Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / min@kul.ee / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 05.08.2024 nr 1-4/24/3787

Kliimaministeerium

info@kliimaministeerium.ee Meie 04.09.2024 nr 1-12/933-2

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu

Kultuuriministeerium kooskõlastab kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning teeb eelnõule

järgnevad märkused ja ettepanekud:

1. Eelnõu ja seletuskiri käsitlevad teiste keskkonna eesmärkidega kooskõla hoidmise vajadust

ja põhimõtteid. Lisada tuleks, et kliimaeesmärkide saavutamine peab olema kooskõlas

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega1 ning ei tohi toimuda nende arvelt. Teeme ettepaneku

see lisada eelnõu §-i 16, mis puudutab hetkel vaid teiste keskkonnaeesmärkidega kooskõla

hoidmise põhimõtet, kuid seda võiks laiendada ruumiloome põhimõtetega kooskõla

hoidmisele laiemalt. Samuti võiks seda käsitleda seletuskirjas ptk-s 6 seaduse mõju all.

2. Oleme seisukohal, et eelnõu §-s 28 sätestatud hoonete sektori kasvuhoonegaaside

heitkogus ja selle piiramise eesmärgid on määratletud liiga kitsalt. Lisaks

ekspluatatsioonile, mis on toodud ära lõikes 1, tuleks lisada ka ehitus ja lammutus. Seda

seetõttu, et ühe maja olelusringis moodustab ehitus ja lammutus u 70% hoone

kasvuhoonegaaside heitest. Eelnõu § 20 ning eelnõuga kavandatud ehitusseadustiku

muudatused on siinjuures väga olulised, kuid nendest meie hinnangul ei piisa. Hoonete

olelusringi ja taaskasutuse ning säästva renoveerimise põhimõte peaks olema selgelt

eelnõus sätestatud ning teeme ettepaneku eelnõu §-i 28 selles osas täiendada.

3. Eelnõu § 28 selgituse juures seletuskirjas nimetatakse pidurdamatut valglinnastumist ja

nimetatakse põhjusena vigu ruumilisel planeerimisel. Valglinnastumise teema vajaks

eelnõus laiemat ja läbivamat käsitlemist kui vaid §-s 28. Kliimamuutustele

vastupanuvõimelisema ühiskonna kujundamisel ei saa jätta käsitlemata planeerimisega

seotud tasandi probleeme. Need on ruumiloome väljakutsetes kesksel kohal. Näiteks

tiheasustuse lubade kergekäeline väljaandmine on süsinikuheite seisukohast väga suure

kaudse mõjuga - passiivmajad ei teeni oma eesmärki, kui neid ehitatakse planeeringuliselt

aladele, kus saab elada vaid autot omades. Valglinnastumise pidurdamine on

kliimaeesmärkide saavutamise seisukohast hädavajalik ja vajaks laiemat käsitlemist.

Samuti peaks valglinnastumise probleemistiku lisama eelnõu seletuskirja lk 70, kus

kirjeldatakse keskkonnamõju vähendamise potentsiaali, kuid planeerimise tasandiga

seotud vajalikud muudatused on kirjeldamata.

1 https://www.google.com/url?sa=t&source=web&rct=j&opi=89978449&url=https://www.kul.ee/media/60/downlo ad&ved=2ahUKEwja5s3mwpKIAxWPJBAIHfEsAk0QFnoECBIQAQ&usg=AOvVaw15Lmuur3GRUO27pviXfRJc

4. Oleme seisukohal, et eelnõus §-s 33 sätestatud kliimamuutustega kohanemise eesmärgid

on sõnastatud liiga üldiselt ning vajaks põhjalikumat regulatsiooni, sh tuleks määratleda

kes neid põhimõtteid ellu viivad.

5. Teeme ettepaneku eelnõu § 40 lg 1 punktis 2 nimetatud „energiatõhusad seadmed“ ja

„ringmajandus“ sätestada erinevates punktides, kuna on erineva kategooria mõisted.

Pakume välja, et sõnastada uus punkt järgmiselt: „soodustama ringmajandust ja hoonete

taaskasutamist“. Leiame, et eelnõus tuleb selgemalt välja tuua olemasolevate hoonete

jätkuvas või uues funktsioonis kasutamise eelistamine, tehes neis vajalikke kohandusi ja

soodustades olemasolevate hoonete rekonstrueerimist ja neisse jätkuva või uue

kasutusfunktsiooni leidmist. Tervelt 50% loodusressurssidest suundub ehitusse ning 50%

energia lõpptarbimisest toimub just hoonetes2. Nii on olemasolevate hoonete jätkuva

kasutuse tagamine ja rekonstrueerimise soodustamine üks tõhusamaid kliimamuutuste

leevendamise meetmeid.

6. Teeme ettepaneku sätestada ehitusseadustikku kavandatavas täienduses püstitava hoone

olelusringi arvutuse tegemiseks lisaks ka olemasolevate hoonete olulise rekonstrueerimise

puhul. Rekonstrueerimistööde puhul on samuti võimalik kaaluda erinevate ehituslike

lahenduste vahel ning olelusringi süsinikujalajälje arvutus oleks selles kaalumises oluliseks

sisendiks. Olemasoleva hoone süsinikujalajälje arvutus võimaldaks arvesse võtta hoonesse

juba seotud süsinikku (hoone komponentide süsinikuvaru) ning arusaadavamalt võrrelda

rekonstrueeritava ja uue hoone mõju kliimamuutustele, tehes nii veelgi teadlikumaid

valikuid vähesema süsinikuheitega lahenduse kasuks.

7. Teeme ettepaneku eelnõu § 49 lõikes 4 nimetada kliimanõukogusse ka kultuuripärandi

ekspert.

8. Täiendada seletuskirja selgitusega, et ringmajandus ehituses tähendab küll olemasolevate

materjalide, aga ka hoonete korduskasutust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Mihkel Kaevats 628 2259

Mihkel.Kaevats@kul.ee

Johanna Jõekalda 628 2207

Johanna.Joekalda@kul.ee

2 Ehituse pikk vaade 2035, lk 13