Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1 (30)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Taotluse kohaselt soovitakse teostada Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) kaitserajatiste rekonstrueerimistöid (vt joonis 1) ja sellega kaasnevaid

süvendustöid: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja

süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. Keskkonnaluba

taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2026.

Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine hõlmab endas järgmisi tegevusi (mitteajalises

järjestuses):

• Kai 7 pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni (tekib uus kai 7A) ja läänevärava sulgemine.

• Kaide 7 ja 7A Tallinna lahe poolse nõlva väljaehitamine lainemurdjaks.

• Kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje rajamine sulundseina elementidest ja sulundseina

taguse täitmine. Sulundseina toestuseks kinnitatakse see merepõhja injekteeritavate ankrutega.

• Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine, mille Tallinna lahe poolne nõlv ehitatakse

sarnaselt kaide 7 ja 7A puhul lainemurdjaks ning akvatooriumi poolse nõlva väljaehitamine.

• Idavärava suurendamine laiusega 70 m ja sügavusega 8,0 m.

• Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380x50 m) süvendamine.

• Kogu mahus süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale (vt joonis 2).

Joonis 1. Miinisadama rekonstrueeritavate kaitserajatiste olemasolev olukord ning

hüdrotehniliste tööde ala vasakul (allikas Maa-ameti kaardirakendus, vahetult mõjutatud ala

pindala on 0,006 km²) ja rekonstrueeritud kaitserajatiste asendiplaan paremal.

2 (30)

Joonis 2: Paljassaare kaadamisala (helepunane trapets), Paljassaare hoiuala (KLO2000168)

(tumepunane ala), projekteeritav Paljassaare kaitseala (valgete täppidega ala).

Vee erikasutusega seotud mahud on järgnevad:

• nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³;

• kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m³ ;

• sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m³.

Kokku on uue projektlahenduse puhul süvendatava materjali maht 35 200 m³.

Lainemurdja rekonstrueerimisel vette paigaldatavate paetäite maht on 37 500 m³ ja

graniitkivide maht on 18 400 m³. Taotleja lisainfo1 kohaselt võib tekkida vajadus lainemurdja

lammutamisel saadud materjali taaskasutamiseks.

Tegevuse eesmärk on peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada

laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas.

Käesoleval ajal ei ole lõpuni paigas kõik tehnoloogiat puudutavad detailid, kuid kasutatakse

üldkasutatavaid tehnoloogiaid nagu näiteks süvendamisel kavandatakse kasutada

koppsüvendajat.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus2,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed,

1 Registreeritud KOTKAS 04.09.2024 kirja nr DM-128734-13 all. 2 Taotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/): menetlus nr M-

128734, taotlus nr T-KL/1024216-2.

3 (30)

• OÜ E-Konsult, 2007. “Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH” (töö nr:

E1040)3 (edaspidi Miinisadama KMH aruanne).

• Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2024. „Miinisadama akvatooriumis

asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise

eelhindamine“ (töö nr 24KK12)4 (edaspidi Miinisadama rekonstrueerimise

eelhinnang);

• EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr

24001.

Varasem Miinisadama KMH aruanne koostati tehnilisele lahendusele, kus uputavate tahkete

ainete maht oli järgnev:

• graniitkivid 41 600 m³;

• paekivitäide 53 900 m³;

• liivtäide 42 800 m³;

• betoon 3000 m³.

Miinisadama KMH aruande raames tehtud geoloogiliste uuringute raames soovitatid kai

rajamisel kasutada raudbetoonisi „L-elemente“.

Varasem Miinisadama KMH aruande koostamisel oli arvestatud maksimaalseks süvendustööde

mahuks 49 200 m³, süvenduspinnase kaadamist kavandati Paljassaare kaadamisalale. Osaliselt

kavandati süvenduspinnase kasutamist lainemurdjate täiteks, samuti nähti ette võimalust

kasutada lainemurdjate lammutamisel saadavat materjali. Arvestades, et vähenenud on

süvendamise maht, ei ole pinnase kasulikust kasutamisest loobumisel suurenenud kaadamise

maht. Lainemurdja konstruktsiooni muutus (L-elemendid asendatakse sulundseinaga) mõju

keskkonnale ei muuda – mõlemal juhul on vajalik eelnev süvendus ja täitetööd tehakse kaiseina

taha.

Seega jääb kavandatav tegevus alla varasemalt Miinisadama KMH käigus hinnatavate tööde

mahule. Sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda Miinisadama KMH aruandest. Otsustajal on

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“5 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline. Eesti mereala planeeringu6 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja

ohtuderohke. Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne

sadamakoht tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida

olemasolevatesse sadamatesse, seega on Miinisadama rekonstrueerimine kooskõlas Eesti

mereala planeeringu eesmärkidega.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangu kohaselt on tegevus kooskõlas Riigikaitse

3 Heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 kirjaga nr 13-3-3/2108-19. Kättesaadav taotluse T-

KL/1024216-2 lisas 5. 4 Kättesaadav taotluse T-KL/1024216-2 lisas 4. 5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (16.07.2024). 6 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (16.07.2024)

4 (30)

arengukava 2017-20267 ja Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-20248.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“9 toodud

strateegiliste sihtidega.

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus10 on toodud järgnev: Miinisadam on

kasutusel riigikaitselise sadamana. Sadama veeala laiendust Kaitseministeerium ei planeeri.

Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama

basseini idavärava ning läänevärava laiendamis- ning sulgemistöid ja kaitset kirdesuunaliste

lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste

kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama territooriumi läbiva raudtee

kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks. Seega, kavandatav

tegevus ei ole vastuolus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga.

Miinisadama tn 3 krundile kehtib detailplaneering DP032190 „Miinisadama ja lähiala

detailplaneering“, kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 23.02.2016 korraldusega number 231-k.

Nimetatud planeering hõlmab Miinisadama tn 3 olemasolevaid rajatisi, milles käesoleva

keskkonnaloa taotluses märgitud kaide ehitus- ja rekonstrueerimistööd jäävad väljapoole

planeeringuala. Planeeringudokumentides on kõnesoleva kaide asukohad nimetatud

„perspektiivseteks kai aladeks“. Eraldi planeeringu koostamist kai aladele ei pea Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet vajalikuks11.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga (edaspidi

DP) või kehtestatud üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38

lg 5 p 2) või kui toimub olemasoleva rajatise laiendamine (LKS § 38 lg 4 p 5).

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga

lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne

keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise

detailplaneeringu kehtestamist.

Kaitserajatiste rekonstrueerimise maht ei ole muutunud. Seega puudub kavandataval tegevusel

vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega ning sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda ka

Miinisadama KMH aruandest. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Miinisadama KMH aruande kohaselt sooviti osaliselt süvenduspinnast (moreen) kasutada

lainemurdjate täiteks. Käesolevalt on sellest loobutud. Miinisadama rekonstrueerimise

eelhinnangus on toodud, et see ei ole tehnoloogiliselt sobilik materjal, mida saaks kasutada

ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul välja ning selle tõttu tekivad

kai pealisehituses vajumid).

7 Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026. 8 Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 9 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/0009/17122020_m26_Lisa.pdf 10 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004.

https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-jarussalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-kehtestatud

(16.07.2024) 11 Seisukoht registreeritud KOTKAS 31.07.2024 kirja nr DM-128734-8 all.

5 (30)

Siiski, rekonstrueerimistöödega kaasnev ressursi kasutamine võrreldes Miinisadama KMH

aruandes tooduga ei ole suurenenud. On vähendatud vette paigutatavate ainete mahtusid. Seega,

otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud süvendamisel, tahkete ainete paigutamisel ja kaadamisel kasutatava

tehnikaga. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

Energiakasutus ei muutu võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heited vette

Saasteained

Miinisadama KMH aruande raames teostati geoloogilised uuringud ja uuriti saasteaine sisaldust

setetes. Tulemuste ülevaade on toodud KMH aruande ptk 3.3. ning lisas 212.

Süvendamise käigus võivad sattuda vette settetes olevad ohtlikud ained. Keskkonna seisundi

hindamiseks võeti 6 proovi põhjasetetest 0,0-0,2 m sügavuselt naftaproduktide ja HELCOM

metallide (Cd, Cu, Zn, Pb, Hg) (vt tabel 1). Tulemusi võrreldi keskkonnaministri 2. aprilli 2004.

a. määruses nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ toodud

piirnormidega, mis on kehtestatud kemikaaliseaduse § 12 alusel ja kehtivad ka põhjasetetele.

Tabel 1. Reostuskomponentide sisaldus (mg/kg) Miinisadama akvatooriumi setetes. Punktid

PA1 ja PA6 paiknevad lainemurdjate juures, punktid PA7-PA10 sissesõidul.

Analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn) ja arseeni (As)

sisaldus pinnases oli madalam vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases

jäi kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis oli plii sisaldus kõrgem sihtarvust

pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. Naftaproduktide sisaldus pinnases oli 85…255

mg/kg. Ühes proovis oli naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis

12 MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE. IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-

07-0521, TALLINN 2005.

6 (30)

kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. Seega oli setete kaadamine

lubatav.

Siiski, lähtudes HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi13 ptk 5, ei tohiks

analüüsitulemused olla vanemad kui viis aastat. Lisaks ei ole käesoleva ajal enam kehtiv

määruses nr 12, kus olid sätestatud piirväärtused.

Lisaks ohtlikele ainetele võib süvendamise käigus sattuda vette mõningal määral põhjasetetesse

kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad

soodustada isegi eutrofeerumist.

Miinisadama KMH aruande kohaselt oli süvendusalal mudakihi paksus 0-0,3 m, olles paksem

(kuni 1 m) vaid sadama sissesõidu väravas. Muda on seega ca 15% süvenduspinnasest.

Heljum

Miinisadama KMH aruande kohaselt jääb uuritud ala aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja

aleuroliitide avamusalale. Nendel lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja

muda. Seega on süvendatavaks pinnaseks muda, savimöll ja moreen. Liiva kiht on alal

minimaalne. Mudakihi paksus oli 0-0,3 m, olles paksem (kuni 1 m) vaid sadama sissesõidu

väravas. Muda on ca 15% süvenduspinnasest. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-

0,02 mm) (vt tabel 1).

Tabel 1. Pinnase fraktsiooni suurus ning osakaalu % proovipunktides. Punktid PA1-PA6

paiknevad lainemurdjate juures.

Miinisadama KMH aruande ptk 5.1. kohaselt süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige

olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva

heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised

tekitajad on:

• süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;

• veopargase settebasseini tühjendamine põhja avamisel;

• madalas mereosas laevas

• sõukruvi poolt tekitatud turbulents.

13 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (10.07.2024).

7 (30)

Miinisadama KMH aruande kohaselt ei ole süvendamise ja kaadamisega kaasnev heljumi levik

hinnanguliselt suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest.

OÜ Corson uurimuses14 on matemaatiliselt modelleeritud Miinisadama sisebasseinis

süvendustööde settetranspordi protsesse sadama seisukohalt ekstremaalses olukorras.

Arvutuste kohaselt satuvad Tallinna lahe vette sette osakesaed laevatee süvendamisel heljum

hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult

poole kilomeetri kaugusele.

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused

näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuulte korral tekib kaadamispiirkonnas suletud

tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis.

Heljumi leviku mudeldamised Vanasadama KMH aruande15 koostamisel on näidanud, et

süvenduse käigus satub pidevalt merre 4-10% süvendatavast pinnase kogusest. Heljumipilve

levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja

vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused. Heljumi pilv levib süvenduskohast edasi

ca 200-300 m, sealt edasi langeb selle kontsentratsioon oluliselt. Kiiremini settuvad liiva ja

kruusa osakesed, kauem püsivad veesambas muda ja savi osakesed. Pärast tööde lõppu langeb

heljumi sisaldus vees kiiresti16. Kaadamisel võib heljumi mõju olla kuni 950 m17. Soome lahe

heljumi kontsentratsiooni looduslik foon, arvestamata tormidest põhjustatud heljumi kannet

veesambasse, võib olla sama suur kui kaadamisest tekkiv heljumi kontsentratsioon. Tahkete

ainete paigutamisel tekkiv heljumi kogumaht on ca 1% uputatavast materjalist. Heljum on

kivide ja rahnude küljest irduv või kaasnev materjal18.

On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioonid tõusevad märgatavalt, kui tuule kiirus on 10

m/s või rohkem19.

Miinisadamas ei ole toimunud vahepeal olulisi reostusi ega hürdotehnilisi töid. Seega ei ole

eelduste kohaselt toimunud muutusi setete iseloomus või saasteainete sisalduses. Arvestades

tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega kaasnevad heited vette võrreldes Miinisadama

KMH aruandes tooduga. Samuti on ka uuemad uuringud näidanud süvendamise ja kaadamise

sarnast mõjuulatust, kui on toodud välja Miinisadama KMH aruandes.

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend20 rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla

vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud. Käesoleval

14 Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegne lainetuse ja sette transpordi matemaatilinemodelleerimine. OÜ

Corson töö nr 0505, Tallinn 2005. 15 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf

(10.07.2024) 16 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. 17 OÜ Lainemudel, 2018. HELJUMI LIIKUMINE AKSI KAADAMISALAL. Töö nr 1808. 18 OÜ Hendrikson & Ko, 2016. „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa

keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12. 19 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf (10.07.2024) 20 HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend. 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (22.07.2024)

8 (30)

juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb

settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile (vt p 3.4.2), kuna

veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes.

Miinisadama KMH aruande kohaselt kavandati süvenduspinnase osalist kasutamist kaide

täiteks. Käesolevalt seda võimalusena ette ei nähta, kuna pinnast peetakse ebasobivaks. Siiski,

kuna on vähendatud süvendamise mahtu, ei suurene kaadamise maht Paljassaare kaadamisalale

võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga ning seega ei suurene ka kaadamisel tekkiva

heljumi kogus.

Miinisadama KMH aruandes ptk 4 on kirjeldatud projektlahendusega valitud tehnoloogiat ja

kasutatavat tehnikat. Ehituskaevikute ja faarvaatri süvendamisel kasutatakse pöördkoppa

ujuvalusel, mis sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks.

Takistuseks ei ole ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga

pinnale tõsta. Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal

süvendatava mahu hulgas. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase

süvendamiseks mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate

savipinnaste tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi

pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump

oluliselt rohkem heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Kaielementide, suuremate

kivirahnude ja vette varisenud ehitusjäätmete eemaldamiseks kasutatakse ujuvkraanat. Taotluse

kohaselt kavandatakse kasutada süvenduskoppa.

Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

Sadevesi

Keskkonnaluba on vajalik ka sadamalal sadevee juhtimiseks (veeseadus (edaspidi VeeS) § 187

p 6). Sadama lainemurdjate rekonstrueerimine ei ole tehnoloogiliselt seotud sadevee

juhtimisega, seega ei ole asjakohane ühise keskkonnaloa andmine (keskkonnaseadustiku üldosa

seadus (edaspidi KeÜS) § 41 lg 4).

Müra ja heited õhku

Ehitus ja süvendustöödega kaasnevat müra on käsitletud Miinisadama KMH aruande ptk 5.4.

Mürafooni suurendab ajutiselt (ühe aasta jooksul) sadamas toimuv süvendus- ja ehitustööde

tegemine. Müraallikad võib tinglikult jagada kaheks: ehitustöödel ja süvendamisel kasutatavad

mehhanismid ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid.

Miinisadama KMH aruande kohaselt Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel toimuvad

süvendamis- ja ehitustöödel tekkiv müra ei tohiks olla probleemiks Mereväebaasi lähima

elurajooni elanikele, sest elamud paiknevad töötsoonist piisavalt kaugel (umbes 1000…1200 m

töötsoonist lõuna pool). Üldjuhul toimuvad tööd päevasel ajal. Küll võib aga müra häirida baasi

territooriumil paiknevate kursantide öörahu, kui tööde kiiremaks läbiviimiseks võib tekkida

vajadus töötada ööpäevaringselt. Öisel ajal peab vältima müra tekitavaid töid nagu

olemasolevate lainemurdjate betoonseinte lammutamine, ehitusmaterjalide vedu läbi linna.

Tööstuse tänava elanikke võib häirida lisanduv transport niigi raskevedudega koormatud

tänaval. Ekspertide arvutuste alusel lisandub päevas senisele liiklushulgale vaid 5 reisi (edasi-

tagasi 10 sõitu), mis ei tohiks päevast mürataset selles piirkonnas oluliselt suurendada, öösel

aga vedusid ei toimu.

9 (30)

Võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga, kasutatakse kaide rajamisel rammitavaid

sulundseinu. Sulundseina rammimisel tekib impulssmüra21. Heli liigub läbi vee palju

tõhusamalt kui õhus, nii et vaiade rammimisest tulenev müra levib vees kaugemale. Müra

tugevus ja selle levik vees oleneb rammitava vaia suurusest, põhjasubstraadist, vee sügavusest,

soolsusest jne22,23. Käesolevalt kasutatakse sadamas tavapäraselt kasutatavaid sulundseinu,

mitte suuri vaiasid. Terasest sulundseina paigaldamisega kaasnev müra on ligikaudu 100 dB.

Seega ei suurene mürafoon oluliselt võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga.

Veesõidukite müratase jääb vahemikku 95 kuni 125 dB24. Sarnane müra kaasneb ka

kaadamispraami kasutamisel. Jätkuvalt on kavas pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisaale.

Miinisadama KMH aruande kohaselt kavandati süvenduspinnase osalist kasutamist kaide

täiteks. Käesolevalt seda võimalusena ette ei nähta, kuna pinnast peetakse ebasobivaks. Siiski,

kuna on vähendatud süvendamise mahtu, ei suurene kaadamise maht Paljassaare kaadamisalale

võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga ning seega ei suurene ka

kaadamispraamidega seotud mürahäiring.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi, määruse nr 71) lisa 1 p

4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirtasemed normeeritud vaid

õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00

piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00)

ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Vee erikasutustööde aegne

müra on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab.

Maapinna vibratsiooni ehitustööde ajal võib põhjustada ehitusvaiade ja sulundite rammimine.

Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on pöörduv. Kindlasti

tuleb vältida olulist vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning

nädalavahetustel, et tagada piirkonna elanike heaolu. Kui projekti koostamisel arvestatakse

sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ esitatud üldvibratsiooni

piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha.

Kopp-ekskavaatori mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid,

SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd,

Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-

fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis

õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Sadamarajatiste rekonstrueerimisel toimuv vee

erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate

masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

21 Tallinna Tehnikaülikool, 2023. „Veealuse inimtekkilise impulssmüra normide ja piirangute uuring“. 22 Andersson, M.H., Andersson, S., Ahlsén, J., Andersson, B.L., Hammar, J., Persson, L.K.G., Pihl, J., Sigray,

P., Wikström, A. 2016. A framework for regulating underwater noise during pile driving. A technical Vindval

report, ISBN 978-91-620-6775-5, Swedish Environmental Protection Agency, Stockholm, Sweden. 23 https://dosits.org/animals/effects-of-sound/anthropogenic-sources/pile-driving/ 24 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port

activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from

moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010

10 (30)

L-elmentidest kai asemel rajatakse sulundseinaga kai. Siiski tehnoloogia muutusega ei kaasne

olulist müra tõusu. Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega kaasnev müra ega

heited õhku võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et

jätta KMH algatamata.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Miinisadama KMH aruande kohaselt Idavärava juures olemasolevate lainemurdjate

pealisehitus lammutatakse. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali võib kasutada

täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et kõik tööde käigus tekkivad jäätmed

käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

Taotleja lisainfo25 kohaselt võib tekkida vajadus lainemurdja lammutamisel saadud materjali

taaskasutamiseks. Mineraalsed lammutusjäätmed on sarnaste omadustega kui paetäide,

Miinisadama KMH aruandes on käsitletud materjalide taaskasutust ning täitetööd tehakse

sulundseina taha. Materjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel

taotleda asjakohased load/registreeringud.

Loobutud on süvenduspinnase (moreeni) kasutamist lainemurdjate rekonstrueerimises.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et see ei ole tehnoloogiliselt sobilik

materjal, mida saaks kasutada ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul

välja ning selle tõttu tekivad kai pealisehituses vajumid). Arvestades, et süvendamisel tekkiv

pinnas ei ole oluliselt reostunud, saaks lubada selle kaadamist. Enne kaadamist on vajalik

teha vastavad pinnase analüüsid. Siiski, kaadamiskohta ei tohi vedada sadama

akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja

võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada ja käidelda vastavalt

Eestis kehtivatele õigusaktidele.

Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega jäätmete teke oluliselt võrreldes

Miinisadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et ehitustööde järgselt mõjutab keskkonda ainult

laevade liikumine sadama akvatooriumis. Avariilise kütuselekke korral käitutakse sadama

eeskirjas ettenähtud käsuliinide alusel. Praegused avariilised, keskkonnale ja laevaliiklusele

ohtlikud kaid ja lainemurdjad asendatakse kõigile normidele vastavate kommunikatsioonidega

kaasaegsete sadamaehitistega. Seega tööde järgselt avariioht väheneb.

Töödeaegsete avariide korral tuleb avarii tagajärjed operatiivselt likvideerida. Avariisid saab

vältides, kasutades töökorras tehnoloogiaid. Vastavad töökorralduslikud nõuded sätestatakse

keskkonnaloas (vt p 1.3.8.).

25 Registreeritud KOTKAS 04.09.2024 kirja nr DM-128734-13 all.

11 (30)

Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega avariide teke võrreldes Miinisadama

KMH aruandes tooduga. Tööde järgselt avariiohtlike olukordade tõenäosus väheneb. Otsustajal

on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Miinisadama näol on tegemist ajaloolise sadamaga Tallinna lahe lääneosas, mille rajamisega

alustati 1912 aastal.

Käesoleval ajal on Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas pindalaga

114455 m². Tema koosseisu kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Miinisadama

tn 3 // 4 (kü 78401:101:5683) ja Miinisadama akvatoorium. Miinisadam külgneb Hundipea ja

Noblessneri sadamaga.

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja

lainemurdjatega. Sadama kahest väravast lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja

Noblessneri sadam piiril on praegu laevaliikluseks kasutusel läänepoolne värav, mis on

tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja

prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub

põhiline veevahetus Tallinna lahe ja Miinisadama sisebasseini vahel.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et Miinisadama lainemurdja-kai

moodustab Miinisadama põhjapoolse kaitsemuuli. Muul on kolmes osas kahe sissepääsuga

akvatooriumisse. Olemasolevad ehitised on kivitäitega kärgkastidest, betoonmassiivist,

looduskivist ja läänepoolses osas ka katteplaatidest. Kai ja lainemurdjad on väga suurte

kahjustustega, lainemurdjate merepoolsete külgede pealisehitused ja ka kärgkastid on

lagunenud. Keskmisel lainemurdjal on pealisehituse massiivid ja kärgkastidest välja valgunud

materjal mitmekümne meetri ulatuses, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete

eest.

Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses

vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja

olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata seisnud

idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks.

Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse

idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20 meetrise

ala mõlemal pool lainemurdjaid.

Teine mõjutatud ala on kaadamisala, kuhu kaadatakse sadamast eemaldatav materjal, on

Transpordiameti poolt kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes

(Paljassaare kaadamisala EE-004/KAS0000004), mille koordinaadid on:

12 (30)

X: 6593546, Y: 536697

X: 6594484, Y: 537651

X: 6593574, Y: 537660

X: 6593086, Y: 537154

See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m² ning

vee sügavus 8-18 m.

Keskkonnaministeerium on juba 17.04.2007 aastal andnud vee erikasutusloa nr L.VT.EE-

147632 kehtivusega kuni 13.04.2012 Miinisadama kaide ja lainemurdja renoveerimiseks,

idapoolse merevärava laiendamiseks ja sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 50 000 m³.

Loa alusel töid ellu ei viidud.

Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek.

Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Sadama sissesõidu, akvatoorium ja kaadamisala asuvad

merealal, Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23).

Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir

(asjaõigusseadus § 133 lg 1). Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus

koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga

püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras (VeeS § 214 lg 2).

Käesolevalt rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi. Keskkonnaloa taotleja on kinnistu

volitatud asutus.

Käesolevalt ei kavandata uusi rajatisi. Rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi.

Lainemurdjate rekonstrueerimise ehitusloa menetluses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet 19.06.2024 kirjaga nr 16-12/24-07491-008 jätnud algatamata KMH.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Miinisadama KMH araunde ptk 3.2. on kirjeldatud hüdrometeoroloogilisi tingimusi, ptk 3.3.-

3.4. ala geoloogilist ehitust ja saasteaineid ning ptk 3.5. merepõhja elustikku ja kalastikku.

Veekogu

Miinisadama veeala paikneb veekogus Tallinna reid (VEE3134030) ning kaadamisala

Paljassaare lahes (VEE3134040). Mõlemad veekogud kuuluvad Tallinna lahe alla ja Muuga-

Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu.

Veekogumite koondseisundiinfo26 kohaselt on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe

rannikuveekogumi 2022. aasta ökoloogiline seisund kesine (2022. aasta seire põhjal) ja

26 Veekogumite koondseisund 2022.xlsx, kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (10.07.2024)

13 (30)

keemiline seisund halb (2021. aasta seire põhjal), mistõttu on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe

rannikuveekogumi 2022. aasta koondseisund hinnatud halvaks. Kesise ökoloogilise seisundi

mitteheade näitajatena on välja toodud klorofüll-a, fütoplanktoni biomass, põisadru

sügavuslevik, põhjataimestiku sügavuslevik, üldlämmastik (seireaasta keskmine) ja vee

läbipaistvus Secchi ketta järgi. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on nimetatud

eutrofeerumine ja loodusliku põhjusena toitainete kanne hoovustega. Halva keemilise seisundi

näitajatena on 2022. aastal nimetatud varasemast bromodifenüüleetrid (PBDE) ja elavhõbeda

(Hg) sisaldused kalades ning tributüültina (TBT) sisaldus settes. Elavhõbeda puhul on

tuvastatud kaugkanne ja sadenemine atmosfäärist. TBT sisaldus settes tuleneb laevadega

kandest.

Bromodifenüüleetrid (PBDE) võivad keskkonda sattuda põlevkivitööstuse jäätmetest,

liiklusvahendite kulumisest, reoveesettega, vrakkide demonteerimisest, jäätmete töötlusest ja

kõrvaldusest, prügilapõlengutega ja prügila nõrgveega ning tekstiil- ja karusnahatoodete pesu

ja keemilise puhastusega27.

Tributüültina (TBT) peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis on laevade ehitus ja remont

ning laevatransport28.

Eestis elavhõbedat (Hg) ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult

põlevkivis29. Põhilised elavhõbeda heitmete allikad Eestis on 1) tööstus - põlevkivi

kaevandamine, toornafta tootmine, elektrienergia tootmine, pabermassi tootmine ja paber- ja

papitootmine, tsemendi tootmine, lubja, klaasi ja telliskivide tootmine, metallitööstus,

tööstussektoris põletusprotsessid, meditsiinis (hambatäidis), elektroonika tootmine, toiduainete

tootmine; 2) põllumajandus – väetiste kasutamine, reoveesette kasutamine, põllu- ja

metsandussektori katlamajad ja masinad; 3) taristu – kütuse põletamine; 4) olme – kütmine,

lahustite kasutamine, suitsetamine, ilutulestik, sademevee otse keskkonda juhtimine; 5) jäätmed

– käitlemine, elektroonika, romusõidukite ja patareide ja akude jäätmed, põlevkivi sektori

jäätmete ladustamine, jäätmete põletamine, jääkreostus. Viimastel aastakümnetel on aru saadud

elavhõbeda mürgisusest ja selle mõjudest inimese tervisele ja keskkonnale, mistõttu on

elavhõbeda kasutamine keelustatud enamikes valdkondades, kus see kunagi oli laialdaselt

levinud. Tänapäeval võib elavhõbedat kasutada väga vähestes valdkondades. Seda võib leiduda

vanades seadmetes ja seda satub seetõttu jäätmete koostisesse.30

VMK meetmeprogrammi kohaselt on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi

oluliste koormuste seas nimetatud reoveepuhastid ning sadamad. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks

hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT))31.

Alates Miinisadama KMH aruande koostamisest ei ole veekogumi seisund muutunud.

Veekogumi ökoloogiline seisund on olnud kesine ja keemiline seisund halb alates seisundi

hindamise perioodi algusest (2010 ja 2017 vastavalt). Ohtlike ainete sisaldus setetes ja elustikus

27 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn 28 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn 29 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn 30 Tartu Ülikool, „Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo- ja heitvees. Lõpparuanne lisa A, 2021 31 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (11.07.2024).

14 (30)

on seotud ajaloolise saastatusega, mis viimase 20 aasta jooksul ei ole tõenäoliselt suurenenud.

Uusi jääkreostusobjekte ei ole teadaolevalt lisandunud.

Tuuled ja hoovused

Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel

ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga

harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel.

Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud üldringluse, kus

Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub itta, seguneb

põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome rannikut läände.

Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s.

Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-, kagu- ja

lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise hoovuse.

Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased hoovused nõrgad.

Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse

põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse

kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja kiirused

on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas lainemurdja avas

0,08 m/s.

Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti

liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus.

Teadaolevalt ei ole toimunud muutusi hoovuste liikumises ja tuulte suunas lähtuvalt kliimast.

Samuti ei ole lisandunud piirkonda uusi kaitserajatisi, mis muudaks piirkonnas vee liikumist.

Merepõhja elustik

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et kuna tegemist on kaitseväe sadama

akvatooriumiga, kus laevade liikumine põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist,

siis peaksid elutingimused nii põhjataimestikule kui –loomastikule olema üsna ebasoodsad.

Eesti Merestrateegia32 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks

mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia

üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri.

Maa-ameti INSPIRE kaardikihil on esitatud mudeldatud merestrateegia järgsed

merepõhjaelupaigad. Mudelduste kohaselt paikneb vahetult lainemurdjate alal ja sadama

sissesõidul liivamadalad (infralitoraali liivane põhi), kaadamisalal samuti liivamadalad

(infralitoraali liivane põhi). Mudelduste täpsusaste on pigem madal ning viitab alupaikade

esinemise võimalikkust.

32 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (11.07.2024)

15 (30)

Kalastik

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et kalandusspetsialistide andmetel on Soome lahe

lõunarannik ja ka sealsed sadamad kaladele põhiliselt toitumispiirkond, harvem kudemiskoht.

Kalamajanduslikku tähtsust Militaarsadamal olla ei saa. Miinisadamas kavandatud

süvendustööd on nii väiksemastaabilised, et soodsate ilmastikutingimuste juures planeeritud

sadamatööd praktiliselt ei avalda mõju Tallinna lahe kalastikule.

Paljassaare kaadamisala

Paljassaare kaadamisala on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km,

pindala ~643 000 m² ning vee sügavus 8-18 m. Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et

kui jagada kaadatav 50 000 m³ sellele alale saab kihi paksuseks vaid 8 cm. Arvestades setete

suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise koguse setete paigutamine sellele

kaadamisalale probleem.

Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba

aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle

lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei viita

kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate mõjude

ilmnemisele.

Suuremahulist kaadamist Paljassaare kaadamisalale on käsitletud ka TTÜ Meresüsteemide

Instituudi 2006 aasta KMH aruandes „Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude

hindamise aruanne“ (edaspidi Vanasadama süvendamise KMH)33. Vanasadama süvendamise

KMH aruande kohaselt on kaadamisala lokaalne hoovuste süsteem otseselt seotud kogu lahe

tsirkulatsiooniga. Mudelarvutused näitavad, et lõuna- ja põhjatuultega tekib

kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon. Hoovuse kiirused jääb 6 m/s tuule korral alla 10

cm/s. Kirde-, ida- ja kagutuultele vastavad hoovused on Paljassaare pinnasepuisteala piirkonnas

suunatud üldiselt läände. Hoovuse kiirus võib kohati ulatuda 20 cm/s tuule tugevusega 6 m/s

korral. Edela-, lääne ja loodetuultele vastavad hoovused on suunatud itta. Paljassaare lahe

lääne- ja lõunarannikul on rannaprotsessid väheaktiivsed, sest madala rannanõlva tõttu on

lained oma energia juba rannast kaugemal kaotanud. Kaadatud materjal ei mõjuta

rannaprotsesside kulgemist kuid toob kaasa setete loodusliku tasakaalu muutused selles

piirkonnas. Looduslikult on Paljasaare lahes põhjasetete kiht suhteliselt õhuke, kaadatud

materjali tõttu selle paksus suureneb. Vanasadama süvendamise KMH aruandes on toodud

välja, et aegajalt toimuvate kaadamiste tõttu on settekiht ebapüsiv ning sobimatu paikse

eluviisiga põhjaloomastikule. Alal ei ole kalade kudelasid.

Samuti on kaadamist käsitletud ka Corson OÜ on 2012 KMH aruandes „Vanasadama uue, e

(ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (edaspidi Vanasadama kruiisikai

KMH)34. Vanasadama kruiisikai KMH aruandes tuuakse välja, et teostatud põhjaelustiku

33 TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2006. „Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise

aruanne“. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Vanasadama_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne1.kai_.pdf 34 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1202.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-

aruanne.pdf

16 (30)

uuringud näitasid, et kalade kudesubstraadina on ala kõigi kolme transekti põhjataimestiku

kooslused väheväärtuslikud eeskätt mitmeaastaste vetikate puudumise tõttu.

Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Miinisadama

akvatoorium ja ka Paljassaare kaadamisala on jätkuvalt aktiivses kasutuses, seega võib eeldada,

et puuduvad olulised muutused piirkonna põhjaelustikus ja kalastikus. Seega on otsustajal

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatav tegevus toimub eelkõige sadama akvatooriumis, kus ei asu ühtegi kultuurimälestist

ega pärandkultuuriobjekti (sh ka kaitsevööndit). Kultuuriväärtustest on Miinisadama

territooriumil Miinisadama ladu, Miinisadama aku- ja torpeedokoda ja Miinisadama katlamaja

koos korstnaga, mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu jääb Miinisadama

territooriumile ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa.

Miinisadam jääb Paljassaare linnualast ja Paljassaare hoiualast umbes 2 km kaugusele.

Süvendatud pinnas soovitakse kogu mahus kaadata Paljassaare kaadamisalale, mis kattub

osaliselt projekteeritava Paljassaare looduskaitsealaga. Kaadamisala jääb umbes 1,1 km

kaugusele Paljassaare linnualast ja Paljassaare hoiualast.

Paljassaare hoiuala (KLO2000168)

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 14435 võeti ala kaitse alla Paljassaare

hoiualana. Määruse nr 144 järgi on hoiuala kaitse-eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/147/EÜ3 I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya

fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris

alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla

(Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), kühmnokkluik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus

merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt

(Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria

mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa

erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus). Lisaks on Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärgiks suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja

tema elupaikade kaitse.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel jääb Paljassaare

projektalale tervikuna II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kirjuhahk (Polysticta stelleri)

elupaik. Nimetatud liik ei ole hoiuala kaitse-eesmärgiks ning neile kohaldub isendikaitse.

35 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/914592?leiaKehtiv

17 (30)

Looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal on keelatud36.

Kokku on Paljassaare hoiualal täheldatud 233 erineva linnuliigi esinemine, kellest I

kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 26 ja III kaitsekategooria liike 53

(EELIS)37.

Paljassaare linnuala (RAH0000095)

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 61538 lisa 1 punkti 1 alapunktist

40 hõlmab Paljassaare hoiuala Paljassaare linnuala (EE0010170), kus tegevuse kavandamisel

tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku

alade suhtes kehtivaid erisusi. Paljassaare linnuala kuulub tervikuna Natura 2000 linnualade39

võrgustikku. Paljassaare linnuala pindala on keskkonnaregistri40 andmetel 277,9 ha, mis kattub

täielikult Paljassaare hoiualaga. Natura 2000 võrgustiku aladel tuleb tagada linnu- ja

loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja elupaikade kaitse ja säilimine ning

liikide soodne seisund nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 p 1 ap 40 sätestab,

et liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), punapea-vart (Aythya ferina),

laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus

grus), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus

albellus), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), veetallaja

(Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik

(Rallus aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), väiketiir (Sterna albifrons), heletilder

(Tringa nebularia).

Liigid, kelle elupaika kaitstakse lisaks eeltoodud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjale, on:

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris

ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius),

liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija

(Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana),

rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-

tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar)41.

36 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2 37 Paljassaare kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019) 38 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi valitsuse korraldus nr 615.

5.08.2004 // RTL 2004, 111, 1758. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv (viimati

vaadatud 26.07.2024) 39 EELISE kood RAH0000095 40 Keskkonnaregister. Kättesaadav: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-

area/8953135 (viimati vaadatud 26.07.2024). 41 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas § 1 lg 1 p 13

18 (30)

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel jääb Paljassaare

projektalale tervikuna II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kirjuhahk (Polysticta stelleri)

elupaik. Nimetatud liik ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks ning neile kohaldub isendikaitse.

Looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal on keelatud42.

Projekteeritav Paljassaare looduskaitseala

Projekteeritava kaitseala kirdenurk kattub olemasoleva Paljassaare kaadamisalaga

(eelhinnangu joonis 2). Tallinna Linnuklubi poolt tehti 2009. aastal ettepanek Paljassaare

looduskaitse- ja loodusala moodustamiseks. Tallinna Linnuklubi põhjendab, et uuringute

tulemustest nähtub, et Paljassaare hoiuala ei hõlma Paljassaare looduslikku kompleksi

terviklikult ning mitmete kaitstavate liikide puhke-, toitumis- ja elupaigad jäävad hoiuala

piiridest väljapoole ja seetõttu pole tagatud hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamine. Tegemist

on 2083 ha suuruse alaga, mis hõlmab tervikuna praegust Paljassaare hoiuala ning laieneb

peamiselt merealale. Paljassaare linnuala on ennekõike oluline lindude pesitsus- ja rändepaik.

Linnuliigid, kelle elu- või rändepeatuspaiku alal kaitstakse, on enamasti seotud avatud

rannikukooslustega ning taimestikurohke rannikuga, vähem roostikega ja rannikumere

elupaikadega ning hõredate põõsastikega.

Hetkel on Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärgid EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on:

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), soorüdi (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi (Calidris

temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus

merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt

(Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria

mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa

erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus) ja suur-kuldtiib (Lycaena dispar).

Projekteeritava ala kaitse-eesmärkideks on lisaks Linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikidele

ja I lisas nimetamata rändlinnuliikidele (kokku 16 liiki): hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

ristpart (Tadorna tadorna), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rüüt (Pluvialis apricaria),

väiketiir (Sterna albifrons), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), leeterüdi

(Calidris alba), väikerüdi (Calidris minuta), plütt (Limicola falcinellus), tutkas (Philomachus

pugnax), heletilder (Tringa nebularia), kivirullija (Arenaria interpres), veetallaja (Phalaropus

lobatus), suitsupääsuke (Hirundo rustica), hänilane (Motacilla flava).

Lisaks on projekteeritava ala kaitse-eemsärgiks Loodusdirektiivi I lisa mereelupaigatüüpide

1110 „Mereveega üleujutatud liivamadalad“,“ ning 1170 “Karid”.

Projektialale rakendub LKS § 8 lg 6, mis sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla

võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 tähenduses, siis on

42 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2

19 (30)

haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.

Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla

võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise

menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel ei ole tööde- ega

kaadamisalal projekteeritava Paljassaare looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide

elupaikasid. Lähimad kaitse-eesmärgiks olevad liigid (hüüp, ristpart, suur-kuldtiib, väiketüll,

punajalg-tilder, hänilane, rooruik, roo-loorkull, liivatüll, hallpõsk-pütt) on registreeritud

rohkem kui 1 km kaugusel töödealast.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel ei kattu tööde- ega

kaadamisala projekteeritava Paljassaare looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate

loodusdirektiivi elupaigatüüpidega. Kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest jääb

linnulennult umbes 2 km kaugusele kaadamisalast ja 2,5 km kaugusele Miinisadama alalt

mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).

Kaitse-eesmärgiks mitte olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid ja nende paiknemine töödeala

suhtes:

1. esmased rannavallid (1210); umbes 1,2 km kaugusel kaadamisalast ja 2 km Miinisadamast;

2. lood ehk alvarid (6280*); umbes 1,3 km kaugusel kaadamisalast;

3. püsitaimestuga liivarannad (1640); linnulennult umbes 1,7 km kaadamisalast;

4. soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); linnulennult umbes 2 km kaadamisalast;

5. rannikulõukad (1150*); linnulennult umbes 2 km kaadamisalast;

6. rannaniidud (1630*); linnulennult nii kaadamis- kui Miinisadama alalt üle 2 km.

Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Miinisadam, mis paikneb Kopli poolsaarest idapool asuvate sadamate reas (naabriteks

Hundipea sadam ja Noblessneri sadam), on juba algselt välja ehitatud sõjasadamaks ja sobib

sellesse funktsiooni ka praegu.

Sadamaregistri andmetel teenindatakse Noblessneri sadamas era veesõidukeid

kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). Sadamasse võib silduda veesõiduk suurima

pikkusega kuni 30 m, laiusega kuni 9 m ja suurima süvisega 4 m. Noblessneri sadamas asub 6

statsionaarset kaid ja 8 ujuvkaid. Noblessneri sadamalinnakuga on seotud ka kaubandus –

läheduses asuvad söögi-joogikohad, poed ja erinevad teenusepakkujad.

Miinisadamast põhjapool asuv Hundipea sadam43 osutab sadamateenuseid vaid

riigihaldusülesannetega veesõidukitele. Sadamas on üheksa statsionaarset kaid ja üks ujuvkai.

Sadamasse võib silduda laev pikkusega kuni 130 m, laiusega kuni 30 m ja süvisega kuni 8 m

(teenindatakse veesõidukeid kogumahutavusega 7500 ja suurem). Sadam on navigatsiooniks

avatud aastaringselt. Sadamaalal asuvad veel Riigilaevastiku peakontor, navigatsioonimärkide

hooldus ja remondibaas. Hundipea sadama osa territooriumist on aiaga suletud.

43 Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad (18.07.2024).

20 (30)

Miinisadam kui riigikaitseline sadam on elamutest eemal asuv, teiste väikeste sadamatega

piirnev sadamaalaga, mis ei tegele kaubandusliku meresõiduga, mistõttu puudub vajadus

olemasoleva infrastruktuuri (tänavate, raudtee) laiendamiseks. Kõik planeeritud süvendusja

rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse ja ka toimuva

tegevuse keskkonnamõju ei ulatu maismaal kaugemale krundi piiridest.

Miinisadam on Eesti mereväe kodusadamaks. Miinisadamas paiknevad Mereväe koosseisus

olevad alaliselt tegutsevad väeüksused ehk divisjonid ja kool. Sadam on võimeline vastu võtma

ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Miinisadamas

on kontoripinnad, töökojad, laopinnad, kasarmud, toitlustuskeskus ning katlamaja.

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige

ehitusaegse kasvava liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal

määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige

raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Mürataseme tõusu on ette näha ka ehitustöödega

seotud tehnikast (süvendus- ja rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Eelmainitud mõjud on

ajutise iseloomuga.

Hilisemas kasutusetapis ei ole liiklussageduse kasvu ette näha.

Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate

kinnistute omanikke. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja

–nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset

ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringutega.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus tuuakse välja, et inimeste varale kavandatav

tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh

inimeste tervisele on väheoluline. Positiivse aspektina saab välja tuua, et lainemurdja-kai

rekonstrueerimine tagab edaspidi Miinisadama tormikindluse ja stabiilsema lainekliima

akvatooriumis. Väiksem lainetus Miinisadama akvatooriumis tähendab väiksemaid kahjustusi

kai nr 3 asukohas olevale nõlvale, mille taga asub kultuuriväärtusega hoone H01, seega on

kavandataval tegevusel pikaajaline positiivne mõju Miinisadama varale ja mälestistele.

Ei ole toimunud olulisi muutusi mõjutatavas elanikkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on

otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Süvendamisest lähtuva mõju suurus oleneb:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Välja toodud faktoreid arvestatakse vee erikasutuse mõju hindamisel ning keskkonnaloa

tingimuste määramisel (vt p 1.3.8.).

21 (30)

Süvendustööde ja kaadamise mõju mereelustikule ja kalastikule on käsitletud Miinisadama

KMH aruande ptk 5.2.3. Tahkete ainete paigutamisega kaasnevad mõjud on sarnased

süvendamise mõjudega (heljum, müra).

Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamisel, tahkete ainete paigutamisel ja kaadamisel hävib vahetult

süvendamise/kaadamise ala ning rajatiste alune põhjaelustik. Süvendamise ja kaadamise ala on

juba inimese poolt mõjutatud ala, tegevusega ei kaane merepõhja killustatuse suurenemine ega

häiringuala suurenemine.

Sadamas toimuva süvendamise ja täitetööde käigus toimub heljumi paiskamine veesambasse,

heljumi triivimine valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine

mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt

vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi.

Miinisadama KMH aruande ptk 5 kohaselt ei ole hüdrotehniliste tööde käigus tekkiv mõju

hinnanguliselt suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest.

Miinisadama KMH aruandes hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas

kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri

kaugusele. Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette

paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Jälgides tuule tugevust ja suunda on tegevusega

kaasnev heljum pigem lokaalne.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule

korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab heljumit kaadamispiirkonna

tsoonis.

Lisaks, kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja

graniitkive, võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva,

süvenduspinnast ega lammutusjääke. Seega, uputatavad materjalid ei sisalda

peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib

uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav

süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda.

Miinisadama KMH aruande ptk-s 6 on ette nähtud heljumi tekke ja levikuga seotud

leevendusmeetmed (teha tööd võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, jälgida tuule suunda)

ja ptk-s 7 seire meetmed (tööde aegne heljumi pidevseire). Meetmed on detailselt välja toodud

käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8. Lisaks on oluline tööde korraldamine lähtuvalt seirest.

Vältides töid tugevate tuultega, jälgides töid korraldades tuule suunda ning peatades tööd

heljumi olulisel levikul töödepiirkonnast välja, võib mõju merepõhjaelustikule pidada pigem

lokaalseks. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast

teostatud töid44. Seega on kaasnev mõju ajutine.

44 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal.

22 (30)

Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg ja sellele

järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon

veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja

noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega45.

Kavandatavate tööde käigus tekib mõningane heljum. Miinisadama KMH aruandes on välja

toodud, et süvendus töid ei tohi planeerida kalade kudeajale mai algusest juuni lõpuni.

Kevadine tööde aegne piirang kaitseb ühtlasi kõiki teisi elustiku rühmasid kevadisel

arenguperioodil. Vastav töökorraldus määratakse nõudena keskkonnaloale (käesoleva

eelhinnangu ptk 1.3.8).

Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l46.

Lisaks, mõjud linnustikule võivad toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra - 65 –

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90- 95 dB juures juba lahkusid pesalt47. Eriti

ohtlik on pesapoegadele pidev müra48. Enamuse linnu liikide jaoks jääb mõju avaldavate

häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit49. Mõnedel juhtudel on (eeldatavalt olulist

häiringut põhjustavate) soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala50.

Sadama piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll võivad seal toituda luiged, pardid,

kajakad. Linnustikule on oluline Paljassaare poolsaare ümbruse rannikumeri, mille läheduses

asub kaadamisala.

Kavandatud tegevusega ei ole eeldada, et tekiks väga tugev mürahäiring kaadamisalal, kuna

kaadamisega kaasneb vaid tavapärane laveliikluse müra. Tallinna laht on niigi tihedalt

laevatatav, et lisanduv müra on väheoluline.

45 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 46 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(11.07.2024). 47 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 48 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 49 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 50 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria.

23 (30)

Linnustikku võib seega pigem häirida kaadamisel tekkiv heljum. Siiski, kaadamist ei teostata

mai algusest juuni lõpuni, mis on ühtlasi tundlik periood lindudele. Lisaks rakendatakse

meetmeid heljumi leviku piiramiseks (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8.). Taotluses kohaselt

on võimalik vältida kaadamist kaadamisala kirdeserva.

Vanasadama kruiisikai KMH aruandes on toodud välja, et kaadamisel on tähtis vähendada

heljumipilve kandumist pinnasepuiste alast kaugemale Paljassaare lahe aladele ja Paljassaare

hoiualale. Vältides kaadamist tugeva tuulega, valida kaadamisalal koht nii, et heljum

jääks kaadamisala piiresse, kaadamispargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade

automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil, on võimalik viia mõju

merepõhjaelustikule, kalastikule ja hoiualale mitte oluliseks. Mõju lindudele toimub siin

kaudselt ja toiduahela kaudu olles mitte oluline mõju.

Seega vältimaks töödest tulenevaid häiringuid lindudele, tuleb LKS kohasest isendikaitsest51

kaadamisel järgida vastavaid töökorralduslikke meetmeid (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8.).

Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning

kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel

merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika.

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et süvendustööde ja kaadamise mõju merevee

kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju

on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes.

Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud

uuring 2005. aastal Miinisadama KMH aruande raames. Määratud ainete sisaldused jäid

enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu (vt käesoleva

eelhinnangu ptk 1.1.5.), seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale

ohtu ei kujuta. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend rõhutab, et pinnaseproovid ei

tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud.

Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid

tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile (vt käesoleva

eelhinnangu ptk 1.3.8.), kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna

setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on

tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei saa täielikult

välistada. Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu52, tuleb

reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti

piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on täpsemal riskianalüüsil

võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist

laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool

tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud

materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks

(HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus

ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. Kui süvenduspinnases on

51 LKS § 55 lg 6, lg 61 52 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“.

24 (30)

saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu53, tuleb saasteainete edasikandumise

minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome.

Süvendusalal on orgaanilise materjali kiht väga õhuke (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.1.5.).

Seega ei kaasne töödega oluliselt määral toitainete paiskamist vette. Lisaks on uuringud

näidanud, et lisanduvate toitainete mõju on lühiajaline54.

Tegevuse käigus tekib heljumit, seega tuleb võtta kasutusele meetmed heljumi tekke ja leviku

minimeerimiseks (teha tööd tuulevaikse ilmaga, järgida tuule suunda). Lisaks, lähtuvalt

Miinisadama KMH aruande ptk 7 ning üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg

1 p 6) tuleb teostada töödeaegset heljumi pidevseiret ning vastavalt seire tulemustele töid

korraldama (vt ptk 1.3.8.). Lisaks, süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist

ekskavaatorit, kuna savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi

pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht.

Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi

vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud

heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava

loa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine.

Mõju rannale ja rannikuprotsessidele

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Miinisadamas on tehnorand, seega kavandatav tegevus ranna kaitse eesmärke ei mõjuta.

Miinisadama KMH aruande lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi

renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline

lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis

paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama

ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud

lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja

sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides

±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema

ajavahemiku jooksul.

Ei rajata uusi rajatisi, mis võiksid rannaprotsesse mõjutada.

Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on otsustajal

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

53 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 54 Murumets, K., Martin, G., Kukk, H. 1997 influence of harbor constructiuon of littoral benthic communities

(Kunda Bay, Gulf of Finland). Proc of the Final Seminar of the Gulf of Finland Year 1966. 105: 231-234.

25 (30)

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Veesisesed tööd võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik,

mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub.

Võimalikku mõju saab vähendada tööde ajastamise ja meteoroloogiliste tingimuste

järgimistega. Arvestades tööala (olemasolev sadamaala ja kaadamisala) ning tööde mahtu, ei

ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses ning Miinisadama KMH

aruandes toodu on jätkuvalt asjakohane. Kavandatava tegevus ei oma olulist negatiivset mõju

piirkonna elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse ptk 1.3.8. toodud

töökorralduslikke nõudeid. Arvestades vee erikasutustööde mõju (ajutine ja pöörduv) ei ole ette

näha olulist mõju keskkonnale.

Arvestades tööde mahtu ei ole ette näha vee erikasutusega seotud tööd olulist mõju

lähipiirkonna elanikele. Kavandatavad tööd võimaldavad sadama jätkuvat kasutamist.

Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele55.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei teki vee erikasutustööde käigus olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule. Arvestades kavandatud tööde mahtu, aega ja

keskkonnaloale seatavaid nõudeid ja tingimusi, jäävad kõik võimalikud muutused loodusliku

muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse

tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes.

Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal,

arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Samuti

väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Seega tuleb

tagada, et kasutatav tehnika on töökorras ja ei põhjusta täiendavat pinnase- ega veereostust ega

tekitada keskkonnakahju. Töid ei tehta tugeva tuulega ajal (tuulekiirus üle 10 m/s). Sel viisil on

õnnetuste juhtumise tõenäosus madal.

Arvestades tööde iseloomu, on tegevuse mõjud (heljum, müra) pöörduvad. Rakendades

keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning

olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

55 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (11.07.2028)

26 (30)

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Paljassaare hoiualast, jääb hoiuala

tööde mõjualast eemale, seega eeldatavalt negatiivne mõju hoiuala kaitse-eesmärgile puudub.

Müra, põhjasetete ammutamise ja kaadamise mõju, arvestades tööde mahtu, eeldatavalt hoiuala

kaitse-eesmärgiks olevale linnustikule puudub.

Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Paljassaare linnualast, jääb linnuala

tööde mõjualast eemale, seega eeldatavalt negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärgile puudub.

Müra, põhjasetete ammutamise ja kaadamise mõju, arvestades tööde mahtu, eeldatavalt

linnuala kaitse-eesmärgiks olevale linnustikule puudub.

Miinisadama KMH toob välja, et kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus suureneb

ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted hõljuvasse olekusse ja kantakse hoovustega

laiali, on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist, mistõttu võib

järeldada, et ka setteid ei kanta edasi. Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse ühe kopaga

umbes kuu aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhtelisest väike. Heljumi levimine

lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon levib üle väiksema mereala,

peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale.

Miinisadama KMH aruande kohaselt püsib kaadamise mõju kaadamisala piires, kui jälgitakse

kaadamisel tuule kiirust ja suunda. Lisaks ei tehta kaadamistöid kevadel.

Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Projekteeritava Paljassaare

looduskaitseala kaitstavatest elupaigatüüpidest, jäävad elupaigatüübid tööde mõjualast eemale,

seega eeldatavalt negatiivne mõju nii kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile kui teistele

elupaigatüüpidele puudub. Käesolevalt ei ole ette näha, et kavandatav tegevus mõjutaks

kavandatava loodusobjekti (Paljassaare looduskaitseala) seisundit.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Miinisadama KMH aruande kohaselt kumulatiivseid mõjusid ei esine.

Miinisadama piirnevad Hundipea sadam ja Noblessneri sadam. Kummaski sadamas

teadaolevalt suuremaid süvendustöid ei planeerita, seega ei ole ette näha võimalikku koosmõju

tekkimist.

Paljassaare kaadamisala on kasutuses olev kaadamisala, mida kasutatakse Tallinna piirkonna

sadamate süvenduspinnase kaadamiseks. Käesoleval hetkel on alale kaadamiseks antud kaks

keskkonnaluba:

*Tähtajatu keskkonnaluba nr KL-506819 Vanasadam regulaarseks hooldussüvendamiseks

mahus 10 000 -30 000 m³ aastas ja süvenduspinnase kaadamiseks Paljassaare kaadamisalale.

Esitatud vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt on ei tehta süvendustöid igal aastal,

süvendamise ja kaadamise maht on jäänud vahemikku 3800-14 190 m³ aastas.

27 (30)

*Keskkonnaluba nr L.VV/321581 kehtivusega 04.04.2012 - 22.02.2032 on antud Bekkeri

sadama regulaarseks hooldussüvendamiseks mahus 230 000 m³ ja süvenduspinnase

kaadamiseks Paljassaare kaadamisalale. Esitatud vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt ei

tehta süvendustöid igal aastal, süvendamise ja kaadamise maht on jäänud vahemikku 20 000-

50 000 m³ aastas.

Ka Miinisadama KMH aruande koostamise ajal oli Paljassaare sadama kaadamisala

kasutusolev kaadamisala, mida kasutas tol perioodil aktsiaselts Tallinna sadam (vee

erikasutusluba nr L.VT.EE-136300 Vanasadama süvendamiseks mahus 60 000 m³ ja pinnase

kaadamiseks perioodil 2006-2007, vee erikasutusluba nr L.VT.EE-138004 Paljassaare sadama

süvendamiseks mahus 2500 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2006-2007), hiljem Veeteede

Amet (vee erikasutusluba nr L.VV/317794 Hundipea sadama süvendamiseks mahus 115 000

m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2009-2014), aktsiaselts Tallinna sadam (vee

erikasutusluba nr L.VV/319091 Vanasadama süvendamiseks mahus 140 000 m³ ja pinnase

kaadamiseks perioodil 2010-2014, vee erikasutusluba nr L.VV/322412 Vanasadama uue

kruuisikai süvendamiseks mahus 12 300 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2012-2017,

Tallinna Kommunaalamet (vee erikasutusluba nr L.VV/321282 Aegna sadama süvendamiseks

mahus 15 000 m³ ja pinnase kaadamiseks mahus 9000 m³ perioodil 2012-2017), Alvekor OÜ

(vee erikasutusluba nr L.VV/324196 Pringi sadama süvendamiseks mahus 9600 m³ ja pinnase

kaadamiseks perioodil 2013-2018), Logman Invest AS (vee erikasutusluba nr L.VV/324263

Meeruse sadama süvendamiseks mahus 46 000 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2013-

2018) ja Merirahu Sadam AS (vee erikasutusluba nr L.VV/328421 Merirahu sadama

süvendamiseks mahus 36 400 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2016-2021).

Käesoleval ajal on kaadamisala kasutuskoormus pigem langenud. Otsustajal on piisavalt

teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 53 lg 1 p

6, seatakse lisatakse keskkonnaloale järgnevad töökorralduslikud nõuded ja muudetakse

nõudeid järgnevalt:

Mere seire (loa tabel V8):

Teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal:

1) Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas.

2) Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi

süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama,

sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi.

3) Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel.

4) Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil.

Süvenduspinnase seire (loa tabel V8):

1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret.

2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT,

PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava

süvendamise kogusest.

28 (30)

3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis.

4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust,

süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi.

5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM

Süvendamise ja kaadmise juhist (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-

Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

Veekogu sh mere süvendamise nõuded (loa tabel V8):

1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu56, tuleb saasteainete

edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome.

2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid

teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid

soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on

heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s

akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse

seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s.

Kaadamise nõuded (loa tabel V10):

1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu57, tuleb reostuse

täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3

analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli

juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on

laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel

töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas

kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas,

kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal.

2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt:

Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu

kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal.

Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala

piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise

vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond

ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk.

3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas.

4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema

tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha.

5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb

enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus

eraldada.

6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise

süsteemi (AIS) abil.

7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida

süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise

teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus.

56 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 57 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“.

29 (30)

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade

kudemisajal mai algusest juuni lõpuni.

2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire

käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama

akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja.

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde

läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme

ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid.

2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis

kehtivatele õigusaktidele.

3)Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga.

4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi

vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud

heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava

keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (tabel V16):

1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit.

2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (tabel V16):

1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek.

2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3) Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda

asjakohased load/registreeringud.

1.4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

30 (30)

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei

kaasne koosmõju teiste tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda taotluses toodust ning eelhinnangu ptk 1.3.8. toodud töökorralduslikest

nõuetest.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Gerda Kirs

spetsialist

looduskasutuse osakond

Kerli Pettai

spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-522272

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood / Isikukood

70009764

Tegevuskoha andmed

Nimetus Miinisadam

Aadress Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 78401:101:5683

Territoriaalkood EHAK

0614

Käitise territoorium

Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

04.09.2024

Lõppemise kuupäev

31.12.2026

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad

näitajad Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Tallinna reid VEE3134030 tööde piirkonnast 700 m X: 6591849, Y: 541662 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg Paljassaare laht

VEE3134040 projekteeritava kaitseala piir

X: 6594004, Y: 537415 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg

2/7

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Mere seire - teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal:

*Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas.

*Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi.

*Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel.

*Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid

Veekogu kood VEE3134030

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6591460, Y: 540948

X: 6591433, Y: 540930

X: 6591221, Y: 541272

X: 6591549, Y: 541491

X: 6591588, Y: 541426

X: 6591284, Y: 541227

X: 6591462, Y: 540947

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendustööd Miinisadama kaide rekonstrueerimisel ja faarvaatri süvendamisel: •nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³; •kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m³; •sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m³. Vahetult mõjutatud ala pindala on 0,006 km².

Süvendamisviis ühekopaline ekskavaator, ujuvkraana

Süvenduspinnase iseloomustus Pealmine kiht koosneb mudast, sellele järgnevad savimölli, savi ja moreeni kihid. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-0,02 mm).

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas muda (15%), savimöll ja moreen 35 200

3/7

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire.

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded Süvenduspinnase seire: 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

Süvendamise nõuded: 1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu , tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Arseen (As) Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nafta (merel) Nikkel (Ni) PAH summa PCB summa Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu)

Vajadusel keemiline

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Paljassaare laht

Veekogu kood VEE3134040

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus Paljassaare kaadamisala EE-004/KAS0000004

4/7

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6593546, Y: 536697

X: 6594484, Y: 537651

X: 6593574, Y: 537660

X: 6593086, Y: 537154

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare pinnasepuistealale. Pinnas ei ole reostunud, kuid pinnasele puuduvad sobivad ladestamisvõimalused maismaal.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnaseveo praam

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Süvendatud pinnas muda (15%), savimöll ja moreen 35 200

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Varasemate andmete alusel ei ole tegemist reostunud pinnasega. Enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire.

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Kaadamise nõuded: 1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu , tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus.

Veekogu nimetus Tallinna reid

Veekogu kood VEE3134030

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

5/7

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6591494, Y: 540951

X: 6591452, Y: 540939

X: 6591276, Y: 541227

X: 6591299, Y: 541241

X: 6591276, Y: 541292

X: 6591249, Y: 541275

X: 6591155, Y: 541427

X: 6591179, Y: 541443

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Olemasolevate kaide ja lainemurdjate rekonstrueerimisel paigutatakse vette tahkeid aineid (paetäite või sarnaste omadustega materjali maht on 37 500 m³ ja graniitkivide maht on 18 400 m³). Rajatiste rekonstrueerimisel lähtutakse keskkonnaloa lisas esitatud asendiplaanist.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehnoloogiat puudutavad detailid selguvad, kasutatakse üldkasutatavaid tehnoloogiaid

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Tahked ained paekivi või sarnaste omadustega materjal, graniitkivi, sulundseinad 55 900

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Vette paigutatakse reostumata materjali.

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad6/7

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. 2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja.

Pidev

2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3) Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine.

Pidev

3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit. 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

4. Toimingud avarii korral 1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. 2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Pidev

5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

Vastavalt kehtestatud teabele.

3. Seireandmed Heljumiseire teostada tööde teostamise ajal vastavalt käesoleva loa tabelile V8. Aruanne esitada 2 kuu jooksul peale seire teostamist. 4. Seireandmed Süvenduspinnase seire vastavalt käesoleva loa tabelile V10. Aruanne esitada hiljemalt 2 nädalat enne süvendustööde

algust.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Rekonstrueeritavate rajatiste asendiplaan Lisa 1: asendiplaan.JPG

Miinisadama_KMH_Aruanne Lisa 2: Miinisadama_KMH_Aruanne_2007.pdf

7/7

SISUKORD

SISUKORD ........................................................................................................................................................ 1

ARUANDE SISU KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………3

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK .................................................................................. 5

1.1. KAVANDATUD TEGEVUSE EESMÄRK JA OBJEKT ................................................................................ 5

2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS .................................................................................. 6

2.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSALISED ........................................................................ 6 2.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA PÜSTITATUD ÜLESANDED ....................................... 6 2.3. AVALIKKUSE KAASAMINE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSI ........................................... 7

2.3.1. KMH programmi avalikustamisest .............................................................................................. 7 2.3.2. KMH aruande avalikustamisest .................................................................................................. 7

2.4. HINDAMISEL KASUTATUD UURINGUD, PROJEKTID, EKSPERTARVAMUSED. ........................................ 7

3. PROJEKTI TEOSTAMISE ASUKOHA JA MÕJUALA ISELOOMUSTUS ..................................... 9

3.1. MÕJUALA ASUKOHA KIRJELDUS ....................................................................................................... 9 3.2. HÜDROMETEOROLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 10 3.3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................................................................ 14 3.4. SAASTEAINETE SISALDUS AMMUTATAVAS PINNASES ...................................................................... 16 3.5. MEREPÕHJAELUSTIK, KALASTIK ..................................................................................................... 17 3.6. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ............................................................................................... 18 3.7. KOKKUVÕTE MÕJUALA KESKKONNASEISUNDI HINDAMISEL KASUTATUD MATERJALIDEST ............. 18

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 20

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED JA NENDE HINDAMISE METOODIKA..... 20 4.2. PROJEKTLAHENDUSEGA VALITUD TEHNOLOOGIA JA KASUTATAVA TEHNIKA KIRJELDUS ................ 20 4.3. AMMUTATAVA MATERJALI MAHT JA OMADUSED, SELLE VÕIMALIK KASUTUS ................................ 22

5. REKONSTRUEERIMIS- JA SÜVENDUSTÖÖDE EELDATAV KESKKONNAMÕJU SADAMA

AKVATOORIUMIS JA KAADAMISKOHAS ............................................................................................ 24

5.1. HINNANG SÜVENDAMISE JA KAADAMISE KÄIGUS TEKKIVA HELJUMI LEVIKULE .............................. 24 5.2. UUTE LAINEMURDJATE MÕJU LAINETUSELE JA HOOVUSTELE ......................................................... 26 5.3. MÕJU PÕHJATAIMESTIKULE, PÕHJALOOMASTIKULE, KALASTIKULE ................................................ 27 5.4. EHITUS- JA SÜVENDUSTÖÖDEGA KAASNEV MÜRA ........................................................................... 28 5.5. MÕJU PIIRKONNA ELANIKELE JA NAABERSADAMATELE .................................................................. 29 5.6. KORDUSTÖÖDE VAJADUSE HINNANG .............................................................................................. 29 5.7. KESKKONNARISKI ANALÜÜS (SH PÄRAST TÖÖDE LÕPPU) ................................................................ 30 5.8. OLULISE KESKKONNAMÕJU HINNANG ............................................................................................. 30

6. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ...... 32

7. LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS, KAVANDATAVA TEGEVUSE

VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE, KESKKONNASEIRE VAJADUS .................. 33

7.1. LOODUSVARDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 33 7.2. KESKKONNASEIRE VAJADUS ........................................................................................................... 33

8. VASTAVUS ARENGUKAVADELE, KOHALIKELE PLANEERINGUTELE JA KESKKONNA-

ALASTELE ÕIGUSAKTIDELE................................................................................................................... 34

8.1. MIINISADAMA VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVALE ................................................. 34 8.2. VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE JA PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINNANG ......................................... 35

2

9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................................................................ 36

10. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI JA ARUANDE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST ........ 38

11. KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 39

12. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ........................................................................................ 40

13. LISAD ....................................................................................................................................................... 41

LISA 1. DOKUMENDID

Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehele

Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta kõigis KMH alastes toimingutes.

Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus

Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH algatamiseks

Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes

Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH programmi

täiendamiseks

Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.7. KMH programm

Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH programmi

heakskiitmiseks

Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes

Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande täiendamiseks

Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751

Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile

Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile

Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile

LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE.

IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005

LISA 3. JOONISED

Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel

Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses

Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis

Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase

osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad

Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees

Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500

3

Aruande sisu kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Kaitseministeeriumi Väljaõppe- ja

administratiivüksuse Mereväebaasi sadama (edaspidi Miinisadama) lainemurdjate

rekonstrueerimine, 7. kai pikendamine koos läänepoolse merevärava sulgemisega (tekib

uus kai 7A) ning idavärava ja idapoolse sissesõidutee süvendamine. Töö on

edasiarenduseks OÜ EstKonsult tööle nr A469 (Väljaõppe- ja administratiivüksus

Mereväebaas kaide renoveerimisprojekt) tehtud keskkonnamõjude hindamisele (OÜ E-

Konsult töö E1007).

Miinisadama kaid ja sadama akvatooriumi lainetuse otsese mõju eest kaitsvad lainemurdjad

on pikki aastaid olnud avariilises seisukorras, eriti halvas seisukorras peale nende veepealse

osa demonteerimist Vene vägede poolt 1990-ndate aastate esimesel poolel. Otsust

lainemurdjate remontimiseks ei suudetud teha aastaid. Asjatundjate hinnangul ei paku

purustatud lainemurdjad sadamale kaitset lainetuse eest ja põhjustavad kaide kiiret

lagunemist. 1

Asjatundjate hinnang on olnud õige, sest Miinisadama kaide tehniline seisukord on ka

käesoleval ajal, mil on alustatud kaide renoveerimist, kohati lausa avariiohtlik.

Olemasolevate kaide renoveerimisprojektile lisaks on Kaitseministeerium järgmise etapina

alustanud lainemurdjate rekonstrueerimise projekti. Ehitustegevuse eesmärgiks on taastada

Miinisadama lainemurdjad nii, et oleks tagatud laevade ohutu seismine sadamas ja

liiklemine sadama piirkonnas.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on

koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel.

Vastavalt lähteülesandele sisaldab tööprojekti allpool loetletud operatsioone:

1. 7.kai pikendamine samas laiuses keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine

2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine

3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni

4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus

5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine

tuulesukale ja signaallippudele

6. Idavärava suurendamine laiusega minimaalselt 50 m ja sügavusega 8,0 m

7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine

8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee süvendamine.

Seoses 7. kai pikendamise ja läänepoolse merevärava sulgemisega võetakse kasutusele

idapoolne merevärav, mis tingib idavärava laiendamist ja sissesõidutee süvendamist.

Süvendustööd toimuvad ainult nimetatud objektide rekonstrueerimiseks vajalikus mahus,

mis arvutuste alusel on maksimaalselt 49200 m 3 . Süvendusprojekti mahtu ei kuulu

süvendustööde tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sisebasseinis.

Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes.

Enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse pinnasepuiste koha.

Suuremateraline ammutatav pinnas ja lammutamise käigus saadav mineraalne materjal

kasutatakse võimalusel kai ja lainemurdja ehitamisel tagasitäitena.

1 Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001

4

Vastuseks Kaitseministeeriumi taotlusele süvendustöödeks vee erikasutusloa saamiseks

(vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6) algatas Keskkonnaministeerium

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkti 17

alusel keskkonnamõju hindamise. Seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus

mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja merepõhja tahkete ainete

uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Sama seaduse kohaselt viidi läbi kogu

keskkonnamõju hindamise protseduur kaasaarvatud programmi ja aruande avalikud

arutelud.

Käesoleva projekti keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel oli aluseks Keskkonna-

ministeeriumi poolt heaks kiidetud KMH programm.

Keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse kohaselt tehti hindamise käigus rida

uuringuid: saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases; kaadamiskoha valik; heljumi

transport süvendus- ja kaadamiskohas; lainemurdjate rekonstrueerimise mõju hoovustele ja

lainetusele, mille põhjal anti hinnang tegevuse mõjule põhjaelustikule, kalastikule,

linnustikule ja piirkonna elanikkonnale. Projekti teostamise alternatiividest valiti ekspertide

hinnangute alusel kõige vähem keskkonda mõjutav variant. Hinnati kordussüvendamise ja

seireprogrammi väljatöötamise vajadust.

Töö lõpptulemused on kokkuvõetud alljärgnevas.

Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine,

lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid

oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või

ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus

põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud

mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.

 Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli

sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on

tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.

 Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline

töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub

süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

 Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud

lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca

0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb

olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

 Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii

sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt

genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne.

Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja

muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

5

1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk

1.1. Kavandatud tegevuse eesmärk ja objekt

Kavandatud projekti üldine eesmärk on viia lõpuni Miinisadama rekonstrueerimine

vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – seega peatada lainemurdjate edasine

lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas ja liiklemine väravas. Töö

objektiks on lisaks lainemurdjate rekonstrueerimisele 7. kai pikendamine koos läänepoolse

merevärava sulgemisega ning idavärava laiendamine ja sissesõidutee süvendamine.

Vastavalt Mereväebaasist saadud andmetele on laevad, mis hakkavad projekteeritava uue

7A kai ääres silduma tonnaažiga 5600 brt. Lainemurdjate asendiskeemi vt joonisel 6 lisas 3.

Keskkonnamõju hindamine hõlmab kompleksselt süvendustööde, ammutatud pinnase

kaadamise ja rekonstrueeritud lainemurdja keskkonnamõjusid.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on

koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel.

Vastavalt lähteülesandele on tööprojekti mahus projekteeritud:

1. 7. kai pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine;

2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine;

3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni;

4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus;

5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine

tuulesukale ja signaallippudele;

6. Idavärava laius minimaalselt 50 m ja sügavus 8,0 m;

7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine;

8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380 x 50 m) süvendamine.

7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud

metoodika alusel. Kaielementide alune ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste

elementide taldmike alt valdavalt liivase muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi.

Sadamabasseini poolt ehituskaevikust eemaldatava pinnase maht on 16100 m 3 .

Lainemurdjate renoveerimiseks eemaldatakse ehituskaevikutest ca 9500 m 3 pinnast.

Miinisadama idavärava ja sissesõidukanali süvendustööde arvutuslik kogumaht on

23600 m 3 . Tegemist on arvutuslike geomeetriliste mahtudega lähtudes süvendatava ala

põhjakontuurist, süvendussügavusest (8.0 m abs) ja süvendi nõlvade kallete suhtest.

Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes ja

enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse ametlikult kinnitatud

pinnasepuiste koha. Moreen kasutatakse võimalusel kai ehitamisel tagasitäitena.

Maksimaalne süvendustööde maht on 49 200 m 3 ja toimub ainult nimetatud objektide

rekonstrueerimiseks vajalikus mahus. Süvendusprojekti mahtu ei kuulu süvendustööde

tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sadama sisebasseinis.

Lainemurdjate renoveerimistööde alustamiseks vajaliku vee erikasutusloa vormistamiseks

on vaja hinnata kavandatavate ehitus- ja süvendustöödega ning kaadamisega kaasnevat

keskkonnamõju ja tegevuse mõjuala, sest ehitustegevus toimub meres ja süvendatava

pinnase maht on üle 10 000 m 3 . Samuti tuleb hinnata projekti vastavust

keskkonnakaitselisele seadusandlusele, planeeringutele ning anda soovitus negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

6

2. Keskkonnamõju hindamise protsess

2.1. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised

Arendaja: EV Kaitseministeerium, Sakala tn 1, 15094 Tallinn,

kontaktisik infrastruktuuri osakonna nõunik Nele Loorents tel. 7170129,

faks:7170 001, e-mail: [email protected]

Otsustaja: Keskkonnaministeerium, Narva mnt.7A, 15172 Tallinn

kontaktisik keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna spetsialist Irma

Pakkonen, tel: 6262 974, faks: 6262 801, e-mail: [email protected]

Töö koostaja: OÜ E-Konsult, Laki 12-A501, 10621 Tallinn,

kontaktisik juhatuse esimees Lembit Linnupõld*, tel 6563203, faks 6563199,

e-mail: [email protected]

Käesoleva keskkonnamõju hindamisel osalesid OÜ E-Konsult töötajad:

Lembit Linnupõld – ehitusinsener (tegevuslitsents KMH0010);

Karin Juhat – keemik (tegevuslitsents KMH0012);

Laur Linnupõld – keskkonnamõju hindaja (tegevuslitsents KMH0117);

Aide Kaar – keskkonnaspetsialist.

* Kaitseministeerium volitas oma volikirjaga 3.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse

esimehe Lembit Linnupõllu esindama Kaitseministeeriumit kõigis keskkonnamõju

hindamise kehtestamisega seotud toimingutes (lisa 1.1).

Tööst võtsid veel osa:

OÜ IPT Projektijuhtimine – Ehitusgeoloogiline uuring;

OÜ Corson – Hüdrodünaamilised arvutused ja modelleerimine.

2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja püstitatud ülesanded

Lähtudes Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise lähteülesandest ja Veeseaduse § 8

lõige 2 punktist 6 esitas Kaitseministeerium Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa

saamiseks taotlus koos vee erikasutuse kirjeldusega (lisa 1.2). Vastuseks loa taotlusele

algatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga nr 11-17/1223 27.01.2006.a. (lisa 1.3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) §6

lõige 1 punkti 17 alusel keskkonnamõju hindamise, lugedes kavandatava tegevuse olulise

keskkonnamõjuga tegevuseks.

Töö käigus tuleb hinnata keskkonnamõju järgmistele aspektidele:

- saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases ning kaadamiskoha valik;

- heljumi transpordi hinnang;

- tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule;

- mõju piirkonna elanikkonnale;

- projekti teostamise alternatiivide ja 0-variandi võrdlev analüüs;

- kordustööde vajaduse hinnang;

- vajadusel seireprogrammi väljatöötamine.

7

2.3. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõjude hindamise protsessi

2.3.1. KMH programmi avalikustamisest

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimisseaduse § 16 kehtestatud

korrale kuuluvad avalikustamisele nii keskkonnamõju hindamise programm kui

keskkonnamõju hindamise aruanne.

KMH programm esitati avalikustamiseks 10. aprilli 2006 ja avalikustamisest teatati

Ametlikes Teadaannetes 5. mail ning Postimehes 10. mail (Lisa 1.4). Programmiga oli

võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas,

OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja

küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 24. maini. Avalikustamise käigus esitas

kirjalikult ettepanekuid KMH programmi täiendamiseks ainult Keskkonnaministeerium

(lisa 1.5), rohkem täiendusi ja märkusi programmi kohta ei laekunud.

KMH programmi avalik arutelu toimus Tallinnas 26. mail kl 10.00 AS E-Konsult ruumes.

Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajad. Koosoleku protokoll ja

osavõtjate nimekiri on lisas 1.6.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid arvestades täiendati programmi. Täiendatud KMH

programmi (lisa 1.7) heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga

21.06.2006.a. nr 13-3-1/4576-6 (lisa 1.8).

2.3.2. KMH aruande avalikustamisest

KMH aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes 12. juulil

(Lisa 1.9). Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse

ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 31. juulini.

KMH aruande avalik arutelu toimus Tallinnas 2. augustil kl 10.00 AS E-Konsult ruumes.

Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajaja projekteerija. Koosoleku

protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisas 1.10.

Avalikustamise käigus esitasid kirjalikult küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande

täiendamiseks Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa

1.12). Vastused Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele

ettepanekutele on toodud vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Tehtud ettepanekuid arvestati

aruande täiendamisel. Korrigeeritud KMH aruanne on esitatud Keskkonnaministeeriumile

heakskiitmiseks.

2.4. Hindamisel kasutatud uuringud, projektid, ekspertarvamused.

1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I

köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569,

2006;

2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II

köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006;

3. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004;

4. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine

OÜ töö nr.04-11-0436, 2004;

8

5. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö

nr.05-07-0521, Tallinn 2005;

6. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ

Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005;

7. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005.

8. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005.

9

3. Projekti teostamise asukoha ja mõjuala iseloomustus

3.1. Mõjuala asukoha kirjeldus

Lainemurdjate ala. Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas

(edaspidi Miinisadam) pindalaga 100678 m 2

asub Tallinna lahe lääneosas. Tema koosseisu

kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Tööstuse 54a ja Miinisadama

akvatoorium (tabel 3.1).

Tabel 3.1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid 2

Nr. Tallinna kohalik Lambert-Est 97 WGS-84

X (m) Y (m) X (m) Y (m) Pikkus, B º ` N Laius, L º ` E

1 58167,14 65054,35 6591481,32 540928,78 59 27,548 24 43,304

2 58222,20 65092,30 6591536,36 540966,67 59 27,577 24 43,345

3 58320,51 65160,06 6591634,66 541034,44 59 27,630 24 43,418

4 58416,77 65406,91 6591730,90 541281,30 59 27,680 24 43,680

5 58164,90 65798,13 6591479,00 541673,50 59 27,542 24 44,092

6 57685,85 65540,46 6590999,97 541414,83 59 27,286 24 43,813

7 57445,85 65411,20 6590759,98 541285,56 59 27,157 24 43,673

8 57443,90 65413,79 6590758,03 541288,15 59 27,156 24 43,676

Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja lainemurdjatega. Sadama kahest väravast

lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja Peetri sadam piiril on praegu laevaliikluseks

kasutusel läänepoolne värav, mis on tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja

sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei

kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub põhiline veevahetus Tallinna lahe ja

Miinisadama sisebasseini vahel. 3

Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses

vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja

olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata

seisnud idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks.

Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse

idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20

meetrise ala mõlemal pool lainemurdjaid.

Kaadamisala. Teine mõjutatud ala, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav tagasitäitena

mittekasutatav süvendusmaterjal, on Veeteede Ameti poolt kinnitatud ja merekaardile

kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille koordinaadid on: 59°28,68'N, 24°38,85'E

59°29,18'N, 24°39,86'E

59°28,70'N, 24°39,86'E

59°28,44'N, 24°39,31'E

See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m 2

ning vee sügavus 8-18 m. Kui jagada kaadatav 50 000 m 3 sellele alale saab kihi paksuseks

2 Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 107, 27.05.2004;

3 Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003

10

vaid 8 cm. Arvestades setete suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise

koguse setete paigutamine sellele kaadamisalale probleem.

Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba

aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle

lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei

viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate

mõjude ilmnemisele.

3.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused

Üldjuhul kujundab piirkonna ilmaolusid aluspinnases ja selle kohal asuvas atmosfääris

neelduv päikesekiirguse hulk. Eesti rannikul komplitseerib olukorda atmosfääri ringlus, sest

siin puutuvad kokku mandrilised ja merelised õhumassid. Selle tõttu on Eesti ilmastik

soojem ja niiskem kui sellisel geograafilisel laiusel keskmiselt, aga samuti väga muutlik ja

raskesti prognoositav.

Ilmaolude aastast kulgu vaadeldavas piirkonnas saab kõige paremini hinnata lähima EMHI

Naissaare rannikuilmajaama paljude aastate kuu keskmiste andmete põhjal (tabel 3.2).

Tabel 3.2. Kuu keskmised klimaatilised näitajad Naissaare ilmajaamas aastatel 1961-1990.

Näitaja I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Õhutemperatuur (ºC) -3,8 -4,9 -1,8 2,4 7,4 13,3 16,4 15,9 12,2 7,6 2,7 -0,8

Tuule kiirus (m/s) 6,2 5,1 4,7 4,5 4,1 4,2 4,1 4,8 5,6 6,2 6,5 6,7

Õhuniiskus (%) 85 83 82 81 81 80 82 82 82 82 85 85

Udupäevade arv 3 4 5 6 5 2 2 2 2 2 2 2

Pilvisus (pallides) 7,9 7,3 6,2 6,1 5,3 5,0 5,5 5,9 6,5 7,1 8,0 8,5

Sademed (mm) 36 25 27 31 31 39 58 69 72 62 59 49

Kõige külmema kuu, veebruari 30 aasta keskmine õhutemperatuur on Naissaare

rannikujaama andmetel -4,9ºC, kõige soojem kuu on juuli (16,4ºC).

Tuuled. Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W

tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid

SE tuuli on väga harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel, mil tsüklonaalne tegevus

on aktiivsem ja õhurõhu muutused Islandi madalrõhuala ja Siberi kõrgrõhuala vahel on

suured. Sel ajal on Naissaarel mõõdetud puhanguid kiirusega kuni 40 m/s. Naissaarel

ajavahemikus 1945-1985 hüdromeetria jaamas mõõdetud tuulte esinemise statistika 4 põhjal

vastab tuule kiirus 15 m/s esinemissagedusele 1 kord 1 aasta jooksul. Samas näitab seal

mõõdetud tuule tugevuse analüüs, et tuule kiirus vahemikus 14-20 m/s esineb üldse 0,49%

ulatuses kõikidest juhtumitest ning peamiselt on nende esinemise võimalus perioodil

aprillist kuni juulini.

Mereline ja pehme ilmastik tingib märgatava veeauru sisalduse õhus aastaringselt.

Augustist märtsini on suhteline õhuniiskus rannikul üle 80%. Mais, juunis on pisut kuivem.

Suhteliselt kõrge õhuniiskuse ja maismaa ning merevee temperatuuride erinevuse tõttu

esineb ranniku ja rannikumere kohal küllalt tihti udu põhjustades nähtavust alla 1 km. Ühe

udujuhu kestuseks on keskmiselt 4…5 tundi, harva mitu päeva.

4 Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn, Corson Consulting Work No

004, Tallinn July 2000.

11

Pilvisus oleneb eelkõige veeauru ringlusest atmosfääris. Taevas on üldjuhul pilves

madalrõhkkonna ja pilvitu kõrgrõhkkonna mõjul. Tava-aastal on Eesti rannikul ~160

lauspilvepäeva ja ainult ~30 pilvitu taevaga päeva.

Paljuaastane keskmine sademete hulk Eesti rannikul on 550…650 mm. Sajupäevi on aastas

100…120. Sajusemad kuud on august ja september, sajuvaesemad veebruar ja märts.

Novembrist aprillini esinevad sademed valdavalt lumena.

Vee liikumist Eesti merealal kujundavad eelkõige Läänemere kui terviku hüdroloogilised

protsessid, samal ajal on määravad kohalikud mõjud, eelkõige temperatuur ja tuul,

põhjamood, rannajoone iseloom ning vee juurdevool maismaalt.

Lainetus. Nõrga ja mõõduka tuulega on lainekõrgus nii Soome lahe avaosal kui suuremates

lahtedes võrdlemisi ühtlane. Nõrga tuulega (kuni 5 m/s) jääb lainekõrgus alla 0,5 m. Tuul

kiirusega 6…8 m/s tekitab lainetuse kuni 1m ja tuul kiirusega 9…11 m/s lainetuse kuni 1,5

m. Tugevama tuulega kõigub lainekõrgus erinevatel merealadel märgatavalt olenevalt tuule

suunast, kestvusest ja tugevusest ning saavutab suurima kõrguse umbes 6…8 tunniga.

Soome lahes põhjustab suuremaid laineid edelatuul, siin on tormilainetusel kalduvus jälgida

lahe telge ka siis, kui tuul puhub lahe telje suhtes 30…40° nurga all.

Tallinna lahel võivad tekitada olulisi laineid läänetuuled ja eriti loodetuuled, millele

Tallinna laht on täielikult avatud. Eriti tugevate loode tormide puhul ületab oluline

lainekõrgus Tallinna lahe keskosas igal aastal 2 m ning võib ületada 4 m. Võrreldes Soome

lahe avaosaga ning Tallinna lahega piirnevate aladega on Tallinna lahe lainerežiim pigem

mahe. Oluline lainekõrgus ületab 0,5-0,75 m lahes ainult 10 % tõenäosusega ning 1,0-1,5 m

1% tõenäosusega.

Miinisadama suue on hästi kaitstud põhja ja läänekaarte tuultest põhjustatud lainetuse eest,

seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirde suunaliste tuulte poolt

genereeritud lainetusele.

Miinisadama lainetuse matemaatilise modelleerimise tulemused on saadud kasutades

arvutuslikku NE tuult kiirusega 15 m/s. See tähendab, et modelleerimise aluseks on võetud

tuule tugevus, mis vastab Miinisadama jaoks ekstreemsele olukorrale. Nagu näha lisas 3

esitatud jooniselt 1, kus on haaratud praktiliselt kogu Tallinna laht, pöörduvad sellel juhul

lained ümber Viimsi poolsaare. Tänu madalale veele Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahel

toimub siin lainete murdumine ja lainekõrgus ei ulatu üle 0,3 m. Põhiosa suurema

amplituudiga lainetest tuleb Tallinna lahte sisse Aegna ja Naissaare vaheliselt alalt,

kusjuures Naissaare idakalda lähedal oluline lainekõrgus on 1,7 m, mis sisuliselt annab

selles olukorras üksiklainete kõrguseks arvestades vaadeldavas piirkonnas rakenduvat

JONSWAP lainespektrit 1,7x1,7≈2,90 m. Miinisadama piirkonda jõudva olulise

lainekõrguse väärtuseks on aga 0,4-0,5 m, mille puhul üksiklainete väärtuseks saame 1,7x

0,4(0,5)=0,68(0,85) m.

Jooniselt 2 lisas 3, mis kirjeldab lainetuse olukorda miinisadama akvatooriumis ja selle

vahetus läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist, selgub, et olulise lainekõrguse

väärtused akvatooriumi avaosas on suurusega 0,48-0,51 m. Nagu esitatud jooniselt näha

tekib sisebasseinis NE tuulte korral lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala

lainetusega tsoon. Jooniselt on ka näha et Miinisadama kaide 2 ja 3 piirkonnas võib tekkida

0,31-0,37 m kõrgune laine, mujal jääb laine oluliselt madalamaks.

Hoovused. Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud

üldringluse, kus Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub

itta, seguneb põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome

rannikut läände. Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s. Üldringlus on taustaks

12

tugevamatel kuid lühiajalistele tuulehoovustele, mille kiirus keskmise tugevusega tuule

puhul võib olla 15…17 cm/s ja tormide puhul kuni 50 cm/s.

Tallinna lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest ja Soome lahe üldisest

tsirkulatsioonist. Tuule mõjul on ülemises 5-10 m paksuses veekihis hoovus pööratud tuule

suunast 45° paremale. Samuti on ülemises veekihis hoovuste kiirused mõnevõrra suuremad

kui sügavamates kihtides. Mõõdukate tuulte korral (<10 m/s) jääb hoovuse kiirus alla 10

cm/s, tugeva tuule korral (16 m/s) kasvavad hoovuse kiirused oluliselt. Tuulte korral alla 10

m/s ei ületa hoovuste kiirused sügavamates kihtides 5 cm/s. Suvisel perioodil veemassi

tugeva vertikaalse kihistumise korral on hoovuse struktuur mitmekihiline. Tallina laht on

vaba vee läbivooluga laht. Soome lahe üldise tsirkulatsiooni tõttu toimub ülemises veekihis

kellaosuti sunaline voolamine läbi Tallinna lahe, nii et Naissaare ja Aegna saare vahelt

toimub sisevool lahte ning Naissaare ja mandri vahelt voolab vesi Tallinna lahest välja.

Sügavamates kihtides on voolamine vastupidine. Tallina lahe lõunaosas formeerub üldiselt

lokaalne hoovuste skeem ning hoovuste kiirused on selles piirkonnas väikesed.

Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-,

kagu- ja lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise

hoovuse. Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased

hoovused nõrgad.

OÜ Corson on matemaatiliselt modelleeritud eelpool esitatud lainetusele vastavad hoovuste

väljad Miinisadama akvatooriumis. Nagu joonisel 3 lisas 3 toodud tulemustest selgub, tekib

Miinisadama akvatooriumis kellaosuti pöörlemise suunaline hoovuste tsirkulatsioon

keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool toimub enamikus

lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama ees oleva lainemurdja sisekülje kaudu.

Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse

põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse

kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja

kiirused on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas

lainemurdja avas 0,08 m/s. Nagu näitavad joonisel kujutatud hoovuse kiiruste samajooned

ja hoovuste kiirust ning suunda iseloomustavad vektorid ei ületa kogu sadama

akvatooriumis kiiruste väljas arvutatud suurused 0,15 m/s.

Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti

liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel

esitatud vektorite skaalale on hoovuse kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni

suhtes vastassuunas pöörlev mass on teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja

voolava vee massi ja kannab selle Tallinna lahte.

Merevee tase. Maailmamere veetaseme kõikumised on põhjustatud Maa ja teiste

taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõjust. Läänemeres kui tüüpilises sisemeres on

loodete mõju veetaseme muutusele tühine. Meretaseme muutlikkus Eesti rannikul on

põhjustatud tuule suunast, kiirusest, kestvusest, õhurõhu muutustest, veevahetusest läbi

Taani väinade, jõgede sissevoolust. Kuna kõiki nimetatud tegureid iseloomustab

aastaaegade vaheldumisest tingitud muutlikkus, siis on ka kuu keskmistes veeseisudes

võimalik jälgida aastaajalist muutlikkust. Merevee kõrgseis on tavaliselt septembrist

oktoobrini ja detsembris, madalseis märtsist maini ja novembris.

Tabelis 3.3 on toodud merevee taseme kõikumised mõnedes Eesti rannikumere

vaatluspunktides. Tugeva tuule korral võib veetase tõusta väga kiiresti, kuid tuule raugedes

sama kiiresti langeda.

13

Tabel 3.3. Merevee taseme kõikumine Eesti rannikumeres

Koht Vaatluste

aeg

Kõrgeim veeseis

(cm), regist. kuupäev

Madalaim veeseis

(cm), regist. kuupäev

Kõikumine

(cm)

Narva-Jõesuu 1899-1995 202; 23.09.1924 -141; 09.01.1914 343

Kunda 1949-1996 157; 06.01.1975 -110; 10.03.1972 267

Tallinn 1899-2002 129; 16.11.2001 -95; 09.12.1959 224

Dirhami 1954-1995 148; 18.10.1967 -95; 09.12.1959 243

Pärnu 1923-2002 253; 18.10.1967 -122; 14.10.1976 375

Sõrve 1950-1993 111; 27.01.1990 -87; 10.12.1959 198

Veetaseme kõrgus Tallinna lahes jääb kõige sagedamini (33%) vahemikku -9…+10 cm

Kroonlinna nulli suhtes. Veetaseme kõrgseisud tulenevad Soome lahe üldisest kõrgest

veeseisust. Soome lahes aga tekib kõrge veeseis W ja SW kaarte tuultega. Aastatel 1981-

1994 aastatel fikseeritud >100 cm veetaseme seisud on toimunud just nendest ilmakaartest

puhuvate tugevate tuultega. Lokaalselt võib Tallinna lahe veetase võrreldes Soome lahe

avaosaga olla kõrgem ka NW tuultega, kuid selle eelduseks on ikkagi varasemad W või SW

tuuled.

Aastate 1981-1994 andmete põhjal on maksimaalse ja minimaalse veetaseme vahe Tallinna

lahes 199 cm. Maksimaalne veetase on eelpool mainitud aastatel Tallinna lahes olnud 125

cm (11. jaanuar 1991) ja minimaalne -74 cm (26. märts 1984). Veetaseme sesoonset käiku

kuu keskmiste veetasemete põhjal iseloomustab madalaim kuukeskmine veetase mais -19

cm ja kõrgeim jaanuaris 19 cm (Joonis 3.1).

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Kuu

Joonis 3.1. Tallinna lahe keskmised, minimaalsed ja maksimaalsed veetasemed kuude

kaupa aastatel 1981-1994.

Veetaseme tõus >100 cm Kroonlinna nulli suhtes on Tallinna lahes suhteliselt harva esinev

sündmus. Aastatel 1981-1994 fikseeriti >100 cm veetaset vaid neljal juhul kümnest

tuhandest. Oluline on märkida, et ülaltoodud aastatel aprillist oktoobrini veetase üle 100 cm

ei tõusnud. Kõrgeima veetaseme rekord fikseeriti Tallinna lahes 2005. aasta 9. jaanuari ööl,

kui veetase ulatus 152 cm üle Kroonlinna nulli.

Jääolud. Pidevaid jäävaatlusi on Eesti rannikul tehtud üle 100 aasta, sadamate

logiraamatute sissekandeid arvestades aeg-ajalt juba 500 aastat. Paraku on iga aasta jääolud

ainulaadsed ja seetõttu ei võimalda keskmine arvandmestik ennustada tulevasi jääolusid

kuigi täpselt. Kuigi viimasel aastakümnel on püsiv merejää muutunud suhteliselt

14

harvaesinevaks, tuleb siiski sellega arvestada. Aastas täheldatakse jääd Tallinna ja Muuga

lahes keskmiselt 70…75 päeva jooksul. Kinnisjää moodustub seal tavaliselt veebruari

keskel või lõpus. Püsiva jääkatte paksus on tavaliselt 25…35 cm. 30% talvedest ei teki

Põhjaranniku lahtedele üldse kinnisjääd.

Rannaprotsessid. See on kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus looduslike –ja

antropogeensete jõudude tulemusena. Looduslikest jõududest põhjustavad intensiivsemaid

rannaprotsesse Tallina lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode-, põhja- ja

kirdetuultele ja nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel

tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete

murdumistsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee

kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid.

Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus suureneb ning tugeva lainetuse mõjul

tõmmatakse setted hõljuvasse olekusse ja kantakse hoovustega laiali, on see siiski liiga

väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist.

Antropogeensetest faktoritest mõjutab rannaprotsesse enim kiirlaevaliiklus. Kiirlaevade

käigulainete kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid

on vahemikus 10-15 s. Sellised lained, milliseid looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei

esine, põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoovuseid sügavustes 5-20 m.

Kiirlaevaliiklus on seega kujunemas lahe ökosüsteemi uueks võtmeteguriks, mis võib

oluliselt modifitseerida nii rannaprotsesside kulgu ja hüdrodünaamiliste väljade kujunemist

kui ka vee-elustiku elukvaliteeti.

3.3. Ala geoloogiline ehitus

Ala geoloogilise ehituse selgitamiseks ja pinnaseomaduste määramiseks koostas uuringu

IPT Projektijuhtimine OÜ (vt lisa 2). Välitööd antud töö jaoks tehti 2005. a augustis.

Uuritud ala jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Nendel

lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus uuritud

alal on 5,5…7,8 m, muulide vaheline laevakanal on süvendatud (DP3 asukohas).

Puuriti 10 puurauku (vibropuurimismeetodil) ja tehti 10 löökpenetratsioonikatset

agregaadiga IGT-500 selleks kohandatud parvaluselt. Puurimise käigus võeti põhjasetetest

proovid laboriuuringuteks.

Pinnaseomaduste määramiseks võeti 18 proovi pinnase veesisalduse määramiseks, 9 proovi

0plastsuspiiride määramiseks, 11 proovi lõimise määramiseks ja keskkonna seisundi

hindamiseks 6 proovi saasteainete sisalduse määramiseks. Geotehnilised proovid teimiti

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris ja Eesti Geoloogiakeskuse laboris.

Teimide metoodika ja tulemused on toodud IPT Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes

(Lisad 1…5).

Maksimaalne uurimissügavus oli 13,4 m mere 0-tasemelt, 7,4 m mere põhjast. Uuringu-

punktide absoluutkõrgused määrati mereveetaseme järgi ja arvutati ümber 0-tasemele.

Merevee tase uuringutööde ajal oli +0,2…+0,3 m, Miinisadama veemõõdulatilt igapäevaste

vaatlustega (Kroonlinna 0 = 132 latil).

Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 6 proovi põhjasetetest 0,0-0,2 m sügavuselt

naftaproduktide ja HELCOM metallide (CD, Cu, Zn, Pb, Hg). Analüüsid teostati Eesti

Geoloogiakeskuse laboris. Analüüside metoodika ja tulemused on toodud IPT

Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes (Lisa 6).

15

Uuringupunktide koordinaadid määrati GPS Magellan SportTrackMAP abil L-Est 97

süsteemis ja arvutati ümber Tallinna kohalikeks koordinaatideks.

Uuringupunktide ja lõigete asukohad on näidatud Joonisel 1, koordinaadid on toodud

Tabelis 1. Läbilõiked geotehnilistest kihtidest on toodud Joonistel 2.1..2.4. (Kõik lisas 2.)

Geotehnilised kihid, mille kirjeldused on antud allpool, eraldati välja puurimisandmete ja

löökpenetreerimiskatsete tulemuste järgi.

Kiht 1 (MUDA) Kiht koosneb liivasest või savisest mudast (suure orgaanilise aine

sisaldusega pinnas) ja moodustab enamus alast põhjakihi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase

nimetus vähe plastne rohke liivaga möllsavi ja vähe plastne liivaga savi.

Löökpenetratsiooni-katsete teostamisel vajusid vardad mudast läbi. Muda paksus on

0,2…1,4 m.

Kiht 2 (SAVIMÖLL) Kiht esineb uuringuala merepoolses osas ja koosneb hallikaspruunist

kuni hallikasmustast voolavast savimöllist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus

väheplastne rohke liivaga savimöll, vähe plastne liivaga jäme savimöll ja väheplastne rohke

liivaga jäme savimöll. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savimöllist

läbi. Kihi paksus on kuni 1,45 m.

Kiht 3 (PEENLIIV) Kiht levib uuringuala idapoolses osas. Kiht koosneb kesktihedast kuni

tihedast, kohati savisest hallist peeneteralisest liivast. Löökpenetratsiooniga määratud

keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm liiva läbimiseks N20 = 6. Keskmine statistiline

dünaamiline eritakistus Pd = 5 MPa. Kihi paksus on kuni 1,3 m.

Kiht 4 (SAVI) Savi levib moreeni peal läätsede ja vahekihtidena liiva, savimölli või muda

all. Kiht koosneb voolavast hallist savist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väga

plastne liivaga savi. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savist läbi. Kihi

paksus on kuni 3,3 m.

Kihid 5 (MOREEN) Kiht koosneb peamiselt aluspõhjalisest materjalist, rohekashallist

plastsest kuni kõvast liivasest möllsavist, sisaldab aleuroliidi tükke, jämepurru sisaldus on

5…15%. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väheplastne rohke liivaga möllsavi.

Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm moreeni

läbimiseks N20 = 4. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 3 MPa. Kihi läbitud

paksus on 0,4…1,6 m.

Kihid 6 (MURENENUD SINISAVI) Aluspõhja ülemise osa moodustab kõva, aleuroliidi

vahekihtidega murenenud sinisavi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus keskplastne

möllsavi ja väheplastne rohke liivaga möllsavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine

korrigeeritud löökide arv 20 cm murenenud sinisavi läbimiseks N20 = 11. Keskmine

statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 10 MPa. Löökpenetratsiooni katsete järgi on

sinisavi murenenud osa paksus kuni 4,6 m, kiht puudub ala äärmises loodeosas,

süvendatud alal.

Kihid 7 (SINISAVI) Alumiseks uuritud kihiks on sinisavi. Löökpenetratsiooniga määratud

keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm sinisavi läbimiseks N20 = 35. Keskmine

statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 32 MPa. Kihti läbiti löökpenetratsiooni katsetega

kuni 1,8 m.

Süvendus- ja laadimistööde kategooriad vastavalt normile „Vremennõi preiskurant na

dnoglubnitelnõje rabotõ“ (Minstroi 1973) ning pinnaste normsuurused normile EPN-ENV

7.1 vastavalt on toodud alljärgnevas tabelis.

16

Tabel 3.4. Süvendus- ja laadimistööde kategooriad ja pinnaste normsuurused 5

Kihi nr. 1 2 3 4 5 6 7

Nimetus MUDA SAVI-

MÖLL

PEEN-

LIIV SAVI MOREEN

MUREN.

SINISAVI

SINI-

SAVI

Süvendustööde kategooria I / II III II III IV / V VI / VII VII

Laadimistööde kategooria 1 1 2 1 1 / 3 2 / 3 3

Füüsikalised omadused

Mahukaal

(veeküllastunud) SAT kN/m

3 19,8 20 15,5 20,6 21,0 21

Kuivmahukaal d kN/m 3 16,0 8,9 17,2 17,8

Poorsustegur e 0,64 0,65 2,01 0,54 0,49

Looduslik veesisaldus wN % 24,0 73,6 20,1 18,1

Voolavuspiir wL % 24,8 64,9 33,0 36,2

Plastsuspiir wP % 19,3 31,6 17,6 19,8

Ülddeformatsiooni

moodul Eo MPa 5 15 10 30 60

Geotehnilistes uuringutes soovitatakse kai rajamisel kasutada gravitatsioonilist

konstruktsiooni, kusjuures taldmiku alt tuleb eemaldada nõrgad kihid. Looduslikud

tingimused kai ehitamiseks ja lainemurdjate rekonstrueerimiseks on suhteliselt head.

L-kujuliste elementide paigaldussügavusel lasub sinisavi, murenenud sinisavi ja moreeni

kiht. Uuringute tulemuste alusel on mõlemad pinnased piisava kandevõimega kai esiseina

konstruktsiooni vundeerimiseks ja lainemurdjate nõlva kujundamiseks.

3.4. Saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases

Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 2005. a augustis tehtud välitöödel põhjasetetest 0,0-

0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd, Hg, Cu, Pb, Zn)

ja As määramiseks.

Proovid analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis EAK poolt akrediteeritud

analüüsimeetodeid kasutades (registreerimisnumber L093). Analüüside metoodika ja

tulemused on toodud Lisas 6.

Analüüsi tulemusel saadud raskemetallide ja naftaproduktide sisaldused põhjasetetes on

toodud tabelis 3.5. Tulemusi on võrreldud keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a. määruses nr

12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ toodud piirnormidega, mis

on kehtestatud Kemikaaliseaduse § 12 alusel ja kehtivad ka põhjasetetele.

Tabelis kasutatud piirnormide tähendused on järgmised:

Sihtarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse puhul on

pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.

5 Pinnaste nimetuste ja süvendus- ja laadimistööde kategooriate määramisel on aluseks võetud IPT

Projektijuhtimine OÜ poolt 2005 aastal tehtud Miinisadama geotehnika aruanne (töö nr 05-07-0521).

17

Piirarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse puhul on pinnas

reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Kui ohtliku aine sisaldus pinnases

on sihtarvu ja piirarvu vahel siis loetakse pinnase seisund rahuldavaks. Eristatakse piirarvu

elutsoonis ja tööstustsoonis.

Vastavalt Vabariigi valitsuse 24. jaanuari 1995.a. määrusele nr 36 „Katastriüksuse

sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ loetakse tööstustsooni

kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka militaarse sadama ala. Sellest

tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ületada piirarvu tööstustsoonis.

Tabel 3.5. Reostuskomponentide sisaldus (mg/kg) Miinisadama akvatooriumi setetes.

Proov Cd Hg Cu Pb Zn As Naftaproduktid

PA1 <1,0 0,440 69,5 82,9 139 3,0 255

PA6 <1,0 0,369 35,9 44,8 59,5 6,8 200

PA7 <1,0 0,279 44,1 96,2 121 3,2 155

PA8 <1,0 0,228 35,2 60,0 55,1 3,3 205

PA9 <1,0 0,169 20,0 54,3 44,5 2,9 85

PA10 <1,0 0,152 27,6 27,6 60,4 3,7 155

Keskmine <1,0 0,273 38,7 61,0 79,9 3,8 176

Sihtarv 1,00 0,50 100 50,00 200 20 100

Piirarv

elutsoonis 5,00 2,00 150 300,00 500 30 500

Piirarv

tööstustsoonis 20,00 10,00 500 600,00 1500 50 5000

Nagu tulemustest selgub jääb analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg),

vase (Cu), tsingi (Zn) ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli

sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja

neljas proovis on plii sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust

elutsoonis.

Naftaproduktide sisaldus pinnases on 85…255 mg/kg. Ühes proovis on naftaproduktide

sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid

madalam piirarvust elutsoonis.

3.5. Merepõhjaelustik, kalastik

TÜ Eesti Mereinstituut on riikliku mereseire raames teostanud ka Tallinna ümbruse lahtede

mereelustiku seiret, kuid proovivõtupunktid on Miinisadamast küllalt kaugel ning ajaliselt

lünklikud 6 , et nende kaudu võiks iseloomustada piirkonnas olevat mereelustikku. Ka

konkreetselt Miinisadama mereelustiku kohta andmed puuduvad.

Kuna tegemist on kaitseväe sadama akvatooriumiga, kus laevade liikumine põhjustab

pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, siis peaksid elutingimused nii

põhjataimestikule kui –loomastikule olema üsna ebasoodsad. Kuid kohalike asjaarmastajate

kalameeste andmetel käivad kalad sadamabasseinis toitumas. Ametikäigul Miinisadamasse

oli võimalus näha õngemeeste väljapüütud siigu. Siig on põhjatoiduline kala, seega saab

6 www.seiremonitor.ee

18

järeldada, et hoolimata naftaproduktidest on sadamabasseinis merepõhjaelustik olemas. Ka

kalandusspetsialistide andmetel on Soome lahe lõunarannik ja ka sealsed sadamad kaladele

põhiliselt toitumispiirkond, harvem kudemiskoht.

Kalamajanduslikku tähtsust militaarsadamal olla ei saa. Miinisadamas kavandatud

süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m 3 ), et soodsate ilmastikutingimuste

juures planeeritud sadamatööd praktiliselt ei avalda mõju Tallinna lahe kalastikule.

3.6. Sotsiaalmajanduslik keskkond

Miinisadam, mis paikneb Kopli poolsaarest idapool asuvate sadamate reas (naabriteks

Hundipea sadam ja Peetri sadam), on juba algselt välja ehitatud sõjasadamaks ja sobib

sellesse funktsiooni ka praegu. Miinisadam kuulub Kaitseministeeriumile ja seda kasutab

Väljaõppe ja administratiivüksuse Mereväebaas. Merevägi koosneb Mereväestaabist,

mereväebaasist (Miinisadam) ja miinitõrjeeskaadrist. Kõik Mereväe rajatised, kaasa arvatud

staap ja sidekeskus, asuvad Tallinna Miinisadamas. Baasis toimub ka ajateenijate väljaõpe.

Mereväe põhiülesanded on:

 Eesti Vabariigi territoriaalvete ja rannakaitse;

 kinnistada läbi väljaõppe mereväelaste kaitsetahet ja kaitsevalmidust;

 miinitõrjevõimekuse arendamine, osavõtt rahvusvahelistest formatsioonidest ja

Balti miinitõrjeeskaadri (BALTRON) tegevusest;

 teostada mereseiret, osaleda merepääste- ja otsinguoperatsioonides;

 osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega.

Naabruses asuvat Hundipea sadamat kasutavad hüdrograafia-, poi- ja lootsilaevad ning

jäämurdja, kail asuvad meremärkide hooldus- ja remonditöökojad. Idapoolses Peetri

sadamas toimub laevade remont, laevade punkerdamine, veoste töötlemine, olmeprügi,

fekaal- ja pilsivee vastuvõtt.

Miinisadam kui riigikaitseline sadam on elamutest eemal asuv, teiste väikeste sadamatega

piirnev sadamaalaga, mis ei tegele kaubandusliku meresõiduga, mistõttu puudub vajadus

olemasoleva infrastruktuuri (tänavate, raudtee) laiendamiseks. Kõik planeeritud süvendus-

ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse ja ka

toimuva tegevuse keskkonnamõju ei ulatu maismaal kaugemale krundi piiridest.

3.7. Kokkuvõte mõjuala keskkonnaseisundi hindamisel kasutatud

materjalidest

Miinisadama keskkonnaseisundit on aastate jooksul korduvalt inspekteeritud ja tehtud

ettekirjutiste täitmine on olukorda märgatavalt parandanud. Sellest hoolimata on

Miinisadam kantud numbri 14 all riiklikku jääkreostuskollete nimekirja, seda põhiliselt

kunagise maismaa pinnasereostuse alusel, kus saasteaineteks peamiselt naftasaadused,

aromaatsed ja polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), polükloreeritud bifenüülid (PCB),

raskemetallid, pilsivesi, ballastvesi.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel reostatud pinnase ja põhjavee

piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna

elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskollete andmebaasis on andmeid üle 300

jääkreostusobjekti kohta. 2004. aasta aruandes järjestati 75 riikliku kategooria

jääkreostuskollet nende ohtlikkuse alusel pingeritta – ohtlikumad on nimekirja eesotsas.

Keskkonnaministeeriumi poolt on tänaseks tellitud kolm olulist projekti, mis annavad

19

ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning milles tehakse ettepanekud vajalike

meetmete kohaldamiseks.

Miinisadam ehk Mereväebaas on üks väheseid endise NSV Liidu sõjaväeobjekte, kus ei ole

tehtud kompleksset kahjude hindamist. Kaitseministeeriumi tellimisel on Eesti

keskkonnafirmad (AS EcoPro, AS Maves) teinud osalisi kahjude hindamisi, kuid seoses

rahaliste vahendite vähesusega ei ole kompleksset keskkonnauuringut õnnestunud läbi viia.

Peamisteks ohuallikateks on Miinisadamas peetud enam kui 10 aastat tagasi suletud

katlamaja ja mahuteid, mis ehitati juba enne I maailmasõda, ning akvatooriumisetteid. Enne

lahkumist uputasid Vene Föderatsiooni relvajõud Tallinna Miinisadamas 13 laeva, neist 12

õnnestus välja tõsta aastatel 1994–1995. Alused olid kõrgendatud keskkonna-ohtlikkusega,

sest neist lekkis välja õliprodukte.

Koostöös Rootsiga on proovitud leida lahendusi ka Tallinna Miinisadama keskkonna-

uuringuteks. 7 Ühiselt uuriti PCB, PAH ja õlireostust sadama maismaa osal. Kõik tulemused

jäid alla tööstustsooni piirarvu 8 , mis kinnitab kunagise reostuse looduslikku

transformeerumist.

1993. aastal Eesti Ehituse TUI poolt Miinisadamas teostatud looduskeskkonnale tekitatud

kahju inventariseerimisel leiti, et enamiku selgitatud reostusega objektide puhul on tegemist

üldise saastatusega ja nende keskkonnaohtlikkus suhteliselt väike ja saasteobjektid ise

võrdlemisi kergesti likvideeritavad. Suurimaks reostuseks tuleb lugeda 1992. aasta

septembris Miinisadamaga piirneval Eesti Raudtee territooriumil toimunud raudtee-

tsisternvaguni ümberminekut, mille tulemusena kuni 20 t kütust voolas Miinisadama

territooriumile ja sattus osaliselt sadama akvatooriumi. Avarii tagajärjed olid nähtavad ka

aasta hiljem. Viidatakse uputatud laevade keskkonnaohule. 9

1994. aastal viis inventariseerimise läbi AS Ecoman. Töö käigus tuvastati 12 uputatud

laeva. Uputatud laevade piirkonnas fikseeriti ülenormatiivne naftajäätmete sisaldus

merevees ja täheldati radioaktiivse kiirguse taseme tõusu võrreldes foonilisega.

Raskemetallide sisaldus merepõhja pinnases ei ületa Tallinna muldades määratud samade

näitajate maksimaalseid väärtusi, valdavalt on lähedased keskmistele väärtustele. Sadama

põhi on tugevasti risustatud kaablite, juhtmete ja metallesemetega, mitmesuguste ehitus- ja

olmejäätmetega. Muuhulgas avastati kolm miinikesta ning kiirlaskekahuri laskemoona.

Kaide veealune osa ning sadama merepõhi fikseeriti filmilindile. 10

Erinevates hinnangutes antud soovitused on käesolevaks ajaks enamasti täidetud ja

põhilised reostusohu allikad nii territooriumilt kui akvatooriumist kõrvaldatud.

OÜ Corson uurimistööd nr 0505 (2005.a.) ja 0519 (2005.a.), kus Taani Hüdroloogia

Instituudi (DHI) poolt loodud matemaatilist mudelit MIKE21 on kirjeldatud lainetuse,

hoovuste ja kaevetöödel tekkiva setteaine levikut Miinisadama akvatooriumis.

7 Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes keskkonnakaitseuuringutes,

Keskkonnatehnika 6, 2003

8 Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during 2003 (draft 16 feb 2004)

9 Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti Vabariigi looduskeskkonnale

tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI, Tallinn 1993

10 Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS Ecoman, Tallinn 1994

20

4. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

4.1. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused ja nende hindamise

metoodika

Koos vee erikasutusloa taotlusega esitati Keskkonnaministeeriumile vee erikasutuse

iseloomustus, milles antakse ülevaade kavandatavast projektist, planeeritavate tööde

iseloomust ja ajalisest planeeringust, süvendustööde mahtudest. Vee erikasutuse

iseloomustus on lisatud antud aruandele lisas 1.2.

Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi

koostamisel oli kavas alternatiivseid lahendusi vaadelda projektlahenduse, kasutatava

süvendustehnoloogia ja põhjasetete kasutamisel. Hilisemas töö käigus selgus, et alternatiiv,

mille puhul kavatseti kasutada pinnasepumpa ei ole realiseeritav, sest raskete savipinnaste

väljaimemine pole võimalik. Seetõttu jäävad hindamiseks ainult 2 alternatiivi.

Alternatiiv 1 – rekonstrueeritakse lainemurdjad, suletakse läänevärav, ehitatakse välja kai

7A ja liikluseks süvendatakse idavärav ja faarvaater, süvendamisel

kasutatakse ujuvalusel ühekopalist ekskavaatorit;

Alternatiiv 2 – olemasolevat olukorda ei muudeta, nn 0-variant.

Põhjasetete kasutamisel on küllalt kulukale setete kaadamisele alternatiiviks sobiva

settematerjali kasutamine nii kai kui lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Tagasitäitena

sobib kasutada ammutatavat moreeni, mille kogus on ca 7500 m 3 ja osaliselt livasegust

savi, mille kogus võiks olla ca 2500 m 3 . Seega sobib tagasitäitena kasutada ca 20%

ammutatavast pinnasest.

Kuna süvendamine ja lainemurdate ning kai ehitus toimuvad paralleelselt, siis praktiliselt

kogu taaskasutamiseks sobiv materjal paigaldatakse tagasitäiteks kas kohe peale

ammutamist või ladustatakse hilisemaks kasutamiseks ka praegu kasutusel olevale

ladustusplatsile kail nr 1.

KMH protsessis võib kasutada erinevate meetodite kombinatsiooni ja erinevaid

lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga või -objektiga on tegemist.

Antud juhul kasutati alternatiivide valikul ekspertide kogemust, lainetuse, hoovuste ja

setete liikumise modelleerimisel saadud tulemusi ja arendaja soovi. Alternatiivide

hindamise tulemused on toodud peatükis 9.

4.2. Projektlahendusega valitud tehnoloogia ja kasutatava tehnika

kirjeldus

7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud

metoodika alusel (ka kai ääre kõrgus ja kai laius on analoogsed kaile nr 7).

Kaikonstruktsioonid rajatakse raudbetoonist nn. “L-elementidest”. Kaielementide alune

ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste elementide taldmike alt valdavalt liivase

muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi. Sadamabasseini poolt ehituskaevikust

eemaldatava pinnase maht on 17600 m 3 . Projekti kohaselt on stabiilse nõlva kalle on 1:3.

Raudbetoonist L-elemendid paigaldatakse eelnevalt süvendatud ja tasandatud

aluspinnasele. Kai konstruktsioonilahendus on gravitatsioonitüüpi, kaielementide püstuvus

tagatakse täite omakaaluga.

21

Kai nr. 7 ja 7A merepoolsele küljele rajatakse tugimüür kõrgusega merepinnast +4.000 m,

mis koos kindlustatud nõlvaga moodustab lainemurdja. Müüri merepoolne nõlv kaetakse

kahekordse paekividest filterkihiga ja see omakorda graniitrahnudest kindlustuskihiga, mis

peab merepõhjas ulatuma kandva murenenud sinisavi kihini. Kai sõidetava osa laius on 28

m, millele on kavandatud asfaltbetoonkate. Katendi kalle on 1,5% kai serva suunas, et

juhtida sadeveed üle kai serva sadamabasseini.

Rekonstrueeritava lainemurdja nõlv sadamabasseini pool on kaldega 1:1,5, mere pool 1:2.

Kai ja lainemurdjate tehnilised parameetrid on:

 kai 7A pindala: 5726 m 2

 kai 7A pikkus: 216,1 m

 kai ääre kõrgus 2,5 m

 idavärava laius: 50 m

 idavärava süvis: 8,0 m

 lainemurdja pikkus: 174.9 m

Ehituskaevikute ja faarvaatri süvendamisel kasutatakse pöördkoppa ujuvalusel, mis sobib

nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole ka

pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta.

Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu

hulgas. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks

mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste

tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist

segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem

heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Kaielementide, suuremate kivirahnude ja vette

varisenud ehitusjäätmete eemaldamiseks kasutatakse ujuvkraanat. Ammutatud pinnas

veetakse pinnasepuistealale lahtikäiva põhjaga pargasel.

Süvendus teostatakse selliselt, et garanteeritud sügavuseks sadama sissesõidukanalis ja

idaväravas oleks -8.0 m abs. Projekteeritava 7A kai ja lainemurdja otsa sissesõidukanali

poolne osa 5 m laiuselt süvistatakse sügavuseni -8.2 m abs. Sulundseinaelementide esine

ala kaetakse pärast süvendustööde lõppu erosioonikaitse plaatidega või erosioonikaitse

monoliitbetooniga 5 m laiusel alal kogu idavärava pikkuses. Idavärava sügavus pärast

erosioonikaitsebetooni paigaldamist peab olema garanteeritud -8.0 m abs.

Kaielementide tagune ala täidetakse paemurruga või liivpinnasega, lainemurdja nõlvade

täiteks on paemurd. Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi

paekivitäitega saab kasutada ära süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava

pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna võib kasutada paekivi või liivpinnast. Süvendatud

pinnast võib kasutada tagasitäitena juhul, kui elementide tagust täidetakse paekivitäitega.

Paekivitäidet kasutades on võimalik konstruktsioonide mõõtmeid vähendada.

Olemasolev läänepoolne merevärav suletakse kaielementidega. Kaielementide tagune

täidetakse liivpinnasega ja paekivitäitega (ka ammutatud pinnasega). Merepoolne osa täitest

kaetakse paekivitäitega, millel on paekividest filterkiht ja graniitkividest kindlustuskiht.

Täitepinnase väljauhtumise takistamiseks moodustatakse filter, mille kihtide fraktsioonid

suurenevad mere poole. Läänevärava pinnasega täitmise suund valitakse selliselt, et

mudakiht ei jääks täite alla.

Kai katendi plaadid demonteeritakse ja plaatide alused tühimikud täidetakse pinnasega.

Enne katendite tegemist tuleb vastavalt eriosade projektidele rajada tehnovõrgud,

paigaldada side- ja elektrikaablikambrid, kaablite kanalid, vee-ja kanalisatsioonitorustikud

ja -kaevud, samuti tuletõrjevee kaevud.

22

Idavärava juures olemasolevate lainemurdjate pealisehitus lammutatakse, et oleks võimalik

paigaldada sulundseina ankurdavaid terastõmbe. Pealisehitus lammutatakse kuni

kõrgusmärgini +1.000. Tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse pealisehitus

kõrgusmärgini +0.300. Kaide 7 ja 7A merepoolses servas olev raudbetoonist tugimüür

lammutatakse kõrgusmärgini +1.700. Kai 7 merepoolsel küljel olev ja nõlva sisse jääv

laevavrakk täidetakse paemurruga, vajadusel tuleb vraki pealmine osa lammutada.

Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali võib kasutada täiteainena, purustades

materjali eelnevalt suuruseni 600 mm.

Keskkonnanõuded ehitajatele:

 Tööde teostamise ajal tuleb välistada negatiivne mõju keskkonnale, mis ületab

seadusandluses ja normdokumentides määratud taseme.

 Põhja süvendus, veealused tehnilised tööd, pinnase transport ja ladustamine

veealustesse kaadamiskohtadesse tuleb teha vastavalt keskkonnakaitse organite

ettekirjutustele.

 Välistada tuleb veekeskkonna – veealuse ja veepealse territooriumi ning õhu

saastamine.

4.3. Ammutatava materjali maht ja omadused, selle võimalik kasutus

Süvendatava pinnase maksimaalne teoreetiliselt võimalik maht on 49 200 m 3 .

Süvendusmahtude jaotus erinevate objektide vahel on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.1. Süvendusmahtude jaotus objektidel

Objekt Süvendatava

ala pikkus (m)

Praegune

sügavus (m)

Projektikohane

sügavus (m)

Süvendatava

pinnase maht (m 3 )

Kai nr 7A ehituskaevik 220 6 - 8 8,0 16100

Lainemurdjate

ehituskaevikud

basseini sees 175 5,5 – 6,5 8,0 1500

mere pool 375 6,5 – 7,5 8,0 8000

Laevatee ja idavärav 380 6,5 – 8,0 8,0 23600

Kokku: 49200

Tegemist on arvutusliku geomeetrilise mahuga, kus arvestatakse süvendatava ala

põhjakontuuri, süvendussügavust ja süvendi nõlvade kallet. Süvendustöö tegeliku mahu

määramiseks tuleb vahetult enne süvendust (mitte enam kui 10 päeva) teostada sügavuste

kontrollmõõdistus, mis saab aluseks süvendustööde tegeliku mahu määramisel.

Süvendustöid idavärava vahel tohib alustada pärast projekteeritava kai nr 7A ja lainemurdja

rekonstrueerimistööde lõpetamist.

Geoloogilised tingimused Miinisadama akvatooriumi süvendustöödeks on muutuvad.

Laevade sissesõidukanali süvendustöödel jäävad süvendussügavusele ca 15% muda ja

küllalt kõvad savipinnased, mis kohati vajavad eelnevat kobestamist. Samas esineb

idavärava piirkonnas vajadus süvistada kuni poole meetri ulatuses moreeni pealmist kihti.

Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud

ja lõimiskõverad on toodud joonisel 4 lisas 3.

Akvatooriumi varjulisemates osades on settinud peeneteralisem materjal. Laevatee

kanalites ja vee intensiivsema liikumise piirkonnas on tegemist jämedateralisemate

23

setetega. Põhjasetete pealmist aleuriidi ja peliidi kihti võib, aga ei soovitata kasutada

ehituse käigus täitematerjalina, küll aga sobib selleks ammutatav moreen.

Tabel 4.2. Miinisadama sisebasseini lõimise analüüsi tulemused 11

.

Proov

Sõela ava läbimõõt, mm

10 5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 <0,05

M2 0,00 0,10 0,00 0,10 0,34 0,39 0,57 9,17 89,33

M3 0,00 0,10 0,12 0,35 1,18 3,73 7,33 22,10 65,09

M4 0,00 0,14 0,00 0,07 0,22 0,40 0,67 9,38 89,12

M5 0,00 1,78 0,23 0,44 0,93 2,35 3,25 16,49 74,53

M6 0,00 0,12 0,10 0,05 0,30 0,26 1,10 10,67 87,40

M1 0,00 0,04 0,98 0,78 1,11 1,90 3,20 6,09 85,90

M8 0,00 0,00 0,10 0,19 1,04 1,78 2,70 4,89 89,30

M7 0,00 0,00 0,34 0,50 0,89 2,03 2,41 5,38 88,45

Idapoolse merevärava alal ja sissesõidukanalis võib esineda laevavrakke ja metallirisu,

samuti on võimalik rahnude esinemine lainemurdjate otste läheduses. Meremõõdukeskus

OÜ hüdrograafilises uuringus (töö nr 2M5143/M5020) on esitatud süvendatavale alale

jäävate rahnude ja objektide koordinaadid.

Laadimis- ja süvendustööde kategooriad on toodud tabelis 3.4 (lk 16)

Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi

tükid ja liiv ning süvendamisel ammutatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks.

Vaheldumisi paekivitäitega, mille maksimaalne mõõde on 600 mm ja paekivitäite tühikute

täiteks saab ära kasutada süvendatud pinnast. Ülejäänud osas võib täitena kasutada

jämepurdseid paekarjääri jäätmeid, tükeldatud lammutusjääke, liiva. Taaskasutamist

leidvad ja purustamisele kuuluvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud ja

juba kasutusolevale platsile Kail nr 1.

Tööde kestuseks faarvaatri süvendamisel on arvestatud üks kuu, Kai nr 7 ja lainemurdja

ehitamiseks kuus kuud. Faarvaatri süvendamisel vabaneb heljum igal ekskavaatori tõstel,

umbes 30 korda tunnis. Kai ja lainemurdjate süvendamisel sõltub ekskavaatori töö

ehituselementide paigaldamisest. Kaadamisel vabaneb heljum praami põhja avamisel.

Seega sõltub kaadamise sagedus praamide mahutavusest.

11 Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon töö nr 4/2005, 2005

24

5. Rekonstrueerimis- ja süvendustööde eeldatav keskkonnamõju sadama

akvatooriumis ja kaadamiskohas

5.1. Hinnang süvendamise ja kaadamise käigus tekkiva heljumi levikule

Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi

halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab

süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on:

 süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;

 veopargase settebasseini tühjendamine põhja avamisel;

 madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents.

Varasemad süvendustööd (Paldiski Lõunasadamas, Sillamäe sadamas, Muuga sadamas) ja

süvendustööde järgne seire on näidanud, et kui looduslikus olekus on heljumi hulk vees

kuni 10 mg/l, siis süvendamisel suureneb heljumi sisaldus 4 kuni 5 korda, kuid peale

süvendamise lõppu langeb heljumi sisaldus kiiresti ja looduslik foon taastub umbes ühe

nädala jooksul.

Heljumi moodustavad peamiselt peenetaralise liiva (osakeste suurus 0,100 kuni 0,050 mm),

aleuriidi (osakeste suurus 0,050 kuni 0,002 mm) ja peliidi (osakeste suurus väiksem kui

0,002 mm) osakesed. Heljumis esinevad liiva osakesed settivad kaevandamise piirkonnas.

Peenfraktsioonilised aleuriidi ja peliidi osakesed kanduvad sõltuvalt hoovustest ja

lainetusest kaugemale ja settivad seal. Hinnanguliselt ei ole süvendamise ja kaadamisega

kaasnev heljumi levik suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi

liikumisest.

Miinisadama süvenduse maksimaalne kogumaht on kuni 50 000 m³, sellest ca 18 000 m³

sisebasseinis (ehituskaevikud) ja ca 32 000 m³ akvatooriumi välisosas (faarvaatri, idavärava

ja merepoolsete ehituskaevikute süvendamine). Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse

ühe kopaga umbes kuu aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhtelisest väike.

Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon levib üle väiksema

mereala, peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused Tallinna Vanasadama süvendamisel

näitavad 12

, et teoreetiliselt võib mõõdukate läänetuulte korral (tugevate tuultega

süvendamist ei toimu, nõrga tuule korral on heljum praktiliselt paigal) heljum jõuda Pirita

ranna piirkonda. Kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik

piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale. Ida- ja kagutuultest tekitatud

hoovuste korral kantakse heljum sadamast lääne suunas.

Vanasadamast ca 2,5 km lääne pool asuva Miinisadama faarvaatri süvendamisel tekkiv

peaaegu poole väiksem heljumi kogus vaevalt Piritani jõuab. Süvendustööde lõppedes

looduslik heljumi foon taastub.

OÜ Corson uurimuses 13

on matemaatiliselt modelleeritud Miinisadama sisebasseinis

süvendustööde settetranspordi protsesse sadama seisukohalt ekstremaalses olukorras, kui

mõjutava kirdetuule kiiruseks on 15 m/s ja laine sisebasseinis on kõige suurem.

12 Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2006;

13 Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegne lainetuse ja sette transpordi matemaatilinemodelleerimine.

OÜ Corson töö nr 0505, Tallinn 2005.

25

Süvendusmehhanismi kopast veepinnale sattunud osakesele mõjub kahesuunaline

liikumine: horisontaalne tingituna hoovuse kiirusest ja roteeruv tingituna raskusjõust ja

lainetusega kaasnevast orbitaalkiirusest. Viimase mõjul erinevatel ajamomentidel

horisontaalkiirus kas väheneb või suureneb.

Üldistades nii Corson OÜ kui TTÜ Meresüsteemide Instituudi 14

, TÜ Mereinstituudi 15

, AS

Tallmac 16

erinevate tööde tulemusi ning võttes arvesse praktika kogemusi võib öelda, et

tegelikkuses jõuavad vabaneva heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata)

hoovuse suunas paari kilomeetri kaugusele. Juhul, kui tegemist on väga tugeva hoovusega,

siis ka kaugemale. Käesolevas töös vaadeldavas piirkonnas väga tugevaid hoovusi ei esine.

Arvutused, mis on tehtud ekstremaalsetele tingimustele, näitavad, et Tallinna lahe vette

sattuvad pinnase osakesed osaliselt ka sisebasseini süvendamisel. Seda põhjustab

Miinisadama akvatooriumi hoovuste iseloom, kus tekib kellaosuti pöörlemise suunaline

hoovuste tsirkulatsioon keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool

toimub põhiliselt lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama poolselt välisküljelt, sama ava

kaudu toimub ka enamasti väljavool Tallinna lahte. Seevastu sadamabasseinist väljaspool

liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema

kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel 3 (lisas 3) esitatud vektorite skaalale on hoovuse

kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni suhtes vastassuunas pöörlev mass on

teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja voolava vee massi koos heljumiga ja võib

seda kanda Tallinna lahte.

Antud tööpuhul võib eeldada, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni

kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri

kaugusele.

Paljasaare pinnasepuisteala asub süvendustööde piirkonnast ca 12 kilomeetri kaugusel

Tallinna lahe suhteliselt avatud osas, mistõttu on seal lokaalne hoovuste süsteem otseselt

seotud kogu lahe tsirkulatsiooniga. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused

näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuulte korral tekib kaadamispiirkonnas suletud

tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kaadamiskoha lähistel on

üheks kriitilisemaks piirkonnaks Kopli laht, seda nii ökoloogiliselt kui ka sotsiaal-

majanduslikult (Stroomi rand). Mudelarvutused näitavad, et kõige intensiivsemalt võib

hõljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral.

Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. Säästliku transpordi

seisukohalt on Paljasaare pinnasepuisteala parim valik kuna asub võimalikest

kaadamiskohtadest (Aksi) süvendusalale kõige lähemal.

Põhjasetted on suhteliselt puhtad ja nende kaadamine Veeteede Ameti poolt

kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes on lubatav.

Pikka aega kasutamisel olnud pinnasepuisteala senine kasutamise kogemus ei viita

kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate

mõjude ilmnemisele.

Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

14 Muuga sadama merekeskkonna seire aastatel 2001-2003. Aruanne. TTU Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2003;

15 Sillamäe jäätmehoidla lõppkatte kaevandamine Narva lahes. Merepõhjaelustik, kalastik ja kalapüük. KMH

aruanne. TÜ Mereinstituut. Tallinn 2003;

16 Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanna. AS TALLMAC, Tallinn 2003

26

5.2. Uute lainemurdjate mõju lainetusele ja hoovustele

Joonis 2 lisas3 kirjeldab lainetuse olukorda Miinisadama akvatooriumis ja selle vahetus

läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist.

Matemaatilisel modelleerimisel on kasutatud arvutiprogrammi MIKE21 mooduleid NSW

(Near Shore Wind Wave), HD (Hydrodynamic) ja ST (Sand Transport). Modelleerimise

aluseks on tuule statistilised andmed, mille on Miinisadama jaoks töödelnud Corson OÜ

(tööd nr 0502, 2005.a. ja nr 0505, 2005.a.). Vastavalt analüüsi tulemustele on käesolevas

töös aluseks valitud NE suunast puhuv tuul tugevusega 15 m/s. Niisuguse tuule suuna valik

on põhjendatud sellega, et risti lainemurdjaga murduvad lained tekitavad piki lainemurdjat

suurimad hoovuse kiirused, mis aga omakorda määravad võimalikud maksimaalsed

settetranspordi situatsioonid Mereväebaasi lainemurdja jalamil ja sissesõidukanali nõlvadel.

Lainetuse modelleerimisel on kasutatud kaheastmelist modelleerimist:

1. Suure arvutusvõrgu sammuga 10x30 m NE suunast alates Soome lõunarannikust;

2. Naissaare ja Aegna saarte vahelt Tallinna lahte sisse jooksvat lainetust väiksema

arvutivõrgu sammuga 4x12 m mooduli NSW abil laineväljade arvutamisel ja 4x4 m

sammuga moodulite HD ja ST abil hoovuste ning settetranspordi väljade

modelleerimisel. Seejuures on esimese astme arvutuste tulemusena leitud lainetuse

parameetrid Tallinna lahte sisenemisel võetud arvesse teise astme arvutuste

algtingimustena.

Arvutuste tulemusena on esitatud kaks teisele astmele vastavat arvutustulemust:

1. Tallinna lahes vastavalt eelpoolnimetatud algtingimustel tekkiva olulise

lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 1 lisas 3);

2. Miinisadama lähimas ümbruses tekkiva olulise lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 2

lisas 3), mille alusel on teostatud järgnev hoovustevälja modelleerimine.

Vastavalt joonisel 2 lisas 3 esitatud modelleerimise tulemustele tekib lainemurdja vahetus

ümbruses lainetuseväli, mille oluline lainekõrgus on vahemikus 0,48-0,51 m, kusjuures

viimane väärtus vastab ka Miinisadama akvatooriumisse sissesõidu avas tekkivale olulisele

lainekõrgusele. Nagu esitatud jooniselt näha tekib sisebasseinis NE tuulte korral

lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala lainetusega tsoon. Samuti on

modelleerimise tulemustest näha, et ühe senise lainemurdjas oleva ava sulgemine on

oluliselt parandanud lainetuse olukorda sadama sees asuvate kaide ääres, kus enamike kaide

ääres oluline lainekõrgus ei ületa 0,24 m. Ka siis, kui üksiklaine amplituud lainemurdja ees

Tallinna lahel on kuni 0,9 m on Miinisadama akvatooriumi sees enamike kaide ääres

lainekõrgus alla 0,45 m.

Seega võrreldes uue projektlahenduse tulemusel tekkivat lainetust praeguse olukorraga, kus

Miinisadamas on lainemurdjas kaks sissesõiduava ja lahtine nurk Peetri sadama pool, siis

väljaspool lainemurdjat jääb olukord praktiliselt samaks ja olulise lainekõrguse väärtustes

suuri muudatusi ei ole. Küll aga mõjutab läänepoolse sissesõiduava sulgemine olukorda

Miinisadama sisebasseinis: sadamas tekib uue lahenduse tulemusena ala, kus lainetus

praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese amplituudiga,

et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme. Ainult idapoolse sissesõiduava

vastasküljel kaide 2 ja 3 piirkonnas ulatuvad olulise lainekõrguse väärtused kuni 0,4

meetrini, mille puhul üksiklaine amplituud võib tõusta 0,7 meetrini.

Seoses Tallinna lahe rannajoone liigendusega Paljassaare poolsaare idaküljel (Hundipea,

Miini-, Peetri, Lennusadam) tekib siin NE tuulega ümber Viimsi poolsaare Tallinna lahte

jooksva lainetusega terve rida hoovuse pööristsoone. Osa nendest tsoonidest on näha ka

27

joonisel 3 lisas 3 esitatud hoovuse modelleerimise tulemusi kujutaval skeemil. Siit selgub

ka, et Mereväebaasi sadama lainemurdja ees kujuneb välja selgelt orienteeritud hoovus.

Hoovus on suunatud praktiliselt risti üle kavandatud sissesõidu kanali ja kiiruse väärtused

selles on enamasti vahemikus 0,1-0,2 m/s. Hoolimata sellest, et lainemurdja sissesõiduavas

ulatub oluline lainekõrgus 0,5 meetrini on siin hoovuse seisukohalt surnud tsoon, milles

kiirused langevad vahemikku 0,09-0,05 m/s.

Miinisadama akvatooriumi sees tekib projektis esitatud lahenduse korral kellaosuti

liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus

suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Peetri sadamaga külgnevast avast ja sisse

voolanud vee mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu.

Lainemurdja rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab

sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuse kulgemist.

Väljaspool lainemurdjaid ei muutu midagi, ei hoovused ega lainetus.

5.3. Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, kalastikule

Põhjataimestik. Üldjuhul põhjasetete ammutamisega kaasneda võiv eutrofeerumine

avaldab nii positiivset kui ka negatiivset mõju põhjataimestikule ja –loomastikule.

Suurenenud toitainete kontsentratsioon stimuleerib taimede primaarproduktsiooni, tänu

millele halveneb vee läbipaistvus ning seda vähem jõuab vajalikku valgust veekogu

põhjani. Valguse läbitungimisvõime vähenemine tingib põhjataimestiku leviku alumise

sügavuspiiri vähenemise.

Positiivset mõju avaldab aga eutrofeerumine mõnedele põhjaloomastiku gruppidele. Tänu

suurele pelaagilisele produktsioonile tekib intensiivsem sedimenteerumine. Mis omakorda

avaldab positiivset mõju filtreerijatele ja detrivooridele toidubaasi suurenemise näol.

Sügavamad põhjataimestiku kooslused võivad asenduda filtreerija Mytilus edulis

kooslusega. Järjest suurenev sedimentatsioon võib aga pärssivalt mõjuda ka neile, kuna

filtreerimisaparaat võib ummistuda. Samuti võib tekkida hapnikupuudus põhjalähedastes

veekihtides.

Eutrofeerumisest tingitud rannikutsoonile iseloomulikud muutused on järgmised:

 primaarproduktsiooni suurenemine

 vetikate õitsemise suurenemine

 klorofüll a kontsentratsiooni suurenemine vees

 orgaanilise aine kogunemine põhja

 makrobentilise biomassi suurenemine ülevalpool halokliini

 hapnikudefitsiidi kasv põhjas

 vee läbipaistvuse vähenemine

 põisadru alumise sügavuspiiri tõus

 makrobentilise biomassi vähenemine allpool halokliini.

Põhjaloomastik. Madalaveelistel merealadel mõjutavad põhjaloomastiku arengut

peamiselt järgmised ökoloogilised tegurid:

 setete koosseis

 põhjataimestiku esinemine, taimestiku liigiline koosseis

 orgaanilise aine hulk vees ja setetes

 piirkonna hüdroloogia (temperatuuri-, soolsuse- ja hapnikurežiim põhjalähedases

vees, domineerivad hoovused, lainetuse mõju).

28

Põhjaloomastiku kooslused reageerivad selgelt ükskõik millise ülalnimetatud teguri

muutustele. Ammutustööde käigus toimuvad muutused piirkonna setete koosseisus ja eriti

merepõhja morfoloogias, vähemal määral ka põhjataimestiku kooslustes. Suureneb

orgaanilise aine sisaldus vees. Põhjaloomastik reageerib keskkonnatingimuste muutustele

järgnevalt:

 Süvendustööde piirkonnas valdav osa (praktiliselt kõik) põhjaloomastikust hävib

(tõstetakse setetega välja). Põhjafauna taastumine kestab kaks kuni kolm aastat.

 Töödega paisatakse vette põhjasetteid, mis võivad levivad hoovustega basseinist

välja (valdavalt kirdesse)

 Hõljumi kergem fraktsioon on toiduobjektiks põhjafaunale. Toitumistingimuste

paranemise tõttu kasvab lähipiirkonnas filtreerijate (toituvad vees olevast

hõljumist) ning detritofaagide (toituvad setetes ja setetel olevast orgaanilisest

ainest) arvukus ja biomass. Miinisadamast kirdes võib pärast süvendustöid tõusta

filtreerija tõruvähi ja detritofaagi balti lamekarbi arvukus ja biomass. Eriti

massiliselt võib areneda tõruvähi populatsioon.

 Muutused koosluste struktuuris toovad kaasa lühiajalise bioloogilise tasakaalu

kadumise. 2-3 aastat pärast süvendustöid loomastiku arvukus ja biomass langevad

Tallinna lahe rannikuvetes olevale tasemele.

Kalastik. Teoreetiliselt võib sadamate arendamisega seotud süvendustööde mõju

kalastikule olla mitmesugune ja sõltub põhiliselt süvendustööde mahust. Tööde käigus võib

toimuda kalade, kalamarja ja –larvide otsene füüsiline vigastumine ja hukkumine, kalade

elu- ja kudemispaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda

põhjataimestik, mis paljudele kalaliikidele on peamiseks kudesubstraadiks. Heljumi

kontsentratsiooni tõusuga vees võib heljum settida kalamarjale takistades marja varustamist

hapnikuga või muutes teda raskemaks, mistõttu kalamari langeb põhja ja hukkub.

Süvendustööd võivad mõjutada ka kalade toidubaasi. Mõju avaldub ühtede kalaliikide

toiduobjektide hävimises, aga teiste toiduobjektide massilises levikus, mistõttu võib

toimuda muutumine kalastiku liigilises koosseisus.

Kuigi Miinisadamas kavandatud süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m 3 ) ja

läheduses ei ole teada suuri kudemiskohti, on kindlasti väiksemaid kudemiskohti, mistõttu

tuleb vältida süvendustöid kalade kudemise perioodil 15. aprillist juuni lõpuni.

Linnustik. Piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll aga ei lase seal toituvad luiged,

pardid, kajakad end süvendustöödest häirida, pigem loodavad toidulaua rikastumist.

Põhjasetete ammutamise ja kaadamise tegelik mõju, arvestades tööde väikest mahtu,

on nii põhjataimestikule kui –loomastikule talutav, kalastikule ja linnustikule

olematu.

5.4. Ehitus- ja süvendustöödega kaasnev müra

Mürafooni suurendab ajutiselt (ühe aasta jooksul) sadamas toimuv süvendus- ja ehitustööde

tegemine. Müraallikad võib tinglikult jagada kaheks: ehitustöödel ja süvendamisel

kasutatavad mehhanismid ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid.

Sotsiaalministri määrus "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" sätestab ka, kui kõrge võib

olla teeäärne müratase. Eristada tuleks piir- ja taotlustaset. Taotlustase võetakse aluseks

uute elurajoonide planeerimisel ja maantee-ehitusel. Juba olemasoleva liiklustrassi äärsete

elamute ja segaalade jaoks on kehtestatud liiklusmüra piirtasemeks elamu teepoolsel küljel

päevasel ajal 65dB ja öisel ajal 60dB. Vastavalt määrusele ei tohi ehitustööde müra

29

ekvivalenttase ületada segaaladel öösel 50dB ja maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada

ekvivalenttaset enam kui 10dB(A) võrra. Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset,

tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks.

Mürataset on võimalik nii mõõta kui ka arvutada. Arvutamise kahjuks räägib vastavate

metoodikate paljusus ja mõneti erinevad tulemused. Näiteks kehtivad Eestis kasutatava

arvutusmeetodi tulemused ainult 7,5 meetri kaugusel äärmise sõiduraja servast ning 1,5

meetri kõrgusel sõidutee pinnast. Mõõtmise puudus on see, et tulemus saadakse mingi

ajahetke kohta, mis ei pruugi tegelikkust piisavalt kirjeldada. Mõõtmismetoodika õige

valikuga saab seda vältida. Parim tulemus saadakse, kui mürataset nii mõõdetakse kui

arvutatakse.

Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel toimuvad süvendamis- ja ehitustöödel tekkiv

müra ei tohiks olla probleemiks Mereväebaasi lähima elurajooni elanikele, sest elamud

paiknevad töötsoonist piisavalt kaugel (umbes 1000…1200 m töötsoonist lõuna pool).

Üldjuhul toimuvad tööd päevasel ajal. Küll võib aga müra häirida baasi territooriumil

paiknevate kursantide öörahu, kui tööde kiiremaks läbiviimiseks võib tekkida vajadus

töötada ööpäevaringselt. Öisel ajal peab vältima müra tekitavaid töid nagu olemasolevate

lainemurdjate betoonseinte lammutamine, ehitusmaterjalide vedu läbi linna.

Tööstuse tänava elanikke võib häirida lisanduv transport niigi raskevedudega koormatud

tänaval. Ekspertide arvutuste alusel lisandub päevas senisele liiklushulgale vaid 5 reisi

(edasi-tagasi 10 sõitu), mis ei tohiks päevast mürataset selles piirkonnas oluliselt

suurendada, öösel aga vedusid ei toimu.

5.5. Mõju piirkonna elanikele ja naabersadamatele

Miinisadama kaide renoveerimine ja süvendustööd ei põhjusta ebamugavusi lähima

elurajooni elanikele ega naabersadamate – Hundipea ja Peetri - tegavusele. Tööde

läbiviimine ei too endaga kaasa olulisi muudatusi lähipiirkonna liikluskorralduses. Tööstuse

tänava elanikke häiriv lisanduv transport ei tohiks ekspertide arvates niigi raskevedudega

koormatud tänaval päevast mürataset oluliselt suurendada.

Kavandatav tegevus sadama lähima ümbruse elanikke ei mõjuta, nende tervist, vara

või elukeskkonda ei kahjusta.

5.6. Kordustööde vajaduse hinnang

Settetranspordi modelleerimisel olid aluseks piki sissesõidukanali telge IPT

Projektijuhtimise OÜ geodeetilise uuringu tulemused ja muud olemasolevad andmed

Tallinna lahe selle piirkonna merepõhja pinnaste omaduste kohta. Mere põhjas on tegemist

muda ja savimölli kihtidega, mille lõimiskõverad näitavad, et selles piirkonnas mere põhja

materjal koosneb praktiliselt peeneteralistest setetest. Sissesõidukanali süvendamisega

paljastuvad nõlvadel savi ja moreenkihid. Teostatud modelleerimise tulemusena leitud

maksimaalsete lainekõrguste ja hoovuste kiiruse korral toimub üle 7 m sügavusega vees

vähese intensiivsusega settetransport ca ±0,0005 m/ööpäevas. Et selliseid ekstremaalse

tuule päevi esineb Mereväebaasi sadama suudmealal harva, võib eeldada, et süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist ei toimu.

Mereväebaasi siseakvatooriumis, nagu juba eelnevalt on kirjeldatud, on hoovuse kiirus

madal. Seetõttu puudub siin lainetuse või hoovuse tagajärjel võimalik põhja kõrguse

muutumine. Erandiks on lainemurdja ava ja idapoolne Peetri sadamaga piirnev ava, mille

kaudu toimub veevahetus Miinisadama akvatooriumis. Siin ulatub sette liikumine samale

30

tasemele kui sissesõidukanali lähistel ±0,0005 m/ööpäevas. Kuid siingi on settaine ümber

paiknemine väikese tõenäosusega.

Kordussüvendamise vajadust ei ole oodata isegi pikema ajavahemiku jooksul.

5.7. Keskkonnariski analüüs (sh pärast tööde lõppu)

Keskkonnamõju hindajad on lähtudes püstitatud eesmärkidest analüüsinud Miinisadam uue

kailiini rajamisel ja lainemurdjate rekonstrueerimisel tekkivaid võimalikke

keskkonnaohtusid ja arvestades ekspertide arvamuste ja soovitustega leidnud, et

kavandatud projektide elluviimine mõjutab keskkonda ajutiselt, ainult ehitus- ja

süvendustööde ajal. Umbes aasta jooksul merekeskkonna endine olukord taastub. Tööde

tulemusena paranevad oluliselt laevade kai ääres seismise tingimused suure lainetuse

korral. Samuti paranevad navigatsiooni tingimused laevade sadamasse sisse- ja väljasõidul.

Eeldades sadamabasseinis võimalike lõhkekehade olemasolu, tuleb süvendustöödel

kasutada eriettevalmistuse saanud töötajaid ja piirata baasi töötajate viibimist töötsoonis.

Kõrvaliste isikute pääs sõjasadamasse on niigi välistatud.

Kõigi rekonstrueerimistöödel kasutatavate konstruktsioonide keskkonnaklassid on valitud

sõltuvalt materjalist ja selle kasutuskohast vastavalt keskkonda mittekahjustavatele

normidele. Ilmastikuoludele allutatud betoon- ja raudbetoon-konstruktsioonid – klass XC4

+ XS2/XS3 + XF4, vees ja pritsmete tsoonis paiknevad mittesissebetoneeritavad teras-

konstruktsioonid – klass C4, vastavalt normidele ISO/FDIS 12944-2 ja ENV 206. Kai ja

lainemurdjate konstruktsioonide kavandatud kasutusiga on vähemalt 50 aastat.

Ehitustööde järgselt mõjutab keskkonda ainult laevade liikumine sadama akvatooriumis.

Avariilise kütuselekke korral käitutakse sadama eeskirjas ettenähtud käsuliinide alusel.

5.8. Olulise keskkonnamõju hinnang

Kõige olulisem keskkonnamõju süvendustöödel on vette sattuva heljumi mõju vee-

elustikule. Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel on süvendustööde ja kaadamise mõju

merevee kvaliteedile märgatav vahetult piirnevatel aladel. Kuna süvendusmaht ning seega

ka päevas vette sattuda võiv heljumi kogus on väike, on heljumi sisalduse suurenemine

ebaoluline ning ei avalda arvestatavat mõju põhjaelustikule ega kalastikule. Negatiivne

mõju on ajutine ja looduslik heljumi foon taastub ligikaudu ühe nädala jooksul peale

süvendustööde lõppemist.

Tabelis 5.1 on toodud üldistus nii Corson OÜ kui TÜ Mereinstituudi, TTÜ Meresüsteemide

Instituudi, AS Tallmac tööde aruannetes (uuringud, seired, keskkonnamõju hinnangud)

sisalduva info ning praktikas kogetu alusel. Tegelikkuses jõuavad süvendamisel vabanevad

heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata) hoovuse suunas paari kilomeetri

kaugusele.

Tabel 5.1. Süvendustöödest tingitud heljumi tekkimise tõenäosus, ulatus, kestus

Mõju

Heljumi levik

süvendamise ajal

akvatooriumi avaosas

Heljumi levik

süvendamise ajal

sisebasseinis

Heljumi levik

kaadamiskohal

Negatiivne

mõju

kalastikule

Tõenäosus esineb esineb esineb väike tõenäosus

Kestus kuni 1 kuu jooksul kuni 6 kuu

jooksul

kuni 6 kuu

jooksul

ühel kudemis-

perioodil

Pöörduvus ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv

31

Ulatus max 3 km hoovuse

suunas

max 0,5 km

basseinist väljuva

hoovuse suunas

max 1 km

hoovuse suunas

mõjualal

koelmud

puuduvad

Toime ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline

Sagedus tsükliline, sagedus ca

30 korda tunnis

tsükliline,

sagedus sõltub

ehituselementide

paigaldamisest

tsükliline,

sagedus sõltub

kasutatavate

praamide

mahutavusest

tsükliline

Tähtsus ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline

32

6. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalused

Nagu iga ehitusega, kaasneb ka Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise ja laevatee

süvendamisega nii positiivne (lainetuse poolt kaitstum, ohutum ja visuaalselt ilusam sadam)

kui negatiivne (ehitusaegne müra ja heljumi liikumine mereelustiku elukeskkonnas) mõju.

Kai nr 7A ja lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev positiivne mõju avaldub:

 läänepoolse sissesõiduava sulgemise tulemusel tekib sadamas ala, kus lainetus

praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese

amplituudiga, et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme;

 praegused avariilised, keskkonnale ja laevaliiklusele ohtlikud kaid ja lainemurdjad

asendatakse kõigile normidele vastavate kommunikatsioonidega kaasaegsete

sadamaehitistega;

 väheneb veelgi jääkreostuskolde nr 14 reostuspotentsiaal.

Süvendus- ja ehitustööde aegne negatiivne keskkonnamõju avaldub:

 olemaoleva põhjaelustiku hävitamises süvendustööde ja puisteala piirkonnas - mõju

kestab aasta, siis hakkab endine olukord taastuma;

 süvendamisel vabaneva heljumi levikul akvatooriumi piiridest välja - mõju on

ajutine (algne seisund taastub umbes nädalaga) ja arvestades süvendusmaterjali

väikest mahtu – ebaoluline;

 ehitus- ja süvendustöödel kasutatava tehnika müra levikus lähimatele elamutele -

mõju on ajutine ja ebaoluline.

Negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks soovitame:

 Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb

süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse

akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode-

ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama

akvatooriumi lähedale). Põhiline on jälgida heljumi liikumist, sest tuule tugevus

üksinda ei määra heljumi levikut, olulised on tekkiva hoovuse suund ja tugevus.

Tuule tugevus määrab ära süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10

m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendus- ja

kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt võimalik teha. Sisebasseinis on selliseks

tuule piirkiiruseks 15 m/s. Süvendajatel on täpsed eeskirjad kasutatava tehnika

merekindluse kohta ja anemomeetrid tuule tugevuse mõõtmiseks.

 Kalastiku kaitse seisukohast ei ole soovitav süvendustöid teha enamuse kalade

kudemisajal mai algusest juuni lõpuni.

 Ehitustööde ajal tuleb tagada kehtiva keskkonnaalase seadusandluse täitmine,

vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga ning jälgida ehitusmehhanismide

tehnilist korrasolekut, et ära hoida võimalikke lekkeid. Selline nõue on esitatud ka

tehnilises projektis.

 Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde

läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme

ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid.

33

7. Loodusvarade kasutamise otstarbekus, kavandatava tegevuse vastavus

säästva arengu põhimõtetele, keskkonnaseire vajadus

7.1. Loodusvarde kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu

põhimõtetele

Vastavalt Säästva arengu seadusele (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54,

348; 2005,15, 87) tuleb kõigis toiminguis lähtuda looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku

kasutamise printsiibist st tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud

ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi tükid ja liiv

ning süvendatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks, lainemurdja nõlvade täiteks on paemurd.

Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi paekivitäitega saab kasutada ära

süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna

võib kasutada paekivi või liivpinnast.

Idavärava ja tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse olemasolevate

lainemurdjate pealisehitus. Samuti lammutatakse osaliselt kaide 7 ja 7A merepoolses

servas olev raudbetoonist tugimüür. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali

tuleks kasutada täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm.

Taaskasutamist leidvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud platsile.

Juhul kui lammutustööde käigus leitakse reostunud pinnast või muu reostusallikas tuleb

reostuse ulatus fikseerida ja vajadusel läbi viia eriuuringud. Reostust käideldakse vastavalt

keskkonnaministri 24.04.2004. aasta määrusele nr. 27 ja Tallinna Jäätmehoolduseeskirjas

esitatud korrale ja tingimustele.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

7.2. Keskkonnaseire vajadus

Praegu toimub Miinisadama kailiinide rekonstrueerimine, mille ajal jälgitakse vastavalt

kaide renoveerimise seireprogrammile heljumi sisaldust vees ja raskemetallide ning

naftaproduktide sisaldust põhjasetetes järgmistes punktides (Lambert-Est 97):

Punkt X (m) Y (m)

1 6591200 541450

2 6591300 541350

3 6591400 541170

4 6591500 541000

Lainemurdjate ehitamisel pinnasetöödega kaasneva heljumi leviku jälgimine toimub

ehitusjärelvalve käigus iga päev. Süvendamine peatatakse, kui täheldatakse märgatavat

heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja.

Peale kailiinide ehitustööde lõppemist on soovitav jätkata heljumi leviku seiret

ülalnimetatud punktides kuni kõigi süvendamisega seotud tööde lõppemiseni

Miinisadamas. Praktiliselt nädala jooksul peale süvendustööde lõppemist on kogu liikvele

läinud heljum settinud või eemale kantud. Kuna setete reostusproovide tulemused vastavad

normidele võib loobuda ka raskemetallide ja naftaproduktide seirest.

Mereelustik saab šokist üle ja algab taastumisprotsess.

34

8. Vastavus arengukavadele, kohalikele planeeringutele ja keskkonna-

alastele õigusaktidele

8.1. Miinisadama vastavus planeeringutele ja arengukavale

Tallinna üldplaneering 2000, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu poolt

11.01.2001 sätestab, et kõige olulisemaks arenduspiirkonnaks kujuneb lähiaastatel

linnakeskuse laiendamine endistele sadamaaladele, millega teostatakse tallinlaste ammune

unistus – avada linn merele. Üldplaneering on lähtealuseks täpsema käsitlusega linnaosade

üldplaneeringute ja väiksemate linnaalade – asumite, kvartalite, kruntidetele

detailplaneeringutel.

Tallinna üldplaneeringus 2000 on öeldud, et Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi

riigikaitselised sadamad on otstarbekas koondada ühte tsooni Kopli poolsaare lõunakaldal,

praeguse Bekkeri sadama ja osaliselt Vene-Balti sadama alale. See võimaldab tulevikus

võtta Miinisadama kasutusele väikelaevade reisisadamana.

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering, mis algatati Tallinna

Linnavolikogu otsusega nr 410, 20.12.2001. a. ja kehtestati 9.12.2004, on selle linnaosa

täpsema käsitlusega üldplaneering. Planeeringus on läbi viidud sadamate ja sadamakohtade

tsoneerimine juhtfunktsioonide järgi. Eesmärgiks on suunata arendustegevust sadamaaladel

vastavuses nimetatud üldplaneeringuga.

Juhindudes sadamate ja sadamakohtade asendist, praegusest kasutusest, väljaarendatusest,

navigatsioonilistest ja transpordilogistilistest eripäradest ning perspektiivsetest kasutus-

võimalustest ja otstarbekusest, on täpsemalt kirjeldatud .planeeritava piirkonna sadamaid ja

sadamakohti ning nende arendusvõimalusi. Selles on öeldud, et Miinisadam on kasutusel

riigikaitselise sadamana. Kaitseministeerium sadama veeala laiendust ei planeeri.

Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama

basseini idavärava sulgemist ning läänevärava laiendamist ja kaitset kirdesuunalise

lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate

sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama ala läbiva

raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks.

Kaitseministeeriumi arengukava järgi loetakse Merebaasi sadamat Kaitseministeeriumi

arengut soodustavaks teguriks, sest seal baseerub kogu Eesti Vabariigi mereväe laevastik ja

võetakse vastu NATO ja teiste kaitsesuunitlusega organisatsioonide laevu. Arengut

takistavateks teguriteks on aga sadama amortiseerunud infrastruktuur ja sadama

mahajäämus kaasaegsele militaarsadamale esitatavatest nõuetest.

Merebaasi sadama rekonstrueerimisprojektiga kavandatav tegevus on seega vastavuses

arengukavaga, sest rekonstrueerimisprojektiga kavandatava tegevuse põhieesmärgiks on

sadama kaasaja nõuetele (sh keskkonnanõuetele) vastavusse viimine.

Kaitseministeeriumi poolt on algatamisjärgus kinnistu detailplaneering, millega

lahendatakse kinnistu edasise hoonestamise, amortiseerunud hoonete lammutamise ja

heakorrastamisega seotud probleemid väljaspool käesolevat projekteerimisala.

Miinisadamas toimuvad ja kavandatavad rekonstrueerimistööd on vastavuses

Tallinna sadamate ala üldplaneeringuga ja Kaitseministeeriumi arengukavaga.

35

8.2. Vastavus õigusaktidele ja piiriülese keskkonnamõju hinnang

Taotlus vee erikasutusloa saamiseks on esitatud Keskkonnaministeeriumile vastavalt

Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655 ja selle redaktsioonid) § 8 lõike 2 punktile 6 – toimub

veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine. Kavandatavate

süvendustööde käigus ammutatakse merest ca 49 000 m 3 pinnast, mis enamuses kaadatakse

kinnitatud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes.

Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaministeerium arendaja poolt esitatud

tegevusloa taotluse alusel vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87), sest kavandatud tegevus on

kantud ülalnimetatud seaduse §6 lõikes 1 toodud loetelusse (punkt 17: mere süvendamine

alates pinnase mahust 10 000 m 3 , merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust

10 000 m 3 ).

Pinnase reostushinnang on antud lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 12,

02.04.2004.a. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid

(RTL 2004, 40, 662) ja Vabariigi valitsuse määrustest nr 44, 21.08.2001 Veekeskkonnale

ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 (RTL 2001, 104 1434) ning nr 36, 24.01.1995.a.

Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine. Viimase

järgi loetakse tööstustsooni kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka

militaarse sadama ala. Sellest tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus pinnases

(põhjasetetes) ületada piirarvu tööstustsoonis. Kuna määratud reostuskomponentide

sisaldus põhjasetetest võetud proovides jäi valdavalt väiksemaks isegi piirarvust elutsoonis

(vt ptk 3.4), siis ei ole ka vastunäidustusi sobiva süvendusmaterjali kasutamiseks ehitatava

kailiini ja rekonstrueeritava lainemurdja tagasitäiteks.

Piiriülese keskkonnamõju hindamist ja teavitamist Eesti Vabariigis reguleerivad

alljärgnevad dokumendid:

- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon),

vastu võetud 19.04.1995. a. ja Helsingi Komisjoni soovitus nr. 17/3,

Informatsioonist ja konsultatsioonidest uute rajatiste ehitamisel, mis võivad

mõjutada Läänemere seisundit;

- Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon, vastu võetud 15.11.2000.a.

- Eesti ja Soome valitsuste vahel sõlmitud kokkulepe piiriülese keskkonnamõju

hindamise kohta (RT II, 2002, 16, 70) allkirjastatud 21.02.2002.a.

Eesti keskkonnastrateegia ega Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni

ratifitseerimise seadus ei anna kahjuks keskkonnaseisundi hindamiseks selgeid ja

mõõdetavaid eesmärkkriteeriume (sihtväärtusi), seetõttu ei ole võimalik analüüsida ka

nende konkreetset täitmist.

Kavandatavate tööde maht laevasõidutee süvendamisel ning lainemurdjate ja uue kai

rajamisel ei tekita piiriülest keskkonnamõju ei ehitustööde ajal ega ka sadama edasisel

kasutamisel. Praktiliselt ainus tegevus, mis võib ulatuda üle sadama akvatooriumi piiri

(kuid mitte üle riigipiiri) on mudelarvutustega prognoositud ehitusaegne heljumi levik.

Heljumi levik on seda laialdasem, mida tugevam on tuul, kuid suurema kui 15 m/s puhuva

tuule korral vastavalt ohutusnõuetele süvendustööd lõpetatakse.

36

9. Alternatiivide võrdlus

Välja pakutud alternatiivide (vt pt 4.1) hindamisel olid aluseks ekspertide kogemustel

põhinevad arvamused ja mudelarvutuse tulemused. Kõik eksperdid andsid hinnangu

erinevatele mõjudele intervallskaalas +3 kuni –3. Negatiivse mõju puhul anti hinnang

miinus väärtustes, positiivse mõju puhul pluss väärtustes ja 0 näitas mõju puudumist. (vt

Tabel 9.1.)

Alternatiiv 1.

 süvendamisel kasutatakse ühekopalist ekskavaatorit seega heljumi teke väiksem ja

mõjud mereelustukule lühiajalised (vaid süvendustööde ajal) ja väikese ulatusega;

 süvendatud pinnast kasutatakse osaliselt tagasitäiteks;

 lääne värava sulgemine lõpetab suurte lainte pääsu sadamabasseini;

 kai 7A arvelt suureneb sadama võimalus suuremate laevade vastuvõtuks.

Alternatiiv 2(0 variant).

 süvendamist ei toimu ja ei ole negatiivset mõju mereelustikule;

 lainemurdja kordategemisest loobumine viib lagunenud lainemurdja purunemiseni

ja sadamabasseinis settinud kogu muda väljakandumisele Tallinna lahte.

Tabel 9.1. Kokkuvõte eksperthinnangutest alternatiividele

Mõjud Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Heljumi teke ja liikumine süvendamisel -2 0

Heljumi teke ja liikumine kaadamiskohal -2 0

Heljumi mõju põhjataimestikule -1 0

Heljumi mõju põhjaloomastikule -1 0

Heljumi mõju kalastikule 0 0

Heljumi mõju linnustikule 0 0

Pinnase osaline kasutamine tagasitäieks 3 0

Mõju sadama ohutusele 3 -3

Sotsiaal-majanduslikud mõjud 3 -3

KOKKU 0 -6

Alternatiiv 1 on eelistatum keskkonna (kopaga süvendamisel tekib vähem heljumit, osa

pinnasest kasutatav tagasitäitena) ja sadama ohutuse (suur laine ei ulatu sadamabasseini)

kui ka majanduslikust (lisanduv kai 7A võimaldab suuremate laevade vastuvõttu)

seisukohast. Esimene variant vastas ka tellija soovile ja projektlahenduses käsitletakse

esimest lahendusvarianti.

Alternatiiv 2 (0 variant), kas peale kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist jätkata

lainemurdjate rekonstrueerimisega või jätta seis endiseks, kahtlusi ei tekitanud. Sadama kui

terviku seisukohast ei ole tööde lõpetamine praeguses faasis enam otstarbekas.

Renoveeritud kaidega sadam jääb purustatud lainemurdjate tõttu tormide meelevalda, mis

on ohtlik laevadele ja mõjub halvasti Eesti mereväe prestiižile. Seega valik, kas peale

kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist, jätkata lainemurdjate rekonstrueerimisega või

ei, langeb lainemurdjate rekonstrueerimise kasuks.

37

Esialgselt programmi koostamise käigus välja pakutud alternatiiv pinnasepumba

kasutamiseks süvendustöödel osutus kaide rekonstrueerimistöödel saadud kogemustele

tuginedes mittekasutatavaks.

Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks mõeldud

pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste tõttu.

Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad

idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem heljumit

kui ühekopaline ekskavaator. Seetõttu on ainsaks variandiks pöördkopp ujuvalusel, mis

sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole

ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta.

Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu

hulgas.

Küllalt kulukale põhjasetete kaadamisele on alternatiiviks setete osaline (põhiliselt

moreeni) kasutamine kai ja lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Nii keskkonna-

kaitselisest kui majanduslikust seisukohast on see kõige ökonoomsem lahendus süvendatud

pinnase käitlemiseks, sest puudub vajadus süvendatava pinnase ümber laadimiseks.

38

10. Ülevaade KMH programmi ja aruande avalikustamise tulemustest

KMH programmi ja aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes. Avaliku väljapaneku ajal oli nii programmi kui aruandega võimalik tutvuda

Keskkonna-ministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-

Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. KMH programmi avalik arutelu

toimus 26. mail ja KMH aruande avalik arutelu 2. augustil k.a. AS E-Konsult ruumes.

Üldsus ega kohalikud elanikud ei ilmutanud huvi Miinisadamas kavandatavate tööde vastu.

Programmi ja aruande avalikust arutelust võtsid osa vaid projektiga seotud isikud.

Arutelude protokollid ja osavõtjate nimekirjad on toodud aruande lisas.

Kirjalik ettepanek KMH programmi täiendamiseks (vt lisa 1.5) laekus ainult Keskkonna-

ministeeriumilt, mida ka programmi täiendamisel arvestati. Korrigeeritud KMH programmi

heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga 21.06.2006. (Lisa 1.8).

Kirjalikult esitasid küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks

Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa 1.12). Vastused

Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele ettepanekutele on toodud

vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Pärast aruande täiendamist tehtud ettepanekuid esitas

Keskkonnaministeerium täiendavaid küsimusi ja ettepanekuid (kiri lisas 1.15), millele

vastati (kiri lisas 1.16) ja täiendati aruannet veel kord. Korrigeeritud KMH aruanne on

esitatud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks.

39

11. Kokkuvõte

Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine,

lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid

oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või

ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus

põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud

mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.

 Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli

sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on

tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.

 Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline

töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub

süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

 Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud

lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca

0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb

olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

 Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii

sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt

genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne.

Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja

muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

Kokkuvõttes võib öelda, et Miinisadama lainemurdja renoveerimine ei kujuta keskkonnale

märkimisväärset ohtu.

40

12. Kasutatud materjalide loetelu

1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I

köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569,

2006;

2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II

köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006;

3. Miinisadama kaide profiiluuring ja allveeülevaatus. Tuukritööde OÜ aruanne, 2004;

4. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004;

5. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine

OÜ töö nr.04-11-0436, 2004;

6. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö

nr.05-07-0521, Tallinn 2005;

7. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ

Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005;

8. Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide

Instituut, Tallinn 2006.

9. Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS TALLMAC,

Tallinn 2003.

10. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005.

11. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005.

12. Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi

valitsemisalas. Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001

13. Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus

nr 107, 27.05.2004;

14. Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003

15. Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn,

Corson Consulting Work No 004, Tallinn July 2000.

16. www.seiremonitor.ee

17. Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes

keskkonnakaitseuuringutes, Keskkonnatehnika 6, 2003

18. Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during

2003 (draft 16 feb 2004)

19. Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti

Vabariigi looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI,

Tallinn 1993

20. Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS

Ecoman, Tallinn 1994

41

13. Lisad

LISA 1. DOKUMENDID

Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult

juhatuse esimehele Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta

kõigis KMH alastes toimingutes.

Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus

Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH

algatamiseks

Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes

Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH

programmi täiendamiseks

Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.7. KMH programm

Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH

programmi heakskiitmiseks

Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes

Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751

Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile

Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile

Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile

LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE.

IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005

LISA 3. JOONISED

Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel

Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses

Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis

Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase

osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad

Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees

Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500