Tee ehitusloa andmine riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti

ehitusprojektile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 08.08.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 14202 Mullavere-

Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehituseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2

alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuv

maanteeviadukt paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 24701:001:1596,

24701:001:1597, 57801:002:1090 ja 57801:002:1301) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Mullavere

külas.

Transpordiameti 01.11.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/780 on antud projekteerimistingimused

riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2024. aastal vastavalt OÜ Toner-Projekt tööle nr 05/2024 „Riigitee nr

14202 Mullavere-Visusti km 1,48 maanteeviadukti eel- ja tööprojekti koostamine ja ehitamine“.

Eelprojekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 04.02.2025 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/DQ8utu02Bs4yn7h .

Raudtee lõigul Tallinna–Tartu–Koidula on kavas kõverate õgvendamine ja raudtee

kapitaalremont. Projekti eesmärk on ümber ehitada ohtlik samatasandiline ristumine raudteega

eritasandiliseks.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub sõidutee

asukoht ja ehitatakse uus viadukt.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti

ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 2 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Jõgeva Vallavalitsus,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti

ehituseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 14202

Mullavere-Visusti km 1,48 asuva

maanteeviadukti ehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/24/680

Tee ehitusloa andmise kuupäev 06.09.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Töövõtja koostab keskkonnategevuskava, mis peab sisaldama tööde aegseid

keskkonnamõjusid ja nende leevendusmeetmeid.

3. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis

vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

4. Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele,

pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

5. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada ning ehitustööd korraldada selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

6. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

2

7. Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks

kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada.

Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48

asuv maanteeviadukt 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Toner-Projekt

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10737693

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tartu maakond, Kambja vald, Külitse

alevik, Veere tee 5, 61702

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 5132106

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 14202 Mullavere-Visusti km

1,48 maanteeviadukti eel- ja tööprojekti

koostamine ja ehitamine

2.7 Tee ehitusprojekti number 05/2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitusprojektile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

14.08.2024 nr 6-

3/24/16868-2

Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg

2² alusel seisukoha saamiseks Riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitusloa eelnõu

koos eelhinnanguga. Otsuse eelnõud, kus oleks näha otsustajapoolne järeldus KMH algatamise/algatamata jätmise

kohta, esitatud ei ole.

Projekt käsitleb riigimaantee nr 14202 Mullavere - Visusti km 1,48 üle uue Tallinn-Tartu-Valga raudteetrassi

rajatavat maanteeviadukti koos peale-mahasõitudega lõigus km 1,484-1,796. Projekti eesmärk on ümber ehitada

praegune km 1,48 ohtlik ühetasandiline maantee ristumine raudteega eritasandiliseks.

Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS andmetel viadukti alal ega vahetus mõjualas ei ole registreerittud

kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide elupaiku. Lähimaks on kavandatava viadukti asukohast ca 1,2

km kaugusele jääv Vooremaa maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000294). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala

on ca 4 km kaugusel olev Raigastvere järv, mis kuulub Vooremaa järvede loodusala (RAH0000137) hulka.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KMH algatamine riigitee

14202 Mullavere-Visusti km 1,48 rajamise ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et Keskkonnaametil puuduvad märkused

keskkonnamõju hindamise algatamise osas.

2 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

16.08.2024 nr 16-12/23-

13692-005

Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 09.08.2024 kirja nr 8-1/23-143/13906-1, millega

soovisite TTJA kooskõlastust riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti rajamise ehitusloa

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõule.

Seoses Tallinn–Tartu–Koidula raudtee lõigul kavas oleva kõverate õgvendamise ja raudtee kapitaalremondiga, on

käesoleva projekti eesmärgiks ümber ehitada ohtlik samatasandiline ristumine raudteega eritasandiliseks.

TTJA kooskõlastab riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti rajamise ehitusloa ning

KMH algatamata jätmise eelnõu järgmistel tingimustel:

1. Olemasoleva raudteeülesõidukoha lammutamiseks tuleb taotleda ehitusluba Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametilt.

2. Vastavalt EhS §73-le tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA). Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne

tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan.

3. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020

määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on

rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme

osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee

kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku

vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

Põhjendus:

Transpordiamet nõustub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti tingimustega 2 ja 3.

Otsus:

1. Olemasoleva raudteeülesõidukoha ja selle automaatika

likvideerimine on Tallinna–Tartu–Koidula raudteeliini

ehitaja ülesanne, seega Transpordiamet olemasoleva

raudteeülesõidukoha likvideerimiseks vajalikku ehitusluba ei

taotle.

2. Arvestada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

tingimustega nr 2 ja 3.

3. Lugeda ehitusloa eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatuks.

4. Arvestada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil

puuduvad märkused keskkonnamõju hindamise algatamise

osas.

3 Põllumajandus- ja

Toiduamet

19.08.2024 nr 6.2-2/33224

Maaparandusseaduse § 50 lõigete 5 ja 7, maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti

põhimäärus“ § 5 ja § 21 alusel ning lähtudes Transpordiameti (registrikood 70001490) esindaja Kaarel Kaine

09.08.2024 esitatud kooskõlastuse taotlusest (registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi ka PTA)

dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-1/6174), otsustan:

kooskõlastada Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Visusti ja Mullavere külades Visusti II

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103980020040/001) ja Mõisamaa (maaparandussüsteemi/ehitise kood

2103960020600/002) maaparandusehitiste drenaažkuivenduse maa-aladele ehitusprojekti „Riigitee nr 14202

Mullavere-Visusti km 1,48 maanteeviadukti eel- ja tööprojekti koostamine ja ehitamine“ (OÜ Toner-Projekt töö

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu Põllumajandus- ja Toiduameti poolt

kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et Põllumajandus- ja Toiduametil puuduvad

märkused keskkonnamõju hindamise algatamise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitusprojektile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

nr 05/2024) alusel riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitamise

maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise rajamise kooskõlastuses toodud tingimustel.

Lisaks esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile seisukoha esitamiseks riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48

asuva maanteeviadukti ehituseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu vastavalt ehitusseadustiku

§ 42 lg 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2-2 ning esitatud

keskkonnamõju eelhinnangule (koostaja: Lemma OÜ, töö versioon 17.07.2024). Põllumajandus- ja Toiduametil

puuduvad täiendavad ettepanekud või vastuväited Riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva

maanteeviadukti ehituseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta.

4 AS Eesti Raudtee

23.08.2024 nr 19-1/3789-1

AS Eesti Raudtee on tutvunud 09.08.2024 kirjaga nr 8-1/23-143/13906-1 esitatud ehitusloa andmise eelnõuga

riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehituseks ning kooskõlastab selle lisas esitatud

tingimustel.

Lisa. 13.08.2024 Mullavere-Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti kooskõlastus

AS Eesti Raudtee (EVR) on Transpordiametiga sõlminud 18.01.2024 koostöölepingu nr 16804 (edaspidi leping)

Tallinna–Tartu raudteeliinil paikneva Mullavere raudtee ülesõidukoha asemele maanteeviadukti ehitamiseks.

AS Eesti Raudtee on eelprojektiga tutvunud ja kooskõlastab selle tingimustega. Alljärgnevad punktid tuleb

täiendavalt lahendada projekteerimistööde käigus:

1. Teeamet

1.1. Esitada lahendus arvestades olemasolevat süvendit. Plaanil peab olema kajastatud EVR poolt välja ehitatud

muldkeha, süvendi ja kraavide lahendus. Juhul, kui viadukti alune lahendus planeeritakse projektne (arvestades II

peateed), tuleb asendiplaanil näidata kraavide kokku viimine viaduktist eemal.

1.2. Eraldi tuleb esitada süvendi ja viadukti koonuste kokkuviimise lahendus.

1.3. Asendiplaanil ja lõigetel näidata D6 õgvenduse raudtee projekti. Seejuures tuleb näidata trepid arvestades D6

projekti ja rajatavat piirdeaeda.

1.4. Siduda viadukt raudtee kilometraažiga asendiplaanil ja lõigetel.

1.5. Kuna tegu on ka ehitamise osaga, siis miks ei ole esitatud tööde tehnoloogiat?

1.6. Projektis näidata olemasoleva raudteeülesõidukoha likvideerimine ja pikendada projekti selles ulatuses.

2. Telekomi ja turvangusüsteemide amet

Põhiprojektis:

2.1. EVR tehnilised tingimused nr 13-8/4163-1 p 11 ja 15 (lisatud): Asendiplaanil näidata projekteeritavad

reservtorud. Põhiprojektis täpsustada kaablikoridoride lõplikud asukohad, loodetavasti selleks hetkeks olemas

CCS kaabliprojekt. Hetkel (ilma CCS projektita) ettepanek nihutada vähemalt Visusti pool olev kaablikoridor ca

10-11 m katastriüksuse piiri poole (ristumise asukohas arvestatud kaablite edasiseks kulgemiseks ka EVR

hooldusteede ja müravallide asukohtadega, võimalusel näidata need ka maanteeviadukti

asendiplaanil).

Mullavere poolel tuleb lisaks sidekaablikoridorile ja sellesse projekteeritud 2 reservtorule projekteerima ka 4

reservtoru keskpingekaablitele.

Keskpingekaablite reservtorud projekteerida sidele mõeldud reservtorudest rööbastee poole (puhas vahekaugus

side-elekter reservtorude vahel min 0,5 m).

2.2. EVR tehnilised tingimused nr 13-8/4163-1 p 15 ja 17: Viaduktil pikilõigetel (SP2407_EP_TS-konstruktsioon

ja joonis 3_1_3_2) näidata õgvendamise sideosa projektiga projekteeritud/paigaldatud kommunikatsioonid

(teostust veel ei ole) ja maanteeviadukti projektiga projekteeritavad kaablikoridorid ja reservtorud.

2.3. EVR tehnilised tingimused nr 3-8/4163-1 p 16: Näidata perspektiivsete foori 9 ja CCS kaablite asukoht, tagada

foori nähtavus (CCS kaablitrasside projekt koostamisel, kontakt: projektijuht Argo Liiv, [email protected], 5808

6803).

2.4. Arvestada, et Mullavere (ja ka Sootaga) raudteeülesõidukoha lammutamisel ehitusteenistuse poolt lisada

ehitusloa taotlusesse ka raudteeülesõidu automaatika likvideerimine (EhS lisa 1 – ehitusluba - raudteeülesõidukoha

Põhjendus:

Maanteeviadukti ehitusloa aluseks on eelprojekt, mis on siduv

järgneva staadiumi tee ehitusprojekti koostamisel. AS Eesti

Raudtee tingimustes olevad nõuded ehitusprojekti täpsustamiseks

lahendatakse järgnevas projekti etapis vastavalt pädeva asutuse

otsustes toodule.

Olemasoleva raudteeülesõidukoha ja raudteeülesõidu automaatika

likvideerimine on Tallinna–Tartu–Koidula raudteeliini ehitaja

ülesanne.

Ehitusloa aluseks olevasse eelprojekti on sisse viidud muudatused,

mis on toodud AS Eesti Raudtee kirja punktides 1.4 ja 3.1.

Otsus:

1. Nõustume AS Eesti Raudtee poolt esitatud tingimustega,

välja arvatud punktides 1.3, 1.6 ja 2.4 toodud tingimustega.

2. AS Eesti Raudtee kirja punktides 1.1, 1.2, 1.5, 2.1, 2.2, 2.3,

3.2 ja 3.3 toodud projekti muudatused tuleb teha

maanteeviadukti tööprojektis.

3. Maanteeviadukti eelprojektis projekteeritud piirdeaia

asukohta mitte muuta (tingimus AS Eesti Raudtee punktis

1.3). Piirdeaia asukoht tuleb vastavalt maanteeviadukti

projektile korrigeerida Tallinna–Tartu–Koidula raudtee

ehitusprojektis.

4. Olemasoleva raudteeülesõidukoha ja selle automaatika

likvideerimine on Tallinna–Tartu–Koidula raudteeliini

ehitaja ülesanne (tingimus AS Eesti Raudtee punktides 1.6 ja

2.4).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitusprojektile ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

automaatne foorisignalisatsioon). Tööd, demonteerimine ning seadmete tagastamine kooskõlastada

turvanguosakonnaga.

3. Elektrivõrkude amet

3.1. Viadukti seletuskirja lisada, et tuleb näha ette viadukti metallkonstruktsioonide ühendamine elektrifitseeritud

raudtee veorööpaga vastavalt Raudtee tehnokasutuseeskirjale (Raudtee tehnokasutuseeskirja § 26).

3.2. Olemasolevate 10 kV õhuliinide (idapoolne) poolsetele reservtorudele lisada viide, et on ette nähtud

perspektiivsete keskpinge kaablite jaoks. Juhin tähelepanu, et kaustas „2024_07_29_Eelprojekt“ viadukti lõikel

reservtorud puuduvad, kaustas „Viadukti_osa_SP2407_EP_Mullavereeelprojekt“ on torud olemas.

3.3. Asendiplaanile kanda kontaktvõrgu vundamentide asukohad.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Jõgeva Vallavalitsus Jõgeva Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

2 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Oru 57801:002:0162

Liivaku 57801:002:0025

Kallaku 24701:001:1591

Haaviku 24701:001:1586

Haavikuääre 24701:001:1588

Tammemere 57801:002:1241

Vahesaare 57801:002:0291

Vana-Laane 57801:002:1390

Uuetamme 57801:002:1660

Tamme 57801:002:0170

Tammepõllu 57801:001:0524

Liivaku 57801:002:0024

Mäeotsa 57801:002:1610

Oru 57801:002:0161

Vahesaare 57801:002:0291

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Tallinn 2020

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48

maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti KMH eelhinnang

Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Töö tellija: GRK Eesti AS

Reg nr 12579850 Tartu maakond, Tartu linn, Riia 142, 50411 Tel +372 5664 0839 E-post [email protected]

Töö koostajad: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 17.07.2024

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ......................................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus................................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk .......................................................................................... 5

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused .................................................................... 9

2.1 Maakasutus ....................................................................................................................................9

2.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime .......................................................................9

2.3 Veekaitse ........................................................................................................................................9

2.4 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime ................................................................... 10

2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ............................................................................ 10

3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................................. 12

4 Keskkonnamõju eelhinnang ................................................................................................................ 13

4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust ............................................................. 13

4.2 Mõju elusloodusele ..................................................................................................................... 13

4.3 Loodusvarade kasutamine ........................................................................................................... 13

4.4 Jäätme-ja energiamahukus.......................................................................................................... 13

4.5 Lähipiirkonna teised tegevused ................................................................................................... 14

4.6 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................................................... 14

4.7 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus ................................................................................................... 14

4.8 Müra ............................................................................................................................................ 14

4.9 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................................................................... 15

4.10 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................. 15

4.11 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus ............................................... 16

4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................................. 16

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta .............................................................................. 17

Kasutatud materjalid................................................................................................................................... 18

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostasid Lemma OÜ (reg nr 11453673) keskonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH0153).

KMH eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 11.06.2024, 7) ning asjakohastest juhendmaterjalidest.

KMH eelhinnang on koostatud GRK Eesti AS tellimusel, kes võitis riigihanke nr 275199 “Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eel- ja tööprojekti koostamine ja ehitamine”.

Samaaegselt on raudtee lõigul Tallinn–Tartu töös kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont vastavalt AS Eesti Raudtee ehitusteenistuse ja raudtee ehitusosakonna poolt

koostatud tööle nr 34-2023 „Kaarepere-Tabivere km 394,300–402,083. Raudteelõigu õgvendamine D6“. Projektis on ära määratud raudteemaa uus piir koos riigitee nr 14202 asukohaga ristumisel raudteega ning täiendava teemaa vajaduse määramisega. Raudtee juurdepääsu täpne asukoht määratakse pärast maantee projekti valmimist. Raudtee õgvendustööde käigus asendatakse ka praegu samatasandiline Mullavere raudteeülesõidukoht eritasandilise ristega, kus raudtee viiakse kuni 7 meetrisesse süvendisse ja riigitee viiakse raudteest viaduktiga üle.

Projekt käsitleb riigimaantee nr 14202 Mullavere - Visusti km 1,62 üle uue Tallinn-Tartu-Valga raudteetrassi rajatavat maanteeviadukti koos peale-mahasõitudega lõigus km 1,484-1,796. Projekti eesmärk on ümber ehitada praegune km 1,48 ohtlik ühetasandiline maantee ristumine raudteega eritasandiliseks.

Transpordiamet on 01.11.2023 korraldusega nr 1.1 3/23/780 andnud projekteerimistingimused riigitee 14202 Mullavere Visusti km 1,48 asuva maanteeviadukti ehitusprojekti koostamiseks. Viadukti eelprojekt on koostatud OÜ Safeway OÜ ning viadukti peale- ja mahasõidu eelprojekt on koostatud OÜ Toner-Projekt poolt.

Projekti alal ei ole Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel registreeritud kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti puuduvad muud olulised keskkonnaalased piirangud.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk

KMH eelhindamise objektiks on riigitee 14202 Mullavere Visusti km 1,48 raudteega samatasandilise ristumise asemel rajatava maanteeviadukti ehitusprojekt. Hinnatav riigitee lõik paikneb peamiselt riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnused 57801:002:1301, 24701:001:1597, 24701:001:1596 ja 24701:001:1598) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Mullavere ja Visusti külas.

Lähimad hooned asuvad elamumaa sihtotstarbega Tamme (57801:002:0170) ja Vana-Laane (57801:002:1390) maaüksustel, millega on arvestatud ka projekti liiklusmüra hinnangus.

Joonis 1. Mullavere viadukti tulevane asukoht. Alus: Toner-Projekt OÜ.

Projekteeritakse uus maanteeviadukt üle uue raudteetrassi. Projekteeritava teelõigu kogupikkus koos viaduktiga on ca 312 m.

Projekti koostamise aluseks on Transpordiameti projekteerimise osakonna juhataja korraldusega kinnitatud projekteerimistingimused. Projekteerimistingimused on kooskõlas Jõgeva vallas Mullavere ja Visusti külades kehtiva üldplaneeringuga (ÜP), milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas. Käsitletaval alal kehtib veel Palamuse valla üldplaneering, mis on kehtestatud 22.11.2007 Palamuse Vallavolikogu otsusega nr 168. Haldusreformijärgse Jõgeva valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH on Jõgeva Vallavolikogu algatanud 11.10. 2018 otsusega nr 76 ja see on Jõgeva Vallavolikogu 25.08.2022 otsusega nr 75 vastu võetud, kuid veel kehtestamata.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

6

Projekt vastab Vabariigi Valitsuse 05.02.2024 korraldusega nr 25 kinnitatud “Riigiteede teehoiukavale 2024-2027”. Projekti rahastatakse Projekt nr 2021-2027.3.01.22-0004 Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja riikliku kaasfinantseeringu (RKF) vahendidest.

Projekteerimistingimuste järgi on projekti koosseisus nõutud KMH eelhinnang, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ning on aluseks keskkonnamõjude hindamise vajaduse üle otsustamisel viaduktile ehitusloa andmise käigus. Keskkonnaamet on varem oma kirjaga 06.10.2023 nr 6-2/23/19803-2 tingimused kooskõlastanud ning ettepanekuid projekti koostamiseks ei ole esitanud. Looduskaitselised piirangud alal puuduvad. Samuti on nõutud koostada mürauuring (koostatud Akukon Eesti OÜ poolt, töö nr 240837-1, 2024) koos vajadusel müraleevendusmeetmete määramisega.

Olemasolev ristumiskoht raudteega on samas tasapinnas ja varustatud fooridega. Ristumine on samas tasapinnas riigiteega ja ristumine on ohtlik. Liiklussagedus aastal 2022 on 105 autot ööpäevas. Liiklusanalüüsi (Liikluslahendus OÜ 2024), mille alusel koostati mürauuring, andmetel on 2045.a prognoos 121 autot ööpäevas. 2021. a ja 2045. a liiklusandmete muutus on seega väike.

Foto 1. Olemasolev Mullavere raudteeületuskoht. Paremal ehitusjärgus raudteeõgvendus.

Olemasolev raudteeülesõit lammutatakse ja õgvendatud raudteeosale on kavandatud rajada viadukt. Raudteeülesõidukoha lammutamiseks annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kellelt tuleb vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 73-le raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda samuti luba. Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

7

Foto 2. Uue raudteetrassi rajatav süvend.

Toner-Projekt OÜ lahenduse järgi on tegemist ainult sõiduteega, kus võimalikud kergliiklejad liiguvad sõiduteel nii peale-mahasõidul kui ka viaduktil. Tee projekteerimise normidest lähtuvalt on sõiduraja laiuseks 3.0 m ning tugipeenra ja kindlustatud peenra laiuseks 0.5 m + 0.5 m. Sõidutee laiendiks pöördel on 0.6 m sõiduraja kohta, mis sõiduteele kokku teeb 1.2 m. Üleminek laiendusele toimub eelkõvera ulatuses. Lähtudes eelnevast on kavandatud seada viadukti piirkonda sõiduteele kiiruspiirang 50 km/h.

Joonis 2. Mullavere viadukti peale-mahasõidu plaan. Alus: Toner-Projekt OÜ.

AS Eesti Raudtee on maanteeviadukti ehitusprojekti projekteerimistingimuste kooskõlastamisel esitanud nõude raudtee hooldustehnikale maanteelt mahasõidu võimaluse tagamiseks viaduktist põhja pool. Projektis on antud nõudega arvestatud ning kavandatud riigiteelt mahasõit raudtee

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

8

maa-alale. Projekteeritava maanteeviadukti kõrguseks olemasolevast maapinnast on üle 4 m ning kõrgendatud ohuallikaks on raudtee. Sellest lähtuvalt, on kavandatud enne ja pärast viadukti kasutada põrkepiirdeid.

Joonis 3. Mullavere viadukti lõige. Alus: Safeway OÜ.

Võimalikud keskkonnamõjud seotud eelkõige ehitusaegsete tegevustega.

KMH eelhinnang on projekti, mille alusel taotletakse ehitusluba, osa. Eelhinnang ei dubleeri projektides toodut, vaid kirjeldab eelkõige tegevusi, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

9

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

2.1 Maakasutus

Riigimaanteel nr 14202 on teekaitsevöönd, mille laius on 30 m äärmise sõiduraja servast. Raudtee kaitsevööndiks on raudteealune maa ning ulatub mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.

Käsitletav teelõik ja uus raudteeharu, mida viadukt ületab paiknevad (hakkavad paiknema) riigi teemaa (transpordimaa) kinnisasjadel.

Piirkonnas on lähikinnistute maakasutus valdavalt maatulundusmaa. Lähimad hooned asuvad elamumaa sihtotstarbega Tamme (57801:002:0170) ja Vana-Laane (57801:002:1390) maaüksustel. Projektiga kavandatud tegevused ei muuda oluliselt piirnevate kinnistute maakasutust. Projektis esitatakse viadukti rajamiseks vajalikud teemaa piiride muutmise ettepanekud.

2.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Lähtudes projekti koostamisel tehtud geoloogilistest uuringutest, jäävad olemasoleva tee alla orgaanikat sisaldavad liivad, mis on külmakerkeohtlikud, filtratsioon puudub ja tuleks tee alt eemaldada, kui ta jääb muldkeha töökihi sisse. Olemasolev aluspinnas, mölline liiv, mölline liivmoreen on analoogselt eelnevale külmakerkeohtlik ja ka heljundamisohtlik. Ehitustööde juures tuleb sellega arvestada. Lähtudes eelnevast, tuleb olemasolev tee alt üleminekualal, olemasolevalt teelt projekteeritule ja vastupidi, välja kaevata aluspinnas sügavuses, mis võimaldab konstruktsiooni rajamist. Mulde laiendustelt tuleb mullakiht välja kaevata mulde taldmiku laiuselt.

Mõju pinnasele ja mullastikule tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest – viadukti alla jäävatest aladest. Pinnast mõjutatakse seal ulatuslikult ja pöördumatult.

Väljaspool rajatistega hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele ja mullastikule eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse.

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune tee-ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Antud juhul ei ole tegemist sellise tee-/viaduktiehitusega, millega kaasneks oluline hulk vajaminevat materjali, mille hankimine riiklikest maardlatest oleks olulise mõjuga.

Sobivat pinnast taaskasutatakse võimalikult suures ulatuses.

2.3 Veekaitse

Piirkonnas olulised veekogud puuduvad.

Olulist pinna- või põhjaveevõttu ehitustegevusega eeldatavalt ei kaasne. Tööde käigus võib sõltuvalt ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast ehitusaladel koguneda sademe- ja pinnasevett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

10

Viadukti kasutusetapis sisaldab maanteelt ärajuhitav sademevesi alati heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Võimalikku reostusohtu tavaolukorras ette näha aga ei ole veekogude puudumise tõttu ning sademeveed juhitakse pinnasesse viaukti (liiklussõlme) piires, kus tänu taimkattele sademevesi puhastub enne põhjavette jõudmist.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) andmetel jäävad kavandatavate tegevuste mõjualasse Visusti II (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103980020040/001) ning Mõisamaa (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103960020600/002) maaparandusehitised ja nende rajatised.

Ehitamise käigus tuleb arvestada nii olemasolevate maaparandusehitiste drenaažisüsteemidega kui ka raudtee õgvendusega seotud ehitustegevuse käigus ümberehitavate/rekonstrueeritavate maaparandusehitistega. Seoses raudtee õgvendamisega on aktsiaseltsile Eesti Raudtee 27.07.2022 otsusega nr 6.1-1/33125 väljastatud projekteerimistingimused eelmainitud maaparandussüsteemide ümberehitamiseks/rekonstrueerimiseks. Väljastatud projekteerimistingimuste alusel tuleb enne raudtee õgvendusega seotud ehitustegevusega alustamist (või paralleelselt raudtee õgvendusega seotud töödega) maatulundusmaale jääv reguleeriva võrgu osa rekonstrueerida iseseisvalt toimivaks, millest tulenevalt tuleb maanteeviadukti projekteerimisel arvestada, et projekteerimistingimuste aluseks olevad maaparandussüsteemid ja nende rajatised muutuvad.

Maaparandussüsteemi maa-alal ehitise rekonstrueerimisel tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama maaparandussüsteemi nõuetele (maaparandusseadus § 47 lg 11). Tagatud peab olema maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ja toimimisvõime (MaaParS § 47 ja § 49 lg 1). Projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeritav ehitis ei tohi takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3). Ehitusloa ja kasutusloa eelnõud tuleb esitada PTA-le kooskõlastamiseks (MaaParS § 50 lg 1 ja ehitusseadustik § 54 lg 1 ja lg 6 p 1).

Projektide koostamisel on PTA nõuetega arvestatud. Ehitusloa eelnõu tuleb esitada PTA-le kooskõlastamiseks. Ehitiste rajamise käigus rikutud maaparandussüsteemi rajatised (dreenid, kollektorid, kaevud, truubid, eesvoolud jne) tuleb taastada. Tööd teha maaparandusseadusest ja selle alusel kehtestatud määrustest tulenevate nõuete kohaselt, arvestades ehitusseadustiku (EhS) § 11).

2.4 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Antud juhul piirangud puuduvad. Metsaregistri (https://register.metsad.ee ) andmetel projekti piirkonnas puudub vajadus metsa raadamiseks ja samuti puuduvad vääriselupaigad (VEP). Projektiala läheduses puuduvad registreeritud kaitsealuste taimede kasvukohad.

2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

Vastavalt kultuurimälestiste kaardirakendusele Kultuurimälestiste registri https://register.muinas.ee/ arheoloogiamälestised piirkonnas puuduvad. Planeeritud tööde alale ei jää ühtegi kaitsealust mälestist ega ka Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade registrisse

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

11

kantud arheoloogiaobjekti. Traditsiooniliselt peetakse kultuurimälestiseks riiklikult kaitstud kinnismuistiseid ehk siis ajaloolisi hooneid, linnamägesid, kalme- ja asulakohti, hiie- ja ohvripuid ning ohvrikive jms. Laiemalt pärandkultuuri väärtusteks saab aga pidada erinevaid eelmiste põlvkondade poolt meile pärandatud või pärandunud eluviisi märke. Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel on projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks" raames välja töötatud pärandkultuuri andmebaas (https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/parandkultuur). Andmed on üle kantud ka maa-ameti geoportaali.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

12

3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse KMH algatamiseks või mittealgatamiseks.

KMH eelhindamise kohustus tuleneb seadusest (KeHJS). Kavandatud tegevus (viadukti rajamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka.

Viadukt on konstruktsiooniliselt sild, mis aga ei uleta vooluveekogu, vaid antud juhul ühe rööpapaariga traudteeharu. KeHJS § 6 lg-le 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas valdkonna kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju (antud juhul näiteks KeHJS § 6 lg 2 punkt 10 järgi infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). Vastavalt KeHJS § 2 2 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb vajadusel anda ka muude infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8 alusel ka tee ehitamine või laiendamine.

Pädev asutus otsustab KMH algatamise vajaduse. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste KMH vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja ja § 11 lg 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. KeHJS § 61 lg 5 alusel on keskkonnaminister 16.08.2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3; RT I, 19.12.2023, 11), millest tuleb eelhindamisel lähtuda ning sõltuvalt tegevuse iseloomust arvesse võtta mõjutatava ala ulatust ja tundlikkust, piirkonna mõjutatavaid keskkonnaelemente, võimaliku kaasneva mõju suurust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

13

4 Keskkonnamõju eelhinnang

Kavandatava tegevuse peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis võib segada tavapärast liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda.

4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust

Projektialal on praegu tegemist olemasoleva maanteega, millel tagatakse liiklus ka viadukti ehitusajal.

Projekti eesmärk on riigimaantee nr 14202 ja ka Tallinn-Tartu- Valga raudteel eelkõige liiklusohutuse taseme tõstmine.

Projekti realiseerimise järgselt ei kaasne piirkonna elanikkonna liikumisharjumuste olulist muutust. Kuna on tegemist on olemasoleva teega, siis toimuks liiklus antud alal edasi ka ilma projektiga kavandatava viaduktita.

Projekti realiseerimisel on läbi liiklusohutuse parandamise ning sujuvama liikluse ja õnnetuste ohu vähendamise kohalikele inimeste ning nende tervisele ja heaolule soodne mõju.

4.2 Mõju elusloodusele

Projektiala ei asu väärtuslikul maastikul ega rohevõrgustikus.

KMH algatamise või mittealgatamise seisukohast ei kaasne tegevusega olulist mõju taimekooslustele ja liikidele. Ulukite võimalikku liikumist ei halvendata.

4.3 Loodusvarade kasutamine

Viadukti ja peale- ja mahasõitude rajamise käigus kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jms). Ehituseks vajalike maavarade olemasolu on iga projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehituse alustamist (eelkõige saadakse materjal riiklikest maardlatest).

Projekti koosseisus on koostatud töömahtude loetelu ning toodud projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud.

Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist.

4.4 Jäätme-ja energiamahukus

Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks) või kompleksluba omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Väljakaevatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast, mis ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohtadesse (võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina).

Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt jäätmeseaduse § 1 lg 11 punktile 2) ning selle edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

14

Teetöödel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Pimedal ajal kasutatakse elektrienergiat teelõigu/viadukti valgustamiseks.

4.5 Lähipiirkonna teised tegevused

Teada ei ole piirkonnas lisaks viaduktiga seotud raudteeharu õgvendamise teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju.

4.6 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus.

Liiklusolude parandamisega kaasneb tulevikus ohutum liiklus. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, õhusaaste, tolmu ja müra hulk ning seega avaldub positiivne tagajärg tulevikus riigiteed kasutavate inimeste tervisele ja heaolule.

Kaasnevad mõjud on vaid ehitusaegsed ning pikemaajalised negatiivsed tagajärjed piirkonna looduskeskkonnale või pinna- ja põhjaveele puuduvad.

4.7 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus

Ehitustööd antud asukohta arvestades ei avalda tavapäraselt olulist negatiivset mõju pinnasele. Ehitustööd toimuvad vastavalt projektile. Tööde käigus välditakse võimalusel ehitusjäätmete sattumist sademete kaudu pinna- ja põhjavette.

Ehitusaegsed võimalikud ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad rajatakse selliselt, et need ei kujuta otsest ohtu pinnasele ega ka põhjaveele.

Planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Puurkaevud lähipiirkonnas puuduvad. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada silla piirkonnas toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada teelõigu liiklusohutuse parandamine.

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Küll aga ei ole välisõhku eralduvate saasteainete kogused sellised, mis oluliselt halvendaks õhukvaliteeti ulatuses, mis põhjustaks piirnormide ületamist. Mõju on lühiajaline, arvestades tööde teostamisajaga. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed kõnealusel teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt teemaa niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob pärast asfalteerimist. Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ka teetöödel kasutatavate mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil. Võrreldes teeliiklusega (praeguse olukorraga) õhusaaste ei suurene.

4.8 Müra

Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra siseriiklikud normtasemed. Välisõhus leviva müra normtasemed on: • müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid,

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

15

• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset.

Viadukti projekti juurde on koostatud mürauuring Akukon Eesti OÜ poolt (töö nr 240837-1, 2024), mille eesmärk oli hinnata liiklusmüra käsitletaval lõigul. Piirkonna peamised müraallikad on auto- ja rongiliiklus. Kavandatava raudtee tegevuse kohta on varasemalt AS Eesti Raudtee tellinud mürauuringu ja vibratsiooni hinnangu ELLE OÜ-lt „Tallinn-Tapa-Tartu raudtee õgvenduste mürauuring ja vibratsiooni hinnang” ja koostatud on Mullavere piirkonna kohta ka mürakaardid.

Planeeritava viadukti realiseerumisel ja raudteeliiklusega koosmõjus ulatub viaduktile lähimate hooneteni (Tamme ja Vana-Laane) päevasel ajal 45-49 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid, öisel ajal 30-34 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid, mis täidab II kategooria (elamumaa- alad) siht- ja piirtaset. Müratasemete suurust mõjutab oluliselt hoopis võimalik raudteeliiklus.

Riigitee 14202 kõnealuse lõigu müra jääb liiklussagedusest tingituna seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Müratõkkeseina rajamise vajadus puudub.

Olemasoleva mürasituatsiooni parandamisel üldiselt lähtub Transpordiamet müraallika valdajale atmosfääriõhu kaitse seadusega seatud kohustustest. Riigimaanteede teehoiukavas nähakse vajadusel ette vahendid müraolukordade parandamiseks. Mootorsõidukite liiklussageduse märgatavat suurenemist ei ole seoses viadukti rajamisega selle edasisel kasutusperioodil ette näha. Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale teetööde teostamist. Ka siledam katend ja sujuvam autoliiklus toob edaspidi eeldatavalt kaasa pigem mürataseme vähenemise, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga võib olukord lähiaastatel hoopis paraneda.

Kavandatava tegevusega kaasnevat olulist vibratsiooni ehitusperioodil pole ette näha. Nagu müragi, on tegemist mõningase lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast teetööde teostamist.

4.9 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatava teelõigu valgustamine (turvalisuse tagamiseks või vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on ka valgustusest tulenev keskkonnamõju ebaoluline.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega puudub oluline mõju keskkonnale.

Eelnevast tulenevalt võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju veerežiimile ja pinnasele ega kaasne ülenormatiivset õhu saastatust, müra ja vibratsiooni teket ega olulisi valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid.

4.10 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tegemist on olemasoleva tee ja raudteeületuskohaga ning liiklus toimuks edasi ka ilma uue viadukti projekti realiseerimata. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju inimestele ja loodusele.

Kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu tõenäoliselt piirkonnas projektiga seonduvalt ei esine.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

16

Liiklusõnnetuste väljavõte riikliku Teeregistri andmebaasist piirkonnas hukkunute või inimvigastustega registreeritud liiklusõnnetusi ei näita. Ette ei ole näha olukorra halvenemist loomastikule.

Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

Teelõigu ja viadukti edasisel kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse ohutumaks. Seega vähendatakse ka liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.

4.11 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus

Projekteeritud viadukti eluiga on ca 100 aastat. Viadukti rajamine on maastikuilmes kestev ja pöördumatu mõjuga, kuid antud asukohas ei ole visuaalne mõju avalikku ruumi häiriv. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt teemaaga ja mõjud on lühiajalised. Viadukti ehitus toimub tehnoloogiliselt ca mõne kuu jooksul. Liiklusolude parandamisega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond.

4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.

Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist selliselt, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

17

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole Mullavere viadukti rajamisega ning hilisemal sihipärasel kasutamisel kaasnevat olulist negatiivset keskkonnamõju. Olemasoleva avaliku riigimaantee ohutuse tagamiseks tavapärased ehitustööd kavandatud mahus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KMH algatamise või mittealgatamise seisukohast. Tegevusega ei kaasne kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist. Võimalikud mõjud viiakse miinimumi tavapäraste ehituslike meetmete ja hea ehitustava rakendamisega, näiteks:

• Töövõtja koostab keskkonnategevuskava, mis peab sisaldama töödeaegseid keskkonnamõjusid ja nende leevendusmeetmeid.

• Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

• Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

• Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada ning ehitustööd korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

• Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.

KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel:

1) Projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid.

4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

18

Kasutatud materjalid

Seadused, määrused:

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; RT I, 11.06.2024, 7)

• Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 10.07.2020, 40)

• Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258 ; RT I, 06.05.2020, 17)

• Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1; RT I, 06.05.2020, 44 )

• Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 05.07.2016, 1 ; RT I, 03.06.2020, 2)

• Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52 ; RT I, 21.12.2019, 6)

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; RT I, 21.12.2019, 2)

• Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383; RT I, 28.01.2020, 6

• Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3; RT I, 19.12.2023, 11)

• Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015, 14)

Andmebaasid:

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

• Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

• Teederegister https://teeregister.riik.ee/mnt/

• Maanteeameti loomaõnnetuste register ja kaardirakendus http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d48 94a6ea1dcf3c736f7eb54

• Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur