Kiri

ÜHISSTRATEEGIA 2023-2027

Põlva 2023

1

Tellija: Põlvamaa Partnerluskogu

Teostaja: Loovusait OÜ | loovusait.ee | …sest meie aitame saavutada!

2

Sisukord 1 Kokkuvõte ............................................................................................................... 3

2 Piirkonna ülevaade ................................................................................................. 5

2.1 Tegevusrühma üldine ülevaade ..................................................................... 5

2.2 Tegevuspiirkonna tutvustus ........................................................................... 6

2.2.1 Piirkonna identiteet ja märk .............................................................. 6

2.2.2 Asukoht ja piirkonna eripära ............................................................ 6

2.2.3 Ülevaade rahvastikust – rahvaarv, rahulolu, tervis ja haridus .......... 6

2.2.4 Ülevaade ettevõtlusest ja kodanikualgatustest .............................. 12

2.2.5 Ülevaade ideekorjetel kogutud infost ............................................. 17

2.3 Eelmiste strateegiliste eesmärkide täitmine ja saavutatud tulemused ......... 18

2.3.1 Üldine ülevaade toetuste jagunemisest ......................................... 18

2.3.2 Eelmise perioodi eesmärgid ja tulemused ..................................... 21

3 Strateegia loomine ................................................................................................ 27

3.1 Kogukonna strateegia arendamisse kaasamise protsessi kirjeldus ............. 27

3.2 Tegevuspiirkonna trendid, kitsaskohtade analüüs ja strateegilised valikud . 28

3.2.1 Tegevuspiirkonna prognoositavad trendid ..................................... 28

3.2.2 Tegevuspiirkonna SWOT analüüs ................................................. 28

3.3 Meetmete tutvustus ja põhjendused ............................................................ 31

3.4 Strateegia integreeritud ja uuendusliku olemuse kirjeldus ........................... 32

4 Strateegia elluviimine ............................................................................................ 34

4.1 Strateegia ja meetmete eesmärgid .............................................................. 34

4.1.1 Visioon ........................................................................................... 34

4.1.2 Meetmete detailsed kirjeldused ..................................................... 34

4.2 Meetme projektide hindamine ...................................................................... 39

4.3 Võrgustumine ja koostöö ............................................................................. 40

4.3.1 Siseriiklik koostöö .......................................................................... 40

4.3.2 Rahvusvaheline koostöö ................................................................ 41

4.4 Strateegia rakendamine ja tegevusrühma suutlikkus ................................... 41

4.4.1 Tänased rollid ja tööülesanded ...................................................... 41

4.4.2 Tegevusrühma finantseerimine ja jätkusuutlikkus .......................... 42

4.4.3 Organisatsiooni arendamine .......................................................... 43

4.5 Strateegia ning selle meetmete seire ja uuendamine .................................. 43

5 Strateegia rahastamiskava ................................................................................... 46

5.1 Planeeritav eelarve ja jaotus meetmete lõikes ............................................. 46

6 Lisad ..................................................................................................................... 47

6.1 Lisa 1. Liikmete nimekiri ............................................................................... 47

6.2 Lisa 2. Kasutatud piirkondlike ja regionaalsete arengudokumentide loetelu 48

3

1 KOKKUVÕTE

Põlvamaa Partnerluskogu on Põlvamaa kolme omavalitsuse territooriumil tegutsev LEADER

tegevusrühm, mille eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine tuginedes

kolme sektori partnerlusele. Käesolev dokument kajastab aastate 2023-2027 strateegilisi

eesmärke.

Partnerluskogu tegevmeeskond on kaheliikmeline – tegevjuht ja teabejuht. Käesoleval perioodil

planeeritakse luua üks lisaametikoht – meetmejuht. Sotsiaalmeetme projektide hindamiseks

luuakse täiendav hindamiskomisjon, kuhu kaasatakse sotsiaalvaldkonna asjatundjad.

Piirkonna põhiprobleem on hästitasustatud töökohtade vähesus ning see on peamiseks

põhjuseks tööealise elanikkonna rahulolematuseks ja piirkonnast lahkumiseks. Kui võrrelda

Põlvamaa elanike rahulolu oma elukeskkonnaga teiste maakondade sama näitajaga, siis

peame nentima, et ollakse viimaste seas. Rahulolematute osakaal Põlvamaal on 20,1%, sellest

suurem on see vaid Ida-Virumaal (29,1%) ja Valgamaal (21,3%).

Ettevõtete arv Põlva maakonnas on kasvutrendis. 2017 aastal oli ettevõtteid 2584 ja 2021

aastal 3086, nendest aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid on Maksuameti andmetel 1162.

Enamustes teistes maakondades on ettevõtete ja muude ühingute asutamise aktiivsus saja

elaniku kohta suurem kui Põlvamaal. Majutusettevõtete voodikohtade keskmine täituvus üks

madalamaid Eestis (2021 aastal 13%, madalaim vaid Jõgevamaal 12%) ning sesoonsus väga

suur. Domineerivad siseturistid. Ajalooliselt on välisturistide seas olnud suure osakaaluga

esindatud vene turistid.

Põlvamaa mittetulundussektor on laias-laastus sarnane Eesti teiste piirkondade

mittetulundussektoriga. Tegevuspiirkonnas on aktiivne külavanemate liikumine ning paljudes

külades on olemas külaseltsid.

Perioodil 2015-2022 esitati Põlvamaa Partnerluskogule kokku 582 projektitoetuse taotlust,

millest nii kohaliku tegevusrühma kui PRIA heakskiidu said 260 projekti. Heakskiidetud

projektide investeeringute kogusumma oli 5,6 miljonit eurot, millest toetuste osakaal oli 3,6

miljonit eurot ehk keskmiselt 65%.

Perioodi jooksul suunati enim investeeringuid ettevõtlusele hoo andmisesse (48%), järgnesid

kogukondade arendamine (26%) ning heakorra meede (22%). 4% investeeringutest suunati

Covidist tingitud raskuste leevendamisesse.

Omavalitsuste lõikes jagunesid toetused proportsionaalselt elanike arvuga – suurim osakaal -

62% oli Põlva vallal, mis on ootuspärane, sest seal elab 69% tegevuspiirkonna elanikest.

4

Kanepi valla osakaal toetustest oli 32% ja elanikest 24%. Räpina valla Veriora piirkonna osakaal

toetustest 6% ja elanikest 7%.

Piirkonna arengut saab eelkõige hinnata kahe eelmises perioodis määratud indikaatori –

piirkonna SKP elaniku kohta ja tulumaksulaekumised – kaudu.

Piirkonna majandus on perioodil 2015- 2021 edenenud - SKP elaniku kohta kasvas 60% (7151

eurolt 11 445 euroni) ning kui see moodustas 2015 aastal Eesti keskmisest 45,6%, siis 2021

aastal oli see tõusnud 48,4%-ni. Tulumaksulaekumine on kasvanud 64%.

Arusaadavalt on edu põhjuseid komplekssed, kuid kindlasti on oma osa ka Partnerluskogu

tegevustel. Täpsemat mõju osakaalu ei ole võimalik üheselt hinnata.

Tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja –potentsiaali analüüsiks viidi läbi sektoripõhised

ideekorjed, koostati SWOT analüüs, mille põhjal tuvastati piirkonna olulisemad arengukohad

(ehk strateegilised valikud), millesse Partnerluskogu saab panustada. Selle põhjal disainiti

järgmised meetmed:

• Kasvumeede. Meetme eesmärk: senisest konkurentsivõimelisemad kasvuettevõtted.

• Heade algatuste meede. Meetme eesmärk: senisest elujõulisemad väikeettevõtted ja

kodanikualgatused ning suurem turvatunne kogukondades.

• Silmaringi meede. Meetme eesmärk: uute teadmiste ja kogemuste piirkonda toomine.

• Sotsiaalmeede. Meetme eesmärgid on:

1. pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine;

2. inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse

suurendamine.

5

2 PIIRKONNA ÜLEVAADE

2.1 Tegevusrühma üldine ülevaade

Põlvamaa Partnerluskogu loodi Kagu-Eesti Partnerluse Programmi raames 2001. aasta aprillis,

olles Eesti esimene LEADER-põhimõtetel tegutsev koostöökogu. Ühingu põhikiri on kinnitatud

03.05.2006 ja täiendatud 29.04.2008 ning 26.05.2014.

Nimetus: Põlvamaa Partnerluskogu

Aadress: Kesk 20 Põlva 63308

E-mail: [email protected]

Põlvamaa Partnerluskogu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu

arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.

Põlvamaa Partnerluskogul on 45 liiget (seisuga 19.12.2022), kes jagunevad järgmiselt:

3 kohalikku omavalitsust, 23 mittetulundusühingut või sihtasutust ja 19 äriühingut või FIE-t.

Liikmete nimekiri on esitatud lisas 1. Ühingu tegevusi kajastatakse kodulehel

www.partnerluskogu.ee.

Põlvamaa Partnerluskogu hõlmab Põlva ja Kanepi valda ning Räpina valla Veriora piirkonda.

Tänane haldusjaotus – reformi tulemusel on ühest omavalitsusest (Räpina vald)

tegevuspiirkonnas vaid pool (endine Veriora vald) – muudab piirkonna täpse statistilise analüüsi

keeruliseks, sest statistilised andmed on maakonna või omavalitsuse täpsusega.

Tegevuspiirkond moodustab maakonna pindalast 89% ning siin elab 94% maakonna

rahvastikust. Kuna tegemist on piirkonnaga, kus erinevused ei ole väga suured, siis on

käesoleva strateegia koostamisel vaadeldud maakonna andmeid - trendid sellest ei muutu, küll

aga on võimalik nii kasutada laiemat hulka andmeid.

Tegevuspiirkonnas1 ca 19 110 inimest, kellest 70% elab Põlva vallas, 23% Kanepi vallas ja 7%

Räpina valla territooriumil. Keskmine rahvastikutihedus on 13,6 in/km2.

1 Statistikaamet 01.01.23 seisuga

6

2.2 Tegevuspiirkonna tutvustus

2.2.1 Piirkonna identiteet ja märk

Põlvamaa tunnuslause “Rohelisem Elu” kajastab loodushoidlikku mõttelaadi ja säästvat eluviisi,

mis pakub kontrastina järjest linnastuvale maailmale võimalust kogeda tasakaalustatud ja

rahulikku elukeskkonda.

Piirkonnas on kasutusele võetud Rohelisem Põlvamaa kopramärk, mis on tõend põlvamaisest

päritolust ja põlvamaistest väärtustest. Märk näitab piirkonna rohelist suhtumist ja lubadust olla

oma tegevuses säästlik, puhas, taaskasutav ja hooliv. Piirkonna organisatsioonide ja elanike

teod ja tooted on kantud püüdlusest hoida oma maad ning väärtustada seda kaunist keskkonda.

2.2.2 Asukoht ja piirkonna eripära

Tegevuspiirkond katab põhiosa endisaegsest Põlva kihelkonnast, mida mainiti esmakordselt

aastal 1452. Nii ajalooliselt kui tänapäeval on piirkonna tõmbekeskusteks Põlva ja Tartu linn.

Piirkond on kultuuriliselt ühtne ning väärika ajalooga – siit on saanud alguse Eesti hariduse

ajalugu, eestikeelsed ajalehed ning laulupeod.

Tegevuspiirkond on maastikuliselt mitmekesine – keskosas asub Kagu-Eesti lavamaa,

lääneosas Otepää kõrgustik, idas Peipsi-äärne madalik ja kaguosas palumaa. Turistide

lemmikud on ürgorud ja liivakivipaljandid - tuntumad neist on Ahja jõe äärsed Taevaskojad ning

Võhandu ürgorg. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist (nt Valgesoo ja Meenikunno).

Põlvamaa on järvederikas - siin on kokku 128 järve. Mitmed jõed (Ahja, Võhandu, Lutsu, Orajõgi

jt) on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati rahulikud ning seetõttu veematkajate

lemmikud.

Põlvamaa Partnerluskogu eripäraks on asend Euroopa Liidu ja Eesti äärealal ning kaugus

pealinnast – Tallinn asub 231 km ehk 3 tunni autosõidu kaugusel. Piirkonda läbivad kaks

vabariikliku tähtsusega maanteed (Tallinn – Tartu – Luhamaa ja Tallinn – Tartu – Koidula), mis

omavad olulist rolli transpordis naaberriikidesse.

Samas on geograafilisest asendist tingitud üks suuremaid piirkonna väljakutseid - kaugus

suurtest turgudest, sadamatest ja lennuühendusest. Suuremad transpordi- ja logistikakulud

mõjutavad negatiivselt siinseid tootmisettevõtteid vähendades piirkonna atraktiivsust

investoritele.

2.2.3 Ülevaade rahvastikust – rahvaarv, rahulolu, tervis ja haridus

2019. aastal Kagu-Eesti mainekujunduse kava koostamise raames2 läbiviidud uuring tõi välja, et

piirkonna põhiprobleem on hästitasustatud töökohtade vähesus, mis ühtlasi on peamiseks

2 Mainekujunduse kava on leitav siit: https://www.fin.ee/media/1380/download

7

põhjuseks tööealise elanikkonna rahulolematuseks ja piirkonnast lahkumiseks. Trendid on

kurvad – elanike madal rahulolu piirkonnaga on viinud selleni, et ligi neljandik plaanib kolida ära,

sest pole kõrgepalgalisi töökohti. Samal ajal on rahulolematud ka ettevõtjad, kes kurdavad ääre-

maastumise ning vähese tööjõu olemasolu üle. Piirkonnast lahkunud inimesed ütlesid uuringus,

et nad tuleksid tagasi, kui piirkonnas oleks kõrgepalgalisi töökohti.

Nii tegevuspiirkonna kui maakonna rahvastik on vähenemas – enim lahkujaid on vanuses 20-39

(Joonis 1). Tegemist on kõige aktiivsemas eas oleva elanikkonnaga – nende lahkumine on

oluline kaotus. Vaadates perioodi 2017-2021 on märgata trendi, et nende vanusegruppide

lahkumine on viimastel aastatel siiski vähenenud (Joonis 2).

Joonis 1. Põlvamaa rändesaldo vanusegruppide lõikes 2017-2021, inimeste arv

(allikas: Statistikaamet)

Kui võrrelda Põlvamaa elanike rahulolu oma elukeskkonnaga teiste maakondade sama

näitajaga (Rahandusministeeriumi andmed), siis peame nentima, et ollakse viimaste seas.

Rahulolematute osakaal on 20,1%, sellest suurem on see vaid Ida-Virumaal (29,1%) ja

Valgamaal (21,3%) (Joonis 3). Rahulolematus torkab silma ka kultuurse vabaaja veetmise

võimaluste osas, kus Põlvamaa on Eestis tagantpoolt kolmas (Joonis 4).

8

Joonis 2. Maakonnast lahkuvate vanusegruppide dünaamika 2017-2021 (allikas:

Statistikaamet)

Joonis 3. Elanike rahulolu elukeskkonnaga (allikas: Rahandusministeerium)

9

Joonis 4. Elanikkonna rahulolu kultuursete vabaaja veetmise võimalustega (allikas:

Rahandusministeerium)

Analüüsides Tervise Arengu Instituudi andmete alusel Põlvamaa elanike tervisenäitajaid näeme

Eesti keskmisest kehvemat pilti. Meeste keskmine eluiga ning tervena elatud aastad on Eesti

madalaimate seas – meeste oodatav eluiga on Eestis tagantpoolt kolmas ning tervena elada

jäänud aastad madalaim Eestis. Meeste depressiooni tasemelt on maakond Eestis eelviimane.

Naiste eluiga on üle Eesti keskmise, aga tervena elatud aastad tagantpoolt teised. Veel torkab

silma, et puudega inimeste osakaal on Eesti suurim ning enim on ülekaalulisi ja rasvunud

inimesi.

Statistikaameti andmete alusel haridustasemete analüüsimisel torkab silma, et Põlvamaal on

Eesti keskmisest tunduvalt kõrgem põhiharidusega inimeste osakaal (Eestis 16,5% ja

Põlvamaal 29%) ning madalam kõrgharidusega inimeste osakaal (Eestis 30,1% ja Põlvamaal

17,7%) (Joonised 5 ja 6). Põhiharidusega inimeste osakaal elanikkonnas on kasvutrendis

(Joonis 7).

10

Joonis 5. Eesti elanikkonna jaotus haridustasemete alusel, 2019 aastal (allikas:

Statistikaamet)

Statistikaameti andmetest nähtub, et Põlvamaa mediaanpalk on Kagu-Eesti suurim – nii

Võrumaal kui Valgamaal on mediaanpalk madalam (Joonis 8). Siiski ei ole olukord roosiline –

keskmine palk on madalam vaid neljas maakonnas (Valgamaa, Ida-Virumaa, Hiiumaa ja

Võrumaa). Samas trend on positiivne – eelmise strateegia koostamise perioodil 2013 aastal oli

Põlvamaa keskmine palk Eestis eelviimane. Paranenud on ka Põlvamaa keskmise palga suhe

Eesti keskmisesse palka – kui 2018 aasta alguses oli see 76,2%, siis 2022 aasta II kvartalis oli

see juba 81,5% (Joonis 9).

Joonis 6. Põlvamaa elanikkonna jaotus haridustasemete alusel, 2019 aastal (allikas:

Statistikaamet)

11

Joonis 7. Põlvamaa elanikkonna jaotus haridustasemete alusel, 2010-2019

Joonis 8. Mediaanpalga võrdlus maakondade lõikes, 2022 a II kvartal (allikas:

Statistikaamet)

12

Joonis 9. Põlvamaa keskmise palga osakaal Eesti keskmisest palgast (allikas:

Statistikaamet)

2.2.4 Ülevaade ettevõtlusest ja kodanikualgatustest

Ettevõtete arv Põlva maakonnas on kasvutrendis. 2017 aastal oli ettevõtteid 2584 ja 2021

aastal 3086 (Joonis 10), nendest aktiivselt tegutsevaid ettevõtted on Maksuameti andmetel

1162. Enamustest teistes maakondades on ettevõtete ja muude ühingute asutamise aktiivsus

saja elaniku kohta suurem kui Põlvamaal (Joonis 13).

Domineerivad mikroettevõtted – osakaal ca 95% (Statistikaameti andmed). Ajalooliselt on

piirkonnas tugevad põllumajandustootmise traditsioonid. Peaaegu pool kohalikest ettevõtetest

tegutseb primaarsektoris – põllumajandus, metsandus. Tööstuses on ülekaalus traditsioonilised

tootmisharud - puidu- ja toidutööstus, ka eksportivate ettevõtete seas on suur osakaal

puidutööstusel. Teistest veidi enam on esindatud ka turism, teenindus, ehitus, kaubandus, trüki-

ja toiduainetetööstus.

Ekspordiga tegeleb 146 ettevõtet ning see arv on suhteliselt stabiilne (Joonis 12). 2018 aastaga

võrreldes on eksport kasvanud 46% (Joonis 11). Veelgi kiiremat kasvu pidurdab suur

13

madaltehnoloogiliste ettevõtete osakaal, tagasihoidlik loodav lisandväärtus3 ning uute

innovaatiliste ettevõtete vähesus. Kui analüüsida 20+ töötajaga ettevõtete – mis moodustavad

Eesti ekspordist 80% - lisandväärtust, on Põlvamaa Eesti maakondade seas üheksandal kohal.

Piirkonna sellise suurusega ettevõtete lisandväärtus on veidi alla Eesti keskmise (Joonis 14).

Joonis 10.Põlvamaale registreeritud ettevõtete arv 2017-2021 (allikas: Statistikaamet)

Joonis 11. Põlvamaa majandusüksuste poolt eksporditud kauba väärtus, eurot, 2018-

2021 (allikas: Statistikaamet)

3 Lisandväärtus arvestatakse järgmiselt: (ärikasum + amortisatsioon + tööjõukulud) / töötajate arv

14

Joonis 12. Eksportivate majandusüksuste arv Põlvamaa 2018-2021 (allikas:

Statistikaamet)

Joonis 13 Juriidiliste isikute (ettevõtted, MTÜ-d, SA-d) arv 100 elaniku kohta

maakondade lõikes 2021 (allikas: Statistikaamet)

15

Turismisektoris on mitmeid algatusi, mis saavad järjest rohkem tähelepanu ka üle terve Eesti,

näiteks: Maanteemuuseum, suvised teatrietendused Lutsu külas ja Kiidjärvel, kaugtöövõrgustik

Kupland, Postitee kogukond jmt. Samas on majutusettevõtete voodikohtade keskmine täituvus

üks madalamaid Eestis (2021 aastal 13%, madalaim vaid Jõgevamaal 12%) ning sesoonsus on

väga suur. Piirkonna külastajate seas domineerivad siseturistid (Joonis 15). Ajalooliselt on

välisturistide seas olnud suure osakaaluga esindatud vene turistid, kuid kujunenud

rahvusvahelises olukorras, neid loomulikult enam ei ole.

Joonis 14. 20+ töötajaga ettevõtete lisandväärtus maakondade alusel

Lõuna-Eesti turismistrateegia toob välja, et piirkonnas on palju tuntud turismiobjekte – näiteks

Taevaskoda, Võhandu ja Ahja jõed, Mooste mõis jpt – mis on siseturistide jaoks magnetid ning

mida on võimalik majanduse elavdamiseks ära kasutada.

Kagu-Eesti mainekujunduse kava tõi välja, et regioonis on palju majutuskohti, kuid nende

keskmine kvaliteet ei ole nõudlikuma turisti jaoks piisaval tasemel. Vähe on ka kõrge

kvaliteediga toitlustuskohtasid. Teenuste osas on palju aktiivse puhkuse pakkujaid. Kagu-Eesti

mainekujunduse kava sedastab: „Paljude väikeste majutuskohtade suutlikkus investeerida uute

sihtgruppide jaoks teenuste ja väärtuspakkumise kohandamisesse on puudulik.“ Maakonnas

ööbis 2021 aastal 24 559 turisti, kokku 41 123 ööd. Voodikohtade täituvus oli 2021 aastal

kõigest 13% (Eesti keskmine 23%, Valgamaa 24%, Võrumaa 23%). Lõuna-Eesti

16

turismistrateegia toob Põlvamaa turismiettevõtete ühe oluliseima arengukohana välja

koostöövõrgustike arendamise ja toetamise.

Joonis 15. Põlvamaal ööbinud turistide arv 2013-20214 (allikas: Statistikaamet)

Kagu-Eesti mainekujunduse kava alusel on kolm maakondlikku arenduskeskust 2019 aastal

leppinud kokku järgmised prioriteedid: välisinvesteeringute piirkonda toomine ning turistide arvu

kasvatamine.

Välisinvesteeringutes on kolm peamist sihtrühma:

• Puidusektori teenused (disaini ja tootearenduse keskused, koolitused, logistika juhtimine

jms) ja jätkusuutlik metsandus. Regioonis on olemas puidusektori kompetentsikeskus ja

ökosüsteem. Kolme maakonna arengustrateegiates on puit fookusvaldkond.

• Toidusektori teenused (tootearendus, turundus, koolitus, kokandus jms), aga ka

mahetootmine, puhas toit. Kolme maakonna arengustrateegiates on toit fookusvaldkond.

• Suunatud kinnisvaraarendus, näiteks:

o eakate vajadustele kohandatud elurajoonid,

o keskustesse investeerimine – jätkusuutlik on rajada sidusad kompleksid

erinevatele elanikkonna gruppidele, mitte teha nö monofunktsionaalsed eakate

keskused. See loob eeldused, et ka eakas inimene saab suhelda noortega ja

4 2018 a langus on seotud maakonnapiiride muutusega – Värska on alates 2018 aastast Võrumaa

koosseisus.

17

noorematele põlvkondadele on vaja luua võimalusi kasvatada mõistmist eakate

suhtes ning õppida nendelt elutarkusi.

o Kaug/koostöökeskustele investorite leidmine.

• Turismisektori kolm sihtrühma:

o Puhkuseturistid Eestist ja Lätist (oli ka Venemaa, mis ei ole enam aktuaalne)

o Eesti ettevõtete äriüritused (koolitused, seminarid, meeskonnatöö, ajurünnakud,

suve- ja talvepäevad vms);

o Kultuurihuvilised diginomaadid, kes reisivad peamiselt üksi.

Kõik need prioriteedid ei ole otseselt LEADERi tegevusvaldkonnad, kuid annavad siiski hea

ülevaate kogukondlikust kokkuleppest piirkonnas ning suuna, kuhu Partnerluskogu oma

strateegilised valikud saab sünergia loomiseks suunata.

Põlvamaa mittetulundussektor on laias-laastus sarnane Eesti teiste piirkondade

mittetulundussektoriga. Tegevuspiirkonnas on aktiivne külavanemate liikumine ning paljudes

külades on olemas külaseltsid. Olemasolevate ühenduste liikmeskond on üldjuhul

väikesearvuline. Suurema liikmeskonnaga on näiteks Jalgpalliklubi Lootos, OK Põlva Kobras,

Spordiklubi Serviti, Põlvamaa Lastekaitse Ühing, Põlvamaa Põllumeeste Liit, Põlvamaa

Partnerluskogu, Rosma Haridusselts, Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda, Põlvamaa Spordiliit,

Ridali Lennuklubi.

Mittetulundussektor põhineb eelkõige vabatahtlikul tööl, palgalisi töötajaid on vaid suure liikmete

arvuga ühingutes. Büroopinda ja kodulehekülge omavad samuti vähesed. Tegevusi

rahastatakse suures osas rahastusprojektide algatamise ja omavalitsuste toetustega. Suuremad

ühingud omavad ka omatulusid. Koostöö ühingute vahel ning omavalitsuste ja eraettevõtetega

omab veel arenguruumi.

2.2.5 Ülevaade ideekorjetel kogutud infost

Ideekorjed olid huvigruppide kaasamise sündmused5, kus esitleti uuringute ja varasemate

arengukavade põhjal koostatud piirkonna analüüsi, täiendati seda osalejate hinnangutega ning

arutleti võimalike lahenduste üle. Olulisemad tulemused on esitatud allolevas loendis. Mitmed

tõstatatud teemad ei ole LEADER tegevuse eesmärkidega kooskõlas ja neid lahendavad teised

piirkonna arendajad (omavalitsused, arenduskeskus). Ideekorjete tulemusi kasutati sisendina

piirkonna SWOT analüüsi koostamiseks ning meetmete disainimiseks.

• Tugevused ja võimalused:

o Piirkond on unikaalne on pärandkultuuri poolest.

o Rohepööre ja kliimateadlikkus toetab piirkonna rohelist identiteeti.

o Kaugtöö levik ühiskonnas loob maapiirkondadele uusi võimalusi.

o Sõjapõgenikud võivad olla nii oht kui võimalus – eesmärk peaks olema nende

integreerimine Eesti kultuuriruumi.

5 Kogu kaasamisprotsessi tutvustus on esitatud punktis 3.1.

18

• Murekohad:

o Infrastruktuur:

▪ Ühistranspordivõrk ei vasta vajadustele.

▪ Avalike hoonete juurdepääsetavus on nigel.

▪ Vähe vabasid eluruume uute elanike jaoks.

o Sotsiaalvaldkond:

▪ Sotsiaalsektoris on madal palk, kõrge stress ja suur tööjõu voolavus.

▪ Dementsuse jt vanadusest tulenevate haiguste levik – lähedased ei oska

nendega hakkama saada.

▪ Puudulikud võimalused toetada täiskasvanuks saanud erivajadustega

inimesi, näiteks puudub nende päevahoiu võimalus.

▪ Puuetega laste päevahoidu ei ole.

▪ Vaja oleks motiveerida eakaid inimesi kodust välja tulema.

▪ Toimetulek raskeneb kõigile – nii omavalitsustele, elanikele kui

tööandjatele.

o Kogukonnad:

▪ Toimetulek hädaolukorras – olgu see tingitud loodusõnnetustest, sõjast

vmt. Olulise aspektina toodi välja ka toidujulgeolek ja elanike ning

kogukondade sellesse panustamise võimekuse arendamine.

▪ Investeeringute toetamisel on vaja hinnata ka taotleja suutlikkust objekti

hiljem ülal pidada.

▪ Nn sädeinimeste väsimine viib tegutsevate algatuste või kogukondade

hääbumiseni.

o Noored:

▪ Noorte silmaringi avardamisesse oleks vaja panustada – koolitused,

loengud, töötoad, õppereisid.

o Ettevõtlus:

▪ Ettevõtteid oleks vaja toetada lisandväärtuse kasvatamisel

(investeeringud, teaduskoostöö, omavaheline koostöö).

▪ Süsteemselt oleks vaja panustada piirkonna tuntuse suurendamisesse

ning uute elanike siia meelitamisesse.

2.3 Eelmiste strateegiliste eesmärkide täitmine ja saavutatud tulemused

2.3.1 Üldine ülevaade toetuste jagunemisest

Perioodil 2015-2022 esitati Põlvamaa Partnerluskogule kokku 582 taotlust, millest nii kohaliku

tegevusrühma kui PRIA heakskiidu said 260 projekti. Heakskiidetud projektide investeeringute

kogusumma oli 5,6 miljonit eurot, millest toetuste osakaal oli 3,6 miljonit eurot ehk keskmiselt

65%.

19

Joonis 16. Taotluste ning heakskiidetud projektide arv, 2015-2022, €

Joonis 17. Investeeringute ja toetuste maht, 2015-2022, €

Enim kiideti projekte heaks 2017 aastal, mil PRIAs heakskiidetud projektitoetuse summa oli 935

761 eurot.

20

Joonis 18. Heakskiidetud projektitoetused, €

Perioodi jooksul suunati enim investeeringuid ettevõtlusele hoo andmisesse (50%), järgnesid

kogukondade arendamine (27,5%) ning heakorra meede (22,5%). Lisaks suunati 132 467€

Covidist tingitud raskuste leevendamisesse.

Tabel 1. Heakskiidetud toetuste jagunemine meetmete vahel

Meetme nimi Heakskiidetud toetuste maht, €

%

Ettevõtlusele hoo andmine 1 736 726 50,0%

Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine 949 575 27,5%

Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond 778 182 22,5%

Tabel 2. Heakskiidetud toetused Taastekava rahastust

Meetme nimi Heakskiidetud toetuste maht, €

COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuste leevendamine 132 467

21

Omavalitsuste lõikes jagunesid toetused proportsionaalselt elanike arvuga – suurim osakaal -

62% oli Põlva vallal, mis on ootuspärane, sest seal elab 69% tegevuspiirkonna elanikest.

Kanepi valla osakaal toetustest oli 32% ja elanikest 24%. Räpina valla Veriora piirkonna osakaal

toetustest 6% ja elanikest 7%.

2.3.2 Eelmise perioodi eesmärgid ja tulemused

Suurimad vahendid suunati ettevõtluse edendamiseks, kus olid eesmärkideks:

1. Tootearendus ja ettevõtte konkurentsivõime tõstmine. Plaaniti toetada investeeringuid

seadmetesse, taristutesse, hoonetesse, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning

koostöövõrgustike (ühis)turundus- ja mainekujundustegevustesse. Nagu eespool välja

toodud, suunati ettevõtluse edendamisesse 48% perioodi investeeringutest. Kokku

laekus ettevõtetelt ka kõige rohkem taotlusi – kokku 326 taotlust, mis olid suunatud toote

või teenuse arendamiseks. Põnevamatest kohalikest toodetest võib välja tuua Põhjala

Teetalu teed – Partnerluskogu toetas ürtide kuivatuskompleksi rajamise kaudu

kuluefektiivsema tehnoloogia kasutusele võtmist ja mahtude suurendamist. Samuti on

Partnerluskogu oluliselt panustanud piirkonna ühe nõrkuse – turismisektori

investeerimisvõimekuse – parandamisesse, toetades mitmete turismiettevõtete

investeeringuid (sh Kuplandi liikmeid).

2. Oskusteabe piirkonda meelitamine, väliskontaktide loomisele kaasa aitamine ja

võrgustike arendamine. Oluline nende eesmärkidega seotud areng piirkonnas oli ka

Kagu-Eesti mainekujunduse kava koostamine 2019 aastal6 - see pole küll LEADER

meetmest rahastatud tegevus, kuid panustas muuhulgas Partnerluskogu piirkonnas

ettevõtjate koostöövõrgustiku Kupland tekkesse. Perioodi jooksul jätkusid ka teise

võrgustiku - Postitee – liikmete tegevused. Ülikoolide ja teadusasutustega on edukalt

koostööd teinud piirkonna ettevõtted Kodas (joogitootmine) ja Wiera (küünalde

tootmine). LEADER on panustanud ka joogitootja Rüüp arendustegevusesse koostöös

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga. Samuti panustas Partnerluskogu mitmete

Rohelise märgi (samuti koostöövõrgustik) omanike tegevuste arendamisesse. Märk ise

läbis hiljuti uuenduse nii visuaali kui statuudi osas.

6 Mainekujunduse kava: www.fin.ee/media/1380/download

22

Foto 1. Põhjala Teetalu

Foto 2. Tehasetuur Kodases

23

Foto 3. Kuplandi avamine, suvi 2020

Piirkonna arengut saab eelkõige hinnata kahe eelmises perioodis määratud indikaatori –

piirkonna SKP elaniku kohta ja tulumaksulaekumised – kaudu.

Piirkonna majandus on perioodil 2015 - 2021 edenenud - SKP elaniku kohta kasvas 60% (7151

eurolt 11 445 euroni) ning kui see moodustas 2015 aastal Eesti keskmisest on 45,6%, siis 2021

aastal oli see tõusnud 48,4%-ni. Tulumaksulaekumine on kasvanud 64%.

Arusaadavalt on edu põhjused komplekssed, kuid kindlasti on oma osa ka Partnerluskogu

tegevustel. Täpsemat mõju osakaalu ei ole võimalik üheselt hinnata.

24

Joonis 19. Põlvamaa SKP elaniku kohta, €

Joonis 20. Põlvamaa omavalitsuste tulumaksu laekumise kasv 2015-2022,€

Elukeskkonna korrastamise, teenuste kättesaadavuse arendamise ning noorte arendamisesse

panustasid eelkõige MTÜ-d (41% taotlustest), vähesel määral ka omavalitsused (3%

taotlustest).

Mittetulundussektori edulugu on 2017 aastal 10 päeva peale Leevi kaupluse sulgemist Põlva

Tarbijate Ühistu poolt, kaupluse uuesti avamine kohalike aktiivsete külaelanike poolt. Lisaks

esmatarbekaubale pakutakse kohalike väikeettevõtjate ja käsitöömeistrite toodangut ning pood

25

toimib ka pisikese infopunktina – saadaval on piirkonna kaardid ja trükised. Tegevust on

kajastanud erinevad meediaväljaanded, näiteks Maaleht ja Äripäev.

Foto 4. President Kersti Kaljulaid Leevi poodi külastamas (Foto: Aigar Nagel, Võrumaa

Teataja)

Partnerluskogu toetuse abil käivitati 2016. aastal Põlgaste Metsasõprade maja - jahimaja, kus

on korralik loomade esmakäitlusruum, külmikud, abiruumid ning saal jahimeeste

koosviibimisteks. Lisaks jätkusuutlikule jahindusega tegelemisele – mis hõlmab enda all nii

jahindust ennast kui ka metsloomade loendamist, söödakohtade rajamist ja korrashoidu jm – on

jahimehed oma südameasjaks võtnud ka noorte looduse juurde toomise. Jahtkonda on

külastanud mitmed lasteaiad ja koolid ning samas on käidud ka ise koolides jahindusest

rääkimas.

26

Foto 5. Põlgaste jahtkonna maja

Lisaks toetati teisigi kogukondi, näiteks nii Veriora jahtkond kui Ridali lennuklubi said arendada

oma tegevuseks vajalikku infrastruktuuri. Haridusliku mitmekesisuse seismise eest jätkab

Rosma Haridusselts, kelle hoonetekompleksi kaasajastamist on Partnerluskogu toetanud

korduvalt. Hea noorte arendamise eeskuju on ainuke vabamaadlusklubi Lõuna-Eestis –

Maadlusklubi Lapiti – mille treeneriameti võttis 2015. aastal üle klubi endine õpilane.

Partnerluskogu on rahastanud maadlusklubi võistlus- ja treeningvarustuse kaasajastamist.

Strateegiaperioodil saavutatust annab ülevaate trükis „LEADER loodud väärtused II“, mis on

leitav http://partnerluskogu.ee/wp-content/uploads/2023/04/LEADERloodudvaartusedII.pdf.

27

3 STRATEEGIA LOOMINE

3.1 Kogukonna strateegia arendamisse kaasamise protsessi kirjeldus

Strateegia koostamine viidi läbi järgmiste sammudena:

● Avaldati strateegia koostamisprotsessi alustamise teave tegevuspiirkonna elanikele.

● Juhatuse ja tegevmeeskonna poolt koostati strateegia ettevalmistamise tegevuskava.

● Viidi läbi tegevusrühma üldkoosolek, kus kinnitati strateegia ettevalmistamise

tegevuskava.

● Viidi läbi sektoripõhised ideekorjed – kontaktkohtumised, kus kombineeriti individuaalset

tööd ning grupiarutelusid. Sisendiks kasutati konsultantide poolt koostatud

piirkonnaülevaateid ja trendiraporteid. Sektorid ja huvigrupid, keda ideekorjesse kaasati:

● ettevõtted, omavalitsused ja kolmas sektor;

● arendusorganisatsioonid ja erialaliidud;

● noored ja noortekeskused;

● külavanemad ja -kogukondade liidrid;

● Partnerluskogu juhatus, tegevmeeskond ja hindajad;

● sotsiaalvaldkonna töötajad ja vabatahtlikud.

● Lähtudes piirkonna teistest arengudokumentidest ja tagasisidega kogutud

kitsaskohtadest koostati SWOT analüüs, mille põhjal tuvastati piirkonna olulisemad

arengukohad (ehk strateegilised valikud), millesse Partnerluskogu saab panustada.

Selle põhjal disainiti meetmete kavand.

● Esitleti strateegia meetmete kavand juhatusele.

● Juhatus kinnitas meetmete kavandi.

● Koostati strateegia esmaversioon.

● Peale strateegia esmaversiooni valmimist kohtusime Kagu-Eesti teiste

tegevusrühmadega ning kaardistasime potentsiaalsed ühishuvid.

● Strateegia lõppversiooni koostamine.

● Strateegia lõppversiooni tutvustamine tegevusrühma liikmetele ja täiendusettepanekute

kogumine.

● Strateegia valmimine ja üldkoosoleku poolt kinnitamine.

28

3.2 Tegevuspiirkonna trendid, kitsaskohtade analüüs ja strateegilised valikud

3.2.1 Tegevuspiirkonna prognoositavad trendid

Nagu eespool välja toodud, on nii tegevuspiirkonna kui maakonna rahvastik vähenemas,

näiteks perioodil 01.01.2018 kuni 01.01.2023 vähenes piirkonna suurimas omavalitsuses, mis

hõlmab ka maakonnakeskust, Põlva vallas elanike arv ligi 1000 elaniku võrra. Vähenemise

põhjuseks on nii sobiva töökoha puudumine – millele viitas ka 2019. aasta Kagu-Eesti

mainekujunduse kava – kui ka noorte õpingute jätkamine mujal linnades. Kui vaadata

maakonnaülest demograafilist töösurveindeksit7, on see haldusreformi järgselt püsinud

stabiilselt alla ühe, mis viitab samuti potentsiaalsele tööjõupuuduse tekkimisele piirkonnas.

Samuti ilmneb eespool viidatud statistikaameti rändesaldos, et Põlvamaalt on enim lahkujaid

vanuses 20-39. Jälje elanike arvu vähenemisele jätab ka piirkonna negatiivne iive. Lähtudes

statistikaameti andmetest ja mainekavast saadud sisendist, on tõenäoline, et piirkonna

elanikkonna vähenemine, eriti noorte lahkumine piirkonnast, on jätkuv trend ka järgneva viie

aasta jooksul.

Väljarände kõrval on Põlva maakonnaülene trend ka elanikkonna keskmise vanuse tõus.

Rahvastiku vananemise trend pole aktuaalne vaid Kagu-Eestis, vaid üle-eestiliselt, välja arvatud

Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning rahvastikuprognooside kohaselt on antud trend jätkuv8. See

omakorda tingib ülalpeetavate osakaalu suurenemist võrreldes tööealise elanikkonna

osakaaluga, mis Põlvamaal juba praegu – seoses noorte lahkumisega piirkonnast –

probleemkohaks on.

3.2.2 Tegevuspiirkonna SWOT analüüs

Partnerluskogu strateegia seisukohast on oluline analüüsida ka tegevuspiirkonna tugevusi ja

nõrkusi võrreldes konkureerivate tõmbekeskustega. SWOT koostamise sisendina kasutati

piirkonna olulisemaid arengudokumente – maakonna arengukava, omavalituste arengukavad,

Kagu-Eesti mainekujunduse kava jt – eespool esitatud piirkonna kirjeldust ning ideekorjel

kogutud infot.

7 Allikas: Statistikaamet, https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-

koosseis__demograafilised-pehinaitajad/RV06U/table/tableViewLayout2 8 Allikas: Maakonnaplaneering, https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/Lisa-2.-

Ruumilise-arengu-analuus.pdf

29

Tabel 3. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Puhas ja ehe loodus, looduskaunid kohad

• Tugevad külakogukonnad (sh palju

külavanemaid ja külaseltse)

• Tugev puidusektor tegevuspiirkonnas, aga

veelgi tugevam regioonis laiemalt (sh

kompetentsikeskus)

• Regioonis tugevad on pärandkultuurid (seto,

võro), millel selge mõju ka tegevuspiirkonnale

ning mis teevad piirkonnast atraktiivse

turismisihtkoha

• Turismimagnetid – Maanteemuuseum,

Taevaskoda, Mooste Mõis jt

• Väärikad suurüritused, mis toovad piirkonda

(sise)turiste – Rally Estonia, Võhandu Maraton,

Intsikurmu Festival, erinevad suvelavastused

• Hariduslikud võimalused – gümnaasiumid

Kanepis ja Põlvas, Räpina Aianduskool,

waldorfkool ja kristlik kool Põlvas

• Elanike arvu vähenemine - ligi neljandik plaanib kolida ära, sest pole kõrgepalgalisi töökohti, mis suurendab tööjõupuudust ettevõtete jaoks

• Vähesuutlikud ettevõtted – madala lisandväärtuse tõttu ei suudeta maksta head palka

• Väikeettevõtete suutlikkus investeerida uute

sihtgruppide jaoks teenuste / toote

kohandamisesse on puudulik

• Vähem ettevõtlikud inimesed kui Eestis

keskmiselt (asutatud ühingute osas Eestis 15

maakonna seas 12. kohal)

• Ühistranspordiühendused maakonna erinevate

asulate vahel ning ühendused

maakonnakeskuse ja Tartu või Tallinnaga ei

vasta vajadustele

• Ebaühtlane kiire interneti levik

• Eesti keskmisest oluliselt suurem

põhiharidusega elanike osakaal

• Sotsiaalvaldkonna madal palgatase, suur stress

ja kaadrivoolavus

• Elanike puudulik tervisekäitumine ja kehvad tervisenäitajad

• Elanikkonna vananemisest ja puudulikust

tervisekäitumisest tingitud haiguste kasv

VÕIMALUSED OHUD

• Kasvav keskkonnasõbralikkuse trend ja kasvav

mahetoodete trend toetab piirkonna identiteeti

ning loob turgu mahetootjatele ja turismisektorile

• Asukohast sõltumatu töö tegemise kasv loob

kohalikele paremaid töövõimalusi ning loob

eelduse meelitada piirkonda uusi aktiivseid

inimesi

• Tartu 2024 ja kasvav huvi kultuuri vastu

• Energiahindade ja inflatsiooni kasv vähendab

elanike reaalpalku ning muudab erinevate

asutuste ja ettevõtete toimetuleku keeruliseks

• Kui elanike arv jätkab vähenemist, siis KOVid ei

suuda pakkuda vajalikke teenuseid

• Sõjast ja terrorismist tingitud ohtude kasv –

turvalisus, toidujulgeolek, elektrikatkestused

• Sõjapõgenikud – oht või võimalus?

• Initsiatiivikate inimeste väsimise oht

Olulisemad järeldused SWOT analüüsist:

1. Hästitasutatud töökohtade vähesus viib tööealise elanikkonna rahulolematuse ja piirkonnast

lahkumiseni, mille tagajärjeks on see, et ettevõtetel pole tööjõudu ning omavalitsusel pole

maksutulu. Seega oleks vaja süsteemselt toetada algatusi, mis aitavad tuua piirkonda

investeeringuid, elanikke või turiste.

30

2. Hästitasustatud töökohti suudavad luua kõrge lisandväärtusega ettevõtted. Seega tuleb

leida viise kuidas initsieerida ja toetada innovatsioonile suunatud arendustegevusi ja

ettevõtete koostööd omavahel ning teadusasutustega.

3. Kohalikku elu edendavad initsiatiivikad inimesed, olgu nad siis ettevõtluses, kolmandas

sektoris või külakogukonnas, aga sageli jääb ideede elluviimisest puudu rahaline võimekus.

Seega tuleks panustada läbimõeldud ja süsteemsetesse algatustesse, mis aitavad teha

arenguhüppe. Samuti oleks vaja toetada uute sädeinimeste esile kerimist.

4. Ebastabiilsus on ühiskonnas märkimisväärselt kasvanud (Covid pandeemia,

majanduslangus, inflatsioon, sõda) ning inimestel on mure toimetuleku ja turvalisuse pärast.

Seega peaksime aitama kasvatada kogukondade turvalisust ja suutlikkust ise hakkama

saada.

5. Põlvamaal asutatakse vähem ühinguid (äriühingud, MTÜd jmt) kui Eestis keskmiselt. Seega

on oluline panustada siinsete elanike uute teadmiste omandamisse ja kogemuste

saamisesse. Silmaringi laiendamine ning initsiatiivi toetamine on oluline ka noorte puhul.

Peaksime toetama eesmärgistatud õppereise, kui see haakub taotleja

arenguväljakutsetega. Samuti peaksime toetama algatusi, mis läbi silmaringi laiendamise

suurendavad noorte initsiatiivikust, soovi siin elada ja piirkonda arendada, sest siin on

võimalus oma ideid ellu viia.

6. Maakonna elanikkond vananeb ning tervena elatud aastad sõltuvad tervisekäitumise kõrval

otseselt ka sotsiaalsetest sidemetest. Seega peaksime toetama algatusi, mis aitavad

ühiskonna nõrgematel gruppidel olla täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, tulla kodust välja,

tunda ennast kasulikuna. Selleks tuleb korraldada erinevaid ühistegevusi, mis aitavad

inimestel üksteist tundma õppida ja toetada. Ühistegevuste hulka võivad kuuluda ka

erinevad põlvkondadeülesed algatused, kus nooremad ja vanemad saavad üksteiselt

õppida ja koos midagi kasulikku ette võtta. Näiteks korraldada käsitöö- või aianduskursusi,

kus vanemad inimesed õpetavad noortele oma oskusi, samal ajal kui noored aitavad

vanematel inimestel arvutitarkust omandada või nutiseadmeid kasutada, või korraldada

ühist väljasõitu loodusesse, kus vanemad inimesed jagavad oma teadmisi loodusest ning

nooremad inimesed abistavad vanemaid inimesi liikumises. Sellised ühistegevused aitavad

kaasa sotsiaalsele kaasatusele ja kogukonna sidususele, samuti parandavad erinevate

põlvkondade omavahelist suhtlust ning üksteise mõistmist.

7. Elanikkonna vananemisega kaasneb dementsus jmt haiguste laiem levik. Seega panustame

lähedaste teadmiste ja oskuste arendamisesse, et suurendada teadlikkust vananemisega

kaasnevatest haigustest ja muudest probleemidest ning seeläbi luua võimalus, et eakas

saab võimalikult pikalt elada oma kodus.

8. Kui me soovime, et Põlvamaa elanikud hoolivad enda ja oma lähedaste tervisest ning

käituvad turvaliselt ja ohte ennetavalt, siis on meil vaja panustada sotsiaal- ja

tervishoiutöötajate, tervisedendajate ja treenerite pädevuste ja motivatsiooni hoidmisesse

ning kasvatamisse. Kuna sotsiaalsektoris on madalad palgad ja palju stressi, siis toetame

töörõõmu, et vähendada läbipõlemist ja kaadrivoolavust.

31

3.3 Meetmete tutvustus ja põhjendused

SWOT-analüüsi, piirkondlike kohtumiste ning olemasolevate arengudokumentide analüüsi

tulemusel näeme nelja prioriteetset valdkonda, kuhu panustada:

Tabel 4. Meetmete ülevaade

Nimetus Seos SWOT analüüsiga,

LEADER meetme ja teiste

arenguprioriteetidega

Põhjendused

Kasvumeede • SWOTi järeldused 1 ja 2

• LEADER: ettevõtluse

arendamine ja maaelu

positiivse kuvandi

propageerimine

• Ühise

põllumajanduspoliitika

strateegiakava 2023-

2027 erieesmärk 8

1. Tutvustada piirkonda ja olla atraktiivne

piirkond investeeringutele, turistidele ning

suurest linnast lahkuda soovijatele.

2. Toetada kasvuambitsiooniga

ettevõtteid, kes tahavad luua innovaatilisi

tooteid / teenuseid ning neid eksportida.

Heade algatuste meede • SWOTi järeldused 3 ja 4

• LEADER: ettevõtluse

arendamine ja teenuste

kättesaadavuse

parandamine

• Ühise

põllumajanduspoliitika

strateegiakava 2023-

2027 erieesmärk 8

1. Aidata areneda (sh investeeringuid

teha) väikeettevõtlusel ja kogukondadel

(sh arukate külade mõtteviisi toetamine)

2. Toetada toidu- jm julgeoleku

suurendamise algatusi piirkonnas.

Silmaringi meede • SWOTi järeldus 5

• LEADER: kohalike

kogukonnaliidrite

võimestamine

1. Soodustada kogukondade ja ettevõtete

teiste kogemusest õppimist läbi

õppereiside ja õppepäevade toetamise

ning võrgustike loomise ja arendamise.

Sotsiaalmeede • SWOTi järeldused 6,7 ja 8

• ESF+ teemad

• Ühtekuuluvuspoliitika fondi

erieesmärk (k)

1. Toetada oskuste ja kogemuste edasi

andmist kogukonnas ning toetada

põlvkondadeülest suhtlust ning eakate

kaasamist ühiskonda.

2. Suurendada perekondade pädevust

tulla toime eakate või parandamatult

haigestunud lähedastega.

3. Suurendada sotsiaaltöötajate

silmaringi, töörõõmu ja koostööd.

32

3.4 Strateegia integreeritud ja uuendusliku olemuse kirjeldus

Strateegia koostamise lähtekohaks oli, et strateegias kavandatavad meetmed peavad kasvama

välja erinevatest olemasolevatest arengukavadest ning huvigruppide poolt väljatoodud

vajadustest ning samal ajal üksteist toetama. Strateegia integreeritud olemus tuleneb kolmest

protsessist:

• Kogukonna kaasamine (kirjeldatud peatükis 3.1).

• Piirkonna kohalike omavalitsuste, maakonna ning regiooni arengukavade analüüs –

kokku 8 erinevat arengukava ja strateegiat. Meetmete loomise olulise sisendina

kasutasime ka Heaolu arengukava 2023-2030 – sellega haakuvad käesoleva strateegia

meetmete elukeskkonna, tööjõu, turvalisuse ja ka eakatega seotud aspektid.

Analüüsitud dokumentide nimekiri on esitatud lisas 2.

• Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteetidega arvestamine.

Kogukonna kaasamise ja piirkondlike arengukavade analüüsi tulemusel on meie lähtealused

olnud:

• Veendumus, et kohaliku elu edenemise esmane eeldus on elamisväärne elukeskkond,

mis on puhas ja turvaline ning kus teenused on mõistlikult kättesaadavad. Samal ajal

ei saa unustada, et kohalikku elujärge parandab ainult see, kui suudame siin loodud

tooteid müüa piirkonnast väljapoole või meelitada siia turiste ja investeeringuid.

• Veendumus, et erinevad piirkonna arengusse panustavad organisatsioonid peavad

tegutsema sünergiliselt. Sünergia saavutamiseks on meetmed kujundatud viisil, et need

toetaksid maksimaalselt ka siinsete kohalike omavalitsuste arengusuundi –

elukeskkonna, ettevõtluse ning kodanikuühiskonna arendamisele on oma

arengukavades tähelepanu pööranud kõik piirkonna omavalitsused. Samuti haakuvad

meetmed Põlvamaa arengukavas välja toodud maakonna suurimate probleemidega –

teiste seas on seal märgitud ka: väikeettevõtete madal lisandväärtus ja hajaasustusest

tingitud teenuste nigel kättesaadavus. Lisaks oleme arvestanud Kagu-Eesti

mainekujunduse kava eesmärke.

Ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega sidusus on järgnev:

• Loodav „Kasvumeede“ panustab otseselt ühtekuuluvuspoliitika erieesmärk (i)

saavutamisesse – aitab kasvatada erasektori innovatsioonivõimekust.

• Loodav „Heade algatuste meede“ panustab ühtekuuluvuspoliitika erieesmärk (iii)

saavutamisesse – aitab parandada VKE-de juurdepääsu rahastamisele.

• Loodav „Sotsiaalmeede“ panustab ühtekuuluvuspoliitika erieesmärk (k) saavutamisesse

- aitab parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu teenustele.

Võrreldes eelmise perioodiga on strateegia uuenduslik järgmiste aspektide poolest:

• Jagasime ettevõtluse arendamise kaheks – kasvule ja ekspordile suunatud meede ning

heade algatuste meede. Nendest esimese eesmärk on toetada kasvuambitsiooni (sh

välisturgudele sisenemine, teaduskoostöö jmt), teise eesmärk on toetada kohalikku

33

ettevõtlust ning kodanikualgatusi, mille eesmärk on lahendada olulist kohalikku

probleemi ja/või luua või säilitada töökohti. Mõlemad on äärmiselt olulised. Eristamise

vajadus tuleneb sellest, et neid ei saa objektiivselt omavahel võrrelda, sest nende

ambitsioon on erinev.

• Teine uuendus on silmaringi meede, millega soovime soodustada teiste kogemusest

õppimist läbi eesmärgistatud õppereiside ja võrgustike toetamise. Näeme, et see toetab

nii taotlejate arengut (teistelt õppimise kaudu) kui elanike rahulolu piirkonnaga (tekib

võrdlusmoment).

• Kolmas uuendus on lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) raha kaasamine strateegiasse, võttes arvesse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 erieesmärki k ning

Ühise Põllumajanduspoliitika 2023-2027 strateegiakava erieesmärki nr 8. Eelmainitud

erieesmärkide täitmiseks töötati välja meede 4, sotsiaalmeede, mille eesmärgid on

pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine ning inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine

ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

34

4 STRATEEGIA ELLUVIIMINE

4.1 Strateegia ja meetmete eesmärgid

4.1.1 Visioon

Põlvamaal on turvaline ja puhas elukeskkond ning kättesaadavad teenused. Inimesed

edendavad külaelu, ettevõtlikkust, koostööd ning paikkonnale iseloomulikke tegevusi ja seeläbi

tõstavad piirkonna konkurentsivõimet.

4.1.2 Meetmete detailsed kirjeldused

4.1.2.1 Kasvumeede

Meetme nimetus Kasvumeede

Rakendamise vajaduse

lühikirjeldus

Hästitasutatud töökohtade vähesus viib tööealise elanikkonna

rahulolematuse ja piirkonnast lahkumiseni, mille tagajärjeks on see, et

ettevõtetel pole tööjõudu ning omavalitsusel pole maksutulu. Seega

toetame algatusi, mis aitavad tuua piirkonda investeeringuid, elanikke või

turiste.

Hästitasustatud töökohti suudavad luua kõrge lisandväärtusega ettevõtted.

Seega toetame innovatsioonile suunatud arendustegevusi ja ettevõtete

koostööd omavahel ning teadusasutustega.

Meetme eesmärk Toetada kasvupotentsiaaliga ettevõtete ja piirkonna konkurentsivõimet.

Toetatavad tegevused 1. Ekspordipotentsiaaliga toodete ja teenuste arendamisele suunatud

tootearendus, turundus, uuringud jms.

2. Ekspordipotentsiaaliga toodete ja teenuste lisandväärtuse

tõstmiseks vajalike seadmete, masinate, inventari,

tarkvaralahenduste soetamine ning samal eesmärgil taristutesse ja

hoonetesse tehtavad investeeringud.

3. Investorite ja turistide piirkonda tulemist hõlbustavate teenuste ja

algatuste toetamine;

4. Meetme eesmärgist tulenevate siseriiklike ja rahvusvaheliste ühis-

ja koostööprojektide toetamine.

Sihtgrupp / toetuse

saajad

Projektitaotlusi võivad esitada ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing (sh

tegevusrühm) ja kohalik omavalitsusüksus.

Nõuded toetuse taotlejatele ja toetuse saajatele tulenevad LEADER

meetme rakendusmäärusest ja Põlvamaa Partnerluskogu poolt kehtestatud

vastavatest kordadest.

Abikõlblikkuse

kriteeriumid

Toetust rakendatakse Põlvamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas.

35

Hindamiskriteeriumid 1. Taotluse mõju meetme eesmärkide saavutamisele;

2. Loodav lisandväärtus;

3. Uuenduslikkus (uus turg, uus toode / teenus, uus sihtgrupp, uued

protsessid või uus bränd);

4. Taotleja kogemus ja suutlikkus;

5. Kavandatava tegevuse jätkusuutlikkus;

6. Eelarve ja tegevuskava selgus ja põhjendatus;

Toetuse maksimaalne

suurus ja määr

Maksimaalne toetuse suurus: 100 000€

Toetuse määr: 60%

Näitajad ja sihtväärtused • Piirkonna ettevõtete poolt loodav lisandväärtuse kasv on kõrgem

Eesti mediaanist.

• Piirkonda laekuv tulumaks elaniku kohta kasvab kiiremini Eesti

mediaanist.

• Projektidega loodud töökohtade arv – 30 tk9.

4.1.2.2 Heade algatuste meede

Meetme nimetus Heade algatuste meede

Rakendamise vajaduse

lühikirjeldus

Kohalikku elu edendavad initsiatiivikad inimesed, olgu nad siis ettevõtluses,

kolmandas sektoris või külakogukonnas, aga sageli jääb ideede elluviimisest

puudu rahaline võimekus – seepärast aitame finantseerida läbimõeldud ja

süsteemseid algatusi, mis aitavad teha arenguhüppe kogukonnale oluliste

teenuste pakkumisel. Samuti toetame uute sädeinimeste esile kerkimist.

Ebastabiilsus on ühiskonnas märkimisväärselt kasvanud (Covid pandeemia,

majanduslangus, inflatsioon, sõda) ning inimestel on mure toimetuleku ja

turvalisuse pärast – toetame kogukondade turvalisuse ja ise hakkama

saamise suutlikkuse kasvu.

Meetme eesmärk 1. Toetada elujõuliste väikeettevõtete ja kogukondade arengut.

2. Aidata kaasa suurema turvatunde loomisele kogukondades.

Toetatavad tegevused 1. Kohalike toodete ja teenuste (sh kogukonnateenused ning

kogukondade ja nende infrastruktuuri arendamine) arendamisele

suunatud tootearendus, turundus, uuringud jms.

2. Tootmiseks, teenuse osutamiseks (sh siseturvalisus, heakord ning

vabaaja veetmine) vajalike seadmete, masinate, inventari,

tarkvaralahenduste soetamine ning samal eesmärgil taristutesse ja

hoonetesse tehtavad investeeringud.

3. Kogukonna loodus-, kultuuri-, ajaloopärandil ja traditsioonidel

põhinevate sündmuste ja ürituste läbiviimine ja arendamine;

4. Uuenduslike piirkondlike ürituste (sh terviseedendus) algatamine ja

läbiviimine.

5. Meetme eesmärgist tulenevate siseriiklike ja rahvusvaheliste ühis- ja

koostööprojektide toetamine.

9 Siin ja edaspidi – numbriline väärtus täpsustatakse vajadusel peale eelarve selgumist.

36

Sihtgrupp / toetuse

saajad

Projektitaotlusi võivad esitada ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing (sh

tegevusrühm) ja kohalik omavalitsusüksus.

Nõuded toetuse taotlejatele ja toetuse saajatele tulenevad LEADER meetme

rakendusmäärusest ja Põlvamaa Partnerluskogu poolt kehtestatud

vastavatest kordadest.

Abikõlblikkuse

kriteeriumid

Toetust rakendatakse Põlvamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas.

Hindamiskriteeriumid 1. Taotluse mõju meetme eesmärkide saavutamisele;

2. Taotluse mõju piirkonna identiteedi (Rohelisem Elu) kasvule;

3. Taotleja kogemus ja suutlikkus;

4. Kavandatava tegevuse jätkusuutlikkus;

5. Eelarve ja tegevuskava selgus ja põhjendatus;

Toetuse maksimaalne

suurus ja määr

Maksimaalne toetuse suurus: 30 000€

Toetuse määr: 60% (ettevõtted); 85% (kolmas sektor)

Näitajad ja

sihtväärtused

• Uute, parandatud kohalikul ressursil baseeruvate toodete / teenuste

arv 20 tk.

• Projektidega säilitatud töökohtade arv 10 tk

• Projektidega loodud töökohtade arv 5 tk

• Projektidest toetatud kogukonnateenuste pakkujate hulk 5 tk

• Lisandunud kogukonnateenuste hulk 5 tk ja teenuste kasutajate arv

80 tk

• Toetust saanud turvalisuse suurendamisesse panustavate algatuste

arv 25 tk ja kasusaajate arv 500 tk

4.1.2.3 Silmaringi meede

Meetme nimetus Silmaringi meede

Rakendamise vajaduse

lühikirjeldus

Põlvamaal asutatakse vähem ühinguid (äriühingud, MTÜd jmt) kui Eestis

keskmiselt. Seega on oluline panustada siinsete elanike uute teadmiste

omandamisse ja kogemuste saamisesse.

Silmaringi laiendamine ning initsiatiivi toetamine on oluline ka noorte puhul.

Seega toetame eesmärgistatud õppereise kui see haakub taotleja

arenguväljakutsetega. Samuti toetame algatusi, mis läbi silmaringi

laiendamise suurendavad noorte initsiatiivikust ja soovi piirkonnad elada ning

seda arendada.

Meetme eesmärk Uute teadmiste ja kogemuste piirkonda toomine

Toetatavad tegevused 1. Kohalike elanike teadmiste ja oskuste edendamine pikemate

koolitusprogrammide ja õppereiside kaudu, mis on seotud taotleja

süsteemse arendustegevusega;

2. Kohalikele elanikele suunatud õpisündmuste korraldamine piirkonnas

(sh esinejate tasude ning reisikulude katmine, sündmuse

korraldamise ja turundamisega seotud kulud).

3. Meetme eesmärgist tulenevate siseriiklike ja rahvusvaheliste ühis- ja

koostööprojektide toetamine.

37

Sihtgrupp / toetuse

saajad

Projektitaotlusi võivad esitada ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing (sh

tegevusrühm) ja kohalik omavalitsusüksus.

Nõuded toetuse taotlejatele ja toetuse saajatele tulenevad LEADER meetme

rakendusmäärusest ja Põlvamaa Partnerluskogu poolt kehtestatud

vastavatest kordadest.

Abikõlblikkuse

kriteeriumid

Toetust rakendatakse Põlvamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja/või

sellest saavad kasu tegevuspiirkonna elanikud.

Hindamiskriteeriumid 1. Taotluse mõju meetme eesmärkide saavutamisele;

2. Taotleja kogemus ja suutlikkus;

3. Kavandatava projekti seotus organisatsiooni arenguvajaduse ja/või

põhikirjaliste eesmärkidega;

4. Kavandatava tegevuse jätkusuutlikkus;

5. Eelarve ja tegevuskava selgus ja põhjendatus;

Toetuse maksimaalne

suurus ja määr

Maksimaalne toetuse suurus: 30 000€

Toetuse määr: 60% (ettevõtted); 85% (kolmas sektor)

Näitajad ja

sihtväärtused

1. Toetatud algatuste arv 60 tk ja osalejate arv 1000 tk.

2. Noortele suunatud sündmuste (õppereiside, õppepäevade) arv 20 tk

ja osalejate arv 400 tk.

4.1.2.4 Sotsiaalmeede

Sotsiaalmeetme projekte tehakse nn vihmavarjuprojektidena ehk toetuse taotlejaks Põlvamaa

Partnerluskogu ise, koondades ideed ja nende elluviijad ning võttes enda kanda kogu vastutuse

toetusega seotud asjaajamise ja tegevuste abikõlblikkuse eest.

Strateegia meetme

nimetus Sotsiaalmeede

Rakendamise vajaduse

lühikirjeldus

1. Vajadus tagada inimväärikust ja suurendada sotsiaalset kaasatust -

maakonna elanikkond vananeb ning tervena elatud aastad sõltuvad

tervisekäitumise kõrval otseselt ka sotsiaalsetest sidemetest. Seega

toetame algatusi, mis aitavad ühiskonna nõrgematel gruppidel olla

täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed (ühistegevused, kursused,

väljasõidud loodusesse jmt). Sellised ühistegevused aitavad kaasa

sotsiaalsele kaasatusele ja kogukonna sidususele, samuti

parandavad põlvkodade ülest suhtlust ning üksteise mõistmist.

2. Pikaajalise hooldusteenuse kättesaadavuse parandamine -

elanikkonna vananemisega kaasneb dementsus jmt haiguste laiem

levik. Seega panustame lähedaste teadmiste ja oskuste

arendamisesse, et suurendada teadlikkust vananemisega

kaasnevatest haigustest ja muudest probleemidest ning seeläbi luua

võimalus, et eakas saab võimalikult pikalt elada oma kodus.

Hoolduskvaliteedi parandamine ja hoolduskoormuse leevendamine -

selleks, et Põlvamaa elanikud hooliks tervisest ning turvalisusest

38

panustame omaste hooldajate, tugiisikute, vabatahtlike seltsiliste,

tervisedendajate, treenerite jt koostöö, pädevuste ja motivatsiooni

hoidmisesse ning kasvatamisse.

Eesmärk 1. Inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse

kaasatuse suurendamine.

2. Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine.

Toetatavad tegevused 1. Oskuste ja kogemuste edasi andmine kogukonnas.

2. Põlvkondadeülest suhtlust ergutavad algatused, mis aitavad kaasa

eakate ühiskonda kaasamisele.

3. Algatused, mis suurendavad perekondade pädevust tulla toime eakate

või pöördumatult haigestunud lähedastega.

4. Suurendada sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimeste sh omaste

hooldajate, tugiisikute, vabatahtlike seltsiliste jt silmaringi, töörõõmu ja

koostööd.

Sihtrühm Toetust rakendatakse Põlvamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja/või

sellest saavad kasu tegevuspiirkonna elanikud. Projektide tegevuste

sihtrühmaks ehk lõplikeks kasusaajateks on erivajadusega inimesed alates

16. eluaastast ning vanemaealised alates 55. eluaastast.

Nõuded miniprojekti

toetuse taotlejale ja

miniprojekti toetuse

saajale

Sotsiaalmeetme projekte tehakse nn vihmavarjuprojektidena ehk toetuse

taotlejaks Põlvamaa Partnerluskogu ise. Vihmavarjuprojekti miniprojekti

toetust saavad taotleda ettevõtjad, sihtasutused, mittetulundusühingud (sh

tegevusrühm) ja kohalik omavalitsusüksus.

Täpsemad nõuded toetuse taotlejatele ja toetuse saajatele tulenevad

Põlvamaa Partnerluskogu poolt kehtestatud vastavatest kordadest ja ESF+

meetme rakendusmäärusest.

Toetatakse tegevusi, mis on vajalikud eesmägi elluviimiseks ning kokku

lepitud tulemuste saavutamiseks sh koostöö rakendamine ja

ettevalmistamine.

Koostöötegevuse korral võib toetatava tegevuse asukoht jääda väljapoole

Eestit, piirdudes Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga.

Abikõlblikud ei ole maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulud. (Võib lisada:

Miniprojektis on lubatud teha väikeinvesteeringuid, mis on vältimatult

vajalikud miniprojekti eesmärgi saavutamiseks.)

Tegevusi, mida viiakse ellu sotsiaalhoolekande seaduse 2. ja 3. peatüki,

tööturumeetmete seaduse § 13 või tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 2 alusel, ei toetata, välja arvatud juhul, kui tegevused loovad juba

olemasolevatele teenustele lisandväärtust.

Minitaotluste

hindamiskriteeriumid

1. Taotluse mõju meetme eesmärkide saavutamisele;

2. Algatuse tulemusel loodav täiendav kasu olemasolevatele

sotsiaalteenustele;

3. Taotleja kogemus ja suutlikkus;

4. Kavandatava projekti seotus organisatsiooni arenguvajaduse ja/või

põhikirjaliste eesmärkidega;

5. Kavandatava tegevuse jätkusuutlikkus;

6. Eelarve ja tegevuskava selgus ja põhjendatus.

Miniprojektile makstava Maksimaalne toetuse summa ühe miniprojekti kohta on 6029 eurot.

39

toetuse maksimaalne

suurus ja määr

Toetuse määr on 100% abikõlblikest kuludest.

Miniprojektide näitajad

ja sihtväärtused

Toetatud algatuste arv 55 tk

Algatustel osalejate arv 600 tk

Õppereisidel osalejate arv 30 tk

4.2 Meetme projektide hindamine

Projektide hindamist reguleerib vastav kord10, mis on vastu võetud 2012. aastal ning on ennast

praktikas tõestanud. Põlvamaa Partnerluskogu on hindamiskorda ühel korral varem muutnud

ning vajaduse ilmnemisel on seda võimalik teha ka tulevikus. Selleks perioodiks luuakse lisaks

senisele hindamiskomisjonile eraldi sotsiaalmeetme komisjon.

Olulisemad põhimõtted:

● Projektitaotluste hindamiskomisjoni moodustab tegevusrühma juhatus. Komisjoni ei

kuulu ükski tegevusrühma juhatuse liige ning avaliku sektori esindajate ja nendega

seotud eraõiguslike juriidiliste isikute esindus on komisjonis alla 50%.

● Komisjoni tööd juhib liikmete poolt endi hulgast valitud komisjoni esimees.

● Komisjoni töövorm on komisjoni kinnine istung, mille valmistab ette ja kutsub kokku

komisjoni esimees.

● Komisjoni töö tehnilise teenindamise tagab tegevjuht.

● Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtavad osa vähemalt pooled komisjoni

liikmetest.

● Komisjoni istungil osalevad tegevtöötajad, kelle ülesandeks on projektitaotluste

tutvustamine ja komisjoni istungi protokollimine. Nad ei osale projektitaotluste hindamisel

ja paremusjärjestuse moodustamisel.

● Haldusmenetluse seaduse §10 lg1 tähenduses seotud komisjoni liige taandab ennast

istungilt, kus tema taotlust hinnatakse.

● Komisjonil on õigus projektitaotluses kavandatava tegevuse osas lisateabe saamiseks

kutsuda komisjoni istungile pädev spetsialist ja/või ekspert. Samuti võib komisjon

parema ülevaate saamiseks tutvuda planeeritava investeeringu ja tegevusega taotleja

juures kohapeal.

● Komisjoni liige hindab nõuetele vastavaid taotlusi meetme hindamiskriteeriumite alusel,

täites vormikohase hindamislehe. Taotluse hindamise kriteeriumid on kirjeldatud

meetmelehtedel.

● Komisjon otsustab iga projektitaotluse osas selle vastavust strateegiale, meetme

eesmärkidele ja rakenduskavale. Kui komisjon otsustab, et projektitaotlus ei vasta

strateegiale, meetme eesmärkidele või rakenduskavale, saab taotlus 0 hindepunkti.

10 Täistekst on loetav aadressilt: https://partnerluskogu.ee/hindamise-kord/

40

● Komisjoni iga liige annab hindepunkte skaalal 0-5.

● Projektitaotluste paremusjärjestuse moodustamiseks arvestatakse kriteeriumide

osakaalusid ja komisjoni liikmete antud hindepunkte ning arvutatakse projektitaotluse

keskmine hinne.

● Projektitaotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema

hindepunktide summa saanud taotlus. Võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul

moodustatakse projektitaotluste paremusjärjestus komisjoni liikmete hääletuse

tulemuste alusel.

● Tegevusrühma juhatus teeb hindamiskomisjoni poolt esitatud projektitaotluste

paremusjärjestuse alusel projektitaotluse kinnitamise või kinnitamisest keeldumise

otsuse.

● Tegevusrühm edastab PRIAle projektitaotluste kinnitamise otsuse ja projektitaotluste

paremusjärjestuse koos toetussummadega kümne tööpäeva jooksul pärast

projektitaotluste kinnitamise otsuse tegemist.

4.3 Võrgustumine ja koostöö

4.3.1 Siseriiklik koostöö

Koostöös Piiriveere Liidri, Valgamaa Partnerluskogu ja Võrumaa Partnerluskoguga leiti, et

tegevuspiirkondade vajadus on sarnane ning strateegia eesmärkide saavutamisesse on

võimalik panustada läbi koostöö. Ühishuvid, mille lahendamisesse on mõistlik ühiselt

panustada, on:

• majanduslik mahajäämus ja ettevõtete madal lisandväärtus töötaja kohta –

regiooni ühised mured on nii riigi keskmisest väiksemad palgad, madalam lisandväärtus

kui ka töökohtade arv;

• kogukondade madal aktiivsus on samuti ühine mure, kus on võimalik leida ühiseid

lahendusi (näiteks regiooniüleste õppeprogrammide läbiviimine vmt);

• vananev elanikkond on üleriigiline murekoht, mis võimendub äärealadel läbi

väljarände – näeme, et siin jäävad ühe tegevusrühma võimalused väikesteks, aga

ühiselt on võimalik toetada regiooni hõlmavaid lahendusi;

• tervislikud eluviisid on neljas teema, kus näeme, et saame koostööga saavutada

suuremat mõju.

Tegemist on nö suurte teemadega, mille puhul ühine panustamine täiendaks rohujuuretasandi

algatusi ning aitaks tõsta kvaliteeti ja mastaapi. Näiteks on ühiselt võimalik käivitada uute

eestvedajate akadeemia (ühise algatuse näide) või külatasandil on võimalik toetada konkreetse

külaseltsi õppereisi teise maakonda (rohujuuretasandi näide).

Näeme, et eelnevast tulenevalt saame koostöös panustada järgmistesse algatustesse:

41

• Kagu-Eesti turundamine ja piirkonna mainekujundus. Eesmärk on toetada 1-2

jätkusuutlikku algatust, mis panustab süsteemselt ja pikaajaliselt regiooni

mainekujundusesse.

• Eestvedajate pealekasvu panustamine ja taotlejate parem ettevalmistamine –

plaanime käivitada tänaste ja homsete eestvedajate koolitamise (sh noorte ning

uussisserändajate kaasamine).

• Aitame ellu viia erinevaid kogukonnainnovatsiooniga seotud algatusi, mis lahendavad

piirkonnaspetsiifilisi probleeme. Kogukonnainnovatsiooni näited: arukad külad, nutikas

transport jmt.

• Ettevõtete, (kõrg)koolide ja/või arendusasutuste koostöö toetamine, näiteks

regioonis asuva kompetentsikeskuse toetamine vmt.

4.3.2 Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvahelise koostöö märksõnadeks on eelkõige loodushoidlik mõttelaad ja säästev eluviis.

Lisaks on eesmärk leida viise tegevusrühma arendamiseks läbi kogemusvahetuste piiriüleste

LEADER organisatsioonidega.

Kavas on jätkata koostööd Rumeeniaga – Satu Mare piirkonna tegevusrühmaga Microregiunea

Someş-Codru. Nendegi tegevusrühma eesmärkides rõhutatakse piirkonna potentsiaali ja

väärtuste kasutamist, ehk kohaliku toodangu arendamist, mis haakub ka meie rohelisema

Põlvamaa mõttelaadiga. Plaanis on Partnerluskogu ja Satu Mare tegevuspiirkonna ettevõtjate

inspiratsioonikorjed, külastades Põlvamaal traditsioonilist ökofestivali ja Satu Mares tuntud

ploomifestivali.

Koostööd planeeritakse jätkata ka Soome tegevusrühmade YHYRES ja Kuudestaanga ning

Seinäjoki Rakenduskõrgkooliga. Koostöös keskendutakse loodustoodete ja metsasaaduste

kasutamisele ettevõtluses, luues koostöövõimalusi Partnerluskogu tegevuspiirkonna ettevõtjate

ja Soome partnerite ettevõtjate vahel. Algatatakse hübriidenergia alane koostöö, et suurendada

tegevuspiirkonnas taastuvate energiaallikate kasutamist ja parandada energiatõhusust.

Pikaajalise koostööpartneri Ukmerge tegevusrühmaga Leedust jätkub eelkõige

külakogukondadele ja noortele suunatud koostöö. Peamiseks eesmärgiks on toetada algatusi,

mis läbi silmaringi laiendamise suurendavad noorte initsiatiivikust ja toetavad kogukondade

arenguvajadusi.

4.4 Strateegia rakendamine ja tegevusrühma suutlikkus

4.4.1 Tänased rollid ja tööülesanded

• Põlvamaa Partnerluskogu (edaspidi „Ühing“) kõrgeimaks organiks on üldkoosolek.

Üldkoosoleku pädevuses on ühingu eesmärgi ja põhikirja muutmine, juhatuse liikmete

42

määramine ja tagasikutsumine, kontrollorgani (revisjonikomisjoni v. audiitori)

määramine, juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude

esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine,

aastaaruande, rakenduskava ja strateegia kinnitamine. Üldkoosolek kutsutakse juhatuse

poolt kokku vähemalt 1 kord aastas.

• Igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub 5-9 liiget. Juhatuses

on esindatud kõik kolm sektorit. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kuni 3

aastaks. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas, tavapäraselt kord

kuus. Juhatuse pädevusse kuulub ühingu tegevuse korraldamine, liikmete vastuvõtmine

ja väljaarvamine ning aastaaruande esitamine üldkoosolekule. Juhatuse pädevuses on

tegevuse meetodite ja vormide kindlaksmääramine, ühingu rakenduskava ja strateegia

koostamine, hindamiskomisjoni ettepanekute kinnitamine, tegevjuhi tööle võtmine ja töölt

vabastamine.

• Tegevjuhi ülesanne on organisatsiooni juhtimine ja esindamine, piirkonnale suunatud

arendustegevuste juhtimine, tegevusplaani ja eelarve koostamine ning elluviimise

jälgimine, suhtlemine sihtgruppidega ja kommunikatsiooni korraldamine. Tegevjuht

vastutab strateegia väljatöötamise, seire, elluviimise ja hindamise protsessi eest.

• Teabejuhi ülesanneteks on veebilehe haldamine, teavitustegevuse korraldamine ja

infomaterjalide koostamine, samuti projektikonkursside läbiviimise, taotluste

vastuvõtmise ja hindamiskomisjoni tehnilise töö korraldamine ja koordineerimine.

• Raamatupidaja tööülesanneteks on tegevusrühma raamatupidamine, maksetaotluste

koostamine makseagentuurile ja projektitoetuse taotlejate nõustamine.

• Taotluste hindamist teostab 3-7 liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kaasatakse eksperte

väljastpoolt. Hindamiskomisjoni liikme esitatud või temaga seotud taotluste arutlusel

peab vastav komisjoni liige ennast otsuse tegemisest taandama. Riskide

vähendamiseks määratakse hindamiskomisjoni liikmetele asendusliikmed.

Hindamiskomisjoni töökorrad kinnitab juhatus.

• Strateegia meetmete väljatöötamiseks ja suuremate projektide elluviimiseks kasutab

tegevusrühm eksperte, kellega vajadusel sõlmitakse lühiajaline töövõtuleping.

4.4.2 Tegevusrühma finantseerimine ja jätkusuutlikkus

Tegevusrühma jätkusuutlikkuse üks oluline aspekt on rahavoo juhtimine. Tegevusrühma kulud

kaetakse strategiadokumendi rakendamise perioodil EAFRD LEADER-meetme eelarvest ning

liikmemaksudest, mida kasutatakse ka projektide omafinantseeringute ja mitte abikõlblike

kulude katmiseks. Eelarvet jälgitakse ja maksetaotlused rakendusasutustele esitatakse

regulaarselt. Nii tagatakse stabiilne rahavoo liikumine, mille tulemusena vähendatakse

tõenäosust, et tegevuskulude katmiseks puuduvad rahalised vahendid. Erakorraliste asjaolude

ilmnemisel on võimalik taotleda krediitiasutustest laenu, selline kogemus on tegevusrühmal ka

varasemalt olemas. Samuti on võimalikud koostööd teistest allikatest rahastatud projektidega,

kui need aitavad kaasa strateegia elluviimisele.

43

4.4.3 Organisatsiooni arendamine

Partnerluskogu tegevmeeskond on hetkel kaheliikmeline – tegevjuht ja teabejuht.

Kaheliikmeline meeskond on olnud strateegia elluviimiseks piisav, kuid väike koosseis on

sundinud väga hoolega valima millistesse koostööprojektidesse ja arendustegevustesse on

võimalik panustada ja millistesse mitte.

Tegevmeeskond usub, et täiendava ametikoha – meetmejuhi – loomine on vajalik, sest esiteks

see võimaldab rohkem panustada piirkonnaülesesse koostöösse. Teiseks tuleneb täiendava

ametikoha vajadus ka sotsiaalmeetme loomisega tekkivast märkimisväärselt suurenevast

töökoormusest (sotsiaalprojektide fikseeritud maksumus ning nende projektide algatamine

Partnerluskogu poolt, samuti ka kasvav vajadus põhjalikumaks rahavoogude juhtimiseks).

Senisest oluliselt enam tähelepanu vajab tegevmeeskonna poolt ka töö liikmetega – liikmete

aktiivsus on seoses Covid´iga langenud ning selle taastamisesse on vaja panustada

korraldades õppereise, ühisüritusi, seminare jmt.

Tänases hindamiskomisjonis on 8 liiget (seisuga veebruar 2023), kes katavad ära erinevad

valdkonnad (arendusspetsialistid, külavanem, energeetika- ja ehituseksperdid,

noorsootöövaldkonna ning mittetulundussektori esindajad), kuid ei kata sotsiaalvaldkonda.

Sotsiaalmeetme projektide hindamiseks luuakse täiendav hindamiskomisjon, kuhu kaasatakse

sotsiaalvaldkonna asjatundjad.

4.5 Strateegia ning selle meetmete seire ja uuendamine

Strateegia elluviimise seire ja hindamine on tegevmeeskonna roll ning selle eest vastutab

tegevjuht. Tegevusrühm kogub ja analüüsib andmeid järjepidevalt, et jälgida strateegia

elluviimist ja hinnata selle mõju tegevuspiirkonnale. Strateegia hindamisest ja rakendamisest

antakse regulaarselt ülevaadet tegevusrühma liikmetele ning teistele huvitatud osapooltele. See

lähenemine tagab pideva ülevaate strateegia täitmisest ja võimaldab reageerida muutustele.

Strateegia meetmete seire jaguneb kaheks:

1. Meetmete indikaatorid, mis on esitatud tabelis 5. Nende järgmiseks käivitame süsteemi,

kus taotleja esitab taotluse, lõpparuande ning lihtsa küsitlusvorm, mis saadetakse 1

aasta peale projekti lõppu. Viimane on vajalik, sest mitmed mõjuindikaatorid (näiteks

lisandväärtuse kasv, uute töökohtade loomine jmt) ei näita mõju vahetult peale

investeeringu tegemist, vaid hiljem.

2. LEADER tulemusnäitajad, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2021/2115 I lisast ning mis on esitatud tabelis 6.

44

Tabel 5. Meetmete seireks vajalike indikaatorite kogumise allikad

Meede Indikaatorid ka nende kogumise allikad

Kasvumeede • Piirkonna ettevõtete poolt loodav lisandväärtuse kasv.

o Kogumise allikas:

▪ Riiklikust statistikast näeme üldist dünaamikat ning võrdlust teiste

piirkondadega

▪ Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne11 annavad

võimaluse hinnata, kas toetatavad ettevõtted kasvavad kiiremini kui

piirkonna keskmine.

• Piirkonda laekuv tulumaks elaniku kohta

o Kogumise allikas: Rahandusministeerium

• Projektidega loodud töökohtade arv

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne

Heade

algatuste

meede

• Uute ja/või parandatud kohalikul ressursil baseeruvate toodete / teenuste

arv.

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne

• Projektidega säilitatud ja loodud töökohtade arv

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne

• Projektidest toetatud kogukonnateenuste pakkujate hulk, lisandunud

kogukonnateenuste hulk ja teenuste kasutajate arv

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne

• Toetust saanud turvalisuse suurendamisesse panustavate algatuste ja

kasusaajate arv

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne

Silmaringi

meede

• Toetatud algatuste arv ja osalejate arv.

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne

• Noortele suunatud sündmuste (õppereiside, õppepäevade) ja osalejate arv.

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne

Sotsiaalmeede • Toetatud algatuste arv

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud rahuldatud projektitaotlused

• Algatustel osalejate arv

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud prognoos taotluses ja hilisem aruanne

• Sotsiaaltöötajate õppereisidel osalejate arv ja nende rahulolu

o Kogumise allikas: Taotlejate esitatud lõpparuanne

11 Partnerluskogu poolt loodav lihtne küsitlusvorm, mis saadetakse 1 aasta peale projekti lõppu.

Vajalikkuse põhjendus: lisandväärtuse kasv, uued töökohad jmt ei teki kohe investeeringu tegemisel,

vaid hiljem.

45

Tabel 6. LEADER tulemusnäitajad (PRIA; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2021/2115 I lisa)

Tulemusnäitaja nimi Mõõtühik

Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus investeeringute

kaudu maapiirkondades: Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa

keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja

nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades

Toetatud tegevuste ehk projektide

arv

Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: ÜPP projektides

toetatud uued töökohad

Täistööajale taandatud uute

töökohtade arv

Maamajanduse arendamine: ÜPP toetusel arendatud

maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv

Toetust saanud ettevõtete arv

Maamajanduse arukas üleminek: Toetatud arukate külade

strateegiate arv

Toetust saanud arukate külade

strateegiate arv

Euroopa maapiirkondade ühendamine: Nende maapiirkondade

elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust

teenustele ja taristule ÜPP toetuse kaudu

Projektidest kasu saanud rahvastik

ja nende osakaalu %

maarahvastikust.

Sotsiaalse kaasatuse edendamine: Toetatud sotsiaalse

kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv

Projektides osalevad isikud ja

nende osakaal maarahvastikust.

Mõlemate näitajate jälgimiseks kogutakse andmeid erinevatest allikatest – e-PRIA´st,

Statistikaametist ning taotlejate esitatud taotlustest ja aruannetest. Tegevmeeskond kogub

andmeid ja analüüsib tulemusi regulaarselt. Analüüsi tulemusi tutvustatakse juhatusele, kelle

pädevuses on vajadusel algatada muudatused.

Strateegia uuendamine kehtivusperioodi jooksul võetakse ette juhul kui ilmneb, et mingil

põhjusel meetmed ei ole enam asjakohased, näiteks:

• Olulised muutused väliskeskkonnas. Juhul kui selline vajadus ilmneb, teeb juhatus

strateegia muutmise ettepaneku üldkoosolekule, kelle otsuse alusel on muutmine

võimalik algatada.

• Taotluste olulise alalaekumise korral on juhatusel õigus muuta eelarve jaotust meetmete

lõikes.

46

5 STRATEEGIA RAHASTAMISKAVA

5.1 Planeeritav eelarve ja jaotus meetmete lõikes

Tänase eelarve planeerimise lähtekoht on hinnang, et eelarve maht uuel perioodil on

võrreldavas suurusjärgus eelmise perioodi eelarvega, millele lisandub sotsiaalvaldkonna

eelarve. Kui tegelik eelarve muutub rohkem kui 10%, siis peame vajalikuks finantsressursside

jaotus üle vaadata ning viia sisse vajalikud täiendused.

Allolevas tabelis on kajastatud strateegia elluviimise eelarve jagunemine meetmete vahel ning

omafinantseeringu määrad. Meetmete elluviimise eelarve moodustab ca 80% kogueelarvest,

ülejäänud ca 20% ehk 485,8 tuh eur on tegevusrühma strateegia elluviimise kulud.

Tabel 7. EAFRD toetuse eelarve ca 1,537 mln euro jagunemine meetmete vahel

Meede Minimaalne ja

maksimaalne

toetuse

suurus, euro

Osakaal

EAFRD

LEADER

eelarvest, %

Toetus, % Omafinant-

seering, %

EAFRD

vahendite

eelarve,

euro

Kasvumeede 100 000 30,00% 60,00% 40,00% 461 000

Heade algatuste meede 30 000

45,00% 85,00% 15,00% 692 000

Silmaringi meede 30 000 25,00% 85,00% 15,00% 384 000

Tabel 8. Sotsiaalvaldkonna toetuste toetuse ja omafinantseeringu suurused

Meede Minimaalne ja

maksimaalne toetuse

suurus, euro

Osakaal ESF+

eelarvest, %

Toetus, % ESF+

vahendite

eelarve,

euro

Sotsiaalmeede Määratakse taotlus-

voorude põhiselt

100,00% 100,00% 331 595

47

6 LISAD

6.1 Lisa 1. Liikmete nimekiri

1. Aare Veetsmanni Metsanurga talu

2. AS Krootuse Agro

3. Folgisellide Selts

4. Jalgpalliklubi „Lootos“

5. Kanepi vallavalitsus

6. Kooraste Küla Selts

7. Krootuse Kultuuriselts

8. Kukesaare talu

9. Lennart Liba

10. Lutsu Teatri Selts

11. Meelis Kokkmaa

12. MTÜ Rosma Küla Selts

13. MTÜ Head Teil Teen

14. MTÜ Kiidjärve Küla Selts

15. MTÜ Koduküla Valgjärve

16. MTÜ Külateater Virvendus

17. MTÜ Kultuuriselts Viruskundra

18. MTÜ Lahedalt Lendama

19. MTÜ Laho Küla Selts

20. MTÜ Põlgaste Jahtkond

21. MTÜ Postitee

22. MTÜ Saverna KesKus

23. MTÜ Taevaskoja

24. MTÜ Vastse-Kuuste Naisteklubi Kolmapäev

25. MTÜ Vastse-Kuuste valla Spordiklubi Känguru

26. MTÜ Võhanduveere

27. OÜ Agriline

28. OÜ Ala Juusa

29. OÜ Aniit Disain

30. OÜ Filomela

31. OÜ Fri Puit

32. OÜ Guido Mööbel

33. OÜ Kadi Einola

34. OÜ Kaska-Luiga

35. OÜ Lokko Talu

36. OÜ Maaenergia

48

37. OÜ Meritex

38. OÜ Põlva Agro

39. OÜ Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus

40. OÜ Valgemetsa Puhkeküla

41. Põlva vallavalitsus

42. Põlvamaa Põllumeeste Liit

43. Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda

44. Räpina vallavalitsus

45. SA Põlva Sport

6.2 Lisa 2. Kasutatud piirkondlike ja regionaalsete arengudokumentide loetelu

1. Põlvamaa Partnerluskogu strateegia 2014-2023

2. Kanepi valla arengukava

3. Põlva valla arengukava

4. Räpina valla arengukava

5. Põlvamaa arengustrateegia 2035+

6. Põlvamaa rohemajanduse analüüsi lõppraport

7. Kagu-Eesti mainekujunduse kava

8. Lõuna-Eesti turismistrateegia

9. Heaolu arengukava 2023-2030

10. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

11. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021-2027

Ühisstrateegia 2023-2027 on vastu võetud Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosoleku otsusega 28. aprill 2023. a.

Redaktsioonilised muudatused on vastu võetud Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse otsusega 04. oktoober 2023. a.

Muudatused on vastu võetud Põlvamaa Partnerluskogu üldkoosoleku otsusega 13.juuni 2024.a.

Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood 70005967

REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

[email protected] 05.07.2024 nr 13-40.5/24/85-3

Põlvamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2027

muudatus

Edastame muudetud strateegia.

Lugupidamisega

Malle Mandel

peaspetsialist

Arengutoetuste osakond

Menetlusbüroo

Lisad:

Muudetud strateegia

Markeeritud muudatused

Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 585 44952

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

PRIA

Märge tehtud: 05.07.2024

Kehtib kuni: 4.07.2099

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Põlvamaa Partnerluskogu Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 4.2- 19/3241-2

Põlvamaa Partnerluskogu strateegia muudatuste heakskiitmine

Anname Teile teada, et strateegia muudatus vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumi

miinimumnõuetele.

Kiidame Teie poolt esitatud strateegia muudatuse heaks ning Teil on õigus rakendada uuendatud

strateegiat tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 9. juulist.

Otsus kehtestatakse regionaalministri 30.05.2023 määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. PRIA kinnitus strateegia nõuetele vastavuse osas, Põlvamaa_PRIA_kinnitus.asice

2. Muudetud strateegia, Muudetud_strateegia.asice

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi

Tugiteenuste Keskus

Kai Kalmann-Jotautas, 625 6136 [email protected]

Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood 70005967

REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

[email protected] 02.07.2024 nr 13-40.5/24/85-2

Põlvamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2027

muudatus

MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu esitas PRIA-le strateegia 2023-2027 muudatuse koos selle

vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta.

PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus

vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele.

Lugupidamisega

Aime Ilves

juhtivspetsialist

Arengutoetuste osakond

Lisa: Väljavõte üldkoosoleku protokollist Põlvamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2027

muutmise kohta

Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 5854 4952

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

PRIA

Märge tehtud: 02.07.2024

Kehtib kuni: 1.07.2099

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12