| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-4/240614/2404975 |
| Registreeritud | 03.09.2024 |
| Sünkroonitud | 04.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-4/240614 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Kristine Mägi (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Evelin Lopman
Õiguskantsleri Kantselei
Teie 16.08.2024
Meie 03.09.2024 nr 7-12/24/17388-2
Katastriüksuste kohta tehtud muudatused
kaardikihil seoses projekteeritava alaga
Austatud Evelin Lopman
Soovite täiendavat informatsiooni1 Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) olevate kirjete
kohta.
1. Mageda kinnistule on piirang pandud 09.02.2022. Tsuba ja Lodjaske-Peetri kinnistutele
2023. aastal. Mis on selle põhjuseks?
Mageda kinnistu (katastritunnusega 42301:002:0680) asub Harju maakonnas ja Lahemaa
rahvuspargi piiranguvööndis. Harju maakonnas teostati Natura 2000 metsaelupaikade
inventuur 2022. aastal. Peale inventuuri aktiga vastu võtmist kanti tulemused andmebaasidesse
2023. aasta alguses. Tsuba kinnistu (katastritunnusega 87202:002:0917) ja Lodjaske-Peetri
kinnistu (katastritunnusega 87202:002:0330) asuvad Põlva maakonnas, kus teostati
metsaelupaikade inventuur 2023. aastal, mille tõttu on tulemuste laekumine andmebaasidesse
Harju maakonna omast erinev.
2. Kas Mageda kinnistul polegi inventuuri tehtud?
Mageda kinnistul teostati metsaelupaikade inventuur2 10.06.2022, mille viis läbi riigihanke
tulemusena OÜ Clanga. Inventuuri käigus inventeeriti kinnistule metsaelupaik soostuvad ja
soo-lehtmetsad (9080*) ja vanad loodusmetsad (9010*).
3. Ahja jõe ääres olevate kinnistute osas on näha, et inventuur on tehtud ühel korral
(05.07.2023), kuid EELISesse on kandeid tehtud eri aegadel. Mis on selle põhjuseks?
Tsuba ja Lodjakse-Peetri kinnistutel teostati inventuur 2023. aastal. 2024. aasta maikuus on
EELISes olevaid piire täpsustatud ja elupaikade piire korrigeeritud vastavalt ortofotole. Kihil
olev poollooduslik kooslus on esmaselt inventeeritud 2010. aastal ja vahepeal on kaardid
muutunud täpsemaks. Erinevad kooslused ei tohi elupaikade kihil omavahel kattuda.
Korrigeerimise tulemusena muutus poolloodusliku koosluse 6450* (lamminiidud, id
2110659594) elupaik 0,16 ha väiksemaks, elupaiga 9010* (vanad loodusmetsad, id -
1026447047) 0,01 ha väiksemaks ning elupaiga 9010* (id -1023053897) 0,01 ha väiksemaks.
1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.08.2024 nr 7-12/24/17388 2 Riigihange „Elupaikade inventuur 2022-2023 (metsad), Keskkonnaamet” osa 4 - Lahemaa rahvuspargi
metsaelupaikade inventuur (viitenumber 242493)
2 (2)
4. KeA kirjast, mis on märgitud kande alusena ei nähtu detailset põhjendust, mis oleks
seostatav konkreetse kinnistuga. Samuti ei ole selge, mida kaardikihil tehtud muudatus inimese
jaoks tähendab? Mis tema jaoks sellest muutub?
Antud juhul toimus Tsuba kinnistul elupaikade piiri korrigeerimine seoses poollooduslike
koosluste ja natura elupaikade kihi ühildamisega ja alade üle vaatamisega. KeA soovib, et
elupaikade andmed oleksid EELISes ühel kihil ja teeb selles osas vajalikke muudatusi. EELISe
kannete muutmise dokument oli aluseks 628 objekti täpsustamiseks üle Eesti. Metsaelupaiga
suurus tingib range kaitse vajaduse ulatuse, projekteeritav sihtkaitsevöönd omakorda määrab
toetuse suuruse. Praegusel juhul oli muutus 0,02 ha. Tegelikkuses oli sellel alal rohumaa, seega
kaardikiht viidi vastavusse looduses olevaga.
KeA teavitab maaomanikke EELISe kannete muudatustest rahvastikuregistrisse kantud e-posti
aadressidele.
5. Kust on nähtav muudatuse sisu st et kui leitakse mingi liik, siis mis määrab ära sellest
leiust lähtuva muudatuse?
Kui leitakse mõni kaitsealune liik või inventeeritakse elupaik, siis kantakse see info EELISesse.
EELISes ei fikseerita kõiki võimalikke kitsendusi. Kitsendused tekivad üldjuhul
kaalutlusotsustega. Otsust tehes arvestatakse planeeritava tegevuse mõjuga, tuginetakse
kaitstava ala kaitse-eesmärkidele ja EELISes olevale infole. Kui tegemist pole kaitstava ala ega
kaitse-eesmärgiks olevate väärtusega, siis juhindutakse otsuse tegemisel
looduskaitseseadusest3.
Tavaliselt on EELISe muudatuse põhjuseks uue inventuuri teostamine ja selle raames uute
elupaikade leidmine või siis elupaiga piiride täpsustamine, kaardikihi korrastamine.
EELISes olevaid elupaiku ja III kaitsekategooria liike näeb maaomanik nt Keskkonnaportaalis
ja Maa-ameti kaardirakendusest. Metsaomanik näeb kõiki oma maal registreeritud liikide
leiukohti ka Metsaportaalist, kui ta sinna sisse logib. I kaitsekategooria liikide puhul saadetakse
maaomanikule eraldi kaitsekohustusteatis. KeA saadab maaomanikele ka teavituskirju, kui
EELISesse kantakse maaüksuse kohta uut infot. Teavituskirja sisusse on lisatud viited, mille
abil saab maaomanik vaadata just tema maal asuvaid elupaigapiire. Samuti on lingiga lisatud
viide veebilehele, kus on olemas täpsem info tema maal leitud liigi kaitse ja ka selle kohta,
milliste tingimuste ja piirangutega maaomanik peaks arvestama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sander Laherand
juhtivspetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Sama: Keskkonnaagentuur ([email protected])
Kerttu Elm 5689 3674
3 Nt looduskaitseseaduse § 55 järgi on II kaitsekategooria taimede kahjustamine keelatud.