuakse üüripinnad

filmi- ja muu audiovisuaaltööstusele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, moodustades üheskoos

ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe ning arendades kasvava potentsiaaliga

filmitööstuse ökosüsteemi.

Arvestades rahvusvahelist filmi- ja virtuaaltootmise mahu kasvu, on tegemist ühe potentsiaalse

tegevusalaga, millel on suur perspektiiv regiooni ettevõtluse mitmekesistamiseks. Asjast

huvitatud kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üürida peale avanenud võimalustest

teavitamist keskuse operaatori poolt avalikult. Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega.

Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056 artiklis 9 Toetuse kohaldamisalast väljajätmine nimetatud tegevustega.

Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata:

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist;

c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on

kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada

energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid

investeeringuid;

d) investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega.

Nii rajatav taristu kui seal pakutavad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku,

toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist

Ida-Virumaal.

Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja

ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega ja programmi tegevuse

1.1. „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ elluviimisega.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

N/A** N/A** N/A* N/A**

5

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

60,7

(2021)

62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes

vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus

sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue

algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate

väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti

tõetamme metoodikaga.

Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja

punktides 5, 6 ja 7.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Jõhvi loometööstuse

inkubaatori rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada

käskkirja punktis 2 toodud eesmärgid ning tulemused.

Loometööstusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele

vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Toetuse andmise tulemusel on loodud

loometööstusinkubaatori näol Jõhvis eeldused loome- ja filmitööstuse ettevõtjatele, välja on

arendatud tänapäeva nõuetele vastav taristu ja filmistuudiod ning uued teenused. Ida-Virumaa

majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus

Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“1.

Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16

1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M.,

Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn:

Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K.,

Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

6

000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning

2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab

maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast

80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või

masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ . Sellesse kategooriasse on sobilik lisada ka

filmitööstus, mille arengule Eestis käesolev projekt annab olulise sisendi.

Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa

kasutada loometööstuse inkubaatorit.

Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel tagatakse taristu

kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk

kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.

IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt”

põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt teostatud

ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu

kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele.

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga,

mis põhineb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55"Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused" lisal 2.

Analüüsid on toodud käskkirja koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ja finantsanalüüsidega.

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi loometööstuse inkubaatori

puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul

ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks

2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on

kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks

piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit

või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt

ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast

olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte

tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi

loometööstuse inkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt

moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja

elektrienergia tootmisega, 414,4 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste

vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse

ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna

7

ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa

Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele

ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on

„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide

edasiseks hindamiseks.“

Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks

kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte,

seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning

taristute eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet

märkimisväärseks.

Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava

loometööstuse inkubaatori kompleksi kuuluvad rajatised on planeeritud liginullenergiahoonena

(A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist.

Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab

äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning

saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus

kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada

taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu.

Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva

kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest

energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus,

roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside

kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada

vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (eelkõige filmitööstus), kelle tegevus on väikese

süsinikujalajäljega.

Tuleviku vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks.

Selleks loob võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid.

Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest.

Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh

taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtetega.

Soojusvajaduse katmiseks liitub kompleks kohaliku keskküttevõrguga.

Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning

projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist.

Hoones toimuva tegevuse kohta toodud suunised, mis puudutavad näiteks prügisorteerimist,

taaskasutuse propageerimist (võimalusel taaskasutatavate materjalide kasutamine töökodade

tööprotsessides, ringmajanduse põhimõtted) ning kogu filmitootmisprotsessi ahelas osalejate

koondumine taristule või selle vahetusse lähedusse (kogu väärtusahela roheline suund).

Roheline ning keskkonnasäästlik filmitootmine on üks väga oluline aspekt, mida rakendatakse

8

nii arenduses kui ka edasises toimimises. Tänapäeval on see filmide tootmisel väga oluline

valikukriteeriumid, sest kestlikult toodetud filmidele on saavad eraldi toetused.

DNSH analüüsis on jäätmete teema kajastatud viisil, et taristu kasutusega ei kaasne jäätmete

tekke suurenemist. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid

(filmi- ja videotööstus). Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi,

papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed

kogutakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes

kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast

Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad

Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Jõhvi ettevõtluse

toetamiseks loometööstuse inkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi ühelt

poolt inkubatsiooni teenuse toel kasvada kavatsevatele mikro-, väike- ja keskmise suurusega

alustavatele ettevõtjatele ning teiselt poolt selles asukohas enda arengut nägevatele

äriühingutele, kodanikeühendustele ja sihtasutustele.

Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljund-

näitaja

Loodud ettevõtlus-inkubatsiooni

võime

Mõõtühik:

Ettevõtjad

44 (2026) Loodava inkubaatori

maksimaalne mahutavus (kui

paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik

korraga inkubatsiooniteenust

pakkuda).

Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

Tulemus-

näitaja

VKEd, kes kasutavad ettevõtlus-

inkubaatori

teenuseid pärast inkubaatori

asutamist

Mõõtühik: ettevõtjat aastas

11 (2027) Toetuse abil rajatud

inkubaatori inkubantide arv

(unikaalsed VKE-d), kes

kasutavad inkubaatori

teenuseid ühe aasta jooksul

inkubaatori valmimisest.

Näitaja täitmist

raporteeritakse üks kord

abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva aasta

lõpus järelaruandega.

Projekti spetsiifilised näitajad

Valminud

inkubaatorid

Mõõtühik: arv

1 (2026) Näitaja täitmist

raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist,

hiljemalt lõpparuandega.

9

Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja

sihttase „44“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, st kui paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad inkubaatori teenuseid pärast

inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 11 ettevõtjat inkubaatori

teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse vastava lepingu

sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete kogumise eest

vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd, kes kasutavad

inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid unikaalsete ettevõtjate kohta.

Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates inkubaatorites ei kattu. Kui sama

ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite tegevuses osalemise kaudu, siis

esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi sündmuste infosüsteemis (SIS).

Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse

aastal 2026.

Meetmete nimekirja puuduvad mõõdikud, mis sobiks otseselt stuudiote tulemuste mõõtmiseks.

Stuudiod loovad eeldused selleks, et kõrvale saaksid tekkida muud loometööstuse

väikeettevõtted (st stuudiote kliendid on hiljem teenuseid pakkuvate VKE-de kliendid).

Lisaks stuudiotele paiknevad loometööstuse inkubaatoris ka muud tüüpi ruumid ja teenused,

mis on otseselt seotud meetmete nimekirja olevate mõõdikutega, siis on vajalik mõõta tulemust

meetmete nimekirjas kavandatud näitajatega, et vastav sihttase saavutada.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 7. Elluviija

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse

seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö

seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise

volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija

määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse

alusel.

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009.

aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik

(asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-

Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade

loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis-

ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara –

tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust

turutingimustel.

Elluviija roll on loometööstuse inkubaatori ehitamine Jõhvis, selleks ehitustegevuse

korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus.

10

IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja

majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida-

Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne

väljaarendamine.

IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4

tähenduses. Elluviija tagab asju ostes või teenuseid või ehitustöid tellides kooskõla riigihangete

seadusega.

Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule

juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus,

mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal:

1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja -

reeglid:

2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on

nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes,

ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused:

3) IVIA suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada IVIA püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse

lõpetamise;

5) IVIA kohta puuduvad andmed karistusregistris;

6) IVIA ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud lepinguid;

7) IVIA-l puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus.

Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks

toetatavad tegevused ellu viia.

Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru

Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa

ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIA-l on pikaajaline

kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud)

kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt

välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud

taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58

kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele.

Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga.

Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest

kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks

koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud

eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

Punkt 8. Sihtgrupp

Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on ühelt poolt inkubatsiooni teenuse toel kasvavad

mikro-, väike- ja keskmise suurusega alustavad ettevõtjad ning teiselt poolt selles asukohas

2

https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63-

006267016269

11

enda arengut nägevad äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, s.h on sihtgrupiks ka

rahvusvahelised filmitööstusega tegelevad ettevõtted.

Sellega tekib võimalus kasutada inkubaatori teenuseid kõigil äriühingutel nende suurusest

sõltumata, kuid tulemusnäitaja täitumisel võetakse arvesse vaid väikese- ja keskmise suurusega

ettevõtjaid.

Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

Punkt 10. Tegevuse eelarve

Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 10 990 000 eurot ning toetuse määr on

100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud

projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku

sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi

ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb

abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või

tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusasutusele Jõhvi

loometööstuse inkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. Tegemist on eelnevalt hinnatavate

tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud diskonteeritud puhastulu arvutamise

meetodit.

Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine

järgmine:

Reaalne diskontomäär 4%

Prognoosiperioodi algusaasta 2024

Prognoosiperioodi lõppaasta 2038

Perioodi pikkus 15 aastat

Nr Näitaja Diskonteerimata väärtus

(eur)

Diskonteeritud väärtus

(eur)

1 Projekti elluviimise kulud 10 990 000 € 10 162 651 €

2 Projekti vara jääkväärtus 0 € 0 €

3 Projekti tegevustulud 3 294 941 €

4 Projekti tegevuskulud 3 423 107 €

5 Projekti puhastulu 0 €

6 Finantseerimisvajak 10 162 651 €

12

7 Finantseerimisvajaku määr 100,0%

8 Abikõlblikud projekti elluviimise kulud 10 990 000 €

9

Toetustaotluse rahuldamise otsuses või

programmis määratletud projekti

abikõlblikud kulud, nn vähendatud

abikõlblikud kulud

10 990 000 €

10 Toetuse määr 100%

11 Toetuse suurus 10 990 000,00 €

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse

varasse tehtud investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele 5

ja ühendmääruse paragrahv 15 toodud tingimustele. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega

traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide

koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -

geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute

läbiviimisega ning muid projekti ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke

kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti toetatakse hoone ja selle

välise füüsilise taristu ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja

mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks

põhivarana arvele. Tulenevalt keskkonnaministri 29.06.2021 määrusest nr 35 „Hankelepingu

esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli hankimisega seotud hangete

läbiviimisel arvestada riigihangete reeglitega.

Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks. Samuti on abikõlbmatud teavituskohustusega

seotud kulud ning elluviija kannab need ise.

Punkt 12. Riigiabi

Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi.

Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule taristule

antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 56

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muu

hulgas esitada Euroopa Komisjonile grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul,

samuti on kohustus esitada antud riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud

taotluse koos teostatavus-ja tasuvusanalüüsiga (puhastuluanalüüs) vastavalt grupierandi määruse

artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavalt rakendusasutuse kirjalikele

suunistele vastavuskontrolli.

13

Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete

säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja allkirjastamisest ning toetuse summa ei tohi ületada

abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

Täiendavalt märgitakse ära, toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6

sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega

abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise

otsus, mis on täitmata.

Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2 alusel.

Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale

sätestatud kohustused.

Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud

kasutajatele juurdepääsu taristule avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu

kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes

kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja

mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse

saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi

koostamisel.

Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt

muudest meetmetest ega riigi toetustest.

Elluviija täidab avalikkuse teavitamise kohustusi ning korraldab teavitamisürituse.

Punkt 15. Aruandlus

Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi.

Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval

aruandlusperioodil., samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. Projekti

viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja

näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti

lõpparuandes.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta, informatsiooni väljundnäitaja

saavutustasemekohta. Lisaks eelnevale kirjeldatakse lõpparuandes projekti panus Eesti 2035

sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud

näitajatesse.

Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab

informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta.

14

Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis lisatakse see

lõpparuandele.

Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja

ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud

kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva

käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5 sätestatule.

Punkt 17. Vaiete lahendamine

Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste

valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest

tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele ja -metoodikale.

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja

eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.

15

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk

umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus

ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa

hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka

oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega.

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti

prognoosi3 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17%

ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise

määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra4. Kuna

töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr

suurenemist, siis on võimalik teatud määral ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused

on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti

keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam

kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida-

Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse kasutades

selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse väljaarendamist tööstuse

abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja

rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja

tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava ja

riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist.

Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete

loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest

tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud käskkirja

punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust.

4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste

kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava koostamise käigus

antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud

eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku Fondi

ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve

3 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 4 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete

põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

16

maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset

teenuste maksumust (nt ehitustööde kalkulatsioonid), mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate

sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate

metoodikas. Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs.

Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse

varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud

kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse

ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus.

Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes

minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel).

4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava

ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud

ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise

tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest

ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes

vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on

tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö

seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. IVIA puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi

asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12

ning punkti selgituses seletuskirja punktis 10.

4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on

antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete

näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka seletuskirja

punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad määruse nr

2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Jõhvi loometööstuse inkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei

kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju

eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine

– eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks VKEdele ka alustavaid ettevõtjaid) ning

selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada

Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades eeldused uute audiovisuaalse tehnoloogia

valdkonna iduettevõtete loomise filmitööstuse tegevusvaldkondade üleselt ning

soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist.

17

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise

toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed

(eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele

töötutele ja mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni

arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja

arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva käskkirja tegevustele

või millesse tegevused panustavad.

Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:

 meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse

sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise

eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise

teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks

Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise

„Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa Eesti

kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käskkirja tegevused aitavad

luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute

inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja

Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

 seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele

(laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide

finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet

(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele

kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks

mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab

käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja

oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused

ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

 Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos

on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on

rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema

lisandväärtusega töökohti.

Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,

18

tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute

kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

 Seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti” erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu” meetmega 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine,

koostöö ja rahvusvahelistumine” (loomemajanduse arendamise meede).

Käesolev sekkumine toetab otseselt loomemajanduse arendamise meetme kõikide

tegevuste rakendamist ja elluviimist, luues Ida-Virumaal keskkonna ja potentsiaalse

partnervõrgustiku loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamiseks ning teadmiste ja

oskuste arendamiseks, ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaaliga loomeettevõtjate

tekkeks ning arenguks, kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate tugiteenuste

(inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) tõhusamaks pakkumiseks. Lisaks aitab

käesolev sekkumine täita loomemajanduse arendamise meetme tasakaalustatud

regionaalse arenguga seotud eesmärke.

Seos valdkondlike arengukavadega:

 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –2035“.

Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute

töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal

 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike

ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema

tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe

strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi

ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

 Käskkiri panustab ka „Kultuuri arengukava 2021-2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse

roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ eesmärkide saavutamisse ning toetab ka

tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri

valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse

„Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.

 Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti

maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse

kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele.

7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

Eesti 2035 siht Horisontaalsed põhimõtted

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

19

Eesti majandus

on

uuendusmeelne

ja teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise uuringu kohaselt on

põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest

inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk

osalevad potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib

tuua väljarände täiendava suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt

nooremas eas inimesed. Kõrge lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate

ettevõtete ja kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele

Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida-

Virumaal.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

Sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on

oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat

töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige

madalam naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände

tõttu, kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida-

Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris.

Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks.

Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab

eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal

ja soolise palgalõhe vähenemisele, loomemajanduse olulisele kohale naiste tööhõive

kasvatamisel.

Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh

riietusruumid, tualetid, personaliruumid, laste mängutuba koos arvutitöökohaga, jms)

oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks

Ligipääsetavus

Ligipääsetavus tähendab, et teenused ja keskkonnad on loodud kasutamiseks kõikidele

inimestele, hoolimata nende erivajadusest. Ligipääsetavus on lisaks erivajadusega

inimestele oluline ka eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning ajutiste tervislike

põhjustega inimestele. Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus kõikides

projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad sihtrühmadele

mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega

inimesed. Näiteks ruumid, mida kasutatakse avalikeks üritusteks (kontserdid,

konverentsid), peavad olema nii füüsiliselt kui ka digitaalsete lahenduste puhul

digitaalselt ligipääsetavad.

Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud

teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse,

infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

20

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused

ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses.

Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus

saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus

oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad

piirkondlikud erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme

puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete

võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse

täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades

olemasolevat või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna

inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel

võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole

ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada

tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme

kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada.

2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede

planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks

inkubatsiooniprogrammis oma koht.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid

ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki

vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne,

kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab

eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes

mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste meede rakendub

vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede

rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal .

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid

ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem

suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtluse tugiteenuste arendamisele, siis pole

täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

21

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i

võrdluses.

Keskkond/Kliima

Meetmel on neutraalne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud

Jõhvi loometööstuse inkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning

praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes

haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule

avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti

„väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide

edasiseks hindamiseks

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad

tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise

investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti

rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku

juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

(Kooskõlastamisel esitatud arvamuste arvestamise kohta leiab infot seletuskirja lisast 1.)

Lisad: Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel (tabel lisandub pärast ametlikku kooskõlastamist);

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht;

Lisa 3. Riskihindamise tabel.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

02.09.2024 nr 2-2/2215-1

Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine

Austatud minister

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja tööstusministri käskkirja „Jõhvi

loometööstuse inkubaatori rajamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

majandus- ja tööstusministri ülesannetes

Lisad: 1) eelnõu

2) seletuskiri koos lisadega

/*Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Euroopa Komisjon

Perioodi 2021–2027 seirekomisjon

Õiglase Ülemineku juhtkomisjon

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaarel Lehtsalu

+372 715 3414 [email protected]