Ajutise liiklusloenduse põhimõtted juhendi kinnitamine

Ajutise liiklusloenduse põhimõtted

TRANSPORDIAMET 2024

1

Sisukord 1. EESMÄRK ................................................................................................................................... 2

1.1. Juhendi sihtrühm.................................................................................................................... 2

2. MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 2

3. KÄSITLUSALA .......................................................................................................................... 2

4. SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 2

4.1. Õigusaktid .............................................................................................................................. 2

4.2. Seotud dokumendid ............................................................................................................... 2

4.3. Viited ..................................................................................................................................... 2

5. LOENDUSKAVA JA -PLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................................... 3

5.1. Teedevõrgu jagamine homogeenseteks teelõikudeks ja ristmikeks ...................................... 3

5.2. Liiklusloendused põhi- ja tugimaanteede võrgus .................................................................. 3

5.3. Liiklusloendused kõrvalmaanteede ja ühendusteede võrgus ................................................. 4

5.3.1. AKÖL ............................................................................................................................. 4

5.3.2. Loendusaasta .................................................................................................................. 5

5.3.3. Geograafia ...................................................................................................................... 5

5.3.4. Lõigu asukoht maanteel ning uuesti AKÖL ................................................................... 5

5.3.5. Tellija erisoovid .............................................................................................................. 5

6. PIKAAJALINE LOENDUSKAVA ............................................................................................. 6

2

1. EESMÄRK

Transpordiamet liiklusloenduse tellijana korraldab vastavalt põhimäärusele riigiteede liiklusloendust.

Loendusandmeid kasutatakse teede projekteerimisel, ehitusel ja hooldamisel, liiklusohutuse ja -

korraldusega seotud tegevuste elluviimisel, eelarveraha jaotamisel ning erinevate juhendite jm

dokumentide koostamisel. Antud juhendi koostamise peamiseks eesmärgiks on seada üldised

põhimõtted riigiteede homogeensete lõikude liikluse ajutiseks loendamiseks. Juhend aitab tagada

liiklusloenduse järjepidevust ning tõsta andmete kvaliteeti.

1.1. Juhendi sihtrühm

Liiklusloenduse tellijad, teostajad ning andmete kasutajad.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

Ajutine loenduspunkt – loenduspunkt, kus teisaldatava seadmega tehakse lühiajalist loendust kuni

kuu aega

AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (autot/ööpäevas, a/ööp)

Loenduskava – ajutise liiklusloenduse põhimõtete juhend

Loendusplaan – ühe aasta ajutiste loenduste teostamise plaan

Loendustsükkel – ajaperiood, mille jooksul saavad vähemalt ühe korra loendatud kõik riigiteed

Perioodiline loenduspunkt – statsionaarne väljaehitatud loenduspunkt, mille loendusperiood on

alla aasta, kuid rohkem kui 3 kuud aastas

Püsiloenduspunkt – statsionaarne väljaehitatud loenduspunkt, mis töötab aastaringselt

Riste – kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus puudub võimalus siirduda

ühelt sõiduteelt teisele

Ristmik – kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus võib ühelt sõiduteelt

siirduda teisele

Ühendustee – liikluse kogumiseks või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala

sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee

3. KÄSITLUSALA

Juhend käsitleb teisaldatavate seadmetega ajutisele loendamisele kuuluvaid riigiteede lõike.

4. SEOTUD DOKUMENDID

4.1. Õigusaktid

 Transpordiameti põhimäärus

 Strateegilise planeerimise teenistuse põhimäärus

4.2. Seotud dokumendid

 Teeregistri põhimäärus

4.3. Viited

 Liiklussageduse statistika

3

5. LOENDUSKAVA JA -PLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Üks loendustsükkel kestab kaheksa aastat - selle aja jooksul loendatakse lühiajaliselt liiklust peaaegu

kõigi põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteede ning ühendusteede homogeense liiklussagedusega teelõikudel.

See on riigiteede kogupikkust ja teedel sõitvate sõidukite arvu arvestades optimaalne.

Iga aasta kohta koostab liiklusloenduse teostaja loendusplaani, millega määratakse ajutiste

loenduspunktide asukohad. Loendusplaani koostamisel tuleb üle vaadata olemasolevad homogeensed

lõigud ja leida lõigu liiklust iseloomustav loenduspunkti asukoht. Kui selgub, et homogeenne lõik ei

ole ühtlase liiklussagedusega, tuleb teha ettepanek lõigu tükeldamiseks ning lugeda mõlema lõigu

liiklussagedus. Lisaks lõikude tükeldamisele tuleb vajadusel teha ettepanekuid ka lõikude

ühendamisteks.

Ajutiste loenduspunktide asukohtade valikul tuleb arvestada statsionaarsete loenduspunktide

asukohtadega, sest statsionaarsete loenduspunktidega kaetud teelõikude liiklussagedused uuenevad

igal aastal ning täiendava ajutise loenduse tegemine ei ole nendel teelõikudel vajalik. Lisaks tuleb

arvestada ka loenduste jaotust maakondade lõikes – eesmärgiks on loenduste võimalikult

tasakaalustatud jagunemine üle Eesti.

Loendusplaani võrreldakse jooksva aasta Teehoiukava objektidc nimekirjaga, vältimaks selliste

lõikude valikut, kus liiklus võib olla loenduse ajal olulisel määral mõjutatud. Kui mõnel teelõigul on

loenduse tegemise hetkel remonttööd, siis lükkub selle lõigu loendus edasi järgmisesse aastasse.

Objektiivsetel põhjustel (nt infrastruktuuri või maakasutusega seoses) muudetakse loenduspunkti

asukohta kooskõlastatult tellijaga.

5.1. Teedevõrgu jagamine homogeenseteks teelõikudeks ja ristmikeks

Homogeenne teelõik on teelõik, kus liiklussagedusel üle 1000 auto/ööpäevas ekstreemsete

liiklussageduste hälbed ei ületa 20% ja väiksematel liiklussagedustel ei ületa 200 autot/ööpäevas.

Homogeenne teelõik ei ole reeglina lühem kui 500 meetrit, väljaarvatud siis, kui tee ise on lühem.

Homogeense teelõigu alg-punktiks on ristmik või tee alguspunkt, kui ristmik puudub. Homogeense

teelõigu lõpp-punktiks on ristmik või tee lõpp. Ristmikuks, mis lõpetab homogeense teelõigu,

loetakse selline teede lõikumise koht, kus ristuvad riigiteed või äärmisel juhul suurema liiklusega

kohalikud teed. Lisaks üldistele põhimõtetele lähtutakse riigiteede olemist, kohalikest liiklusoludest

ja muudest liiklussagedust mõjutavatest teguritest.

Ajalooliste andmete võrreldavuse tagamiseks muudetakse homogeensete lõikude jaotust

vajaduspõhiselt seoses teedevõrgu muutumisega ja ainult objektiivsetel põhjustel nagu näiteks uue

tee ja ristmiku rajamine või tee välja arvamine riigiteede nimekirjast.

5.2. Liiklusloendused põhi- ja tugimaanteede võrgus

Põhi- ja tugimaanteede võrku käsitletakse kõrvalmaanteede võrgust eraldi ja seda põhjusel, et kõik

põhi- ja tugimaanteede homogeensed lõigud peavad olema üle loetud kahe aasta jooksul.

Loenduskohtade valikul arvestatakse, et jooksval aastal loetakse üle need homogeensed teelõigud,

kus eelneval aastal loendust ei tehtud. Kui tegu on sellise teega, millel ongi vaid üks homogeenne

teelõik, siis tehakse loendus mõlemal aastal. Juhul, kui on tegu 2+2 või 2+1 ristlõikega maanteega,

tuleb arvestada kahe loenduri paigaldamisega ning siis tekib kaks loenduspunkti.

4

Põhi- ja tugimaanteede homogeenseid lõike on kokku 5771, millest statsionaarsete loenduspunktidega

on kaetud 1271. Seega tuleb arvestada ajutiste loenduste tegemisega 4501 põhi- ja tugimaanteede

lõigul. Koostades plaani nende lõikude lugemisele, lähtutakse ennekõike viimasest loendusaastast (vt

Tabel 5.1.). Tabelist on näha, et suurem osa lõikudest on loetud aastatel 2023 ja 2022, kuid esineb ka

lõike, mida loeti varem või mida pole mitte kunagi loetud. Reeglina see on seotud kas lõigu

spetsiifikaga (nt puudub tehniline võimalus liiklusloenduse tegemiseks) või lõigu asukohaga (nt lõik

asub Narvas Sõpruse silla piiripunktis).

Viimane loendusaasta Lõikude arv1

2023 254

2022 169

2021 13

2020 0

2019 2

2018 5

pole loetud 7

Kokku 450

Tabel 5.1. Statsionaarse loenduspunktita homogeensete lõikude arv vastavalt loendusaastale

Loendusplaani koostamisel lähtuti sellest, et esmajärjekorras peab lugema uued homogeensed lõigud,

nende naaberlõigud ja enne 2023. aastat loetud lõigud. Seega 2025. aastal loetakse üle need lõigud,

mida loeti viimati aastatel 2018–2022, uued lõigud ja uute lõikude naaberlõigud. Järgmisel

loendusaastal (2026) loetakse üle need lõigud, mida loeti aastal 2023, v.a. uute lõikude naaberlõigud.

Järgmistel aastatel tsükkel kordub.

5.3. Liiklusloendused kõrvalmaanteede ja ühendusteede võrgus

Kõrvalmaanteede ja ühendusteede võrgus on homogeenseid lõike kordi rohkem võrreldes põhi- ja

tugimaanteede võrguga. Ühendusteede homogeenseid lõike on kokku 7651. Kõrvalmaanteede

homogeenseid lõike on kokku 31421, millest statsionaarsete loenduspunktidega on kaetud 151. Need

loenduspunktid on enamasti paigutatud suurema liiklusega kõrvalmaanteede homogeensete lõikude

äärde, AKÖL-iga üle 3500. Siiski leidub ka palju homogeenseid lõike, millel on samuti tihe liiklus

(AKÖL üle 3500), kuid statsionaarne loenduspunkt puudub. Kõrvalmaanteede ja ühendusteede puhul

mõjutab loenduslõigu valikut AKÖL, viimane loendusaasta, lõigu geograafiline asukoht ja lõigu

paiknemine maanteel (tähtsuse järjekorras).

5.3.1. AKÖL

Kõik lõigud jagatakse neljaks liiklusloenduse klassiks AKÖL-i alusel (vt Tabel 5.2.). Edasi kehtib

põhimõte - mida suurem on lõigu AKÖL, seda tihedamalt seda loetakse. AKÖL-i mõttes tähtsamad

lõigud (I liiklusloenduse klass) loetakse üle kahe aastaga. II ja III liiklusloenduse klassi lõigud

loetakse üle vastavalt nelja ja kuue aastaga. Väiksema AKÖL-iga lõigud jäävad IV liiklusloenduse

klassi ning need loetakse üle kaheksa aastaga. Kirjeldatud lähenemine võimaldab lugeda terve Eesti

kõrvalmaanteede ja ühendusteede võrgu üle kaheksa aastaga, teostades kõrvalmaanteedel ligikaudu

648 ja ühendusteedel ligikaudu 200 loendust aastas (vt Tabel 5.2.).

1 15.06.2024 Teeregistri seisuga

5

Liiklusloenduse

klass

AKÖL

(a/ööp)

Homogeensete teelõikude

arv2

Loenduste

tsükkel

(aastat)

Loenduste

arv aastas

Kõrvalmaanteed Ühendusteed

IV 0-40 483 99 8 74

III 41-200 1115 159 6 213

II 201-

2499

1456 375 4 458

I ≥2500 73 132 2 103

Tabel 5.2. Statsionaarse loenduspunktita kõrvalmaanteede ja ühendusteede homogeensed lõigud

liiklusloenduse klasside lõikes

5.3.2. Loendusaasta

Liiklusloenduse klassi sees lähtutakse aastast, mil toimus viimane reaalne loendus. Mida varem lõiku

loeti, seda kõrgem on selle lõigu prioriteet.

5.3.3. Geograafia

Kui teelõikude eelvalik AKÖL-i ja loendusaasta põhjal on tehtud, koondatakse kõik aastaks

planeeritavad loendused (k.a põhi- ja tugimaantee lõikudel) ühte tabelisse, kus lõigud liigitatakse

maakondade kaupa (vt Tabel 6.1.). Kontrollitakse, et geograafiliselt jaguneksid loendused enam-

vähem ühtlaselt üle terve Eesti. Erandeid tehakse vaid Harju- ja Tartumaa jaoks, kus on rohkem

homogeenseid lõike kui mujal, seega võib neis kahes maakonnas olla aasta jooksul rohkem loendusi

kui teistes maakondades.

5.3.4. Lõigu asukoht maanteel ning uuesti AKÖL

Kui peale geograafilist jaotust tuleb välja, et mõnda maakonda jääb ebaproportsionaalselt palju

loendusi, siis viiakse teatud osa selle maakonna loendustes üle järgmise aasta loendusplaani.

Vastavate lõikude valik käib järgmisel põhimõttel - kui tee koosneb mitmest lõigust, siis lõigud

võetakse plaani üle ühe. Näiteks kui tee koosneb kolmest lõigust, siis loetakse kas esimest ja

kolmandat või ainult teist lõiku. Seda tehakse selleks, et ka järgmisel aastal oleks iga tee kohta

indikatsioon, mis näitaks liiklussageduse kasvu või kahanemist. Kui teed koosnevad aga ühest lõigust

ning tuleb teha valik mitme tee vahel, lähtutakse jälle AKÖL-ist - mida suurem on AKÖL, seda varem

võetakse lõik loendusplaani.

5.3.5. Tellija erisoovid

Koostades lõikude loendusplaani liiklusloenduse klassi sees, peab liiklusloenduse teostaja lähtuma

ka Tellija soovidest. Loendusandmed mängivad olulist rolli otsuste tegemisel ning teatud juhtudel

vajab Tellija loendusandmeid varem. Üldjuhul esitab Tellija oma soove peale loendusperioodi lõppu

ajavahemikus jaanuarist märtsini. Selleks ajaks on esialgne jooksva perioodi loendusplaan valmis.

Kui Tellija soovid on esitatud, otsustatakse, kas neid on võimalik täita koostatud loendusplaani

raames või mitte. Kui see on võimalik, lisatakse Tellija poolt soovitud lõigud loendusplaani. Kui see

pole aga võimalik, siis asendatakse esialgsed loendusplaani võetud lõigud Tellija poolt välja pakutud

lõikudega. Jooksva perioodi loendusplaan koostatakse hiljemalt 15. aprilliks.

2 15.06.2024 Teeregistri seisuga

6

6. PIKAAJALINE LOENDUSKAVA

Allpool toodud tabelis on kajastatud perioodi 2025-2032 loenduskava maakondade ja maanteede

liikide lõikes. Põhi- ja tugimaanteedel ning samuti I liiklusloenduse klassi kõrvalmaanteedel ja

ühendusteedel loetakse liiklust perioodilisusega kaks aastat, II liiklusloenduse klassi

kõrvalmaanteedel ja ühendusteedel perioodilisusega neli aastat, III liiklusloenduse klassi

kõrvalmaanteedel ja ühendusteedel perioodilisusega kuus aastat ning IV liiklusloenduse klassi

kõrvalmaanteedel ja ühendusteedel perioodilisusega kaheksa aastat. Kokku tehakse kaheksa aasta

jooksul vähemalt 8563 loendust ehk minimaalselt 1071 loendust aastas.

Kõrvalmaanteed ja ühendusteed

Põhi/tugi

I

liiklusloenduse

klass

II

liiklusloenduse

klass

III

liiklusloenduse

klass

IV

liiklusloenduse

klass Kokku 8

aastaga KMNT3 ÜT4 KMNT ÜT KMNT ÜT KMNT ÜT

Harju maakond 42 49 64 240 150 64 97 15 40 1670

Hiiu maakond 24 0 0 29 5 49 3 23 2 259

Ida-Viru maakond 34 1 6 84 32 44 2 18 8 483

Jõgeva maakond 22 0 0 79 17 77 12 50 8 457

Järva maakond 22 0 9 83 27 82 4 34 1 494

Lääne maakond 13 0 3 47 2 30 0 10 1 213

Lääne-Viru maakond 38 2 6 138 29 59 16 5 9 632

Põlva maakond 29 0 0 68 9 92 1 31 5 430

Pärnu maakond 29 2 8 120 18 82 5 43 6 597

Rapla maakond 29 6 6 95 10 56 2 29 2 482

Saare maakond 32 1 4 59 2 60 3 15 0 369

Tartu maakond 49 11 21 161 41 113 12 32 15 942

Valga maakond 23 0 0 47 4 89 2 69 0 384

Viljandi maakond 33 0 4 85 20 88 0 22 0 497

Võru maakond 31 1 1 121 9 130 0 87 2 654

Kokku 8 aastaga 1800 820 3662 1699 537 8563

Tabel 6.1. Loenduskava maanteede liikide ja maakondade lõikes

Kaheksa aastaga loendatavate lõikude geograafiline jaotus on toodud joonisel 6.1..

3 Kõrvalmaantee 4 Ühendustee

7

Joonis 6.1. Liiklusloenduste jaotus maakondade lõikes kaheksa aasta jooksul.

19,5

3,0

5,6 5,3 5,8

2,5

7,4

5,0

7,0 5,6

4,3

11,0

4,5 5,8

7,6

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

14,0

16,0

18,0

20,0

22,0

P ro

ts en

t, %

Maakond

Loenduste jaotus maakondade lõikes 8 aasta jooksul

KÄSKKIRI

05.09.2024 nr 1.1-1/24/128

Ajutise liiklusloenduse põhimõtted juhendi

kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel: 1. Kinnitan juhendi „Ajutise liiklusloenduse põhimõtted“ (lisatud).

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor