Kliimaministeerium_Seisukoha küsimine

Yoko Alender

Kliimaministeerium

[email protected]

Meie 03.09.2024 nr 6-1/241300/2404980

Seisukoha küsimine taastuvenergia toetuse

tingimuse muutmise põhiseaduspärasuse osas

Austatud minister

14.07.2024 jõustusid elektrituruseaduses muudatused, mis mõjutavad taastuvenergia toetuse

tingimusi. Elektrituruseaduse (ELTS) § 591 lõike 2 punkti 8 järgi ei maksta taastuvenergia toetust

elektritootjale juhul, kui riik ei ole täitnud olmejäätmete taaskasutamise sihtarve, mis on sätestatud

jäätmeseaduse § 1363 lõikes 2. Teadaolevalt ei ole need sihtarvud hetkel täidetud ja puudub

kindlus, et neid ka lähemas tulevikus suudetakse täita.

Kõnealune säte riivab õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet ning ettevõtlusvabadust (PS

§-d 10, 11, 31). Pole kahtlust, et see säte mõjutab edaspidi neid tootjaid, kes kvalifitseeruvad

toetusele pärast selle sätte jõustumist. Samas on võimalik, et see säte kohaldub ka neile, kes saavad

toetust varem kehtinud toetusskeemi tingimustel. Varasemad toetusskeemid nägid ette 12-aastase

toetusperioodi, mis tekitas tootjatele ootuse, et toetuse tingimusi ei muudeta järgneva 12 aasta

jooksul. Säte riivab ka ettevõtlusvabadust (PS § 31), kuna seadusega antud lubadus maksta toetust

ja toetuse saamine mõjutab investeerimisotsust hakata jäätmetest elektrienergiat tootma. Samuti

mõjutab see seda, kas tootjal on toetuseta otstarbekas jätkata jäätmete kasutamist elektrienergia

tootmiseks. Muudatusest võib järeldada, et hoolimata tähtajalisest õigusest toetusele, ei saa riiki

siiski usaldada ega olla kindel, et seadust ei muudeta tootjale ootamatult ja rabavalt ebasoodsamas

suunas nii, et tootja siiski ei saa toetust kogu toetusperioodi vältel, kuigi ta on täitnud kõik talle

esitatud tingimused ja võis arvestada toetuse saamisega.

Muudatuse kohaselt on toetuse saamine seotud sellega, kas riik on suutnud tagada olmejäätmete

taaskasutuse sihtarvud, mis riik on ise kehtestanud jäätmeseaduse §-s 1363 lõikes 2. Nende

sihtarvude täitmine ei ole elektrienergia tootja kohustus ja ta ei saa nende sihtarvude saavutamist

kuigivõrd edendada ega soodustada.

Kõnealused sihtarvud on Euroopa Liidu õigusega riigile seatud eesmärgid. Riigil on nende

eesmärkide täitmiseks võimalik kasutada mitmesuguseid abinõusid. Need abinõud peavad olema

sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed. On võimalik, et praegu on riik valinud sobimatu ja

ebaproportsionaalse abinõu, kui olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamist loodetakse

tagada seeläbi, et elektrienergia tootjale, kes kasutab tooraineks jäätmeid, ei maksta enam toetust.

Pole usutav, et jättes näiteks tööstusjäätmed elektritootmiseks põletamata suureneb sellega

automaatselt olmejäätmete ringlussevõtt. Valitud lahendus võib olla eriliselt ebaproportsionaalne

juhtudel, mil toetusest jäetakse ilma tootja, kes kasutab toormeks muid jäätmeid kui olmejäätmeid.

2

Selge ei ole ka samal ajal jõustunud ELTS §-s 584 lõike 1 punkti 4 toime. Selle sätte kohaselt ei

muudeta toetuse suurust ja toetuse andmise tingimusi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest

tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide majanduslikku elujõulisust, välja

arvatud juhul, kui toetuse suurust kohandatakse toetuskavas ette nähtud objektiivsete kriteeriumide

kohaselt. Seletuskirjas on selgitatud sätte mõtet nii: „et ei saaks abikavasid käigu pealt muuta ja

toetusi vähendada nii, et ettevõtjad, kes seda toetust juba saavad ja on nt oma investeerimisotsustes

summadega juba arvestanud, toetuse vähenemise pärast raskustesse satuvad.“ Kõnealune säte

vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 6, mille eesmärgiks on tagada rahalise toetuse stabiilsus.

Seega suunab ka EL-i õigus riiki tagama õiguskindlust ja austama õiguspärast ootust.

Eelnõu II lugemise raames esitatud muudatusettepaneku juures selgitatakse, et see muudatus

„mõjutab juba praegu toimivaid käitisi […]“ ning „[…] tuleb peatada alates 2025 aastast

taastuvenergia toetusmaksed jäätmepõletusjaamale kuni Keskkonnaagentuuri ülevaate ilmumiseni

2026. aastal. Juhul kui Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et olmejäätmete ringlussevõtu

sihtarvud on täidetud, siis makstakse 2025. aasta toetus ettevõttele tagant järele.“ See

muudatusettepanek leidis toetust, seega on ka selle juurde kuuluv selgitus asjakohane ja viitab

soovist peatada toetuse maksmine kõigile, kui riik ei ole olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu

täitmist suutnud tagada.

Seega on seaduse muudatused ebaselged. Ühelt poolt sätestatakse, et tagasiulatuvalt toetuskeeme

ei tohi muuta, teisalt selgitatakse, et siiski just nii neid muudetakse. Ka see, kui toetusmaksed

peatatakse üksnes ajutiselt, on probleem. Toetust saav tootja ei saa mõjutada seda, kas riik suudab

olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve täita. Seni teadaoleva põhjal võib eeldada, et neid sihtarve

pigem ei suudeta ka lähitulevikus täita. Arvestada tuleb ka sellega, et tootja ei pruugi tegevuses

olmejäätmeid kasutada, ta võib selleks kasutada muid jäätmeid – sellest hoolimata sõltub tema

õigus saada toetust sellest, kuidas riik suudab edendada ühe jäätmeliigi (olmejäätmete)

ringlussevõttu.

Kuna eelnõu ettevalmistamise materjalides ei ole piisavalt ja üheselt mõistetavat teavet, et anda

hinnang muudatuse põhiseadusele vastavuse kohta, palume selgitusi järgmistele küsimustele:

1) Kas ELTS § 591 lõike 2 punkt 8 rakendub üksnes edasiulatuvalt pärast vastava muudatuse

jõustumist toetust saama hakkavatele tootjatele või rakendub see ka tagasiulatuvalt varem

toetusele kvalifitseerunud tootjatele? Seaduses ei ole selgelt sätestatud, et ELTS § 584 lõike 1

punkt 4 välistab tagasiulatuva toime.

2) Mis on ELTS § 591 lõike 2 punkti 8 eesmärk? Miks on seda muudatust vaja?

3) Kas senised toetuskeemid sisaldasid selgelt viidet sellele, et toetuse maksmist võidakse

peatada, kui riiklikult seatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvud ei ole saavutatud? Kas

toetusskeemid nägid ette, et toetuse suurust kohandatakse toetuskavas ettenähtud objektiivsete

kriteeriumide kohaselt? Kas toetusskeemides oli sätestatud, et jäätmetest elektrienergia tootmise

puhul ei maksta toetust siis, kui olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ei ole saavutatud?

4) Kas toetusele kvalifitseerunud tootja pidi ette nägema ja teadma, et tema õigust saada

toetust, võidakse toetusperioodi vältel täiendavate tingimuste seadmisega piirata?

5) Kas tootjal on võimalik ja kui on, siis kuidas saab tootja omalt poolt mõjutada jäätmete

ringlussevõtu sihtarvude täitmist?

3

6) Palun selgitage, miks on muudatusega hõlmatud ka need tootjad, kes toodavad

elektrienergiat jäätmetest, mis ei ole olmejäätmed. Elektrienergiat on võimalik toota tõhusa

koostootmise protsessis ka muust kui kodumajapidamiste olmejäätmetest. Kas ja miks on sellisel

juhul tootjale makstav toetus seotud selliste jäätmete ringlussevõtuga, mida konkreetne käitis

üleüldse ei kasuta?

7) Palun selgitage, kuidas on omavahel seotud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ja

taastuvenergia toetused? Seaduse seletuskirja kohaselt toimub uue sätte lisandumisel toetuse

maksmine tagantjärgi, siis kui möödunud aasta kohta käivad olmejäätmete ringlusse võtu sihtarvud

on avaldatud ja kui sihtarvud on saavutatud. Võrreldes praeguse regulatsiooniga ajatatakse toetuse

saajale tehtavad maksed.

8) Kas olete analüüsinud muudatuse tähendust tootjate majandustegevusele ja võimalikku

kahjuhüvituse nõuet seonduvalt saamata jäänud toetusega? Ehk kui tootja ei saa talle seni

õigustatult määratud toetust, seetõttu, et riik on muutnud tagasiulatuvalt seadust ja seadnud toetuse

saamise tingimuseks riigi enda kohustuste täitmise, siis saamata jäänud toetuse summa ulatuses

esitab tootja riigile kahjuhüvitusnõude vastavalt riigivastutuse seadusele?

Palun Teie seisukohta ja vastuseid hiljemalt 27. septembriks 2024.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]