Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.2.-1/24/8-7 |
Registreeritud | 05.09.2024 |
Sünkroonitud | 06.09.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
Sari | 2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks |
Toimik | 2.2.-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/24/8-7
Otsuse tegija
Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans
Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2024 Tallinnas
Taotluse esitaja
Tarmo Miilits
Siseministeerium [email protected] [email protected]
RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel
otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus
"Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite
lahendamisel" 14.08.2024 taotluses esitatud tingimustel ja mahus.
2. Siseministeeriumil tagada Andmekaitse Inspektsioonile algandmete hävitamisakti
või algandmete kustutamise kohta kinnituse edastamine vastavalt taotluse punktile
10.3 (jaanuar 2025).
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1
sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1
sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Esitatud otsuse Lisas: „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja
andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne
nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja
arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise
ulatus tulenevad õigusaktist.
2 (2)
Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse
eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud
ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute
kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega (15.04.2024 protokoll nr 389/T-7).
Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Selle
põhimõtte täitmiseks tuleb andmetöötlejal esitada andmesubjektile teave, mis on sätestatud
artiklites 12 – 14. Teabe esitamisel tuleb andmetöötlejal tagada, et andmesubjektidele on esitatud
kogu teave konkreetse uuringu käigus toimuva andmetöötluse osas. Kuivõrd töödeldakse nii
andmesubjektilt endalt kui ka mujalt saadud andmeid, siis peab teave sisaldama nii artiklis 13 kui
14 teavet.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14 lg 3 punkt a sätestab, et kui andmetöötleja ei saa
isikuandmeid andmesubjektilt, tuleb andmetöötlejal teha andmesubjektile teatavaks nimetatud
artiklis olev teave mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui olete andmesubjektide
andmed andmeandjatelt saanud, siis tuleb teil andmesubjektile teabe esitamisel arvestada ka selle
tähtajaga.
Samuti tuleb teil üle vaadata nõusoleku vorm ning tagada, et see oleks vastavuses isikuandmete
kaitse üldmääruse artiklis 7 ja artikli 4 punktis 11 sätestatule, arvestades põhjenduspunkti 32.
Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning antud aktiivses vormis.
Andmetöötlejal on kohustus enne nõusoleku võtmist teavitada andmesubjekti ka õigusest nõusolek
igal ajal tagasi võtta. Praktikas tekib inimestel uuringukutsete puhul eelkõige küsimus, kust on
tema andmed saadud ja millisel õiguslikul alusel. Seetõttu tuleb inimesega kontakteerudes koheselt
talle seda selgitada, sealjuures anda ka teavet selle kohta, kust on võimalik täiendavat teavet
andmetöötluse kohta saada. Inimesel peab olema enne nõusoleku andmist selge, kuidas tema
isikuandmeid selle konkreetse uuringu kontekstis töödeldakse.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib
tingimustel, mis on 14.08.2024 inspektsioonile esitatud taotluses.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni
teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Virve Lans
Andmekaitse Inspektsioon
14.08.2024 nr 2-1/385-2
Taotlus isikuandmete töötlemiseks
teadusuuringus
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun
kooskõlastada
Uuringu pealkiri Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud
perevägivalla juhtumite lahendamisel
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise
uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid,
siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
JAH
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning
küsimustik või selle kavand.
JAH
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Siseministeerium, 70000562, Pikk 61, Tallinn 15065 Kontaktisik: Barbara Haage, Barbara Haage
[email protected], +372 5919 9397
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.
2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need
teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.
2 (12)
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090 Tartu Kontaktisik: Sabina Trankmann,
[email protected], +372 5513620
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise
õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut
läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise
eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja
volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna
eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla
näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või
teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumi vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille lisaks on andmetöötluse leping, kus on määratletud
andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool.
Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on
lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse
teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõ imu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliit ika
kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõ imul õigus teha päringuid teise vastutava või
volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.
Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi
ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja
arendustegevuse korraldamine. Ministeeriumide tegevusvaldkondi piirit leb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS).
VVS § 66 lg 1 kohaselt kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse riigi
sisejulgeoleku, avaliku korra, piiriva lve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine,
kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja
usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 on
vägivalla ennetamise ja selle riski varajase
3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud
töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile
taotluse esitamiseks.
3 (12)
märkamise võimekusena toodud välja
järgmine eesmärk, mille üheks osaks on: „Vägivalla ennetamiseks, inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja
vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu
viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt.“ Antud uuring toetaks selle
eesmärgi täitmist ja on kokku lepitud lähisuhtevägivalla ennetuse 2024-2027
tegevuskavas.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu
osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning
küsimustik või selle kavand.
Eesti ratifitseeris 26. oktoobril 2017. a Istanbuli konventsiooni, millega luuakse järelevalvemehhanism, et hinnata naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemise
rakendamise taset konventsiooniosaliste poolt. Järelevalvemehhanism koosneb kahest sambast, millest üks on Euroopa Nõukogu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise ekspertorgan (GREVIO), mille viimases kontrollis soovitati Eesti ametiasutuste l
suurendada jõupingutusi, uurimaks ohvri surmaga lõppenud perevägivalla juhtumeid. Käesolev uuring on kokku lepitud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavas 2024-2027.
Kuna varasemalt seda teemat Eestis uuritud ei ole, on tegemist märgilise tähtsusega uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud, kuidas erinevad ametiasutused saavad kaasa aidata surmaga lõppevate perevägivalla juhtumite ennetamisele ja asutuste tööprotsessid e
muutmisele.
Tegemist on esmakordse uuringuga - surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamist
ei ole Eestis siiani uuritud/analüüsitud, samuti ei ole tehtud põhjalikke. Samuti ei ole uuritud surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite võimalikke ajendeid teo toimepanekuks, käitumismustreid. Teemaga haakuvalt on Eestis uuritud näiteks lähisuhtevägiva lla
juhtumitega kokku puutuvate päästekorraldajate ja politseinike lähisuhtevägivalla teemadega seonduvaid kogemusi, teadmisi ja hoiakuid4, hinnatud lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse
MARAC-mudeli rakendamise mõju5 ning analüüsitud kuriteoohvrite kaitset ja kohtlemist6. Spetsiifiliselt surmaga lõppenud juhtumite uuringut ei ole läbi viidud, samuti ei ole tehtud põhjalikke juhtumianalüüse.
Kuigi viimastel aastatel on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud, on jätkuvalt tegemist Eesti ühiskonnas väga problemaatilise valdkonnaga. Perioodil 2019-2022 on Eestis
toimunud kokku 317 perevägivallaga seotud tapmist ja mõrva (koos katsetega)8. Perevägiva ld on pigem naistevastane, sest valdav enamus kuritegude toimepanijatest on mehed (84%- 88%9) ja ohvriteks enamasti naised (78%-81%), ent siinkohal on oluline silmas pidada, et
4 Rajaveer, L & Kaljuvee, E. (2023). Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas. Lõpparuanne:
Rakendusliku antropoloogia keskus. Uuringu tellija: Siseministeerium. 5 Tamm, G. & Espenberg, S. (2016). Lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse MARAC-mudeli rakendamise mõju hindamise metoodika
väljatöötamine Eestis. Lõpparuanne. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) ja Siseministeerium. 6https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuriteoohvrite_uuring_2017.pdf 7 Lisanduvad 2023. a näitajad. Kasutatud Kuritegevus Eestis vastavate aastate ülevaateid. 8 Käesolevas dokumendis on nimetatud rasketeks perevägivallakuritegudeks. 9 Esitatud statistika perioodi 2019-2022 kohta arvestab kõiki perevägivalla juhtumeid, sh neid, mille tulemuseks oli tapmine või mõrv (koos
katsetega).
4 (12)
statistika võib olla selles osas veidi moonutatud, sest vägivallaohvritest mehed ei kipu
juhtumitele ametlikku käiku andma. Raskete perevägivallakuritegude toimepanijad on peamiselt praegused või endised paarisuhtepartnerid. 2020-2022. a10 panid 63% rasketest perevägivallakuritegudest toime paarisuhtepartnerid. Paarisuhtepartnerite kõrval on raskeid
perevägivallakuritegusid rohkem toime pannud pojad (2020-2022. a kokku 5 juhtumit). Muudest pereliikmetest on vaadeldaval perioodil pannud raskeid perevägivallakuritegus id
toime veel õde, tütar, vend ja isa.
Perevägivalla juhtumite statistika kirjeldab teo toimepanijaid, ohvreid ja mõnel juhul ka teo toimepaneku viisi, kuid ei anna ülevaadet teo toime panemise motiividest, kas teo toimepanek
oli ajendatud individuaalsetest karakteristikutest (nt psühholoogilised häired, lapsepõlve kogemused, jne) või n.ö välistest teguritest nagu sotsiaalmajanduslik seisund, kultuurilised
tegurid, kas teo toimepanija on esmakordne või korduva käitumismustriga. Samuti puudub terviklik ülevaade, milline on olnud ametiasutuste tegevus raskete perevägivalla juhtumite märkamisel ja reageerimisel ning millised on puudujäägid asutuste tegevuses raskete
perevägivallakuritegude lahendamisel ja mida annaks selles osas edaspidi parendada.
Uuringu eesmärk on analüüsida ohvri surmaga lõppenud lähisuhtevägivalla juhtumeid,
seades fookusse politsei, prokuratuuri, ohvriabi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse juhtumite märkamises, reageerimises ja menetlemises; tuua välja kitsaskohad asutuste reageerimises ning ettepanekud tööprotsesside muudatusteks.
Lähtuvalt uuringu tellija lähteülesandest on uuringu eesmärgi täitmiseks püstitatud järgmised uurimisküsimused, millele uuringu koostamise käigus põhitähelepanu
pööratakse:
1. Milline on ohvri profiil? Milline on kurjategija profiil?
Kas ohvrite ja/või kurjategijate profiilides esineb juhtumite üleselt sarnasusi?
Kurjategijad ja ohvrid profileeritakse vähemalt järgmiste tunnuste alusel: sugu,
vanus, emakeel, haridustase, sotsiaalne staatus, perekonnaseis. Kurjategijate ja ohvrite profileerimine toimub peamiselt juhtumite/menetluskokkuvõtete alusel, ent täiendavat infot kogutakse ka individuaalintervjuude kaudu.
2. Milline on olnud analüüsitud surmaga lõppenud perevägivallajuhtumite dünaamika (kujunemine, põhjused jms)?
Kas teo toimepaneku motiiv/ajend oli tingitud individuaalsetest karakteristikutes t (nt psühholoogilised häired, lapsepõlve kogemused, jne) või n.ö välistes t teguritest nagu sotsiaalmajanduslik seisund, kultuurilised tegurid).
3. Milline on olnud politsei, prokuratuuri, ohvriabi ja KOV sotsiaaltöötaja tegevus nende juhtumite märkamisel ja reageerimisel? Millised on puudujäägid asutuste tegevuses
lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel spetsialistide hinnangul?
4. Millised teised ametiasutused on juhtumist olnud teadlikud ja sekkunud? Mil määral olid osapooled valmis abi vastu võtma?
5. Milline on ohvri perekonna/lähedaste tagasiside ametiasutuste tegevusele ja toetusele?
Uuringu tulemused on sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ning välja toodud
kitsaskohtade kõrvaldamiseks.
Uuringu ülesandeks on teha ettepanekuid, kuidas erinevad ametiasutused saavad ennetada surmaga lõppevaid juhtumeid, millised on vajalikud muudatused senistes praktikates ja
seadusandluses. Uuringu metoodika lähtub uuringu eesmärkidest ning uurimisküsimuste le vastamisel kasutatakse teaduslikke meetodeid. Selle uuringu läbiviimisel kasutatakse
dokumendianalüüsi, individuaalintervjuude ja fookusrühmade meetodit.
Dokumendianalüüsi käigus kaardistatakse konteksti mõistmiseks uuringu teemaga seotud
10 2019. a kohta pole esitatud nii detailseid andmeid.
5 (12)
eelnevalt tehtud uuringud, analüüsid, asutuste (tegevus)juhised ning muu asjakohane
materjal (perevägivalla juhtumi/menetluse kokkuvõtted). Saamaks terviklikumat ülevaadet surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite märkamise ja menetlemise praktikatest ja võimalikest põhjustest, kaasatakse dokumendianalüüsi kõik perioodil 2019-2023 toime
pandud rasked perevägivalla juhtumid.
Kvalitatiivandmed kogume personaalsete süvaintervjuude kaudu uuringu sihtrühmade lt.
Kvalitatiivne analüüs, mis aitab mõista nähtuste vahelisi seoseid, aitab ära kirjeldada probleemide põhjused ning näitab kätte kohad ettepanekute tegemiseks/lahendus te otsimiseks.
Võrreldes dokumendianalüüsiga aitavad intervjuud täiendavalt mõista perevägiva lla juhtumite lahendamise ja menetlemise süsteemi, selles süsteemis tegutsevaid osapooli ja
sihtrühmasid ning nende kogemusi, samuti koguda subjektiivseid hinnanguid süsteemi paremaks muutmiseks erinevate sihtrühmade vaates. Oleme teadlikud, et nii tundlikul teemal intervjuudes osalemine võib tekitada intervjueeritavale stressi, sundides teda ebameeldiva id
sündmusi uuesti meelde tuletama, mistõttu peab intervjueerija olema oskuslik haavatavate sihtrühmade intervjueerija. Oleme sellega uuringut planeerides arvestanud. Paraku ei ole
võimalik saavutada uuringu tulemust ehk selgitada välja ohvrite pereliikmete kogemusi ning rakendatud sekkumiste efektiivsust teisiti kui intervjuude kaudu. Intervjueerija võtab inimesega ühendust ning küsib tema nõusolekut intervjueerimiseks (nõusoleku vorm on
esitatud käesoleva taotluse lisana). Enne intervjuu algust selgitatakse intervjueeritava le, kuidas saadud infot kasutatakse, ning palutakse nõusolekut info kasutamiseks ning intervjuu
salvestamiseks.
Uurimiseesmärkidest lähtuvalt koostame poolstruktureeritud intervjuude kavad (intervjuude esialgsed kavad on esitatud käesoleva taotluse lisana). Intervjuukavas eelistame kasutada
avatud küsimusi ning poolstruktureeritud intervjuu vormi – see võimaldab suunata intervjuude käiku, et saada vastused uurimisküsimustele, kuid jätab ka uuritavate le
võimaluse tõstatada teemasid, mis on nende kogemuse jagamise seisukohast olulised, kuid mida ei pruugi olla algses intervjuukavas. Koostame intervjuukavad vastavalt iga intervjueeritavate grupi eripäradele. Meie uurimisrühma liikmetel on olemas oskused ja
kogemused ka haavatavate (ohvrite pereliikmed või lähikondsed) sihtrühmade intervjueerimiseks. Vastutaval uurijal on hea kogemus keerukate sihtrühmade
intervjueerimisel, mille ta on saanud nõustamiskoolitajaks õppides ning koolitades Töötukassa juhtumikorraldajaid töövõime hindamise intervjuude läbiviimiseks. Intervjueerimisoskuste arendamiseks omandas Sabina Trankmann 2022. aastal mikrokraadi
"Õiguspsühholoogia alused", mille käigus õppis muuhulgas haavatavate sihtrühmade intervjueerimist. Oma oskusi on ta rakendanud näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni kliente,
patsiente, laenuvõlgnikke, eestkostjaid ning eestkostetavaid intervjueerides. Sabina räägib suurepäraselt nii eesti kui ka teise emakeelena vene keelt ning on valmis viima läbi intervjuusid eesti ja vajadusel ka vene keeles. Intervjuusid haavatavate sihtrühmade (ohvrite
pereliikmed või lähikondsed) esindajatega viib tema uuringu eesmärgiga hästi sobituvast taustast lähtuvalt läbi ainult vastutav uurija. Ametiasutuste esindajaid intervjueerivad teise d
uurimisrühma liikmed.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Uuringu läbiviimisel tuleb kindlasti arvestada, et intervjuude käigus võivad intervjueeritavad
kirjeldada tundlikke asjaolusid kõnealuste juhtumite kohta. Just seepärast pidasime vajalikuks ka eetikakomitee kooskõlastust uuringu läbiviimiseks. Peame selle uuringu käigus
juhtumeid menetlenud spetsialistide intervjueerimist väga oluliseks, ent vajalikud on ka
6 (12)
ohvrite pereliikmete ja lähikondsete hinnangud, sest oluline on saada terviklik ülevaade
juhtumist ning sihtrühma hinnang ametiasutustelt saadud abile on väga väärtuslik, võimaldades edaspidi parendada ametiasutuste tööd sama sihtrühma abistamisel. Uuringu eesmärk on analüüsida asutuste (nt politsei, prokurör, ohvriabi, KOV sotsiaaltööta ja)
spetsialistide tegevusi juhtumite märkamises, reageerimises ja menetlemises, tuues välja kitsaskohad asutuste reageerimises ning välja töötada kogutud info põhjal ettepanekud
tööprotsesside muudatusteks.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuringu läbiviimise ning selleks konkreetsete toimunud vägivallajuhtumite analüüsi mise vajadus on suur, kuna uuringu eesmärk on anda teadmisi, mis on vajalikud surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite arvu vähendamiseks ning ohvri lähedaste tulemuslikumaks
toetamiseks.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Üheks dokumendianalüüsi osaks on juhtumite/menetluste kokkuvõtete analüüs, milles on muuhulgas esitatud täpsemat infot ohvri ja teo toimepanija kohta. Juhtumite olemusest
(perevägivalla juhtumid, milles teo toimepanija ja ohver teineteist lähedalt tunnevad, mille tõttu ei saa ühte teisest eraldada) ja uurimisküsimustest (üheks püstitatud uurimisküsimuseks ohvri ja teo toimepanija profileerimine) tulenevalt on uurimisrühmal vajadus saada ligipääs
juhtumite/menetluste kokkuvõtetes esitatud isikustatud andmetele, mida analüüsis ei kasutata, sest uuringu tulemused esitatakse üldistatud kujul. Ligipääsu isikustatud andmetele
ei anta tervele uurimisrühmale, vaid ainult vastutavale uurijale ja kahele dokumendianalüüs i läbi viivale uurimisrühma liikmele. Juhtumite/menetluste kokkuvõtted esitatakse Tellija poolt krüpteeritud kujul vastutavale uurijale Sabina Trankmannile, kes saadetud info
dekrüpteerib.
Intervjueeritava nõusolekul intervjuu salvestatakse ning vajadusel salvestis
transkribeeritakse. Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse nimed ja muud tunnused, mis võimaldavad intervjueeritut tuvastada, ning tulemusi esitatakse üldistatul kujul. Juhul, kui intervjueeritav selleks nõusolekut ei anna, intervjuud ei salvestata ning ei transkribeeri ta.
Intervjuu kuulub transkribeerimisele juhul kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüs i tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele. Transkriptsioon antakse edasi
anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale inimestele. Salvestused transkribeeritakse hiljemalt 2024. a septembri alguseks.
Uuringu läbiviimise käigus tuleb arvestada, et intervjueeritavatel võib olla mõtteid ning
emotsioone enda või ohvri suhtes, mis võivad vastajas tekitada stressi.
Uuringu tegemisel järgitakse teaduseetika põhimõtteid (intervjueeritava väärikuse tagamine, informeeritud nõusolek, andmete turvalisus, konfidentsiaalsus jm). Uuringusse intervjueeritavana kaasamise eeltingimuseks on iga kaasatava inimese informeer itud
nõusolek, mis sisaldab arusaamist uuringu eesmärgist, võimalikest uuringust tulenevatest kasudest ja kahjudest sellele inimesele ning teadlikkust enda õigusest uuringus osalemisest
loobuda. Intervjueerijad arvestavad sihtrühma omapäradega. Intervjueeritavale selgitatakse, et ta ei pea vastama küsimustele, mis on tema jaoks liiga stressi tekitavad, ning samuti on neil võimalik igal ajal intervjuu katkestada.
7 (12)
Olulisel kohal on uuringus ka intervjueeritavate inimväärikas kohtlemine ja mugava
keskkonna tagamine. Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilis i
aspekte (sh uuritava anonüümsus, võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu jms). Intervjuu salvestatakse uuritavate nõusolekul helifailina ja vajadusel
transkribeeritakse. Kui intervjueeritav ei nõustu vestluse salvestamisega, teeb uurija intervj uu ajal ja vahetult pärast intervjuu toimumist vestlusest kokkuvõtte. Transkriptsioonid ja kokkuvõtted anonümiseerime, st võtame välja kõik uuritavate isikutele viitavad osised.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Juhtumite/menetluste kokkuvõtted esitatakse Tellija poolt krüpteeritud kujul RIA DigiDoc süsteemi abil vastutavale uurijale Sabina Trankmannile, kes saadetud info dekrüpteerib.
Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. Andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas (Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes
uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Tartu
Ülikooli server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse. Intervjuude salvestised ning
juhtumite/menetluste kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu ehk jaanuaris 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Uuringu sihtrühmadeks on:
1. ohvrite lähikondsed ja/või pereliikmed (kuni 12 intervjuud), 2. juhtumitega seotud spetsialistid12:
politsei esindaja,
prokurör või prokuratuuri esindaja,
ohvriabi esindaja,
kohaliku omavalitsuse esindaja.
Iga juhtumi kohta planeerime kaasata vähemalt 4 spetsialisti ehk spetsialistidega planeerime
teha kokku ligikaudu 48 intervjuud.
11
Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui
kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 12 Lisanduvad teiste asutuste esindajad, juhul kui neid peaks olema.
8 (12)
Juhtumite valikut mõjutab see, milliste juhtumite ohvrite pereliikmed või lähikondsed on
nõus intervjuu andma. Kõik individuaalintervjuudesse kutsutud uuritavad on täisealised, sest uurimisrühma liikmed on arvamusel, et alaealiste uuringusse kaasamine võib uuringu läbiviimisega tuua kaasa suuremat vaimset kahju (mittekahjustamise eetiline printsiip) kui
täisealiste uuritavate puhul, mida uurimisrühm tekitada ei soovi.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Kuna uuringus on kaasatud juhtumid aastatest 2019-2023, siis töödeldakse ka isikuandmeid samast perioodist.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Juhtumite ja/või menetluste kokkuvõtetest saadud ohvrite lähikondsete ja/või pereliikmete ees- ja perekonnanimed, e-posti aadressid ja telefoninumbrid.
Ohvri ees- ja perekonnanimi, sugu, vanus aasta täpsusega, surma kuupäev, perekonnaseis, elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega, surma põhjus, surma põhjustaja ees- ja
perekonnanimi, sugulusaste ohvriga. Ohvri teadaolevate täisealiste pereliikmete ees- ja perekonnanimed, kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber), sugulusaste ohvriga.
Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige
ametnike ees- ja perekonnanimed, e-posti aadressid), vajadusel kasutame ka telefoninumbreid intervjuusse kutsumiseks ja/või intervjuu läbiviimiseks.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Asutused, kellelt saame andmeid uuringu läbiviimiseks: Politsei- ja Piirivalveamet
Sotsiaalkindlustusamet Riigiprokuratuur
Justiitsministeerium Kohalikud omavalitsused Juhtumitega seotud spetsialistide asutused on uuringu läbiviimisel uuringu n.ö partnerid,
mistõttu nende asutuste esindajate kontaktid saame uuringu tellijalt. Selleks, et saada ligipääs ohvrite lähikondsete ja/või pereliikmete kontaktinfole, mis on esitatud juhtumite/menetlus te
kokkuvõtetes ja millele ligipääs toimub samuti uuringu tellija kaudu, samuti selle sihtrühmaga intervjuude läbiviimiseks, taotlesime inimuuringute eetika komitee luba. Lisaks inimuuringute eetika komitee loale, taotlemegi isikuandmete töötlemiseks luba ka
andmekaitse inspektsioonilt. Intervjuudesse kutsutakse isikuid e-kirja või telefoni teel ja piisavalt pika etteteatamisega. Individuaalintervjuud viiakse võimalusel läbi veebis,
kasutades Zoom või MS Teams veebikeskkonda, või telefoni teel. Samas pakume intervjueeritavale võimalust ka füüsilise kohalolekuga ehk näost-näkku intervjuu toimumiseks. Intervjuu vormi palume valida intervjueeritaval lähtudes sellest, kuidas ta end
tundlikest teemadest rääkides mugavamalt tunneb.Veebi või telefoni teel läbiviidava intervjuu korral salvestatakse intervjueeritava suuline nõusolek. Näost-näkku intervjuu puhul
palutakse intervjueeritaval allkirjastada nõusoleku leht. Allkirjastatud nõusoleku lehti hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kolm kuud peale uuringu lõppu ehk kuni jaanuarini 2025. Intervjuu läbiviimise koha lõpliku
valiku jätame intervjueeritavale.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning
9 (12)
nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Juhtumitega seotud spetsialistide asutused on uuringu läbiviimisel uuringu n.ö partnerid, mistõttu on nad uuringu läbiviimisest teadlikud ja valmis uuringusse panustama erinevat
tüüpi sisendiga (juhtumite/menetluste kokkuvõtted ja intervjuudes osalemine).
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,
volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Andmeid ei pseudonümiseerita, kuna selleks, et viia ühe juhtumi teemal läbi intervjuud mitme inimesega, peab juhtum olema tuvastatav. Kogutud andmed anonümiseeritakse ja
esitatakse uuringuaruandes üldistatud kujul. Andmed anonümiseeritakse volitatud töötle ja ehk Tartu Ülikooli poolt. Andmete anonümiseerimine toimub dokumendianalüüsi läbiviimise
käigus ja juhul kui on vaja esitada intervjuu transkriptsioon. Intervjuu kuulub transkribeerimisele, kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüsi tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise. Transkriptsioon antakse edasi
anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale inimestele.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Intervjuude salvestised ning juhtumite/menetluste kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu ehk jaanuaris 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude
hävitamise kohta.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Andmesubjekti isikuandmete töötlemisest ette ei ole võimalik teavitada, sest eelnevalt puudub
teave, millised inimesed ja seeläbi ka nende isikuandmed, on juhtumitega seotud.
11.1. Kui vastasite ei, siis palun
põhjendage13
Andmesubjekti teavitamine ei ole
võimalik/põhjendatud: 1. andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; 2. nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust.
Isikuandmete töötlemise eesmärk on isikute
13
Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
10 (12)
uuringusse kutsumine ning juhtumite analüüs.
Uuringus intervjueeritavana osalemine on vabatahtlik. Samuti on intervjueeritava l võimalus mitte vastata kõikidele küsimuste le
(nt need, mis tekitavad liigset stressi) ja võimalus igal ajal intervjuu katkestada.
Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem kui uuringu eesmärkide
saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole
tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse uuringu läbiviimisest kontakti võtmisel (e-posti teel,
telefonitsi) tema kontaktandmete päritolust, uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest.
Selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel eetikakomitee ja Andmekaitse
inspektsiooni loa).
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,
kuidas teavitatakse.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused14?
Andmekitsetingimused on leitavad ülikooli
veebilehelt:
https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused
ning lisatud andmekaitsetingimuste failist.
Andmekaitsetingimusi tutvustatakse
intervjueeritavale suuliselt intervjuu käigus
ning tema soovi korral antakse talle paberil.
Andmekaitsetingimusi on selgitatud
informeeritud nõusoleku vormis.
Iga andmesubjekti eraldi teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei
kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Selline andmesubjekti
teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik
üldistus; 2. loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; 3. nõusoleku
mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. Ülaltoodust tulenevalt ei ole enne analüüsi
tegemist võimalik kõikidelt dokumendianalüüsi valimisse sattunud
inimestelt nende andmete töötlemiseks nõusolekut küsida.
Kvalitatiivuuringu (intervjuude) isikuandmete töötlemise eesmärk aga ongi inimestega
14
IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama
IKÜM art 12 – 14 sätestatule.
11 (12)
kontakteerumiseks ja nende uuringusse
kutsumiseks nende kontaktandmete saamine. Enne intervjuu algust selgitatakse intervjueeritavale uuringu läbiviimisega
seonduvat ning intervjuu tulemuste kasutamist, samuti võetakse temalt nõusolek intervjuu
käigus saadud andmete kasutamiseks. Intervjueeritavale selgitatakse, et uuringu läbiviimiseks on saadud Tartu Ülikooli
Eetikakomitee luba, AKI teadusuuringu läbiviimise luba ning uuringu tellijaks on
Siseministeerium kui valdkonna poliitikakujundamise eest vastutaja. Informeeritud nõusoleku vormis sisalduvat
selgitatakse intervjueeritavale vajadusel lihtsas keeles.
Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem kui uuringu eesmärkide
saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole
tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse intervjuu läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-mailis) uuringu tellijast ja
vastamise vabatahtlikkusest. Vajadusel selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et
uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks vajalike isikuandmete pärimiseks
registritest ja töötlemiseks, jms).
Üldine uuringust teavitamine toimub Siseministeeriumi veebilehel, millele samuti uuringus osalejate tähelepanu juhitakse.
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
15
Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:
https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
12 (12)
Taotluse lisad16:
Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
JAH
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus JAH
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand JAH
Lisa 4: Küsimustik või selle kavand JAH
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits kantsler
16 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Puuduste kõrvaldamine | 15.08.2024 | 1 | 2.2.-1/24/8-6 🔒 | Sissetulev kiri | aki | Siseministeerium |