Liikluskorralduse muudatustest 64 Võru -Põlva riigiteel Väimela alevikus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lp Rein Peedel

Maaelu Teadmuskeskus

[email protected]

Teie 20.08.2024 e-kiri

Meie 04.09.2024 nr 9.1-3/24/14421-2

Liikluskorraldusest Väimela alevikus

Vastuseks Teie küsimusele miks kaotati Väimelas reguleerimata ülekäigurada, teatame järgmist.

Võrumaa liikluskomisjoni kaudu tehti Transpordiametile ettepanek liiklusohutuse parendamiseks

Väimela alevikus riigiteel 64 Võru-Põlva. Probleemiks oli kehtestatud piirkiirusest kinni pidamine

ning tee ületamine. Teed ületati nii reguleerimata ülekäigurajal kui ka teistes kohtades. Väimela

alevikku ümberehituste eesmärgiks oli sõidukite lubatud piirkiirusest kinnipidamise tagamine (ehk

liikluse rahustamine), ühetaolised teeületuskohad kergliiklejatele ja ohutuse parendamine

üldisemalt. Väimela asulasse sisenevatele suundadele ehitati 2021 aastal šikaanid. Rajati kaks

täiendavat teeületuskohta, millest üks liiklussaartega ja üks künnisel (nn „lamav politsei“).

Reguleerimata ülekäigurada (nn „sebra“) muudeti künnisel teeületuskohaks. Kõik ülekäigukohad

valgustati suundvalgustusega.

Alljärgnevaga püüame selgitada liikluse korraldamise ja ülekäiguraja ehitamise põhimõtteid.

Liiklusseaduse § 2 lg 99 mõistes on ülekäigukoht jalakäijale ettenähtud sõidutee ületuskoht kus

jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust. Ülekäigurada (ehk reguleerimata ülekäigurada)

liiklusseaduse § 2 lg 100 mõistes on koht kus juht peab andma jalakäijale teed.

Ekslikult arvatakse, et ülekäigurada tagab ohutuse, kuid statistikast nähtuvalt toimub üsna sageli

liiklusõnnetusi ka ülekäiguradadel. Ohtlikkust põhjendatakse petliku turvatundega, mis põhineb

jalakäija ootusel, et talle antakse teed, kuid tegelikkuses seatakse teeületaja suurde ohtu.

Ülekäigurada ületav jalakäija tihtipeale isegi ei veendu läheneva sõiduki olemasolus, kuid

olenevalt sõidukiirusest ja liiklussagedusest ei ole juhid alati teeandmise kohustuse täitmiseks

valmis ega ka võimelised, pealegi ka juht võib olla ekslik nagu igaüks meist.

Tuginedes liiklusohutusalase tegevusega silma paistnud riikides tehtud uuringutele, eelistab

Transpordiamet liikluse korraldamisel ülekäiguradade asemel ülekäigukohti sest ülekäigukoht on

jalakäijatele tee ületamiseks ca 26 % ohutum koht kui samaväärne ülekäigurada. Ülekäiguraja

rajamine on põhjendatud, kui teeületamise risk muutub võrreldes ülekäigukohaga väiksemaks,

milleks võib olla jalakäijale taluvuspiiri ületav ooteaeg.

Liiklusintensiivsusest arvestades on ülekäigukoht Võru-Põlva teel Väimelas hetkel ohutum

lahendus kui ülekäigurada.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raul Goos

liikluskorraldaja

teehoiuteenistuse lõuna osakond

Raul Goos

53435935, [email protected]