Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn

Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“

toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi

(edaspidi TA-programmi) juhtimise, TA-programmist toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse

hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

(2) TA-programmi abil viiakse ellu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035“ viienda fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja

kultuuriruum“, „Kultuuri arengukava 2021-2030“ ning tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“

programmi „Kultuuriprogramm“ eesmärke.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ja muid

asjakohaseid õigusakte.

(4) Määruse rakendamise eest vastutab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG või

toetuse andja).

(5) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) teadus- ja arendustegevus (edaspidi ka TA-tegevus) on uudne, loominguline, ettemääramatu

tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille

eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb

alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;

2) eesti kultuuri alane teadus- ja arendustegevus on TA-tegevus, mis tegeleb eesti kultuuri kui

uurimisobjektiga;

3) alusuuring on teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste

ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas;

4) rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud

teadmisi praktikas;

5) eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena

saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi

tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse;

6) projekt on kindlaksmääratud eesmärgi, oodatava tulemuse, eelarve ja ajakavaga omavahel

seotud ja taotluse esitamise ajal ellu viimata tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude

hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

7) monograafia on teemat süvitsi käsitlev igakülgne, terviklik ja mahukas teaduslik uurimus ja

selle terviklik väljaanne;

8) taotleja on § 6 lõikes 1 nimetatud asutus või juriidiline isik;

9) partner on § 6 lõike 2 nimetatud asutus või juriidiline isik;

10) koostööasutus on § 6 lõikes 3 nimetatud asutus või juriidiline isik;

11) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud;

12) jätkutaotlus on käimasoleva vähemalt kaheaastase projekti jätkamiseks esitatud taotlus

eelseisvaks perioodiks;

13) vastutav täitja on doktorikraadi, mis on omandatud hiljemalt projekti tegevuste elluviimise

perioodi alguseks, või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja, kellel on

projekti tegevuste elluviimise perioodil kehtiv vähemalt 0,5 koormusega tööleping toetuse

saajaga, töö asukohaga Eestis. Isik, kes on viimase kolme aasta jooksul olnud vastutav täitja

kultuuri ja loomevaldkondades loovuurimuse või TA-programmist rahastatud projektis, mille

lõpparuanne või selle osa on jäetud kinnitamata, ei tohi olla vastutava täitja rollis. Üks isik saab

vastutava täitjana samaaegselt osaleda ühes TA-programmist rahastatud projektis;

14) põhitäitja on doktorikraadi, mis on omandatud hiljemalt projekti tegevuste elluviimise

perioodi alguseks, või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja, kes panustab

projekti eesmärkide saavutamisse ja kellel on toetuse saaja või partneriga projekti elluviimise

perioodil töölepinguline suhe;

15) täitja on isik, kes panustab projekti eesmärkide saavutamisse ja kellel on projekti tegevuste

elluviimise perioodil toetuse saaja, partneri või koostööasutusega lepinguline suhe või kes on

toetuse saaja, partneri või koostööasutuse üliõpilane ning ei ole projekti tegevuste perioodil

akadeemilisel puhkusel.

§ 3. TA-programmi juhtimine

(1) TA-programmi juhib programmi nõukoda, mille koosseisu ja töökorra kehtestab ETAG.

(2) Programmi nõukoda juhib programmi lähtudes § 4 lõikes 1 kirjeldatud toetuse andmise

eesmärkidest.

(3) Programmi nõukoja liikmeteks on kaks Kultuuriministeeriumi esindajat, üks Haridus- ja

Teadusministeeriumi esindaja, üks ETAG-i esindaja ja kolm doktorikraadiga valdkondlikku

eksperti. Programmi nõukoja koosseis kooskõlastatakse enne kinnitamist ja taotlusvooru

avamist Kultuuriministeeriumiga.

(4) Programmi nõukoja ülesanded on:

1) koordineerida TA- programmi tegevusi;

2) kinnitada TA-programmi prioriteetsed uurimissuunad igaks taotlusvooruks alates 2024.

aastast;

3) kinnitada Kultuuriministeeriumi koostatud TA-programmi iga-aastane tegevuskava, mis

sisaldab uurimissuundi või -teemasid, vajaduse korral ka täpsemaid uurimisküsimusi, tegevuste

ajakava ja eelarvet;

4) kinnitada enne taotlusvooru avamist § 5 lõikes 1 nimetatud tegevused, milleks võib toetust

taotleda ja § 11 lõikes 1 nimetatud fikseeritud toetuse summad ning projekti elluviimise

perioodid. Programmi nõukoda võib teha valiku § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustest ja § 11 lõikes

1 nimetatud fikseeritud toetuse summadest või jätta konkreetsel aastal need kinnitamata.

Kinnitamata jätmisel taotlusvooru ei avata;

5) hinnata programmi elluviimise tulemuslikkust ning anda toetuse saajatele, ETAGile ja

Kultuuriministeeriumile soovitusi edasisteks tegevusteks;

6) osaleda hindamiskomisjoni töös;

7) hinnata projektide lõpp- ja vahearuandeid.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:

1) tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute

läbiviimisel;

2) tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja

arendusasutuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonide vahel;

3) luua projektide kaudu uusi teadmisi, monograafiaid, loome- ja uurimismeetodeid või -

tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja seeläbi ka ühiskonna

arengusse.

4) edendada või algatada eesti kultuuri seisukohalt prioriteetsete teemade uurimist. Prioriteetne

on uurimisteema, mis vastab vooru väljakuulutamisel sõnastatud prioriteetsetele teemadele, on

seni vähe- või alauuritud, mille uurimiseks on vajalik teadlaste ja uurimisrühmade järelkasvu

luua või suurendada; mille uurimistööde puudumine takistab akadeemilise õppetöö läbiviimist

ja/või valdkonna arengut;

5) luua uusi ja tõhustada seniseid koostöömudeleid teadus- ja arendusasutuste ja

koostööasutuste vahel;

6) parandada teadmussiirde mahtu ja mitmekesisust.

(2) Toetuse kasutamise tulemusena:

1) viiakse läbi teadus- ja arendustegevuse määratlusele vastav uurimisprojekt, mille raames

luuakse uusi ja uuenduslikke teadmisi kultuurivaldkonnas;

2) algatatakse seni väheuuritud, kuid valdkonna arengu seisukohalt oluliste teemade uurimine;

3) luuakse uurimisrühmad, kes tegelevad riigi jaoks oluliste kultuurivaldkonna teadussuundade

uurimisega;

4) panustatakse vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkusse ja järelkasvu;

5) kasvab kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse võimekus ning valdkondlik tasakaal;

6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad teevad omavahel sisulist

koostööd teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks;

7) paraneb teadus- ja arendusasutuste, koostööasutuste ja riigi vaheline koostöö.

§ 5. Toetatavad tegevused ja riigiabi

(1) Toetust antakse järgmistele tegevustele, millega aidatakse kaasa § 4 lõikes 1 nimetatud

eesmärgi ja § 4 lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisse:

1) kultuurivaldkonna alusuuringute läbiviimine;

2) kultuurivaldkonna rakendusuuringute läbiviimine;

3) kultuurivaldkonna eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4) kultuurivaldkonna monograafia koostamise, väljaandmise ja selleks vajaliku teadusliku

uurimuse läbiviimine.

(2) Toetust antakse ühe-, kahe- või kolmeaastase projekti elluviimiseks vastavalt konkreetse

aasta taotlusvooru tingimustele.

(3) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks

taotlejale ja partnerile eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega

kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes

on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(5) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina VTA määruse artikli 3 mõistes, järgitakse VTA

määruses ja konkurentsisaduse §-s 33 sätestatut ning toetuse andmisel riigiabina järgitakse

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 25 ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(6) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi

andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid.

(7) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse

kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates.

(8) Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel.

(9) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse

alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või

ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

2. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 6. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja on Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb

projektis vastutava täitjana.

(2) Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal partneri

või partnereid, kellel võivad tekkida projekti elluviimise käigus kulud. Partner on Eestis

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana.

Partneri kaasamine on kohustuslik § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse taotlemisel.

(3) Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal

koostööasutusena teisi avaliku sektori asutusi või juriidilisi isikuid. Koostööasutusele toetust ei

eraldata, projektis osalemise kulud kaetakse arvete alusel. Koostööasutusega lepingulises

suhtes olev isik või üliõpilane osaleb projektis täitjana.

(4) Teenuse pakkuja ja alltöövõtja ei ole käsitatav partneri või koostööasutusena.

(5) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt

täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud neile varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei

tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja

ees;

7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja

tehnilised eeldused, mis on vastavuses projektis neile määratud ülesannetega;

8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA

määruses sätestatud tingimustele.

(6) Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal

ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Kultuurkapitali,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

(7) Taotleja kohustub teavitama toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mille tõttu ei ole enam

tagatud vastutava täitja ja põhitäitja panustamine projekti tegevustesse projektitaotluses esitatud

tegevuskavas esitatud mahus ja koormusega või mille tõttu pole taotleja võimeline täitma

ükskõik millist tingimust, mis on tegevuskavas esitatud.

(8) Taotleja tagab, et projekti tulemusena sündinud teadustulemusi ning loomeprotsesse ja

teoseid on võimalik avalikustada ning esitab, kui asjakohane, autoriõiguste omaja kirjaliku

nõusoleku projekti tulemuste avalikustamiseks ja tasuta levitamiseks.

§ 7. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse ning vastama § 5 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotluse vormi töötab välja ja kehtestab ETAG.

(3) Taotlus koostatakse eesti keeles. Lisadokumendid võivad olla esitatud eesti või inglise

keeles.

(4) Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.

(5) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid, kirjeldusi ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri

roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral) ning §-s 6 toodud nõuetele vastavuse

kinnitus;

3) koostööasutuse kaasamisel tema kirjalik nõusolek, üldandmed koostööasutuse kohta ja roll

projektis;

4) andmed projekti vastutava täitja, põhitäitja, täitja ning projekti elluviimisel osalevate isikute

kohta koos selgitusega, millised on nende kompetentsid, rollid ja vastutused ning töökoormus

projektis;

5) projekti üldandmeid, sh projekti nimetus eesti ja inglise keeles, projekti lühikokkuvõte eesti

ja inglise keeles, projekti elluviimise periood;

6) taotletava toetuse summa;

7) projekti eelarve tegevuste ja kululiikide lõikes;

8) projekti teaduslik põhjendus;

9) projekti olulisus toetuse andmise eesmärkide seisukohalt, mis on loetletud §-s 4;

10) projekti peamised eesmärgid, uurimisküsimused, tegevus- ja ajakava;

11) projekti eeldatavad tulemused, nende teaduslik ja ühiskondlik olulisus, võimalikud

jätkamissuunad ja panus valdkonna järelkasvu tagamisse;

12) vajadusel autoriõiguste omaja luba projekti tulemusi avalikustada ja tasuta tutvustada ning

levitada;

13) uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaan;

14) projekti teaduseetika teemade analüüs vastavalt teaduseetika kontrollküsimustikule;

15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 8. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab ETAG oma veebilehel.

(2) Taotlus tuleb esitada lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu.

Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.

§ 9. Projekti elluviimise ja toetuse kasutamise periood

(1) Üheaastase projekti elluviimise periood võib alata taotluse esitamisele järgneva aasta 1.

jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse esitamisele

järgneva kalendriaasta 31. detsembrini.

(2) Kahe- või kolmeaastase projekti elluviimise periood võib alata taotluse esitamisele järgneva

aasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta projekti teise või

kolmanda aasta 31. detsembrini. Kahe- või kolmeaastase projekti elluviimise iga aasta kohta

esitab taotleja ETAGi poolt määratud tähtajaks eraldi tegevuskava ja eelarve, mis on aluseks §

11 lõikes 1 sätestatud toetuse summa eraldamise jätkamiseks. Kahe- või kolmeaastaste

projektide puhul eraldatakse toetus korraga üheks aastaks.

(3) Toetuse kasutamise periood võib alata projekti elluviimise perioodi alguskuupäevast ning

kesta kuni projekti elluviimise perioodi lõpuni.

(4) Toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist kuni kolme kuu võrra

järgmistel tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud

asjaolud;

2) toetuse saaja on toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle

perioodi lõppu;

3) toetuse kasutamise periood ei ületa lõikes 1 või 2 sätestatud tähtpäeva.

(5) Taotluse toetuse kasutamise perioodi pikendamiseks esitab toetuse saaja esindusõiguslik

isik ETAGile e-kirja teel.

(6) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise

otsuse langetab ETAG, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni või sõltumatuid eksperte. ETAG

teavitab toetuse saajat otsusest e-kirja teel kümne tööpäeva jooksul otsuse langetamisest

arvates.

(7) Kui toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse toetuse

kasutamise perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

(8) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja viimase makse

tegemist toetuse saajale ning teavitab sellest toetuse saajat ETISe kaudu.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

§ 10. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, mõistlik, põhjendatud, tekib

toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või partner

ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas:

1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;

2) on tõendatud algdokumentidega;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 25 lõike 1 punktis 3

nimetatud kohustusega;

4) on selgelt kirjeldatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 4 nimetatud eesmärgi ja

tulemuse saavutamiseks ning tekib § 5 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse käigus.

(3) Projekti kulu jaguneb otseseks ja üldkuluks.

(4) Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja

seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning teadustöö kulud

(lähetuskulud ja -koolituskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara

soetamise ja kasutamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti

tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks

vajalikud kulud).

(5) Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse haldamisega ning projekti

täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkulu määr on kuni 10% toetuse

summast.

(6) Toetuse andmisel riigiabina grupierandi määruse artikli 25 alusel peavad abikõlblikud kulud

olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised:

1) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad

konkreetse taotluses kirjeldatud uurimisprojektiga;

2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse

projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel,

peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis

arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;

3) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste

ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste

teenuste kulud;

4) projekti tegevustega otseselt seotud muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja

samalaadsete toodete kulud.

(5) Mitteabikõlblik kulu on:

1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise või liisimise kulu;

2) mitterahaline kulu;

3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;

4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;

7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku

sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;

10) enne projekti elluviimise perioodi algust või pärast projekti elluviimise perioodi lõppu

tehtud projektiga seotud kulu.

§ 11. Toetuse summa ja osakaal

(1) Sõltuvalt projekti uurimismetoodikast, projekti tegevustest ja nende maksumusest ning

projektis osalevate isikute ja osapoolte arvust eristatakse kolme fikseeritud toetuse suurust:

1) 110 000 eurot projekti ühe aasta kohta juhul, kui projekti elluviimisesse on kaasatud

vähemalt üks partner või

2) 80 000 eurot projekti ühe aasta kohta või

3) 50 000 eurot projekti ühe aasta kohta.

(2) Kui toetus ei ole vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ega grupierandi määruse

artikli 25 alusel antav abi, on toetuse maksimaalne osakaal 100% abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ja toetuse summa ei ületa VTA

määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat, on toetuse maksimaalne osakaal 100% abikõlblike

kulude kogumaksumusest.

(5) Toetuse maksimaalne osakaal grupierandi määruse artikli 25 alusel antava abi korral on:

1) alusuuringute puhul 100% abikõlblikest kuludest;

2) rakendusuuringute puhul 50% abikõlblikest kuludest.

(6) Rakendusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80% abikõlblikest

kuludest vastavalt grupierandi määruse artikli 25 punktis 6 sätestatule.

4. peatükk

Taotluste ja jätkutaotluste menetlemine

§ 12. Taotluste menetlemine

(1) Toetuse taotlemise, hindamise ja eraldamise korraldab ETAG.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(3) Kui taotluses esinevad puudused, on ETAGil õigus nõuda taotlejalt taotlusega seoses

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(4) Lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks annab ETAG taotlejale kuni kümme tööpäeva,

millal taotluste menetlemise aeg peatub. ETAG jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt

hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat

kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus

kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(5) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele,

jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(6) Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik

§-des 6 ja 7 sätestatud nõuded.

§ 13. Taotluste hindamine

(1) Hindamine toimub ETAGi koostatud hindamisjuhendi järgi, mis on eelnevalt

Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud ja avaldatud ETAGi veebileheküljel. Hindamisjuhend

sisaldab lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriume, alakriteeriume, nende osakaalusid ja

hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde kujunemise ning võrdsete koondhinnetega

projektide eelistamise metoodikat.

(2) Taotlustele eksperthinnangute andmiseks moodustab ETAG hindamiskomisjoni, mis

koosneb programmi nõukoja liikmetest ja valdkonna siseriiklikest ekspertidest.

(3) Hindamiskomisjon koostab igale taotlusele sisulise hinnangu ja hinde, lähtudes vähemalt

kahe eksperdi hinnangutest. Hindamiskomisjonil on õigus küsida lisaretsensioone

hindamiskomisjoni välistelt ekspertidelt.

(4) Hindamiskomisjoni liikmed ja hindamiskomisjoni välised eksperdid peavad kooskõlas

korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest

taotlustest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast

haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

(5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) teaduslik põhjendatus, 30% koondhindest;

2) projekti teostatavus, 30% koondhindest;

3) projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse, 40% koondhindest.

(6) Taotlusi hinnatakse lõikes 5 toodud kriteeriumides skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5

(suurepärane). Hindeid võib anda sammuga 0,5 punkti.

(7) ETAG võib kehtestada hindamisjuhendis taotluste hindamisel kvalifitseerumislävendi. Kui

taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit, siis jäetakse

taotlus rahuldamata.

(8) Hindamiskomisjon annab igale taotlusele esialgse koondhinnangu ja koostab taotluste

esialgsed paremusjärjestused § 11 lõikes 1 toodud toetuse summade lõikes.

(9) Esialgne koondhinnang esitatakse ärakuulamiseks taotlejale. Taotlejale ei avalikustata tema

taotlust hinnanud ekspertide nimesid.

(10) Hindamiskomisjon vaatab läbi ärakuulamise tulemused ning kinnitab igale taotlusele

koondhinnangu ning edastab need programmi nõukojale. Hindamiskomisjon võib teha

ettepanekuid täiendavate tingimuste osas, mida toetuse saaja on kohustatud toetuse saamisel

täitma.

(11) Programmi nõukoda teeb rahastamisettepanekud arvestusega, et vähemalt esimene taotlus

igast lõikes 8 nimetatud kolmest paremusjärjestusest saab rahastuse.

(12) Rahastamisettepaneku saanud taotlused suunatakse teaduseetika ja andmehalduse osa

hindamisele.

§ 14. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb ETAG lähtudes programmi

nõukoja ettepanekutest.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja, partner ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele, ja

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas

ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või

täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsus tehakse juhul, kui hindamiskomisjon on seadnud

taotlejale tingimusi projekti tegevuste osas ning taotleja on andnud nõusoleku projekti

elluviimiseks ja hindamiskomisjoni poolt esitatud tingimuste täitmiseks.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 6 ja 7 või teistele käesolevas

määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja on esitanud valeandmeid, tegemist on loomevarguse, sama tegevuse mitmest allikast

topeltrahastamise või petturlusega;

4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

6) taotleja ei ole nõus täitma hindamiskomisjoni poolt seatud täiendavaid tingimusi;

7) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada.

(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise

raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma

toetuseta.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus ETISe kaudu.

(9) Kui taotleja toetusest loobub, siis võib toetuse määrata paremusjärjestuses järgmisele

taotlejale hindamisjuhendi põhjal.

§ 15. Jätkutaotluse esitamine ja hindamine kahe- ja kolmeaastaste projektide puhul

(1) Toetuse eraldamise jätkamine kahe- või kolmeaastaste projektide puhul toimub

jätkutaotluse andmete, sh eelneva toetuse perioodi tulemuste põhjal. Projekti sisulist hindamist

jätkutaotluste puhul ei toimu, lähtutakse taotluse esimese aasta hindamisest.

(2) Jätkutaotlus esitatakse ETISe kaudu ETAGi määratud tähtajaks.

(3) Jätkutaotluses näidatakse ära:

1) jätkutaotlusele eelnenud projekti tulemuste kokkuvõte ja tegevuskava täitmise aruanne;

2) projekti perioodil tehtud olulised muudatused tegevuskavas ja nende põhjendus;

3) ajakava ja tööplaan jätkutaotluses kajastatud projekti eelseisvaks perioodiks;

4) jätkutaotluses kajastatud projekti eelarve eelseisva perioodi kohta.

(4) Otsuse jätkutaotluse rahuldamiseks teeb ETAG kaasates vajaduse programmi nõukoja ning

võttes arvesse järgnevaid kriteeriume:

1) projekti senise perioodi tegevuste tulemuslikkus, sh tulemuste rakendatavus, tegevuskava

teostus;

2) järgmise perioodi töökava teostatavus, tegevuste eesmärgipärasus, metoodika sobivus

eesmärkide saavutamiseks, eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus.

§ 16. Toetuse eraldamise jätkamine ja toetuse eraldamise lõpetamine

(1) ETAG teeb koondhinnanguid arvesse võttes, sh taotlejalt saabunud arvamusi ja vastuväited

kaaludes, põhjendatud ja erapooletu otsuse:

1) jätkata toetuse eraldamist taotletud mahus;

2) mitte jätkata toetuse eraldamist.

(2) ETAG teeb otsuse mitte jätkata toetuse eraldamist, kui:

1) projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on

ebapiisav;

2) projekti eelarve ja/või tegevuskava ei ole mõistlik, realistlik või teostatav;

3) taotlejale seatud täiendavad tingimused ei ole täidetud;

4) projekti jätkamiseks puuduvad rahalised vahendid;

5) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

6) elluviidud tegevused ei vasta tegevuskavale või ei ole vastavuses TA-tegevuse

määratlusega;

7) ilmnevad § 14 lõigetes 6 või 7 kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt ei oleks taotlust

rahuldatud.

(3) Otsusest mitte jätkata toetuse eraldamist ja selle põhjustest teavitab ETAG taotlejat

ETISe kaudu.

(4) Taotlejal on õigus esitada otsuse kohta arvamus ja vastuväited.

§ 17. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja

arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puuduste kõrvaldamiseks

esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Toetuse maksmise tingimused, eraldislepingu sõlmimine ja muutmine ning taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

§ 18. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse välja toetuse saaja, ETAGi ja vastutava täitja vahel sõlmitava lepingu

(edaspidi eraldisleping) alusel, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused,

kohustused ja vastutus.

(2) Eraldisleping sõlmitakse pärast § 14 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist.

(3) Juhul kui projektis osalevad partnerid, on eraldislepingu sõlmimise eelduseks taotleja ja

partnerite vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse lepingu osapoolte kohustused, tegevused

ja eelarve jaotus.

(4) Kui enne eraldislepingu sõlmimist selgub, et toetuse saaja, partner või isikud ei vasta enam

nõuetele, on ETAGil õigus jätta eraldisleping sõlmimata.

(5) Kui enne eraldislepingu sõlmimist selgub, et § 14 lõikes 4 toodud kõrvaltingimused ei ole

täidetud või saabunud, on ETAGil õigus jätta eraldisleping sõlmimata.

(6) Vastutav täitja esitab ETAGile projekti esimese kuu jooksul toetuse saajaga kooskõlastatud

andmehaldusplaani ning projekti tegevuste ajakava.

§ 19. Toetuse maksmise tingimused

(1) 80% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast eraldislepingu

sõlmimist.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

(3) 20% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast projekti

lõpparuande või kahe- või kolmeaastaste projektide puhul vahearuande kinnitamist.

§ 20. Toetuse eraldislepingu muutmine

(1) Toetuse eraldislepingut muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel. Eraldislepingu muutmine on vajalik, kui:

1) muudetakse projekti eesmärke või tegevusi, millest tulenevalt muutuvad oluliselt projekti

oodatavad tulemused;

2) muudetakse projekti eelarvet kuluridade lõikes rohkem kui 10% projekti kogueelarvest

arvestades;

3) muudetakse projekti vastutavat täitjat.

(2) Eraldislepingut võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast

projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise

kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda eraldislepingu muutmisest juhul, kui soovitav muudatus

seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise

toetuse kasutamise perioodil või kui muudatused loovad tingimused, mis erinevad nendest

tingimustest, mille alusel projekti rahastamise otsus tehti.

(4) Eraldislepingu muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise

avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat meili teel.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) ETAGil on õigus taotluse rahuldamise otsus tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks

järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust toetuse kasutamise muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

6) ilmnevad kõrvalekalded esialgsest tegevuskavast, tegevusi ei ole ellu viidud või ellu viidud

tegevused ei vasta § 2 punktis 1 sätestatud TA-tegevuse määratlusele.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral

otsuses toodud tingimustel tagastada vastavalt §-s 24 sätestatule.

6. peatükk

Toetuse kasutamine, aruannete esitamine ja menetlemine ning projekti tulemuste

avalikustamine

§ 22. Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine

(1) Toetuse saaja on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et

need on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest, luues projektile eraldi konto, objekti,

finantsallika vms.

(2) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning

osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse

kontrollimiseks viibida asutuse ruumides ja territooriumil või projekti tegevuste elluviimise

paigas, samuti esitama kõik nõutud dokumendid.

(3) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid töötab välja ETAG.

(4) Vahearuanne esitatakse ETAGile ETISe kaudu ETAGi poolt määratud tähtajaks ja vormis

ning see peab sisaldama vähemalt:

1) ülevaadet projekti vahearuande perioodil tehtud tegevustest ja nende tulemustest ning

projekti eesmärkide täitmisest;

2) selgitusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta;

3) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega.

(5) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel

pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

aruande esitamise tähtaja saabumist.

(6) ETAG menetleb vahearuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates.

(7) Kui vahearuandes on puudusi, võib ETAG anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, millal lõikes 6 toodud aruande menetlemise aeg peatub.

(8) ETAG kaasab vajadusel vahearuande hindamisse programmi nõukoja. ETAG kinnitab

vahearuande, saadab vahearuande toetuse saajale tagasi täiendamiseks või lükkab selle tagasi.

(9) Juhul kui vahearuanne saadetakse toetuse saajale tagasi täiendamiseks, saab toetuse saaja

esitada täiendatud vahearuande ETAGi määratud tähtajaks. Tähtajaks täiendamata aruanne

lükatakse tagasi.

(10) Juhul kui vahearuanne lükatakse tagasi, on ETAGil nõukoja ettepanekul õigus eraldatud

toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt §-s 24 sätestatule.

(11) Toetuse saaja esitab lõpparuande ETAGile ETISe kaudu ETAGi poolt määratud tähtajaks

ja vormis. Projekti lõpparuandes näidatakse:

1) ülevaadet projekti raames tehtud tegevustest ning saavutatud tulemustest (sh projekti täitmise

tulemusel avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid ning tööstusomandid)

vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele. Publikatsioone, millel puudub viide eraldatud

toetusele vastavalt § 23 lõikele 6, lõpparuandesse lisada ei tohi;

2) kirjeldust saavutatud tulemuste rakendatavusest, andmete vabakasutuse potentsiaalist,

ülevaadet panusest eesti kultuuri valdkonda, Eesti teadusesse, ühiskonda ja/või majandusse;

3) kinnitust, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks sobivas

repositooriumis; projekti käigus kogutud andmeid, mis on talletatud andmehaldusplaanis

näidatud viisil ja/või repositooriumis;

4) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega;

5) projekti põhitulemuste populaarteaduslikku lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles;

6) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon.

(12) Projekti ennetähtaegsel lõppemisel on taotleja kohustatud esitama lõpparuande ETAGi

määratud tähtajaks.

(13) ETAG menetleb lõpparuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates.

(14) Kui lõpparuandes on puudusi, võib ETAG anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, millal lõikes 13 toodud aruande menetlemise aeg peatub.

(15) Lõpparuannet hindab programmi nõukoda ja hindamisel lähtutakse vähemalt kahe

eksperdi hinnangutest. ETAG võib lõpparuannete hindamisse vajadusel kaasata nõukoja

väliseid eksperte.

(16) ETAG programmi nõukogu põhjendatud ettepaneku alusel:

1) kinnitab lõpparuande;

2) saadab lõpparuande toetuse saajale tagasi täiendamiseks

3) lükkab lõpparuande tagasi

(17) Juhul kui lõpparuanne saadetakse toetuse saajale tagasi täiendamiseks, saab toetuse saaja

esitada täiendatud lõpparuande ETAGi sätestatud tähtajaks. Tähtajaks täiendamata lõpparuanne

lükatakse tagasi.

(18) Juhul kui lõpparuanne lükatakse tagasi, on ETAGil nõukoja ettepanekul õigus eraldatud

toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt §-s 24 sätestatule.

(19) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel

pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

aruande esitamise tähtaja saabumist.

§ 23. Projekti tulemuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine

(1) Pärast lõpparuande kinnitamist koostab toetuse saaja kolme kuu jooksul pärast toetuse

kasutamise lõpptähtpäeva projekti tulemusi tutvustava materjali avalikkusele, mis tehakse

kättesaadavaks ka toetuse andja veebilehel.

(2) Täpne andmete säilitamise koht täpsustatakse projekti andmehaldusplaanis. Andmete

kättesaadavaks tegemiseks sobivad mitmesugused institutsionaalsed või valdkondlikud

repositooriumid. Andmete piiritlemine ja kättesaadavaks tegemine repositooriumides tuleb

täpsustada taotluses. Minimaalselt tuleb teha kättesaadavaks publikatsioonide alusandmed.

(3) Projekti tulemusel avaldatud ja projektile viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb

toetuse saaja avalikkusele vabalt kättesaadavaks. Juhul, kui teaduskirjastus piirab

publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena

valminud publikatsioonide terviktekstid avalikkusele ETISe kaudu vabalt kättesaadavaks pärast

piirangu lõppemist.

(4) Projekti annotatsiooni ja sisulise lõpparuande koos püstitatud uurimisküsimuste tulemuste

raporti või analüüsiga teeb toetuse saaja avalikkusele ETISe kaudu vabalt kättesaadavaks, kui

publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta

teisiti.

(5) Programmi vahenditest toetatud projektide tulemusel võib sündida kaitsmist vääriv

intellektuaalne omand, mille kaitsmise viisi valikul tuleb lähtuda eesmärgist soodustada loodud

omandi maksimaalset kasutuselevõttu, taotlemata kasumit, ning välditakse varaliste õiguste

võõrandamist.

(6) Projekti tulemuste publitseerimisel, avalikel esitlustel ja esinemistel lisatakse järgmine

teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist

„Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“.

(7) Programmi vahendite toel tekkivad avaandmed tuleb FAIR-printsiipe (Findable, Accessible,

Interoperable, Re-usable) järgides teha kättesaadavaks, st tagada leitavus, ligipääsetavus,

koostoimevõimelisus, taaskasutatavus.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

§ 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse

kohaselt järgmistel juhtudel:

1) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi või eluviidud tegevused ei vasta TA-tegevuse

määratlusele;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;

7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks või vahe- või lõpparuanne lükatakse tagasi;

8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole

võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega;

10) projekti kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase

kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

(4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha

kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

(5) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames

väljamaksmisele kuuluva toetusega.

(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,

kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(9) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse lõigetest 7 ja 8, juhul kui Euroopa

Liidu õigusest ei tulene teisiti.

(10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva

jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele

peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla

pikem kui neli kuud.

(13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-kirja teel.

(14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kehtima hakkamisest arvates.

(15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik

rakendada lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi

eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

(16) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

8. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise

ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste

kohaselt, sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu

järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;

3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning

võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide

kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste

teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab

seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat

pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja

nõudeid, kui need on asjakohased;

5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;

7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset

abi;

9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti

odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

11) teavitab toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mille tõttu ei ole enam tagatud vastutava

täitja või põhitäitja panustamine projekti tegevustesse projektitaotluses esitatud mahus ja

koormusega;

12) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega, arvestades 10%-list üldkulu määra

projekti tegelikult kantud kuludest;

13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

14) nimetab Kultuuriministeeriumi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes,

reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel,

samuti kasutab trükistes Kultuuriministeeriumi logo ja viidet programmile nähtaval kohal;

15) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

(2) Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi.

§ 26. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise

raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud

teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses;

5) mõjuvatel põhjustel (siirdumine teisele tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske

haigus või muud olulised ja põhjendatud asjaolud) taotleda vastutava täitja asendamist vastavalt

§-s 20 sätestatule või määrata projektile uus põhitäitja teavitades sellest ETAGi.

§ 27. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles

sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse

ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;

3) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks;

6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 28. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse

kasutamist ja kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate

dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude

kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast

elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,

et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

7) kontrollida toetuse kasutamist;

8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise

suutlikkust;

9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise

ulatus;

10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse

olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.

9. peatükk

Rakendussätted

§ 29. Määruse rakendamine

Enne käesoleva määruse jõustumist TA-programmist antud toetuse kasutamisega seotud

aruandlusele ning toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse enne käesoleva

määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda.

§ 30. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri 11. septembri 2023. a määrus nr 10 „Kultuuriministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse

taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Kultuuriministri määruse „Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise

ja kasutamise tingimused ja kord” eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministeerium lähtub teadus- ja arendustegevuse programmi (edaspidi TA programmi)

meetme loomisel teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 13, mis kohustab

ministeeriumit korraldama oma valitsemisala teadus- ja arendustegevust.

Kultuuriminister on Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti

kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused

ja korra kehtestanud 11.09.2023 määrusega nr 10. Kuna kehtivasse määrusesse on muudatusi

vaja teha mitmesse peatükki, muutes ka kehtiva määruse struktuuri (eriti 5. ja 6. ptk), on

mõistlik määrus kehtestada uuel kujul ning kehtiv määrus tunnistada kehtetuks.

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib TA programmi raames riigieelarveliste toetuste

(edaspidi toetus) andmist Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja nende

partneritele.

TA programmi eesmärk on luua eesti kultuuri valdkonnas uusi teadmisi, uurida ja arendada

eesti kultuuri, ja teadust, ühiskonda ja majandust. Programmi panustab kultuurivaldkonna vähe-

ja/või alauuritud teemade uurimisse ning toetab võimekate teadlaste ja uurimismeeskondade

tekkimist eesti kultuurile oluliste teemade uurimiseks.

TA programmi raames toetatakse eesti kultuuri teemalisi uurimisprojekte, mille raames tehtav

tegevus vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele, st on uudne, loominguline,

ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav.

Võrreldes kehtiva määrusega suurendatakse eelnõuga paindlikkust iga-aastaste taotlusvoorude

korraldamisel ja antakse programmi nõukojale volitused igal aastal vooru tingimusi enne selle

väljakuulutamist vajadusel täpsustada.

Määrusega lisatakse programmi tegevuste loetellu monograafia koostamine. Põhjalike

teaduslike tervikkäsitluste toetamise vajadus on suur ning kehtiva määruse sõnastuses

monograafiate koostamise toetuse taotlemise võimalus puudus. Teadusmaailmas kasutatakse

üha rohkem teadustöö tulemuste avalikustamiseks teadusartikli formaati, kuid põhjalikke eesti

kultuuri erinevaid aspekte koondavaid tervikkäsitlusi need ei asenda.

Eraldi rõhutatakse määruses vajadust toetada vähe- või alauuritud teemade uurimist ja

uurimismeeskondade teket ja arendamist. TA-programmi eesmärk ei ole pakkuda

grandivoorudele täiendavat rahastust, vaid edendada teadustööd riigi vaatest olulistel teemadel

kultuurivaldkonnas, millel puuduvad muud rahastamisskeemid ja -võimalused.

Määrusega ei muudeta taotlejatele esitatavaid nõudeid, pigem neid mõnevõrra leevendatakse

(nõuded vastutavale täitjale ja põhitäitjale).

Määrusesse lisanduvad Eesti Teadusagentuuri (ETAG) ja toetuse saajate vahel sõlmitavate

eraldislepingute sätted. Eraldislepingute sõlmimine on vajalik ETAGi töökorralduse ja ETISe

kasutamise hõlbustamiseks.

Taotlemise etapis ei pea enam esitama andmehaldusplaani, mis vähendab taotlejate töömahtu

ja ETAGi töökoormust.

Teadus- ja arendusprogrammi toel edendab Kultuuriministeerium eesti kultuuri uurimist ja selle

kestlikkuse strateegilist käsitlust. Samuti on oluline toetada ja arendada võimekust leida

kestlikkuse toeks praktilisi lahendusi mitte üksnes kultuurielus, vaid ka teistes olulistes

valdkondades.

Näiteks 2021. aastal toetati Eesti humanitaarteaduseid mitmel viisil: Haridus- ja

Teadusministeeriumi rahvusteaduste baasfinantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutustele (2 315 500 eurot), teadus- ja arendusprogrammid „Eesti keel ja kultuur

digiajastul 2019-2027“ ja „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ (2 000 000 eurot) ja Eesti

Teadusagentuuri jagatavad uurimistoetused (1 197 405 eurot). Kultuurikapital pakub

õppejõududele kunstide ja rahvakultuuri loometegevuse stipendiumeid (500 000 eurot). Kokku

4 315 500 eurot.

Samuti on Kultuuriministeerium rahastanud iga-aastastelt kultuuri-, spordi- ja lõimumise

uuringuid riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahenditest (Euroopa Regionaalarengu Fondist

kaasrahastatav programm RITA ja loomemajanduse arendamise meede). Perioodil 2017-2022

oli ministeeriumi keskmine TA kogukulu 240 000 eurot aastas. Tegevustoetuste kaudu on

samuti rahastatud haldusala asutusi, kellel on seadusest tulenev teadustöö kohustus või kellel

on teadustöö eesmärgid sätestatud asutaja ootustes (Eesti Meremuuseum, Eesti

Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum).

Eespool toodud võimalustest ei piisa, et suurendada kultuurivaldkonna TA-d strateegia „Eesti

2035“, „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi Kultuur 2030) ja „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE)

viienda fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ arenguvajaduste

huvides.

TA programm on seotud Kultuur 2030 2. eesmärgi „Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud“

tegevussuunaga 2.10 „Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse

võimalusi. Eesti kultuuri säilimine ja areng toetub kõrgetasemelisele teadus- ja

arendustegevusele ning innovatsioonile. Soodustame teadus- ja arendustegevuse rakendamist

kultuuri väljendusvormide mitmekesistamisel ning edendamist ühiskonna ees seisvate

väljakutsete lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel.“.

Kultuurivaldkonna TA programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse,

milleks on kultuuriruumi elujõulisus, kvaliteetne haridus, rahumeelse ja kaasava ühiskonna

areng, kuid ka soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse vähendamise eesmärgid.

TA programm on samuti seotud Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“

Taotluses väljapakutud TA tegevused aitavad ellu viia selle strateegia eesmärke 1 (Eesti

kultuuriruumi elujõulisus). Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede

valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusnõunik Viivian

Jõemets ([email protected], 628 2226) ja loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok (anu-

[email protected], 628 2234) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb 9 peatükist ja 30 paragrahvist. Määrus sisaldab järgmisi peatükke:

1. Üldsätted

2. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine

3. Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

4. Taotluste ja jätkutaotluste menetlemine

5. Toetuse maksmise tingimused, eraldislepingu sõlmimine ja muutmine ning taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

6. Toetuse kasutamine, aruannete esitamine ja menetlemine ning projekti tulemuste

avalikustamine

7. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

8. Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused

9. Rakendussätted

1. peatükk reguleerib üldsätteid.

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse

kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevuse) programmi juhtimise,

TA-tegevuse programmist toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse

andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Määruse rakendamise eest vastutab Sihtasutus Eesti

Teadusagentuur (edaspidi ETAG või toetuse andja), kellega Kultuuriministeerium on sõlminud

halduslepingu1. Määrusega reguleerimata küsimustele rakendatakse haldusmenetluse seadust ja

toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

Paragrahv 2 selgitab määruses kasutatavaid mõisteid (teadus- ja arendustegevus, alusuuring,

rakendusuuring, eksperimentaalarendus, monograafia, projekt, taotleja, partner, toetuse saaja

jne).

Paragrahvis 3 kirjeldatakse programmi juhtimist. Programmi juhib seitsmeliikmeline

nõukoda, kuhu kuuluvad riigi ja TA asutuste esindajad. Programmi nõukoja koosseis

kooskõlastatakse enne kinnitamist ja taotlusvooru avamist Kultuuriministeeriumiga. Nõukoja

ülesandeks on juhtida programmi kultuurivaldkonna strateegiliste eesmärkide vaatest,

tuvastada valdkonnas vähe- või alauuritud teemasid, mis vajaksid riigipoolset täiendavat tuge

ja arengutõuget, hinnata esitatud taotluste prioriteetsust valdkonna arengu ja strateegiliste

eesmärkide aspektist.

Nõukoda kinnitab igaks taotlusvooruks tegevused, mida vooru raames välja kuulutatakse.

Nõukojal on õigus teha valik, millised tegevused läbi viiakse, millise eelarvega projekte saab

taotleda ja kas vooru raames kuulutatakse välja võimalus taotleda projekte kaheks või kolmeks

1 Haldusleping riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks–Riigi Teataja

aastaks. Nõukoja pädevuses on ka otsustada, et vooru välja ei kuulutata, jättes tegevused

kinnitamata.

Paragrahv 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Eesmärgiks on ühiskonna

nõudlusest tulenevate TA vajaduste rahuldamine. Tegemist on nn. ülalt-alla rahastamisega, kus

nõudlus TA järele tekib tellimusena teadlastele ja uurimisrühmadele väljastpoolt, antud

programmi puhul eeskätt avalikust sektorist. Avaliku huvi hindamisel lähtutakse riigi

strateegilistest eesmärkidest, ministeeriumide, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning teiste

huvitatud osapoolte ettepanekutest.

Toetuse andmise eesmärk on tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse

võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse

koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonide vahel, luua projektide

kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid, toetada monograafiate

koostamist ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja seeläbi ka ühiskonna

arengusse.

TA-programmi sihiks on edendada või algatada eesti kultuuri seisukohalt prioriteetsete teemade

uurimist. Prioriteetne on uurimisteema, mis vastab vooru väljakuulutamisel sõnastatud

prioriteetsetele teemadele, on seni vähe- või alauuritud, mille uurimiseks on vajalik teadlaste ja

uurimisrühmade järelkasvu luua või suurendada; mille uurimistööde puudumine takistab

akadeemilise õppetöö läbiviimist ja/või valdkonna arengut. Oluline on luua uusi ja tõhustada

seniseid koostöömudeleid teadus- ja arendusasutuste ja koostööasutuste vahel ja parandada

teadmussiirde mahtu ja mitmekesisust.

Toetuse kasutamise tulemusena viiakse läbi teadus- ja arendustegevuse määratlusele vastav

uurimisprojekt, mille raames luuakse uusi ja uuenduslikke teadmisi kultuurivaldkonnas,

algatatakse seni väheuuritud, kuid valdkonna arengu seisukohalt oluliste teemade uurimine.

Eduka tegevuse tulemusena luuakse uurimisrühmad, kes tegelevad riigi jaoks oluliste

kultuurivaldkonna teadussuundade uurimisega ning panustatakse vastavate uurimissuundade

jätkusuutlikkusse ja järelkasvu, misläbi kasvab kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse

võimekus ning valdkondlik tasakaal. Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste

uurimisrühmad teevad omavahel sisulist koostööd teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi,

tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks. Üldisema tulemusena paraneb teadus- ja arendusasutuste,

koostööasutuste ja riigi vaheline koostöö.

Paragrahviga 5 kehtestatakse toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi andmise

tingimused.

Toetust antakse projektile, mis täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab oodatavate

tulemuste saavutamisse ning mille raames viiakse läbi kultuurivaldkonna alusuuringuid,

rakendusuuringuid või eksperimentaalarendusi või koostatakse ja avaldatakse monograafiaid.

Eraldi ei ole määruses välja toodud kultuurivaldkonna tervikkäsitluse mõistet, mis on kaetud

suuremahulise ja tervikliku monograafia mõistega. Samuti ei ole määruses eraldi esile tõstetud

strateegiliste uuringute mõistet, mille uurimistoetuste taotlused vastavad suuremahuliste

vähemalt ühte partnerit kaasavate taotluste tingimustele.

Toetust antakse ühe-, kahe- või kolmeaastase projekti elluviimiseks vastavalt konkreetse aasta

taotlusvooru tingimustele.

Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks

taotlejale ja partnerile eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega

kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

2. peatükk sätestab nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemise

korra.

Paragrahvis 6 kirjeldatakse nõudeid taotlejale ja partnerile. Taotleja võib olla Eestis positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis vastutava täitjana. 2024.

aasta seisuga on Eestis 24 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust, kes esindavad era-

, riigi- ja avalikku sektorit. Taotleja poolt projekti kaasatud partneriks võib olla positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana. Partneri

kaasamine on kohustuslik määruse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse taotlemisel.

Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal

koostööasutusena teisi avaliku sektori asutusi või juriidilisi isikuid Koostööasutusele toetust

ei eraldata, projektis osalemise kulud kaetakse arvete alusel. Koostööasutusega lepingulises

suhtes olev isik või üliõpilane osaleb projektis täitjana. Projekti koostööasutuseks võib olla

näiteks riigiasutus, rakenduskõrgkool või muu haridusasutus, mittetulundusühing ja sihtasutus,

kohaliku omavalitsuse üksus, äriühing. Partnerite ja koostööasutuste kaasamine teadusprojekti

soodustab teadmussiiret, edendab koostööd teadlaste ning valdkonna asutuste vahel, toetab

teadlaste ja ekspertide horisontaalselt mobiilsust ning aitab kaasa ekspertide järelkasvu

tagamisele valdkonnas.

Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt

täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud neile varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei

tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja

ees;

7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja

tehnilised eeldused, mis on vastavuses projektis neile määratud ülesannetega;

8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA

määruses sätestatud tingimustele.

Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal

ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Kultuurkapitali,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

Paragrahv 7 sätestab nõuded taotlusele. Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb

esitada ühes taotluses. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse §-s 4 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama määruse § 5 lõikes 1 sätestatule. Taotlus peab

muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri

roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral) ning §-s 6 toodud nõuetele vastavuse

kinnitus;

3) koostööasutuse kaasamisel tema kirjalik nõusolek, üldandmed koostööasutuse kohta ja roll

projektis;

4) andmed projekti vastutava täitja, põhitäitja, täitja ning projekti elluviimisel osalevate isikute

kohta koos selgitusega, millised on nende kompetentsid, rollid ja vastutused ning töökoormus

projektis;

5) projekti üldandmeid, sh projekti nimetus eesti ja inglise keeles, projekti lühikokkuvõte eesti

ja inglise keeles, projekti elluviimise periood;

6) taotletava toetuse summa;

7) projekti eelarve tegevuste ja kululiikide lõikes;

8) projekti teaduslik põhjendus;

9) projekti olulisus toetuse andmise eesmärkide seisukohalt, mis on loetletud §-s 4;

10) projekti peamised eesmärgid, uurimisküsimused, tegevus- ja ajakava;

11) projekti eeldatavad tulemused, nende teaduslik ja ühiskondlik olulisus, võimalikud

jätkamissuunad ja panus valdkonna järelkasvu tagamisse;

12) vajadusel autoriõiguste omaja luba projekti tulemusi avalikustada ja tasuta tutvustada ning

levitada;

13) uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaan;

14) projekti teaduseetika teemade analüüs vastavalt teaduseetika kontrollküsimustikule;

15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

Paragrahv 8 reguleerib taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist. Taotlusvooru avamisest,

tähtajast ja eelarvest teavitab ETAG oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamise päeva.

Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS või e-

keskkond) kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. Taotlus tuleb esitada välja

kuulutatud tähtajaks.

Paragrahvis 9 sätestatakse projekti tegevuste elluviimise ja toetuse kasutamise periood.

Üheaastase projekti elluviimise periood võib alata taotluse esitamisele järgneva aasta 1.

jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse esitamisele

järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. Kahe- või kolmeaastase projekti elluviimise periood

võib alata taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast

kuupäevast ning kesta projekti teise või kolmanda aasta 31. detsembrini. Kahe- või

kolmeaastase projekti elluviimise iga aasta kohta esitab taotleja ETAGi poolt määratud

tähtajaks eraldi tegevuskava ja eelarve, mis on aluseks käesoleva määruse § 11 lõikes 1

sätestatud toetuse summa eraldamise jätkamiseks. Kahe- või kolmeaastaste projektide puhul

eraldatakse toetus korraga üheks aastaks.

Toetuse kasutamise periood võib alata projekti elluviimise perioodi alguskuupäevast ning kesta

kuni projekti elluviimise perioodi lõpuni, ehk toetust tohib kasutada üksnes projekti elluviimise

perioodi ajal.

Toetuse saaja võib taotleda projekti elluviimise perioodi pikendamist kuni kolme kuu võrra, kui

projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud

asjaolud, kui toetuse saaja on toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitanud enne

selle perioodi lõppu ja kui toetuse kasutamise periood ei ületa lõikes 1 või lõikes 2 sätestatud

tähtpäeva.

Taotluse toetuse kasutamise perioodi pikendamiseks esitab toetuse saaja esindusõiguslik isik

ETAG-ile e-kirja teel.

Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse

langetab ETAG, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni või sõltumatuid eksperte. ETAG

teavitab toetuse saajat otsusest e-kirja teel kümne tööpäeva jooksul otsuse langetamisest

arvates.

Kui toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse toetuse kasutamise

perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja viimase makse

tegemist toetuse saajale ning teavitab sellest toetuse saajat ETISe kaudu.

3. peatükk sätestab projekti kulude abikõlblikkuse ja toetuse osakaalu.

Paragrahvi 10 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik,

põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse

saaja või partner ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas:

1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;

2) on tõendatud algdokumentidega;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas määruse § 25 lõike 1 punktis

3 nimetatud kohustusega;

4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

Mitteabikõlblik kulu on:

1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise või liisimise kulu;

2) mitterahaline kulu;

3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;

4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;

7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku

sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;

10) enne projekti elluviimise perioodi algust või pärast projekti elluviimise perioodi lõppu

tehtud projektiga seotud kulu.

Paragrahvis 11 sätestatakse toetuste summad ja osakaalud. Projekte rahastatakse

ühikuhindade põhimõttel. Taotluse osalist rahastamist ei ole. Toetuste määrad kehtestatakse

eesmärgiga suunata uurimisrühmi koondama teemasid, tegema koostööd ning soodustada

uurimisrühmade teket seni väheuuritud, kuid riigi vaatest olulistes teemades.

Sõltuvalt projekti uurimismetoodikast, projekti tegevustest ja nende maksumusest ning

projektis osalevate isikute ja osapoolte arvust eristatakse kolme fikseeritud toetuse suurust:

1) 110 000 eurot projekti ühe aasta kohta juhul, kui projekti elluviimisesse on kaasatud

vähemalt üks partner või

2) 80 000 eurot projekti ühe aasta kohta või

3) 50 000 eurot projekti ühe aasta kohta.

Lühiajalisi väikeprojekte eelarvega alla 50 000 euro TA programmi raames ei rahastata.

Toetust võib taotleda üheks, kaheks või kolmeks aastaks vastavalt vooru tingimustele. Kaheks

või kolmeks aastaks saab toetust taotleda juhul, kui kahe- ja/või kolmeaastaste projektide

taotlemise võimalus vooruks välja kuulutatakse.

Kui toetus ei ole vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ega grupierandi määruse artikli 25

alusel antav abi, on toetuse maksimaalne osakaal 100% abikõlblike kulude kogumaksumusest.

4. peatükk sätestab taotluste ja jätkutaotluste menetlemise korra.

Paragrahv 12 reguleerib taotluse menetlemist. Taotlust menetletakse kuni 70 tööpäeva alatest

taotlusvooru sulgemisest. Kui taotluses esinevad puudused, on ETAGil õigus nõuda taotlejalt

taotlusega seoses täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib

toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul alates

käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega

seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik

määrusega taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded.

Paragrahvis 13 kirjeldatakse taotluste hindamise korda.

Hindamine toimub ETAGi koostatud hindamisjuhendi järgi, mis on eelnevalt

Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud ja avaldatud ETAGi veebileheküljel. Hindamisjuhend

sisaldab § 13 lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriume, alakriteeriume, nende osakaalusid ja

hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde kujunemise ning võrdsete koondhinnetega

projektide eelistamise metoodikat.

Taotlustele eksperthinnangute andmiseks moodustab ETAG hindamiskomisjoni, mis koosneb

programmi nõukoja liikmetest ja valdkonna siseriiklikest ekspertidest. Hindamiskomisjon

koostab igale taotlusele sisulise hinnangu ja hinde, lähtudes vähemalt kahe eksperdi

hinnangutest. Hindamiskomisjonil on õigus küsida lisaretsensioone hindamiskomisjoni

välistelt ekspertidelt.

Hinnatakse taotluse teaduslikku põhjendatust, projekti teostatavust ja prioriteetsust ja panust

valdkonna arengusse.

Vaid rahastamisettepaneku saanud taotlused suunatakse teaduseetika ja andmehalduse osa

hindamisele, et vähendada taotluse koostamisele kuluvat töömahtu.

Paragrahv 14 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja korra.

Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb ETAG.

Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad selles

määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse põhjal ei

teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega

seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja

on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsus tehakse juhul, kui hindamiskomisjon on seadnud

taotlejale tingimusi projekti tegevuste osas ning taotleja on andnud nõusoleku projekti

elluviimiseks ja hindamiskomisjoni poolt esitatud tingimuste täitmiseks. Näiteks teeb komisjon

ettepaneku kasutada projekti raames olemasolevat kollektsiooni või andmekogu või teha

koostööd sarnasel teemal töötava töörühmaga või kaasata projekti riigi vaatest olulist

koostööasutust või nende kompetentsi.

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 6 ja 7 või

teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja on esitanud valeandmeid, tegemist on loomevarguse, sama tegevuse mitmest allikast

topeltrahastamise või petturlusega;

4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

6) taotleja ei ole nõus täitma hindamiskomisjoni poolt seatud täiendavaid tingimusi;

7) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada.

Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus ETISe kaudu.

Paragrahv 15 reguleerib jätkutaotluste esitamist ja hindamist.

Toetuse eraldamise jätkamine kahe- või kolmeaastaste projektide puhul toimub jätkutaotluse

andmete, sh eelneva toetuse perioodi tulemuste põhjal. Projekti sisulist hindamist jätkutaotluste

puhul ei toimu, lähtutakse taotluse esimese aasta hindamisest.

Toetus eraldatakse üheks aastaks. 31. detsembri seisuga esitatakse uue aasta alguses möödunud

aasta tegevuste kohta aruanne.

Toome näite. Taotlusvoor toimub 2024. aastal. Tegevused ja toetuse kasutamine toimub 2025.

aasta jooksul. Aruanne esitatakse 2026. a jaanuaris. Kolmeaastane projekt erineb üheaastasest

projektis vaid selle poolest, et toetuse saaja ei esita projekti sisulist kirjeldust uuesti. See aga ei

tähenda, et 2025. aasta toetust tohib kasutada veel 2026. aastal ja ka 2027. aastal. Kui selgub,

et esimesel aastal eraldatud raha pole ära kasutatud ja tegevusi tehtud, siis projekt ei jätku.

Kui esitatakse kahe- või kolmeaastase projekti taotlus, siis eraldatakse toetus üheks aastaks

korraga ja aruandlus toimub ühe aasta kaupa. Kui selgub, et eelarvelisi vahendeid ei ole

järgmisel aastal, siis projekt ei jätku.

Jätkutaotlus esitatakse ETISe kaudu ETAGi määratud tähtajaks.

Jätkutaotluses näidatakse ära jätkutaotlusele eelnenud projekti tulemuste kokkuvõte ja

tegevuskava täitmise aruanne, projekti perioodil tehtud olulised muudatused tegevuskavas ja

nende põhjendus, ajakava ja tööplaan jätkutaotluses kajastatud projekti eelseisvaks perioodiks

ning jätkutaotluses kajastatud projekti eelarve eelseisva perioodi kohta.

Paragrahvi 16 reguleerib toetuse eraldamise jätkamist ja toetuse eraldamise lõpetamist.

ETAG teeb otsuse mitte jätkata toetuse eraldamist, kui:

1) projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on

ebapiisav;

2) projekti eelarve ja/või tegevuskava ei ole mõistlik, realistlik või teostatav;

3) taotlejale seatud täiendavad tingimused ei ole täidetud;

4) projekti jätkamiseks puuduvad rahalised vahendid;

5) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

6) elluviidud tegevused ei vasta tegevuskavale või ei ole vastavuses TA-tegevuse

määratlusega;

7) ilmnevad § 14 lõigetes 6 või 7 kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt ei oleks taotlust

rahuldatud.

Otsusest mitte jätkata toetuse eraldamist ja selle põhjustest teavitab ETAG taotlejat ETISe

kaudu. Taotlejal on õigus esitada otsuse kohta arvamus ja vastuväited.

Paragrahv 17 reguleerib taotleja ja toetuse saaja ärakuulamise korda.

Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja

arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puuduste kõrvaldamiseks

esitatud teabel ja selgitustel.

Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk reguleerib toetuse maksmise tingimusi, eraldislepingu sõlmimist ja muutmist

ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Paragrahv 18 reguleerib toetuse maksmisest.

Toetus makstakse välja toetuse saaja, ETAGi ja vastutava täitja vahel sõlmitava lepingu

(edaspidi eraldisleping) alusel, mis sõlmitakse pärast § 14 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist.

Juhul kui projektis osalevad partnerid, on eraldislepingu sõlmimise eelduseks taotleja ja

partnerite vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse lepingu osapoolte kohustused, tegevused

ja eelarve jaotus.

Kui enne eraldislepingu sõlmimist selgub, et toetuse saaja, partner või isikud ei vasta enam

nõuetele, on ETAGil õigus jätta eraldisleping sõlmimata. Kui enne eraldislepingu sõlmimist

selgub, et § 14 lõikes 4 toodud kõrvaltingimused ei ole täidetud või saabunud, on ETAGil õigus

jätta eraldisleping sõlmimata.

Paragrahv 19 sätestab toetuse maksmise tingimused.

Toetus makstakse välja kahes osas: 80% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne

tööpäeva jooksul pärast eraldislepingu sõlmimist. 20% toetusest makstakse toetuse saajale välja

kümne tööpäeva jooksul pärast projekti lõpparuande või kahe- või kolmeaastaste projektide

puhul vahearuande kinnitamist.

Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahv 20 käsitleb toetuse eraldislepingu muutmist.

Toetuse eraldislepingut muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel. Eraldislepingu muutmine on vajalik, kui muudetakse projekti

eesmärke või tegevusi, millest tulenevalt muutuvad oluliselt projekti oodatavad tulemused,

muudetakse projekti eelarvet kuluridade lõikes rohkem kui 10% projekti kogueelarvest

arvestades või kui muudetakse projekti vastutavat täitjat.

Eraldislepingut võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti

tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui

see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

Toetuse andjal on õigus keelduda eraldislepingu muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab

kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise

toetuse kasutamise perioodil või kui muudatused loovad tingimused, mis erinevad nendest

tingimustest, mille alusel projekti rahastamise otsus tehti. Eraldislepingu muutmise otsustab

toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest

toetuse saajat meili teel.

Paragrahv 21 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

ETAGil on õigus taotluse rahuldamise otsus tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks

järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust toetuse kasutamise muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

6) ilmnevad kõrvalekalded esialgsest tegevuskavast, tegevusi ei ole ellu viidud või ellu viidud

tegevused ei vasta § 2 punktis 1 sätestatud TA-tegevuse määratlusele.

Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral

otsuses toodud tingimustel tagastada vastavalt §-s 24 sätestatule.

6. peatükis sätestatakse toetuse kasutamine, aruannete esitamine ja menetlemine ning

projekti tulemuste avalikustamine.

Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine.

Toetuse saaja on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et need

on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest, luues projektile eraldi konto, objekti,

finantsallika vms.

Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning

osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse

kontrollimiseks viibida asutuse ruumides ja territooriumil või projekti tegevuste elluviimise

paigas, samuti esitama kõik nõutud dokumendid.

Projekti vahe- ja lõpparuande vormid töötab välja ETAG. Vahearuanne esitatakse ETAGile

ETISe kaudu ETAGi poolt määratud tähtajaks ja vormis ning see peab sisaldama vähemalt

ülevaadet projekti vahearuande perioodil tehtud tegevustest ja nende tulemustest ning projekti

eesmärkide täitmisest, selgitusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste

kohta ning finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega.

Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada,

kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande

esitamise tähtaja saabumist.

ETAG menetleb vahearuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates. Kui vahearuandes on

puudusi, võib ETAG anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks,

millal aruande menetlemise aeg peatub.

ETAG kaasab vajadusel vahearuande hindamisse programmi nõukoja. ETAG kinnitab

vahearuande, saadab vahearuande toetuse saajale tagasi täiendamiseks või lükkab selle tagasi.

Juhul kui vahearuanne saadetakse toetuse saajale tagasi täiendamiseks, saab toetuse saaja

esitada täiendatud vahearuande ETAGi määratud tähtajaks. Tähtajaks täiendamata aruanne

lükatakse tagasi. Juhul kui vahearuanne lükatakse tagasi, on ETAGil nõukoja ettepanekul õigus

eraldatud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt §-s 24 sätestatule.

Toetuse saaja esitab lõpparuande ETAGile ETISe kaudu ETAGi poolt määratud tähtajaks ja

vormis. Projekti lõpparuandes näidatakse:

1) ülevaadet projekti raames tehtud tegevustest ning saavutatud tulemustest (sh projekti täitmise

tulemusel avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid ning tööstusomandid)

vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele. Publikatsioone, millel puudub viide eraldatud

toetusele vastavalt § 23 lõikele 6, lõpparuandesse lisada ei tohi;

2) kirjeldust saavutatud tulemuste rakendatavusest, andmete vabakasutuse potentsiaalist,

ülevaadet panusest eesti kultuuri valdkonda, Eesti teadusesse, ühiskonda ja/või majandusse;

3) kinnitust, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks sobivas

repositooriumis; projekti käigus kogutud andmeid, mis on talletatud andmehaldusplaanis

näidatud viisil ja/või repositooriumis;

4) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega;

5) projekti põhitulemuste populaarteaduslikku lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles;

6) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon.

Projekti ennetähtaegsel lõppemisel on taotleja kohustatud esitama lõpparuande ETAGi

määratud tähtajaks. ETAG menetleb lõpparuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates.

Kui lõpparuandes on puudusi, võib ETAG anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks, millal aruande menetlemise aeg peatub.

Lõpparuannet hindab programmi nõukoda ja hindamisel lähtutakse vähemalt kahe eksperdi

hinnangutest. ETAG võib lõpparuannete hindamisse vajadusel kaasata nõukoja väliseid

eksperte.

ETAG programmi nõukogu põhjendatud ettepaneku alusel kinnitab lõpparuande, saadab

lõpparuande toetuse saajale tagasi täiendamiseks või lükkab lõpparuande tagasi.

Juhul kui lõpparuanne saadetakse toetuse saajale tagasi täiendamiseks, saab toetuse saaja

esitada täiendatud lõpparuande ETAGi sätestatud tähtajaks. Tähtajaks täiendamata lõpparuanne

lükatakse tagasi. Kui lõpparuanne lükatakse tagasi, on ETAGil nõukoja ettepanekul õigus

eraldatud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt §-s 24 sätestatule.

Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel

pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

aruande esitamise tähtaja saabumist.

Paragrahv 23 reguleerib projekti tulemuste avalikustamist ja kättesaadavaks tegemist.

Projekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb toetuse

saaja ETISe kaudu avalikult kättesaadavaks. Projekti lõpparuande teeb ETAG e-keskkonna

kaudu avalikult kättesaadavaks.

Pärast lõpparuande kinnitamist koostab toetuse saaja kolme kuu jooksul pärast toetuse

kasutamise lõpptähtpäeva projekti tulemusi tutvustava materjali avalikkusele, mis tehakse

kättesaadavaks ka toetuse andja veebilehel.

Täpne andmete säilitamise koht täpsustatakse projekti andmehaldusplaanis. Andmete

kättesaadavaks tegemiseks sobivad mitmesugused institutsionaalsed või valdkondlikud

repositooriumid. Andmete piiritlemine ja kättesaadavaks tegemine repositooriumides tuleb

täpsustada taotluses. Minimaalselt tuleb teha kättesaadavaks publikatsioonide alusandmed.

Projekti tulemusel avaldatud ja projektile viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb toetuse

saaja avalikkusele e-keskkonna kaudu vabalt kättesaadavaks. Juhul, kui teaduskirjastus piirab

publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena

valminud publikatsioonide terviktekstid e-keskkonna kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks

pärast piirangu lõppemist.

Programmi vahenditest toetatud projektide tulemusel võib sündida kaitsmist vääriv

intellektuaalne omand, mille kaitsmise viisi valikul tuleb lähtuda eesmärgist soodustada loodud

omandi maksimaalset kasutuselevõttu, taotlemata kasumit, ning välditakse varaliste õiguste

võõrandamist.

Programmi vahendite toel tekkivad avaandmed tuleb FAIR-printsiipe (Findable, Accessible,

Interoperable, Re-usable) järgides teha kättesaadavaks, st tagada leitavus, ligipääsetavus,

koostoimevõimelisus, taaskasutatavus.

7. peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist.

Paragrahv 24 kirjeldab toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist. Toetuse andja teeb otsuse

toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse alusel eelnõus sätestatud

juhtudel:

1) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi või eluviidud tegevused ei vasta TA-tegevuse

määratlusele;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;

7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks või vahe- või lõpparuanne lükatakse tagasi;

8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole

võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega;

10) projekti kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus.

Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on

hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud

toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

Määruses kehtestatakse VTA tagasinõudmise ja tagasimaksmise sätted. Kui toetust on

eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul

pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib

tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse

tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise

vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab

toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem

kui neli kuud.

Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu.

Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kehtima hakkamisest arvates.

Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada §

20 lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses

alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

8. peatükk sätestab toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused.

Paragrahv 25 reguleerib toetuse saaja ja partneri kohustusi. Partner peab täitma toetuse

saajale kehtestatud kohustusi. Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise,

projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sh:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;

3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning

võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide

kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste

teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab

seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat

pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja

nõudeid, kui need on asjakohased;

5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;

7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset

abi;

9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti

odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

11) teavitab toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mille tõttu ei ole enam tagatud vastutava

täitja või põhitäitja panustamine projekti tegevustesse projektitaotluses esitatud mahus ja

koormusega;

12) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega, arvestades 10%-list üldkulu määra

projekti tegelikult kantud kuludest;

13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

14) nimetab Kultuuriministeeriumi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes,

reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel,

samuti kasutab trükistes Kultuuriministeeriumi logo ja viidet programmile nähtaval kohal;

15) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

Paragrahvi 26 kohaselt on toetuse saajal õigus:

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise

raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.

5) mõjuvatel põhjustel (siirdumine teisele tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske

haigus või muud olulised ja põhjendatud asjaolud) taotleda vastutava täitja asendamist vastavalt

käesoleva määruse §-s 20 sätestatule või määrata projektile uus põhitäitja teavitades sellest

ETAGi.

Paragrahvi 27 kohaselt on toetuse andja kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles

sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse

ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;

3) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks;

6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

Paragrahvi 28 kohaselt on toetuse andjal õigus:

1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse

kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate

dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude

kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast

elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,

et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

7) kontrollida toetuse kasutamist;

8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise

suutlikkust;

9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise

ulatus;

10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse

olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.

9. peatükk koosneb rakendussätetest.

Paragrahv 26 sätestab määruse rakendamise. Enne määruse jõustumist TA-programmist antud

toetuse kasutamisega seotud aruandlusele ning toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele

kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda. Seega nt 2023.

aastal eraldatud toetuste aruandlusele kohaldub kultuuriministri 11. septembri 2023. a määrus

nr 10 „Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-

ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord”.

Paragrahv 27 sätestab määruse kehtetuks tunnistamise - kultuuriministri 11. septembri 2023. a

määrus nr 10 „Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri

teadus- ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord”

tunnistatakse kehtetuks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on Euroopa Liidu regulatsioonidega kooskõlas.

4. Määruse mõjud

TA programm aitab edendada eesti kultuuri erinevate tahkude uurimist, tõsta valdkondliku

teadustöö taset ning tõhustada riigi, TA asutuste ning partnerasutuste vahelist koostööd.

Programmi tulemusena:

 areneb kõrgetasemeline valdkondlik teadustegevus, mis mõtestab Eesti arengut kultuuri

võtmes ning aitab leida selle toeks innovaatilisi lahendusi;

 areneb interdistsiplinaarse TA-koostöö tulemuslikkus ettevõtete, organisatsioonide ja

teadusasutuste vahel ning valdkonnad saavad täiendava sisendi innovatsiooniks;

 arendatakse ja rakendatakse uusi meetodeid, mis mitmekesistavad Eesti kultuuri

väljendusvorme;

 toetatakse valdkonda, kus erasektori panus on paratamatult väike, sest väikerahva

kultuurivaldkonna TA toetamine ei ole üldreeglina majanduslikult tulus;

 tagatakse kultuurivaldkonna õppejõudude, teadlaste järelkasv; suureneb valdkonna

spetsialistide ja ekspertide arv; luuakse tingimused võimekate uurimisrühmade tekkeks

riigi vaatest oluliste teemade uurimisel;

 paraneb rahvusvahelise koostöö võimekus;

 suureneb humanitaarvaldkonna TA panus ning isikute ja institutsioonide võimekus

ühiskondlikult oluliste teemade käsitlemisel ja uudsete lahenduste väljatöötamisel ning

juurutamisel;

 areneb erialane teaduskeel;

 suureneb Eesti ühiskonna keeleline ja kultuuriline kestlikkus. Eesti rahvastik väheneb

lähitulevikus. Väiksem rahvastik ei tähenda automaatselt väiksemat võimekust keelt ja

kultuuri säilitada. See sõltub omakultuuri viljelemise võimekusest ning selle

teadmistepõhisest arendamisest;

 vähe- või alauuritud teemade prioritiseerimine ja eelisrahastamine võimaldab edendada

kultuuri uurimise mitmekülgsust ja tasakaalustatust.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Aastatel 2023-2026 on TA programmi

eelarve kokku 6,4 mln eurot. 2023. aastal on TA programmi eelarve 1,3 milj eurot.

ETAGiga on Kultuuriministeerium sõlminud halduslepingu. Halduslepingu alusel on 2024.

aastast alates ETAGi kulu rakendusülesande täitmise eest 1% programmi tegevuste aastasest

eelarvest.

Teadustöö võimekuse kasvades ja uute kõrgetasemeliste uurimisrühmade tekkimisel suureneb

Eesti kultuurivaldkonna konkurentsivõime rahvusvahelises konkurentsis teadusgrantide

taotlemisel, mis võimaldab tulevikus Eesti kultuurivaldkonna teaduse rahastamisse tuua

rahvusvahelisi grante.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Eesti Teadusagentuur. Eelnõu eelnõude infosüsteemi

kaudu kooskõlastamiseks eelnõu kiireloomulisuse tõttu ei esitatud.