Transpordiameti keskkonnaloa nr KL-506903 muutmine loa andja algatusel ning eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (06.09.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Tuginedes veeseaduse § 75 lg 1 ja lg 2, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lg 1 p 2 ja haldusmenetluse seaduse § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab:

1.1 Muuta Transpordiameti (registrikood 70001490; aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413) tähtajatult antud keskkonnaluba nr KL-506903 järgmiselt:

1.1.1 muuta vormi V4 “Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata“ eemaldades vormilt V4 väljalaskmetest Veskitammi 1 ja Veskitammi 2 järgnevad saasteained: arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), kahealuselised fenoolid, nikkel (Ni), polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), plii (Pb), tsink (Zn).

1.1.2 muuta vormi V4 „Lubatud saasteainete kogused“ eemaldades vormilt V4 väljalaskmetest Veskitammi 1 ja Veskitammi 2 ühealuselised fenoolid;

1.1.3 muuta vormi V4 „Lubatud saasteainete kogused“ lisades vormile V4 koos piirväärtustega väljalaskmele Veskitammi 1 saasteained tsink (Zn) – 0,05 mg/l, vask (Cu) – 0,015 mg/l, kaadmium (Cd) – 0,005 mg/l, elavhõbe (Hg) – 0,001 mg/l, antratseen – 0,0001 mg/l, benso(b)fluoranteen – 0,000017 mg/l, benso(k)fluoranteen - 0,000017 mg/l ja benso(g,h,i)perüleen – 0,0000082 mg/l ning väljalaskmele Veskitammi 2 lisada tsink (Zn) – 0,05 mg/l, kaadmium (Cd) – 0,005 mg/l ja elavhõbe (Hg) – 0,001 mg/l;

1.1.4 muuta vormi V7 „Väljalaskme seire nõuded“ eemaldades vormilt V7 väljalaskmelt Veskitammi 1 saasteained arseen (As), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), ühealuselised fenoolid ja kahealuselised fenoolid ning väljalaskmest Veskitammi 2 saasteained arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), ühealuselised fenoolid, kahealuselised fenoolid ja polüaromaatsed süsivesinikud (PAH);

1.1.5 muuta vormi V7 „Väljalaskme seire nõuded“ lisades vormile V7 väljalaskmele Veskitammi 1 üks kord poolaastas seiratavateks saastenäitajateks antratseen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(g,h,i)perüleen;

1.1.6 määrata keskkonnaloas nr KL-506903 kõrvaltingimus, et juhul kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale.

1.2 Jätta kehtivaks kõik muud tingimused keskkonnaloas;

1.3 Avalikustada keskkonnaloa nr KL-506903 muutmise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

1.4 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Transpordiametile.

Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-506903 lahutamatu osa. Keskkonnaluba nr KL- 506903 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS).

2. ASJAOLUD

2.1 Loa muutmise asjaolud Transpordiamet (registrikood 70001490; aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413) (edaspidi ka loa omaja) omab vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba) nr KL-506903. Keskkonnaluba nr KL-506903 on antud tähtajatult 21.01.2020 Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Keila-Tallinn 87,2-91,1 km kinnistul sademevee juhtimiseks Pääsküla jõkke (EELIS kood VEE1095500). Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 kohaselt kohaldatakse keskkonnaloa menetlusele haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS) ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse edaspidi KeÜS) 5. peatükki. HMS § 64 lg 1 teise lause kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise suhtes. HMS § 68 lg 2 koostoimes HMS § 64 lg 1 annab haldusakti muutmise otsustamise pädevuse haldusorganile, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine haldusakti muutmise ajal. VeeS § 191 lg 1 kohaselt on keskkonnaloa andjaks Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba nr KL-506903. Vastavalt HMS § 35 lg 1 p-le 3 algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. HMS § 64 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti muutmise kaalutlusõiguse kohaselt. Keskkonnaamet saatis 27.03.2024 Transpordiametile kirja (registreeritud KOTKAS-s 26.03.2024 dokumendi nr DM-127936-1 all), milles palus loa omajalt kahe nädala jooksul

seisukohta, kas soovitakse taotleda ohtlike ainete suublasse juhtimiseks erandit. Transpordiamet palus 05.04.2024 pikendada seisukoha esitamise tähtaega ning 17.04.2024 kirjaga esitati seisukoht, et ohtlike ainete suublasse juhtimise erandit ei soovita taotleda. Vee erikasutusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon edastatakse elektrooniliselt. 2.2 Menetlusosalise ära kuulamine Tegemist on kehtiva keskkonnaloa nõuete muutmisega, mille tulemusel loas määratud tegevused ja nende sisu oluliselt ei muutu, ei kaasne suuremat keskkonnariski ega piirata kolmandate isikute õigusi. Arvestades eelnevat ja KeÜS § 59 lg 5 p 1 muudab Keskkonnaamet Transpordiameti keskkonnaluba ilma avatud menetluseta. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastavalt HMS § 49 lg 2 ei või tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Arvestades eelnevat edastas Keskkonnaamet xx.09.2024 kirjaga nr DM-xx Transpordiametile ja Saue Vallavalitsusele muudetud keskkonnaloa eelnõu ning keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teeb muudetud keskkonnaloa teatavaks tulenevalt KeÜS § 58 lg-st 3 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. KAALUTLUSED

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Keskkonnaamet lähtus keskkonnaloa muutmisel HMS § 5 lg 2, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine Keskkonnaloaga nr KL-506903 lubatud tegevus ei kuulu oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus § 6 lg 1). Keskkonnaloaga lubatud tegevus kuulub eespool nimetatud seaduse § 6 lg 2 p-s 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”. Määruse nr 224 § 11 ja 15 ei ole planeeritavaid tegevusi nimetatud. Seega ei kuulu keskkonnaloaga lubatav tegevus tegevusvaldkondade hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust.

3.2 Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel 3.2.1 HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. 3.2.2 Keskkonnaloas on Veskitammi 1 (HA713) ja Veskitammi 2 (HA714) väljalaskmetele seatud seire nõue järgmistele ohtlikele ainetele: arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), nikkel (Ni), polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), plii (Pb), tsink (Zn) ning kahealuselised fenoolid sagedusega üks kord poolaastas, perioodil 2020 – 2021. Lisaks on loal nõue väljalaskmetest Veskitammi 1 (HA713) ja Veskitammi 2 (HA714) suublasse juhitavas sademevees seirata üks kord kvartalis saasteainet ühealuselised fenoolid. 3.2.3 Keskkonnaamet seadis keskkonnaloa nr KL-506903 väljastamisel 21.01.2020 korralduse nr DM-107611-2 otsuse punktis 3 kõrvaltingimuse, mille kohaselt võib Keskkonnaamet muuta keskkonnaluba, kui sademevees leidub järgmisi ohtlikke aineid: kahealuselised fenoolid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu) ja elavhõbe (Hg). 3.3 Keskkonnaloas ohtlike ainete piirväärtuste seadmine 3.3.1 Ohtlik aine on VeeS § 75 lõike 1 kohaselt element või ühend, mis oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Ohtlike ainete alaliigid on VeeS § 75 lg 2 kohaselt prioriteetsed ained ja teatavad muud saasteained, vesikonnaspetsiifilised saasteained ja prioriteetsed ohtlikud ained. Nimetatud ohtlikud ained on toodud täpsemalt Keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi määrus nr 28) § 2, § 3 lg 1 ja § 5 lg 1. 3.3.2 Suublasse juhitava sademevee ohtlike ainete sisaldus peab vastama keskkonnaministri 15.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 11 lg 1 järgi määruse lisas 1 sätestatud piirväärtustele. 3.3.3 Keskkonnaamet vaatas Veskitammi 1 (HA713) ja Veskitammi 2 (HA714) väljalaskmete ohtlike ainete seire tulemused üle ja seire andmete põhjal esineb sademevee väljalaskmes vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid üle kehtestatud piirväärtuste, mis on sätestatud määruses nr 61 § 11 lg 1 ning lisaks esineb sademevees ka prioriteetseid ohtlike aineid. Tabelis 1 on esitatud vesikonnaspetsiifilised saasteained, mille väärtused ületasid pidevalt kehtestatud piirväärtusi ja

prioriteetsed ohtlikud ained. Tabel 1. Vesikonnaspetsiifilised saasteained, mille väärtused ületasid kehtestatud piirväärtusi ja prioriteetsed ohtlikud ained.

*Prioriteetne ohtlik aine on ohtlik aine, mis põhjustab märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu inimese tervisele ja kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme ning mille veekeskkonda juhtimine on käesoleva seaduse kohaselt keelatud või piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise lõpetamise või järkjärgulise kõrvaldamise eesmärgil (veeseadus § 75 lg 5). 3.3.4 Arseen (As), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), ühealuselised fenoolid ja kahealuselised fenoolid esinesid analüüsides, kuid nende sisaldused ei ületanud kehtestatud piirväärtusi. Seega neid aineid edaspidi seirama ei pea ja keskkonnaloas neid edaspidi ei reguleerita. 3.3.5 VeeS § 125 lg 3 kohaselt on prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Keskkonnaamet võib veeloas või kompleksloas märkida prioriteetse aine, teatava muu saasteaine ja vesikonnaspetsiifilise saasteaine ning määrata nende ainete heite piirväärtuse, arvestades aine ohtlikkust, kontsentratsiooni heitvees, suubla seisundit, aine kontsentratsiooni põhjavees, ettevõtte tegevusvaldkonda ja tegevuse mõju suublale. Keskkonnaamet peab määrama nimetatud ohtliku aine heite piirväärtuse veeloas või kompleksloas, kui seire tulemus näitab ohtliku aine heite piirväärtuse ületamist (VeeS § 125 lg 4). 3.3.6 Seega peab Keskkonnaamet muutma keskkonnaluba nr KL-506903 ja märkima keskkonnaloale ohtlikud ained ja kehtestama neile piirväärtused. 3.3.7 Keskkonnaloas seatakse piirväärtused Veskitammi 1 sademevee väljalaskmes (HA713) vesikonnaspetsiifilistele saasteainetele ja prioriteetsetele ohtlikele ainetele: tsink (Zn) – 0,05 mg/l, vask (Cu) – 0,015 mg/l, kaadmium (Cd) – 0,005 mg/l, elavhõbe (Hg) – 0,001 mg/l, benso(b)fluoranteen – 0,000017 mg/l, benso(k)fluoranteen - 0,000017 mg/l ja benso(g,h,i)perüleen – 0,0000082 mg/l. Veskitammi 2 sademevee väljalaskmele (HA714) seatakse piirväärtused järgnevatele ohtlikele ainetele: tsink (Zn) – 0,05 mg/l, kaadmium (Cd) – 0,005 mg/l ja elavhõbe (Hg) – 0,001 mg/l.

3.4 Veemajanduskava 3.4.1 Veskitammi 1 (HA713) ja Veskitammi 2 (HA714) sademevee väljalasud suubuvad Pääsküla jõkke (EELIS kood VEE1095500). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ [1] (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK). VMK on Pääsküla jõe veekogumi seisund hinnatud halvaks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2021. a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Pääsküla jõe veekogumi (1095500_1) koondseisund 2021. aastal halb[2]. Veekogumi ökoloogiline seisund oli kesine, põhjuseks on varasem Pääsküla prügila jääkreostus, tiheasustusala erinevad mõjud, paisud (Koru ja Laagri) ning Laagri alevi heitveed. Veekogumi keemilist seisundit ei ole hinnatud. 3.4.2 Veepoliitika raamdirektiivi s kehtestatud tegevusraamistik seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea seisundi saavutamise. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite vähemalt hea seisund (VeeS § 32 lg 1). Veekogumi seisundi hindamisel on oluline ka selle hüdromorfoloogiline seisund. VMK-s on sademevee koormus hinnatud pinnaveekogumitele oluliseks. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava. Veemajanduskava on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VeeS § 31 lg 1 sätestab veekaitse üldised eesmärgid, sealhulgas vähendada inimtegevuse mõju veekeskkonnale ja vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 43 lg 1 kohaselt koostatakse veekaitse eesmärkide saavutamiseks iga vesikonna veemajanduskava, milles kavandatakse vesikonna vee kasutamine ja kaitse. Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on iga vesikonna kohta koostatud seisundiklasside alusel veemajanduskavad ning nende juurde meetmeprogramm (edaspidi meetmeprogramm), mis on veemajanduskavade lahutamatu osa. 3.4.3 VMK meetmeprogrammi lisas 1[3] on esitatud vee kasutamise ja kaitse meetmed, et saavutada pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade keskkonnaeesmärgid. Meetmeprogramm on aluseks detailsemale meetmeprogrammi rakendamise tegevuskavale. Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamist korraldab ja selle elluviimist jälgib Keskkonnaamet, kuid meetmete rakendamine on kõigi veekasutust ja vete seisundit mõjutavate osapoolte ülesandeks. VMK meetmeprogrammis kohaselt tuleb Pääsküla jõe veekogumil läbi viia uuring sademevee mõjude vähendamisest kogumi valgalal ja selle vähendamiseks planeerida tehnilisi lahendusi. Olulistemaks koormusteks on inimareng ja Pääsküla prügila.

3.4.4 Määruse nr 61 § 10 lg 1 kohaselt sademe- ja jahutusveele määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile.

Veekogumi keemilist seisundite ei ole hinnatud, millest lähtuvalt ei kehtestata sademeveele suubla seiret, kuna ei ole alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale.

3.5 Ohtlike ainete seire nõuded 3.5.1 Keskkonnaamet muudab keskkonnaloas ohtlike ainete seire nõudeid, lähtuvalt ettevõtte omaseire tulemustest. 3.5.2 Eemaldada Veskitammi 1 väljalasu seirest järgmised ohtlikud ained: arseen (As), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), ühealuselised ja kahealuselised fenoolid. Veskitammi 2 väljalasu seirest eemaldada arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), ühealuselised ja kahealuselised fenoolid ning polüaromaatsed süsivesinikud (PAH). 3.5.3 Üks kord poolaastas tuleb seirata Veskitammi 1 väljalasust järgmisi ohtlike aineid: tsink (Zn), vask (Cu), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(g,h,i)perüleen ja polüaromaatsed süsivesinikud (PAH). Veskitammi 2 väljalasust tuleb seirata järgmisi ohtlikke aineid: tsink (Zn), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg). 3.5.4 Andmed seire kohta tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. 3.6 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa omaja ei esitanud/esitas määratud tähtajaks so xx.09.2024 eelnõude kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. 3.7 Loa vormide ajakohastamine

Keskkonnaministri 08.10.2019 määruse nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ kohaselt atesteeritakse proovivõtjaid järgmistes valdkondades: joogi-, pinna-, põhja-, mere-, heit- ja reoveest ning reoveesettest. VeeS § 243 lg 2 kohaselt valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Seega Keskkonnaamet eemaldab keskkonnaloa nr KL-506903 vormilt V7 nõude – kasutada atesteeritud proovivõtjat ning ajakohastab nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Loa vormilt V16 ja V17 eemaldatakse mittevajalikud nõuded ja meetmed ning ajakohastatakse juhiseid vastavalt kehtivale seadusandlusele.

01.01.2021 liideti Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametiks. Arvestades eelnevat kaasajastab Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-506903 sõnastust ning kustutab läbivalt loalt sõna „Keskkonnainspektsioon“. [1] https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027 [2] https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo [3] https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku .

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 06.09.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-506903

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Transpordiamet

Registrikood / Isikukood 70001490

Tegevuskoha andmed

Nimetus Tallinna ja Saue valla piiril

Aadress 1 km, 2-91, Keila-Tallinn 87, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 72703:001:0190

Territoriaalkood EHAK 4014

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk.

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Veskitammi 1

Väljalaskme kood HA713

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Tallinn ja ümbrus RKA0370010

Suubla nimetus Pääsküla jõgi

Suubla kood VEE1095500

Veekogumi nimetus Pääsküla

Veekogumi kood 1095500_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6579498, Y: 535659

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2/6

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2020 Naftasaadused NAF 5

2020 Heljum HEL 40

2020 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 Tsink (Zn) 7440-66-6 0.05

2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015

2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005

2024 Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 0.001

2024 Antratseen 120-12-7 0.0001

2024 Benso(b)fluoranteen BZBFLA 0.000017

2024 Benso(k)fluoranteen BZKFLA 0.000017

2024 Benso(g,h,i)perüleen BZGHIPYL 0.000008

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Veskitammi 2

Väljalaskme kood HA714

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Tallinn ja ümbrus RKA0370010

Suubla nimetus Pääsküla jõgi

Suubla kood VEE1095500

Veekogumi nimetus Pääsküla

Veekogumi kood 1095500_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6579498, Y: 535659

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

3/6

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2020 Naftasaadused NAF 5

2020 Heljum HEL 40

2020 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 Tsink (Zn) 7440-66-6 0.05

2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005

2024 Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 0.001

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Analüüsinõuded

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Veskitammi 1 HA713 X: 6579375, Y: 535696 Pääsküla 1095500_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Antratseen Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) PAH summa Tsink (Zn) Vask (Cu) Benso(b)fluoranteen Benso(g,h,i)perüleen Benso(k)fluoranteen

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Veskitammi 2 HA714 X: 6579498, Y: 535658 Pääsküla 1095500_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Tsink (Zn)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

4/6

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. Sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk” või muus samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad5/6

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Kanalisatsiooniehitised ja -rajatised peavad vastama Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ kehtestatud nõuetele.

Pidevalt

2. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale

Prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Ohtlike ainete sisaldus peab vastama määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele.

Pidevalt

3. Sademevee käitluse nõuded Väljalaskmest Veskitammi 1 suublasse juhitava sademevee puhastamiseks kasutatakse II klassi õli-bensiinieraldajat NS80 (vooluhulk 80 l/s) koos mudapüüduriga. Sademevee nõuetele vastavust jälgida ja hinnata keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ alusel.

Pidevalt

4. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Keskkonnaametit, Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.

Koheselt vastava olukorra tekkimisel

5. Muud asjakohased meetmed Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel tuleb teavitada Keskkonnaametit peale valduse ja vee erikasutusloa üleandmist. Keskkonnaametit tuleb kirjalikult teavitada meetmetest, mida planeeritakse rakendada vee erikasutuse raames tekkiva reostuse vähendamiseks, kaasa arvatud kanalisatsiooniehitiste ja - rajatiste rekonstrueerimine, ehitamine ja laiendamine. Juhul kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale.

Koheselt vastava olukorra tekkimisel

6. Muud asjakohased meetmed Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Pidev 7. Muud asjakohased meetmed Kui loaga lubatud tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju põhjustab kahjulikke keskkonnamuutusi, siis on loa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid või tunnistada luba kehtetuks. Vajadusel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme omaseire analüüsiakt(id) esitada Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele

3. Teave meetmete rakendamise kohta Kui vee erikasutusloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Olukorra tekkimisel 4. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 5. Muu vajalik informatsioon Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat vee erikasutusluba, tuleb Keskkonnaametile esitada motiveeritud taotlus olemasoleva loa muutmiseks või ajutise loa väljastamiseks.

Vee erikasutusega seotud igasuguste andmete/tingimuste või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus vee erikasutusloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. Vee erikasutuse käigus tekkivatest tehnoloogilistest muudatustest, samuti vee erikasutaja kohta käivate kontaktandmete muudatustest teavitada koheselt käesoleva loa väljaandjat kirjalikult.

Koheselt vastava olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

6/6