Eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Liisa-Ky Pakosta

Justiitsministeerium

Teie: 22.07.2024 nr JUM/24-0784/-1K

Meie: 03.09.2024 nr 1-7/175-3

Eelnõu kooskõlastamine

Austatud justiits- ja digiminister

Siseministeerium kooskõlastab kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Mõistame täielikult probleemi, mida toob kaasa kohtunike põlvkonnavahetusega kaasnevad

uued väljakutsed. Oluline, et sobiliku kvalifikatsiooni ja isikuomadustega juristid oleksid huvitatud kohtunikuametist ning ühtlasi, et ametikohaga kaasnevad piirangud ja kitsendused ei tõrjuks neid eemale kohtunikuks saamisest. Justiitsministeerium on eelnõus välja pakkunud

erinevaid lahendusi, sh osalise tööaja rakendamine ning kõrvaltegevuse laiaulatuslikum lubamine.

Pöörame tähelepanu mõnele riskikohale eesmärgiga vältida võimalikke kõrvaltegevuse ga kaasnevaid soovimatuid ilminguid.

Leiame, et kõrvaltegevuse laiaulatusliku lubamisega suureneb oluliselt oht huvide konflik t i

tekkimiseks. Seletuskirjas nenditakse, et mõni kõrvaltegevus on olemuslikult kohtuniku ametiga vahetumalt seotud. Samuti võivad kattuda tegevusvaldkonnad. Kui kohtunikud teostavad kõrvaltegevust samas valdkonnas, milles kohus peab õigust mõistma ning tõusetub

kohtuniku taandamise vajadus, võib tekkida olukord, kus kohtus ei ole piisavalt kohtunikke, kes vastava valdkonna kaasustega saavad tegeleda. Välistatud ei ole ka see, et kohtuasja

osapooled võivad kunstlikult luua huvide konflikti olukorra, nt tehes tehinguid kohtuniku juhitud ettevõttega vms. Kokkuvõttes saab seeläbi kannatada isikute põhiõigus kvaliteetse le kohtupidamisele ning samuti võib see kaasa tuua menetluse venimise.

Kõrvaltegevusega tegelemiseks ei pea kohtunik taotlema luba, vaid piisab kohtu esimehe

teavitamisest. Kohtu esimees võib täielikult või osaliselt keelata kohtuniku kõrvaltegevuse. Kohtu esimehel on seega reageeriv roll. Samas puudub kohtu esimehel kohustus kohtuniku kõrvaltegevuse laadi ja mahtu hinnata ning selle kohta vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis seisukoht kujundada, rääkimata kohustusest seda perioodiliselt uuesti hinnata. Ka kohtunikul ei ole kohustust perioodiliselt uuesti kinnitada, et väljaspool

kohtunikuametit tegutsemine ei kahjusta tema ametikohustuste täitmist ega sõltumatust õigusemõistmisel. Seega suure tõenäosusega kohtuniku kõrvaltegevuse laadi ja mahtu ei hinnata või hindamine jääb ühekordseks tegevuseks. See võib viia selleni, et kõrvaltegevusest

kujuneb hoopis kohtuniku põhiline töö ja sissetuleku allikas, eriti arvestades tänapäeva kaugtöö võimalusi. Samuti võib aja jooksul kõrvaltegevuse laad muutuda viisil, mis kahjustab

2 (2)

ametikohustuste täitmist või sõltumatust, kuid kõrvaltegevust lubanud isikule jääb see tähelepanuta.

Seega esitame ettepanekud, mis aitavad vähendada kõrvaltegevuse lubamisega kaasnevaid riske:

1. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks kohtu

esimees nõuda kohtunikult kõrvaltegevuse mahu ja sisu kohta selgitusi ning keelata

kõrvaltegevusega tegelemise, kui see takistab kohtuniku ametikohustuste nõuetekohast täitmist või sõltumatust õigusemõistmisel või läheb vastuollu kohtunikuameti väärikuse

või kutseeetika nõuetega. Leiame, et kõrvaltegevusest teavitamisel tuleb kohtu esimehele muuhulgas esitada vajalik standardne teave, sh kõrvaltegevuse olemuse, ajalise koormuse, kestvuse kohta. Samuti tuleb kohtuniku kõrvaltegevuse laadi ja mahtu

perioodiliselt (näiteks kord aastas) üle vaadata. 2. Kohtu esimehel peab olema kohustus seirata kõrvaltegevusega tegeleva kohtuniku

töökoormust, jõudlust ja töökvaliteeti koos varasema võrreldava tööperioodiga, et kõrvaltegevusega tegelemist jätkuvalt aktsepteerida või pöörata küsitavuse korral sellele senisest enam tähelepanu, mis võib viia ka kõrvaltegevusest loobumise

nõudmiseni. 3. Kohtunike eetikakoodeksit tuleks täiendada eelnõukohaste muudatustega osas, mis

puudutab kõrvaltegevuste laiendamist. Ettevõtluses aktiivsemat rolli võimaldavad tingimused võivad omakorda kohtunikkonnas käitumusliku sisereeglistiku puudumise korral luua pretsedente, mis kahjustab õigusemõistmise kuvandit. Selgelt peavad olema

rõhutatud huvide konflikti vältimiseks ettevõetavad sammud ja tegevused. 4. Seaduses peab olema sõnaselge keeld, et kohtunik ei tohi tegeleda ettevõtlus l iku

õigusnõustamisega.

Nimetatud ettepanekud on kantud soovist juhtida tähelepanu sise- ja välisriikide praktikale, mis

näitab, et kõrvaltegevusele ja sellest kantud huvide konflikti vältimisele tähelepanu mittepööramine toob väga sageli kaasa uusi soovimatuid juhtumeid olukorra väärkasutamises t

ja normide rikkumisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected]