Lp minister Liisa Pakosta
Justiitsministeerium
Vabaühenduste Liidu arvamus korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud minister
Vabaühenduste Liit tutvus korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamis-kavatsusega.
Esmalt juhime tähelepanu asjaolule, et ministeerium jättis niivõrd ulatusliku põhiõiguste riivega eelnõu VTK tagasisidestamisesse kaasamata Vabaühenduste Liidu ja mitmed teised eelnõust otseselt puudutatud huvigrupid (nt alaealiste meeleavaldusõiguse kontekstis Eesti Noorteühenduste Liidu ja ka kliimanoored, keda on VTK-s endas mainitud). See ei ole kooskõlas HÕNTE ega kaasamise hea tavaga. Samuti on tekkinud olukord, kus erinevaid huvigruppe esindavad vabaühendused on KorSi muutmise VTK avastanud iseseisvalt ja üsna hiljuti, mistõttu on neil kokkuvõttes väga mahukat ja õigustehniliselt keerukat teksti keeruline piisava põhjalikkusega tagasisidestada.
Vabaühenduste Liit loodab, et konkreetse VTK menetlemise järgselt ministeerium muudab senist kaasamispraktikat oluliselt ning kaasab eelnõu(de) väljatöötamise etappi(desse) ka kodanikuühiskonna esindajaid. Arvestades, et VTK-s loetletud muudatuste pakett on eriilmeline ja sellest saavad mõjutatud erinevad osapooled, on oluline, et eelnõu(de) väljatöötamise protsess sisaldaks endas piisaval määral konsultatsioone, infotunde jms, aidates eelnõu(de) eesmärki ja vahendeid paremini selgitada ning andes huvigruppidele võimaluse vahetut tagasisidet ja alternatiivseid ettepanekuid sõnastada. Vabaühenduste Liit on igati valmis ministeeriumit neis ülesannetes nõustama.
Nüüd tagasiside VTK-s sõnastatud sisulistele ettepanekutele.
(1) Mitmel korral võib väljatöötamiskavatsusest lugeda ettepanekut alandada korrakaitsevahendite kasutamise künnist kõrgendatud ohu tõrjumiselt olulise ohu tõrjumisele. Vabaühenduste Liidul puudub pädevus hinnata korrakaitsevahendite kasutamise sobivust erinevates ohusituatsioonides, kuid sellised regulatsioonid peavad meie hinnangul olema sõnastatud võimalikult ühemõtteliselt, vältimaks mitmeti tõlgendamist. Näiteks peaks olema meie hinnangul praegusest selgem, kas olukorras, kus PPA poolt keelatud avalikku koosolekut rahumeelselt siiski peetakse, lubaks uus regulatsioon kasutada koosoleku laiali ajamiseks veekahurit ja kummikuule sõltumata sellest, kas koosolekul osalejad käituvad rahumeelselt või mitte.
(2) Avalike ürituste regulatsiooni muutmise peatüki punktis 11.3. on regulatiivseks lahenduseks välja pakutud senisest detailsema regulatsiooni loomine, mis sätestaks tingimused, millal, kes ja kus võib avalikke üritusi korraldada, ning millal võib või peab kohalik omavalitsus avaliku ürituse korraldamisest keelduma. Arvestades, et avaliku ürituse mittelubamine riivab nii eneseteostus- kui ka ettevõtlusvabadust, on oluline, et eelnõu väljatöötamisel järgitaks rangelt proportsionaalsuse põhimõtet. Vabaühenduste Liit möönab, et kehtiv avalike ürituste korraldamise kord võib vajada teatud aspektides täpsustamist, kuid uus regulatsioon ei tohiks suurendada halduskoormust isikute jaoks niivõrd, et avaliku ürituse korraldamine muutub ebamõistlikult nii keerukaks, et potentsiaalne ürituse korraldaja otsustab ürituse korraldamisest üleüldse loobuda. Näiteks olukordades, kus avaliku ürituse loa saamiseks tuleks läbida mitu menetlust, esitada mahukaid materjale või oodata pikaajalise menetlemisprotsessi lõppu, võib ürituse korraldamine muutuda põhjendamatult raskeks.
(3) Tervitame 12. punktis sõnastatud ettepanekut anda alaealistele õigus korraldada koosolekuid. Vabaühenduste Liidu hinnangul on oluline, et alaealistele koosolekute korraldamise õiguse vanusepiirang oleks loogiliselt seotud mõne praegu kehtiva noorte õigusi reguleeriva seadusandliku raamistikuga. Seetõttu on VTK-s välja toodud ettepanek siduda vanusepiir valimis- või süüvõimelisuse eaga mõistlik lahendus. Antud probleem ning selle võimalikud lahendused vajavad edaspidi kindlasti noorte esindusorganisatsioonide kaasamist, et tagada lahendus, mis lähtub reaalselt noorte vajadustest.
(4) Isiku koosolekult eemaldamise lävend võiks Vabaühenduste Liidu hinnangul 13. probleemi kirjelduses olla madalam nende isikute puhul, kes on nn koosolekuvastased osalejad – teisisõnu need, kes võtavad koosolekust osa, aga toetavad koosoleku korraldajatele vastupidiseid seisukohti või väärtusi. Praktika näitab, et konfliktid tekivad tavaliselt just nende isikutega, mistõttu tasuks kaaluda selliste isikute koosolekult eemaldamise lävendi madalamale seadmist, sest selline toiming ei riivaks olulisel määral isiku kogunemis- ja väljendusvabadust. Isikul säilib alati õigus korraldada avalik koosolek, et väljendada oma alternatiivset seisukohta.
(5) Vabaühenduste Liit ei toeta VTK-s esitatud koosolekute ennetava keelamise ettepanekuid sellisel kujul. Koosolekute ennetav keelamine on tõsine põhiõiguste riive ja seetõttu peaks vastav regulatsioon olema võimalikult konservatiivne. PPA-l peaks olema volitus koosolekuid ennetavalt keelata vaid viimase abinõuna. Praegu sõnastatud ettepanek annab prefektile laia tõlgendusruumi koosolekute keelamiseks, tuginedes pelgalt eelinfole, mis annab alust arvata, et koosolekul võib toimuda midagi ebaseaduslikku. Kui Venemaa agressiooni kontekstis on sellist olukorda veel suhteliselt lihtne hinnata, siis paljude teiste konfliktide ja teemade puhul ei ole vastused nii ühesed ning erinevad tõlgendused võivad viia erinevate järeldusteni. Näiteks ettepanek keelata avalikud koosolekud, mille eesmärk on ilmselgelt seotud mõne agressorriigi tähtpäeva, koosoleku või sümboliga, on ebamäärane, hoolimata sõnast „ilmselge“. Palestiina meeleavalduse kohtuprotsessis on näiteks politseinik tunnistanud, et tema jaoks muutus trahvi kaasa toonud sümbol agressioonisümboliks alles meeleavalduse päeval.1
Avaliku koosoleku korraldamise regulatsioon peaks ka edaspidi jääma selliseks, millesse jääb risk, et keegi seda kuritarvitab. See eeldab küll aeg-ajalt korrakaitseasutuste reageerimist, kuid aitab tagada väljendus- ja kogunemisvabaduse võimalikult laias ulatuses. Ennetav koosolekute keelamine võib mõjuda negatiivselt nii ühiskonna sidususele kui ka korrakaitseasutuste usaldusväärsusele. Veel üks oluline puudus selle ettepaneku juures on, et avaliku koosoleku korraldajal on prefekti keelamisotsust keeruline vaidlustada: uue regulatsiooni alusel peaks korraldaja hakkama tõendama, et tal ei olnud kavatsust koosolekul seadust rikkuda.
Arvestades VTK-s loetletud probleemide ja ettepanekute ulatust, on oluline, et edasises menetluses jaotatakse teemad eraldiseisvateks eelnõudeks. See tagab suurema läbipaistvuse, võimaldab tõhusamalt kaasata puudutatud osapooli ning muudab muudatused paremini hoomatavaks ja käsitletavaks.
Lugupidamisega
Triin Toomesaar
Vabaühenduste Liidu juhataja
Marcus Ehasoo
[email protected], +372 5343 2142