Pöördumine seoses ettepanekuga rakendada julgeolekukulutuste katteks täiendavad maksud

5. september 2024, Tallinnas

Rahandusministeerium e-post: [email protected]; [email protected]; [email protected] [email protected]; [email protected]; [email protected]

e-post koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected] Austatud rahandusminister Hr Jürgen Ligi, Rahandusministeerium majandus- ja tööstusminister Hr Erkki Keldo, Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ja Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts

allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele

Pöördumine seoses ettepanekuga rakendada julgeolekukulutuste katteks täiendavad maksud.

Mõistame igati valitsuse eesmärki riigi rahanduse korda tegemiseks, kuid peame vajalikuks juhtida tähelepanu ohtudele ja juhime Rahandusministeeriumi tähelepanu Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) on saanud oma liikmetelt tagasisidet ja esitab oma seisukohad ja ettepanekud riiklike vastuste koostamiseks. Logistikaettevõtetele pole maksud üldsegi võõras teema. Maksame raskeveomaksu, teekasutustasu,

kütuseaktsiise, tööjõumakse, peagi hakkame maksma tulevast mootorsõidukimaksu. Selgelt pole me

ühegi uue maksu kehtestamise poolt. Samas saame muidugi aru riigi vajadusest kuskilt täiendavaid

vahendeid leida. Küll aga pole palgafondi maks ega ettevõtete tulumaks kindlasti selleks mõistlikud

lahendused. Pigem võiks siis juba tõsta mõnda olemasolevat maksu, kasvõi näiteks käibemaksu, nagu

tehti hiljuti Soomes.

Me ei poolda ettevõtte tulumaksu ja erinevaid kiiruga tehtud makse, me saame aru, et julgeolek vajab

lisaraha. Me pooldame olemasolevate maksude tõstmist. Ettevõtete tulumaksu kehtestamise asemel

oleks praktiliselt mõne olemasoleva maksu tõstmise alternatiiv parem, kuna see otsus kirjutaks täiesti

ümber seni Eestis kehtinud ja meie majandusele edu toonud maksupoliitika. Just see on toonud

Eestisse palju välisinvesteeringuid ja aidanud meie ettevõtetel areneda, teha uusi investeeringuid. See

ju ongi see, mis kõige rohkem majandust arendab. Seda poliitikat ei tohiks mingil juhul muuta.

Palgafondi maksu osas on ka juba teised ühendused, nagu Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit, välja toonud, et see toob ebaproportsionaalselt suurima koormuse kaasa

tööjõuintensiivsetele sektoritele. Ehk niigi pingeline olukord muudetakse hullemaks nende sektoritele,

mis annavad tööd suurele hulgale Eesti inimestest. Ilmselt jääks maksu mõjul ära suur hulk

investeeringuid, palgatõusud ja tuleks ette võtta ka koondamisi.

2

ELEA hinnangul on praegused uute maksude plaanid tehtud kiirustatult ja põhjalike analüüsideta. Kui

uus maks toob kaasa koondamised, investeeringute ära jätmised, konkurentsivõime vähenemise,

välisinvesteeringute mujale minemise jne, siis lõppkokkuvõttes võib kahju kogu majandusele olla

suurem, kui maksuga kogutav raha sisse toob. Juurde tuleb arvestada ka seda, et iga uue maksuga

kaasnevad samuti kulud uue süsteemi ülesehitamiseks, kontrolliks, bürokraatiaks. Juba mõne

olemasoleva maksu muutmisel jäävad need kulud ära. Kuigi suures plaanis võiks riik lihtsalt maksude

kogumise asemel võtta eesmärgiks lahendused, mis aitaks majandusele hoogu lükata, kuna sealt

tulenev kasu on kordades suurem.

Rahvusvahelisi vedusid teostavate logistikaettevõtete puhul jaotuvad kulud üldjoontes nii, et ligi poole

moodustab kulu kütusele ja veerandi töötasud ja teede maksud. Ehk kolmveerand kuludest on otseselt

seotud maksudega. Iga muutus seal omab suurt mõju ettevõtete käekäigule. Seega ei poolda ELEA,

mille liikmete töötajaskonda kuulub ligi 6000 inimest, ei palgafondi maksu ja kindlasti mitte ettevõtete

tulumaksu kehtestamist.

ELEA liikmed on niigi olnud pikalt keerulises olukorras. Kui aastal 2022 oli assotsiatsiooni liikmete

aastakäive kokku miljard eurot, siis aastal 2023 kukkus see 800 miljoni peale. See on kadunud 200

miljonit, millelt riik oleks maksudena saanud korraliku sissetuleku. Ehk selle asemel, et ettevõtteid

pitsitada maksudega, võiks leida lahendusi, mis aitaks ettevõtetel taas käibeid tõsta, et siis sellelt

maksudena riigikassasse raha teenida.

Oleme valmis täiendavateks aruteludeks. Teie tagasisidet ootama jäädes, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA liikmete nimel) Herkki Kitsing Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

5. september 2024, Tallinnas

Rahandusministeerium e-post: [email protected]; [email protected]; [email protected] [email protected]; [email protected]; [email protected]

e-post koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected] Austatud rahandusminister Hr Jürgen Ligi, Rahandusministeerium majandus- ja tööstusminister Hr Erkki Keldo, Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ja Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts

allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele

Pöördumine seoses ettepanekuga rakendada julgeolekukulutuste katteks täiendavad maksud.

Mõistame igati valitsuse eesmärki riigi rahanduse korda tegemiseks, kuid peame vajalikuks juhtida tähelepanu ohtudele ja juhime Rahandusministeeriumi tähelepanu Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) on saanud oma liikmetelt tagasisidet ja esitab oma seisukohad ja ettepanekud riiklike vastuste koostamiseks. Logistikaettevõtetele pole maksud üldsegi võõras teema. Maksame raskeveomaksu, teekasutustasu,

kütuseaktsiise, tööjõumakse, peagi hakkame maksma tulevast mootorsõidukimaksu. Selgelt pole me

ühegi uue maksu kehtestamise poolt. Samas saame muidugi aru riigi vajadusest kuskilt täiendavaid

vahendeid leida. Küll aga pole palgafondi maks ega ettevõtete tulumaks kindlasti selleks mõistlikud

lahendused. Pigem võiks siis juba tõsta mõnda olemasolevat maksu, kasvõi näiteks käibemaksu, nagu

tehti hiljuti Soomes.

Me ei poolda ettevõtte tulumaksu ja erinevaid kiiruga tehtud makse, me saame aru, et julgeolek vajab

lisaraha. Me pooldame olemasolevate maksude tõstmist. Ettevõtete tulumaksu kehtestamise asemel

oleks praktiliselt mõne olemasoleva maksu tõstmise alternatiiv parem, kuna see otsus kirjutaks täiesti

ümber seni Eestis kehtinud ja meie majandusele edu toonud maksupoliitika. Just see on toonud

Eestisse palju välisinvesteeringuid ja aidanud meie ettevõtetel areneda, teha uusi investeeringuid. See

ju ongi see, mis kõige rohkem majandust arendab. Seda poliitikat ei tohiks mingil juhul muuta.

Palgafondi maksu osas on ka juba teised ühendused, nagu Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit, välja toonud, et see toob ebaproportsionaalselt suurima koormuse kaasa

tööjõuintensiivsetele sektoritele. Ehk niigi pingeline olukord muudetakse hullemaks nende sektoritele,

mis annavad tööd suurele hulgale Eesti inimestest. Ilmselt jääks maksu mõjul ära suur hulk

investeeringuid, palgatõusud ja tuleks ette võtta ka koondamisi.

2

ELEA hinnangul on praegused uute maksude plaanid tehtud kiirustatult ja põhjalike analüüsideta. Kui

uus maks toob kaasa koondamised, investeeringute ära jätmised, konkurentsivõime vähenemise,

välisinvesteeringute mujale minemise jne, siis lõppkokkuvõttes võib kahju kogu majandusele olla

suurem, kui maksuga kogutav raha sisse toob. Juurde tuleb arvestada ka seda, et iga uue maksuga

kaasnevad samuti kulud uue süsteemi ülesehitamiseks, kontrolliks, bürokraatiaks. Juba mõne

olemasoleva maksu muutmisel jäävad need kulud ära. Kuigi suures plaanis võiks riik lihtsalt maksude

kogumise asemel võtta eesmärgiks lahendused, mis aitaks majandusele hoogu lükata, kuna sealt

tulenev kasu on kordades suurem.

Rahvusvahelisi vedusid teostavate logistikaettevõtete puhul jaotuvad kulud üldjoontes nii, et ligi poole

moodustab kulu kütusele ja veerandi töötasud ja teede maksud. Ehk kolmveerand kuludest on otseselt

seotud maksudega. Iga muutus seal omab suurt mõju ettevõtete käekäigule. Seega ei poolda ELEA,

mille liikmete töötajaskonda kuulub ligi 6000 inimest, ei palgafondi maksu ja kindlasti mitte ettevõtete

tulumaksu kehtestamist.

ELEA liikmed on niigi olnud pikalt keerulises olukorras. Kui aastal 2022 oli assotsiatsiooni liikmete

aastakäive kokku miljard eurot, siis aastal 2023 kukkus see 800 miljoni peale. See on kadunud 200

miljonit, millelt riik oleks maksudena saanud korraliku sissetuleku. Ehk selle asemel, et ettevõtteid

pitsitada maksudega, võiks leida lahendusi, mis aitaks ettevõtetel taas käibeid tõsta, et siis sellelt

maksudena riigikassasse raha teenida.

Oleme valmis täiendavateks aruteludeks. Teie tagasisidet ootama jäädes, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA liikmete nimel) Herkki Kitsing Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/