Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-3/2194-1 |
Registreeritud | 06.09.2024 |
Sünkroonitud | 09.09.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tartu Ülikool |
Saabumis/saatmisviis | Tartu Ülikool |
Vastutaja | Katre Koppel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Sotsiaalministeerium [email protected] Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]
Meie: 05.09.2024 nr 1-12/MV/26578 Kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikool edastab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ülikooli senati määruse „Residentuuri eeskiri“ muudatuse (lisatud). Muudatuse eesmärgiks on kooskõlas direktiivi 2005/36/EÜ artikli 28 lõikega 5 võimaldada edaspidi peremeditsiini eriala residentuuri programmi täitmisena arvesse võtta ka varasemat töökogemust üld- või perearstina. Praegu saab taotleda vaid varasemate õpikogemuste ülekandmist. Praktilise koolituse osana võib varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotleda kuni 50% ulatuses residentuuri programmis nõutava praktilise koolituse mahust. Tulenevalt eelpool viidatud direktiivist on varasema töökogemuse arvestamine võimalik ainult peremeditsiini erialal, teistel erialadel seda ei saa teha. Peremeditsiini eriala varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotluste läbivaatamiseks moodustatakse komisjon. Taotluste läbivaatamine on arst-residendi jaoks tasuline. Eriarstiõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise raamistik tuleneb eelpool viidatud direktiivist. Tartu Ülikooli seadus ja sotsiaaministri määrus “Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused” antud küsimust ei reguleeri. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 13.09.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Kingo dekaan, professor meditsiiniteaduste valdkond Kristi Kääri, õppearenduse jurist 737 6309 [email protected]
Residentuuri eeskirja kavandatavad muudatused terviktekstina (punasega): 12.07.2024 48. Ülikool võib arst-residendi taotluse alusel arvestada varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid residentuuri programmi osana, välja arvatud lõpueksami puhul. Peremeditsiini eriala residentuuri programmi praktilise koolituse osana võib ülikool arst- residendi taotluse alusel arvestada ka vähemalt kaheaastast varasemat töökogemust üld- või perearstina, mis on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis enne peremeditsiini eriala arst-residentide nimekirja kandmist. Praktilise koolituse osana võib varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust arvestada kuni 50% ulatuses residentuuri programmis ettenähtud praktilise koolituse mahust. Residentuuri programmis võib määrata teoreetilised koolitused ja praktilise koolituse tsüklid, mille puhul varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust ei arvestata. 49. Varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust hinnatakse ja arvestatakse residentuuri programmi osana individuaalse hindamise korras. Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev arst-resident esitab taotluse eriala üldjuhendajale. Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute arvestamise või mittearvestamise otsustab residentuuri prodekaan, võttes aluseks hindamisele esitatud teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli sisule vastava eriala üldjuhendaja ja arst-residendi eriala üldjuhendaja nõusoleku. Peremeditsiini eriala residentuuri programmi puhul otsustab varasemate või väljaspool residentuuri läbitud õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise või mittearvestamise residentuuri prodekaani moodustatud kolme- kuni viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad peremeditsiini eriala üldjuhendaja ja vähemalt üks liige väljastpoolt ülikooli. 491. Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse hindamine tugineb piisavale tõendusmaterjalile. Residentuuri prodekaan või punktis 49 nimetatud komisjon võib nõuda taotlejalt lisatõendusmaterjali esitamist, kasutada ka teisi hindamismeetodeid (töö jälgimine või matkimine, vestlus jms) ja küsida hinnangut vastava valdkonna ekspertidelt. Ülikoolil on õigus esitatud dokumentide kontrollimiseks ja täpsustamiseks teha päringuid teistele õppeasutustele ja institutsioonidele.
492. Residentuuri prodekaan või punktis 49 nimetatud komisjon vaatab varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse arvestamiseks esitatud taotluse läbi, teeb otsuse ja teavitab sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Punktis 491 sätestatud juhul võib residentuuri prodekaan või komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest, teavitades sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
493. Varasema töökogemuse arvestamise taotlemine peremeditsiini eriala programmi praktilise koolituse osana on tasuline, taotluse läbivaatamise tasu kehtestab meditsiiniteaduste valdkonna dekaan.
VII. Koolituse läbimine välisriigis
50. Arst-residentidel on võimalik läbida osa koolitusest välisriigis rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja ülikoolide stipendiaadina ning isiklikul initsiatiivil, juhul kui
50.1. kavatsetav koolitus vastab residentuuri programmile;
50.2. välisriigis toimuva koolituse kestus kokku on vähem kui pool vastava residentuuri eriala nominaalkestusest, kui residentuuri programmis ei ole sätestatud teisiti.
51. Välisriigis läbitava koolituse vastavust residentuuri programmile hindab residentuuri prodekaan arst-residendi avalduse ja eriala üldjuhendaja nõusoleku põhjal.
52. Välisriiki koolitusele siirdunud arst-residendi puhul arvestatakse, et residentuur ülikoolis ei katke ega pikene välisriigis oldud aja võrra. Välisriigis õppijaks arvatakse residentuuri prodekaani korraldusega, kus näidatakse vastav ülikool või haigla ja seal õppimise aeg.
53. Välisriikide ülikoolide juures sooritatud arvestusi ja eksameid hinnatakse ja arvestatakse käesoleva korra punktides 48 - 492 sätestatud korras.