Pakkumuskutse

KÄSKKIRI

27.08.2024 nr 105

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Täienduskoolitus tööks

lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis” õppekava vastavalt lisale.

2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (4)

KINNITATUD 27.08.2024 käskkirjaga nr 105

Lisa

Õppekava nimetus Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Riikliku perelepitusteenuse seadus, Sotsiaalkaitseministri määrus perelepitaja koolitused (2022)

Õppekeel eesti

Õppe eesmärk Koolituse läbinud osaleja mõistab lähisuhtevägivalla ohvri ja toimepanija olemust, viib läbi perelepitust lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga, eristades lepitusprotsessi sobivaid ja mittesobivaid juhtumeid.

Sihtgrupp Riikliku perelepitusteenuse osutajad, Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse koordinaatorid

Õppe alustamise tingimused Perelepitajal on läbitud riikliku perelepitaja baaskoolitus ning sooritatud perelepitaja eksam.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 60

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides:

32

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 0

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 28

Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija: • mõistab lähisuhtevägivalla ja soopõhise vägivalla ning

toimepanija ja ohvri olemust; • mõistab lähisuhtevägivalla mõju lapsele ja tema heaolule; • mõistab ja kirjeldab, kuidas märgata ja toetada lähisuhtevägivalla

ohvrit; • mõistab ja kirjeldab, millal ei ole lepitusprotsessi läbiviimine

kõrge riski tõttu võimalik; • kirjeldab abi saamise võimalusi ohvri toetamiseks riigi, KOV-i ja

kolmanda sektori tasandil.

Õppesisu Täienduskoolitus moodustab eesmärgistatult ja sobivate õpimeetodite abil terviku ning annab õppijale lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga töötamiseks praktilised tööriistad. I moodul: Sissejuhatus lähisuhtevägivalda ja lähisuhtevägivalla spetsiifika (läbitakse online keskkonnas, Sotsiaalkindlustusameti e- kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine”) Maht: 20 akadeemilist tundi. • Lähisuhtevägivald ja seonduvad mõisted • Lähisuhtevägivalla statistika Eestis • Soopõhise ja lähisuhtevägivalla olemus ning mõju osalistele • Ohvri olemus • Vägivaldse käitumise ja lähisuhtevägivalla põhjused • Lähisuhtevägivalla tüübid • Toimepanija vägivaldse käitumise kujunemine • Vägivallast loobumise saavutamine • Toimepanija taktikad võimu ja kontrolli saavutamiseks • Lähisuhtevägivalla majanduslik, füüsiline ja biopsühhosotsiaalne

mõju • Eriti haavatavad ohvrite sihtrühmad • Lähisuhtevägivalla märkamine • Lähisuhtevägivalda reguleerivad õigusaktid • MARAC võrgustikutöö mudel

3 (4)

II moodul: Traumateadlik suhtlus (läbitakse online keskkonnas, Sotsiaalkindlustusameti e-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine”) Maht: 6 akadeemilist tundi. • Traumakogemuse kujunemine • Trauma mõju, sh riski – ja kaitsetegurid ja kannatanu

reaktsioonid • Traumateadlik kohtlemine • Laps ja trauma

III moodul: Laps lähisuhtevägivallas Maht: 8 akadeemilist tundi • Laps lähisuhtevägivallas • Lähisuhtevägivalla mõju lapsele • Lapse õigused ja heaolu lähisuhtevägivallas, sh lapse parimad

huvid IV moodul: Lapse huvide ja heaolu tagamine LSV esinemisel Maht: 8 akadeemilist tundi. • Kontakti saavutamine lapsega • Lähisuhtevägivalla kogemusega lapsega suhtlemise eripärad • Lähisuhtevägivalla kogemusega lapse toetamine

V moodul: LSV riskihindamine ja võrgustikutöö Maht: 8 akadeemilist tundi. • Lähisuhtevägivalla olukorrale reageerimine • Lähisuhtevägivalla riskihindamine, eesmärk ja läbiviimine • Võrgustikutöö tähtsus lähisuhtevägivalla juhtumites • Võimalused osapoolte toetamiseks KOV, riigi ja kolmanda

sektori tasandil VI moodul: Perelepitaja enesehoid Maht: 8 akadeemilist tundi. • Enesehoiu eripärad lähisuhtevägivalla juhtudel ja toimetulek töö

psühhosotsiaalsete mõjudega • Enesehoiu tehnikad ja tööriistad, sh toimetulekustrateegiad ja

toimetulekuvõtted.

Õppemeetodid Õppemeetodid kirjeldatakse koolitaja poolt.

Õppekeskkonna kirjeldus Auditoorse töö õpikeskkond: Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 20 osalejat. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded). Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus, pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid osalejatele. Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest. e-kursuse õpikeskkond: Tegemist on Digiriigi Akadeemia keskkonnas www.digiriigiakadeemia.ee asuva iseseisvalt läbitav e-kursusega. Digiriigi Akadeemia on Moodle tarkvaral põhinev ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav veebikursuste platvorm. Sealsed kursused on õppijatele tasuta kättesaadavad ning suunatud

4 (4)

eelkõige avalikule sektorile, kuid avalikke kursusi on võimalik läbida kõigil soovijatel.

Iseseisev töö  Digiriigi Akadeemia online keskkonnas www.digiriigiakadeemia.ee Sotsiaalkindlustusameti e-kursuse „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine” iseseisev läbimine

 enesereflektsiooni ülesanne (2 akadeemilist tundi)

Õppematerjalid Rahvusvahelised konventsioonid ja tegevuskavad:

 Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

 Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon

 Inimkaubandusevastane Euroopa Nõukogu konventsioon

 Laste õiguste konventsioon Siseriiklikud õigusaktid

 Soolise võrdõiguslikkuse seadus

 Ohvriabi seadus

 Lastekaitseseadus

 Perekonnaseadus e-kursuse õppematerjalid: lugemismaterjal, video- ja helimaterjal, kursust läbiva juhtumianalüüs.

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Nõuded õpingute lõpetamiseks: koolituse lõpetamise tingimuseks on osalemine kontaktõppe moodulites 95% ning iseseisvalt kogu e- kursuse materjali läbitöötamine ja omandamine. Hindamismeetod I ja II moodulites: e-kursuse lõputesti sooritamine. Hindamiskriteerium I ja II moodulites: e-kursuse lõputesti läbimine positiivsele tulemusele (vähemalt 80% õigeid vastuseid). Hindamismeetod III-VI moodulites: enesereflektsiooni ülesanne. Hindamiskriteerium III-VI moodulites: Iseseisev töö on nõuetekohaselt esitatud kui õppija käsitleb enesereflektsioonis täienduskoolitusel õpitut (sh käsitleb erinevaid lähisuhtevägivalla liike ja mõju) ning oskab luua seoseid perelepitusprotsessiga, tuues omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste põhjal esile võimalikke tekkivaid väljakutseid.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tunnistus.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

On vähemalt kolm koolitajat, kellest: - vähemalt ühel on pikaajaline (st minimaalselt kolm aastat) töökogemus lähisuhtevägivalla ohvrite abistamisega viimase viie aasta jooksul; - vähemalt ühel on erialased teadmised vägivalla ennetamise ja tagajärgedega tegelemise uurimisel; - vähemalt ühel on erialased teadmised lastekaitse valdkonnast, laste õiguste ja huvide kaitsmisest ning pikaajaline (st minimaalselt kolm aastat) töökogemus väärkoheldud laste abistamisel; - vähemalt kolme koolituse läbiviimise kogemus viimase kolme aasta jooksul; - kõigil on kõrgharidus; - kõigil on C1 tasemel eesti keele oskus.

Õppekava kinnitamise aeg

Lisa 1

Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti väikehanke „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis”. 1. TAUSTAINFORMATSIOON Aluseks on riikliku perelepitusteenuse seadus1. Seadusega töötati välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on vanemate lahkumineku korral võimaldada neil sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Lisaks perelepituse baaskoolitusele (160 akadeemilist tundi) ning lapse kaasamise koolitusele (40 akadeemilist tundi) vajavad perelepitajad täiendõpet, mis võimaldaks perelepitajal töötada erijuhtudega, millest ühe osa moodustab töö lähisuhtevägivalla (edaspidi LSV) ohvrite, toimepanijate ning lastega, kes on vägivalda pealt näinud või kogenud. Riikliku perelepitusteenuse seadus § 11 lg 1 p 1 sätestab perelepituse erijuhu, kus on esinenud lähisuhtevägivalda. Sotsiaalkaitseministri poolt 23.08.2022 vastu võetud määrus nr 67 sätestab perelepitaja koolitusetele tingimuse, et täienduskoolituse õppekava peab tagama erijuhuga lepitusmenetlust läbiviivale perelepitajale vajaliku ettevalmistuse tööks lähisuhtevägivalla ohvriga ning andma põhjaliku ülevaate lähisuhtevägivalla, sealhulgas vägivallatseja olemusest, samuti lapse huvide ja heaolu tagamisest lepitusmenetluse läbiviimisel. Täienduskoolituse maht on 60 akadeemilist tundi ning see koosneb kuuest moodulist. Lähisuhtevägivalla ohvritega töötamine eeldab oskust kasutada vajadusel erinevaid lepitustehnikaid ning tuvastada, millal juhtum ei sobi olemuslikult perelepitusteenusele. 2024. aastal on planeeritud töötada välja terviklik täienduskoolituse õppekava seoses perelepituse erijuhuga, kus on esinenud lähisuhtevägivalda. Seejuures on fookuses nii riiklike perelepitajate kui ka perelepitusteenuse koordinaatorite täiendav koolitamine, et tõsta spetsialistide teadlikkust lähisuhtevägivallast, selle kahjulikust mõjust nii lepitusprotsessi osapooltele kui ka lapsele. Planeeritud on teenuse protsessi täiendav ülevaatamine ning seni kogetud väljakutsete kaardistamine. 2. HANKE OSAD 2.1. Hange on jaotatud kaheks osaks:

2.1.1. osa 1: laste heaolu moodulite läbiviimine (õppekava moodulid III–IV) kahele koolitusgrupile (esimene koolitusgrupp Tallinnas ja teine koolitusgrupp Tartus);

2.1.2. osa 2: perelepitaja enesehoiu mooduli läbiviimine (õppekava moodul VI) kahele koolitusgrupile (esimene koolitusgrupp Tallinnas ja teine koolitusgrupp Tartus).

2.2. Pakkumuse võib esitada nii ühele kui ka mõlemale hanke osale.

3. OODATAV TULEMUS 3.1. Käsundusleping Lepingu(te) täitmise tulemusena on: 3.2. koostöös Tellijaga valminud lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepitusteenusel

töötamiseks ettevalmistava täienduskoolituse (edaspidi koolitus) hanke osade (III–IV mooduli, VI mooduli) õppematerjalid, sh koolitusmoodulite sisu ja kasutatavate õppemeetodite kirjeldus, ülevaadet kasutatavatest õppematerjalidest, koolituse päevakavast ja mooduli(te) läbiviimise ajakavast;

3.3. koostöös Tellijaga koondatud riiklikele perelepitajatele vajalikku ettevalmistust tagav ning töötamise aluseks olev juhendmaterjal vastavalt moodulite teemadele;

3.4. läbi viidud täismahus koolitusmoodul(id) kahele koolitusgrupile, esimene koolitus Tallinnas on läbi viidud hiljemalt 13.11.2024 ja teine koolitus Tartus hiljemalt 20.11.2024;

3.5. koostöös Tellijaga viidud läbi esimese koolitusgrupi järgselt vahehindamine.

1 Riikliku perelepitusteenuse seadus. 2021. https://www.riigiteataja.ee/akt/RPLS

Lisa 1

2

4. KOOLITUSMOODULITE EESMÄRK JA SIHTGRUPP Koolitusmoodulid läbinud osaleja mõistab LSV mõju lapsele ja tema heaolule ning oskab luua hea kontakti LSV kogemusega lapsega suhtlemisel. Koolitusel osalevad riikliku perelepitusteenuse osutajad (26.08.2024 seisuga 33 lepingulist partnerit) Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse koordinaatorid (26.08.2024 seisuga 6 koordinaatorit ja 1 juhtivkoordinaator), koolitatavate täpne arv selgub gruppide komplekteerumisel. 5. KOOLITUSE KIRJELDUS JA MAHT 5.1. Koolitusmoodulid moodustavad eesmärgistatult ja sobivate õpimeetodite abil terviku

ning annavad õppijale lähisuhtevägivalda kogenud lapsega töötamiseks või enesehoiuks lähisuhtevägivalla toimepanija ja ohvriga töötamisel praktilised tööriistad.

5.2. 2024. aastal viiakse läbi koolitusmoodulid kahes eestikeelses grupis. Ühe koolitusgrupi täpne suurus sõltub koolitusgrupi täituvusest, ning on eelduslikult u 20 inimest.

5.3. Koolitusmoodulite (III ja IV moodul) maht on kokku 16 akadeemilist tundi, VI mooduli maht on 8 akadeemilist tundi.

5.4. Käsundisaaja peab lähtuma Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud õppekavast (vt lisa 2). 5.5. Koolituse läbiviimisel juhindutakse Tellija soovitustest ja juhistest eesmärgiga tagada

kvaliteetne ja nõuetekohane koolitus. 5.6. Koolitused viiakse läbi kontaktõppena füüsilises koolitusruumis Tallinnas ja Tartus

(koolitusruumid tagab Sotsiaalkindlustusamet) ning Tellija teavitab koolitatavaid. 5.7. Koolitused viiakse läbi vastavalt Tellija ja Käsundisaaja poolt ühiselt täpsustatud

ajakavale. 5.8. Koolituse mooduli täpne sisu, kasutatavad õppemeetodid ja planeeritavad

õppematerjalid tuleb kooskõlastada Tellijaga, kelle ettepanekutega peab Käsundisaaja arvestatama.

5.9. Koolituse õppemeetodid peavad: 5.9.1. lähtuma tänapäevastest täiskasvanukoolituse põhimõtetest ning meetoditest; 5.9.2. toetama koolitusel teooria praktilist kinnitamist (sh erinevate praktiliste

ülesannete kasutamine, sh grupi- ja/või paarisharjutused, tagasisidestamine ja võimalus enesereflektsiooniks);

5.9.3. toetama koolituse vältel aktiivset osalust (st toetavate meetodite kasutamist, sh grupi- ja juhtumiarutelud, kaasuste lahendamine ja protsessi läbimäng);

5.9.4. toetama kaasuste lahendamisel fookuse seadmist lahendustele orienteeritusele tuginedes igapäevastele reaalsetele väljakutsetele;

5.9.5. soodustama omavahelise kogemuse jagamist, teistelt õppimist ja parimate praktikate omandamist kasutades grupi maksimaalset potentsiaali.

5.10. Käsundisaajal on kohustus kasutada koolituskoolitusel praktilisi ülesandeid. 6. KOOLITUSE LÄBIVIIMISEGA SEONDUVAD NÕUDED 6.1. Käsundisaaja tagab koolituse läbiviimiseks vajalikud tarkvaralised programmid ning

kannab vajadusel nendega seotud kulud (sh kasutusõigus). 6.2. Tellijal või tema poolt määratud isikul on võimaldatud viibida koolitusel kohapeal,

monitoorida ning anda koolitajatele jooksvalt tagasisidet, millega koolitajatel on kohustus arvestada.

6.3. Hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast Käsunduslepingu sõlmimist toimub esmane kohtumine, millel osalevad lepingu poolte esindajad. Käsunduslepingu täitmisega seotud kohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Esimesel kohtumisel lepitakse kokku moodulite ja tegevuste täpne koolituse ajakava, õppematerjali koostamise täpsed tingimused ning muud teenuse dokumenteerimisega seotud küsimused.

Lisa 1

3

7. ÕPPEMATERJALID JA NÕUDED 7.1. Käsundisaaja tagab osalejatele õppematerjalid (sh nt slaidiesitlus, töölehed, joonised,

tabelid, korrektselt viidatud õppematerjalid, viidatud allikate loetelu vms), õppematerjali hulgas peab olema lühikokkuvõte olulisemast.

7.2. Õppematerjal peab põhinema Eesti seadusandlusel. 7.3. Enne õppe- ja juhendmaterjalide koostamist tutvub koolitaja perelepitusteenuse

kirjelduse ja tööprotsessiga. Tellija edastab Käsundisaajale tutvumiseks vajalikud materjalid.

7.4. Õppematerjali täpne sisu ja maht tuleb kooskõlastada Tellijaga esmasel koosolekul. Õppematerjal peab sisaldama Eesti ja rahvusvahelist teadus- ja tõenduspõhist materjali, praktikute kogemusi.

7.5. Õppematerjalid peavad olema eesti keeles, järgitud on akadeemilist kirjatava ning materjalid on viidatud korrektselt vastavalt APA viitamissüsteemile.

7.6. Tellijal on õigus kontrollida esitatud tööd ning kasutada plagiaadituvastussüsteeme. 7.7. Õppematerjalide loomisel ja kasutamisel on Käsundisaaja poolt järgitud kõiki

autoriõiguse nõudeid. Kõik varalised autoriõigused antakse töö vastuvõtmisega üle Sotsiaalkindlustusametile. Tellijale üleantavate materjalide kasutamine Tellija poolt valitud viisil ei riku ühegi kolmanda isiku autoriõigusi ega muid intellektuaalse omandi õigusi. Tasu varaliste õiguste ülemineku eest sisaldub pakkumuse hinnas ning täiendavaid tasusid Tellija ei maksa.

7.8. Käsundisaaja esitab täismahus läbiviidava(te) mooduli(te) õppematerjalid e-kirja teel Tellijale hiljemalt 5 tööpäeva enne vastava koolitusmooduli toimumist.

8. NÕUDED KÄSUNDISAAJALE 8.1. Käsundisaaja pädevused peavad vastama kehtestatud tingimustele ja tõendatud ning

Tellijale selgelt nähtuv pakkumisele lisatud dokumentidest. Tellijal on vajadusel õigus kontrollida esitatud andmete õigsust, lepingute täitmist jm ja küsida Käsundisaajalt juurde lisadokumente või andmeid hariduse, keeleoskuse ja töökogemuse kohta.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm

Koostatud: 26.08.2024

Õppekava nimetus Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Riikliku perelepitusteenuse seadus, Sotsiaalkaitseministri määrus perelepitaja koolitused (2022)

Õppekeel eesti

Õppe eesmärk Koolituse läbinud osaleja mõistab lähisuhtevägivalla ohvri ja toimepanija olemust, viib läbi perelepitust lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga, eristades lepitusprotsessi sobivaid ja mittesobivaid juhtumeid.

Sihtgrupp Riikliku perelepitusteenuse osutajad, Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse koordinaatorid

Õppe alustamise tingimused Perelepitajal on läbitud riikliku perelepitaja baaskoolitus ning sooritatud perelepitaja eksam.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 60

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides:

32

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 0

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 28

Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija: • mõistab lähisuhtevägivalla ja soopõhise vägivalla ning

toimepanija ja ohvri olemust; • mõistab lähisuhtevägivalla mõju lapsele ja tema heaolule; • mõistab ja kirjeldab, kuidas märgata ja toetada lähisuhtevägivalla

ohvrit; • mõistab ja kirjeldab, millal ei ole lepitusprotsessi läbiviimine

kõrge riski tõttu võimalik; • kirjeldab abi saamise võimalusi ohvri toetamiseks riigi, KOV-i ja

kolmanda sektori tasandil.

Õppesisu Täienduskoolitus moodustab eesmärgistatult ja sobivate õpimeetodite abil terviku ning annab õppijale lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga töötamiseks praktilised tööriistad. I moodul: Sissejuhatus lähisuhtevägivalda ja lähisuhtevägivalla spetsiifika (läbitakse online keskkonnas, Sotsiaalkindlustusameti e- kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine”) Maht: 20 akadeemilist tundi. • Lähisuhtevägivald ja seonduvad mõisted • Lähisuhtevägivalla statistika Eestis • Soopõhise ja lähisuhtevägivalla olemus ning mõju osalistele • Ohvri olemus • Vägivaldse käitumise ja lähisuhtevägivalla põhjused • Lähisuhtevägivalla tüübid • Toimepanija vägivaldse käitumise kujunemine • Vägivallast loobumise saavutamine • Toimepanija taktikad võimu ja kontrolli saavutamiseks • Lähisuhtevägivalla majanduslik, füüsiline ja biopsühhosotsiaalne

mõju • Eriti haavatavad ohvrite sihtrühmad • Lähisuhtevägivalla märkamine • Lähisuhtevägivalda reguleerivad õigusaktid

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm

Koostatud: 26.08.2024

• MARAC võrgustikutöö mudel

II moodul: Traumateadlik suhtlus (läbitakse online keskkonnas, Sotsiaalkindlustusameti e-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine”) Maht: 6 akadeemilist tundi. • Traumakogemuse kujunemine • Trauma mõju, sh riski – ja kaitsetegurid ja kannatanu reaktsioonid • Traumateadlik kohtlemine • Laps ja trauma

III moodul: Laps lähisuhtevägivallas Maht: 8 akadeemilist tundi • Laps lähisuhtevägivallas • Lähisuhtevägivalla mõju lapsele • Lapse õigused ja heaolu lähisuhtevägivallas, sh lapse parimad

huvid IV moodul: Lapse huvide ja heaolu tagamine LSV esinemisel Maht: 8 akadeemilist tundi. • Kontakti saavutamine lapsega • Lähisuhtevägivalla kogemusega lapsega suhtlemise eripärad • Lähisuhtevägivalla kogemusega lapse toetamine V moodul: LSV riskihindamine ja võrgustikutöö Maht: 8 akadeemilist tundi. • Lähisuhtevägivalla olukorrale reageerimine • Lähisuhtevägivalla riskihindamine, eesmärk ja läbiviimine • Võrgustikutöö tähtsus lähisuhtevägivalla juhtumites • Võimalused osapoolte toetamiseks KOV, riigi ja kolmanda sektori

tasandil VI moodul: Perelepitaja enesehoid Maht: 8 akadeemilist tundi. • Enesehoiu eripärad lähisuhtevägivalla juhtudel ja toimetulek töö

psühhosotsiaalsete mõjudega • Enesehoiu tehnikad ja tööriistad, sh toimetulekustrateegiad ja

toimetulekuvõtted

Õppemeetodid Õppemeetodid kirjeldatakse koolitaja poolt.

Õppekeskkonna kirjeldus Auditoorse töö õpikeskkond: Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 20 osalejat. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded). Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus, pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid osalejatele. Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm

Koostatud: 26.08.2024

e-kursuse õpikeskkond: Tegemist on Digiriigi Akadeemia keskkonnas www.digiriigiakadeemia.ee asuva iseseisvalt läbitav e-kursusega. Digiriigi Akadeemia on Moodle tarkvaral põhinev ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav veebikursuste platvorm. Sealsed kursused on õppijatele tasuta kättesaadavad ning suunatud eelkõige avalikule sektorile, kuid avalikke kursusi on võimalik läbida kõigil soovijatel.

Iseseisev töö  Digiriigi Akadeemia online keskkonnas www.digiriigiakadeemia.ee Sotsiaalkindlustusameti e-kursuse „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine” iseseisev läbimine;

 enesereflektsiooni ülesanne (2 akadeemilist tundi)

Õppematerjalid Rahvusvahelised konventsioonid ja tegevuskavad:

 Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

 Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon

 Inimkaubandusevastane Euroopa Nõukogu konventsioon

 Laste õiguste konventsioon Siseriiklikud õigusaktid

 Soolise võrdõiguslikkuse seadus

 Ohvriabi seadus

 Lastekaitseseadus

 Perekonnaseadus e-kursuse õppematerjalid: lugemismaterjal, video- ja helimaterjal, kursust läbiva juhtumianalüüs.

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Nõuded õpingute lõpetamiseks: koolituse lõpetamise tingimuseks on osalemine kontaktõppe moodulites 95% ning iseseisvalt kogu e- kursuse materjali läbitöötamine ja omandamine. Hindamismeetod I ja II moodulites: e-kursuse lõputesti sooritamine. Hindamiskriteerium I ja II moodulites: e-kursuse lõputesti läbimine positiivsele tulemusele (vähemalt 80% õigeid vastuseid). Hindamismeetod III-VI moodulites: enesereflektsiooni ülesanne. Hindamiskriteerium III-VI moodulites: Iseseisev töö on nõuetekohaselt esitatud kui õppija käsitleb enesereflektsioonis täienduskoolitusel õpitut (sh käsitleb erinevaid lähisuhtevägivalla liike ja mõju) ning oskab luua seoseid perelepitusprotsessiga, tuues omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste põhjal esile võimalikke tekkivaid väljakutseid.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tunnistus.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

On vähemalt kolm koolitajat, kellest: - vähemalt ühel on pikaajaline (st minimaalselt kolm aastat) töökogemus lähisuhtevägivalla ohvrite abistamisega viimase viie aasta jooksul; - vähemalt ühel on erialased teadmised vägivalla ennetamise ja tagajärgedega tegelemise uurimisel; - vähemalt ühel on erialased teadmised lastekaitse valdkonnast, laste õiguste ja huvide kaitsmisest ning pikaajaline (st minimaalselt kolm aastat) töökogemus väärkoheldud laste abistamisel;

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm

Koostatud: 26.08.2024

- vähemalt kolme koolituse läbiviimise kogemus viimase kolme aasta jooksul; - kõigil on kõrgharidus; - kõigil on C1 tasemel eesti keele oskus.

Õppekava kinnitamise aeg 27.08.2024

Lisa 3

Pakkumuse esitamise vorm Väikeost: „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis”

Pakkuja andmed

Pakkuja ärinimi

Registrikood

Aadress

Telefon

E-posti aadress

Pakkuja on käibemaksukohustuslane "Märkida JAH või EI"

Kodulehekülje aadress (olemasolu korral)

Kontaktisik, tema kontaktandmed (e-posti aadress, telefon)

1. Pakkumuse maksumus:

JURIIDILINE ISIK FÜÜSILINE ISIK

Osa nr ___ Täienduskoolituse moodul „__________________________________” ( nr, pealkiri)

Hind ilma käibemaksuta EUR

Hind käibemaksuga EUR

Hind brutotasuna, EUR

Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli ettevalmistamise, koolituse läbiviimise, õppematerjalide loomise, transpordi, arendustegevuses osalemise jm kulud) kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta TALLINNAS

Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli ettevalmistamise, koolituse läbiviimise, õppematerjalide loomise, transpordi, arendustegevuses osalemise jm kulud) kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta TARTUS

Kogumaksumus moodul nr_____kohta

Osa nr ___ Täienduskoolituse moodul „__________________________________” ( nr, pealkiri)

Hind ilma käibemaksuta EUR

Hind käibemaksuga EUR

Hind brutotasuna, EUR

Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli ettevalmistamise, koolituse läbiviimise, õppematerjalide loomise, transpordi, arendustegevuses osalemise jm kulud) kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta TALLINNAS

Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli ettevalmistamise, koolituse läbiviimise, õppematerjalide loomise, transpordi, arendustegevuses osalemise jm kulud) kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta TARTUS

Lisa 3

Kogumaksumus moodul nr_____kohta

Osa nr ___ Täienduskoolituse moodul „__________________________________” ( nr, pealkiri)

Hind ilma käibemaksuta EUR

Hind käibemaksuga EUR

Hind brutotasuna, EUR

Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli ettevalmistamise, koolituse läbiviimise, õppematerjalide loomise, transpordi, arendustegevuses osalemise jm kulud) kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta TALLINNAS

Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli ettevalmistamise, koolituse läbiviimise, õppematerjalide loomise, transpordi, arendustegevuses osalemise jm kulud) kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta TARTUS

Kogumaksumus moodul nr_____kohta

Füüsilisest isikust pakkujal tuleb esitada pakkumuse kogumaksumus, mis hõlmab kõiki makse, seahulgas ühe grupi kogumaksumus ning kogumaksumus vastavalt pakkumuses osutatud koolitusgruppide arvule. *Juhul kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ei ole käibemaksukohustuslane, märkida käibemaks 0%. Pakkuja näitab pakkumuse hulgas käibemaksu (20%) juhul, kui pakkuja on pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane ja on kohustatud teenuse maksumusele käibemaksu lisama. Kui pakkuja ei ole pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või kui pakkujal ei ole kohustust teenuste maksumusele käibemaksu lisada, näitab pakkuja pakkumuse maksumuse 0% käibemaksumääraga. Kui pakkuja ei olnud pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või pakkujal puudus kohustus teenustele käibemaksu lisada, kuid kohustus arvestada ja tasuda käibemaksu tekib pärast pakkumuse esitamist, ei ole pakkujal õigust pakkumuse maksumusele ega mistahes teenustele käibemaksu lisada, st loetakse, et teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. 2. Pakkujale sobivad kuupäevad koolituse läbiviimiseks Tallinnas ja Tartus ajavahemikul 01.10.2024 - 20.11.2024: Tallinnas: ............................ Tartus: ................................. Kinnitused 1. Kinnitame, et meil on valmidus osutada teenust vastavalt kõikidele pakkumuskutses

toodud tingimustele ja oleme pakkumuse maksumuses arvestanud kõikide hanke alusdokumentides nõutud teenuste ja töömahtudega.

Lisa 3

2. Käesolevaga esitame teabe selle kohta, milline pakkumuses esitatud teave on meie ärisaladus ning põhjendame teabe ärisaladuseks määramist. Oleme teadlikud, et kui me ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa meie pakkumusest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitleda.

Andmed, milline osa pakkumusest on ärisaladus koos põhjendusega:

_________ Pakkuja seadusliku esindaja või tema poolt volitatud isiku ametinimetus ning nimi

Lisa 4

KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS NR Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja _______________, isikukood __________ (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud

vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis”(Osa ____) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – õppekava; 1.3.3. Lisa 3 – pakkumus.

1.4. Käsundisaaja kohustub käsundiandja poolt korraldataval koolitusel läbi viima koolituse kahele koolitusgrupile teemal „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis” moodul nr XXX , asukohaga Tallinn ja Tartu (edaspidi nimetatud käsund). Koolitus toimub perioodil 01.10.2024 – 20.11.2024 (kokku Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.akadeemilist tundi).

2. Lepingu eesmärk ja ese 2.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse osutamise

tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu kehtivuse ajal. 2.2. Lepingu esemeks on Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin. (edaspidi töö). 2.3. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused

Jur. Isik 3.1. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind ..... eurot (hinnale

lisandub/ei lisandu käibemaks). 3.2. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist

käsndisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. 3.3. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise

seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime. 3.4. Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast

seda, kui koolitus on toimunud ja kõigile koolitusel osalejatele on antud tagasiside nende esitatud kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Füüs. isik

3.1 Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind ..... eurot (brutotasu). Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist.

3.2 Väljamaksmisel peab käsundiandja kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel kohustusliku kogumispensioni makse seaduses sätestatud suuruses. Lisaks väljamakstavale tasule maksab käsundiandja käsundisaaja eest sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusemakse seaduses sätestatud suuruses.

3.3 Tasule ei rakendata maksuvabastust/rakendatakse maksuvabastust määras ..... eurot. Käsundisaaja on/ei ole liitunud kogumispensioni II sambaga.

3.4 Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast seda, kui koolitus on toimunud ja kõigile koolitusel osalejatele on antud tagasiside nende esitatud kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda.

Lisa 4

3.5 (Jur. Isik) Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva

jooksul pärast arve saamist. (Füüs. Isik) Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist.

3.6 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.

3.7 Käsundiandja hüvitab käsundisaajale teenuse osutamiseks vajaliku sõidu kulu (eelistatult ühistranspordiga, kuid vajadusel kaetakse isikliku sõiduauto kulu). Transpordikulu hüvitatakse originaaldokumendi alusel (pilet, kütusetšekk vms), mis peab vastama osapoolte vahel kokkulepitud vahemaale ja tegelikule kulumäärale. Kütusetšeki kuupäev peab olema kolm päeva enne või pärast hüvitatavat sõitu. Kuludokumendid esitatakse koos punktis 3 nimetatud dokumentidega.

4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 4.2. Käsundisaaja on kohustatud:

4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele;

4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;

4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

5. Käsundiandja õigused ja kohustused 5.1. Käsundiandjal on õigus:

5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 5.1.2. leping igal ajal üles öelda; 5.1.3. vähendada käsundisaajale makstavat tasu juhul, kui käsund ei vasta kokkulepitud

nõuetele. Juhul kui käsund on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt, esitab käsundiandja oma vastavad vastuväited kirjalikult koos punktis 4 nimetatud dokumentidega.

5.2. Käsundiandja on kohustatud: 5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi

osutamist käsundisaaja poolt; 5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 5.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 6. Töö teostamine ja üleandmine 6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama hiljemalt 20.11.2024. 6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.

6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed. 6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt

selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

Lisa 4

6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6.8. Töö üleandmine toimub läbiviidud koolituse kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga

pärast käsundist tulenevate ülesannete täitmist. 6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud

materjalid. 6.10. Käsundiandjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke

alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule.

7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste

teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul.

7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.

8. Lepingu kontaktisikud 8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................

(telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress). 8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber),

........................................ (e-posti aadress). 8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine.

8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal.

9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

Lisa 4

9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda

leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist hinnatakse koolitusel osalejate tagasiside ja koolituse vaatlushindamise käigus käsundiandja esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste

kohustuste täitmisel või muul alusel. 11.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende

allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 11.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud

juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele.

Lisa 4

11.4. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi

õigusaktides ettenähtud korras. 11.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: ________________ Registrikood: 70001975 Isikukood: ____________ Pank: Swedbank Pank: IBAN: EE742200001120057958 IBAN: Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Elukoht: E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: Telefon:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

_____________________

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga

perelepituse erijuhtumi protsessis”

1. ÜLDANDMED

1.1 HANKIJA Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn [email protected]

1.2 Hanke nimetus „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis”

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 13.09.2024 kell 12.00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.6 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).

1.7 Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud tähtajaks.

2. Hankelepingu täitmine – 01.10.2024 - 31.12.2024.

1.8 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – õppekava; Lisa 3 – pakkumuse vorm; Lisa 4 – käsunduslepingu projekt.

1.9 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. pakkumus (Lisa 3); 2. koolitaja elulookirjeldus; 3. teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab

ärisaladust (vt p 2.5).

1.10 Vastavustingimused Teenuse osutamiseks peab füüsilisest isikust pakkujal (koolitajal) endal või juriidilisest isikust pakkuja meeskonnas oleval koolitajal olema:

- kõrgharidus, C1 tasemel eesti keele oskus; - vähemalt kolme koolituse läbiviimise

kogemus viimase kolme aasta jooksul. Täiendavad tingimused hanke osale 1: - Koolitajal peavad olema erialased teadmised

lastekaitse valdkonnast, laste õiguste ja huvide kaitsmisest ning pikaajaline (st minimaalselt kolm aastat) töökogemus väärkoheldud laste abistamisel.

Täiendavad tingimused hanke osale 2: - Koolitajal peab olema pikaajaline (st minimaalselt

kolm aastat) töökogemus lähisuhtevägivalla ohvrite abistamisega viimase viie aasta jooksul.

2

1.11 Hindamiskriteeriumid Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on madalaima kogumaksumusega pakkumus.

1.12 Hanke osad Osa 1: Laste heaolu moodulite läbiviimine (kahes grupis, Tallinnas ja Tartus). Osa 2: Perelepitaja enesehoiu mooduli läbiviimine (kahes grupis, Tallinnas ja Tartus).

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. 2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida

põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

2.6. Hanke osadeks jaotamine (RHS § 27 lg 1). Hange on jaotatud kaheks osaks. Pakkuja võib teha pakkumuse valitud osale või kõigile osadele. 2.6.1. Hankija jätab endale õiguse sõlmida üks leping pakkujaga, kes on esitanud

pakkumuse mitmele osale. 3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui

3

hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või

suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja.

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel.

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. 3.4.1. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.4.2. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;

3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

4

3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt punktis 1.9 märgitud hindamiskriteeriumitele. 3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid

selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast

pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist, seejuures ei või liisutõmbajaks olla riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja pakkujate esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe avatakse ja milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus olnud sedelit näidatakse kohal viibijatele.

3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul töövõtulepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud töövõtulepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi.

3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.