Seisukoha küsimine Põhjapoolse ja Lõunapoolse katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu algatamata jätmise kohta

Põhjapoolse ja Lõunapoolse katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Koostaja:

Liisa Kaasik, BSc

Viljandi

2023

Sisukord

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus....................................3 1.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ja asukoht........................................................................ 3 1.2. Strateegiline planeerimisdokument, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

eesmärk ja vajadus........................................................................................................................... 3 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega................................................................... 4

2.1. Maakonnaplaneering.................................................................................................................4 2.2. Pärsti valla üldplaneering..........................................................................................................4 2.3. Koostatav Viljandi valla üldplaneering.....................................................................................4 2.4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“...................................................................................... 5

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju.......................................5 3.1. Maakasutus............................................................................................................................... 5 3.2. Loodusvarade kasutus...............................................................................................................5 3.3. Pinnas........................................................................................................................................5 3.4. Veestik ja vee kasutus............................................................................................................... 6 3.5. Taimkate ja loomastik............................................................................................................... 7 3.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad........................................................................ 7 3.7. Roheline võrgustik....................................................................................................................8 3.7. Heited – müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed............................................................8 3.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad.............................. 8 3.9. Inimese tervis ja vara................................................................................................................ 8 3.10. Tegevusega kaasnevad asjakohased mõjud ja hinnang KSH algatamise vajalikkuse kohta.. 9

4. Asjaomaste asutuste seisukohad..................................................................................................... 10 5. Kokkuvõte...................................................................................................................................... 10

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

1.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ja asukoht

Elelevi OÜ (registrikood 14272593) esitas Viljandi Vallavalitsusele ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks Viljandimaal Viljandi vallas Kiini külas katastriüksustel 89901:001:2764 (Lõunapoolse) ja 89901:001:2762 (Põhjapoolse) (edaspidi detailplaneeringuala). Ettepaneku tegija soovib detailplaneeringualale rajada päikeseelektrijaama.

Päikeseelektrijaam on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele lõuna suunas paigaldatavaid päikesepaneele. Paneelid asuvad gruppides/moodulites, mis ühendatakse elektrikaablitega. Päikeseelektrijaam piiratakse aiaga. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 12,8 ha.

1.2. Strateegiline planeerimisdokument, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eesmärk ja vajadus

Strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses on antud juhul detailplaneering - üldplaneeringu elluviimiseks ja ruumilise terviklahenduse tagamiseks koostatav ehitustegevuse alusdokument.

Taotletaval detailplaneeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 kehtestatud üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik tootmismaa krundi moodustamisel väljaspool kompaktse asustusega territooriumi. Üldplaneeringu kohaselt asub taotletav detailplaneeringuala peamiselt metsamajandusmaa juhtotstarbega maa-alal. Taotletud detailplaneeringu ulatust ja eesmärki arvesse võttes on taotletav detailplaneering kehtiva üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet muutev. Detailplaneeringut taotletavale alale varem koostatud ei ole.

Taotletava detailplaneeringu puhul tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang järgmistel alustel:

 koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik muutmine).

 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest (planeerimisseadus § 142 lg 6).

Kavandatava tegevuse puhul tuleb hinnata, kas eeldatavalt võib ilmneda mõjusid, mis välistavad

maakasutuse otstarbe muutmise lubatavuse ja võimaluse päikeseelektrijaama rajamise ehitusõiguse

määramiseks. Mõjude väljaselgitamiseks antakse kavandatavale tegevusele eelhinnang olemasoleva info alusel. Selle eesmärk on tagada otsustajatele (Viljandi Vallavolikogu) asjakohane informatsioon KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Lõpliku otsuse KSH algatamise ja algatamata jätmise kohta langetab Viljandi Vallavolikogu.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega

2.1. Maakonnaplaneering

Viljandi maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Riigihalduse ministri poolt 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid.

Maakonnaplaneering seab taastuvenergia objektide kavandamise üldise tingimusena vältida

päikeseenergia tootmiseks mõeldud alade kavandamist väärtuslikele maastikele, rohelise võrgustiku

ja väärtusliku põllumajandusmaa aladele. Taotletav detailplaneeringuala ei asu maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikel maastikel ega väärtusliku põlumajandusmaa aladel, kuid asub osaliselt rohelise võrgustiku alal.

2.2. Pärsti valla üldplaneering

Taotletaval planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 18.02.1999 määrusega nr 8 kehtestatud üldplaneering. 05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla õigusjärglane. Üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarve metsamajandusmaa ja looduslik haljasmaa. Maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmise tõttu tuleb taotletavat detailplaneeringut pidada üldplaneeringut muutvaks. Detailplaneeringut taotletavale alale varem koostatud ei ole.

Pärsti valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuala osaliselt rohevõrgustiku Kiini Kuninga tugialal.

Pärsti valla üldplaneeringus on seatud rohevõrgustiku aladel järgmised kasutustingimused:

 Kaitsealadele jäävate rohestruktuurielementidel kehtivad kinnitatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad;

 Tugialadel ja koridoridel paikneva tulundusmetsa arendamist ei piirata, v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldalad, vääriselupaigad, kaitsealad ja seadustest tulenevad piirangutega alad;

 Tulenevalt maakonnaplaneeringust võrgustiku funktsioneerimiseks rohelise võrgustiku struktuurielementidel looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei tohi langeda alla 90%;

 Vältida tuumaladele ja koridoridesse olulise ruumilise mõjuga objektide kavandamist;

 Kavandatava asustuse planeerimisel jälgida, et ei lõigataks läbi rohelisi koridore ja ei seataks ohtu rohelise võrgustiku toimimine või tuleb leida samaväärne asenduskoridor;

 Kaitsealuste liikide elupaikades tohib teha metsaraiet vaid kaitsekorralduskavas planeeritud kohtades ja ulatuses;

 järgida keskkonnakaitsenõudeid ja –soovitusi majandustegevuse arendamisel;  tagada vääriselupaikade ja haruldaste taimekoosluste säilimine.

2.3. Koostatav Viljandi valla üldplaneering

Koostamisel olev Viljandi valla üldplaneering on vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega 1-3/319. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal ei ole see veel kehtivaks õiguslikuks

aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas.

Taotletav detailplaneering asub osaliselt rohevõrgustiku alal. Koostatava Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt tuleb igasuguse arendus- ja ehitustegevusega tagada rohelise võrgustiku

elementide sidusus ja säilimine.

2.4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb vältida

soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

Planeeringus tuuakse välja, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale –

keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist

energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (sealhulgas päike).

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

3.1. Maakasutus

Planeeringuala asub Kiini külas katastriüksustel 89901:001:2764 (Lõunapoolse) ja 89901:001:2762 (Põhjapoolse), millede sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Alal on valdavalt metsamaa.

Planeeringuala ümbritsevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Ala lähiümbruses on valdavalt metsamaad, looduslikud rohumaad ja haritavad maad. Lõunapoolse ja Põhjapoolse katastriüksuseid

eraldab eraomandis olev Juuriku tee (89901:001:2763).

Planeeringualal on järgmised kitsendused:

 Songa(TTP-395) maaparandussüsteemi maa-ala (6114240010061001) Lõunapoolse katastriüksusel;

 Elektripaigaldise kaitsevöönd Põhjapoolsel katastriüksusel;

 Kõssa oja VEE1142400 kalda kitsendused Lõunapoolse ja Põhjapoolse katastriüksuste piiril.

3.2. Loodusvarade kasutus

Planeeringualal ei toimu kaevandamist ja ala ei asu maardlal. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu planeeringualal maavarade leiukohti ja ala ei asu maavarade levialadel või

perspektiivaladel. Planeeringuga kavandatav tegevus ei näe ette sellel alal taastumatute loodusressursside kasutamist. Kavandatava tegevuse elluviimiseks ei kasutata pinna- ja põhjavett.

3.3. Pinnas

Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetel paiknevad alal erinevad mullad. Alal esineb gleistunud kahkjad leetunud mullad (Klg;Lpg), leostunud gleimullad (Go) , väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M’’;M’) ja gleistunud kahkjad leetunud mullad (Lpg).

Päikeseelektrijaama rajamine ei muuda oluliselt mullastiku omadusi. Mõningal määral saab mõjuks

mullastikule pidada mikrokliima muutumist paneelidega kaetud alal, kus paneelid takistavad otsese päikesevalguse ja sademete jõudmist maapinnale.

3.4. Veestik ja vee kasutus

Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevusega ei muudeta pinna- ja põhjaveerežiimi. Päikeseelektrijaam ei vaja detailplaneeringuga veehaaret ega reoveesüsteemi

kavandamist. Sademevee loomulik imbumine pinnasesse on tagatud kogu detailplaneeringuala ulatuses. Päikeseelektrijaama rajamise ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on võimalikud lekked pinnasesse. Tegemist on vähetõenäolise ning lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Ehitamisel on oluline kasutada nõuetele vastavaid seadmeid. Päikeseelektrijaama kasutusel ei kaasne heiteid pinna- ja põhjavette.

Detailplaneeringualale ulatuvad Kõssa oja (VEE1142400) kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd (vt joonis 1). Teadaolevalt ei taotleta ehitusõigust Kõssa oja ehituskeeluvööndisse,

mistõttu puudub vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Detailplaneeringualal asuvad Songa maaparandussüsteemi kuuluvad kuivenduskraavid (vt joonis 1). Metsa raie ja kändude eemaldamine võib kahjustada maaparandussüsteemi. Vajalik on tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

3.5. Taimkate ja loomastik

Detailplaneeringualast moodustub suurema osa metsamaa. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb maa

kasutusotstarbe muutmise tõttu teha metsa raadamine. Raadamine tehakse, et võimaldada maa

kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamise korral raiutakse kogu alal olev mets,

sealjuures tuleb välja juurida kännud, maapind tasandada ning valmistada ette päikesepaneelide

paigaldamiseks.

Raadamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on metsaliikidele sobivate elupaikade

vähenemine, sealjuures on metsadel oluline roll kliimamuutuste leevendamisel. Raadamisel on

pikaajaline mõju. Tootmise lõppemisel on võimalik ala küll uuesti metsastada ja ajapikku

metsaökosüsteem taastub, kuid tegemist on pikaajalise protsessiga. Käesoleva eelhinnangu andmise

ajal ei ole teada, kas detailplaneeringu ala kaetakse täies ulatuses päikesepaneelidega ja kas osa

puittaimestikku säilib või mitte.

Joonis 1: Kõssa oja kalda kitsendused, maaparandussüsteemi paiknemine

Vaadeldes ala lähiümbruse maastikupilti, on näha, et planeeringuala ümbruses on valdavalt põllu- ja

metsamaad ning looduslikud rohumaad, mis pakuvad loomastikule alternatiivseid elupaiku.

KeHJS kohaselt loetakse oluliseks keskkonnamõjuks, kui viiakse läbi raadamine üle 100 ha suurusel

maa-alal. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda maatulundusmaa sihtotstarbe

muutmisel, kui maa pindala on suurem kui 100 ha. Seega ei anna raadamise ja sihtotstarbe muutmise

ulatus alust eelhinnangu andmiseks ja sellest tulenevalt võib samuti eeldada, et mõju tervikuna ei

ületa keskkonnataluvust.

Päikeseelektrijaama ümbritsetakse taraga, mis piirab loomade liikumist. Eelkõige on takistatud

suurimetajate liikumine. Meetmed võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks:

 Liigirikkuse vähenemist saab pidurdada vältides üldhävitava toimega herbitsiidide kasutamist

päikeseelektrijaama alal.

 Pisiimetajate liikumise piiramise negatiivset mõju saab vähendada, valides piirdeaedade

võrkude silma võimalikult suure.

 Põlluloomade ja –lindude elupaiku saab säilitada, kui päikesepaneelidega kaetud ala

niidetakse harvem.

 Raadamise mõju vähendamiseks säilitada võimalikult palju kõrghaljastust kohtades, kuhu

paneele ei paigaldata.

3.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

Kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad (sh kaitsealused pargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk

on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Planeeringuala ei asu Natura 2000 alal. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Leppoja loodusala, RAH0000266) jääb üle 5 km kaugusele, mille tõttu võib eeldada mõju puudumist Natura 2000 alale ja selle kaitse-eesmärkidele. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane viia läbi Natura-eelhindamist.

Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää detailplaneeringualale kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku, kuid ala ei piirneb Lõunapoolse

katastrüüksusel Kuninga-Rimmu looduskaitsealaga (KLO1000729). Kuninga-Rimmu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Detailplaneeringu elluviimisel hävib alal mets ja seal elavad liigid, kelle elupaik ühtib suure tõenäosusega ka Kuninga-Rimmu looduskaitsealaga.

3.7. Roheline võrgustik

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem,

mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või

keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad

(rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid.

Lõunapoolse katastriüksus asub osaliselt Kiini Kuninga tugialal. Rohelise võrgustiku aladel kavandatavate tegevuste puhul peab arvestama, et roheline võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus.

Detailplaneeringu elluviimisel ala tarastatakse ja selle lõunapoolne osa Lõunapoolse katastriüksusel

jääb osaliselt (ca 260 m ulatuses) rohevõrgustiku servaalale. Kiini Kuninga tugiala pindala on ca 3140 ha, selle piirid ei ühti Kuninga-Rimmu looduskaitsealaga. Detailplaneeringuala moodustab Kiini Kuninga tugialast hinnanguliselt ca 7,6 ha ehk ca 0,24%. Tugiala suurust arvesse võttes, võib mõju

rohelisele võrgustikule pidada pigem väheseks.

Detailplaneeringu koostamisel arvestada tingimusega, et roheline võrgustik jääks toimima, sh muude tingimustega, mis on seatud maakonnaplaneeringuga ja Pärsti valla ja koostamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringutega.

3.7. Heited – müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed

Päikeseelektri tootmisega ei kaasne enamlevinumaid keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon,

õhusaaste, tahked jäätmed. Müra ja vibratsioon tekib ajutiselt päikeseelektrijaama rajamise käigus.

Tahkeid jäätmeid võib tekkida minimaalselt seadmete riketest, mida ei ole võimalik parandada.

Ehitustegevuse lõppedes ja päikeseelektrijaama amortiseerumise järel selle kasutamisest

kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele, eelistades sealjuures

ringlussevõttu.

3.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Detailplaneeringalal ei asu kultuurimälestisi ja ala ei asu kultuurimälestiste kaitsevööndis. Lähim

objekt – Neumanni kinnistul asuv kalmistu (mälestise registri nr 13298) – asub detailplaneeringualast ligikaudu 645 m kaugusel. Päikeseelektrijaamal puudub mõju ajaloolise, kultuurilise või

arheoloogilise väärtusega maastikele ja kohtadele.

3.9. Inimese tervis ja vara

Päikeseelektri tootmisest tulenevalt on negatiivsete tervisemõjude esinemise tõenäosus väike.

Levinumate häiringute (müra, suits, tolm ja lõhnareostsus) puudumisel puudub ka nende kumulatiivne mõju. Eeldatavalt mõjutatav elanikkond on väike, kuna planeeringuala asub hajaasustusega alal.

Planeeringuga kaasneb maastikupildi visuaalne muutus, kus harjumispärane metsaga kaetud ala asendub ümbritsetud taraga ja paneelidega kaetud alaga. Visuaalne mõju on subjektiivne ja sõltub

vaatlejast. Lähim elumaja asub Songa katastriüksusel (62902:002:0361), mis ühtlasi piirneb detailplaneeringualaga. Teadaolevalt Songa kinnistul elanikke ei ole. Teine lähim elamu asub detailplaneeringualast ca 370 m kaugusel Jaanisalu katastriüksusel (62902:002:0340), mis samuti piirneb detailplaneeringualaga.

Olulist avariiohtu näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise

tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagamiseks tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitse- potensiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega.

3.10. Tegevusega kaasnevad asjakohased mõjud ja hinnang KSH algatamise vajalikkuse kohta

Kiini päikeseelektrijaama detailplaneeringu elluviimisega kaasnevateks asjakohasteks mõjudeks on metsa raadamine ja ala osaline paiknemine rohelise võrgustiku tuumalal ning piirnemine Kuninga- Rimmu looduskaitsealaga.

Detailplaneeringuala piirneb Lõunapoolse katastrüüksusel Kuninga-Rimmu looduskaitsealaga (KLO1000729). Kuninga-Rimmu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Detailplaneeringu elluviimisel raadatakse alal mets. Selle tulemusel hävib alal mets ja seal elavad liigid. Kuigi Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää

detailplaneeringualale kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku, on alust arvata, et Kuninga-Rimmu looduskaitsealal elavate liikide elupaik ühtib ka kavandatava detailplaneeringualaga. Mõju tervikuna võib pidada pigem väheseks, kuna kõrval asuvad alad pakuvad liikidele alternatiivseid elupaiku ning Kuninga-Rimmu looduskaitsealal on liikide elupaigad kaitstud läbi seal kehtestatud piirangute.

Detailplaneeringuala asub osaliselt rohelise võrgustiku Kiini Kuninga tugialal. Detailplaneeringuala jääb tugiala servalale ja see moodustab tugialast alla 1%. Võib eeldada, et rohevõrgustiku sidusus eeldatavalt säilib. Rohevõrgustiku sidususe säilimist tagab ka detailplaneeringualaga piirnev Kuninga-Rimmu looduskaitseala läbi sellele alale kehtestatud piirangute. Seega võib mõju pidada pigem väheseks.

Käesoleva eelhinnangu koostaja on seisukohal, et taotletud asukohas päikeseelektrijaama rajamine ja maakasutuse otstarbe muutmine tootmismaaks ei ole välistatud ning detailplaneeringu algatamisel ei ole teadaoleva info kohaselt KSH algatamine tingimata vajalik järgnevatel põhjustel:

 tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lõike 1 mõistes;

 Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää detailplaneeringualale kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku;

 ei kavandata detailplaneeringut, mis omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku aladele;

 kavandatav detailplaneering ei lõika rohevõrgustikku läbi, millest tulenevalt rohevõrgustiku sidudus säilib.

 ei kavandata detailplaneeringut olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks;

 puudub piiriülene ja kumulatiivne mõju;

 puuduvad olulised mõjutused kultuuripärandile;

 puudub oht inimese tervisele ja varale;  maakasutuse otstarbe muutmisega tootmismaaks ja päikeseelektrijaama rajamisega ei kaasne

pöördumatuid muutusi, mis välistaksid antud ala kasutamise endisel otstarbel või võimalikel

muudel otstarvetel;

 kavandatava tegevusega ei kaasne levinumaid keskkonnahäiringuid, nagu müra, vibratsioon, tolm, lõhnareostus, jäätmed ja reovesi.

4. Asjaomaste asutuste seisukohad

Käesoleva eelhinnangu alusel tehtud otsuse eelnõu saadetakse seisukoha võtmiseks

Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Päästeametile. Asutuste seisukohad kajastatakse ja analüüsitakse kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamise otsuses ning põhjendatakse seisukohtadega arvestamist või arvestamata jätmist.

5. Kokkuvõte

Lõunapoolse ja Põhjapoolse detailplaneeringu KSH eelhinnangu eesmärk oli jõuda selgusele, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ehk kas eeldatavalt võib ilmneda mõjusid, mis välistavad maakasutuse otstarbe muutmise lubatavuse ja võimaluse päikeseelektrijaama rajamise ehitusõiguse määramiseks.

Eelhinnang näitas, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnevateks asjakohasteks mõjudeks on metsa raadamine ja ala osaline paiknemine rohevõrgustiku alal ning piirnemine Kuninga-Rimmu looduskaitsealaga.

KSH eelhinnang näitas, et kavandatav päikeseelektrijaama detailplaneering ei too kaasa olulist keskkonnamõju looduskeskkonnale, mis ületaks keskkonnataluvust, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara.

Eeltoodust tulenevalt leiab KSH eelhinnangu koostaja, et KSH algatamine ei ole teadaolevat infot aluseks võttes vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 nimetatud ülesannete lahendamisel planeerimismenetluse käigus. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgmiste tingimuste ja soovitustega:

 Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Viljandi Maakonnaplaneeringu 2030+ tingimusega ja üldplaneeringutes seatud tingimustega, et rohelise võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute puhul jääks roheline võrgustik toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus. Vajadusel kaasata planeerimismenetlusse vastavad ametkonnad ja/või

spetsialistid.

 Kuninga-Rimmu looduskaitsealal elavate liikide elupaik ühtib suure tõenäosusega kavandatava detailplaneeringualaga. Arvestades ala asukohta on soovituslik viia planeeringumenetluse käigus läbi kaitsealuste liikide inventuur.

 Detailplaneeringualal tuleb tagada tuleb maaparandussüsteemi toimimine vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti poolt antud lähteülesannetele.

Nimetatud tingimuste ja soovitustega mittearvestamist tuleb planeeringus põhjendada.

KSH algatamise lõpliku otsuse langetab Viljandi Vallavolikogu.

VILJANDI VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet

Päästeamet

Põllumajandus- ja Toiduamet Meie: 18.12.2023 nr 7-2/165-5

Seisukoha küsimine Põhjapoolse ja Lõunapoolse katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu algatamata jätmise kohta

Edastame Teile seisukoha saamiseks Põhjapoolse ja Lõunapoolse katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Juhindudes KeHJS § 33 lg 3 p 3 palume Teie seisukohta strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks planeeringu algatamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Evelin Paistu ehitusosakonna juht

Lisad: 1. Põhjapoolse ja Lõunapoolse katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang; 2. Põhjapoolse ja Lõunapoolse katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kadi Ann Busch 53011640 _____________________________________________________________________________ Kauba tn 9 telefon 5303 5482 EE23 1010 302005452008 SEB Pank Viljandi linn [email protected] EE06 2200 221029282691 Swedbank 71020 Viljandimaa www.viljandivald.ee registrikood75038606

[email protected]