Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (pensionäritoetus)

EELNÕU

05.08.2024

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (pensionäritoetus)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1391 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 1391 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Pensionäritoetusele ei ole õigust isikul:

1) kes viibib vangistuses või eelvangistuses;

2) kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina;

3) kellele osutatakse väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust,

ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.“;

3) paragrahvi 1393 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad „talle või“;

4) paragrahvi 144 lõike 52 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 1421 punktis 1“ tekstiosaga „§

1421 lõike 1 punktis 1“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a.

1

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse

eelnõu (pensionäritoetus) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1391 lõike 2 kohaselt makstakse üksi elava pensionäri toetust

(edaspidi pensionäritoetus) vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb

alla pensionäritoetuse maksmise määra (2024. aastal 853 eurot). Erand on tehtud ööpäevaringset

hooldusteenust saavale vanaduspensioniealisele isikule, kelle puhul ei kontrollita üksi elamist, vaid

pensionäritoetust makstakse, kui tema vanaduspensioni suurus on alla pensionäritoetuse maksmise

määra.

SHS-i muudatusega sätestatakse, et alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse

saajaid pensionäritoetusele õigust omavate isikute sihtrühma ning seetõttu ei määrata neile

pensionäritoetust. Muudatus puudutab ühetaoliselt väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset

üldhooldusteenust (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus), ööpäevaringset erihooldusteenust ja

kogukonnas elamise teenust saavaid isikuid.

Ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste huvid on pärast hooldereformi paremini

kaitstud, sest inimeste omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale rahalisele

panusele vähenenud. Alates 1. juulist 2023. a katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu

osaliselt või täielikult isiku rahvastikuregistrijärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Seetõttu ei ole

enam otstarbekas maksta ööpäevaringset üldhooldusteenust saavatele isikutele pensionäritoetust.

Teenust saav isik tasub endiselt toidu- ja majutuskulud ja muud isiklikud kulud. Ka ööpäevaringset

erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad isikud tasuvad majutus- ja toitlustuskulude

eest ning hooldusega seotud teenusekulude eest tasub riik.

Eelnimetatud muudatused on seotud riigi ressursside säästlikuma kasutamisega ja administratiivsete

kulude kokkuhoiuga.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna

nõunik Liidia Soontak ([email protected]), hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna

pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa ([email protected]) ja hoolekande

osakonna nõunik Meeli Tuubel ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja

isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse SHS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,

14.12.2023, 4.

2

Eelnõu on seotud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses

olevate eelnõudega ega ka otseselt Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga ei muudeta toetuse määramisel isikuandmete töötlemise põhimõtteid ega eesmärke,

mistõttu ei ole eelnõul olulist andmekaitselist mõju.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tagada riigi ressursside säästlikum kasutamine, lõpetades pensionäritoetuse

maksmise ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning kogukonnas

elamise teenust (edaspidi koos ööpäevaringne hooldusteenus) saavatele vanaduspensionäridele.

Kuna ööpäevaringsel hooldusteenusel olevate inimeste kulud hoolduse eest tasumisel on vähenenud,

siis on riigil muutunud olukorra tõttu õigus teha pensionäritoetuse saamise tingimustes muudatusi.

Tuleb arvestada, et pensionärid ei tasu enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid ning sellest

tulenevalt lõpetatakse alates 2025. aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja

erihooldekodus elavatele ning kogukonnas elamise teenust saavatele isikutele.

Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuivõrd tegemist on riigi ressursside

säästlikuma kasutamise ja kulude kokkuhoiu meetmete eelnõuga, mis tuleb esitada Riigikogule

kiireloomuliselt, enne 2025. aasta riigieelarve menetlemist. Hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamine sellisel juhul nõutav.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS).

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks SHS § 1391 lõike 4 punkt 2.

Kehtiva SHS § 1391 lõike 4 punkti 2 kohaselt loetakse ööpäevaringset hooldusteenust saavad

vanaduspensionärid pensionäritoetust saavate isikute hulka ning toetuse saamise tähenduses

loetakse nad üksi elavateks. Lähtudes hooldereformi ajal hooldusteenuse finantseerimise

ümberkorraldamisest ja inimese teenuse rahastamise osakaalu vähenemisest ei loeta ööpäevaringset

hooldusteenust saavaid vanaduspensionäre enam pensionäritoetust saavate isikute hulka. Arvestades

riigi rahanduslikku olukorda, tuleb abivajajate toetamiseks leida sihitatumad viisid.

Pensionäritoetust makstakse üks kord aastas Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ühekordse

otsuse alusel jooksva kalendriaasta toetuse saamise õigustatuse hindamise perioodi (1. aprill kuni

30. september) andmete alusel. Kui isiku pensioni suurus jääb alla vanaduspensioni 1,2-kordset

suurust (2024. aastal 835 eurot), mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta

teise kvartali kohta, ja ta elab rahvastikuregistri andmetel üksi, on tal õigus pensionäritoetusele, mille

suurus on 200 eurot kalendriaastas.

Seaduse kehtestamise ajal arvati pensionäritoetuse saajate hulka ka ööpäevaringset hooldusteenust

saavad isikud, kelle pensioni suurus jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra. Selle põhjuseks

oli asjaolu, et nende inimeste kulud hoolekandeasutustes olid suured. Enne 01.07.2023 jõustunud

hooldereformi tasusid teenusesaajad näiteks 2022. aastal 78% ööpäevaringse üldhooldusteenuse

3

kuludest. Enamik (91%) ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatest on vähemalt 65-aastased isikud,

kelle peamiseks sissetulekuallikaks on pension. Teenusesaaja kulutused olid keskmiselt 995 eurot

kuus, aga teenusesaaja keskmine pension oli 573 eurot. Hooldekodus viibijal tuli lisaks oma

igakuisele sissetulekule leida 422 eurot, et tasuda vajaliku teenuse eest. See olukord pani

teenusesaajale ja tema seadusjärgsetele ülalpidajatele ebaproportsionaalselt suure

rahastuskoormuse.

Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse järel suurenes avaliku sektori rahastuse

osakaal kõigi õigustatud teenusesaajate jaoks. Teenusesaaja ja ülalpidajate rahastuse osakaal

väheneb prognoositult 52%-ni senise 78% asemel. Teenusesaaja elukohajärgne kohaliku

omavalitsuse üksus katab hooldekodukoha maksumusest hoolduskulude osa kohaliku omavalitsuse

volikogu kehtestatud piirmäära ulatuses ning ülejääv osa (enamasti majutus- ja toitlustuskulud)

tasutakse inimese enda sissetulekutest, vajaduse korral tuleb vähesel määral kaasata ülalpidajate või

teenusesaaja enda poolset rahastamist.

Väiksema sissetulekuga teenusesaajate jaoks loodi 1. juulil 2023 jõustunud SHS-i sätetega erisus,

mis oma lähenemisviisilt sarnaneb üksi elava pensionäri toetuse andmise põhimõtetega. SHS § 221

lõike 5 kohaselt katab kohaliku omavalitsuse üksus teenusesaaja tasutavate kulude ja teenusesaaja

sissetuleku vahe, kui teenusesaaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud

eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus. Hüvitise lae tingimus

on järgmine: mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja

teenusesaaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna peetakse silmas teenusesaaja riiklikku pensioni,

kogumispensioni, töövõimetoetust ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Kohalike omavalitsuste vajadusega katta eelnimetatud kulud on arvestatud kohalike omavalitsuste

maksutulude ja tasandusfondi rahastusmudelis, võttes arvesse, et senine kohalike omavalitsuste

keskmine rahastus omavalitsusliku ülesande täitmiseks säilib.

SKA andmetel oli 2023. aasta keskmine üldhooldekodu kohatasu 1252 eurot kuus, millest isiku

kantav osa moodustas 638 eurot, teenusesaajate keskmine pension oli 681 eurot. Keskmine kohaliku

omavalitsuse tasutav hoolduskulu piirmäär oli 591 eurot. Keskmiste näitajate põhjal on

teenusesaajatel võimekus rahastada teenust oma igakuisest sissetulekust.

Ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kehtib varasem regulatsioon, millega jääb teenusesaajale

sõltumata sissetuleku suurusest 15% sissetulekust isiklikeks kulutusteks, kui ta on tasunud

omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest. Erihooldusteenuse ülejäänud kulud finantseeritakse

riigieelarvest.

Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on leevendada üksi elamise korral kulusid, mida mitmekesi

koos elades kantakse ühiselt. Hooldekodu valik on enamasti pikemaajaline otsus. Kui hooldekodus

terviseseisund taastub ja minnakse koju tagasi üksi elama, tekib toetuse saamise õigustatuse

hindamise perioodil (aprill–september) uuesti õigus saada pensionäritoetust.

Rahvastikuregistrijärgse elukohana märgitud eluruumi saab kasutada omanikuna, samuti

üürilepingu või kinnistusregistri kasutusõiguse märke alusel. Ööpäevaringse hooldusteenuse

kasutajal võib rahvastikuregistrijärgse elukoha tegeliku kasutamise side kaduda, näiteks elamispind

müüakse või antakse üürile või ta pole kunagi olnud selle omanik. Samas tekib inimesel

hoolekandeasutusse asumisel viibimiskoha aadress, kuid elukoha aadressi hoolekandeasutuses

viibimise tõttu ei muudeta. Viibimiskoha andmed tähendavad seda, et inimene viibib rohkem kui

kolm kuud oma elukohast eemal, tema elukohaandmed rahvastikuregistris ei näita tema

4

elamisõiguse kasutamist registreeritud aadressil ja ta viibib oma registreeritud elukohast püsivalt

eemal. Hooldereformi järel täpsustunud andmed võimaldavad täpsemalt sihitada üksi elava

pensionäri toetuse neile, kes seda üksi elama jäämise tõttu vajavad, näiteks hooldekodusse läinud

kaaslase järel või juhul, kui hooldekodus viibija oma elukohta tõenäoliselt ei naase.

Tulenevalt eespool nimetatust ei loeta hooldusteenust saavaid vanaduspensionäre enam

pensionäritoetusele õigust omavate isikute hulka ja SHS § 1391 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse

kehtetuks, kuna nende isikute lugemine üksi elavateks ei ole enam asjakohane.

Punktiga 2 muudetakse SHS § 1391 lõikes 5 sätestatud loetelu isikutest, kellel ei ole õigust

pensionäritoetusele. Kui varem oli SHS-is välistatud pensionäritoetuse maksmine isikutele, kes on

vangistuses või eelvangistuses, samuti isikutele, kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi,

mida kohaldatakse statsionaarse ravina, lisanduvad nüüd loetellu isikud, kellele osutatakse

väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või

kogukonnas elamise teenust.

Ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste majanduslik toimetulek on nüüdsest paremini

tagatud, kuna hooldusteenus on rahaliselt kättesaadavam. Nagu eelnevalt selgitatud, ei maksta

ööpäevaringset hooldusteenust saavatele isikutele enam pensionäritoetust, kuna nende kulud

hooldusteenuse eest tasumisel on vähenenud.

Punktiga 3 muudetakse SHS § 1393 lõike 5 punkti 2 ja sellest jäetakse välja sõnad „talle või“. Kuna

ööpäevaringset üldhooldusteenust saavale vanaduspensionärile enam pensionäritoetust ei maksta

(seotud § 1 p-s 1 esitatud muudatusega), ei ole asjakohane ka temapoolne info andmise kohustus.

Edaspidi peab pensionäritoetust saada sooviv isik teavitama SKA-d vaid sellest, kui temaga samas

rahvastikuregistrisse kantud elukohas elavale isikule osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust,

mille kohta riiklikes andmekogudes andmeid ei ole.

Punktiga 4 parandatakse viidet isiku üldandmetele SHS § 144 lõike 52 punktis 1. Tegemist on

tehnilise parandusega, kuna isiku üldandmed on sätestatud SHS § 1421 lõike 1 punktis 1.

Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril, kuna pensionäritoetuse

maksmise kulud on arvestatud 2025. aasta riigieelarve seadusesse.

Regulatsiooni kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega

Kuna eelnõuga ette nähtud muudatuste tagajärjel muutub ööpäevaringset hooldusteenust saavate

vanaduspensionäride olukord võrreldes varasemaga ebasoodsamaks, siis võib öelda, et riivatakse

isikute õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, mis neil on tekkinud kehtiva regulatsiooni

osas.

Õiguskindluse põhimõte, mis tuleneb õigusriigi põhimõttest, on sätestatud Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-s 10. Õiguskindlus hõlmab õigusselgust ja õiguspärase ootuse põhimõtet. See

tähendab, et kehtivad õigusnormid peavad olema selged ja püsivad, võimaldades isikutel oma elu ja

tegevusi planeerida. Riigikohtu otsuste valguses on kõnealune muudatus vastavuses EV põhiseaduse

§-st 10 tuleneva õigusriigi põhimõttega, mis omakorda hõlmab õiguskindluse põhimõtet. Vastavalt

Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-4-1-20-04 ei tähenda õiguspärane ootus, et isikute õiguste

piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua

kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhted vastavalt muutunud oludele ümber

kujundada. Seadusandjal on eelarve- ja maksukoormust puudutavates küsimustes ulatuslik

5

otsustusõigus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-27-13 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse

põhimõtet piirab demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad

poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega

ei kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid.

Eelnõuga kavandatud meetmega soovitakse piiratud riigieelarve võimaluste juures tagada riigi

ressursside säästlikum kasutamine, lõpetades pensionäritoetuse maksmise ööpäevaringset

hooldusteenust saavatele vanaduspensionäridele. Nagu ülal viidatud, on seadusandjal eelarve- ja

maksukoormust puudutavates küsimustes ulatuslik otsustusõigus. Selle alla kuuluvad ka

sotsiaaltoetuste maksmise tingimustes tehtavad muudatused. Kuivõrd ööpäevaringsel hooldusel

olevate inimeste kulud hoolduse eest tasumisel on vähenenud, siis on riigil on muutunud olukorra

tõttu õigus teha pensionäritoetuse maksmise tingimustes muudatusi. Ööpäevaringset

üldhooldusteenust saavate inimeste huvid on pärast hooldereformi paremini kaitstud, kuna inimeste

omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale rahalisele panusele vähenenud.

Ka ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad isikud tasuvad vaid

majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenusekulude eest tasub riik. Seetõttu ei

ole enam otstarbekas maksta ööpäevaringset hooldusteenust saavatele isikutele pensionäritoetust.

Arvestada tuleb ka seda, et üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on Eestis üksi elavate

vanaduspensioniealiste pensionäride majandusliku iseseisvuse parandamine ja vaesusriski

vähendamine, aidates üksi elamise korral katta kulusid, mida mitmekesi koos elades kantakse

ühiselt. Hooldekodus elades on nimetatud kulud jagatud kõikide teenusesaajate vahel.

Pensionäritoetuse maksmise aluseks on SKA automaatotsus, mis tehakse erinevate registrite

andmete alusel ning eraldi iga kalendriaasta kohta, kuna pensionäri sissetuleku piir, mida

arvestatakse, võib muutuda, samuti võib muutuda üksi elamise tingimus. Seetõttu ei hinnata

pensionäritoetuse saamise õigust eelnevate aastate alusel, vaid igal aastal jooksva aasta andmete

alusel, lähtudes toetuse saamise õigustatuse hindamise perioodist (1. aprill kuni 30. september).

Lähtudes eeldusest, et pensionäritoetuse saamise tingimusi ööpäevaringset hooldusteenust saavatele

isikutele muudetakse piisava kohanemisajaga, s.o õigustatuse hindamise perioodi algusele eelneval

aastal, ei ole riive isikute õigustele väga suur. Nendel inimestel, kes ei ole pensionäritoetust varem

saanud ja viibivad alates 2024. aasta lõpukuudest või 2025. aasta algusest ööpäevaringsel

hooldusteenusel, ei saa olla õigustatud ootust pensionäritoetusele, kuivõrd SHS-i on muudetud ja

edaspidi pensionäritoetust ööpäevaringsel hooldusteenusel olevatele isikutele enam ei maksta.

Kokkuvõttes on riigil olemas kaalukad põhjused pensionäritoetuse maksmise tingimuste

muutmiseks, et kaaluda üles regulatsioonist puudutatud isikute ootus senise regulatsiooni kehtima

jäämisele. Arvestades muudatuse eesmärke, muudatusega seotud avalikku huvi ja lisandunud muid

meetmeid regulatsioonist puudutatud isikute huvide kaitseks, võib pidada eelnõuga kavandatavat

regulatsiooni põhiseaduspäraseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna sotsiaaltoetuste maksmise

tingimuste üle otsustamine on liikmesriigi pädevuses.

6. Seaduse mõjud

6

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisega võib kaasneda sotsiaalne mõju, samuti võivad

muudatused mõjutada riigivalitsemist. Eelnõus esitatud muudatused ei avalda mõju haridus-,

kultuuri- ja spordivaldkonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule.

Vähene mõju võib ilmneda infoühiskonna valdkonnas ja seda kirjeldatakse riigivalitsemisega seotud

mõjude juures.

Sotsiaalne mõju

Kokkuvõttes ei kaasne muudatustega olulist mõju (mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate

mõjude risk on väike, mõju avaldumise sagedus on ühekordne ja mõju ulatus on keskmine).

Prognooside kohaselt ei maksta pensionäritoetust 2025. aastal ca 6700 isikule. 2023. aastal sai

pensionäritoetust koos hoolekandeasutuses olevate isikutega 63 500 isikut.

Riigivalitsemine

Muudatus mõjutab SKA-d. Mõju ulatus on väike, kuid muudatusega on vaja kohaneda, st muudatusi

on vaja teha SKA protseduurides, töökorralduses ja infosüsteemides. Samas on mõju avaldumise

sagedus ühekordne, sest muudatuste tegemisel ei ole vaja muuta töökorraldust ega arendada

infosüsteeme. Muudatuse tulemusena ei ole vaja edaspidi teha pensionäritoetuse maksmata jätmisel

üldhooldekodus elavatele isikutele muudatusi infosüsteemides. Seega väheneb infosüsteemide

arenduskulu. Muudatus avaldab vähest positiivset mõju riigieelarvele, kuna enam ei määrata teatud

osale pensionäridest pensionäritoetust. Kogu riigieelarves ja SKA eelarves moodustab see väikese

osa (vt seletuskirja punkti 7).

Mõju avaldumise sagedus on ühekordne, kuivõrd muudatus eeldab selle sisseviimist

protseduuridesse. Mõju ulatus on väike, sest eeldab kohanemist, kuid muudatus aitab vähendada

ebasoovitavat mõju ehk aitab hoida kokku SKA kulusid tööjõuressursi kasutamise ja

infotehnoloogiliste arenduste näol, kuna erisusi kehtivates reeglites on oluliselt vähem, kuivõrd

enam ei ole vaja välja selgitada, kes viibivad ööpäevaringsel hooldusel ega teha käsitööd, et suhelda

hoolekandeasutustega vastavate andmete saamisel.

Muudatus eeldab, et suureneb vajadus teavitustegevuse järele, s.o suhtlemine hoolekandeasutustega,

kuid see ei too kaasa olulist töökoormuse kasvu. Mõju riigieelarvele on välja toodud seletuskirja

punktis 7.

Kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisele koormusele mõju puudub – üksi elava pensionäri toetust

ei saanud arvestada ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate sissetulekute hulka selle ühekordse

iseloomu tõttu. Ööpäevaringne erihoolekandeteenus on suunatud ennekõike tööealisele

elanikkonnale, mõjutatud isikuid on 60 (2023. aastal), kohaliku omavalitsuse üksus erihoolekannet

ei rahasta, teenuse riiklik rahastus tagab teenusesaajatele vähemalt 15% sissetulekutest isiklikeks

kulutusteks.

Sotsiaalne mõju

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuid muudatus eeldab sellega kohanemist (mõju ulatus

keskmine). Kokkuvõttes on muudatuse mõju hindamise kriteeriumide alusel väheoluline.

Koondmõju

7

Pensionäritoetuse maksmise lõpetamisega hooldekodudes elavatele isikutele ei kaasne olulisi

mõjusid. Ööpäevaringsel hooldusel olevate inimeste ülalpidamiskulud hoolduse eest tasumisel on

vähenenud, sest inimeste omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale

rahalisele panusele vähenenud.

Riigipoolne halduskoormus väheneb, kuna edaspidi ei määrata ühele sihtrühmale pensionäritoetust.

Samuti ei ole vaja tulevikus arendada ega infotehnoloogiliselt kaasajastada eelnimetatud

sihtrühmale toetuse maksmise protsessi. Muudatus avaldab vähest positiivset mõju riigieelarvele,

kuna edaspidi ei määrata enam pensionäritoetust ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele.

Kokkuvõttes võib öelda, et eelnõus sätestatud muudatuste jõustumise tulemusena väheneb SKA

töökoormus väikesel määral, samuti väheneb vajadus arendada infosüsteeme selles osas, et maksta

pensionäritoetust hooldekodus viibijatele. SKA halduskoormus võib teavitamismenetluse tõttu

mõningal määral suureneda. Tõenäoliselt on oluline elektrooniliselt suhelda hoolekandeasutustega

ja selgitada neile uut pensionäritoetuse maksmise korda, samuti täiendada vastava teabega SKA

veebilehte.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Eelmiste aastate üksi elava pensionäri toetuse maksmise alusel tehtud prognooside kohaselt saab

orienteeruvalt 7% pensionäritoetuse saajatest ööpäevaringset hooldusteenust. 2025. aastal on

eeldatavalt hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, seega ei maksta üksi elava pensionäri toetust

2025. aastal ca 6700 isikule. SKA prognooside kohaselt vähenevad riigieelarve kulud 2025. aastal ligikaudu 1 340 000 eurot ja

2026. aastal ligikaudu 1 380 000 eurot, jõudes 2028. aastaks 1 540 000 euroni.

Mõju riigieelarvele aastate kaupa

2025 2026 2027 2028

Kokkuhoid 1 340 000 1 380 000 1 460 000 1 540 000

SKA andmetel ei kaasne eelnõuga IT-arenduste kulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seonduvalt ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril, kuna eelnõu on seotud 2025. aasta riigieelarve seaduse

eelnõuga.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule ning Sotsiaalkindlustusametile.

8

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Ministeeriumid

Meie 04.09.2024 nr 1.2-2/84-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (pensionäritoetus). Palume kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 06.09.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Merle Sumil-Laanemaa [email protected]