Kooskõlastamiseks

Residentuuri eeskirja kavandatavad muudatused terviktekstina (punasega): 12.07.2024 48. Ülikool võib arst-residendi taotluse alusel arvestada varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid residentuuri programmi osana, välja arvatud lõpueksami puhul. Peremeditsiini eriala residentuuri programmi praktilise koolituse osana võib ülikool arst- residendi taotluse alusel arvestada ka vähemalt kaheaastast varasemat töökogemust üld- või perearstina, mis on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis enne peremeditsiini eriala arst-residentide nimekirja kandmist. Praktilise koolituse osana võib varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust arvestada kuni 50% ulatuses residentuuri programmis ettenähtud praktilise koolituse mahust. Residentuuri programmis võib määrata teoreetilised koolitused ja praktilise koolituse tsüklid, mille puhul varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust ei arvestata. 49. Varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust hinnatakse ja arvestatakse residentuuri programmi osana individuaalse hindamise korras. Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev arst-resident esitab taotluse eriala üldjuhendajale. Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute arvestamise või mittearvestamise otsustab residentuuri prodekaan, võttes aluseks hindamisele esitatud teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli sisule vastava eriala üldjuhendaja ja arst-residendi eriala üldjuhendaja nõusoleku. Peremeditsiini eriala residentuuri programmi puhul otsustab varasemate või väljaspool residentuuri läbitud õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise või mittearvestamise residentuuri prodekaani moodustatud kolme- kuni viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad peremeditsiini eriala üldjuhendaja ja vähemalt üks liige väljastpoolt ülikooli. 491. Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse hindamine tugineb piisavale tõendusmaterjalile. Residentuuri prodekaan või punktis 49 nimetatud komisjon võib nõuda taotlejalt lisatõendusmaterjali esitamist, kasutada ka teisi hindamismeetodeid (töö jälgimine või matkimine, vestlus jms) ja küsida hinnangut vastava valdkonna ekspertidelt. Ülikoolil on õigus esitatud dokumentide kontrollimiseks ja täpsustamiseks teha päringuid teistele õppeasutustele ja institutsioonidele.

492. Residentuuri prodekaan või punktis 49 nimetatud komisjon vaatab varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse arvestamiseks esitatud taotluse läbi, teeb otsuse ja teavitab sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Punktis 491 sätestatud juhul võib residentuuri prodekaan või komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest, teavitades sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

493. Varasema töökogemuse arvestamise taotlemine peremeditsiini eriala programmi praktilise koolituse osana on tasuline, taotluse läbivaatamise tasu kehtestab meditsiiniteaduste valdkonna dekaan.

VII. Koolituse läbimine välisriigis

50. Arst-residentidel on võimalik läbida osa koolitusest välisriigis rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja ülikoolide stipendiaadina ning isiklikul initsiatiivil, juhul kui

50.1. kavatsetav koolitus vastab residentuuri programmile;

50.2. välisriigis toimuva koolituse kestus kokku on vähem kui pool vastava residentuuri eriala nominaalkestusest, kui residentuuri programmis ei ole sätestatud teisiti.

51. Välisriigis läbitava koolituse vastavust residentuuri programmile hindab residentuuri prodekaan arst-residendi avalduse ja eriala üldjuhendaja nõusoleku põhjal.

52. Välisriiki koolitusele siirdunud arst-residendi puhul arvestatakse, et residentuur ülikoolis ei katke ega pikene välisriigis oldud aja võrra. Välisriigis õppijaks arvatakse residentuuri prodekaani korraldusega, kus näidatakse vastav ülikool või haigla ja seal õppimise aeg.

53. Välisriikide ülikoolide juures sooritatud arvestusi ja eksameid hinnatakse ja arvestatakse käesoleva korra punktides 48 - 492 sätestatud korras.