(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

14.08.2024

Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal)

§ 1. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1)  paragrahvi 14 lõiget 21 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kehtiva kaevandamisloaga alale, kus maavara on ammendunud, tähtajaliselt kuni 40 aastaks,

kui kaevandamisloa omaja on kirjalikult kinnitanud, et taotletavat ala kaevandamiseks ei

kasutata ja on nõustunud ala maakasutusõiguse muutmisega.“;

2) paragrahvi 80 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 90 lõikes 51 sätestatud juhul läheb korrastamiskohustus ala osas,

mille ulatuses vähendatakse kaevandamiseks kasutada antud ala, üle hoonestusõiguse omajale

ehitusloa saamisel.

(22) Hoonestusõiguse enampakkumise tulemusel sõlmitava lepingu ülesütlemisel või lepingu

lõpetamisel enne ehitusloa saamist läheb käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud

korrastamiskohustus tagasi kaevandamisloa omajale.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud juhul sätestatakse korrastamise eesmärk ning

vajaduse korral muud korrastamise tingimused planeeringuga, projekteerimistingimustega või

muu asjakohase dokumendiga, millega nähakse ette ala kasutamine taastuvenergia ehitise

ehitamiseks. Seejuures lähtutakse ala korrastamise eesmärgi seadmisel kehtivale

kaevandamisloale kantud korrastamissuunast, kui see on asjakohane.

(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud ala korrastamisele ei kohaldata käesolevas

seaduses sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punkt 2 ja lõige 6.“;

3) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 80 lõikes 21 nimetatud hoonestusõiguse omaja korrastab § 14 lõike

21 punktis 4 nimetatud ala hoonestusõiguse seadmise lepingus määratud ajaks, enne

hoonestusõiguse lõppemist.“;

4) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:

„(51) Riigile kuuluva kinnisasja või selle osa, mis on kehtiva kaevandamisloaga määratud

kaevandamiseks, võib riigivaraseaduses sätestatud korras anda teisele isikule kasutamiseks

taastuvenergia ehitise ehitamise eesmärgil, kui maavara sellel alal on ammendunud ja

kaevandamisloa omaja on nõustunud maakasutusõiguse ala muutmisega.

(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud kinnisasja või selle osa taastuvenergia ehitise

ehitamise eesmärgil kasutamise õigust taotlev isik esitab riigivara valitsejale või volitatud

asutusele hoonestusõiguse taotluse, milles märgitakse vähemalt:

1) taotluse esitaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed;

2) taotletava kinnisasja aadress, katastritunnus ja koormatava ala pindala;

3) kavandatava ehitise või ehitiste kirjeldus ja püsimise tähtaeg;

4) taotletava hoonestusõiguse tähtaeg;

5) muust õigusaktist tulenevad või pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased

hoonestusõiguse taotlemisega seotud andmed.

(53) Käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud taotlusele lisatakse vähemalt:

1) kinnisasja või selle osa asendiplaan, millel on märgitud koormatava ala asukoht kaardil,

koordinaadid ja ala pindala;

2) taotleja kinnitus, et ta on teavitanud taotluse esitamisest koormatava ala asukoha kohaliku

omavalitsuse üksust;

3) olemasolu korral viide kehtestatud planeeringule ning ehitise püstitamise aluseks olev

ehitusprojekt või projekteerimistingimused;

4) markšeiderimõõdistus või geoloogilise uuringu aruanne, millest nähtub maavara

ammendumine või muu vajadus maavaravaru ümberhindamiseks;

5) kaevandamisloa omaja allkirjastatud kinnitus, et maavara on ammendunud, taotletavat ala

kaevandamiseks ei kasutata ja ta nõustub riigile kuuluva kinnisasja või selle osa

maakasutuslepingu muutmisega, mis on kaevandamisloa aluseks;

6) muust õigusaktist tulenevad või pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased

hoonestusõiguse taotlemisega seotud dokumendid.

(54) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras tuleb taastuvenergia ehitise ehitamisega

koormatav kinnisasi korrastada viie aasta jooksul hoonestusõiguse saamist arvates terviklikult

viisil, mis aitab saavutada kliimaneutraalsust ning käivitada ala looduslike funktsioonide ja

elurikkuse taastumist.

(55) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 52 ja 53 nimetatule lisatakse taotlusele: 1) taotletava ala terviklik kliimaneutraalsust toetav, elurikkuse ja ökosüsteemi looduslike

funktsioonide taastumist soodustav korrastamislahendus;

2) CO2 seirekava, millest nähtub CO2 sidumine või kasvuhoonegaaside vähendamine.“.

1) taotletava ala terviklik kliimaneutraalsust toetav, elurikkuse ja ökosüsteemi looduslike

funktsioonide taastumist soodustav korrastamislahendus;

2) CO2 seirekava, millest nähtub CO2 sidumine või kasvuhoonegaaside vähendamine.“;

5) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnisasja kasutamiseks andmisega seotud kulud

ja kaevandamisloa omajale taastuvenergia ehitise ehitamisest või selle ettevalmistamisest või

mittetähtaegsest korrastamisest tekkiva otsese varalise kahju kannab taastuvenergia ehitise

ehitamiseks õiguse saanud isik.“;

§ 2. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduse § 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel ei ole riigivara kasutamiseks andmisel

Vabariigi Valitsuse nõusolekut vaja:

1) eluruumi kasutusse andmisel kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks;

2) käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel;

3) enampakkumisega kinnisasja kasutamiseks andmisel taastuvenergia tootmise eesmärgil.“.

§ 3. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 182 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Põhjendatud juhul võib katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba,

määrata mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarbega samal ajal muid sihtotstarbeid, kui

muu sihtotstarbe määramiseks on maapõueseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud luba.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …. ……. 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

Tallinn, …. ……. 2024

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

05.09.2024 nr 14-6/24/4213

Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine

kaevandamisloaga alal) eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja

seletuskirja. Palume teie kooskõlastust viieteistkümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude

infosüsteemis avaldamise arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1) Eelnõu

2) Eelnõu seletuskiri

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Mäetööstuse

Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Taastuvenergia Koda,

Tuuleenergia Assotsiatsioon

Teadmiseks: Maa-amet

Reeli Sildnik, 626 0758

[email protected]

1

14.08.2024

Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal )

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigimaa, millel on

maavara ammendunud, kasutusse taastuvenergia ehitise ehitamiseks, sh taastuvenergiajaamade

rajamiseks ja taastuvenergia tootmiseks. Eelnõus sätestatakse kaevandamisloakohasel

mäeeraldisel taastuvenergia ehitise ehitamise lubamise põhilised tingimused. Ammendunud

maavaraga mäeeraldiste ning kaevandatud alade kasutamine võimaldab kiirendada

taastuvenergeetika kasutuselevõttu ja aidata saavutada energiamajanduse korralduse seadusega

(edaspidi EnKS) seatud eesmärki toota aastast 2030 taastuvelektrit mahus, et lõpptarbijale

suunatav elektri maht oleks kaetud.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Reeli Sildnik

(626 0758, [email protected]) ja energeetikaosakonna rohepöörde

projektijuht Sille Uusna-Rannap (625 4443, [email protected]).

Eelnõu sisendandmed valmistasid ette Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind

(5476 0772, [email protected]), geoloogia osakonna juhataja Reet Roosalu (5723 9670,

[email protected]), riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (5698 0664,

[email protected]) ja õigusosakonna jurist Maiu Merisalu (5388 1510,

[email protected].

Keeleliselt toimetas eelnõu Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja

Aili Sandre (5322 9013, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Annemari Vene (5565 5707,

[email protected]) ja Elin Liik (626 0725,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest:

1) eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 (kinnitatud

18.05.2023, muudetud 29.02.2024) punktiga 6.1.1, mis seab eesmärgiks kiirendada

taastuvvõimsuste planeerimist, rajamist ja võimalust võrku pääseda;

2) muudatus on seotud 2023. aasta 20. novembril jõustunud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 2018/2001 ja

kehtestati ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu

edendamiseks. Direktiivi artikli 15b lõike 3 kohaselt soosivad liikmesriigid

taastuvenergiaks sobivate alade mitmeotstarbelist kasutust. Taastuvenergiaprojektid

peavad olema kooskõlas nende alade olemasolevate kasutusviisidega.

Muudatuste tegemisel tuginetakse EnKSis seatud eesmärgile toota aastast 2030 sama palju

taastuvelektrit, kui on riigisisene tarbimine.

2

Muudatuste vastu on huvi üles näidanud taastuvenergia arendajad (Eesti Energia AS,

Enefit Green ja Gren Eesti) ja turba kaevandamisega tegelev ettevõtte (Tootsi Turvas AS), kelle

mitu mäeeraldist on osaliselt ammendunud või ammendumas ja neid saaks uuel eesmärgil

kasutusele võtta. Eesti Energia AS on 17.10.2023 kirjaga nr 21-6/23/11 teinud oma ettepanekud

riigimaade võimalikuks kasutamiseks taastuvenergia lahenduste pakkumisel. Tootsi Turvas AS

nõustus ja ühines Eesti Energia AS ettepanekutega. Ettepanekuid on huvipooltega

Kliimaministeeriumis ka arutatud, et koondada infot seadusemuudatuse tegemiseks. Arutelude

põhjal valmistas Maa-amet ette ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Kliimaministeerium on

eelnõu ettevalmistamisel tuginenud suures osas Maa-ameti ettevalmistatud ettepanekutele

õigusaktide muutmiseks.

Eelnõukohase seadusega muudetakse maapõueseadust (RT I, 21.12.2023, 2), riigivaraseadust

(RT I, 06.07.2023, 84) ning maakatastriseadust (RT I, 17.03.2023, 56).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kliimamuutuste ja muutunud julgeolekuolukorra tõttu on nii Eestis kui ka Euroopas seatud

eesmärk kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. 2022. aastal võeti vastu energiamajanduse

korralduse seaduse muudatus, millega sätestati eesmärgiks, et aastaks 2030 peab vähemalt 65%

riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (elektri-, transpordi-, soojus- ja

jahutusenergia lõpptarbimine kokku) moodustama taastuvenergia. Seejuures nähti ette, et

aastaks 2030 peab elektrienergia summaarne lõpptarbimine moodustama 100 protsenti.

Eelnõukohases elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muudatuses

nähakse ette, et mitte ainult aastaks 2030 vaid ka aastast 2030 peab elektrienergia eesmärk

summaarne lõpptarbimine moodustama 100 protsenti. On oluline, et ka edaspidi suudetakse

riigis toota nii palju taastuvelektrit, et lõpptarbijatele suunatav elektri maht oleks kaetud. Kui

lõpptarbijate arv ja tarbimismaht kasvab, peab kasvama ka taastuvelektri tootmise maht.

Eestis on suurim potentsiaal taastuvenergia osakaalu kasvuks tuuleenergial. 2030. aastast alates

seatud eesmärgi saavutamiseks on oluline leida taastuvenergia ehitistele võimalikult sobivad

asukohad. Rikka loodusega riigis on tähtis leida tasakaal kasvuhoonegaase vähendava

energiatootmise võimaluste ja võimalikult väikese keskkonnahäiringu vahel. Eriti aktuaalne on

see tuuleparkide rajamisel, sest tuulikutel on oluline keskkonnamõju ja need on ka visuaalse

häiringu objektid.

Kaevandamisloaga aladel on keskkonnahäiring juba toimunud või toimumas. Olukorras, kus

sama kaevandamisloaga ala mõnes piirkonnas on maavara ammendunud, puudub

kaevandamisloa omajal motivatsioon ala osaliseks taastamiseks või siis väheväärtusliku varu

edasiseks kaevandamiseks senikaua, kuni kaevandamisluba kehtib. Sageli on

kaevandamislubade kestused mitmekümneid aastaid, mistõttu jäävad pikaks ajaks suured maa-

alad aktiivse kasutuseta. Sellised, juba rikutud alad, sobivad hästi taastuvenergia tootmiseks

koos ala elurikkust taastumist ja kliimaeesmärke toetava korrastamisega. Taastuvenergia

ehitise, millest saadav tulu võiks korrastamist motiveerida, ehitamine on aga lubatud vaid alal,

mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud

ka kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust1.

Seega on tekkinud olukord, kus taastuvenergia ehitistele tuleb leida võimalikult vähese

keskkonnahäiringuga alad. Ammendatud mäeeraldisega ala on ala, millel keskkonnahäiring on

1 Maapõueseadus § 14 lg 21.

3

toimunud ja mida taastuvenergia ehitis aitaks korrastada ja kliimamuutuste kontekstis positiivse

mõjuga tegevuseks kasutusele võtta, aga taastuvenergia tootmiseks kasutada ei saa.

Probleem puudutab taastuvenergia arendajaid, kes otsivad alasid, millel taastuvenergia ehitiste

mõju nii keskkonnale kui ka inimestele on võimalikult väike. Sobivate tuuleoludega alade

leidmine on samas keeruline. Samuti puudutab probleem kaevandamisloa omajaid, kes

lükkavad ammendatud mäeeraldisega alade korrastamist võimalikult kaugele tulevikku, sest

varasem korrastamine on kaevandamisloa omajale üksnes kulu, aga tulu sellest ei saada.

Puudutatud on ka riik ja ühiskond, sest heade eeldustega riigimaad, mida saaks kasutada

taastuvenergia tootmiseks, seisavad kuni kaevandamisloa lõpuni ja ala korrastamiseni

kasutuseta.

Kuigi huvi alade kasutamiseks on nii taastuvenergia arendajatel kui ka kaevandamisloa omajal,

ei näe kehtiv õigus ette võimalust kaevandamisloa alusel lubada muid tegevusi peale

kaevandamise.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõike 21 kohaselt võib Kliimaministeerium või

Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:

1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille

kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud

kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust;

2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole

kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara

kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;

3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise

uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa

taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, kui ta ei ole käesolevas lõikes

sätestatud loa andja, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.

MaaPSi § 14 lõike 3 kohaselt ei tohi mäeeraldisest välja jätta maavara, mille kaevandamine ei

ole edaspidi majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud.

Rakendamiseks vajalikud sätted tulenevad ka riigivaraseadusest, mis reguleerib riigivara

kasutamisele andmise tingimusi, ja maakatastriseadusest, milles reguleeritakse, millistel

tingimustel on võimalik mäetööstusmaa (turbatootmismaa jms) sihtotstarbega kinnisasjale

määrata muud sihtotstarvet.

Selleks, et riigi omandis olevale kinnisasjale, millel on kehtiv kaevandamisluba, kuid enam

kaevandamist ei toimu, saaks rajada taastuvenergia ehitisi ja teha ehitamiseks eeluuringuid, on

kehtiva õiguse kohaselt vaja muuta kaevandamisluba ja rendilepingut. Kinnisasja osa tuleb

arvata välja mäeeraldisest ning rendile antava maa hulgast, kaevandatud ala korrastada ning

muuta või lisada uus maa sihtotstarve. Kui see tehtud, saab riik maaomanikuna kuulutada välja

enampakkumise hoonestusõiguse seadmiseks, taastuva energia ehitiste ehitamiseks ning

majandamiseks.

Kehtiva õiguse kohase protsessi läbimine tähendaks ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suurt

aja ja muu ressursi kulu. Samuti tähendaks protsessi läbimine menetlusi mitmes

valitsusasutuses, sh Vabariigi Valitsuse tasandil. Seni ei ole ühegi ammendatud mäeeraldisega

ala suhtes sellist protsessi ette võetud. Ettevõtjal on otstarbekam enne ala korrastamist oodata

ammendatud mäeeraldisega alal kaevandamisloa lõppfaasi. On tõenäoline, et muutusteta

õigusaktides taastuvenergia ehitisi ammendatud mäeeraldisega aladele ei ehitata.

4

Eelnõu eesmärgid on:

1) luua võimalus võtta taastuvenergia majanduslikult efektiivsemalt tootmiseks

kasutusele alad, millele taastuvenergia ehitiste rajamine on seni olnud reeglite tõttu

ebamõistlikult keeruline;

2) kiirendada sobivatele aladele juurdepääsu lihtsustamisega taastuvenergia

kasutuselevõttu ja üleminekut süsinikuneutraalsusele;

3) motiveerida ammendatud mäeeraldisega alade kiiremat korrastamist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist: § 1 sätestab maapõueseaduse muudatused, § 2

riigivaraseaduse muudatuse ja § 3 maakatastriseaduse muudatuse.

§ 1. Maapõuseaduse muutmine

Paragrahvi 1 punkt 1 – maapõue ja maavara kaitse põhimõtteid reguleeriva § 14 lõikesse 21

lisatakse punkt 4, mis annab võimaluse kehtiva kaevandamisloaga maardla alale, kus maavara

on ammendunud, Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutuse nõusolekul

lubada tähtajaliselt ehitada taastuvenergia ehitisi. Tähtaeg on vajalik riigivaraseaduse § 19

lõike 2 punkti 2 tõttu maakasutuslikul eesmärgil, et anda riigivara kasutuseks pikemaks ajaks

kui kümneks aastaks.

MaaPSi § 14 lõike 2 punkti 3 kohaselt peetakse taastuvenergia ehitisena silmas

elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadet ja

selleks vajalikku taristut. Eeskätt võib kaevandamisalade kasutamine olla sobiv tuuleparkide ja

päikeseparkide rajamiseks. Taristuna võib käsitada teid, kraave, elektriliine ja teisi

elektripaigaldisi, salvestusseadmeid jne.

Eelnõus sätestatakse riigimaal asuvale mäeeraldisele, kus maavara on ammendunud,

taastuvenergia ehitise rajamiseks tähtaeg, kuna maa on piiratud ressurss ning aja jooksul võib

maa osutuda vajalikuks muudeks tegevusteks. Eelnõus nimetatud 40aastane ligikaudne periood

sisaldab aega, mis kulub projekti kavandamisele ja uuringutele, planeerimis- ja loamenetlusele,

ehitamisele, tuuliku eluea jooksul töötamisele, demonteerimisele ja ala korrastamisele.

Kehtiva kaevandamisloaga alal taastuvenergia ehitise rajamise lubamise eeldus on

kaevandamisloa omaja kinnitus, et kasutusse antavat osa mäeeraldisest ja teenindusmaast ei ole

võimalik enam kasutada kaevandamiseks. Kaevandamisloa omaja peab andma kinnituse, et

taotletavat ala enam kaevandamiseks ei kasutata, ja nõustuma maakasutusõiguse ala

muutmisega. Seega kaevandamisloa omaja ja taastuvenergia arendaja peavad olema jõudnud

kokkuleppele ala kasutamises. Eeldatavasti on loa omajal huvi kokkuleppe sõlmimiseks

olemas, sest väheneb ala, mille eest tuleb maksta kaevandamistasu. Kokkulepe annab

taastuvenergia arendajale ka aluse teha ettevalmistusi uuringuteks või uuringutega alustada.

Paragrahvi 1 punkt 2 – uuritud ja kaevandatud maa korrastamise kohustust reguleerivasse

§ 80 lisatakse lõiked 21–24, mille kohaselt läheb taastuvenergia tootmiseks kaevandamisloaga

kasutataval mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal kaevandatud maa lõplik korrastamiskohustus

üle hoonestusõiguse omajale, kui antakse ehitusluba taastuvenergia ehitise ehitamiseks.

Korrastamiskohustuse üleminek taastuvenergia arendajale on põhjendatud, kui on juba saadud

taastuvenergia ehitise ehitusõigus. Korrastamiskohustuse üleminek lepitakse kokku maavara

kaevandamiseks maa kasutada andmise lepingu muudatusega. Korrastamiskohustus antakse üle

hoonestusõiguse omajale enampakkumise tulemusel sõlmitava lepinguga.

5

Kaevandamisloa omaja maakasutusõigus lõpeb maa-ala osas, mille ulatuses vähendatakse

kaevandamiseks kasutada antud ala taastuvenergia tootmise eesmärgil. Seejärel saab taotleda

kaevandamisloa kehtetuks tunnistamist, kui ala on muudetud ehitusaluseks platsiks või

korrastatud vastavalt planeeringule.

Lõikes 22 täpsustatakse hoonestusõiguse enampakkumise tulemusel sõlmitava lepingu

ülesütlemisele või lõpetamisele järgnevat olukorda ja korrastamiskohustuse täitmist, kui see

läheb tagasi kaevandamisloa omajale.

Lõikes 23 täpsustatakse korrastamiskohustusega seotud asjaolusid ja tingimusi.

Kaevandamiseks kasutada antud maa-alast eraldatava ala korrastamise eesmärk ning vajaduse

korral muud korrastamise tingimused tuleb seada planeeringuga, projekteerimistingimustega

või muu asjakohase dokumendiga, näiteks poolte kokkulepe, millega nähakse ette ala

kasutamine taastuvenergiaehitise ehitamiseks. Kaevandamisloaga määratud korrastamissuuna

kohaldamine on asjakohane ainult juhul, kui see kattub kehtiva planeeringuga, mis reguleerib

nimetatud maa-ala maakasutuse suundi.

Lõikes 24 täpsustatakse, et taastuvenergia tootmiseks kaevandataval alal kohalduvad

maapõueseaduse korrastamisnõuded, mis lubavad maa-ala kujundada metsamaaks, veekoguks,

muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks ning kaevandatud maa

korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma

iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele.

Paragrahvi 1 punkt 3 – korrastamiskohustuse täitmise tähtaega reguleerivasse § 84 lisatakse

lõige 3, mis sätestab, millal hoonestusõiguse saanud isik korrastamiskohustuse täidab:

korrastamine tuleb lõpule viia hoonestusõiguse kehtivuse ajal. Ala korrastamisel tuleb lähtuda

maapõueseaduses sätestatud korrastamise tingimustest ulatuses, millega on reguleeritud

maakasutuse suund. Kui kehtivale kaevandamisloale kantud korrastamissuund on asjakohane,

siis sätestatakse hoonestusõiguse lepingus ala lõplik korrastamise eesmärk vastavalt

kaevandamisloale kantud korrastamissuunast.

Paragrahvi 1 punkt 4 – riigile kuuluva kinnisasja kasutamist reguleerivat § 90 täiendatakse

lõigetega 51–53.

Lõikega 51 luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigile kuuluv kinnisasi või selle

osa kasutamiseks tähtajaliselt huvitatud isikule taastuvenergia tootmise eesmärgil. Nimetatud

eesmärgil võib kinnisasja kasutamiseks anda juhul, kui maavara on ammendunud ning selleks

on andnud nõusoleku Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus ja

kaevandamisloa omaja. Riigile kuuluv kinnisasi antakse kasutamiseks avaliku enampakkumise

teel riigivaraseaduses sätestatud korras ja alustel ning enampakkumise võitjaga sõlmitakse

kokkulepe, millega sätestatakse tingimused planeerimise protsessis osalemiseks,

korrastamiskohustuse täitmiseks ja hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks.

Üldreeglina antakse maapõueseaduse § 90 lõike 4 alusel riigile kuuluv kinnisasi

kaevandamiseks kasutada rendile andmise teel. Selleks, et riigil oleks võimalik juba

kaevandatud, kuid kaevandamisloaga jätkuvalt hõlmatud maad kasutada taastuvenergia ehitise

ehitamiseks, tuleb muuta kaevandamisloa omajaga sõlmitud rendilepingut ning vähendada

kaevandamiseks kasutada antud renditava ala suurust selle osa ulatuses, kus maavara on juba

kaevandatud. Selleks sõlmitakse kaevandamisloa omajaga kokkulepe, et kui ehitusluba

taastuvenergia ehitiste ehitamiseks on antud, siis vabaneb kaevandamisloa omaja

korrastamiskohustusest alal, mille ulatuses tema maakasutusõigus väheneb. Nii vabaneb ka

kaevandamisloa omaja riigile renditasu maksmisest kinnisasja selle osa eest, mida ta

6

kaevandamiseks enam ei kasuta ning kus maavara on ammendunud. Kuna kaasneda võib

vajadus muuta mäetööde protsesse, on mäeeraldise alale taastuvenergiaehitiste ehitamiseks igal

juhul vaja kaevandamisloa omaja nõusolekut.

Taastuvenergia ehitiste ehitamiseks kehtiva kaevandamisloaga maardla alale tuleb tõendada, et

taotletaval alal on mäeeraldise piires maavara ammendatud. Selleks peab olema tehtud

markšeiderimõõdistus2 või geoloogiline uuring ja esitatud markšeideridokumentatsioon või

geoloogilise uuringu aruanne, muid maapõueseadusega nõutud lisaandmeid maavarade registri

vastutavale töötlejale ning mis kinnitavad, et taotletaval alal ei esine aktiivset tarbe- või

reservvaru. Ala taastuvenergia ehitise ehitamiseks kasutusse andmisel peab olema tõendatud,

et taastuvenergiapotentsiaaliga alal on maavara ammendunud. Aktsepteeritud metoodika

mäeeraldisest ülevaate saamiseks on reguleeritud markšeidermõõdistuse täpsustatud nõuetes ja

korras3.

Markšeideridokumentatsioon koosneb seletuskirjast, mõõdistuste tulemustest, arvutustest ja

graafilisest osast. Markšeiderimõõdistuste tulemused ja arvutused kajastavad muuhulgas

kaevandatud, kasutatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud maavara kogust ning jääkvaru,

mäeeraldise piires ja väljaspool seda kaevandatud maavara, setendi või kivimi kogust,

kaevandamisega rikutud ja korrastatud maa andmeid. Kuid juhul, kui maardla maavaravaru

hindamiseks ei piisa ainult markšeideridokumentatsioonist ja see puudutab laiemalt

maavaravarusid, nt aktiivseid reservvarusid, siis on vaja teha geoloogiline uuring, et teha

asjakohaseid otsuseid.

Lõige 52 sätestab nõuded taotlusele, mis tuleb esitada riigimaa volitatud asutusele, kui huvitatud

isik soovib kehtiva kaevandamisloaga riigimaale ehitada taastuvenergia ehitisi. Kui

energiatootjal tekib huvi kaevandamisloaga riigimaale taastuvenergia ehitiste ehitamiseks, siis

on infot kaevandamislubade olemasolu ja kehtivuse kohta võimalik saada keskkonnaotsuste

infosüsteemist KOTKAS4. Samuti võib energiatootja pöörduda nimetatud küsimuses

Kliimaministeeriumi või kaevandamislubade omajaid ühendava erialaliidu poole, näiteks

Turbaliit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit. Infot mäeeraldise piires oleva ala kohta, kus

maavara on ammendatud, valdab konkreetse kaevandamisloa omaja.

Lõige 53 sätestab taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu. Taotlusele tuleb lisada kinnisasja

või selle osa asendiplaan, millele on märgitud taastuvenergia ehitiste ehitamiseks taotletava ala

asukoht kaardil, koordinaadid ja soovitud ala pindala. Esitada tuleb ka kinnitus, et kohaliku

omavalitsuse üksust on teavitatud taotluse esitamisest. Nõude eesmärk on tagada omavalitsuse

teavitamine tema territooriumil toimuvast tegevusest selle võimalikult varajases staadiumis.

Selles etapis ei saa ega peagi kohaliku omavalitsuse üksus olema valmis esitama siduvat

seisukohta, küll aga on oluline, et omavalitsusüksus teaks nii pooleliolevate planeeringute kui

ka tulevikus võimalikult algatavate planeeringute puhul arvestada, et selline taotlus on Maa-

ametile esitatud. Planeeringute kehtestamine ning nende elluviimise küsimused ning

planeerimistegevus laiemalt kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse, samuti

projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmine. Konkreetsel kinnisasjal taastuvenergia

tootmisest ning taastuvenergia ehitise ehitamisest huvitatud isik peab lõikes 51 nimetatud

taotlust esitades arvestama võimaliku kohustusega koostada riigimaal ehitusõiguse aluseks olev

planeering, mis loob võimaluse ehitusloa taotlemiseks ning mäeeraldisele soovitud

taastuvenergia ehitiste ehitamiseks. Planeeringu koostamise käigus on vaja teha

keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning asjakohased uuringud (mõju-uuringud,

2 Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja korra on kehtestanud majandus- ja taristuminister määrusega

03.05.2019 nr 32 maapõueseaduse § 76 lg 9 alusel. 3 Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord. 4 https://kotkas.envir.ee/.

7

ehitusuuringud, liitumisvõimalused).

Samas ei pea planeering ega projekteerimistingimused olema ilmtingimata olemas juba taotluse

esitamise ega isegi maakasutusõiguse andmiseks korraldatava enampakkumise ajaks. Riigile

kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise enampakkumine on võimalik korraldada selliselt, et

enampakkumise võitjaga sõlmitakse esmalt võlaõiguslik kokkulepe, milles lepitakse kokku

enampakkumise võitja õigused ja kohustused planeerimisel ja uuringute tegemisel, tähtaeg

ehitusloa saamiseks, õigus saada hoonestusõigus, kui ehitusluba antakse ning maa

korrastamiskohustuse üleminek. Ehitusloa väljastamise järel sõlmitakse asjaõiguslik

hoonestusõigusleping ja kantakse kinnistusraamatusse hoonestusõigus, mis annab õiguse maa

kasutamiseks ning ehitamiseks. Kui planeerimistegevuse tulemusena selgub, et ehitusluba

taastuvenergia ehitise ehitamiseks ei anta (näiteks keskkonnamõjude strateegilise hindamise

järeldused ei luba ehitustegevust vmt põhjus), siis võlaõiguslik kokkulepe lõpetatakse. Sel juhul

hoonestusõigust ei seata ning korrastamiskohustus jääb kaevandamisloa omajale.

Planeeringu olemasolul tuleb lisada taotlusele viide planeeringule planeeringute andmekogus5.

Teatud juhtudel on võimalik taastuvenergia ehitisi rajada ainult projekteerimistingimuste

alusel. Taotlusele tuleb lisada projekteerimistingimused, kui need on väljastatud. Taotlusele

tuleb lisada markšeiderimõõdistus või muid asjakohaseid lisaandmeid (geoloogiline uuring,

eksperdihinnang jm), millest nähtub maavara ammendumine, ning kaevandamisloa omaja

allkirjastatud kinnitus, et maavara on ammendunud, taotletavat ala kaevandamiseks ei kasutata

ja ta nõustub rendilepingu muutmisega. Lõigetes 52 ja 53 nimetatud andmed ja dokumendid on

olulised lõikes 51 nimetatud kinnisasja kasutamiseks andmise otsustamisel ja enampakkumise

tingimuste kujundamisel.

Enampakkumise tulemus peab viima selleni, et taastuvenergia ehitiste ehitamiseni jõutakse

võimalikult kiiresti. Seda aitaks tagada tingimus, mille kohaselt juhul, kui hoonestusõiguse

seadmise lepingu sõlmimise järel ei alustata viie aasta jooksul tuulikute ehitamist, on riigil õigus

hoonestusõiguse seadmise lepingust taganeda ja leping üles öelda. Enampakkumise tulemusel

lepingu sõlmimisel peab lahendama ka olukorra, mis juhtub siis, kui taastuvenergia ehitiste

ehitamiseni tähtaja jooksul ei jõuta. Riigi vaatest on oluline, et korrastamiskohustuse täitmisel

ei tekiks vaidlusi. Hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel jääb hoonestusõigust omanud isikule

endiselt maa korrastamise kohustus.

Lõikega 54 luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigile kuuluv kinnisasi või selle

osa kasutamiseks tähtajaliselt taastuvenergia ehitise ehitajale, et kasutada kinnisasja mh

kliimaneutraalse maakasutuse võimendamise eesmärgil. Kehtiva kaevandamisloaga riigimaad

saab kombineeritult taastuvenergia projektiga terviklikkuse huvides korrastada ja edaspidiselt

kasutada kliimaneutraalsuse saavutamise ja elurikkuse toetamise eesmärgil mosaiiksemalt mh

märgalaks, sooks, elupaikade loomiseks. Infot kaevandamisloaga riigimaa kliimaneutraalseks

kasutamiseks on võimalik saada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS[1]

keskkonnakaitselubadest, mis on antud turbatootmiseks. Infot konkreetsete alade kohta, kus

maavara on ammendatud või ammendamas, valdab kaevandamisloa omaja.

Lõike 55 kohaselt tuleb taotlusele lisada taotletava ala terviklik kasutuselevõtu lahendus ja info,

kuidas kavandatakse ala muuta ökoloogiliste funktsioonide poolest toimivaks (nt loodusliku

veerežiimi taastumine), elurikkuse taastumist toetavaks ja kliimaneutraalseks, kas CO2

sidumise või kasvuhoonegaaside heite vähendamise kaudu. Selline ülevaatlik ala korrastamise

5 https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning.

8

lahendus on vajalik tõendamaks, kuidas on kavas taotletaval alal korraldada maakasutuse seiret

nii ökosüsteemi funktsioonide ja elurikkuse taastumise jälgimiseks kui ka CO2 sidumise või

kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgil.

Paragrahvi 1 punkt 5 – riigile kuuluva kinnisasja kasutamist käsitlevat § 90 täiendatakse

lõikega 81, millega reguleeritakse taastuvenergia ehitise ehitamise eesmärgil kinnisasja

kasutamise kulude tasumist. Taastuvenergia tootmise ettevalmistamise ja ehitamisega või

ehitisega hõlmatud ala kliimaneutraalseks korrastamisega võivad kaasneda kulud, näiteks

kinnisasja jagamine, kaevandamise ümberkorraldamine, veeärastussüsteemi või veerežiimi

muutmine, juurdepääsutee muutmine jmt. Taastuvenergia ehitise ehitamiseks õiguse saanud

hoonestusõiguse omaja kohustub lisaks kinnisasja kasutamisega seotud kuludele

(hoonestusõigustasu, maamaks) tasuma ka kaevandamisloa omajale otsese varalise kahju selle

tekkimisel. Kui ehitusluba ei ole antud, kannab kulud taastuvenergia ehitise ehitamiseks

taotluse esitanud isik. Varaline kahju võib tekkida näiteks juhul, kui ehitamise käigus

põhjustatakse tulekahju või rikutakse kellegi vara.

§ 2. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt on riigivara pikemaks ajaks kui kümme aastat

kasutamiseks andmise otsustamisel vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut. Riigivaraseaduse § 19

lõiget 5 muudetakse ja lisatakse erandina võimalus otsustada riigivara kasutuseks andmine

tähtajaga üle kümne aasta Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kinnisasi antakse kasutusse

enampakkumise teel taastuvenergia tootmiseks.

Kui taastuvenergia ehitis on ehitatud, on iga kümne aasta järel Vabariigi Valitsuses nõusoleku

uuendamine formaalne ja valitsust ebamõistlikult koormav kohustus. Kui esinevad

taastuvenergia ehitise kasutusloa kehtetuks tunnistamise alused või muud alused, miks ehitise

käitamine peatatakse, on võimalik ka hoonestusluba ja maakasutusõigus lõpetada. Vabariigi

Valitsuse nõusolekust loobumine võimaldab vähendada taastuvenergia tootmiseks

maakasutusõiguse andmise menetlusteks kuluvat aega ning töö- ja halduskoormust.

Riigivaraseaduse § 19 lõiget 5 muudetakse ülaltoodu alusel ka normitehniliselt: lõike 5 senisest

tekstist moodustatakse punktid 1 ja 2 ning lisatakse punkt 3.

§ 3. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses § 182 lõiget 4 täiendatakse ja lisatakse võimalus katastriüksusele, millele on

antud kaevandamisluba, määrata põhjendatud juhul mäetööstusmaa või turbatööstusmaa

sihtotstarbega samal ajal muid sihtotstarbeid. Selleks on vajalik maapõueseaduse § 15 lõikes 1

nimetatud asutuse luba. Muu sihtotstarbe määramine on põhjendatud näiteks juhul, kui kehtiva

kaevandamisloaga mäeeraldise ala on vaja kasutada taastuvenergia tootmiseks, taastuvenergia

ehitise ehitamiseks, riigikaitseliseks tegevuseks või muuks riigile strateegiliselt oluliseks

tegevuseks. Samuti toetab see kaevandatud maa kiiremat osalist korrastamist ning selle riigile

muuks kasutamiseks tagastamist, näiteks maatulundusmaana.

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb katastriüksusele, millele on antud kaevandamisluba, määrata

kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. See säte ei

võimalda kehtiva kaevandamisloaga maadele muud sihtotstarvet määrata. Muudatusega

antakse kohalikule omavalitsusele võimalus põhjendatud juhul määrata kehtiva maavara

kaevandamise loa korral katastriüksusele rohkem kui üks sihtotstarve. Sihtotstarbe muutmiseks

on vajalik maapõueseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud Kliimaministeeriumi või Vabariigi

Valitsuse volitatud asutuse luba.

9

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

Maapõueseaduse § 14 lõike 2 punktis 3 on defineeritud maapõueseaduses kasutuse olev mõiste

„taastuvenergia ehitis“, mille all mõeldakse elektrituruseaduse tähenduses taastuvat

energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja selleks vajaliku taristu ehitamist.

Taastuvate energiaallikate loetelu on sätestatud elektrituruseaduse §-s 57. Eelnõus kasutatakse

ka mõistet „maa kasutamine taastuvenergia tootmiseks“, kuna lisaks taastuvenergia ehitiste

ehitamisele võib olla vaja rajada ka muid taastuvenergia tootmiseks vajalikke rajatisi, näiteks

teid, elektripaigaldisi, siderajatisi, salvestusseadmeid jne.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Kaudselt puudutab eelnõu 2023. a 20. novembril jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 2018/2001. Direktiivi artikli 15b lõike 3

kohaselt peavad liikmesriigid soosima taastuvenergia kasutuselevõtuks sobivate alade

mitmeotstarbelist kasutust. Taastuvenergiaprojektid peavad olema kooskõlas nende alade

olemasolevate kasutusviisidega.

6. Seaduse mõjud

Seadusemuudatused loovad uue võimaluse taastuvenergia ehitiste ehitamiseks. Samuti

võimaldavad kavandatud muudatused võtta riigimaal kaevandatud alasid kasutusele

kliimaneutraalselt ja majanduslikult efektiivsemalt ning kiiremini uuel otstarbel.

Probleemi lahendamiseks on teoreetiline võimalus toetada ettevõtjaid kaevandamisloa

muutmise menetluses, vähendades sellega ettevõtjate koormust kehtiva õiguse kohaselt

vältimatul kaevandamisloa muutmisel ja seejärel ala uuesti kasutusse andmisel. Samas jääb

lahendamata asjaolu, et kaevandamisloa omajal puudub motivatsioon kaevandamisloa

muutmise algatamiseks, sest kuigi loa muutmine tähendaks kaevandamisõiguse tasu

vähenemist, tähendab see ka ala kiirema korrastamise kohustust. Seega ei ole

mitteregulatiivsete lahenduste kasutamine mõistlik lahendus olukorras, kus menetluse keerukus

tuleneb normidest, mille vastuvõtmise ajal ei olnud taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

esmatähtis.

Kui õigusakte mitte muuta, on kehtiva õiguse kohaselt kaevandamisloa muutmise alternatiiv

riigi nõusolekul kaevandamisloaga turbaala allrendile andmine MaaPSis viidatud uuringutega,

millega selgitatakse välja, kas kaevandamisloaga turbaala sobib taastuvenergia ehitiste

rajamiseks. Seejuures aga ei ole selge, mis on konkreetse uuringu sisu, kestus ja tulem. Kehtiva

õiguse kohaselt on õigussuhe üksnes kaevandamisloa omaja ja riigi vahel ning taastuvenergia

arendajast kaevandamisloaga isiku allrentnik ei ole maakasutusõigusega isik, kellel oleks õigus

teha taastuvenergia ehitise ehitamiseks vajalikke toiminguid. Näiteks on KOVil võimalik

algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), kui konkreetne arendaja taotleb

ehitusluba või keskkonnaluba (KeHJS § 7). Kehtiva kaevandamisloaga katastriüksusele

määratakse maakatastriseaduse § 182 lõike 4 järgi kaevandamisloakohane mäetööstusmaa või

turbatööstusmaa sihtotstarve. Säte ei võimalda korrastatuks tunnistatud, kuid jätkuvalt kehtiva

kaevandamisloaga maadele muud sihtotstarvet määrata ega anna selleks ka kaalutlusõigust.

10

Olukorra lahendamiseks on otstarbekas teha muudatused õigusaktides ja lihtsustada menetlust,

eeskätt kaevandamisloa muutmise nõudmisest taastuvenergia ehitiste lubamisel ammendatud

mäeeraldisega aladele.

Maardlatele ja maavarade perspektiivi ning levialadele tuuleparkide rajamise võimalusi on

uuritud kahes Eesti Geoloogiateenistuse analüüsis, milles otsiti võimalusi, kuidas rajada

tuuleparke Kirde- ja Kesk-Eesti ja Lääne-Eesti maardlatele, mida järgmise 20 ja enama aasta

jooksul kasutusele ei võeta, ehk võimaldada nn vahekasutust.

Seadus mõjutab järgmisi sihtrühmi:

• Ettevõtjad:

o kaevandamislubade omajad;

o taastuvenergia ehitiste arendajad.

• Riigiasutused:

o Maa-amet;

o Kliimaministeerium;

o Keskkonnaamet;

o Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

o Eesti Geoloogiateenistus.

• Kohaliku omavalitsuse üksused.

Seaduse rakendamisega kaasneva mõju ulatus ja avaldumise sagedus sõltuvad olulisel määral

sellest, kui paljudel juhtudel kaevandamisloa omajad ja taastuvenergia ehitiste arendajad

jõuavad mõlemale poolele sobiva kokkuleppeni. Kui seadusega loodavat võimalust kasutatakse

sageli, võib mõju uute taastuvenergia ehitiste ehitamise kaudu olla taastuvenergia eesmärkide

saavutamisele oluline. Eeldatavasti on muudatustel kõikidele sihtrühmadele positiivne mõju.

Ebasoovitavaid riske sisaldavad järgmised olukorrad:

• ettenägematute takistuste tõttu planeeringu- või loamenetluses võib taastuvenergia

ehitise jääda ehitamata. Hoolimata taastuvenergia ehitamiseks tehtud kiirendusest ja

kaevandamisloaga mäeeraldise kasutuselevõtmisest taastuvenergia ehitise ehitamise

eesmärgil ei ole küsimus lahendatud planeeringumenetluse lihtsustamise võtmes;

• kui taastuvenergia ehitiseni ei jõuta, toob see kaasa ka korrastamiskohustuse

mittetäitmise ohu nii maa üleminekul kui ka tegevuse lõpetamisel;

• taastuvenergia ehitise ehitamine tegutseva turbatootmisala vahetusse lähedusse

suurendab tuleohtu, mille ennetamiseks tuleb võtta meetmeid, et oht ei realiseeruks.

6.1. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Kaevandamisalade kasutuselevõtt võrreldes uute alade kasutuselevõtuga võimaldab rajada

taastuvenergiajaamu väiksema keskkonnahäiringuga, kuna kaevandamisala kasutamine

maavara kaevandamiseks on juba põhjustanud keskkonnahäiringu. Ühtlasi, kuna taastuvenergia

ehitise ehitamisel lahendatakse kaevandatud maa kasutus terviklikult kliimaneutraalsel ja

elurikkuse taastumist ning ökosüsteemide funktsioonide taastumist soodustaval moel, siis sellel

on positiivne mõju ka CO2 vähendamisse või sidumisse panustaval ja elurikkust toetaval uudsel

maastiku kujundamisel, mis kokkuvõttes parandab elu- ja looduskeskkonda võrreldes

kaevandusaladega. Tegevuse mõjusid, sh Natura alale avalduvat mõju, tuleb nõuetekohaselt

hinnata, sest tuuleelektrijaama mõju võib olla teistlaadne kui kaevandamistegevusel, samas on

kaevandamine paratamatult tegevus, mis elurikkust alal mõjutab. Kui ala enam maavara

kaevandamiseks kasutada ei saa, on võimalik kasutada ala taastuvenergia tootmiseks, mis on

positiivse kliimamõjuga tegevus. Võimalus rajada taastuvenergiajaam kaevandamissalale

vähendab ka vajadust rajada taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks taastuvenergiajaamu

11

tiheasustatud või rikka elusloodusega piirkondadesse. Kaevandamissalal toodetav

taastuvenergia aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja saavutada kliimaneutraalsust.

6.2. Mõju majandusele

Muudatustest on mõjutatud nii kaevandamislubasid omavad ettevõtjad kui ka taastuvenergiat

arendavad ettevõtjad. Eesti Taastuvenergia Koja andmetel on liidus üheksa liiget, sh MTÜ Eesti

Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon oma liikmetega. Kokku 32

isikut, kes kõik on huvitatud taastuvenergeetika arendamisest. Kaevandamisloa omajaid, keda

muudatus võiks puudutada, on 38 (nt turba ja põlevkivi kaevandamise lubade omajad).

Taastuvenergia tootmisest huvitatud isikule on muudatuste mõju positiivne, kuna

kaevandamisloaga alale, millelt maavara osaliselt juba kaevandatud, tekib taastuvenergia

ehitiste tähtajalise ehitamise võimalus. Seni on taastuvenergia arendajatel

taastuvenergiajaamade rajamiseks puudunud juurdepääs kaevandamisloaga koormatud

riigimaadele . Taastuvenergia arendaja saab seaduse alusel võimaluse luua taastuvenergiajaam

piirkonda, kus keskkonnahäiring on juba toimunud, olemas on juurdepääsuteed ja teatud

juhtudel ka võrguühendused.

Kaevandamisloa omajale on mõju samuti positiivne. Riigile kuuluva kinnisasja

kaevandamiseks kasutada andmise tasud suuresid hiljuti, kuna 2024. jaanuaris hakkasid

kehtima uued maa maksustamise hinnad, mille alusel tasu arvestatakse. Seadusega

võimaldatakse osadel kaevandamiseks antud riigimaadel alustada taastuvenergia tootmist.

Sellega vähenevad kaevandamiseks kasutatavad maa-alad ja seega ka kaevandamisloa omajate

tasutavad renditasud. Samuti vabaneb kaevandamisloa omaja korrastamiskohustuse täitmisest

alal, mis võetakse kasutusele taastuvenergia tootmiseks.

6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele

Muudatustega kaasneb mõningane töökoormuse kasv riigivara valitsejatele ja volitatud

asutustele, eelkõige Maa-ametile, kuna taastuvenergia ehitiste rajamiseks kaevandamisloaga

riigimaal tuleb toimetada menetlused kasutuseesmärgi muutmiseks ja ala teisel eesmärgil

kasutusse andmiseks.

Kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormuse mõningane kasv kaasneb planeeringute,

projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlustega. Nendel juhtudel, kui alale

taastuvenergiajaama rajamist lubavat planeeringut ei ole kehtestatud, tuleb kohaliku

omavalitsuse üksusel algatada ala taastuvenergia jaoks kasutuselevõtuks planeerimismenetlus.

Samuti suureneb töökoormus mõningal määral Maa-ametis ja kohalikes omavalitsustes

asjakohaste nõusolekute, lubade ja arvamuste andmisest.

Eesti Geoloogiateenistuse töökoormus on seotud maavarade registri pidamise ja registrisse

kantavate andmete õigsuse tagamisega. See ülesanne on kuni 2024. aasta lõpuni Maa-ametil

ning läheb 2025. aastast üle Eesti Geoloogiateenistusele.

Muudatuste tulemusel väheneb vajadus küsida Vabariigi Valitsuselt nõusolekut ja valmistada

selleks ette dokumente. Ühtlasi väheneb ka valitsuse koormamine küsimustega, mis ei ole

riigivalitsemise seisukohalt olulised ja mille lahendamine võiks kuuluda ministeeriumite

(Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) valitsemisalasse.

Taastuvenergia ehitise ehitamist ja kasutuselevõtu kiirendamist toetab võimalus liikuda aladele,

mille taastuvenergia jaoks kasutuselevõtuks tuleks muidu läbida kaevandamisala korrastamine,

12

kaevandamisloa lõpetamine ja seejärel taastuvenergia ehitiste rajamise menetluse alustamine.

Ka juhul, kui kogu protsess läbida, tuleks iga kümne aasta tagant küsida Vabariigi Valitsuselt

uus nõusolek maa kasutamiseks.

Kiirenduse taastuvenergia eesmärkide saavutamisele võib anda see, et uuringute vajadus on

väiksem, sest tegemist on aladega, kus on keskkonnahäiring toimunud ja tegevuse mõju

elurikkusele ei ole võrreldav uue ala kasutuselevõtmise mõjuga.

Seadusel puudub otsene sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju, mõju haridusele, kultuurile

ja spordile, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele ning

siseturvalisusele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too lähiaastatel kaasa lisakulusid, vaid suurendab mõningal määral

riigimaa kasutamiseks andmisest laekuvat tulu, kui riigivara läheb uuel eesmärgil kasutusele.

Seaduse rakendamine ei nõua lisatööd.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

9. Rakendusaktid

Seaduse jõustamisel ei ole vaja muuta ega kehtestada rakendusakte.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete

Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Turbaliidule, Eesti Taastuvenergia

Kojale ja Tuuleenergia Assotsiatsioonile.