2 (3)
Üleminek elektrisõidukitele ja bussiliikluse arendamine eeldab samuti kvaliteetseid teid ja
tänavaid.
6. Seletuskirja § 27 lg 2 juurde on mõistlik lisada viide allikale, kuidas on saadud need
tulemused, mida võrreldakse 1990. aastaga. Kui arvutusmetoodika muutub, siis on täpselt
teada, millisele allikale seaduse kirjutamise ajal tugineti.
7. Seletuskirja §-s 27 sätestatakse transpordisektori eesmärk. Seatud eesmärk on arusaadav,
kuid ei ole aru saada, milline on erinevate poolte roll ja kohustused nende eesmärkide
saavutamiseks, sh millist rolli erinevad avaliku sektori institutsioonid (mh allasutused) ja
haldustasemed (riik, KOV-id) peaksid kandma heitkoguste vähendamisel. Lisaks
täpsustatud rollijaotusele on vajalik sätestada ka, kuidas toimub aruandlus kohustuste
täitmise osas, järelevalve ja sanktsioonid juhul kui kohustusi ei täideta. Vastasel juhul ei
pruugi olla täpsustatud sektori eesmärgi sätestamisest kuigivõrd kasu, kuna EL tasemel
juba kehtib jõupingutuste jagamise määrus (JJM), millega kehtestatakse riikidele nn JJM
sektoritele sektorite ülese kasvuhoonegaaside vähendamise kohustused.
8. Seletuskirja §-s 27 sätestatakse olemasoleva meetmena, millel on märkimisväärne mõju
sektori kasvuhoonegaaside heite vähenemisele, elektri kasutamise soodustamine
sõiduautodes. Juhime tähelepanu, et selline meetme nimetus on muutunud esiteks
ebakorrektseks – elektrit saab erineval moel sõiduautodes kasutada, kuid mõeldud on siin
ilmselt elektrisõidukite osakaalu tõstmise soodustamist. Teeme ettepaneku lisada lause
järgi nt “jt energiatõhusamad sõidukid”. Heite vähenemine ei tule ainult elektrisõidukite
osakaalu kasvust, vaid järgmise 5-10 a jooksul ka ökonoomsemate sisepõlemismootoriga
sõidukite osakaalu kasvust.
9. Teeme ettepaneku seletuskirja § 27 tabel 2 punkt 3 defineerida meetme maht lisades uute
autode CO2 heite vähenemise trajektoor (siht- vähemalt EL keskmine nõutud). Sellisel
juhul tekib selge alus, mida on võimalik konkreetselt seirata ning hinnata.
10. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja § 27 tabel 2 meetmetele indikatiivsed summad ning
proportsionaalsed rahastusallikad.
11. Palume täpsustust, kas eelnõu § 34 lg 6 „Avaliku sektori administratiivne autopark on
2035. aastaks kasvuhoonegaaside heitevaba“ alla kuuluvad ka sõidukid, millega
sooritatakse riiklikke sõidueksameid. Juhime tähelepanu, et automaatkäigukastiga
sõidukiga sõidueksami sooritanud isik kehtiva seaduse kohaselt manuaalkäigukastiga
sõidukit juhtida ei tohi, seega tuleb kas muuta seadust või lubada erandid.
12. Eelnõu § 35 sätestab, et avalikul sektoril on kohustus mh strateegiliste arengudokumentide
ja tegevusplaanide koostamisel ja elluviimisel võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid,
mis toetavad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide täitmist. Jääb aga ebaselgeks,
kuidas seda praktikas tuleks järgida nt teehoiukava koostamisel. Kas “asjakohased
meetmed” on asutuste enda sisustada?
13. Palume täpsustada, mis asutus hakkab teostama/vastutama eelnõu § 44 lg 3 p 2
kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide asjakohasuse
ja piisavuse ülevaate koostamise eest.
14. Seletuskirja lk 62 järgi jätkab riiklike inventuuride ja prognooside koostamist EKUK
„Haldusülesanded antakse EKUKle üle selles mahus, milles EKUK on neid ülesandeid
siiani täitnud. Muudatusega ei kavandata sisulist muutust senises ülesannete täitmise
korralduses“. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja, et Kliimaministeerium tellib lisaks
EKUK halduslepingule prognooside koostamiseks sisendit valdkondlikelt
ekspertgruppidelt. KHG prognooside koostamine eeldab erinevate valdkondade ekspertide
tehnilist kaasamist, eelduste ja parameetrite valideerimist. Senine korraldus näitab, et
EKUKi ja ametnike kohtumisest selleks ei piisa, mistõttu on meetmete mõjude hinnangud
ja prognoosid aegunud ning näiteks EKUK kasutatavad sisendandmed transpordi
põhinäitajate osas (autopargi läbisõit) ei kattu Transpordiameti poolt seiratud andmetega.
Loodame, et meie ettepanekutest on Teile abi.