Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Diana Minumets

Advokaadibüroo Widen

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud vandeadvokaat

Edastasite ühispakkujate Enefit AS ja AS Eesti Energia esindajana 22.09.2024

Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles juhtisite tähelepanu riigihangete seaduse

(RHS) nõuete rikkumistele AS Tallinna Vesi poolt dünaamilise hankesüsteemi

„Elektrienergia ostmine“ (viitenumber 269729) alusel läbiviidavas riigihanke menetluses

„Taastuva elektrienergia fikseeritud hinnaga (pakett II)“ (viitenumber 282933) (edaspidi ka

riigihange).

Järelevalveteates märgite kokkuvõtvalt, et hankija on rikkunud riigihanke läbiviimisel RHS §

35 lg 4, § 117 lg 1, § 118 lg-d 1 ja 2, § 119 ning § 120 lg 1: hankija on hinnanud pakkumusi

vastuolus hindamise kriteeriumidega, käsitlenud ühe pakkumuse erinevaid näitajaid (3

erinevat perioodi) iseseisvate pakkumustena ning pannud selliselt ühe ja sama pakkumuse

erinevad näitajad/variandid omavahel võistlema olukorras, kus alternatiivsete lahenduste

esitamine lubatav ei olnud. Ühispakkujate hinnangul ei võimalda hankija RHS rikkumised

õiguspäraselt riigihankega lõpuni minna ega hankelepingut sõlmida, kuna erinevalt hankija

(eelduslikust) kavatsusest ei ole ta alternatiivsete lahendustega pakkumuste/pakkumuse

variantide esitamist riigihankes lubanud ega ka nende esitamiseks vajalikke tingimusi

kehtestanud (RHS § 77 lg 4 p 3). Täiendavalt selgitate, et kuna riigihankes ei ole

alternatiivsete lahenduste esitamist võimaldatud, sai hankija RHS § 117 lg 1 kohaselt hinnata

ning hindamispunkte omistada vaid kummagi pakkuja pakkumusele (tervikuna) – st kumbki

pakkumus oleks pidanud saama ühe punktiskoori, mis omavahel eduka pakkumuse

väljaselgitamiseks võistlevad. Seepärast ei saanud hankija tunnistada edukaks mistahes

pakkumuse variandi (ühispakkujate poolt justkui „perioodi 3 kohta esitatud pakkumuse“ või

seejärel perioodi 2 kohta esitatud pakkumuse), vaid üksnes Elektrumi või ühispakkujate poolt

Teie 22.08.2024

Meie 06.09.2024 nr 12.2-1/3715-2

2

esitatud pakkumuse tervikuna, sõltuvalt sellest, kumb pakkumus on riigihankes kehtestatud

hindamiskriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsam. Kuna alternatiivsete lahenduste

esitamine ega hindamine lubatav ei olnud, ei ole ka võimalik sellise pakkujate poolt

pakkumuses toodud mistahes alternatiivi alusel õiguspäraselt hankelepingut sõlmida. Seetõttu

palusite Rahandusministeeriumil alustada järelevalve menetlust ning teha RHS § 208 lg 1

alusel ettekirjutus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.

Rahandusministeeriumi pädevus ja volitused riigihangete üle järelevalve teostamisel on

sätestatud RHS-i 9. ptk-s. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab

Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. RHS § 203 lg 3 kohaselt kontrollitakse

järelevalvemenetluses hankija tegevuse õiguspärasust. Järelevalvemenetlust ei tehta hankija

tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse

hindamiseks.

Riigikohus on sedastanud, et haldusorgan peab avaliku võimu teostamisel lähtuma

seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1). Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui

seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne

sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses.1 RHS

§ 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad

RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 sätestab järelevalvemenetluse alustamist

välistavad asjaolud, millisel juhul järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud

järelevalvemenetlus lõpetatakse. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-st 4 ei alustata

järelevalvemenetlust, kui riigihanke menetlus on lõppenud.

Rahandusministeeriumi andmetel on hankija dünaamilise hankesüsteemi (viitenumbriga

269729) seotud hankes (viitenumbriga 282933) vormistanud 26.08.2024 otsuse kõigi

pakkumuste tagasilükkamise kohta, kuna kõigi pakkumuse maksumused ületavad

hankelepingu eeldatavat maksumust. Riigihangete registris avaldatud andmetest nähtub, et

pakkumuste tagasilükkamise otsus on 26.08.2024 tehtud teatavaks kõigile asjaomastele

pakkujatele vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 5. Järelikult on dünaamilise hankesüsteemi alusel

läbiviidud riigihange (viitenumbriga 282933) RHS § 73 lg 3 p 2 alusel lõppenud.

Eeltoodust tulenevalt puudub Rahandusministeeriumil praegusel juhul järelevalvemenetluse

läbiviimiseks seaduslik alus, kuna esineb eespool selgitatud imperatiivne järelevalvemenetlust

välistav asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4).

Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihange viitenumbriga 282933 on RHS § 73 lg 3

p 2 alusel lõppenud, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1 ja § 206

lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetlust.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid pöördumise eest ning

arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel.

Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu

Kuiv’a poole (tel: 5885 1395, e-post: [email protected]). 1 Vt RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.

3

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]