Ettepanek seoses korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega

TKM Grupp AS Registrikood. 10223439 Kaubamaja tn 1, Tallinn 10143, Estonia. Telefon. +372 667 3200.

[email protected]

Siseministeerium

Pikk 61, Tallinn 15065

[email protected]

Lp Kristi Käsper

[email protected]

Lp Indrek Link

[email protected]

kuupäev digitaalallkirjas

ETTEPANEK

seoses korrakaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsusega

Pöördume Teie poole ettepanekuga seoses korrakaitseseaduse (KorS) ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusega. Meil on üles kerkinud praktiline probleem

korrakaitseseaduse rakendamisel ja tõlgendamisel, mis seondub mitmete väljatöötamiskavatsuses

esitatud probleemidega. Seetõttu palume kaaluda meie ettepaneku lisamist seaduse eelnõusse.

Vastavalt KorS § 58 lg-le 2 on avalik koosolek inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga

kujundada või väljendada oma meelsust. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile

kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa,

samuti ühissõiduk. Vastavalt korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirjale (lehekülg 85) kujutab avalik koht

endast maa-ala, hoonet, rajatist, ruumi või osa sellest, samuti ühissõidukit, mille omanik või valdaja on

andnud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või mis on tegelikkuses avalikult kasutatav. Nii võib iga

kinnisasja omanik anda oma kinnisasja avalikku kasutusse oma tahet otseselt väljendades. Avalik koht on

ka selline koht, mille omaniku selge tahe seda avalikuks kasutamiseks anda ei ole tuvastatav, kuid mis on

faktiliselt avalikus kasutuses, nt tähiste ja tõketeta eraisikule kuuluv maatükk, mida avalikkus kasutab.

Avalikeks kohtadeks on eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks

avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned jne.

Kahjuks on tekkinud praktikas olukord, kus Eesti erakonnad on hakanud avaliku koha mõistet enda

kasuks laialt tõlgendama ja korraldama valimisperioodidel etteteatamata ning kooskõlastamata

2

avalikke koosolekuid eraisikutele kuuluvatel kinnistutel arvestamata sealjuures mistahes

eraomanike, klientide, töötajate õigustega ning kinnistutel ja hoonetes kehtivate reeglite ja nõuetega.

Näiteks on viimasel kahel valimisperioodil korraldanud avalikke koosolekuid TKM Grupi ettevõtetele

kuuluvatel kinnistutel Pirita Selveri, Peetri Selveri ja Tartu Kaubamaja parklates või haljasaladel. TKM

Grupp ei ole aga kinnistute omanikuna näinud ette oma maa (sh parklate) kasutamist avalike

koosolekute toimumiskohana, veel enam – TKM Grupp soovib oma tegevuses jääda apoliitiliseks ja

vältida enda tegevuse või kaubamärkide seostamist mistahes poliitilise tegevusega. TKM Grupp on

saatnud eelnevatel valimisperioodidel kõikidele erakondadele sellekohaseid teateid ja palunud mitte

pidada avalikke koosolekuid TKM Gruppi kuuluvate ettevõtete kinnistutel või vahetus läheduses

selliselt, et neid oleks võimalik seostada TKM Grupi või selle kaubamärkidega. Kahjuks ei ole selline

palve saavutanud tulemust. TKM Grupis endas, samuti klientidele ja koostööpartneritele on

eelkirjeldatud tegevus tekitanud pahameelt ja grupi ettevõtetele lisakulusid, samuti häirinud kaupluste

ja keskuste igapäevatööd, s.h tekitab see täiendavat tööd meie töötajatele ja turvalisuse eest

vastutavatele isikutele, kes peavad sündmuste käiku avaliku koosoleku ajal jälgima, suunama parkimist

ning kliente. Sellised avalikud koosolekud võtavad kinnistutelt ära mitmeid parkimiskohti või tihtipeale

paigaldatakse telgid ebasobivatesse asukohtadesse, mille puhul ei ole tagatud keskuse külastajate või

koosoleku läbiviijate ohutus. Erakonnad valivad asukohad enda suva järgi kooskõlastamata koosoleku

toimumise aega ja kohta kinnistu omanikuga.

Selliselt ei arvestata tänases praktikas aga kinnistute omanike põhiõigustega (s.h omandiõigus,

ettevõtlusvabadus, kodu ja valduse puutumatus, sõna- ja veendumusvabadus). Samuti tõlgendatakse

avaliku koha mõistet lubatust laiemalt, jättes arvestamata kinnistu omaniku õigusega määratleda

kinnistu kasutamise tingimusi ja selle kasutamiseks ettenähtud isikute ringi. TKM Grupp on arvamusel,

et koosoleku pidaja peab koosoleku pidamise kinnistu omanikuga kooskõlastama ning ilma vastava

kooskõlastuseta ei tohiks koosoleku pidamine sellel kinnistul olla lubatud. Vastasel juhul kujuneks

ekslik arvamus, et avalike koosolekute pidamine on piiramatu põhiõigus, mille puhul ei pea arvestama

ühegi teise isiku (põhi)õigustega. Kogunemisvabadus hõlmab küll õigust valida kogunemise aeg, koht

ja viis artikli 11 lõikes 2 sätestatud piirides, kuid see ei anna koosoleku korraldajale õigust siseneda

eraomandisse või näiteks valitsusasutustesse, ülikooliruumidesse või kohtumajadesse jms. Seda

seisukohta on järjepidevalt kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK).1 Lisaks ei ulatu riigi

kohustused kogunemisvabaduse tagamisel kohustuseni tagada soovitud ruumid või kogunemiskoht

ka Eesti PS-i järgi.2 .

Isegi, kui koosoleku pidaja poolt soovitav ruum on tavapäraselt avalikult juurdepääsetav, on ruumi

määratlemine avaliku kohana ajas muutuv ja omanikul on alati õigus piirata isikute ringi, kellele ruum

1 Appleby jt v. Ühendkuningriik, 2003, p 47; Taranenko v. Venemaa, 2014, p 78; Ekrem Can jt vs Türgi, 2022, p 91. Pikemalt ka EIK juhistes inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 11 kohaldamisest. Veebis kättesaadaval: Guide on Article 11 - Freedom of assembly and association (coe.int) 2 O. Kask. Põhiseaduse § 47 kommentaar 17. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj. 2020.

3

on kasutamiseks mõeldud. Tallinnas on mitmed kohad avatud inimestele ajaveetmiseks, kuid kohtade

omanikud on keelanud seal ürituste korraldamise ilma omaniku kooskõlastuseta, nagu näiteks

Noblessner või Tallinna Sadama kruiisiterminal ja promenaad. Ka TKM Grupp on enda

kaubanduskeskustes kehtestanud külastajate jaoks majareeglid, mille alusel saaks näiteks teisi

külastajaid ohustavad või häirivad isikud keskusest välja saata. Samuti oleme erakondadele saadetud

teadetes selgelt väljendanud tahet, et kinnistuid ei kasutataks poliitiliste koosviibimiste jaoks. Nii on

tuvastatav, et kinnistu omanik ei soovi anda kinnistuid kõigile avalikuks kasutamiseks, vaid on

määratlenud kinnistu kasutamise TKM Grupi klientidele, töötajatele, üürnikele ja koostööpartneritele.

Järelikult ei ole sellistel juhtudel tegemist avaliku kohaga KorS § 54 tähenduses.

Samuti on Eestis piisavalt avalikku ruumi, kus on koosoleku pidajatel võimalik kogunemise eesmärke

saavutada. Piirangud omaniku õigustele ei ole proportsionaalsed, eriti kui koosolekuid on võimalik

korraldada mujal. Sobilik avalikult kasutatav maa (haljasalad, pargid, rannad, väljakud, tänavad,

kõnniteed) asuvad mitmete Selverite läheduses, nt Lillepi park ja Pirita rand Pirita Selveri ning Peetri

park Peetri Selveri puhul; Tammsaare ja Uueturu pargid on avalike koosolekute pidamiseks olemas ka

nii Tallinna kui Tartu Kaubamaja läheduses.

Lisaks rõhutame, et avaliku koosoleku pidamine nõuab kinnistu omanikult korralduslikke muudatusi, et

tagada nii koosolekust osavõtjate kui ka keskuste külastajate ohutus. Seetõttu on oluline iga kord

õigeaegselt saada teavitus, kus täpselt avalikku koosolekut soovitakse läbi viia (kaupluste sissepääsu

juures, parklas, kaubaautode sissepääsu juures jne) ning et see oleks kooskõlastatud TKM Grupi

ettevõttega. Ainult see võimaldab tagada nii klientide kui avalikust koosolekust osavõtjate turvalisust

ja kaupluste tavapärast toimimist, reeglitepärast parkimist ning teiste liiklejate ohutut liiklemist.

Seetõttu sätestab KorS § 68 lg 4 avalikust koosolekust teavitamise kohustuse, mida tuleb teha

viivitamatult pärast teate saamist. Seni on kõik Eesti erakonnad kahjuks tõlgendanud seda sätet mitte

ainult teavitamiskohustusena, vaid erakondade jaoks tähendab „teavitamine“ lisaks PPA luba

koosolekut märgitud kohas pidada. Seega on praktikas kahjuks tekkinud KorS § 68 lg 4 tõlgendamisel

kaks erinevat arusaama, mille kohaselt PPA leiab, et nemad kontrollivad ainult piiratud mahus KorS-is

ettenähtut ega väljasta avalike koosolekute jaoks lubasid, kuid erakonna vastupidiselt leiavad, et

tegemist on PPA loaga, mille puhul nad muud omalt poolt ei peagi tegema. Mõlemad tõlgendused

tähendavad aga seda, et avalike koosolekute pidamiseks ei kooskõlastata seda ei PPA ega koosoleku

pidaja poolt kinnistu omanikuga.

Meie ettepanek seondub mitmete korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses

esitatud probleemidega, näiteks kas või avaliku koha mõiste temaatikaga Samuti on tegemist olulise

aktuaalse probleemiga korrakaitseseaduse rakendamisel, mis vajab lahendust, kuivõrd kehtiv

regulatsioon on tekitanud mitmeti mõistetava õigusliku olukorra, kus on keeruline aru saada, et PPA

registreerib ürituse toimumise, kuid see ei tähenda õigust selle korraldamiseks soovitud kohas.

Seetõttu oleks otstarbekas probleem ära lahendada käesoleva väljatöötamiskavatsuse ja selle põhjal

4

koostatava eelnõu raames. Oleme veendunud, et meie poolt pakutud seaduse täienduse puhul on

tegemist on ettepanekuga, mis tänapäevast praktikat arvestades vajab selgust õigusakti tasemel.

Oleme meeleldi nõus oma ettepanekut põhjalikumalt selgitama ja vastama täiendavatele küsimustele.

Palume sel juhul ning ka võimaliku menetluse käiguga kursis hoidmiseks võtta ühendust meie

kontaktisikuga Helen Tulve, e-post [email protected].

Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et ilma kinnistu omaniku eelneva nõusolekuta avalike koosolekute

registreerimine omaniku kinnistutel rikub oluliselt omaniku põhiõiguseid ja -vabadusi.

Kogunemisvabadus ja avalike koosolekute pidamine ei ole absoluutsed õigused, mille tagamisel ei

pea arvestama kinnistu omaniku õigusega määratleda kinnistu kasutamise tingimusi ja selle

kasutamiseks ettenähtud isikute ringi. Eeltoodust lähtudes palume eelnõu väljatöötamisel:

1. Täiendada KorS §-i 63, et koosoleku pidamiseks oleks keelatud koht, mille omanik ei luba

selles kohas koosolekut pidada, või § 64 lg 3 loetelu, et koosoleku pidaja peab eraomandisse

kuuluvas kohas koosoleku pidamisel kooskõlastama koosoleku koha omanikuga.

2. Alternatiivselt täpsustada avaliku koha mõistet (KorS § 54), nii et oleks üheselt selge, millistel

tingimustel ei liigitu eraisikule kuuluvad kinnistud (ja nendel paiknevad hooned) nagu

kaubanduskeskused, kauplused ning nende parklad ja haljasalad seaduse mõttes avalikuks

kohaks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Tulve

TKM Grupp AS õigusdirektor