Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/183-2 |
Registreeritud | 03.09.2024 |
Sünkroonitud | 04.09.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
Vastutaja | Kertu Nurmsalu (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS
Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Siseministeerium
Lp Liisa-Ly Pakosta
Justiitsministeerium
Teie: 22.08.2024 nr JUM/24-0834/-1K
Meie: 03.09.2024 nr 1-7/183-2
Eelnõu kooskõlastamine
Austatud justiits- ja digiminister
Siseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muumise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), kuid esitab järgmise ettepaneku.
1.Palume eelnõu § 1 täiendada järgmise muutmispunktiga:
„X) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „arengu“ sõnadega „ja elanikkonnakaitse“;“
Selgitus:
Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõikes 1 toodud Siseministeeriumi valitsemisalasse lisatakse elanikkonnakaitse kavandamine ja koordineerimine. 2023. aasta jaanuaris uuendatud „Eesti
julgeolekupoliitika alustes“ on käsitletud ka elanikkonnakaitset:
Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning suurendada inimeste
valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna
valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja
katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele
hädavajalikuks abiks.
Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja
vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on
oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel
riigiasutustel.
Elanikkonnakaitse moodustub mitmest omavahel seotud tegevusest, mille elluviimise eest
vastutavad erinevad ministeeriumid, kuid senini on juhtasutus jäänud õiguslikult sätestamata. Elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise ülesande lisamine Siseministeer iumi valitsemisala ülesannetesse loob seaduse tasandil rolliselguse. Siseministeeriumi rolli
elanikkonnakaitses näitab ka Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi kui Siseministeer iumi koostatud ühisdokument „Elanikkonnakaitse raamdokument“, milles on kirjeldatud
elanikkonnakaitse üldisi põhimõtteid ning pakutakse välja soovitud sihttasemeid 2034. aastaks. Muudatuse tulemusel ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumite valitsemisa la
elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlike arendusi, vaid koordineerib üldist elanikkonnakaitse poliitikat. Siseministeerium veab juba täna eest elanikkonnaka itse
arendamist ning Päästeamet täidab elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid. Muudatusega
2 (2)
täpsustakse, et elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise eest seisev minister on siseminister.
Mõju riigiasutuste korraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele: Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Elanikkonnakaitse ülesande
lisandumisega kaasnevad täiendavad ülesanded pääste ja kriisivalmiduse asekantsler i valdkonnas. Siseministeeriumi arvuline koosseis ei muutu, vajalikud ametikohad lisandunud ülesannete täitmiseks moodustatakse sisemiste ressursside arvelt.
Samas elanikkonnakaitse lisamine Siseministeeriumi valitsemisalasse suurendab ka
õigusselgust. Nagu eelpool toodud, siis olenemata sellest, et Siseministeer ium elanikkonnakaitse alaseid tegevusi koordineerib, siis senini õigusaktides ei ole selgelt sätestatud, kes on juhtasutus. Selle määramine on oluline nii avalikule sektorile kui ka
erasektorile, seega riigile tervikuna.
Väljatöötamiskavatsust ei ole vaja koostada Leiame ka, et väljatöötamiskavatsus ei ole selle muudatuse tarvis nõutav. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole
nõutav kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Elanikkonnakaitse teemadega on Siseministeerium tegelenud juba aastaid.
Nii näiteks käesoleva aasta juunikuus oli Vabariigi Valitsuses arutusel Siseministeeriumis ette valmistatud elanike kriisideks valmisoleku tõstmise kava, mille üks eesmärk on ka see, et suurendada inimeste enda valmidust kriisides toime tulla ja taastuda nii, et kriisis oleks inimes te
elu ning tervis kaitstud.
Rakendusakti muutmine Eelnõukohase muudatusega kaasneb ka Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012 määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) muutmine. Selle muudatuse
ettevalmistamisega tegeleb Siseministeerium, tuues põhimääruse 2. jaos „Ministeer iumi ülesanded“ esile ka elanikkonnakaitse ning pääste ja ohutuspoliitika osakond korraldatakse
ümber elanikkonnakaitse osakonnaks. Täiendavalt on vaja põhimääruses teha veel sisemist töökorraldust puudutavaid muudatusi.
2. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on toodud nagu eelnõu koosneks kuuest paragrahvist. Tegelikkuses muudetakse küll kuute seadust kuue paragrahviga, kuid seitsmendas
paragrahvis sätestatakse jõustumise tähtaeg. Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets
siseminister
Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|