Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohta arvamuse esitamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Teie 05.08.2024 nr 1-4/24/3788

Meie 03.09.2024 nr 1.2-3/24/13639-2

Ettepanekud kliimakindla majanduse

seaduse eelnõu täiendamiseks

Tulenevalt tagasisidestamiseks saadetud kliimakindla majanduse seaduse eelnõust ja seletuskirjast

edastame Transpordiameti ettepanekud eelnõu täiendamiseks:

1. Seaduse seletuskirjas on läbivalt kasutatud termineid „kliimasõbralikkus“ ja

„keskkonnasõbralik“. Teeme ettepaneku kaaluda nende asemel termini

„kliimasäästlikkus“ kasutamist.

2. Eelnõu §-s 4 on viidatud komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2020/1044. - HÕNTE §

28 lg 6 kohaselt välditakse seaduseelnõus otsest viidet direktiivi sättele. Lubatud on otsesed

viited ainult Euroopa Liidu direktiivi tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt

kohaldama ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas

ega vajalik. Antud juhul on viidatud EL komisjoni delegeeritud määrusele, kuid selle

seaduses esitamine ei ole vajalik, kuna normi adressaat on riik KHG-de aruandluse

kontekstis. Teeme ettepaneku sätestada viide EL parlamendi ja nõukogu määruse 525/2013

delegatsiooni normile, mille alusel juhised kehtestatakse, kui see on möödapääsmatult

vajalik (nt art 6 lg 2 vmt).

3. Teeme ettepaneku eelnõu §-s 8 kasutada mõiste „kaasnevate riskide“ asemel mõistet

„kaasneva mõju“. Risk tähendaks seda, et oht on teada, kuid siiski riskitakse. Seega oleks

„kaasnev mõju“ antud juhul täpsem.

4. Seletuskirja § 26 lg 2 p-s 1 on toodud energeetikasektori eesmärgi indikatiivne sihttaseme

CO2 2030. aastaks 4 321 314 t CO2 ekv. Kuna heitkoguste arvutuskäigud ja sihttasemed

võivad muutuda, siis oleks mõistlik konkreetsete numbrite esitamisel viidata ametlikule

aruandele, kus kajastub nende heitkoguste väärtuse arvutamise metoodika, sh

valdkondlikud jaotused.

5. Teeme ettepaneku seletuskirja § 27 „transpordisektori KHG emissioonide asfaldi

komponent“ viia üle § 29 tööstuse ja ehituse juurde. Taristu ehituse ja remondi olulisemad

KHG emissioonid annab asfalt, betoon, teras ning materjalide transport. Täiendav piirang

asfaldi kasutamiseks teeb halba keskkonnale, sundides selle asendama betooniga, millel on

kuni kolm korda suurem KHG emissioon ning on samas ka oluliselt kallim. Elektriveokite

ja busside suurem teljekoormus eeldab teede tugevdamist ja paksemaid asfaltkatteid.

2 (3)

Üleminek elektrisõidukitele ja bussiliikluse arendamine eeldab samuti kvaliteetseid teid ja

tänavaid.

6. Seletuskirja § 27 lg 2 juurde on mõistlik lisada viide allikale, kuidas on saadud need

tulemused, mida võrreldakse 1990. aastaga. Kui arvutusmetoodika muutub, siis on täpselt

teada, millisele allikale seaduse kirjutamise ajal tugineti.

7. Seletuskirja §-s 27 sätestatakse transpordisektori eesmärk. Seatud eesmärk on arusaadav,

kuid ei ole aru saada, milline on erinevate poolte roll ja kohustused nende eesmärkide

saavutamiseks, sh millist rolli erinevad avaliku sektori institutsioonid (mh allasutused) ja

haldustasemed (riik, KOV-id) peaksid kandma heitkoguste vähendamisel. Lisaks

täpsustatud rollijaotusele on vajalik sätestada ka, kuidas toimub aruandlus kohustuste

täitmise osas, järelevalve ja sanktsioonid juhul kui kohustusi ei täideta. Vastasel juhul ei

pruugi olla täpsustatud sektori eesmärgi sätestamisest kuigivõrd kasu, kuna EL tasemel

juba kehtib jõupingutuste jagamise määrus (JJM), millega kehtestatakse riikidele nn JJM

sektoritele sektorite ülese kasvuhoonegaaside vähendamise kohustused.

8. Seletuskirja §-s 27 sätestatakse olemasoleva meetmena, millel on märkimisväärne mõju

sektori kasvuhoonegaaside heite vähenemisele, elektri kasutamise soodustamine

sõiduautodes. Juhime tähelepanu, et selline meetme nimetus on muutunud esiteks

ebakorrektseks – elektrit saab erineval moel sõiduautodes kasutada, kuid mõeldud on siin

ilmselt elektrisõidukite osakaalu tõstmise soodustamist. Teeme ettepaneku lisada lause

järgi nt “jt energiatõhusamad sõidukid”. Heite vähenemine ei tule ainult elektrisõidukite

osakaalu kasvust, vaid järgmise 5-10 a jooksul ka ökonoomsemate sisepõlemismootoriga

sõidukite osakaalu kasvust.

9. Teeme ettepaneku seletuskirja § 27 tabel 2 punkt 3 defineerida meetme maht lisades uute

autode CO2 heite vähenemise trajektoor (siht- vähemalt EL keskmine nõutud). Sellisel

juhul tekib selge alus, mida on võimalik konkreetselt seirata ning hinnata.

10. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja § 27 tabel 2 meetmetele indikatiivsed summad ning

proportsionaalsed rahastusallikad.

11. Palume täpsustust, kas eelnõu § 34 lg 6 „Avaliku sektori administratiivne autopark on

2035. aastaks kasvuhoonegaaside heitevaba“ alla kuuluvad ka sõidukid, millega

sooritatakse riiklikke sõidueksameid. Juhime tähelepanu, et automaatkäigukastiga

sõidukiga sõidueksami sooritanud isik kehtiva seaduse kohaselt manuaalkäigukastiga

sõidukit juhtida ei tohi, seega tuleb kas muuta seadust või lubada erandid.

12. Eelnõu § 35 sätestab, et avalikul sektoril on kohustus mh strateegiliste arengudokumentide

ja tegevusplaanide koostamisel ja elluviimisel võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid,

mis toetavad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide täitmist. Jääb aga ebaselgeks,

kuidas seda praktikas tuleks järgida nt teehoiukava koostamisel. Kas “asjakohased

meetmed” on asutuste enda sisustada?

13. Palume täpsustada, mis asutus hakkab teostama/vastutama eelnõu § 44 lg 3 p 2

kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide asjakohasuse

ja piisavuse ülevaate koostamise eest.

14. Seletuskirja lk 62 järgi jätkab riiklike inventuuride ja prognooside koostamist EKUK

„Haldusülesanded antakse EKUKle üle selles mahus, milles EKUK on neid ülesandeid

siiani täitnud. Muudatusega ei kavandata sisulist muutust senises ülesannete täitmise

korralduses“.  Teeme ettepaneku lisada seletuskirja, et Kliimaministeerium tellib lisaks

EKUK halduslepingule prognooside koostamiseks sisendit valdkondlikelt

ekspertgruppidelt. KHG prognooside koostamine eeldab erinevate valdkondade ekspertide

tehnilist kaasamist, eelduste ja parameetrite valideerimist. Senine korraldus näitab, et

EKUKi ja ametnike kohtumisest selleks ei piisa, mistõttu on meetmete mõjude hinnangud

ja prognoosid aegunud ning näiteks EKUK kasutatavad sisendandmed transpordi

põhinäitajate osas (autopargi läbisõit) ei kattu Transpordiameti poolt seiratud andmetega.

Loodame, et meie ettepanekutest on Teile abi.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov

juhataja

õigusosakond

Romario Siimer

51931859, [email protected]