Projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusega

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-7/1495

Projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusega

Edastame Teile projekteerimistingimuste eelnõu rohevesiniku tootmisüksuse ja

tankimistaristu rajamiseks asukohaga Põhja-Pärnumaa vald, Metsaküla, Liiva maaüksusele

(katastritunnus 27601:005:0031).

Kaaskirjaga on lisatud projekteerimistingimuste eelnõu koos lisadega. Palume ettepanekud

ja seisukohad projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitada 10 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Olev

vallaarhitekt

Lisad: Projekteerimistingimuste andmise eelnõu

Lisa.1 Projekteerimistingimused

Lisa.2. Asendiskeem

Lisa 3. KSH eelhinnang

Lisa 4. Tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüs.

Tootsi vesiniku tootmisüksuse (1 MW) ja

mobiilsete mahutite täitmispunkti rajamine

Liiva, Metsaküla, Põhja-Pärnumaa vald

Keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tellija: Enefit Green AS

Lelle 22

11318, Tallinn

Koostaja: Consultare OÜ (Kristo Kiiker, Mari Raidla)

Vabaduse pst 174b

10917 Tallinn

Versioon: 2

Kuupäev: 06.08.2024

2

Sisukord

1. Sissejuhatus....................................................................................................................................3

2. Seadusandlikud aspektid ................................................................................................................4

3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ...................................................................................6

3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .....................................................................................6

3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid ............................................................................................8

3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine ................................................................................9

3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ......................................... 10

3.2.3. Heide vette ja pinnasesse........................................................................................... 11

3.2.4. Jäätmed ..................................................................................................................... 11

4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................... 12

5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................... 15

5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ... 15

5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid ....................................................... 16

5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 16

5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 17

5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad ........................................................... 18

5.3. Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................................ 18

5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad ....................................................................................... 19

5.5. Pinnavormid ja pinnas ....................................................................................................... 19

5.6. Maavarad .......................................................................................................................... 20

5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused ........................................................ 20

5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .......................... 20

6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele .................................................................................... 21

6.1. Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................... 21

6.1.1. Natura eelhindamine ................................................................................................. 21

6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................ 22

6.1.3. Mõju rohevõrgustikule, vääriselupaikadele, väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 22

6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele .......................................................................... 22

6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele ................................ 24

6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju ........................................................... 25

6.5. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................... 25

6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale....................................................... 25

6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus ................................................ 30

6.8. Kliimamõjudega arvestamine ............................................................................................. 31

6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega .................................................................................................................................. 32

6.10. Keskkonnameetmed ...................................................................................................... 32

7. Eelhinnangu järeldus ................................................................................................................ 33

8. Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 36

Lisad ................................................................................................................................................. 38

Lisa 1. Fotod .................................................................................................................................. 38

3

1. Sissejuhatus

Käesolevaks tööks on keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmine vesiniku tootmisüksuse

rajamisele. Vesiniku tootmisüksust kavandatakse Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla

külla. Töö eesmärk on anda piisav alusinfo vesiniku tootmisüksuse rajamiseks vajalike lubade

väljastajatele.

Käesoleva töö koostamisel on aluseks võetud Tellija (Enefit Green AS) poolt esitatud informatsioon

kavandatava tegevuse kohta.

Käesoleva töö koostasid Consultare OÜ keskkonnaeksperdid Mari Raidla ja Kristo Kiiker. Töös

käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid

keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või

mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik

kasutada KMH algatamise vajalikkuse üle hindamisel.

4

2. Seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS)1.

KeHJS § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Samuti kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on

punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud

ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-

, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid

keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Võttes arvesse, et...:

a) elektrolüüs on keemiline protsess;

b) anorgaanilised põhikemikaalid on loetletud Euroopa Komisjoni juhendis2, sh on gaasiline vesinik

loetelus nimetatud;

c) "tööstuslik maht" on KeHJS-es ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata;

d) "mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on defineeritud Euroopa

Komisjoni juhendis3 , kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses

toimub keemiline protsess ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete

järjestatus ja omavaheline seotus anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib

tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11 täielikult ei kohaldu.

...ei ole KMH algatamise vajadus üheselt selge ning keskkonnamõju eelhinnangu koostaja hinnangul

on võimalik kaalutleda KMH algatamise vajadust. Kui vesiniku tootmisüksuse rajamist defineeritakse

ülalkirjeldatud tegevusena, siis on vajalik läbi viia KMH.

Juhul, kui tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul

otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu

Vabariigi Valitsuse määrusega4. Vesiniku tootmisüksus on kemikaaliseaduse tähenduses C kategooria

ohtlik käitis, mida ei ole nimetatud tegevusvaldkondade all, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv 2 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 3 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 4 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

5

hindamise vajalikkuse eelhinnang. Samas tuleb määruse § 16 punkt 1 alusel KMH vajalikkuse

eelhinnang anda ka muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju.

Käesolev analüüs lähtub eelhinnangus kajastatava teabe sisust, mis on sätestatud KeHJS § 61 alusel

ning mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ 5 . Käesolevas eelhinnangus on lisaks lähtutud Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning eelhindamise juhendmaterjalidest6.

5 Vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 6 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

6

3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 1 MW. Vesiniku tootmise

käitises soovitakse toota elektrolüüseri abil vesinikku ja sellega transporditavaid mahuteid (ingl k tube

trailer) täita.

Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Liiva kinnistul

(katastritunnus: 27601:005:0031), mis on 100% tootmismaa (joonis 1). Maa on munitsipaalomandis.

Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi lähedusse, sest

rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin7 taastuvenergia tootmisüksusega.

Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva

hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid

mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse.

Esialgne pilootprojekt on kavandatud 1 MW elektrolüüseriga, kus vesiniku maksimaalne tootmismaht

oleks 200 Nm3/h (Nm3 on Normal cubic meter) ehk 18 kg/h.

Vesiniku tootmisprotsess

Vesinik (H2) on laialdaselt leiduv element ja enim leidub vesinikku vees (H2O).

Elektrolüüs on protsess, kus vesi lagundatakse alalisvoolu toimel vesinikuks ja hapnikuks (joonis 2).

Elektrivool juhitakse läbi kahe elektroodi, mida eraldab elektrit juhtiv elektrolüüt või „ioonide

transpordikeskkond“. Selle käigus tekib negatiivsel elektroodil (katoodil) vesinik ja positiivsel

elektroodil (anoodil) hapnik. Leeliseline elektrolüüs on käesoleval ajal maailmas kõige laialdasemalt

kasutusel olev ja soodsaim elektrolüüsitehnoloogia. Elektrolüüsiga toodetud vesinik kogutakse kokku

ja hapnik juhitakse atmosfääri.

7 Elektrituruseaduse järgi on otseliin võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks.

Joonis 1. Kavandatava Tootsi vesiniku tootmisüksuse asukoht8.

8 Aluskaart: Maa-amet, 2024

Joonis 2. Elektrolüüsi protsess.

Vesiniku tootmiseks peab vesi olema demineraliseeritud (DM). Selleks saab rakendada näiteks

ioonvahetuse või pöördosmoosi meetodit. Antud tehnoloogiatega tekkiv heitvesi9 on tehnoloogiate

erinevuste tõttu erineva koostise ja kogusega, mis pole Tellijale teada. Heitvee koostis oleneb ka

algsest toorveest.

Pärast elektrolüüserit vesinik komprimeeritakse ehk surutakse kokku. Maksimaalne komprimeeritud

vesiniku kogus üksuses on alla 1 tonni (vahelao ja mobiilse mahutiga). Ööpäevas toodetakse

maksimaalselt 432 kg vesinikku. Äraveo maksimum on 440 kg, mis tähendab, et mobiilse mahuti

minimaalseks täitmise ajaks on üks ööpäev. Pilootprojektis on planeeritud vesiniku äravedu üks kord

päevas. Maksimaalne töörõhk on kuni 520 bar. Tootmisüksuses kasutatakse nii statsionaarseid kui ka

mobiilseid vesinikumahuteid.

3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid

Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 järgi on vesinik teatud koguses määratletud ohtliku

kemikaalina10. Ettevõte klassifitseerub C kategooria ohtlikuks ettevõtteks, kuna ettevõttes käideldakse

vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on suurem kui 0,5 tonni ja väiksem kui 5 tonni (Qa).

Tegevuse jaoks tuleb taotleda keskkonna kompleksluba, kui tegemist on keemiatööstuse

alltegevusvaldkonnaga, kus toimub gaasiliste ainete – vesiniku – tootmine 11 . Vabariigi Valitsuse

määruse nr 89 alusel ei ole vesiniku tootmise valdkonnas künnisvõimsust määratud. Kompleksluba

9 Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 11 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

9

tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Kompleksluba asendab

keskkonnaluba (välisõhu saasteluba, jäätmeluba ja vee erikasutusluba).

Keskkonna kompleksloa menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki,

arvestades tööstusheidete seaduses 12 sätestatud erisusi. Kompleksloa kohustusega seotud käitise

kasutamise üldpõhimõtted on sätestatud tööstusheidete seaduse §-s 26.

3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine

Ülevaade elektrolüüseri tehnilistest näitajatest ja vajaminevatest ressurssidest 1 MW võimsuse juures,

on tabelis 1.

Tabel 1. Elektrolüüseri tehnilised näitajad.

Elektro- lüüseri võimsus

Elektri kasutus, GWh/a (70 KWh/kg H2 kohta)

H2 kogus, Nm3/h

H2 kogus, kg/h

H2 kogus, kg/öö- päevas

DM vee vajadus l/h

DM vee vajadus, m3/kuus

Heit- vesi, l/h (1/3 toor- veest)

Heitvesi m3/öö- päevas

Ligi- kaudne toorvee vajadus m3/ööp

1 MW 11 200 18 432 164 118 82 2 6

Joonis 3. Sisendid ja väljundid leeliselise elektrolüüseri protsessis13.

Energia kasutamine

Vesiniku kokkusurumine ja transport on väga energiamahukad protsessid, sellepärast toodetakse ja

tarbitakse valdav osa maailma vesinikust lokaalselt14.

Vesiniku tootmisel arvestatakse üldjuhul maksimaalseks energiakuluks 5,2 kWh/Nm3. Abiseadmete

kasutusega koos, on ühe normaalkuupmeetri vesiniku tootmisel elektrikulu 6 kWh/Nm3 H2 kohta, mis

12 Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv 13 Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil. Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf 14 Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav: http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx

10

teeb igakuiseks elektrikasutuseks kuni 1100 MWh. 1 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus 11

GWh/aastas.

Ressursside kasutamine

Leeliselise elektrolüüseri süsteemis ei kasutata enamasti haruldasi ega väärismetalle.

Tootmistegevuses kasutatakse vett. Tootmises elektrolüüseri jaoks vajamineva demineraliseeritud vee

näitajad on tabelis 2.

Tabel 2. Näide elektrolüüseri jaoks vajaliku demineraliseeritud vee näitajatest.

Omadused Tehniline näitaja

Happelisus (pH) 7-8

Juhtivus ≤ 12 µS/cm

Kloriidioon ≤ 2 ppm

Hägusus ≤ 1 ppm

Ehitustegevus

Vesiniku tootmisseadmed ning transpordiveokid vajavad spetsiaalset tugevdatud aluspinda. Vajalik on

pinnase koorimine tootmisalalt, vajadusel tagasitäite teostamine mineraalse materjaliga.

Tootmisseadmed tuleb toestada ja fikseerida. Veokitele on vaja tugevdatud pinnasega platsi, kust

transporditakse täidetud vesiniku mahutid sihtkohtadesse. Tegemist on väikesemahulise

ehitustegevusega. Vajamineva materjali täpsed mahud ei ole teada.

3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

Euroopa Komisjoni määratluses 15 tähendab saastevaba vesinik vesinikku, mis on toodetud vee

elektrolüüsil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga. Antud projekti puhul pärineb

tootmiseks kasutatav elektrienergia Sopi-Tootsi taastuvenergeetikaalalt (toodetakse tuule- ja

päikeseenergiat) ja käitises toodetavat vesinikku saab käsitleda saastevaba vesinikuna.

Heide välisõhku

Vesiniku tootmisüksuse tegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid

välisõhku, kasvuhooneefekti tekitavate ainete heiteid ega muid saasteainete heiteid.

Elektrolüüseri seiskamisel (avariiolukord) kasutatakse lämmastikku (N2), et juhtida vesinik süsteemist

välja (süsteemi tühjendada). N2 kasutamine vesinikutootmise seadmetes torustiku tühjendamisel on

seotud ohutusega. Kuna vesinik on väga kergesti süttiv ja plahvatusohtlik gaas, on oluline tagada, et

torustikku ei oleks jäänud vesinikku enne hooldus- või remonditöid ning elektrolüüseri seiskamisel. N2

kasutamine torustiku tühjendamisel on oluline ja levinud ohutus- ja hooldusmeetod vesiniku tootmise

seadmetes.

Vajaminev lämmastiku kogus oleneb elektrolüüseri seiskamise kordadest. Lämmastik suunatakse

süsteemi üldjuhul 15-20 minutit pärast elektrolüüseri seiskumist. 1 MW võimsusega elektrolüüseritel

jääb aastane lämmastiku maksimaalne kogus eeldatavasti 1200 l juurde. Lämmastikku hoiustatakse

balloonis.

15 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“

11

Lõhn

Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid.

Müra

Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada paakide või

haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A)

tootmiskohas16. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A).

Müra tekitavad ka veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 1 MW

tootmisvõimsuse juures on üks veok päevas.

Vibratsioon

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on

seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 520 barise rõhu.

Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale veel teada.

Teatud vibratsiooni võivad tekitada veokid, mis vesinikumahuteid transpordivad.

Valgustus

Valgustust vajavad valvesüsteem ja mobiilsete mahutite täitmise korraldus, kuid käitis ise

tootmisprotsessis valgusallikat ei vaja.

Soojus

Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C.

Kiirgus

Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas.

3.2.3. Heide vette ja pinnasesse

Elektrolüüseris kasutatakse ainult demineraliseeri vett (DM), seega on vaja puurkaevust või

ühisveevärgist saadud vett eeltöödelda. Vee puhastamisel tekib kõrgema mineraalide

kontsentratsioonidega heitvett, mida soovitakse antud projektis tagasi keskkonda suunata. Heitvee

täpne koostis ei ole teada, kuna see sõltub vee puhastuse tehnoloogiast ja algse vee koostisest. Heitvee

eeldatav kogus 1 MW tootmisvõimsuse juures on 2 m3/ööpäevas (ligikaudu 82 l/h). Pärast vesiniku

tootmist ja puhastamist tekib lisaks vett maksimaalselt 1 l/h, mis suunatakse tagasi tootmissüsteemi

või keskkonda.

3.2.4. Jäätmed

Vesiniku tootmisprotsessis olulisel määral jäätmeid ei teki. Käitises kasutatakse 1 MW võimsuse kohta

ligikaudu 13 kg vanaadiumoksiidi (V205) ja 2000 kg kaaliumhüdroksiidi (KOH), millest valmistatakse

elektrolüüt. Normaaltöötingimustes elektrolüüti ei kulu ja täiendavat leelist tuleb vajadusel lisada

ainult üks kord aastas. Umbes 10 aasta möödudes elektrolüüseri virn (ingl k stack) degradeerub ja tuleb

paigaldada uus virn. Käitises tekkivad jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele või hooldust pakkuvale

ettevõttele.

16 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112

12

4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonna planeering

Maakonnaplaneeringu kohaselt on taastuvenergeetika valdkonnas perspektiivne edasi arendada

kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja

päikseenergial.

Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering

Tuulikuparkide arenduspiirkonnad Pärnumaal on kehtestatud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga.

Arenduspiirkondade sees on näidatud arendusalad ning tuuleenergeetika ruumilise arendamise

põhimõtted ja teemaplaneeringu elluviimise tingimused.

Projektiala jääb tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusala P8 lähedale ning on

seal kavandatud tegevusega otseselt seotud (joonis 4).

Joonis 4. Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusala P8 Vändra vallas (end.).

13

Vändra valla üldplaneering endise Kaisma valla osas

Kehtivas üldplaneeringus on antud projektialale tootmismaa juhtotstarve, mis vastab maa

sihtotstarbele.

Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering

Liiva kinnistu jääb teemaplaneeringu alast välja, selle serva. Teemaplaneering koostati elektrituulikute

ja neid teenindava infrastruktuuri (st tervikuna tuulepark) osas sisuliselt detailplaneeringu

täpsusastmes ning planeering annab ehitiste projekteerimise aluseks olevad detailsed maakasutus- ja

ehitustingimused. Teemaplaneeringus on kavandatud asukohad 52-le elektrituulikule ja 2-le

tuulemõõdutornile.

Detailplaneeringud

Projektialal ei ole detailplaneeringuid algatatud ega kehtestatud17. Tootsi alevis Tootsi maanteel on

menetluses Rail Balticu Tootsi peatuse detailplaneering. Kavandatud tegevuste osas ei ole vastuolusid.

Tegevused on üksteist soodustavad – RB rongid tarbivad elektrit ning vesiniku tootmisüksuse eesmärk

on roheenergia salvestamine.

Arengudokumendid

Euroopa vesinikustrateegia

Euroopa Komisjon kinnitas 2020. aastal uue strateegia vesiniku kohta Euroopa Liidus. Selles

rõhutatakse, et lisaks taastuvallikatest toodetud elektrienergia kasutamisele ning ressursside

tõhusamale ja ringluspõhisemale kasutamisele, on tähtis osa ka vesinikul. Saastevaba vesiniku kiire

laialdane kasutuselevõtt on ELi jaoks otsustava tähtsusega, et kulutõhusalt saavutada kõrgem

kliimaeesmärk – s.o vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50%.

Käesolev projekt on kooskõlas Euroopa vesinikustrateegia eesmärkidega.

Strateegia „Eesti 2035“18

Strateegias on vajaliku muutusena märgitud ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise,

vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kasutuselevõtt, mille üheks osaks on

lühi- ja pikaajaliste taastuvenergia salvestusvõimaluste loomine.

Riiklik energia- ja kliimakava

Riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK 2030) tuuakse välja, et vesiniku rakendamisega eri

majandussektorites on võimalik kõige efektiivsemalt liikuda vähese süsinikuga majanduse poole. Lisaks

mainitakse REKK 2030-s, et vesinikku ja vesinikukütuseid on võimalik kasutada ka energiasalvestuses.

Pärnumaa kliimakava 203019

Kavandatud tegevus vastab kliimakavas seatud eesmärgile: „Pärnumaa toodab taastuvenergiat kaks

korda rohkem kui ise tarbib“ ning järgmistele kliimakava tegevussuundadele:

17 Maa-ameti planeeringute kaardirakendus, vaadatud 01.08.2024 18 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0&current_page=1 19 Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav: https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf

14

1. Vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30%, aidates avalikul ja erasektoril ning

kodumajapidamistel minna üle puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütuste

kasutamisele.

2. Toetada taastuvenergia arendamist omavalitsuse korraldustes ja menetlustes.

Kavandatud tegevus on kooskõlas kliimakavas kirjeldatud energeetikavaldkonna tegevusega

„Suurendada omatarbelise taastuvelektri kasutamist, arendada salvestusvõimekust ning toetada

suurtest energiatootmisüksustest otseliinide ja lähivõrkude rajamist (6 km reegel)“.

15

5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Projektialaks on Liiva kinnistu Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas (katastritunnus:

27601:005:0031). Katastriüksuse kogupindala on 4456 ha. Ala on osaliselt lage, võsastunud, osal alast

kasvavad suuremad puud (joonis 5, joonis 6). Kinnistul on mõned kraavid ja hoone (Lisa 1 foto 3).

Katastriüksus on munitsipaalomandis.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast põhjasuunda jäävad turbaväljad, metsad ning

veekogud, kuhu on rajamisel tuulepark. Lõunasse jääb Tootsi alev. Projektiala piirkonnas on valdavalt

tootmismaad.

Joonis 5. Vaade Liiva kinnistule Tööstuse tn ja Tööstuse põik tn ristist põhja suunas20.

Joonis 6.Vaade Liiva kinnistult lõuna suunas Tootsi alevile21.

Asustus

Põhja-Pärnumaa vallas on 01.02.2024 seisuga 7866 elanikku. Suurimad asulad on Vändra alev, Pärnu-

Jaagupi alev ja Tootsi alev. Liiva kinnistu piirneb vahetult Tootsi aleviga.

Liiva kinnistuga piirnevad tootmis- ja transpordimaad. Vahetult Tööstuse tänavaga piirneb

üldkasutatav maa (Tööstuse tn 7, 63801:001:0246, munitsipaalomandis). Tegemist on haljasalaga, kus

puhkerajatisi ei ole. Liiva kinnistust edelas on munitsipaalomandis maatulundusmaad (Põrgupõhja tn

7, 63801:001:0732; joonis 7).

20 Google Maps, 2024. Foto on jäädvustatud juulis 2011. 21 Google Maps, 2024. Foto on jäädvustatud juulis 2011.

16

Projektialale lähimad hoonestatud elamumaad on Kesk tn 16 (80501:001:0024; korterelamu, kus

hoone jääb Liiva kinnistust ligikaudu 100 m kaugusele)

Lähim ühiskondlik ehitis jääb 160 m kaugusele (Tööstuse tn 5, 80501:001:0098), kus on Eesti

Turbamuuseum Tootsis, Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus.

Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänavalt ning põhjast uus

avalik tee (rajati koos Sopi-Tootsi tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere

kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini.

Joonis 7. Maakasutus projektiala piirkonnas22.

5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid

5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatav vesiniku tootmisüksus ei paikne Natura 2000 alal ega selle läheduses. Projektialale lähimad

Natura 2000 alad on:

 Mõrdama loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 1,6 km kaugusel idas

ja mille kaitse-eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)23;

22 Maa-ameti maainfo kaardirakendus, 2024 23 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

17

 Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 3,9 km kaugusel

loodes. Ämmamäe loodusala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi –

vanad laialehised metsad (*9020) kaitse24.

5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat

loodusobjekti (joonis 8).

Projektialale lähimad kaitstavad loodusobjektid on:

 II kaitsekategooriasse kuuluva valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) elupaik (Tootsi

alevis) 700 m kaugusel;

 II kaitsekategooriasse kuuluva eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. Esthonica) leiukoht

780 m kaugusel;

 II kaitsekategooriasse kuuluva laululuige (Cygnus cygnus) ja III kaitsekategooriasse kuuluva

hallpõsk-püti (Podiceps grisegena) elupaik 840 m kaugusel.

Joonis 8. Kaitstavad loodusobjektid (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)25.

Lisaks EELIS-sse kantud andmetele, on piirkonnas (Tootsi Suursoo alal) teada muid kaitsealuseid

linnuliike ning käsitiivalisi, mida täiendavalt uuriti Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu

ja selle KSH koostamise protsessis26,27.

24 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 25 Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 26 Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. 27 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

18

5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad

Pärnu maakonna planeeringu järgi ei asu projektiala rohevõrgustikus. Projektialal kasvab puid ning ala

on osaliselt lage. Tootmisüksuse rajamiseks ei eemaldata olulisel määral kõrghaljastust.

Projektialal ja vahetus läheduses ei ole vääriselupaiku (VEP). Lähimad VEP-id on ligikaudu 1 km

kaugusel.

5.3. Põhjavesi ja pinnavesi

Põhjavesi

Projektialal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Veekompleksi iseloomustavad lõheliste ja karstunud

kivimite põhjaveekihid (joonis 9).

Joonis 9. Põhjavee kaitstus28.

Vesiniku tootmisprotsessis soovitakse kasutada põhjavett ning rajada puurkaev või liituda

ühisveevärgiga.

Projektialal levivad järgmised põhjaveekihid (lisatud seisundihinnangud 2020. aasta seisuga29):

1) Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum, mis on 2020. aasta hinnangute järgi heas

(ohustatud) seisundis.

2) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, mis on 2020. aasta

hinnangute järgi heas (ohustatud) seisundis.

28 Maa-ameti geoloogilised kaardid, vaadatud 25.07.2024 29 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41

19

Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Kehtestatud varu suurus Siluri-

Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis on 2000 m3/ööpäevas 30 . Alal on järgmised

puurkaevud/põhjaveehaarded: PRK0006372, PRK0006332, PRK0006340. Puurkaevudega võetakse

olmevett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Pärnu alamvesikonnas. PRK0006340 on ühisveevärgi

puurkaev.

Pinnavesi, sh maaparandussüsteemid

Projektialal ja selle läheduses ei ole looduslikke pinnaveekogusid. Kinnistul on üksikud kraavid, kuid

alal ei ole maaparandusehitisi, st kraavid ei ole ühegi maaparandussüsteemi osad (joonis 10).

Joonis 10. Maaparandussüsteemid31.

5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad

Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas32.

5.5. Pinnavormid ja pinnas

Projektialal on maapind tasase reljeefiga (maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 30-32 m). Veidi

kõrgema reljeefiga on endise turbaraudtee tamm, mis läbib kinnistut. Piirkonnas on pinnakatteks

moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk33.

30 EELIS, vaadatud 25.07.2024 31 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024 32 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 33 Maa-ameti geoloogiliste kaartide rakendus, vaadatud 25.07.2024

20

5.6. Maavarad

Projektialal ei ole maardlana arvel olevaid alasid ega mäeeraldisi34.

5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused

Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid ega väärtuslikke maastikke. Projektiala ei

paikne väärtuslikul põllumajandusmaal.

Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina.

Säilinud on raudteetamm, relsid võeti üles juba 2009. aastal 35 . Lisaks on rööpmepaar kinnistu

lõunaservas.

5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja

künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on C-kategooria ettevõte.

Vesinik on tule- ja plahvatusohtlik gaas. Seetõttu kehtivad vesinikuhoidlatele (nagu ka teistele

tuleohtlike ainete, nt vedelgaasi- ja bensiinihoidlatele) ohutusnõuded. Kavandatav vesiniku

tootmisüksus on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte, sest vesiniku kogus ühel ajahetkel käitises

on vähem kui 5 tonni, kuid rohkem kui alammäär ehk 0,5 tonni36. Arendaja hinnangul on tavapäraselt

tootmisüksuses kuni 1 tonni vesinikku.

Projektiala läheduses on tootmismaad, kuid ei ole ohtlikke käitisi37. Projektialale lähimad ohtlikud ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtted jäävad ligikaudu 15 km kaugusele, seega ei jää kavandatav käitis

muude naabruses asuvate ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasse (ohualad ei liitu).

Projektialal ei ole jääkreostusobjekte38.

34 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 35 EELIS, vaadatud 25.07.2024 36 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 37 Maa-ameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse kaardirakendus, vaadatud 26.07.2024 38 EELIS, vaadatud 26.07.2024

21

6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele

6.1. Mõju looduskeskkonnale

6.1.1. Natura eelhindamine

Natura eelhindamine aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala kaitse-

eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse

projekti tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel

koosmõjus teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et

tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud.

Hindamise läbiviimisel lähtutakse Natura hindamise juhisest39.

 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale

lähimad Natura 2000 alad on Mõrdama loodusala (umbes 1,6 km kaugusel idas) ning Ämmamäe

loodusala (umbes 3,9 km kaugusel loodes).

Mõrdama loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Ämmamäe loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi vanad laialehised

metsad (*9020).

 Kas projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik?

Projekt ei ole seotud Mõrdama loodusala ega Ämmamäe loodusala kaitsekorraga ega ole kaitsekorra

elluviimiseks vajalik.

 Projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 1 MW. Vesiniku

tootmisüksus paigaldatakse Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaama lähedusse, mis paikneb Tootsi

tuulepargi alal, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin taastuvenergia tootmisüksusega.

Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva

hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid

mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse.

Tootmisüksus rajatakse Liiva kinnistule, mis on 100% tootmismaa. Veevõtuks rajatakse puurkaev või

liitutakse ühisveevärgiga. Taotletav veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes

177 m3/kuus). Tootmise käigus tekib heitvett umbes 2 m3/ööpäevas, mis on võrreldes algse veega

kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Ligipääs alale toimub mööda olemasolevaid teid.

Maaparandustöid ei kavandata.

Tegevuste täpsem kirjeldus on ptk-s 3.

39 Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing.

22

 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Mõrdama ja Ämmamäe loodusalale ja nende kaitse-

eesmärkidele on välistatud, kuna projektiga ei kavandata tegevusi, mille mõjuala võiks ulatuda

nimetatud loodusaladeni (1,6-3,9 km kaugusel).

6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat

loodusobjekti. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik

situatsioon ega vähene väärtuslike elupaikade pindala, kuna tegemist on tootmismaaga. Vesiniku

tootmisüksus ei loo takistusi lindude või käsitiivaliste lennuteele, kuna tegemist on madala ehitisega.

Projekti tegevustega seotud mõjud, mis võivad ulatuda kinnistust kaugemale, on eelkõige seotud

välisõhu mõjutustega (nt müra ning ohtlike ainete käitlemisega seotud ohud). Müra, vibratsioon,

plahvatusoht jms ohud maandatakse, et välistada olulised keskkonnamõjud piirkonna elanikele,

hoonetele jm. Seega olulisi mõjusid ei avaldu kaitsealustele liikidele.

6.1.3. Mõju rohevõrgustikule, vääriselupaikadele, väärtuslikule põllumajandusmaale

Mõju rohevõrgustikule

Oluline mõju rohevõrgustikule puudub, kuna projektiala ei asu rohevõrgustikus.

Mõju vääriselupaikadele

Vesiniku tootmisüksuse rajamisel puuduvad mõjud vääriselupaikadele, kuna projektialal VEP-id

puuduvad ning projektiga ei kavandata tegevusi, millel oleks vääriselupaikadele kaudne mõju (nt

veerežiimi muutmine).

Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale

Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele ega

pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslikku põllumajandusmaad.

6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele

Mõju põhjaveele

Ühe kilogrammi vesiniku tootmiseks läheb vaja vähemalt 9 liitrit demineraliseeritud vett. Taotletav

veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes 177 m3/kuus).

Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 8940 (vt ka ptk 3.2). Kompleksluba tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus

ulatuses. Kuna mõiste „tööstuslik ulatus“ on täpsemalt defineerimata, siis on võimalik loa andjal

kaaluda kompleksloa taotlemise vajadust. Kui kompleksluba ei pea taotlema, siis tuleb taotleda

veeluba, kuna põhjavett võetakse rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas.

40 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

23

Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Kehtestatud varu suurus Siluri-

Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis on 2000 m3/ööpäevas. Põhjaveevaru kasutatakse kolmest

puurkaevust (PRK0006372, PRK0006332, PRK0006340), millest viimane on ühisveevärgi puurkaev.

ÜVKs41 on märgitud, et veevõtt toimub eelkõige ühest puurkaevust (6340), teised puurkaevud on

reservis. Ühisveevärgi puurkaevule väljastatud keskkonnakaitseloas on lubatud maksimaalne veevõtt

100 m3/ööpäevas42.

Võimalusel tuleb liituda ühisveevärgiga. Kui see ei ole võimalik, siis rajada puurkaev. Olemasolevate

andmete põhjal on vaba vee hulk piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu

põhjaveekogumist veevõtuks ning tarbitava vee hulk (ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud

põhjaveevaru.

Kavandatud veevõttu, kehtestatud põhjaveevaru ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei

avaldu olulist mõju põhjaveele, kui liitutakse ühisveevärgiga või rajatakse puurkaev vastavalt

seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning

selle käitamisel järgitakse hooldusalal43 seatud nõudeid.

Mõju pinnaveele

Mõju pinnaveele võiks avalduda läbi veerežiimi muutmise või saasteainete sattumise pinnasesse või

pinnavette. Kavandatava tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 2

m3/ööpäevas (tabel 1). Võrdluseks, kõrval asuvast Sopi-Tootsi tuulepargist vabaneb kogu

kuivendatava ala kohta vett keskmiselt 1132 m3/ööp (0,013 m3/s), mis tuleb juhtida eesvoolu. Tootsi

Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s leiti, et tuulepargi ehituse käigus ärajuhitava

kuivendusvee kogus on väga väike võrreldes Are jõe vooluhulgaga (Are jõe äravool suureneb suurvee

ajal kümneid kordi)44. Vesiniku tootmisel tekkiv heitvesi sisuliselt niriseb pinnasesse või kraavi ning

ärajuhitava vee kogus jääb ebaolulisele tasemele.

Veeseadus ja selle alusel kehtestatud määrused ei käsitle vesiniku tootmiseks kasutatud vett. Vesiniku

tootmisel, sarnaselt jahutusveele, ei lisandu kasutamise käigus saasteaineid, kuid määruse45 sõnastuse

kohaselt, ei saa seda liigitada jahutusvee alla (kuna vett ei kasutata jahutamise otstarbel). Vesiniku

tootmisel tekkiv kasutatud vesi on heitvesi, kuna seda ei ole nimetatud Veeseaduse § 18 loetelus.

Tootmisel tekkiva vee omadused sõltuvad algvee koostisest. Võrreldes algse veega, on kasutatud vesi

kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Tootmisel tekkiv heitvesi ei ole reovesi, kuna see ei ületa

heite piirväärtusi46.

41 Tootsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027 muudatus 2017-2028. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4070/2201/7018/Lisa_1.pdf# 42 KOTKAS, vaadatud 26.07.2024 43 Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m. Hooldusalal ei ole lubatud muuhulgas rajada maaparandussüsteemi, ehitada selliseid ehitisi, millega kaasneb keskkonnaoht, juhtida pinnasesse heitvett või saasteaineid. 44 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 45 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 46 Nii pinnasesse kui veekogusse (suublasse) juhitav heitvesi peab vastama Veeseaduse paragrahvi 128 lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga/kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele. Saasteainete piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri määruse lisas 1.

24

Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 8947, kompleksluba käsitleb ka vee erikasutusega seotud tegevusi. Kui Keskkonnaamet hindab, et

tegemist ei ole tööstuslikus mahus tootmisega ning kompleksluba ei ole vajalik, siis tuleb taotleda

veeluba kui veekogusse juhitakse rohkem kui üks kuupmeetrit heitvett ööpäevas või pinnasesse

juhitakse rohkem kui viis kuupmeetrit heitvett ööpäevas ning see tegevus vastab heitvee suublasse

juhtimise nõuetele. Tootsi vesiniku tootmisüksuses tekkiv heitvee kogus on 2 m3/ööpäevas. Seega

tuleb taotleda veeluba, kui heitvett juhitakse veekogusse ning veeluba ei tule taotleda, kui heitvett

juhitakse pinnasesse.

Arendaja peab hindama ning loa andjatega vajadusel konsulteerima, kas juhtida vett pinnasesse või

veekogusse. Kasutatud vee pinnasesse juhtimise all mõeldakse vee hajutatult pinnasesse immutamist.

Kavandatud 1 MW tootmisvõimsuse juures tekkiv heitvee kogus (2 m3/ööpäevas) on sedavõrd väike,

et ei mõjuta veetaset ega vooluhulkasid kraavis. Krundil olemasolevad kraavid ei ole ühegi

maaparandussüsteemi osad.

Olemasolevate teadmiste põhja vastab heitvesi Keskkonnaministri määruses48 toodud nõuetele. Kui

heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimisel järgitakse Veeseaduses ning selle alusel kehtestatud

määrustes seatud nõudeid, vajadusel täiendavalt keskkonnaloaga seatud nõudeid, siis olulist

keskkonnamõju heitvee keskkonda juhtimise kaudu ei avaldu.

Mõju pinnasele

Vesiniku tootmisseadmete paigaldamine eeldab tugevdatud aluspinna rajamist, mis on

väikesemahuline ehitustegevus.

Sarnaste tavapäraste ehitustööde käigus saasteaineid keskkonda ei leki või on keskkonda lekkivate

saasteainete potentsiaalsed kogused väga väikesed ning mõju jääb ebaolulisele tasemele. Ehitusaegne

õnnetuste mõju pinnasele saab tekkida ehitusmehhanismide või veokite õnnetuse korral, kui

keskkonda lekib kütust. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat,

mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Eeltoodud meetmete rakendamisel ei

kaasne projekti elluviimisega olulisi mõjusid pinnavormidele ja pinnasele. Projektiga ei rajata kõrgeid

muldeid ega nõlvasid, kus võiks tulevikus tekkida oht tuule- või mullaerosiooni tekkeks.

Kasutusetapis võib mõju avalduda eelkõige seoses võimalike avariidega. Kui ettevõttes järgitakse nii

õnnetuse ennetamiseks kui ka õnnetuste korral riskianalüüsis ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise

plaanis kajastatud abinõusid, siis olulist mõju ei avaldu.

6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele

Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on sätestatud maapõueseaduse §-s 14. Võttes arvesse, et

projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, siis

vesiniku tootmisüksuse rajamine ei halvenda maavaravaru seisundit ega sellele juurdepääsu

olemasolevat olukorda ning oluline mõju puudub.

47 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 48 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

25

6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju

Energia

1 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus ligikaudu 11 GWh/aastas. Tegemist on energiakuluka

tootmisega, mis on pigem arendaja risk. Energia kasutamisega seoses avaldub positiivne

keskkonnamõju, kuna vesiniku tootmisüksus kasutab vaid rohelist energiat ning toodetakse

saastevaba vesinikku.

Jäätmekäitlus

Ainukesed jäätmed, mis tekivad vesiniku tootmisprotsessis on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack)

degradeerumisega. Asenduse vajadus on kord 10 aasta jooksul. Vastav hooldus tellitakse teenusena

ning teenusepakkuja annab tekkivad jäätmed üle jäätmekäitlejatele.

Kui jäätmeid käideldakse vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

6.5. Mõju kultuuriväärtustele

Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina.

Säilinud on raudteetamm, relsid võeti üles juba 2009. aastal49. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku

kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest ja soovist.

Juhul, kui ehitusala kattub pärandkultuuriobjektiga, siis tuleb enne ehitustööde algust objekt

dokumenteerida ning info edastada registripidajale (RMK). Raudteetammile ehitamisel

pärandkultuuriobjekt selles lõigus hävineb, kuid suuremas osas säilib. Tegemist ei ole olulise

keskkonnamõjuga, kuna pärandkultuuriobjektide kaitsmine on maaomanikule vabatahtlik ning

käesoleval ajal ei ole teada, kas vesiniku tootmisüksust on võimalik rajada selliselt, et

pärandkultuuriobjekti ei kahjustata.

Muud mõjud kultuurimälestistele, miljööväärtuslikele aladele, väärtuslikele maastikele ja väärtuslikule

põllumajandusmaale, kuna selliseid väärtuseid alal ei ole.

6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale

Mõju taristule

Mobiilse mahuti maksimaalseks kaaluks on 20 tonni koos vesinikuga, veokite täismass on seega

ligikaudu 40 tonni. Kavandatav vesiniku tootmisüksus vajab igapäevast raskeveokite ligipääsu

aastaringselt.

Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänavalt ning põhjast uus

avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteelt

ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Ligipääsutee alternatiive kaaluti Tootsi Suursoo ala ja

tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus.

Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ning selle kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei

lisandu – seega olulist mõju taristule ei avaldu.

49 EELIS, vaadatud 25.07.2024

26

Visuaalsed mõjud ja valgusreostus

Vesiniku tootmisüksus on väikesemahuline ehitiste kompleks, mis ei ole maastikus silmatorkav.

Vesinikutehast valgustatakse minimaalses vajalikus mahus (platsi valgustus ning valvesüsteemi

rajamiseks vajaminev valgustus). Neil põhjustel ei avaldu olulisi visuaalseid mõjusid ega valgusreostust.

Mõju välisõhu seisundile

Välisõhu kvaliteeti reguleeritakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS)50 alusel ning piiratakse kolme

liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, inimtegevuse poolt tekitatavat müra ning ebameeldiva või

ärritava lõhnaga ainete heiteid. Inimeste tundlikkus nende häiringute suhtes on erinev, seejuures võib

häirivaks osutuda ka müra, vibratsioon ja õhusaaste, mis vastab kehtestatud normidele.

Saasteainete heited ning ebameeldiv lõhn

Välisõhku paisatavad saasteained ning ebameeldiv lõhn on üldjuhul seotud tootmistegevuse ja

transpordiga. Saasteainete õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisel eeldatakse olulise

keskkonnahäiringu tekkimist.

 Lämmastik

N2 kasutamine torustiku tühjendamisel võimaldab vesiniku asendamist inertse gaasiga, mis hoiab ära

põlemise või plahvatuse (H2 ja O2 reageerimine toimub tavaliselt plahvatuslikult ja moodustub vesi

(H2O)). H2 ja O2 omavahelist kokkusaamist hoiakse ära väljajuhtimisavade üksteisest võimalikult

kaugel hoidmisega.

Antud vesiniku tootmisprotsessi omadusi arvesse võttes ei toimu lämmastiku ja vesiniku reageerimist,

kuna vesinik reageerib lämmastikuga väga kõrge temperatuuri ja rõhu ning katalüsaatori juures

(nimetatakse Haberi protsessiks). Haberi protsess on ammoniaagi tootmise protsess, mis nõuab

järgmisi tingimusi:

1. Kõrge rõhk: Haberi protsessi jaoks on vajalik kõrge rõhk, tavaliselt vahemikus 150-200

atmosfääri. Kõrge rõhk soodustab reaktsiooni, kuna see surub gaasid kokku ja suurendab

nende tihedust.

2. Kõrge temperatuur: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka kõrge temperatuur, tavaliselt

vahemikus 400-500 kraadi Celsiuse järgi. Kõrge temperatuur soodustab reaktsiooni, kuna see

annab molekulidele piisavalt energiat, et nad saaksid reageerida.

3. Katalüsaator: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka katalüsaator, mis kiirendab reaktsiooni

kiirust. Tavaliselt kasutatakse raud-katalüsaatorit, mis aitab kaasa ammoniaagi tootmisele.

4. Õige suhe: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka õige suhe lähteainete vahel. Reaktsiooni jaoks

on vaja lämmastikku ja vesinikku suhtes 1:3.

Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C. Puudub katalüsaator. Seega ei ole

tootmisprotsessis selliseid tingimusi, mille korral lämmastik reageeriks vesinikuga ning tekiks

ammoniaak, millele on kehtestatud kriitiline tase51.

50 AÕKS, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv 51 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

27

Lämmastiku paiskamine atmosfääri avarii- või hoolduse olukorras ei avalda olulist mõju välisõhu

seisundile, kuna põhiosa lämmastikust esineb lihtainena atmosfääris (moodustab atmosfääriõhust

ligikaudu 78%). Atmosfääriõhu kaitse seadus ei reguleeri lämmastiku (N2) õhku paiskamist.

Vesiniku tootmisüksuse tegevuse käigus ei heideta välisõhku saasteainete või ebameeldiva või ärritava

lõhnaga aineid, mis oleks piiratud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel.

 Lõhn

Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui see ületab aasta lõhnatundide

osakaalu kogu aasta tundidest (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta

lõhnatundidest) 52 . Seejuures on maakasutuse seisukohalt kõige tundlikumad elamualad, teatud

otstarbega ühiskondlike ehitiste alad (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutused) ning puhke- ja virgestusalad.

Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid, seega selliseid

olulisi mõjusid ei avaldu.

 Liiklusest lähtuvad saasteaineid

Liiklusest lähtuva saaste puhul on heitgaaside seisukohalt olulised suure liiklussagedusega teed, mida

projektipiirkonnas ei ole. Lisaks, kõvakatteta teed (kruusateed) võivad kuival perioodil osutuda

oluliseks tolmuallikaks. Teede tolmamine võib olla probleemiks Tootsi alevit läbivas lõigus (vahetult

vesiniku tootmisüksuse piirkonnas Tööstuse tänaval).

Tuulepargi ehitamise ja käitamisaegseid liiklusvoogusid ja võimalikke mõjusid hinnati Tootsi Suursoo

ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Liikluskoormus, mis lisandub

vesiniku tootmisüksuse ehitamise ja kasutamisega, jääb ebaolulisele tasemele (üks veok päevas). Siiski,

võimalike häiringute minimeerimiseks, tuleb võimalusel transpordivood suunata põhja suunas, et

suured veokid ei läbiks Tootsi alevit.

 Müra

Välisõhus leviva müra mõju hindamisel eristatakse tööstusmüra ning liiklusmüra. Välisõhus levivat

müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ning selle seaduse alusel on kehtestatud müra

normtasemed53. Normtasemed jagunevad:

1) müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid),

2) müra sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Uue

planeeringuga ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda

kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00)

ajavahemikust ja mürakategooriast. Alal lubatud välisõhu müratase sõltub mürakategooriast, mis

määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele (tabel 3). Projektialaga piirneval

Tootsi alevil, kus on potentsiaalsed müratundlikud alad, ÜP puudub.

52 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 53 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

28

Tabel 3. Müra normtasemed54

Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

I kategooria – virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed alad

55 päeval

50 öösel

55 päeval

40 öösel

50 päeval

40 öösel

45 päeval

35 öösel

II kategooria – haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu maa-alad,

rohealad

60 ja 651

päeval

55 ja 601 öösel

60 päeval

45 öösel

55 päeval

50 öösel

50 päeval

40 öösel

III kategooria – keskuse maa-alad

IV kategooria – ühiskondlike

hoonete maa-alad

65 ja 701

päeval

55 ja 601 öösel

65 päeval

50 öösel

60 päeval

50 öösel

55 päeval

45 öösel

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Tööstusmüra

Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada ka paakide või

haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A)

tootmiskohas55. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A).

Kavandatavale vesiniku tootmisüksusele lähimad potentsiaalsed müratundlikud alad on:

 Vähemalt 50 m kaugusel edelas on mitmete hoonetega maatulundusmaad aadressil Tööstuse

tn 7 (kasvuhooned, kuurid, laudad, võimalik, et ka kerged suvemajad), mille osas EHR-s

funktsiooni ei ole määratud, kuid ei saa välistada, et osades neist inimesed ka (hoo)-ajaliselt

elavad (joonis 11);

 Ligikaudu 100 m kaugusel asuv hoonestatud elamumaa aadressil Kesk tn 16, kus on

korterelamu. Kavandatava tootmisüksuse kaugus korterelamust on tõenäoliselt vähemalt 140

m;

 160 m kaugusel asuv ühiskondlik ehitis aadressil Tööstuse tn 5, kus on Eesti Turbamuuseum

Tootsis, Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus.

Ülaltoodud kaugused on ligikaudsed, kuna ei ole teada vesiniku tootmisüksuse täpsem asukoht

kinnistul.

Kuna müra normtasemed on seotud üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega

ning üldplaneeringu raames määratavate müra kategooriatega, siis on kohalikul omavalitsusel

kaalutlusõigus otsustada, kus ja millist müra normtaset nõuda. Võttes arvesse piirkonna tööstuslikku

iseloomu, ei ole projektiala läheduses eeldatavalt I kategooria ehk vaikseid alasid.

54 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 55 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112

29

Seega tuleb vesiniku tootmisüksuse rajamisel mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide

ületamiseks müratundlike alade juures siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Eelduslikult tuleb

vähemalt Kesk tn 16 hoones tagada II kategooria piirnormid. Asjakohased meetmed on näiteks

müratekitavate seadmete paigaldamine kinnisesse ruumi, mis isoleeritakse helisummutava

materjaliga. Seadmete ja tegevuste planeerimine kinnistul selliselt, et need paiknesid müratundlikest

aladest kaugemal jne. Meetmete rakendamise vajadust hinnatakse konkreetse tehnoloogilise

lahenduse ja seadmete väljavalimise järgselt. Asjakohaste meetmete rakendamisel ei ole põhjust

eeldada müra piirväärtuse ületamist ning olulist keskkonnamõju ei avaldu.

Joonis 11. Vaade piirkonnale lõunasuunast (projektiala on tähistatud punase täpiga)56.

Liiklusmüra

Projektialale on juurdepääs lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänava kaudu. Põhjast on juurdepääs

kruuskattega tee kaudu, mis suundub Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteele.

Liiklusmüra tekitavad veokid, mis transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 1

MW tootmisvõimsuse juures on üks veok päevas, seega on lisanduv liikluskoormus väga väike. 2023.

aasta alguses alustati Sopi-Tootsi tuulepargi ehitustöödega. Eelkõige suurenes liikluskoormus Tootsi

asula lähistele jäävatel teedel ja Tootsi alevis Tööstuse tänaval. Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega

olulist liikluskoormust ei lisandu, kuna ehitusperiood on lühike - tootmiseks vajalikud seadeldised on

mobiilsed ning neid ei ehitata valmis kohapeal vaid tuuakse valmislahendusena platsile ning

ühendatakse tootmisse.

Kuigi vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisanduv liikluskoormus (üks veok päevas) jääb ebaolulisele

tasemele, on soovitav eelistada põhja poolt suunduvat ligipääsu (mitte läbida Tootsi alevit). Kui see ei

56 Maa-ameti fotolao kaardirakendus, foto tehtud 03.05.2024

30

ole võimalik, siis veokite liikumine läbi müratundlike alade (Tootsi alevi) tuleb planeerida päevasele

ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.

 Vibratsioon

Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ 57 . Projektialale lähimad elamud või ühiskasutusega hooned on vähemalt 100-140 m

kaugusel. Ehitustegevuses ei kasutata selliseid tehnoloogiaid, mis võiks põhjustada olulist

vibratsioonitaset nende hoonete juures.

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on

seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 350 barise rõhu.

Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale teada. Võttes arvesse sellise

tootmisvõimsusega kompressorite tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda

lähimate hooneteni, seega ei avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol.

Liiklusega kaasnev vibratsioon on üldjuhul vähem aktuaalne teema kui samast teest lähtuv müra. Heas

seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis küündiks

eluhoonete piirväärtuste lähedale või põhjustaks kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus

(auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu

leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav piirväärtus.

Vesiniku tootmisüksusega seotud transpordivood jäävad ebaolulisele tasemele (eriti võrreldes

tuulepargi ehitusega seotud transpordivoogudega). Liiklusmüra vähendamiseks ette nähtud meetmed

on asjakohased ka vibratsioonihäiringute vähendamiseks.

6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus

Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Ettevõte koostab C-kategooria puhul vajalikud

ohutusalased dokumendid ning dokumendid kooskõlastatakse asjakohaste ametitega. Ohtlikule

ettevõttele seatud alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri

02.02.2016 määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning

ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“58.

Käitises võib käidelda ohtlikku kemikaali ohtlikkuse alamäärast või künniskogusest suuremas koguses

üksnes käitamisloa alusel ja antud projektis vesiniku kogus ületab alammäära, aga jääb C-kategooriaga

lubatud tasemele (alla 5 tonni). C-kategooria ohtliku ettevõtte käitaja koostab teabelehe, riskianalüüsi

ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ning rakendab neid õnnetuste ennetamiseks ning

õnnetuste korral. Käitise ohuala ulatus määratakse riskianalüüsis. C-kategooria ohtliku ettevõtte

ohuala ei ulatu eeldatavalt tuulikuteni.

Potentsiaalsed riskid on:

 Elektriseadmete käitamine (transformaatori purunemine)

 Demineraliseeritud vee ettevalmistus

o Leke peatakse ja lekke allikas parandatakse

 Tootmisüksuse käitamine (avarii)

57 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv 58 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv

31

o Vesiniku tootmisüksuse rikke korral suunatakse vesinik üksusest ja torudest

lämmastikuga välja

 Vesiniku komprimeerimine (kompressori rike)

o Vesinikku ei saa mahutitesse toota ja seetõttu elektrolüüseri töö tuleb seisata

 Vesiniku hoidmisehitised (mahuti rike)

o Vesinik lastakse mahutitest atmosfääri

Täpsemad riskid kirjeldatakse ja hinnatakse riskianalüüsis. Suurimaks ohuks on survemahutitega

seotud plahvatus, mille mahud määrab tehnoloogiapartner, kes ei ole Tellijale hetkel veel teada.

Plahvatusrisk viiakse asjakohaste meetmetega miinimumini. Lisaks tuleb käsitleda tuleohuga seotud

riske ning võimaliku vandaalitsemisega seotud riske.

Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle alamaktides sätestatud meetmeid, surveseadme

kaitseks vajalikke meetmeid59 ning riskianalüüsis välja töötatud meetmeid ning tegutseb vastavalt

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanile, siis on avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud

miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

6.8. Kliimamõjudega arvestamine

Kliimamuutustega seotud asjakohased riskid on veenappus, tormid, üleujutused ning tugevad

sademed. Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas.

Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Varu suurus on 2000

m3/ööpäevas. Keskkonnakaitselubades väljastatud mahte arvestades, on olemasolev vaba vee hulk

piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist veevõtuks ning tarbitava vee

hulk (1 MW tootmise juures ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud varu. Seega ei ole

veenappus eeldatavalt probleemiks antud tootmisvõimsuse juures ka kliimamõjusid arvesse võttes.

Tugevad sademed ei põhjusta eeldatavalt olulist riski, kuna objekti piirkonnas on piisavalt looduslikke

alasid, kus sademevesi saab looduslikult maapinda imbuda. Piirkonna veerežiimi ning geoloogiliste

omadustega arvestatakse planeerimis- ja ehitusprotsessis.

Tormid võivad põhjustada elektrikatkestusi ning seega ohtlikke olukordi tootmises. Arvestada tuleb ka

mujal realiseeruvaid riske, mis võivad takistada alale ligipääsu (nt vesinikumahuteid ei ole võimalik

soovitud sagedusega ära vedada, kuna alale ei pääse ligi). Risk on olemas, kuid selle mõju on

eeldatavalt väike, kuna projektialale on kaks ligipääsu, seejuures üks neist läbib tiheasustusala, kus

pikemaajalised takistused teedel on ebatõenäolised.

Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus vajadusel nähakse

ette meetmed elektritoite katkemise puhuks (näiteks katkematu elektritoite allika paigaldamine, et

ohutult süsteem peatada).

Võimalikest kliimamuutustest põhjustatud riskid ei realiseeru, kui võetakse kasutusele vastavad

meetmed.

59 Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv

32

6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Sopi-Tootsi tuuleparki rajatavad tuulikud jäävad minimaalselt 2 km kaugusele. Teadaolevalt60 ei kaasne

tuulikutega selliseid riske (nt tuulikute ümberkukkumine, labade murdumine jne), mis võiksid mõju

avaldada tootmisüksusele enam kui 2 km kaugusel. Tuulepark koostoimes vesiniku tootmisüksusega

võib mõju avaldada eelkõige läbi häiringute (müra), mis võib seada piiranguid nt elamute või muude

müratundlike objektide/alade rajamisele.

Vesiniku tootmisüksus võib seada piiranguid ümbritsevate alade maakasutusele käitise ohuala

ulatuses. Teadaolevalt ei ole vesiniku tootmisüksuse piirkonnas kavandatud muid tegevusi, mis

koosmõjus vesiniku tootmisüksusega võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

6.10. Keskkonnameetmed

 Vesiniku tootmisüksusele ligipääsuks kasutada eelistatavalt põhjasuunast lähtuvat avalikku

teed. Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi Tootsi alevi planeerida päevasele ajale.

Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.

 Vesiniku tootmisüksuse rajamisel tuleb mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide

ületamiseks, siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Eelduslikult tuleb vähemalt Kesk tn 16

hoone juures tagada II kategooria müra piirnormid. Tööstuse tn 7 osas tuleb müratundlikkus

koostöös kohaliku omavalitsusega välja selgitada. Müra vähendavate meetmete rakendamise

vajadust hinnatakse konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete väljavalimise järgselt.

Asjakohane on müra tekitavate seadmete paigaldamine kinnisesse ruumi, mis isoleeritakse

helisummutava materjaliga; vajadusel seadmete ja tegevuste planeerimine kinnistul selliselt,

et need paikneksid müratundlikest aladest kaugemal jne.

 Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus selgitatakse

välja riskid ning töötatakse välja meetmed ohuolukordade ära hoidmiseks ning käitumiseks

ohuolukorras. Meetmete välja töötamisel arvestatakse ka kliimariskidega.

 Ehitustegevusel ja tootmistegevuses rakendada tõhusaid meetmeid pinnase, pinna- ja

põhjavee reostamise vältimiseks. Tagada tuleb valmisolek avariiliste olukordadega

tegelemiseks, kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete

sattumise pinnasesse (kasutada tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid), tekkinud

reostus koheselt eemaldada.

 Selgitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud Lavassaare-Tootsi turbaraudtee kaitsevajadus

ja -võimalused koostöös maaomanikuga (kohalik omavalitsus). Kui pärandkultuuriobjekti ei ole

võimalik säilitada, siis enne ehitustööde algust objekt dokumenteerida ning info objekti osalise

hävimise kohta edastada registripidajale (Riigimetsa Majandamise Keskus).

60 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

33

7. Eelhinnangu järeldus

KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni projektiga kaasnevatest

keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest.

Aruandes esitatud teave peab olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude

mõistmiseks. Iga sellise aruandega võib kaasneda teatud määramatus olemasolevate andmete

piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu.

Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Liiva kinnistul

(katastritunnus: 27601:005:0031), mis on 100% tootmismaa. Maa on munitsipaalomandis. Vesiniku

tootmisüksus paigaldatakse Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi lähedusse, sest rohevesiniku

tootmiseks on vajalik otseliin taastuvenergia tootmisüksusega.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Projektialale lähimad Natura 2000 alad on Mõrdama loodusala (umbes 1,6 km kaugusel idas) ning

Ämmamäe loodusala (umbes 3,9 km kaugusel loodes). Objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et

vesiniku tootmisüksuse rajamine üksi või koosmõjus teiste tegevustega võiks avaldada ebasoodsat

mõju Mõrdama loodusala või Ämmamäe loodusala terviklikkusele või nende kaitse-eesmärkidele.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat

loodusobjekti. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik

situatsioon ega vähene väärtuslike elupaikade pindala, kuna tegemist on tootmismaaga. Vesiniku

tootmisüksus ei loo takistusi lindude või käsitiivaliste lennuteele, kuna tegemist on madala ehitisega.

Välisõhu mõjutused, nagu müra või ohtlike ainete käitlemisega seotud ohud maandatakse sellisele

tasemele, et olulised mõjud puuduvad. Eeltoodu põhjal ei avaldu vesiniku tootmisüksuse rajamisel

olulisi mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele.

Oluline mõju rohevõrgustikule ja vääriselupaikadele puudub, kuna projektialal selliseid väärtusi ei ole.

Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele

ega pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslikku põllumajandusmaad.

Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke,

arheoloogiatundlikke alasid ega muid kohalikul tasandil olulisi kultuuriväärtuslikke objekte, seega

projekti elluviimisega seoses puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.

Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina.

Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga, kuna pärandkultuuriobjektide kaitsmine on maaomanikule

vabatahtlik ning käesoleval ajal ei ole teada, kas vesiniku tootmisüksust on võimalik rajada selliselt, et

pärandkultuuriobjekti ei kahjustata.

Taotletav veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes 177 m3/kuus).

Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Olemasolevate andmete

põhjal on vaba vee hulk piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist

veevõtuks ning tarbitava vee hulk (ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud põhjaveevaru.

Kavandatud veevõttu, kehtestatud põhjaveevaru ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei

avaldu olulist mõju põhjaveele, kui liitutakse ühisveevärgiga või rajatakse puurkaev vastavalt

seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning

selle käitamisel järgitakse hooldusalal seatud nõudeid.

Kavandatud tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 2 m3/ööpäevas. Tekkinud

heitvesi juhitakse pinnasesse või veekogusse. Võrreldes algse veega, on kasutatud vees looduslike

34

mineraalainete kontsentratsioon kõrgem. Olemasolevate teadmiste põhjal vastab heitvesi

Keskkonnaministri määruses 61 toodud nõuetele ning heitvee kogus on väga väike. Seega olulist

keskkonnamõju pinna- ega põhjavee seisundile ei avaldu.

Olulist mõju pinnasele ei avaldu, kui kasutatakse tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid ning

võimalik reostus (avariiolukorras) likvideeritakse operatiivselt.

Projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, seega

oluline mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele puudub.

Vesiniku tootmisüksuse elektrikasutus on 11 GWh/aastas. Energia kasutamisega seoses avaldub

positiivne keskkonnamõju, kuna vesiniku tootmisüksus kasutab vaid rohelist energiat ning toodetakse

saastevaba vesinikku.

Vesiniku tootmisprotsessis tekkivad jäätmed on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack)

degradeerumisega, mille asendusvajadus tekib kord 10 aasta jooksul. Kui jäätmeid käideldakse

vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist mööda Tööstuse tänavat ning põhjast

uus avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere

kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ja

kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei lisandu – seega olulist mõju taristule ei avaldu.

Vesiniku tootmisprotsessis ei paisata välisõhku saasteaineid ega ebameeldivat lõhna, ei avaldu olulisi

visuaalseid mõjusid ega valgusreostust.

Vesiniku tootmisel kasutatavad tootmisseadmed on üldjuhul vaiksed. Peamised välismüra allikad

vesiniku tootmiskohas on kompressorid ja muud protsessiseadmed, paakide või haagiste õhutamine.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel on müratundlik ala üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Tootsi alevis ei ole üldplaneeringut

kehtestatud, seega ei ole müratundlikke alasid määratud. Selleks, et olulist keskkonnamõju (häiringut

kohalikele elanikele) ei avalduks, tuleb vesiniku tootmisüksuse rajamisel mürataset hinnata ning kui on

oht müra piirnormide ületamiseks nt elamute juures, siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Liiklusega

olulist müra ei kaasne, kuna lisanduv liikluskoormus väga väike.

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Võttes aluseks kompressorite

tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda lähimate hooneteni, seega ei

avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol.

Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle

alamaktides sätestatud meetmeid ning surveseadme kaitseks vajalikke meetmeid, siis on

avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

Kavandatav tegevus aitab kaasa EL ning Eesti riiklike eesmärkide saavutamisele, mis on seotud CO2

heite vähendamisega – energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju, kuna

toodetakse saastevaba vesinikku.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on

punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on

61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

35

järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi

põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või

biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Eelhinnangu koostajate

hinnangul ei ole KMH algatamise vajadus antud projekti puhul üheselt selge, kuna mõiste "tööstuslik

maht" on KeHJS-s ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata ning sõnastus "mitu seadet on

järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on küll defineeritud Euroopa Komisjoni juhendis62,

kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses toimub keemiline protsess

ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete järjestatus ja omavaheline seotus

anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11

täielikult ei kohaldu. Eeltoodu põhjal on KMeH koostajate hinnangul võimalik kaalutleda KMH

algatamise vajadust.

Käesoleva eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu

KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju.

62 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download

36

8. Kasutatud allikad

Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav:

http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx

Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav

kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

Atmosfääriõhu kaitse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv

Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria

to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112

EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem

Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002?leiaKehtiv

Elektrituruseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023006?leiaKehtiv

Enefit Green AS, 2023. Sopi-Tootsi taastuvenergeetika ala koduleht. Kättesaadav:

https://sopitootsipargid.ee/avaleht

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the

EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download

Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil.

Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf

Google Maps, 2024

Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra

analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne

Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv

Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv

Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav:

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873

c41

Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv

37

Kinsler, Lawrence E., et al. 2000. Fundamentals of Acoustics. 4th Edition, John Wiley & Sons.

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“

Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing.

Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051

Maa-ameti kaardirakendused, 2024

Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu

asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete

keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise

teatise vormid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv

Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule.

Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav:

https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf

Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv

Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0&current_page=1

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Tootsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027 muudatus 2017-2028.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4070/2201/7018/Lisa_1.pdf#

Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv

Veeseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

38

Lisad

Lisa 1. Fotod

Foto 1. Vaade Tööstuse tänavalt loode suunas haljasalale (Tööstuse tn 7) ja korterelamule (Kesk tn

16).

Foto 2. Vaade turbaraudteetrassile Liiva kinnistul.

39

Foto 3. Olemasolev hoone Liiva kinnistul (vaade lõuna- ja põhjasuunast).

Fotode autor: Kristo Kiiker

VESINIKU

TOOTMISKOMPLEKSI

ÕNNETUSJUHTUMITE

RISKIANALÜÜS

Vändra Metskond 32, Metsaküla,

Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

Tallinn

2024

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 2

Sisukord Üldosa .................................................................................................................... 3

1. Analüüsi lähteandmed ....................................................................................... 4

1.1 Riskianalüüsi metoodika ......................................................................................................................... 4 1.2 Kasutatud mõisted ..................................................................................................................................... 8 1.3 Kavandatava käitise kirjeldus ............................................................................................................... 9 1.3.1. Asukoht ....................................................................................................................................................... 9 1.3.2. Lähiümbrus ............................................................................................................................................... 9 1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ...................................................................................................... 9

2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus .............................................................. 12

2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid ....................................................................................... 12 2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid ............................................................................................. 12

3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine .................................... 13

4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine ........................................................... 15

5. Kokkuvõte ........................................................................................................ 16

5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ .............................................................................................................................................. 16

Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik ..................................... 17

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 3

Üldosa Käesoleva riskianalüüsi koostamise eesmärk oli välja selgitada ja hinnata kavandatava

vesiniku tootmiskompleksi, aadressiga Vändra Metskond 32, Metsaküla, Põhja-

Pärnumaa vald esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks

ülevaate sellest, mis ohustab inimeste elu ja tervist, tekitab ulatuslikku majanduslikku

kahju ja kahjustab märkimisväärselt keskkonda.

Riskianalüüsi sisendiks on tellija poolne informatsioon kavandatava tootmisüksuse

kohta. Riskianalüüsi väljundiks on võimalike stsenaariumite ja õnnetusjuhtumite

kirjeldused, nende ennetamiseks olemasolevate ja vajalike meetmete kaardistamine

ning võimalike sündmuste tagajärgede kirjeldamine ümbritsevale keskkonnale,

ehitistele ja inimelule.

Tuvastatud riskide analüüsimisel:

• toodi välja peamised algpõhjused • määratleti õnnetusjuhtumite erinevate algpõhjuste tõenäosused, • arvutati tarkvara abil ohualad, • hinnati ohuala ulatuse järgi tagajärgede suurust ja raskusastet, • määratleti õnnetusjuhtumile riskiklass, • kirjeldati algsündmuste ärahoidmiseks vajalikud ennetusmeetmed, • hinnati ohutuse taset võrreldes tuvastatud ohte ning rakendatavaid õnnetust

ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.

Riskianalüüsi esimeses peatükis on kirjeldatud töö aluseks olevat metoodikat. Teises

peatükis kirjeldatakse võimalikke stsenaariume. Kolmandas peatükis analüüsitakse

tuvastatud juhtumite toimumisi (sh määratakse toimumise tõenäosus, arvutatakse

ohuala, kirjeldatakse tagajärgi). Neljandas peatükis on kaardistatud ennetavad ja

võimalikke tagajärgi leevendavad meetmed. Viiendas peatükis on koostatud

kokkuvõte, kus tuvastatud ohuolukordade ja kasutusel olevate ennetus- ja

leevendusmeetmete taustal hinnatakse ohutuse taset. Lisaks on kokkuvõttes välja

toodud käitise riskide prioriteetsus. Lisades on kajastatud ohualade arvutused.

Riskianalüüsi koostaja: Rain Kurg: Storkson OÜ konsultant.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 4

1. Analüüsi lähteandmed

1.1 Riskianalüüsi metoodika

Riskianalüüsi koostamisel on lähtutud Kemikaaliseaduse §23 lg 8 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusest nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” ja planeeritava objekti

ehitistest, selles toimuvatest protsessidest ja tegevustest ning lähiümbrusest.

Riskianalüüsi alusmaterjaliks on tellija poolne informatsioon kavandatava

tootmisüksuse kohta.

Riskianalüüs on koostatud järgnevate etappide käigus:

• teabe kogumine, • võimalike õnnetuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tõenäosuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine • riskiklasside määramine ja riskide järjestamine • ennetusmeetmete kaardistamine • riskianalüüsi vormistamine

Käesoleva riskianalüüsi metoodika on kombineeritud lähtuvalt analüüsi tulemi

sobivust, konkreetsust ja asjakohasust silmas pidades.

Vesiniku põhised õnnetusjuhtumid ja nende algsündmused on saadud erialasest

kirjandusest (viited tekstis).

Ohualad on arvutatud ALOHA programmiga, mis on USA Keskkonnakaitse agentuuri

poolt koostatud vabatarkvara ohualade hindamiseks.

Ohualasid ei saa tõlgendada lõpliku tõena. Tulemused on illustratiivse tähendusega,

andes üldise ülevaate võimaliku õnnetuse toimumisel tekkiva ohuala ulatusest.

Arvutustulemuste puhul tuleb arvestada vähemalt järgmiste mööndustega:

• tugeva tuule mõjul ohualade suurused oluliselt ei muutu, mistõttu ei ole ohualade kalkuleerimisel arvestatud ettevõtte geograafilises asukohas valitseva tuulte roosiga ja muude klimaatiliste tingimustega (nt: niiskus, rõhk, inversiooni väärtus jne),

• arvutustes, olenemata tinglikult „põleva“ objekti tegelikust paiknemisest kiiritavate objekti suhtes lähtutakse eeldusest, et mõlemad objektid paiknevad üksteise suhtes ühel ja samal kõrgusel.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 5

Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtuti Majandus- ja taristuministri

01.03.2016 määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale

teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisas avaldatud parameetritest.

Tabel 1. Tõenäosuste hindamise kriteeriumid. Tõe- näosus -aste

Tõe- näosus

Toimumis- sagedus

Tõenäosus 1 a. jooksul

Selgitus

1 Väga väike

Harvemini kui kord 50 aasta jooksul

<0,05% 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus 10 000, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; <0,0005

2 Väike Kord 25 - 50 aasta jooksul

0,05% kuni 0,5%

1 võimalus 10000-st kuni 1 võimalus 1000-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,0005- 0,005

3 Kesk- mine

Kord 10 - 25 aasta jooksul

0,5% kuni 5%

1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus 100-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,005- 0,05

4 Suur Kord 1 kuni 10 aasta jooksul

5% kuni 50%

1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul 0,05- 0,5

5 Väga suur

Sagedamini kui kord aastas

>50% suurem kui 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul >0,5

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 6

Tabel 2. Tagajärgede hindamise kriteeriumid. RASKUS -ASTE

TAGA- JÄRG

TAGAJÄRJE VALDKOND

KRITEERIUM

A Vähe- tähtis

Inimeste elu ja tervis

Töötajatel tervisekahjustusi ei esine.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel < 5 000 €.

Loodus- keskkond

Puudub või on tähtsusetu.

B Kerge Inimeste elu ja tervis

1-3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 5000- 50 000 €.

Loodus- keskkond

Lühiajalised kahjustused, mille mõju kaob kohe peale päästetööde lõpetamist. Sündmuskoha piirang ainult päästetööde ajaks.

C Raske Inimeste elu ja tervis

1-3 töötajat vajavad haiglaravi (alla 5 päeva) või esinevad jäädavad tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljapoole territooriumi.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 50 000-500 000 €.

Loodus- keskkond

Täielikult taastuvad lühiajalised kahjustused, millel on väheohtlik mõju ka päästetööde järgselt. Sündmuskoha piiramine kuni mõju täieliku kadumiseni.

D Väga raske

Inimeste elu ja tervis

Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam kui kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiuasutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeameti kaasamisel.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 500 000-2 mln. €.

Loodus- keskkond

Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, kuid on taastuv või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised kasutamise piirangud.

E Katas- troofi- line

Inimeste elu ja tervis

Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte seotud inimeste surm. Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel > 2 mln. €.

Loodus- keskkond

Taastumatu ja taastamatu või lokaalset elukeskkonna hävingut põhjustav kahju.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 7

Riskimaatriks (tabel 3) võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid

riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest.

Riskimaatriks lubab ka tinglikult võrrelda nende sündmuste riske, mille tõenäosus on

väike, aga tagajärjed rasked, teistega, mille puhul on vastupidi. Eelnevalt kirjeldatud

õnnetuste tõenäosuse ja tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse

konkreetse õnnetuse riskiklass.

Tabel 3. Riskimaatriks

TÕ EN

Ä O

SU S

5 5A 5B 5C 5D 5E

4 4A 4B 4C 4D 4E

3 3A 3B 3C 3D 3E

2 2A 2B 2C 2D 2E

1 1A 1B 1C 1D 1E

A B C D E

TAGAJÄRG

Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning

mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede

likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga

väike (minimaalne) tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed

pigem puuduvad või on tähtsusetud.

Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete

tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised

tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni

õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik

ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis.

Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega

suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur.

Tagajärgede likvideerimiseks on lisaks kohalikele ressurssidele vaja kaasata pääste,

kiirabi ja politsei ressursse (edaspidi abijõude). Tagajärgede likvideerimise või

leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaanis.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 8

1.2 Kasutatud mõisted

Tabel 4. Mõisted Algsündmus Olukord, kus kõrvalekalle normaalsest toimivusest põhjustab õnnetuse või

algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. BLEVE Boiling Liquid Expanding Vapor Explosion; keeva vedeliku aurupilve

plahvatus Doominoefekt Õnnetusjuhtumi kandumine ahelreaktsioonina selle mõjualas (ohualas) asuvate

objektideni, põhjustades nendes järgneva õnnetuse. Hädaolukord Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või

põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidavuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus.

Katastroof Hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu inimeste elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastumises; tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus transpordiõnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.

Oht Nähtus või sündmus, mis teatud juhtudel võib põhjustada hädaolukorra. Ohuala Ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja

tervisele või varale. Ro: Ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Rv: Väga ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist Re: Eriti ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist.

Ohuallikas Riskiobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse (inimene, vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). Ohuallikad võivad olla paiksed, liikuvad, asukohata või sotsiaalsed.

Risk Võimalus, et oht põhjustab realiseerumisel mingi aja jooksul hädaolukorra (hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tulemus).

Riskiklass Hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja tagajärgede raskusastmete põhjal igale analüüsitud hädaolukorrale antud numbri ja tähe kombinatsioon.

Riskimaatriks Ristkülikukujuline tabel, millesse on riskide võrdlemiseks kantud õnnetused, mis võivad põhjustada hädaolukordi.

Suurõnnetus Õnnetus, mis teatud tasandil võib areneda hädaolukorraks. Sündmus Olukord, mille lahendamiseks kaasatakse operatiivjõude (sh pääste, politsei ja

kiirabi). Tagajärg Õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsate teenuste

toimimisele, keskkonnale või varale. Tagajärgede raskusaste

Tunnus, mille järgi rühmitatakse õnnetuste tagajärgi nende poolt tekitatud kahju suuruse järgi.

Tõenäosus Mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel.

Õnnetus Ootamatu ja ette kavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat teenust, keskkonda või vara ning võib üle minna hädaolukorraks.

Õnnetuse tõenäosus

Õnnetuse toimumise võimalikkuse kvantitatiivne hinnang.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 9

1.3 Kavandatava käitise kirjeldus

1.3.1. Asukoht

Kavandatav käitis on planeeritud Pärnu maakonda, Põhja-Pärnumaa valda,

Metsakülasse, Vändra Metskond 32 kinnistul selleks eraldatud alale (vt. joonis 1).

Kavandatud rohevesiniku tootmiskompleks paikneb kinnistut läbiva tee servas (Sopi

alajaama kinnistust ca 160 m läänes). Kinnistule pääseb Tootsi asula (lõunast) või

Metsavere küla kaudu (põhjast).

Joonis 1. Vesiniku tootmiskompleksi kavandatav asukoht.

1.3.2. Lähiümbrus

Kavandatava tootmisüksuse lähiümbruse moodustab ammendunud turbamaardla.

Lähedusse rajatakse ka tuulepark ja tuulepargi alajaama.

1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Rohevesinik toodetakse aluselise elektrolüüsiga. Selles protsessis vee molekul

lõhustatakse vesinikuks ja hapnikuks. Maksimaalsel töövõimsusel eraldub protsessist

hapnikku 71,5 kg/h, mis suunatakse atmosfääri. Õhus on keskmiselt 273,6 g/m3

hapniku. Täisvõimsusel elektrolüüsi käigus lisandub ca 6 ... 7 % hapnikku ühe

kuupmeetri kohta, mis olenevalt tuule tugevusest hajub ega tekita olulist õhu koostise

muutust.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 10

Vesiniku tootmisüksus (skeemi vt joonis 2) paigaldatakse merekonteinerisse, kus on

elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC),

jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise

seadmed ja suruõhukompressorid. Elektrolüüs toimub elektrolüüseris, mille

põhikomponendiks on elektrolüüsivirn (ingl. k. electrolysis stack). Elektrolüüseris

kasutatakse alalisvoolu ja 30% KOH vesilahust elektrolüüdina.

Joonis 2. Rohevesiniku tootmise skeem.

Tehnoloogias kasutatakse järgmisi seadmeid-sõlmi (sh hinnanguline vesiniku hulk

seadmes):

• elektrolüüser (1 kg) ja vesiniku puhastusplokk (1 kg), teiste seadmetega ühendamiseks kasutatakse torustikku siseläbimõõduga 5 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar;

• jahutusseadmed ja puhvermahuti (kokku 2 kg; torustik siseläbimõõduga 5 mm, rõhk kuni 32 bar), veepuhasti, lämmastiku ja õhu kompressorsüsteem (vesinikku nendes süsteemi osades ei ole), juht- ja kontrollpaneel;

• vesiniku kontrollplokk torustike ja juhtklappidega elektrolüüseri ja vesinikukompressori vahel; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar (vesinik ainult torustikus);

• vesiniku kompressor (ligikaudne vesiniku kogus 2,5 kg), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus erinevate hoidlatega, rõhk süsteemi selles osas 520 bar;

• vesiniku kõrgrõhuhoidla (mahutab kuni 87 kg vesinikku), koosneb 3 x 18 x 50 L anumatest, kogumaht 2,7 m3, torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kompressori ja vesinikutankuriga, rõhk süsteemi selles osas kuni 520 bar;

• vesinikutankur (vesinik ainult torudes), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kõrgrõhuanumaga, rõhk kuni 520 bar;

• vesiniku madalrõhu transpordikonteiner (mahutab kuni 450 kg vesinikku), koosneb 9 toruballoonist, mis on jagatud kolmeks survepangaks; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, maksimaalne rõhk 450 bar.

Elektrolüüsi käigus jääb alles alla 1% esialgsest veest (tegemist on protsessis tekkiva

heitveega), mis on puhas ja suunatakse käitise eelvoolu.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 11

Saadud vesinik surutakse kompressoris kokku ning salvestatakse mahutitesse.

Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse ning sealt edasi transpordimahutisse (2

mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku) ja tankurisse. Vesiniku üheaegne

maksimaalne hoiustamise kogus on 87 + 2 × 450 = 987 kg.

Vesiniku olulisemad omadused on kajastatud tabelis 5. Tabel 5. Vesiniku olulisemad omadused.

Kemikaal Vesinik CAS nr 1333-74-0 Keemiline valem H2 Tihedus 0,084 Keemispunkt -253°C Sulamispunkt -259°C Isesüttimistemperatuur 560°C Plahvatuspiirkond 4,7 ... 77%

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 12

2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus

2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid

Õnnetuste üle peetakse arvestust H2Tools-i kodulehel, kus on registreeritud alates 2006.

aastast 11 vesiniku tanklaga seotud õnnetust ning 4 vesiniku tootmise ja 4

hoiustamisega seotud juhtumit. Viimane registreeritud juhtum toimus 2019. aastal.

Lisaks kogub Rootsi Gaasiliit (Energigas Sverige) statistilisi andmeid erinevate

energiagaasidega seotud õnnetuste ja vahejuhtumite kohta Rootsis. Kogutud info

põhineb Rootsi Gaasiliidu liikmesettevõtete aruannetel ja ajakirjanduses ilmunud

artiklitel. Statistika kajastab maagaasi, biogaasi, LPG, sõidukigaasi, vesiniku ja vedela

metaaniga seotud õnnetusi ja vahejuhtumeid. 2022. aastal oli Rootsis 111

energiagaasidega seotud vahejuhtumit, millest kaks juhtumit oli seotud vesinikuga.

2021. aastal oli Rootsis 143 energiagaasidega seotud vahejuhtumit, nendest kaks seotud

vesiniku tootmise ja käitlemisega.

2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid

Võimalike õnnetusjuhtumite määratlemisel on kasutatud J. Veres, T. Ochodek ja J.

Kolonic raportit „Safety Aspects of Hydrogen Fuelling Stations,“1.

Raporti kohaselt on võimalikud peamiselt vesiniku lekked torustikust ja seadmetest

(kompressor, elektrolüüser), millede korral tekib sündmuskohta õhu ja vesiniku segune

süttimisohtlik keskkond.

0,5 MW elektrilise võimsusega elektrolüüsiseade võimaldab toota u 9 kg vesinikku

tunnis. Antud koguse lekkimisel (N: membraani väsimine) võib eralduda väheses

koguses vesinikku, mis hajub kiirelt atmosfääri.

Kompressori ja tankuri seadmete riknemise korral on lekke maht piiratud (automaatika

sulgeb pealevoolu, sh kompressori), mille tõttu on ka nende sündmuste puhul

süttimisohtliku gaasipilve tekkimine minimaalne.

Olulisemat mõju võib tekitada suuremahuline vesiniku leke. Suuremas koguses

hoitakse vesinikku kõrgrõhuhoidlas, kus vesinikku hoitakse

1 Energy and Environmental Technology Centre, Energy Research Centre, VSB-TU Ostrava, 708 00 Ostrava Poruba, Czech Republic; kd. 91, pp. 49-54, 2022

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 13

3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine Vesinik toodetakse elektrolüüseriga, mille elektriline tarbimisvõimsus on 0,5 MWe.

Elektrolüüsiplokk on konteinerlahendusega. Lisaks elektrolüüsiplokile on ette nähtud

piisava võimsusega alajaam, toorvee puhastusseade, vesiniku puhastusplokk,

jahutusseadmed, puhvermahuti, kompressorsüsteem ning juht- ja kontrollpaneel.

Vesiniku tootmisel elektrolüüsiprotsessiga puuduvad saasteainete heited õhku –

ainukeseks jäägiks on elektrolüüsil tekkiv hapnik, mis hajub atmosfääri. Toodetud

vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse.

Algsündmused

Kompressorsüsteemi võimalikud rikked tulenevad peamiselt mehaaniliste osiste

väsimistest ja riknemistest. Võimaliku tulekahju korral, kus soojuskiirgus võib

kuumutama hakata surveballoone (teadaolevatel andmetel terasest survemahutid),

avanevad ballooni gruppide avariiklapid, ning gaas paiskub atmosfääri, kus see välise

tulekahju tõttu süttib.

Arvestatud on, et gaas paikneb erinevates balloonigruppides ja maksimaalne leke

pärineb ühest mahutist, mis võib aktiveerida analoogse sündmuse teiste mahutitega.

Selle tõttu on antud kontekstis kõrgsurvehoidlas toimuva tulekahju korral järeldada 50

liitri mahuti lekkest tingitud ohu ulatust ja mõjuala.

Tõenäosus

Kompressori purunemise tõenäosus:

- Täielik purunemine (tihendiga): 1 x 10-4 aastas (0,0001; 1; väga väike) - Täielik purunemine (tihendita): 1 x 10-5 aastas (0,00001; 1; väga väike) - Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10-3 aastas (0,0044; 2; väike)

Ohuala määramisel on arvestatud ühe survemahuti maksimaalse vesiniku kogusega.

Tabelis on kajastatud antud sündmuse ohualad. Tabel 6. Vesiniku lekke ohualad.

Ohuala liigitus ja definitsioon

Süttimis- ohu ala

Plahvatuse ülerõhk

Keskpikk (kuni 100 s)

soojuskiirgus

Pikaajaline (üle 15 min) soojuskiirgus

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase

Eriti ohtlik ala

21 m

19 m <10 m

<10 m Väga ohtlik ala 21 m <10 m

Ohtlik ala 40 m <10 m

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 14

Vesiniku kõrgsurvehoidla asukohaks on XY: 6496355.50, 543738.21. Olulisimat ohtu

võib kõrgsurvemahutist vesiniku lekke korral kujutada lekkinud gaasi plahvatuse

ülerõhk. Eriti ohtlikus alas võib esineda ülerõhk 24 kPa, väga ohtlikus alas 16 kPa ja

ohtlikus alas 5 kPa.

Ohualad on kajastatud joonisel 3.

Joonis 3. Lekkinud vesiniku gaasipilve plahvatuse ülerõhu ohualad (Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40 m). Allikas: maa-ameti kaardirakendus.

Tagajärgedeks vahemahutist lekkinud vesiniku korral on ohustatud kogu tootmisüksus.

Kõrvalisi objekte ohualas ei ole. Ohustatud võivad olla käitist teenindavad inimesed

(kuni 2 inimest). Varaline kahju võib ületada 500 000.- EUR piiri. Keskkond ei

kahjustu. Riskiklass 2D.

Võimaliku põlengu korral võivad kahjustuda teiste mahutite kaitsemehhanismid ning

sündmus võib korduda, st sündmuse toimumise aeg pikeneb, aga ohuala ei suurene.

Ennetusmeetmed: vt ptk 4.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 15

4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine Rohevesiniku tootmise projektiga kavandatakse paigaldada kõige kaasaegsem

tootmistehnoloogia, mille tootjad on tõestanud võimekust tarnida madala riskitasemega

seadmeid ning ala ja seadmed varustatakse täiendavate järelevalve ja tuvastuse

seadmetega (termokaamerad ja H2 lekkeandurid).

Käitaja koostab ning rakendab vesiniku tootmisele ja tankimisele ohutusjuhendid,

hädaolukorra lahendamise plaani ning tagab personali koolitamise ohutute töövõtete

kasutamiseks ja ohu korral käitumiseks.

Käitamisel tagatakse nõuetekohane hooldus ja ettenähtud sagedusega nn kriitiliste

osade väljavahetamine. Hooldust teeb vastav personal.

Tootmisseadmed on rahvusvaheliste standardite kohaselt varustatud spetsiaalse anduri

ja ventiiliga, mis vabastab kontrollitud kiirusel ja koguses vesiniku niipea, kui

temperatuur on tõusnud üle 110°C. See vähendab plahvatuse ohtu ja piirab tulekahju

korral selle levikut. Samuti koostatakse tehnoloogiline protsess, kuidas turvaliselt

sulgeda tootmine vesiniku lekke avastamisel.

Ala on ümbritsetud aiaga ning varustatud videovalvega.

Korrapärane seadmete hooldus, koolitatud personal ja tankuri kasutajatele ette nähtud

selgete juhiste korral on tootmiskompleksist tulenevad ohud minimeeritud.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 16

5. Kokkuvõte Vesiniku tootmiskompleks on planeeritud Vändra Metskond 32 kinnistule, Metsakülas,

Põhja-Pärnumaa vallas. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse merekonteinerisse, kus

on elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC),

jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise

seadmed ja suruõhukompressorid.

Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse (mahutab kuni 87 kg vesinikku) ning

sealt edasi transpordimahutisse (2 mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku).

Paiksetest seadmetest on olulisim ohuallikas kõrgrõhuhoidla, millest võimaliku

vesiniku lekke korral tekib sündmuskohta plahvatusohtlik gaasipilv. Gaasipilve

plahvatuslikul süttimisel tekib ülerõhk, mille ohualad on: Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40

m. Antud sündmuse korral on ohustatud peamiselt käitise enda seadmed ja ehitised.

Ette on nähtud parim teadaolev tehnoloogia, töötajate pädevuse tagamine, korrapärased

hooldused ja selged juhendid.

Õnnetusjuhtumitele reageerimine ja tehnoloogilised lahendused kajastatakse käitise

„Hädaolukorra lahendamise plaanis“.

5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide

kooskõlastamise otsuse tegemine“

Paiksetest seadmetest tulenevad ohud, mis võivad naabruses paiknevaid

(planeeritavaid) ehitisi (sh nendes paiknevaid inimesi) ohustada: puuduvad.

Päästeameti juhendi kohaselt on käitise rajamine: lubatud.

Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik SITE DATA: Location: ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: HYDROGEN CAS Number: 1333-74-0 Molecular Weight: 2.02 g/mol PAC-1: 65000 ppm PAC-2: 230000 ppm PAC-3: 400000 ppm LEL: 40000 ppm UEL: 750000 ppm Ambient Boiling Point: -252.8° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4° C Stability Class: C No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Release Duration: 1 minute Max Average Sustained Release Rate: 37.8 grams/sec (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 2.27 kilograms THREAT ZONE (SÜTTIMISOHU ALA): Threat Modeled: Flammable Area of Vapor Cloud Model Run: Gaussian Red : 21 meters --- (24000 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) THREAT ZONE (GAASIPILVE PLAHVATUSE ÜLERÕHK): Threat Modeled: Overpressure (blast force) from vapor cloud explosion Type of Ignition: ignited by spark or flame Level of Congestion: congested Model Run: Gaussian Red : 19 meters --- (24000 pascals) Orange: 21 meters --- (16000 pascals) Yellow: 40 meters --- (5000 pascals) SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 18

Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Flame Length: 1 meter Burn Duration: 20 seconds Burn Rate: 1.31 kilograms/sec Total Amount Burned: 2.27 kilograms THREAT ZONE (JUGALEEGI SOOJUSKIIRGUS): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : less than 10 meters(10.9 yards) --- (25 kW/(sq m)) Orange: less than 10 meters(10.9 yards) --- (10 kW/(sq m)) Yellow: less than 10 meters(10.9 yards) --- (8 kW/(sq m))

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 04.09.2024 14:38 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-7/1495 Projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusega Manused: Projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusega.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Registreerimise kp: 04.09.2024 Registreerimise nr: 7-7/1495

Saadetava dokumendi pealkiri: Projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusega.

Lugupidamisega

Maritta Sillandi registripidaja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

tel. 5333 8609

[email protected]

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-7/1495

Projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusega

Edastame Teile projekteerimistingimuste eelnõu rohevesiniku tootmisüksuse ja

tankimistaristu rajamiseks asukohaga Põhja-Pärnumaa vald, Metsaküla, Liiva maaüksusele

(katastritunnus 27601:005:0031).

Kaaskirjaga on lisatud projekteerimistingimuste eelnõu koos lisadega. Palume ettepanekud

ja seisukohad projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitada 10 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Olev

vallaarhitekt

Lisad: Projekteerimistingimuste andmise eelnõu

Lisa.1 Projekteerimistingimused

Lisa.2. Asendiskeem

Lisa 3. KSH eelhinnang

Lisa 4. Tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüs.

Tootsi vesiniku tootmisüksuse (1 MW) ja

mobiilsete mahutite täitmispunkti rajamine

Liiva, Metsaküla, Põhja-Pärnumaa vald

Keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tellija: Enefit Green AS

Lelle 22

11318, Tallinn

Koostaja: Consultare OÜ (Kristo Kiiker, Mari Raidla)

Vabaduse pst 174b

10917 Tallinn

Versioon: 2

Kuupäev: 06.08.2024

2

Sisukord

1. Sissejuhatus....................................................................................................................................3

2. Seadusandlikud aspektid ................................................................................................................4

3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ...................................................................................6

3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .....................................................................................6

3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid ............................................................................................8

3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine ................................................................................9

3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ......................................... 10

3.2.3. Heide vette ja pinnasesse........................................................................................... 11

3.2.4. Jäätmed ..................................................................................................................... 11

4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................... 12

5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................... 15

5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ... 15

5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid ....................................................... 16

5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 16

5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 17

5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad ........................................................... 18

5.3. Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................................ 18

5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad ....................................................................................... 19

5.5. Pinnavormid ja pinnas ....................................................................................................... 19

5.6. Maavarad .......................................................................................................................... 20

5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused ........................................................ 20

5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .......................... 20

6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele .................................................................................... 21

6.1. Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................... 21

6.1.1. Natura eelhindamine ................................................................................................. 21

6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................ 22

6.1.3. Mõju rohevõrgustikule, vääriselupaikadele, väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 22

6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele .......................................................................... 22

6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele ................................ 24

6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju ........................................................... 25

6.5. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................... 25

6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale....................................................... 25

6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus ................................................ 30

6.8. Kliimamõjudega arvestamine ............................................................................................. 31

6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega .................................................................................................................................. 32

6.10. Keskkonnameetmed ...................................................................................................... 32

7. Eelhinnangu järeldus ................................................................................................................ 33

8. Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 36

Lisad ................................................................................................................................................. 38

Lisa 1. Fotod .................................................................................................................................. 38

3

1. Sissejuhatus

Käesolevaks tööks on keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmine vesiniku tootmisüksuse

rajamisele. Vesiniku tootmisüksust kavandatakse Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla

külla. Töö eesmärk on anda piisav alusinfo vesiniku tootmisüksuse rajamiseks vajalike lubade

väljastajatele.

Käesoleva töö koostamisel on aluseks võetud Tellija (Enefit Green AS) poolt esitatud informatsioon

kavandatava tegevuse kohta.

Käesoleva töö koostasid Consultare OÜ keskkonnaeksperdid Mari Raidla ja Kristo Kiiker. Töös

käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid

keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või

mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik

kasutada KMH algatamise vajalikkuse üle hindamisel.

4

2. Seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS)1.

KeHJS § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Samuti kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on

punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud

ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-

, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid

keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Võttes arvesse, et...:

a) elektrolüüs on keemiline protsess;

b) anorgaanilised põhikemikaalid on loetletud Euroopa Komisjoni juhendis2, sh on gaasiline vesinik

loetelus nimetatud;

c) "tööstuslik maht" on KeHJS-es ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata;

d) "mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on defineeritud Euroopa

Komisjoni juhendis3 , kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses

toimub keemiline protsess ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete

järjestatus ja omavaheline seotus anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib

tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11 täielikult ei kohaldu.

...ei ole KMH algatamise vajadus üheselt selge ning keskkonnamõju eelhinnangu koostaja hinnangul

on võimalik kaalutleda KMH algatamise vajadust. Kui vesiniku tootmisüksuse rajamist defineeritakse

ülalkirjeldatud tegevusena, siis on vajalik läbi viia KMH.

Juhul, kui tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul

otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu

Vabariigi Valitsuse määrusega4. Vesiniku tootmisüksus on kemikaaliseaduse tähenduses C kategooria

ohtlik käitis, mida ei ole nimetatud tegevusvaldkondade all, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv 2 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 3 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 4 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

5

hindamise vajalikkuse eelhinnang. Samas tuleb määruse § 16 punkt 1 alusel KMH vajalikkuse

eelhinnang anda ka muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju.

Käesolev analüüs lähtub eelhinnangus kajastatava teabe sisust, mis on sätestatud KeHJS § 61 alusel

ning mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ 5 . Käesolevas eelhinnangus on lisaks lähtutud Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning eelhindamise juhendmaterjalidest6.

5 Vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 6 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

6

3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 1 MW. Vesiniku tootmise

käitises soovitakse toota elektrolüüseri abil vesinikku ja sellega transporditavaid mahuteid (ingl k tube

trailer) täita.

Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Liiva kinnistul

(katastritunnus: 27601:005:0031), mis on 100% tootmismaa (joonis 1). Maa on munitsipaalomandis.

Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi lähedusse, sest

rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin7 taastuvenergia tootmisüksusega.

Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva

hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid

mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse.

Esialgne pilootprojekt on kavandatud 1 MW elektrolüüseriga, kus vesiniku maksimaalne tootmismaht

oleks 200 Nm3/h (Nm3 on Normal cubic meter) ehk 18 kg/h.

Vesiniku tootmisprotsess

Vesinik (H2) on laialdaselt leiduv element ja enim leidub vesinikku vees (H2O).

Elektrolüüs on protsess, kus vesi lagundatakse alalisvoolu toimel vesinikuks ja hapnikuks (joonis 2).

Elektrivool juhitakse läbi kahe elektroodi, mida eraldab elektrit juhtiv elektrolüüt või „ioonide

transpordikeskkond“. Selle käigus tekib negatiivsel elektroodil (katoodil) vesinik ja positiivsel

elektroodil (anoodil) hapnik. Leeliseline elektrolüüs on käesoleval ajal maailmas kõige laialdasemalt

kasutusel olev ja soodsaim elektrolüüsitehnoloogia. Elektrolüüsiga toodetud vesinik kogutakse kokku

ja hapnik juhitakse atmosfääri.

7 Elektrituruseaduse järgi on otseliin võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks.

Joonis 1. Kavandatava Tootsi vesiniku tootmisüksuse asukoht8.

8 Aluskaart: Maa-amet, 2024

Joonis 2. Elektrolüüsi protsess.

Vesiniku tootmiseks peab vesi olema demineraliseeritud (DM). Selleks saab rakendada näiteks

ioonvahetuse või pöördosmoosi meetodit. Antud tehnoloogiatega tekkiv heitvesi9 on tehnoloogiate

erinevuste tõttu erineva koostise ja kogusega, mis pole Tellijale teada. Heitvee koostis oleneb ka

algsest toorveest.

Pärast elektrolüüserit vesinik komprimeeritakse ehk surutakse kokku. Maksimaalne komprimeeritud

vesiniku kogus üksuses on alla 1 tonni (vahelao ja mobiilse mahutiga). Ööpäevas toodetakse

maksimaalselt 432 kg vesinikku. Äraveo maksimum on 440 kg, mis tähendab, et mobiilse mahuti

minimaalseks täitmise ajaks on üks ööpäev. Pilootprojektis on planeeritud vesiniku äravedu üks kord

päevas. Maksimaalne töörõhk on kuni 520 bar. Tootmisüksuses kasutatakse nii statsionaarseid kui ka

mobiilseid vesinikumahuteid.

3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid

Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 järgi on vesinik teatud koguses määratletud ohtliku

kemikaalina10. Ettevõte klassifitseerub C kategooria ohtlikuks ettevõtteks, kuna ettevõttes käideldakse

vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on suurem kui 0,5 tonni ja väiksem kui 5 tonni (Qa).

Tegevuse jaoks tuleb taotleda keskkonna kompleksluba, kui tegemist on keemiatööstuse

alltegevusvaldkonnaga, kus toimub gaasiliste ainete – vesiniku – tootmine 11 . Vabariigi Valitsuse

määruse nr 89 alusel ei ole vesiniku tootmise valdkonnas künnisvõimsust määratud. Kompleksluba

9 Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 11 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

9

tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Kompleksluba asendab

keskkonnaluba (välisõhu saasteluba, jäätmeluba ja vee erikasutusluba).

Keskkonna kompleksloa menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki,

arvestades tööstusheidete seaduses 12 sätestatud erisusi. Kompleksloa kohustusega seotud käitise

kasutamise üldpõhimõtted on sätestatud tööstusheidete seaduse §-s 26.

3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine

Ülevaade elektrolüüseri tehnilistest näitajatest ja vajaminevatest ressurssidest 1 MW võimsuse juures,

on tabelis 1.

Tabel 1. Elektrolüüseri tehnilised näitajad.

Elektro- lüüseri võimsus

Elektri kasutus, GWh/a (70 KWh/kg H2 kohta)

H2 kogus, Nm3/h

H2 kogus, kg/h

H2 kogus, kg/öö- päevas

DM vee vajadus l/h

DM vee vajadus, m3/kuus

Heit- vesi, l/h (1/3 toor- veest)

Heitvesi m3/öö- päevas

Ligi- kaudne toorvee vajadus m3/ööp

1 MW 11 200 18 432 164 118 82 2 6

Joonis 3. Sisendid ja väljundid leeliselise elektrolüüseri protsessis13.

Energia kasutamine

Vesiniku kokkusurumine ja transport on väga energiamahukad protsessid, sellepärast toodetakse ja

tarbitakse valdav osa maailma vesinikust lokaalselt14.

Vesiniku tootmisel arvestatakse üldjuhul maksimaalseks energiakuluks 5,2 kWh/Nm3. Abiseadmete

kasutusega koos, on ühe normaalkuupmeetri vesiniku tootmisel elektrikulu 6 kWh/Nm3 H2 kohta, mis

12 Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv 13 Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil. Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf 14 Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav: http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx

10

teeb igakuiseks elektrikasutuseks kuni 1100 MWh. 1 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus 11

GWh/aastas.

Ressursside kasutamine

Leeliselise elektrolüüseri süsteemis ei kasutata enamasti haruldasi ega väärismetalle.

Tootmistegevuses kasutatakse vett. Tootmises elektrolüüseri jaoks vajamineva demineraliseeritud vee

näitajad on tabelis 2.

Tabel 2. Näide elektrolüüseri jaoks vajaliku demineraliseeritud vee näitajatest.

Omadused Tehniline näitaja

Happelisus (pH) 7-8

Juhtivus ≤ 12 µS/cm

Kloriidioon ≤ 2 ppm

Hägusus ≤ 1 ppm

Ehitustegevus

Vesiniku tootmisseadmed ning transpordiveokid vajavad spetsiaalset tugevdatud aluspinda. Vajalik on

pinnase koorimine tootmisalalt, vajadusel tagasitäite teostamine mineraalse materjaliga.

Tootmisseadmed tuleb toestada ja fikseerida. Veokitele on vaja tugevdatud pinnasega platsi, kust

transporditakse täidetud vesiniku mahutid sihtkohtadesse. Tegemist on väikesemahulise

ehitustegevusega. Vajamineva materjali täpsed mahud ei ole teada.

3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

Euroopa Komisjoni määratluses 15 tähendab saastevaba vesinik vesinikku, mis on toodetud vee

elektrolüüsil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga. Antud projekti puhul pärineb

tootmiseks kasutatav elektrienergia Sopi-Tootsi taastuvenergeetikaalalt (toodetakse tuule- ja

päikeseenergiat) ja käitises toodetavat vesinikku saab käsitleda saastevaba vesinikuna.

Heide välisõhku

Vesiniku tootmisüksuse tegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid

välisõhku, kasvuhooneefekti tekitavate ainete heiteid ega muid saasteainete heiteid.

Elektrolüüseri seiskamisel (avariiolukord) kasutatakse lämmastikku (N2), et juhtida vesinik süsteemist

välja (süsteemi tühjendada). N2 kasutamine vesinikutootmise seadmetes torustiku tühjendamisel on

seotud ohutusega. Kuna vesinik on väga kergesti süttiv ja plahvatusohtlik gaas, on oluline tagada, et

torustikku ei oleks jäänud vesinikku enne hooldus- või remonditöid ning elektrolüüseri seiskamisel. N2

kasutamine torustiku tühjendamisel on oluline ja levinud ohutus- ja hooldusmeetod vesiniku tootmise

seadmetes.

Vajaminev lämmastiku kogus oleneb elektrolüüseri seiskamise kordadest. Lämmastik suunatakse

süsteemi üldjuhul 15-20 minutit pärast elektrolüüseri seiskumist. 1 MW võimsusega elektrolüüseritel

jääb aastane lämmastiku maksimaalne kogus eeldatavasti 1200 l juurde. Lämmastikku hoiustatakse

balloonis.

15 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“

11

Lõhn

Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid.

Müra

Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada paakide või

haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A)

tootmiskohas16. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A).

Müra tekitavad ka veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 1 MW

tootmisvõimsuse juures on üks veok päevas.

Vibratsioon

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on

seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 520 barise rõhu.

Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale veel teada.

Teatud vibratsiooni võivad tekitada veokid, mis vesinikumahuteid transpordivad.

Valgustus

Valgustust vajavad valvesüsteem ja mobiilsete mahutite täitmise korraldus, kuid käitis ise

tootmisprotsessis valgusallikat ei vaja.

Soojus

Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C.

Kiirgus

Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas.

3.2.3. Heide vette ja pinnasesse

Elektrolüüseris kasutatakse ainult demineraliseeri vett (DM), seega on vaja puurkaevust või

ühisveevärgist saadud vett eeltöödelda. Vee puhastamisel tekib kõrgema mineraalide

kontsentratsioonidega heitvett, mida soovitakse antud projektis tagasi keskkonda suunata. Heitvee

täpne koostis ei ole teada, kuna see sõltub vee puhastuse tehnoloogiast ja algse vee koostisest. Heitvee

eeldatav kogus 1 MW tootmisvõimsuse juures on 2 m3/ööpäevas (ligikaudu 82 l/h). Pärast vesiniku

tootmist ja puhastamist tekib lisaks vett maksimaalselt 1 l/h, mis suunatakse tagasi tootmissüsteemi

või keskkonda.

3.2.4. Jäätmed

Vesiniku tootmisprotsessis olulisel määral jäätmeid ei teki. Käitises kasutatakse 1 MW võimsuse kohta

ligikaudu 13 kg vanaadiumoksiidi (V205) ja 2000 kg kaaliumhüdroksiidi (KOH), millest valmistatakse

elektrolüüt. Normaaltöötingimustes elektrolüüti ei kulu ja täiendavat leelist tuleb vajadusel lisada

ainult üks kord aastas. Umbes 10 aasta möödudes elektrolüüseri virn (ingl k stack) degradeerub ja tuleb

paigaldada uus virn. Käitises tekkivad jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele või hooldust pakkuvale

ettevõttele.

16 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112

12

4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonna planeering

Maakonnaplaneeringu kohaselt on taastuvenergeetika valdkonnas perspektiivne edasi arendada

kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja

päikseenergial.

Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering

Tuulikuparkide arenduspiirkonnad Pärnumaal on kehtestatud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga.

Arenduspiirkondade sees on näidatud arendusalad ning tuuleenergeetika ruumilise arendamise

põhimõtted ja teemaplaneeringu elluviimise tingimused.

Projektiala jääb tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusala P8 lähedale ning on

seal kavandatud tegevusega otseselt seotud (joonis 4).

Joonis 4. Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusala P8 Vändra vallas (end.).

13

Vändra valla üldplaneering endise Kaisma valla osas

Kehtivas üldplaneeringus on antud projektialale tootmismaa juhtotstarve, mis vastab maa

sihtotstarbele.

Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering

Liiva kinnistu jääb teemaplaneeringu alast välja, selle serva. Teemaplaneering koostati elektrituulikute

ja neid teenindava infrastruktuuri (st tervikuna tuulepark) osas sisuliselt detailplaneeringu

täpsusastmes ning planeering annab ehitiste projekteerimise aluseks olevad detailsed maakasutus- ja

ehitustingimused. Teemaplaneeringus on kavandatud asukohad 52-le elektrituulikule ja 2-le

tuulemõõdutornile.

Detailplaneeringud

Projektialal ei ole detailplaneeringuid algatatud ega kehtestatud17. Tootsi alevis Tootsi maanteel on

menetluses Rail Balticu Tootsi peatuse detailplaneering. Kavandatud tegevuste osas ei ole vastuolusid.

Tegevused on üksteist soodustavad – RB rongid tarbivad elektrit ning vesiniku tootmisüksuse eesmärk

on roheenergia salvestamine.

Arengudokumendid

Euroopa vesinikustrateegia

Euroopa Komisjon kinnitas 2020. aastal uue strateegia vesiniku kohta Euroopa Liidus. Selles

rõhutatakse, et lisaks taastuvallikatest toodetud elektrienergia kasutamisele ning ressursside

tõhusamale ja ringluspõhisemale kasutamisele, on tähtis osa ka vesinikul. Saastevaba vesiniku kiire

laialdane kasutuselevõtt on ELi jaoks otsustava tähtsusega, et kulutõhusalt saavutada kõrgem

kliimaeesmärk – s.o vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50%.

Käesolev projekt on kooskõlas Euroopa vesinikustrateegia eesmärkidega.

Strateegia „Eesti 2035“18

Strateegias on vajaliku muutusena märgitud ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise,

vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kasutuselevõtt, mille üheks osaks on

lühi- ja pikaajaliste taastuvenergia salvestusvõimaluste loomine.

Riiklik energia- ja kliimakava

Riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK 2030) tuuakse välja, et vesiniku rakendamisega eri

majandussektorites on võimalik kõige efektiivsemalt liikuda vähese süsinikuga majanduse poole. Lisaks

mainitakse REKK 2030-s, et vesinikku ja vesinikukütuseid on võimalik kasutada ka energiasalvestuses.

Pärnumaa kliimakava 203019

Kavandatud tegevus vastab kliimakavas seatud eesmärgile: „Pärnumaa toodab taastuvenergiat kaks

korda rohkem kui ise tarbib“ ning järgmistele kliimakava tegevussuundadele:

17 Maa-ameti planeeringute kaardirakendus, vaadatud 01.08.2024 18 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0&current_page=1 19 Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav: https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf

14

1. Vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30%, aidates avalikul ja erasektoril ning

kodumajapidamistel minna üle puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütuste

kasutamisele.

2. Toetada taastuvenergia arendamist omavalitsuse korraldustes ja menetlustes.

Kavandatud tegevus on kooskõlas kliimakavas kirjeldatud energeetikavaldkonna tegevusega

„Suurendada omatarbelise taastuvelektri kasutamist, arendada salvestusvõimekust ning toetada

suurtest energiatootmisüksustest otseliinide ja lähivõrkude rajamist (6 km reegel)“.

15

5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Projektialaks on Liiva kinnistu Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas (katastritunnus:

27601:005:0031). Katastriüksuse kogupindala on 4456 ha. Ala on osaliselt lage, võsastunud, osal alast

kasvavad suuremad puud (joonis 5, joonis 6). Kinnistul on mõned kraavid ja hoone (Lisa 1 foto 3).

Katastriüksus on munitsipaalomandis.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast põhjasuunda jäävad turbaväljad, metsad ning

veekogud, kuhu on rajamisel tuulepark. Lõunasse jääb Tootsi alev. Projektiala piirkonnas on valdavalt

tootmismaad.

Joonis 5. Vaade Liiva kinnistule Tööstuse tn ja Tööstuse põik tn ristist põhja suunas20.

Joonis 6.Vaade Liiva kinnistult lõuna suunas Tootsi alevile21.

Asustus

Põhja-Pärnumaa vallas on 01.02.2024 seisuga 7866 elanikku. Suurimad asulad on Vändra alev, Pärnu-

Jaagupi alev ja Tootsi alev. Liiva kinnistu piirneb vahetult Tootsi aleviga.

Liiva kinnistuga piirnevad tootmis- ja transpordimaad. Vahetult Tööstuse tänavaga piirneb

üldkasutatav maa (Tööstuse tn 7, 63801:001:0246, munitsipaalomandis). Tegemist on haljasalaga, kus

puhkerajatisi ei ole. Liiva kinnistust edelas on munitsipaalomandis maatulundusmaad (Põrgupõhja tn

7, 63801:001:0732; joonis 7).

20 Google Maps, 2024. Foto on jäädvustatud juulis 2011. 21 Google Maps, 2024. Foto on jäädvustatud juulis 2011.

16

Projektialale lähimad hoonestatud elamumaad on Kesk tn 16 (80501:001:0024; korterelamu, kus

hoone jääb Liiva kinnistust ligikaudu 100 m kaugusele)

Lähim ühiskondlik ehitis jääb 160 m kaugusele (Tööstuse tn 5, 80501:001:0098), kus on Eesti

Turbamuuseum Tootsis, Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus.

Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänavalt ning põhjast uus

avalik tee (rajati koos Sopi-Tootsi tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere

kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini.

Joonis 7. Maakasutus projektiala piirkonnas22.

5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid

5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatav vesiniku tootmisüksus ei paikne Natura 2000 alal ega selle läheduses. Projektialale lähimad

Natura 2000 alad on:

 Mõrdama loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 1,6 km kaugusel idas

ja mille kaitse-eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)23;

22 Maa-ameti maainfo kaardirakendus, 2024 23 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

17

 Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 3,9 km kaugusel

loodes. Ämmamäe loodusala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi –

vanad laialehised metsad (*9020) kaitse24.

5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat

loodusobjekti (joonis 8).

Projektialale lähimad kaitstavad loodusobjektid on:

 II kaitsekategooriasse kuuluva valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) elupaik (Tootsi

alevis) 700 m kaugusel;

 II kaitsekategooriasse kuuluva eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. Esthonica) leiukoht

780 m kaugusel;

 II kaitsekategooriasse kuuluva laululuige (Cygnus cygnus) ja III kaitsekategooriasse kuuluva

hallpõsk-püti (Podiceps grisegena) elupaik 840 m kaugusel.

Joonis 8. Kaitstavad loodusobjektid (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)25.

Lisaks EELIS-sse kantud andmetele, on piirkonnas (Tootsi Suursoo alal) teada muid kaitsealuseid

linnuliike ning käsitiivalisi, mida täiendavalt uuriti Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu

ja selle KSH koostamise protsessis26,27.

24 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 25 Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 26 Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. 27 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

18

5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad

Pärnu maakonna planeeringu järgi ei asu projektiala rohevõrgustikus. Projektialal kasvab puid ning ala

on osaliselt lage. Tootmisüksuse rajamiseks ei eemaldata olulisel määral kõrghaljastust.

Projektialal ja vahetus läheduses ei ole vääriselupaiku (VEP). Lähimad VEP-id on ligikaudu 1 km

kaugusel.

5.3. Põhjavesi ja pinnavesi

Põhjavesi

Projektialal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Veekompleksi iseloomustavad lõheliste ja karstunud

kivimite põhjaveekihid (joonis 9).

Joonis 9. Põhjavee kaitstus28.

Vesiniku tootmisprotsessis soovitakse kasutada põhjavett ning rajada puurkaev või liituda

ühisveevärgiga.

Projektialal levivad järgmised põhjaveekihid (lisatud seisundihinnangud 2020. aasta seisuga29):

1) Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum, mis on 2020. aasta hinnangute järgi heas

(ohustatud) seisundis.

2) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, mis on 2020. aasta

hinnangute järgi heas (ohustatud) seisundis.

28 Maa-ameti geoloogilised kaardid, vaadatud 25.07.2024 29 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41

19

Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Kehtestatud varu suurus Siluri-

Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis on 2000 m3/ööpäevas 30 . Alal on järgmised

puurkaevud/põhjaveehaarded: PRK0006372, PRK0006332, PRK0006340. Puurkaevudega võetakse

olmevett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Pärnu alamvesikonnas. PRK0006340 on ühisveevärgi

puurkaev.

Pinnavesi, sh maaparandussüsteemid

Projektialal ja selle läheduses ei ole looduslikke pinnaveekogusid. Kinnistul on üksikud kraavid, kuid

alal ei ole maaparandusehitisi, st kraavid ei ole ühegi maaparandussüsteemi osad (joonis 10).

Joonis 10. Maaparandussüsteemid31.

5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad

Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas32.

5.5. Pinnavormid ja pinnas

Projektialal on maapind tasase reljeefiga (maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 30-32 m). Veidi

kõrgema reljeefiga on endise turbaraudtee tamm, mis läbib kinnistut. Piirkonnas on pinnakatteks

moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk33.

30 EELIS, vaadatud 25.07.2024 31 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024 32 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 33 Maa-ameti geoloogiliste kaartide rakendus, vaadatud 25.07.2024

20

5.6. Maavarad

Projektialal ei ole maardlana arvel olevaid alasid ega mäeeraldisi34.

5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused

Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid ega väärtuslikke maastikke. Projektiala ei

paikne väärtuslikul põllumajandusmaal.

Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina.

Säilinud on raudteetamm, relsid võeti üles juba 2009. aastal 35 . Lisaks on rööpmepaar kinnistu

lõunaservas.

5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja

künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on C-kategooria ettevõte.

Vesinik on tule- ja plahvatusohtlik gaas. Seetõttu kehtivad vesinikuhoidlatele (nagu ka teistele

tuleohtlike ainete, nt vedelgaasi- ja bensiinihoidlatele) ohutusnõuded. Kavandatav vesiniku

tootmisüksus on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte, sest vesiniku kogus ühel ajahetkel käitises

on vähem kui 5 tonni, kuid rohkem kui alammäär ehk 0,5 tonni36. Arendaja hinnangul on tavapäraselt

tootmisüksuses kuni 1 tonni vesinikku.

Projektiala läheduses on tootmismaad, kuid ei ole ohtlikke käitisi37. Projektialale lähimad ohtlikud ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtted jäävad ligikaudu 15 km kaugusele, seega ei jää kavandatav käitis

muude naabruses asuvate ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasse (ohualad ei liitu).

Projektialal ei ole jääkreostusobjekte38.

34 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 35 EELIS, vaadatud 25.07.2024 36 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 37 Maa-ameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse kaardirakendus, vaadatud 26.07.2024 38 EELIS, vaadatud 26.07.2024

21

6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele

6.1. Mõju looduskeskkonnale

6.1.1. Natura eelhindamine

Natura eelhindamine aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala kaitse-

eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse

projekti tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel

koosmõjus teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et

tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud.

Hindamise läbiviimisel lähtutakse Natura hindamise juhisest39.

 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale

lähimad Natura 2000 alad on Mõrdama loodusala (umbes 1,6 km kaugusel idas) ning Ämmamäe

loodusala (umbes 3,9 km kaugusel loodes).

Mõrdama loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Ämmamäe loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi vanad laialehised

metsad (*9020).

 Kas projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik?

Projekt ei ole seotud Mõrdama loodusala ega Ämmamäe loodusala kaitsekorraga ega ole kaitsekorra

elluviimiseks vajalik.

 Projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 1 MW. Vesiniku

tootmisüksus paigaldatakse Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaama lähedusse, mis paikneb Tootsi

tuulepargi alal, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin taastuvenergia tootmisüksusega.

Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva

hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid

mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse.

Tootmisüksus rajatakse Liiva kinnistule, mis on 100% tootmismaa. Veevõtuks rajatakse puurkaev või

liitutakse ühisveevärgiga. Taotletav veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes

177 m3/kuus). Tootmise käigus tekib heitvett umbes 2 m3/ööpäevas, mis on võrreldes algse veega

kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Ligipääs alale toimub mööda olemasolevaid teid.

Maaparandustöid ei kavandata.

Tegevuste täpsem kirjeldus on ptk-s 3.

39 Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing.

22

 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Mõrdama ja Ämmamäe loodusalale ja nende kaitse-

eesmärkidele on välistatud, kuna projektiga ei kavandata tegevusi, mille mõjuala võiks ulatuda

nimetatud loodusaladeni (1,6-3,9 km kaugusel).

6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat

loodusobjekti. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik

situatsioon ega vähene väärtuslike elupaikade pindala, kuna tegemist on tootmismaaga. Vesiniku

tootmisüksus ei loo takistusi lindude või käsitiivaliste lennuteele, kuna tegemist on madala ehitisega.

Projekti tegevustega seotud mõjud, mis võivad ulatuda kinnistust kaugemale, on eelkõige seotud

välisõhu mõjutustega (nt müra ning ohtlike ainete käitlemisega seotud ohud). Müra, vibratsioon,

plahvatusoht jms ohud maandatakse, et välistada olulised keskkonnamõjud piirkonna elanikele,

hoonetele jm. Seega olulisi mõjusid ei avaldu kaitsealustele liikidele.

6.1.3. Mõju rohevõrgustikule, vääriselupaikadele, väärtuslikule põllumajandusmaale

Mõju rohevõrgustikule

Oluline mõju rohevõrgustikule puudub, kuna projektiala ei asu rohevõrgustikus.

Mõju vääriselupaikadele

Vesiniku tootmisüksuse rajamisel puuduvad mõjud vääriselupaikadele, kuna projektialal VEP-id

puuduvad ning projektiga ei kavandata tegevusi, millel oleks vääriselupaikadele kaudne mõju (nt

veerežiimi muutmine).

Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale

Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele ega

pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslikku põllumajandusmaad.

6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele

Mõju põhjaveele

Ühe kilogrammi vesiniku tootmiseks läheb vaja vähemalt 9 liitrit demineraliseeritud vett. Taotletav

veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes 177 m3/kuus).

Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 8940 (vt ka ptk 3.2). Kompleksluba tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus

ulatuses. Kuna mõiste „tööstuslik ulatus“ on täpsemalt defineerimata, siis on võimalik loa andjal

kaaluda kompleksloa taotlemise vajadust. Kui kompleksluba ei pea taotlema, siis tuleb taotleda

veeluba, kuna põhjavett võetakse rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas.

40 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

23

Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Kehtestatud varu suurus Siluri-

Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis on 2000 m3/ööpäevas. Põhjaveevaru kasutatakse kolmest

puurkaevust (PRK0006372, PRK0006332, PRK0006340), millest viimane on ühisveevärgi puurkaev.

ÜVKs41 on märgitud, et veevõtt toimub eelkõige ühest puurkaevust (6340), teised puurkaevud on

reservis. Ühisveevärgi puurkaevule väljastatud keskkonnakaitseloas on lubatud maksimaalne veevõtt

100 m3/ööpäevas42.

Võimalusel tuleb liituda ühisveevärgiga. Kui see ei ole võimalik, siis rajada puurkaev. Olemasolevate

andmete põhjal on vaba vee hulk piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu

põhjaveekogumist veevõtuks ning tarbitava vee hulk (ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud

põhjaveevaru.

Kavandatud veevõttu, kehtestatud põhjaveevaru ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei

avaldu olulist mõju põhjaveele, kui liitutakse ühisveevärgiga või rajatakse puurkaev vastavalt

seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning

selle käitamisel järgitakse hooldusalal43 seatud nõudeid.

Mõju pinnaveele

Mõju pinnaveele võiks avalduda läbi veerežiimi muutmise või saasteainete sattumise pinnasesse või

pinnavette. Kavandatava tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 2

m3/ööpäevas (tabel 1). Võrdluseks, kõrval asuvast Sopi-Tootsi tuulepargist vabaneb kogu

kuivendatava ala kohta vett keskmiselt 1132 m3/ööp (0,013 m3/s), mis tuleb juhtida eesvoolu. Tootsi

Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s leiti, et tuulepargi ehituse käigus ärajuhitava

kuivendusvee kogus on väga väike võrreldes Are jõe vooluhulgaga (Are jõe äravool suureneb suurvee

ajal kümneid kordi)44. Vesiniku tootmisel tekkiv heitvesi sisuliselt niriseb pinnasesse või kraavi ning

ärajuhitava vee kogus jääb ebaolulisele tasemele.

Veeseadus ja selle alusel kehtestatud määrused ei käsitle vesiniku tootmiseks kasutatud vett. Vesiniku

tootmisel, sarnaselt jahutusveele, ei lisandu kasutamise käigus saasteaineid, kuid määruse45 sõnastuse

kohaselt, ei saa seda liigitada jahutusvee alla (kuna vett ei kasutata jahutamise otstarbel). Vesiniku

tootmisel tekkiv kasutatud vesi on heitvesi, kuna seda ei ole nimetatud Veeseaduse § 18 loetelus.

Tootmisel tekkiva vee omadused sõltuvad algvee koostisest. Võrreldes algse veega, on kasutatud vesi

kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Tootmisel tekkiv heitvesi ei ole reovesi, kuna see ei ületa

heite piirväärtusi46.

41 Tootsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027 muudatus 2017-2028. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4070/2201/7018/Lisa_1.pdf# 42 KOTKAS, vaadatud 26.07.2024 43 Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m. Hooldusalal ei ole lubatud muuhulgas rajada maaparandussüsteemi, ehitada selliseid ehitisi, millega kaasneb keskkonnaoht, juhtida pinnasesse heitvett või saasteaineid. 44 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 45 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 46 Nii pinnasesse kui veekogusse (suublasse) juhitav heitvesi peab vastama Veeseaduse paragrahvi 128 lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga/kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele. Saasteainete piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri määruse lisas 1.

24

Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 8947, kompleksluba käsitleb ka vee erikasutusega seotud tegevusi. Kui Keskkonnaamet hindab, et

tegemist ei ole tööstuslikus mahus tootmisega ning kompleksluba ei ole vajalik, siis tuleb taotleda

veeluba kui veekogusse juhitakse rohkem kui üks kuupmeetrit heitvett ööpäevas või pinnasesse

juhitakse rohkem kui viis kuupmeetrit heitvett ööpäevas ning see tegevus vastab heitvee suublasse

juhtimise nõuetele. Tootsi vesiniku tootmisüksuses tekkiv heitvee kogus on 2 m3/ööpäevas. Seega

tuleb taotleda veeluba, kui heitvett juhitakse veekogusse ning veeluba ei tule taotleda, kui heitvett

juhitakse pinnasesse.

Arendaja peab hindama ning loa andjatega vajadusel konsulteerima, kas juhtida vett pinnasesse või

veekogusse. Kasutatud vee pinnasesse juhtimise all mõeldakse vee hajutatult pinnasesse immutamist.

Kavandatud 1 MW tootmisvõimsuse juures tekkiv heitvee kogus (2 m3/ööpäevas) on sedavõrd väike,

et ei mõjuta veetaset ega vooluhulkasid kraavis. Krundil olemasolevad kraavid ei ole ühegi

maaparandussüsteemi osad.

Olemasolevate teadmiste põhja vastab heitvesi Keskkonnaministri määruses48 toodud nõuetele. Kui

heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimisel järgitakse Veeseaduses ning selle alusel kehtestatud

määrustes seatud nõudeid, vajadusel täiendavalt keskkonnaloaga seatud nõudeid, siis olulist

keskkonnamõju heitvee keskkonda juhtimise kaudu ei avaldu.

Mõju pinnasele

Vesiniku tootmisseadmete paigaldamine eeldab tugevdatud aluspinna rajamist, mis on

väikesemahuline ehitustegevus.

Sarnaste tavapäraste ehitustööde käigus saasteaineid keskkonda ei leki või on keskkonda lekkivate

saasteainete potentsiaalsed kogused väga väikesed ning mõju jääb ebaolulisele tasemele. Ehitusaegne

õnnetuste mõju pinnasele saab tekkida ehitusmehhanismide või veokite õnnetuse korral, kui

keskkonda lekib kütust. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat,

mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Eeltoodud meetmete rakendamisel ei

kaasne projekti elluviimisega olulisi mõjusid pinnavormidele ja pinnasele. Projektiga ei rajata kõrgeid

muldeid ega nõlvasid, kus võiks tulevikus tekkida oht tuule- või mullaerosiooni tekkeks.

Kasutusetapis võib mõju avalduda eelkõige seoses võimalike avariidega. Kui ettevõttes järgitakse nii

õnnetuse ennetamiseks kui ka õnnetuste korral riskianalüüsis ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise

plaanis kajastatud abinõusid, siis olulist mõju ei avaldu.

6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele

Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on sätestatud maapõueseaduse §-s 14. Võttes arvesse, et

projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, siis

vesiniku tootmisüksuse rajamine ei halvenda maavaravaru seisundit ega sellele juurdepääsu

olemasolevat olukorda ning oluline mõju puudub.

47 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 48 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

25

6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju

Energia

1 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus ligikaudu 11 GWh/aastas. Tegemist on energiakuluka

tootmisega, mis on pigem arendaja risk. Energia kasutamisega seoses avaldub positiivne

keskkonnamõju, kuna vesiniku tootmisüksus kasutab vaid rohelist energiat ning toodetakse

saastevaba vesinikku.

Jäätmekäitlus

Ainukesed jäätmed, mis tekivad vesiniku tootmisprotsessis on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack)

degradeerumisega. Asenduse vajadus on kord 10 aasta jooksul. Vastav hooldus tellitakse teenusena

ning teenusepakkuja annab tekkivad jäätmed üle jäätmekäitlejatele.

Kui jäätmeid käideldakse vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

6.5. Mõju kultuuriväärtustele

Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina.

Säilinud on raudteetamm, relsid võeti üles juba 2009. aastal49. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku

kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest ja soovist.

Juhul, kui ehitusala kattub pärandkultuuriobjektiga, siis tuleb enne ehitustööde algust objekt

dokumenteerida ning info edastada registripidajale (RMK). Raudteetammile ehitamisel

pärandkultuuriobjekt selles lõigus hävineb, kuid suuremas osas säilib. Tegemist ei ole olulise

keskkonnamõjuga, kuna pärandkultuuriobjektide kaitsmine on maaomanikule vabatahtlik ning

käesoleval ajal ei ole teada, kas vesiniku tootmisüksust on võimalik rajada selliselt, et

pärandkultuuriobjekti ei kahjustata.

Muud mõjud kultuurimälestistele, miljööväärtuslikele aladele, väärtuslikele maastikele ja väärtuslikule

põllumajandusmaale, kuna selliseid väärtuseid alal ei ole.

6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale

Mõju taristule

Mobiilse mahuti maksimaalseks kaaluks on 20 tonni koos vesinikuga, veokite täismass on seega

ligikaudu 40 tonni. Kavandatav vesiniku tootmisüksus vajab igapäevast raskeveokite ligipääsu

aastaringselt.

Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänavalt ning põhjast uus

avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteelt

ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Ligipääsutee alternatiive kaaluti Tootsi Suursoo ala ja

tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus.

Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ning selle kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei

lisandu – seega olulist mõju taristule ei avaldu.

49 EELIS, vaadatud 25.07.2024

26

Visuaalsed mõjud ja valgusreostus

Vesiniku tootmisüksus on väikesemahuline ehitiste kompleks, mis ei ole maastikus silmatorkav.

Vesinikutehast valgustatakse minimaalses vajalikus mahus (platsi valgustus ning valvesüsteemi

rajamiseks vajaminev valgustus). Neil põhjustel ei avaldu olulisi visuaalseid mõjusid ega valgusreostust.

Mõju välisõhu seisundile

Välisõhu kvaliteeti reguleeritakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS)50 alusel ning piiratakse kolme

liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, inimtegevuse poolt tekitatavat müra ning ebameeldiva või

ärritava lõhnaga ainete heiteid. Inimeste tundlikkus nende häiringute suhtes on erinev, seejuures võib

häirivaks osutuda ka müra, vibratsioon ja õhusaaste, mis vastab kehtestatud normidele.

Saasteainete heited ning ebameeldiv lõhn

Välisõhku paisatavad saasteained ning ebameeldiv lõhn on üldjuhul seotud tootmistegevuse ja

transpordiga. Saasteainete õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisel eeldatakse olulise

keskkonnahäiringu tekkimist.

 Lämmastik

N2 kasutamine torustiku tühjendamisel võimaldab vesiniku asendamist inertse gaasiga, mis hoiab ära

põlemise või plahvatuse (H2 ja O2 reageerimine toimub tavaliselt plahvatuslikult ja moodustub vesi

(H2O)). H2 ja O2 omavahelist kokkusaamist hoiakse ära väljajuhtimisavade üksteisest võimalikult

kaugel hoidmisega.

Antud vesiniku tootmisprotsessi omadusi arvesse võttes ei toimu lämmastiku ja vesiniku reageerimist,

kuna vesinik reageerib lämmastikuga väga kõrge temperatuuri ja rõhu ning katalüsaatori juures

(nimetatakse Haberi protsessiks). Haberi protsess on ammoniaagi tootmise protsess, mis nõuab

järgmisi tingimusi:

1. Kõrge rõhk: Haberi protsessi jaoks on vajalik kõrge rõhk, tavaliselt vahemikus 150-200

atmosfääri. Kõrge rõhk soodustab reaktsiooni, kuna see surub gaasid kokku ja suurendab

nende tihedust.

2. Kõrge temperatuur: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka kõrge temperatuur, tavaliselt

vahemikus 400-500 kraadi Celsiuse järgi. Kõrge temperatuur soodustab reaktsiooni, kuna see

annab molekulidele piisavalt energiat, et nad saaksid reageerida.

3. Katalüsaator: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka katalüsaator, mis kiirendab reaktsiooni

kiirust. Tavaliselt kasutatakse raud-katalüsaatorit, mis aitab kaasa ammoniaagi tootmisele.

4. Õige suhe: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka õige suhe lähteainete vahel. Reaktsiooni jaoks

on vaja lämmastikku ja vesinikku suhtes 1:3.

Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C. Puudub katalüsaator. Seega ei ole

tootmisprotsessis selliseid tingimusi, mille korral lämmastik reageeriks vesinikuga ning tekiks

ammoniaak, millele on kehtestatud kriitiline tase51.

50 AÕKS, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv 51 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

27

Lämmastiku paiskamine atmosfääri avarii- või hoolduse olukorras ei avalda olulist mõju välisõhu

seisundile, kuna põhiosa lämmastikust esineb lihtainena atmosfääris (moodustab atmosfääriõhust

ligikaudu 78%). Atmosfääriõhu kaitse seadus ei reguleeri lämmastiku (N2) õhku paiskamist.

Vesiniku tootmisüksuse tegevuse käigus ei heideta välisõhku saasteainete või ebameeldiva või ärritava

lõhnaga aineid, mis oleks piiratud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel.

 Lõhn

Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui see ületab aasta lõhnatundide

osakaalu kogu aasta tundidest (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta

lõhnatundidest) 52 . Seejuures on maakasutuse seisukohalt kõige tundlikumad elamualad, teatud

otstarbega ühiskondlike ehitiste alad (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutused) ning puhke- ja virgestusalad.

Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid, seega selliseid

olulisi mõjusid ei avaldu.

 Liiklusest lähtuvad saasteaineid

Liiklusest lähtuva saaste puhul on heitgaaside seisukohalt olulised suure liiklussagedusega teed, mida

projektipiirkonnas ei ole. Lisaks, kõvakatteta teed (kruusateed) võivad kuival perioodil osutuda

oluliseks tolmuallikaks. Teede tolmamine võib olla probleemiks Tootsi alevit läbivas lõigus (vahetult

vesiniku tootmisüksuse piirkonnas Tööstuse tänaval).

Tuulepargi ehitamise ja käitamisaegseid liiklusvoogusid ja võimalikke mõjusid hinnati Tootsi Suursoo

ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Liikluskoormus, mis lisandub

vesiniku tootmisüksuse ehitamise ja kasutamisega, jääb ebaolulisele tasemele (üks veok päevas). Siiski,

võimalike häiringute minimeerimiseks, tuleb võimalusel transpordivood suunata põhja suunas, et

suured veokid ei läbiks Tootsi alevit.

 Müra

Välisõhus leviva müra mõju hindamisel eristatakse tööstusmüra ning liiklusmüra. Välisõhus levivat

müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ning selle seaduse alusel on kehtestatud müra

normtasemed53. Normtasemed jagunevad:

1) müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid),

2) müra sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Uue

planeeringuga ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda

kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00)

ajavahemikust ja mürakategooriast. Alal lubatud välisõhu müratase sõltub mürakategooriast, mis

määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele (tabel 3). Projektialaga piirneval

Tootsi alevil, kus on potentsiaalsed müratundlikud alad, ÜP puudub.

52 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 53 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

28

Tabel 3. Müra normtasemed54

Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

I kategooria – virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed alad

55 päeval

50 öösel

55 päeval

40 öösel

50 päeval

40 öösel

45 päeval

35 öösel

II kategooria – haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu maa-alad,

rohealad

60 ja 651

päeval

55 ja 601 öösel

60 päeval

45 öösel

55 päeval

50 öösel

50 päeval

40 öösel

III kategooria – keskuse maa-alad

IV kategooria – ühiskondlike

hoonete maa-alad

65 ja 701

päeval

55 ja 601 öösel

65 päeval

50 öösel

60 päeval

50 öösel

55 päeval

45 öösel

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Tööstusmüra

Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada ka paakide või

haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A)

tootmiskohas55. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A).

Kavandatavale vesiniku tootmisüksusele lähimad potentsiaalsed müratundlikud alad on:

 Vähemalt 50 m kaugusel edelas on mitmete hoonetega maatulundusmaad aadressil Tööstuse

tn 7 (kasvuhooned, kuurid, laudad, võimalik, et ka kerged suvemajad), mille osas EHR-s

funktsiooni ei ole määratud, kuid ei saa välistada, et osades neist inimesed ka (hoo)-ajaliselt

elavad (joonis 11);

 Ligikaudu 100 m kaugusel asuv hoonestatud elamumaa aadressil Kesk tn 16, kus on

korterelamu. Kavandatava tootmisüksuse kaugus korterelamust on tõenäoliselt vähemalt 140

m;

 160 m kaugusel asuv ühiskondlik ehitis aadressil Tööstuse tn 5, kus on Eesti Turbamuuseum

Tootsis, Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus.

Ülaltoodud kaugused on ligikaudsed, kuna ei ole teada vesiniku tootmisüksuse täpsem asukoht

kinnistul.

Kuna müra normtasemed on seotud üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega

ning üldplaneeringu raames määratavate müra kategooriatega, siis on kohalikul omavalitsusel

kaalutlusõigus otsustada, kus ja millist müra normtaset nõuda. Võttes arvesse piirkonna tööstuslikku

iseloomu, ei ole projektiala läheduses eeldatavalt I kategooria ehk vaikseid alasid.

54 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 55 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112

29

Seega tuleb vesiniku tootmisüksuse rajamisel mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide

ületamiseks müratundlike alade juures siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Eelduslikult tuleb

vähemalt Kesk tn 16 hoones tagada II kategooria piirnormid. Asjakohased meetmed on näiteks

müratekitavate seadmete paigaldamine kinnisesse ruumi, mis isoleeritakse helisummutava

materjaliga. Seadmete ja tegevuste planeerimine kinnistul selliselt, et need paiknesid müratundlikest

aladest kaugemal jne. Meetmete rakendamise vajadust hinnatakse konkreetse tehnoloogilise

lahenduse ja seadmete väljavalimise järgselt. Asjakohaste meetmete rakendamisel ei ole põhjust

eeldada müra piirväärtuse ületamist ning olulist keskkonnamõju ei avaldu.

Joonis 11. Vaade piirkonnale lõunasuunast (projektiala on tähistatud punase täpiga)56.

Liiklusmüra

Projektialale on juurdepääs lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänava kaudu. Põhjast on juurdepääs

kruuskattega tee kaudu, mis suundub Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteele.

Liiklusmüra tekitavad veokid, mis transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 1

MW tootmisvõimsuse juures on üks veok päevas, seega on lisanduv liikluskoormus väga väike. 2023.

aasta alguses alustati Sopi-Tootsi tuulepargi ehitustöödega. Eelkõige suurenes liikluskoormus Tootsi

asula lähistele jäävatel teedel ja Tootsi alevis Tööstuse tänaval. Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega

olulist liikluskoormust ei lisandu, kuna ehitusperiood on lühike - tootmiseks vajalikud seadeldised on

mobiilsed ning neid ei ehitata valmis kohapeal vaid tuuakse valmislahendusena platsile ning

ühendatakse tootmisse.

Kuigi vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisanduv liikluskoormus (üks veok päevas) jääb ebaolulisele

tasemele, on soovitav eelistada põhja poolt suunduvat ligipääsu (mitte läbida Tootsi alevit). Kui see ei

56 Maa-ameti fotolao kaardirakendus, foto tehtud 03.05.2024

30

ole võimalik, siis veokite liikumine läbi müratundlike alade (Tootsi alevi) tuleb planeerida päevasele

ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.

 Vibratsioon

Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ 57 . Projektialale lähimad elamud või ühiskasutusega hooned on vähemalt 100-140 m

kaugusel. Ehitustegevuses ei kasutata selliseid tehnoloogiaid, mis võiks põhjustada olulist

vibratsioonitaset nende hoonete juures.

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on

seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 350 barise rõhu.

Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale teada. Võttes arvesse sellise

tootmisvõimsusega kompressorite tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda

lähimate hooneteni, seega ei avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol.

Liiklusega kaasnev vibratsioon on üldjuhul vähem aktuaalne teema kui samast teest lähtuv müra. Heas

seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis küündiks

eluhoonete piirväärtuste lähedale või põhjustaks kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus

(auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu

leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav piirväärtus.

Vesiniku tootmisüksusega seotud transpordivood jäävad ebaolulisele tasemele (eriti võrreldes

tuulepargi ehitusega seotud transpordivoogudega). Liiklusmüra vähendamiseks ette nähtud meetmed

on asjakohased ka vibratsioonihäiringute vähendamiseks.

6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus

Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Ettevõte koostab C-kategooria puhul vajalikud

ohutusalased dokumendid ning dokumendid kooskõlastatakse asjakohaste ametitega. Ohtlikule

ettevõttele seatud alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri

02.02.2016 määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning

ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“58.

Käitises võib käidelda ohtlikku kemikaali ohtlikkuse alamäärast või künniskogusest suuremas koguses

üksnes käitamisloa alusel ja antud projektis vesiniku kogus ületab alammäära, aga jääb C-kategooriaga

lubatud tasemele (alla 5 tonni). C-kategooria ohtliku ettevõtte käitaja koostab teabelehe, riskianalüüsi

ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ning rakendab neid õnnetuste ennetamiseks ning

õnnetuste korral. Käitise ohuala ulatus määratakse riskianalüüsis. C-kategooria ohtliku ettevõtte

ohuala ei ulatu eeldatavalt tuulikuteni.

Potentsiaalsed riskid on:

 Elektriseadmete käitamine (transformaatori purunemine)

 Demineraliseeritud vee ettevalmistus

o Leke peatakse ja lekke allikas parandatakse

 Tootmisüksuse käitamine (avarii)

57 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv 58 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv

31

o Vesiniku tootmisüksuse rikke korral suunatakse vesinik üksusest ja torudest

lämmastikuga välja

 Vesiniku komprimeerimine (kompressori rike)

o Vesinikku ei saa mahutitesse toota ja seetõttu elektrolüüseri töö tuleb seisata

 Vesiniku hoidmisehitised (mahuti rike)

o Vesinik lastakse mahutitest atmosfääri

Täpsemad riskid kirjeldatakse ja hinnatakse riskianalüüsis. Suurimaks ohuks on survemahutitega

seotud plahvatus, mille mahud määrab tehnoloogiapartner, kes ei ole Tellijale hetkel veel teada.

Plahvatusrisk viiakse asjakohaste meetmetega miinimumini. Lisaks tuleb käsitleda tuleohuga seotud

riske ning võimaliku vandaalitsemisega seotud riske.

Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle alamaktides sätestatud meetmeid, surveseadme

kaitseks vajalikke meetmeid59 ning riskianalüüsis välja töötatud meetmeid ning tegutseb vastavalt

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanile, siis on avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud

miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

6.8. Kliimamõjudega arvestamine

Kliimamuutustega seotud asjakohased riskid on veenappus, tormid, üleujutused ning tugevad

sademed. Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas.

Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Varu suurus on 2000

m3/ööpäevas. Keskkonnakaitselubades väljastatud mahte arvestades, on olemasolev vaba vee hulk

piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist veevõtuks ning tarbitava vee

hulk (1 MW tootmise juures ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud varu. Seega ei ole

veenappus eeldatavalt probleemiks antud tootmisvõimsuse juures ka kliimamõjusid arvesse võttes.

Tugevad sademed ei põhjusta eeldatavalt olulist riski, kuna objekti piirkonnas on piisavalt looduslikke

alasid, kus sademevesi saab looduslikult maapinda imbuda. Piirkonna veerežiimi ning geoloogiliste

omadustega arvestatakse planeerimis- ja ehitusprotsessis.

Tormid võivad põhjustada elektrikatkestusi ning seega ohtlikke olukordi tootmises. Arvestada tuleb ka

mujal realiseeruvaid riske, mis võivad takistada alale ligipääsu (nt vesinikumahuteid ei ole võimalik

soovitud sagedusega ära vedada, kuna alale ei pääse ligi). Risk on olemas, kuid selle mõju on

eeldatavalt väike, kuna projektialale on kaks ligipääsu, seejuures üks neist läbib tiheasustusala, kus

pikemaajalised takistused teedel on ebatõenäolised.

Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus vajadusel nähakse

ette meetmed elektritoite katkemise puhuks (näiteks katkematu elektritoite allika paigaldamine, et

ohutult süsteem peatada).

Võimalikest kliimamuutustest põhjustatud riskid ei realiseeru, kui võetakse kasutusele vastavad

meetmed.

59 Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv

32

6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Sopi-Tootsi tuuleparki rajatavad tuulikud jäävad minimaalselt 2 km kaugusele. Teadaolevalt60 ei kaasne

tuulikutega selliseid riske (nt tuulikute ümberkukkumine, labade murdumine jne), mis võiksid mõju

avaldada tootmisüksusele enam kui 2 km kaugusel. Tuulepark koostoimes vesiniku tootmisüksusega

võib mõju avaldada eelkõige läbi häiringute (müra), mis võib seada piiranguid nt elamute või muude

müratundlike objektide/alade rajamisele.

Vesiniku tootmisüksus võib seada piiranguid ümbritsevate alade maakasutusele käitise ohuala

ulatuses. Teadaolevalt ei ole vesiniku tootmisüksuse piirkonnas kavandatud muid tegevusi, mis

koosmõjus vesiniku tootmisüksusega võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

6.10. Keskkonnameetmed

 Vesiniku tootmisüksusele ligipääsuks kasutada eelistatavalt põhjasuunast lähtuvat avalikku

teed. Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi Tootsi alevi planeerida päevasele ajale.

Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.

 Vesiniku tootmisüksuse rajamisel tuleb mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide

ületamiseks, siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Eelduslikult tuleb vähemalt Kesk tn 16

hoone juures tagada II kategooria müra piirnormid. Tööstuse tn 7 osas tuleb müratundlikkus

koostöös kohaliku omavalitsusega välja selgitada. Müra vähendavate meetmete rakendamise

vajadust hinnatakse konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete väljavalimise järgselt.

Asjakohane on müra tekitavate seadmete paigaldamine kinnisesse ruumi, mis isoleeritakse

helisummutava materjaliga; vajadusel seadmete ja tegevuste planeerimine kinnistul selliselt,

et need paikneksid müratundlikest aladest kaugemal jne.

 Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus selgitatakse

välja riskid ning töötatakse välja meetmed ohuolukordade ära hoidmiseks ning käitumiseks

ohuolukorras. Meetmete välja töötamisel arvestatakse ka kliimariskidega.

 Ehitustegevusel ja tootmistegevuses rakendada tõhusaid meetmeid pinnase, pinna- ja

põhjavee reostamise vältimiseks. Tagada tuleb valmisolek avariiliste olukordadega

tegelemiseks, kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete

sattumise pinnasesse (kasutada tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid), tekkinud

reostus koheselt eemaldada.

 Selgitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud Lavassaare-Tootsi turbaraudtee kaitsevajadus

ja -võimalused koostöös maaomanikuga (kohalik omavalitsus). Kui pärandkultuuriobjekti ei ole

võimalik säilitada, siis enne ehitustööde algust objekt dokumenteerida ning info objekti osalise

hävimise kohta edastada registripidajale (Riigimetsa Majandamise Keskus).

60 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

33

7. Eelhinnangu järeldus

KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni projektiga kaasnevatest

keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest.

Aruandes esitatud teave peab olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude

mõistmiseks. Iga sellise aruandega võib kaasneda teatud määramatus olemasolevate andmete

piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu.

Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Liiva kinnistul

(katastritunnus: 27601:005:0031), mis on 100% tootmismaa. Maa on munitsipaalomandis. Vesiniku

tootmisüksus paigaldatakse Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi lähedusse, sest rohevesiniku

tootmiseks on vajalik otseliin taastuvenergia tootmisüksusega.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Projektialale lähimad Natura 2000 alad on Mõrdama loodusala (umbes 1,6 km kaugusel idas) ning

Ämmamäe loodusala (umbes 3,9 km kaugusel loodes). Objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et

vesiniku tootmisüksuse rajamine üksi või koosmõjus teiste tegevustega võiks avaldada ebasoodsat

mõju Mõrdama loodusala või Ämmamäe loodusala terviklikkusele või nende kaitse-eesmärkidele.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat

loodusobjekti. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik

situatsioon ega vähene väärtuslike elupaikade pindala, kuna tegemist on tootmismaaga. Vesiniku

tootmisüksus ei loo takistusi lindude või käsitiivaliste lennuteele, kuna tegemist on madala ehitisega.

Välisõhu mõjutused, nagu müra või ohtlike ainete käitlemisega seotud ohud maandatakse sellisele

tasemele, et olulised mõjud puuduvad. Eeltoodu põhjal ei avaldu vesiniku tootmisüksuse rajamisel

olulisi mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele.

Oluline mõju rohevõrgustikule ja vääriselupaikadele puudub, kuna projektialal selliseid väärtusi ei ole.

Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele

ega pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslikku põllumajandusmaad.

Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke,

arheoloogiatundlikke alasid ega muid kohalikul tasandil olulisi kultuuriväärtuslikke objekte, seega

projekti elluviimisega seoses puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.

Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina.

Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga, kuna pärandkultuuriobjektide kaitsmine on maaomanikule

vabatahtlik ning käesoleval ajal ei ole teada, kas vesiniku tootmisüksust on võimalik rajada selliselt, et

pärandkultuuriobjekti ei kahjustata.

Taotletav veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes 177 m3/kuus).

Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Olemasolevate andmete

põhjal on vaba vee hulk piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist

veevõtuks ning tarbitava vee hulk (ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud põhjaveevaru.

Kavandatud veevõttu, kehtestatud põhjaveevaru ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei

avaldu olulist mõju põhjaveele, kui liitutakse ühisveevärgiga või rajatakse puurkaev vastavalt

seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning

selle käitamisel järgitakse hooldusalal seatud nõudeid.

Kavandatud tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 2 m3/ööpäevas. Tekkinud

heitvesi juhitakse pinnasesse või veekogusse. Võrreldes algse veega, on kasutatud vees looduslike

34

mineraalainete kontsentratsioon kõrgem. Olemasolevate teadmiste põhjal vastab heitvesi

Keskkonnaministri määruses 61 toodud nõuetele ning heitvee kogus on väga väike. Seega olulist

keskkonnamõju pinna- ega põhjavee seisundile ei avaldu.

Olulist mõju pinnasele ei avaldu, kui kasutatakse tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid ning

võimalik reostus (avariiolukorras) likvideeritakse operatiivselt.

Projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, seega

oluline mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele puudub.

Vesiniku tootmisüksuse elektrikasutus on 11 GWh/aastas. Energia kasutamisega seoses avaldub

positiivne keskkonnamõju, kuna vesiniku tootmisüksus kasutab vaid rohelist energiat ning toodetakse

saastevaba vesinikku.

Vesiniku tootmisprotsessis tekkivad jäätmed on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack)

degradeerumisega, mille asendusvajadus tekib kord 10 aasta jooksul. Kui jäätmeid käideldakse

vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist mööda Tööstuse tänavat ning põhjast

uus avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere

kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ja

kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei lisandu – seega olulist mõju taristule ei avaldu.

Vesiniku tootmisprotsessis ei paisata välisõhku saasteaineid ega ebameeldivat lõhna, ei avaldu olulisi

visuaalseid mõjusid ega valgusreostust.

Vesiniku tootmisel kasutatavad tootmisseadmed on üldjuhul vaiksed. Peamised välismüra allikad

vesiniku tootmiskohas on kompressorid ja muud protsessiseadmed, paakide või haagiste õhutamine.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel on müratundlik ala üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Tootsi alevis ei ole üldplaneeringut

kehtestatud, seega ei ole müratundlikke alasid määratud. Selleks, et olulist keskkonnamõju (häiringut

kohalikele elanikele) ei avalduks, tuleb vesiniku tootmisüksuse rajamisel mürataset hinnata ning kui on

oht müra piirnormide ületamiseks nt elamute juures, siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Liiklusega

olulist müra ei kaasne, kuna lisanduv liikluskoormus väga väike.

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Võttes aluseks kompressorite

tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda lähimate hooneteni, seega ei

avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol.

Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle

alamaktides sätestatud meetmeid ning surveseadme kaitseks vajalikke meetmeid, siis on

avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

Kavandatav tegevus aitab kaasa EL ning Eesti riiklike eesmärkide saavutamisele, mis on seotud CO2

heite vähendamisega – energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju, kuna

toodetakse saastevaba vesinikku.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on

punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on

61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

35

järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi

põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või

biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Eelhinnangu koostajate

hinnangul ei ole KMH algatamise vajadus antud projekti puhul üheselt selge, kuna mõiste "tööstuslik

maht" on KeHJS-s ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata ning sõnastus "mitu seadet on

järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on küll defineeritud Euroopa Komisjoni juhendis62,

kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses toimub keemiline protsess

ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete järjestatus ja omavaheline seotus

anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11

täielikult ei kohaldu. Eeltoodu põhjal on KMeH koostajate hinnangul võimalik kaalutleda KMH

algatamise vajadust.

Käesoleva eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu

KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju.

62 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download

36

8. Kasutatud allikad

Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav:

http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx

Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav

kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

Atmosfääriõhu kaitse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv

Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria

to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112

EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem

Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002?leiaKehtiv

Elektrituruseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023006?leiaKehtiv

Enefit Green AS, 2023. Sopi-Tootsi taastuvenergeetika ala koduleht. Kättesaadav:

https://sopitootsipargid.ee/avaleht

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the

EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download

Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil.

Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf

Google Maps, 2024

Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra

analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne

Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv

Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv

Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav:

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873

c41

Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv

37

Kinsler, Lawrence E., et al. 2000. Fundamentals of Acoustics. 4th Edition, John Wiley & Sons.

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“

Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing.

Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051

Maa-ameti kaardirakendused, 2024

Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu

asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete

keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise

teatise vormid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv

Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule.

Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav:

https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf

Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv

Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0&current_page=1

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Tootsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027 muudatus 2017-2028.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4070/2201/7018/Lisa_1.pdf#

Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv

Veeseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

38

Lisad

Lisa 1. Fotod

Foto 1. Vaade Tööstuse tänavalt loode suunas haljasalale (Tööstuse tn 7) ja korterelamule (Kesk tn

16).

Foto 2. Vaade turbaraudteetrassile Liiva kinnistul.

39

Foto 3. Olemasolev hoone Liiva kinnistul (vaade lõuna- ja põhjasuunast).

Fotode autor: Kristo Kiiker

VESINIKU

TOOTMISKOMPLEKSI

ÕNNETUSJUHTUMITE

RISKIANALÜÜS

Vändra Metskond 32, Metsaküla,

Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

Tallinn

2024

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 2

Sisukord Üldosa .................................................................................................................... 3

1. Analüüsi lähteandmed ....................................................................................... 4

1.1 Riskianalüüsi metoodika ......................................................................................................................... 4 1.2 Kasutatud mõisted ..................................................................................................................................... 8 1.3 Kavandatava käitise kirjeldus ............................................................................................................... 9 1.3.1. Asukoht ....................................................................................................................................................... 9 1.3.2. Lähiümbrus ............................................................................................................................................... 9 1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ...................................................................................................... 9

2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus .............................................................. 12

2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid ....................................................................................... 12 2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid ............................................................................................. 12

3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine .................................... 13

4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine ........................................................... 15

5. Kokkuvõte ........................................................................................................ 16

5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ .............................................................................................................................................. 16

Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik ..................................... 17

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 3

Üldosa Käesoleva riskianalüüsi koostamise eesmärk oli välja selgitada ja hinnata kavandatava

vesiniku tootmiskompleksi, aadressiga Vändra Metskond 32, Metsaküla, Põhja-

Pärnumaa vald esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks

ülevaate sellest, mis ohustab inimeste elu ja tervist, tekitab ulatuslikku majanduslikku

kahju ja kahjustab märkimisväärselt keskkonda.

Riskianalüüsi sisendiks on tellija poolne informatsioon kavandatava tootmisüksuse

kohta. Riskianalüüsi väljundiks on võimalike stsenaariumite ja õnnetusjuhtumite

kirjeldused, nende ennetamiseks olemasolevate ja vajalike meetmete kaardistamine

ning võimalike sündmuste tagajärgede kirjeldamine ümbritsevale keskkonnale,

ehitistele ja inimelule.

Tuvastatud riskide analüüsimisel:

• toodi välja peamised algpõhjused • määratleti õnnetusjuhtumite erinevate algpõhjuste tõenäosused, • arvutati tarkvara abil ohualad, • hinnati ohuala ulatuse järgi tagajärgede suurust ja raskusastet, • määratleti õnnetusjuhtumile riskiklass, • kirjeldati algsündmuste ärahoidmiseks vajalikud ennetusmeetmed, • hinnati ohutuse taset võrreldes tuvastatud ohte ning rakendatavaid õnnetust

ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.

Riskianalüüsi esimeses peatükis on kirjeldatud töö aluseks olevat metoodikat. Teises

peatükis kirjeldatakse võimalikke stsenaariume. Kolmandas peatükis analüüsitakse

tuvastatud juhtumite toimumisi (sh määratakse toimumise tõenäosus, arvutatakse

ohuala, kirjeldatakse tagajärgi). Neljandas peatükis on kaardistatud ennetavad ja

võimalikke tagajärgi leevendavad meetmed. Viiendas peatükis on koostatud

kokkuvõte, kus tuvastatud ohuolukordade ja kasutusel olevate ennetus- ja

leevendusmeetmete taustal hinnatakse ohutuse taset. Lisaks on kokkuvõttes välja

toodud käitise riskide prioriteetsus. Lisades on kajastatud ohualade arvutused.

Riskianalüüsi koostaja: Rain Kurg: Storkson OÜ konsultant.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 4

1. Analüüsi lähteandmed

1.1 Riskianalüüsi metoodika

Riskianalüüsi koostamisel on lähtutud Kemikaaliseaduse §23 lg 8 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusest nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” ja planeeritava objekti

ehitistest, selles toimuvatest protsessidest ja tegevustest ning lähiümbrusest.

Riskianalüüsi alusmaterjaliks on tellija poolne informatsioon kavandatava

tootmisüksuse kohta.

Riskianalüüs on koostatud järgnevate etappide käigus:

• teabe kogumine, • võimalike õnnetuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tõenäosuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine • riskiklasside määramine ja riskide järjestamine • ennetusmeetmete kaardistamine • riskianalüüsi vormistamine

Käesoleva riskianalüüsi metoodika on kombineeritud lähtuvalt analüüsi tulemi

sobivust, konkreetsust ja asjakohasust silmas pidades.

Vesiniku põhised õnnetusjuhtumid ja nende algsündmused on saadud erialasest

kirjandusest (viited tekstis).

Ohualad on arvutatud ALOHA programmiga, mis on USA Keskkonnakaitse agentuuri

poolt koostatud vabatarkvara ohualade hindamiseks.

Ohualasid ei saa tõlgendada lõpliku tõena. Tulemused on illustratiivse tähendusega,

andes üldise ülevaate võimaliku õnnetuse toimumisel tekkiva ohuala ulatusest.

Arvutustulemuste puhul tuleb arvestada vähemalt järgmiste mööndustega:

• tugeva tuule mõjul ohualade suurused oluliselt ei muutu, mistõttu ei ole ohualade kalkuleerimisel arvestatud ettevõtte geograafilises asukohas valitseva tuulte roosiga ja muude klimaatiliste tingimustega (nt: niiskus, rõhk, inversiooni väärtus jne),

• arvutustes, olenemata tinglikult „põleva“ objekti tegelikust paiknemisest kiiritavate objekti suhtes lähtutakse eeldusest, et mõlemad objektid paiknevad üksteise suhtes ühel ja samal kõrgusel.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 5

Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtuti Majandus- ja taristuministri

01.03.2016 määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale

teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisas avaldatud parameetritest.

Tabel 1. Tõenäosuste hindamise kriteeriumid. Tõe- näosus -aste

Tõe- näosus

Toimumis- sagedus

Tõenäosus 1 a. jooksul

Selgitus

1 Väga väike

Harvemini kui kord 50 aasta jooksul

<0,05% 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus 10 000, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; <0,0005

2 Väike Kord 25 - 50 aasta jooksul

0,05% kuni 0,5%

1 võimalus 10000-st kuni 1 võimalus 1000-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,0005- 0,005

3 Kesk- mine

Kord 10 - 25 aasta jooksul

0,5% kuni 5%

1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus 100-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,005- 0,05

4 Suur Kord 1 kuni 10 aasta jooksul

5% kuni 50%

1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul 0,05- 0,5

5 Väga suur

Sagedamini kui kord aastas

>50% suurem kui 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul >0,5

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 6

Tabel 2. Tagajärgede hindamise kriteeriumid. RASKUS -ASTE

TAGA- JÄRG

TAGAJÄRJE VALDKOND

KRITEERIUM

A Vähe- tähtis

Inimeste elu ja tervis

Töötajatel tervisekahjustusi ei esine.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel < 5 000 €.

Loodus- keskkond

Puudub või on tähtsusetu.

B Kerge Inimeste elu ja tervis

1-3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 5000- 50 000 €.

Loodus- keskkond

Lühiajalised kahjustused, mille mõju kaob kohe peale päästetööde lõpetamist. Sündmuskoha piirang ainult päästetööde ajaks.

C Raske Inimeste elu ja tervis

1-3 töötajat vajavad haiglaravi (alla 5 päeva) või esinevad jäädavad tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljapoole territooriumi.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 50 000-500 000 €.

Loodus- keskkond

Täielikult taastuvad lühiajalised kahjustused, millel on väheohtlik mõju ka päästetööde järgselt. Sündmuskoha piiramine kuni mõju täieliku kadumiseni.

D Väga raske

Inimeste elu ja tervis

Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam kui kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiuasutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeameti kaasamisel.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 500 000-2 mln. €.

Loodus- keskkond

Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, kuid on taastuv või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised kasutamise piirangud.

E Katas- troofi- line

Inimeste elu ja tervis

Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte seotud inimeste surm. Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel > 2 mln. €.

Loodus- keskkond

Taastumatu ja taastamatu või lokaalset elukeskkonna hävingut põhjustav kahju.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 7

Riskimaatriks (tabel 3) võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid

riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest.

Riskimaatriks lubab ka tinglikult võrrelda nende sündmuste riske, mille tõenäosus on

väike, aga tagajärjed rasked, teistega, mille puhul on vastupidi. Eelnevalt kirjeldatud

õnnetuste tõenäosuse ja tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse

konkreetse õnnetuse riskiklass.

Tabel 3. Riskimaatriks

TÕ EN

Ä O

SU S

5 5A 5B 5C 5D 5E

4 4A 4B 4C 4D 4E

3 3A 3B 3C 3D 3E

2 2A 2B 2C 2D 2E

1 1A 1B 1C 1D 1E

A B C D E

TAGAJÄRG

Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning

mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede

likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga

väike (minimaalne) tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed

pigem puuduvad või on tähtsusetud.

Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete

tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised

tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni

õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik

ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis.

Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega

suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur.

Tagajärgede likvideerimiseks on lisaks kohalikele ressurssidele vaja kaasata pääste,

kiirabi ja politsei ressursse (edaspidi abijõude). Tagajärgede likvideerimise või

leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaanis.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 8

1.2 Kasutatud mõisted

Tabel 4. Mõisted Algsündmus Olukord, kus kõrvalekalle normaalsest toimivusest põhjustab õnnetuse või

algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. BLEVE Boiling Liquid Expanding Vapor Explosion; keeva vedeliku aurupilve

plahvatus Doominoefekt Õnnetusjuhtumi kandumine ahelreaktsioonina selle mõjualas (ohualas) asuvate

objektideni, põhjustades nendes järgneva õnnetuse. Hädaolukord Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või

põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidavuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus.

Katastroof Hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu inimeste elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastumises; tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus transpordiõnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.

Oht Nähtus või sündmus, mis teatud juhtudel võib põhjustada hädaolukorra. Ohuala Ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja

tervisele või varale. Ro: Ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Rv: Väga ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist Re: Eriti ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist.

Ohuallikas Riskiobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse (inimene, vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). Ohuallikad võivad olla paiksed, liikuvad, asukohata või sotsiaalsed.

Risk Võimalus, et oht põhjustab realiseerumisel mingi aja jooksul hädaolukorra (hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tulemus).

Riskiklass Hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja tagajärgede raskusastmete põhjal igale analüüsitud hädaolukorrale antud numbri ja tähe kombinatsioon.

Riskimaatriks Ristkülikukujuline tabel, millesse on riskide võrdlemiseks kantud õnnetused, mis võivad põhjustada hädaolukordi.

Suurõnnetus Õnnetus, mis teatud tasandil võib areneda hädaolukorraks. Sündmus Olukord, mille lahendamiseks kaasatakse operatiivjõude (sh pääste, politsei ja

kiirabi). Tagajärg Õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsate teenuste

toimimisele, keskkonnale või varale. Tagajärgede raskusaste

Tunnus, mille järgi rühmitatakse õnnetuste tagajärgi nende poolt tekitatud kahju suuruse järgi.

Tõenäosus Mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel.

Õnnetus Ootamatu ja ette kavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat teenust, keskkonda või vara ning võib üle minna hädaolukorraks.

Õnnetuse tõenäosus

Õnnetuse toimumise võimalikkuse kvantitatiivne hinnang.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 9

1.3 Kavandatava käitise kirjeldus

1.3.1. Asukoht

Kavandatav käitis on planeeritud Pärnu maakonda, Põhja-Pärnumaa valda,

Metsakülasse, Vändra Metskond 32 kinnistul selleks eraldatud alale (vt. joonis 1).

Kavandatud rohevesiniku tootmiskompleks paikneb kinnistut läbiva tee servas (Sopi

alajaama kinnistust ca 160 m läänes). Kinnistule pääseb Tootsi asula (lõunast) või

Metsavere küla kaudu (põhjast).

Joonis 1. Vesiniku tootmiskompleksi kavandatav asukoht.

1.3.2. Lähiümbrus

Kavandatava tootmisüksuse lähiümbruse moodustab ammendunud turbamaardla.

Lähedusse rajatakse ka tuulepark ja tuulepargi alajaama.

1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Rohevesinik toodetakse aluselise elektrolüüsiga. Selles protsessis vee molekul

lõhustatakse vesinikuks ja hapnikuks. Maksimaalsel töövõimsusel eraldub protsessist

hapnikku 71,5 kg/h, mis suunatakse atmosfääri. Õhus on keskmiselt 273,6 g/m3

hapniku. Täisvõimsusel elektrolüüsi käigus lisandub ca 6 ... 7 % hapnikku ühe

kuupmeetri kohta, mis olenevalt tuule tugevusest hajub ega tekita olulist õhu koostise

muutust.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 10

Vesiniku tootmisüksus (skeemi vt joonis 2) paigaldatakse merekonteinerisse, kus on

elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC),

jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise

seadmed ja suruõhukompressorid. Elektrolüüs toimub elektrolüüseris, mille

põhikomponendiks on elektrolüüsivirn (ingl. k. electrolysis stack). Elektrolüüseris

kasutatakse alalisvoolu ja 30% KOH vesilahust elektrolüüdina.

Joonis 2. Rohevesiniku tootmise skeem.

Tehnoloogias kasutatakse järgmisi seadmeid-sõlmi (sh hinnanguline vesiniku hulk

seadmes):

• elektrolüüser (1 kg) ja vesiniku puhastusplokk (1 kg), teiste seadmetega ühendamiseks kasutatakse torustikku siseläbimõõduga 5 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar;

• jahutusseadmed ja puhvermahuti (kokku 2 kg; torustik siseläbimõõduga 5 mm, rõhk kuni 32 bar), veepuhasti, lämmastiku ja õhu kompressorsüsteem (vesinikku nendes süsteemi osades ei ole), juht- ja kontrollpaneel;

• vesiniku kontrollplokk torustike ja juhtklappidega elektrolüüseri ja vesinikukompressori vahel; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar (vesinik ainult torustikus);

• vesiniku kompressor (ligikaudne vesiniku kogus 2,5 kg), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus erinevate hoidlatega, rõhk süsteemi selles osas 520 bar;

• vesiniku kõrgrõhuhoidla (mahutab kuni 87 kg vesinikku), koosneb 3 x 18 x 50 L anumatest, kogumaht 2,7 m3, torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kompressori ja vesinikutankuriga, rõhk süsteemi selles osas kuni 520 bar;

• vesinikutankur (vesinik ainult torudes), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kõrgrõhuanumaga, rõhk kuni 520 bar;

• vesiniku madalrõhu transpordikonteiner (mahutab kuni 450 kg vesinikku), koosneb 9 toruballoonist, mis on jagatud kolmeks survepangaks; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, maksimaalne rõhk 450 bar.

Elektrolüüsi käigus jääb alles alla 1% esialgsest veest (tegemist on protsessis tekkiva

heitveega), mis on puhas ja suunatakse käitise eelvoolu.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 11

Saadud vesinik surutakse kompressoris kokku ning salvestatakse mahutitesse.

Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse ning sealt edasi transpordimahutisse (2

mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku) ja tankurisse. Vesiniku üheaegne

maksimaalne hoiustamise kogus on 87 + 2 × 450 = 987 kg.

Vesiniku olulisemad omadused on kajastatud tabelis 5. Tabel 5. Vesiniku olulisemad omadused.

Kemikaal Vesinik CAS nr 1333-74-0 Keemiline valem H2 Tihedus 0,084 Keemispunkt -253°C Sulamispunkt -259°C Isesüttimistemperatuur 560°C Plahvatuspiirkond 4,7 ... 77%

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 12

2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus

2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid

Õnnetuste üle peetakse arvestust H2Tools-i kodulehel, kus on registreeritud alates 2006.

aastast 11 vesiniku tanklaga seotud õnnetust ning 4 vesiniku tootmise ja 4

hoiustamisega seotud juhtumit. Viimane registreeritud juhtum toimus 2019. aastal.

Lisaks kogub Rootsi Gaasiliit (Energigas Sverige) statistilisi andmeid erinevate

energiagaasidega seotud õnnetuste ja vahejuhtumite kohta Rootsis. Kogutud info

põhineb Rootsi Gaasiliidu liikmesettevõtete aruannetel ja ajakirjanduses ilmunud

artiklitel. Statistika kajastab maagaasi, biogaasi, LPG, sõidukigaasi, vesiniku ja vedela

metaaniga seotud õnnetusi ja vahejuhtumeid. 2022. aastal oli Rootsis 111

energiagaasidega seotud vahejuhtumit, millest kaks juhtumit oli seotud vesinikuga.

2021. aastal oli Rootsis 143 energiagaasidega seotud vahejuhtumit, nendest kaks seotud

vesiniku tootmise ja käitlemisega.

2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid

Võimalike õnnetusjuhtumite määratlemisel on kasutatud J. Veres, T. Ochodek ja J.

Kolonic raportit „Safety Aspects of Hydrogen Fuelling Stations,“1.

Raporti kohaselt on võimalikud peamiselt vesiniku lekked torustikust ja seadmetest

(kompressor, elektrolüüser), millede korral tekib sündmuskohta õhu ja vesiniku segune

süttimisohtlik keskkond.

0,5 MW elektrilise võimsusega elektrolüüsiseade võimaldab toota u 9 kg vesinikku

tunnis. Antud koguse lekkimisel (N: membraani väsimine) võib eralduda väheses

koguses vesinikku, mis hajub kiirelt atmosfääri.

Kompressori ja tankuri seadmete riknemise korral on lekke maht piiratud (automaatika

sulgeb pealevoolu, sh kompressori), mille tõttu on ka nende sündmuste puhul

süttimisohtliku gaasipilve tekkimine minimaalne.

Olulisemat mõju võib tekitada suuremahuline vesiniku leke. Suuremas koguses

hoitakse vesinikku kõrgrõhuhoidlas, kus vesinikku hoitakse

1 Energy and Environmental Technology Centre, Energy Research Centre, VSB-TU Ostrava, 708 00 Ostrava Poruba, Czech Republic; kd. 91, pp. 49-54, 2022

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 13

3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine Vesinik toodetakse elektrolüüseriga, mille elektriline tarbimisvõimsus on 0,5 MWe.

Elektrolüüsiplokk on konteinerlahendusega. Lisaks elektrolüüsiplokile on ette nähtud

piisava võimsusega alajaam, toorvee puhastusseade, vesiniku puhastusplokk,

jahutusseadmed, puhvermahuti, kompressorsüsteem ning juht- ja kontrollpaneel.

Vesiniku tootmisel elektrolüüsiprotsessiga puuduvad saasteainete heited õhku –

ainukeseks jäägiks on elektrolüüsil tekkiv hapnik, mis hajub atmosfääri. Toodetud

vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse.

Algsündmused

Kompressorsüsteemi võimalikud rikked tulenevad peamiselt mehaaniliste osiste

väsimistest ja riknemistest. Võimaliku tulekahju korral, kus soojuskiirgus võib

kuumutama hakata surveballoone (teadaolevatel andmetel terasest survemahutid),

avanevad ballooni gruppide avariiklapid, ning gaas paiskub atmosfääri, kus see välise

tulekahju tõttu süttib.

Arvestatud on, et gaas paikneb erinevates balloonigruppides ja maksimaalne leke

pärineb ühest mahutist, mis võib aktiveerida analoogse sündmuse teiste mahutitega.

Selle tõttu on antud kontekstis kõrgsurvehoidlas toimuva tulekahju korral järeldada 50

liitri mahuti lekkest tingitud ohu ulatust ja mõjuala.

Tõenäosus

Kompressori purunemise tõenäosus:

- Täielik purunemine (tihendiga): 1 x 10-4 aastas (0,0001; 1; väga väike) - Täielik purunemine (tihendita): 1 x 10-5 aastas (0,00001; 1; väga väike) - Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10-3 aastas (0,0044; 2; väike)

Ohuala määramisel on arvestatud ühe survemahuti maksimaalse vesiniku kogusega.

Tabelis on kajastatud antud sündmuse ohualad. Tabel 6. Vesiniku lekke ohualad.

Ohuala liigitus ja definitsioon

Süttimis- ohu ala

Plahvatuse ülerõhk

Keskpikk (kuni 100 s)

soojuskiirgus

Pikaajaline (üle 15 min) soojuskiirgus

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase

Eriti ohtlik ala

21 m

19 m <10 m

<10 m Väga ohtlik ala 21 m <10 m

Ohtlik ala 40 m <10 m

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 14

Vesiniku kõrgsurvehoidla asukohaks on XY: 6496355.50, 543738.21. Olulisimat ohtu

võib kõrgsurvemahutist vesiniku lekke korral kujutada lekkinud gaasi plahvatuse

ülerõhk. Eriti ohtlikus alas võib esineda ülerõhk 24 kPa, väga ohtlikus alas 16 kPa ja

ohtlikus alas 5 kPa.

Ohualad on kajastatud joonisel 3.

Joonis 3. Lekkinud vesiniku gaasipilve plahvatuse ülerõhu ohualad (Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40 m). Allikas: maa-ameti kaardirakendus.

Tagajärgedeks vahemahutist lekkinud vesiniku korral on ohustatud kogu tootmisüksus.

Kõrvalisi objekte ohualas ei ole. Ohustatud võivad olla käitist teenindavad inimesed

(kuni 2 inimest). Varaline kahju võib ületada 500 000.- EUR piiri. Keskkond ei

kahjustu. Riskiklass 2D.

Võimaliku põlengu korral võivad kahjustuda teiste mahutite kaitsemehhanismid ning

sündmus võib korduda, st sündmuse toimumise aeg pikeneb, aga ohuala ei suurene.

Ennetusmeetmed: vt ptk 4.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 15

4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine Rohevesiniku tootmise projektiga kavandatakse paigaldada kõige kaasaegsem

tootmistehnoloogia, mille tootjad on tõestanud võimekust tarnida madala riskitasemega

seadmeid ning ala ja seadmed varustatakse täiendavate järelevalve ja tuvastuse

seadmetega (termokaamerad ja H2 lekkeandurid).

Käitaja koostab ning rakendab vesiniku tootmisele ja tankimisele ohutusjuhendid,

hädaolukorra lahendamise plaani ning tagab personali koolitamise ohutute töövõtete

kasutamiseks ja ohu korral käitumiseks.

Käitamisel tagatakse nõuetekohane hooldus ja ettenähtud sagedusega nn kriitiliste

osade väljavahetamine. Hooldust teeb vastav personal.

Tootmisseadmed on rahvusvaheliste standardite kohaselt varustatud spetsiaalse anduri

ja ventiiliga, mis vabastab kontrollitud kiirusel ja koguses vesiniku niipea, kui

temperatuur on tõusnud üle 110°C. See vähendab plahvatuse ohtu ja piirab tulekahju

korral selle levikut. Samuti koostatakse tehnoloogiline protsess, kuidas turvaliselt

sulgeda tootmine vesiniku lekke avastamisel.

Ala on ümbritsetud aiaga ning varustatud videovalvega.

Korrapärane seadmete hooldus, koolitatud personal ja tankuri kasutajatele ette nähtud

selgete juhiste korral on tootmiskompleksist tulenevad ohud minimeeritud.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 16

5. Kokkuvõte Vesiniku tootmiskompleks on planeeritud Vändra Metskond 32 kinnistule, Metsakülas,

Põhja-Pärnumaa vallas. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse merekonteinerisse, kus

on elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC),

jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise

seadmed ja suruõhukompressorid.

Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse (mahutab kuni 87 kg vesinikku) ning

sealt edasi transpordimahutisse (2 mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku).

Paiksetest seadmetest on olulisim ohuallikas kõrgrõhuhoidla, millest võimaliku

vesiniku lekke korral tekib sündmuskohta plahvatusohtlik gaasipilv. Gaasipilve

plahvatuslikul süttimisel tekib ülerõhk, mille ohualad on: Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40

m. Antud sündmuse korral on ohustatud peamiselt käitise enda seadmed ja ehitised.

Ette on nähtud parim teadaolev tehnoloogia, töötajate pädevuse tagamine, korrapärased

hooldused ja selged juhendid.

Õnnetusjuhtumitele reageerimine ja tehnoloogilised lahendused kajastatakse käitise

„Hädaolukorra lahendamise plaanis“.

5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide

kooskõlastamise otsuse tegemine“

Paiksetest seadmetest tulenevad ohud, mis võivad naabruses paiknevaid

(planeeritavaid) ehitisi (sh nendes paiknevaid inimesi) ohustada: puuduvad.

Päästeameti juhendi kohaselt on käitise rajamine: lubatud.

Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik SITE DATA: Location: ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: HYDROGEN CAS Number: 1333-74-0 Molecular Weight: 2.02 g/mol PAC-1: 65000 ppm PAC-2: 230000 ppm PAC-3: 400000 ppm LEL: 40000 ppm UEL: 750000 ppm Ambient Boiling Point: -252.8° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4° C Stability Class: C No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Release Duration: 1 minute Max Average Sustained Release Rate: 37.8 grams/sec (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 2.27 kilograms THREAT ZONE (SÜTTIMISOHU ALA): Threat Modeled: Flammable Area of Vapor Cloud Model Run: Gaussian Red : 21 meters --- (24000 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) THREAT ZONE (GAASIPILVE PLAHVATUSE ÜLERÕHK): Threat Modeled: Overpressure (blast force) from vapor cloud explosion Type of Ignition: ignited by spark or flame Level of Congestion: congested Model Run: Gaussian Red : 19 meters --- (24000 pascals) Orange: 21 meters --- (16000 pascals) Yellow: 40 meters --- (5000 pascals) SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 18

Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Flame Length: 1 meter Burn Duration: 20 seconds Burn Rate: 1.31 kilograms/sec Total Amount Burned: 2.27 kilograms THREAT ZONE (JUGALEEGI SOOJUSKIIRGUS): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : less than 10 meters(10.9 yards) --- (25 kW/(sq m)) Orange: less than 10 meters(10.9 yards) --- (10 kW/(sq m)) Yellow: less than 10 meters(10.9 yards) --- (8 kW/(sq m))