| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 8-1/3936-1 |
| Registreeritud | 09.09.2024 |
| Sünkroonitud | 10.09.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 RIIGIRAAMATUPIDAMINE |
| Sari | 8-1 Eesti Vabariigi majandusaasta koondaruanne (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Kaisa Rosin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Finantstalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 30.08.2024
kehtiv kuni 02.09.2024
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Riigi 2023. aasta majandusaasta
koondaruande edastamine
Vabariigi Valitsuse istungile
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande
heakskiitmine“ eelnõu. Kuna koondaruande heakskiitmise järel esitab Vabariigi Valitsus selle
Riigikogule kinnitamiseks, esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ka Riigikogu otsuse
„Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu.
Riigikogu otsuse eelnõu on esitatud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. Riigikogu otsus 2023
2. Riigikogu otsuse seletuskiri
3. Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruanne
4. Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Kaisa Rosin 5190 1525
Meie 09.09.2024 nr 8-1/3936-1
1
2
Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7
1.1 Valitsussektori finantsülevaade ..................................................................................................................................................................... 7 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2023. aastal .................................................................................................................... 7 1.1.2 Olulised sündmused ...................................................................................................................................................................................... 8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ................................................................................................... 9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon ...................................................................................... 9 1.1.5 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 12 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 14 1.1.7 Valitsussektori bilanss............................................................................................................................................................................... 16 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ............................................................................................................................................................. 20 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................................................................... 21 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 22
1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 24 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ...................................................................................................................................... 24 1.2.2 Heaolu................................................................................................................................................................................................................ 27 1.2.3 Tervis ................................................................................................................................................................................................................. 29 1.2.4 Tark ja tegus rahvas.................................................................................................................................................................................... 31 1.2.5 Eesti keel ja eestlus ..................................................................................................................................................................................... 34 1.2.6 Keskkond ......................................................................................................................................................................................................... 36 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................................................................................................................... 38 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus ..................................................................................................................................................................... 40 1.2.9 Transport ......................................................................................................................................................................................................... 42 1.2.10 Energeetika ............................................................................................................................................................................................... 44 1.2.11 Digiühiskond ............................................................................................................................................................................................ 46 1.2.12 Tõhus riik ................................................................................................................................................................................................... 48 1.2.13 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 50 1.2.14 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 52 1.2.15 Välispoliitika ............................................................................................................................................................................................ 55 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 57 1.2.17 Kultuur ja sport ....................................................................................................................................................................................... 59 1.2.18 Sidus ühiskond ........................................................................................................................................................................................ 60 1.2.19 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................................................................................... 63 1.2.20 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 64 1.2.21 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 65 1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei......................................................................................................................................................... 66 1.2.23 Õiguskantsleri kantselei ..................................................................................................................................................................... 67 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 68
2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .................................................69 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 69 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 71 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 72 2.4 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................................................................................... 73 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 75 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 122 2.7 Lisad (a1–a31) .................................................................................................................................................................................................. 128
3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 196 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 196
3
3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 198 3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 199 3.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 200 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 201 3.6 Lisad (b1–b21) ................................................................................................................................................................................................. 202
4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 231 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 231 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 233 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 234 4.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 235 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 237 4.6 Lisad (c1–c27) .................................................................................................................................................................................................. 238
Allkiri majandusaasta koondaruandele ...................................................................................................................... 263
4
Rahandusministri eessõna
Hea riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande lugeja!
2023. aastal loodetud pööret Eesti majanduse taastumiseks kahjuks ei toimunud. Jätkuv Venemaa agressioonisõda Ukrainas, raskustes eksporditurud, hinnapõhise konkurentsivõime kadu, tarneraskused, ettevõtete ja tarbijate vähene kindlustunne ning mitmed muud tegurid pärssisid tõusuteele naasmist. Pidime leppima Euroopa Liidu riikide seas suurima majanduslangusega.
Oleme väike ja avatud majandusega riik ja võrreldes muu Euroopaga sõltume rohkem väliskeskkonnast. Eesti majanduse varasemalt kindlana püsinud eelised – lähedus tugeva majanduse ja kiire kasvuga Põhjamaa riikidele ning geograafiline positsioon ida ja lääne vahel – pöördusid ootamatult kiirelt meie vastu. Meie peamiste eksporditurgude, Soome ja Rootsi majandus oli samuti Euroopa nõrgimate seas.
Sellegipoolest pidas Eesti majandus tervikuna keerulistele oludele hästi vastu. Majanduse maht eurodes mõõdetuna kasvas kogu 2023. aasta jooksul. Tööturg püsis stabiilne, palgakasv jätkus, hinnatõus hakkas aasta teises pooles raugema ning oli kaks korda väiksem võrreldes 2022. aastaga. Vastupidiselt töötleva tööstuse ja ehitussektori madalseisule läks teenuste ekspordil üle ootuste hästi, mis andis majandusele tugeva toe.
Majandusnäitajate järgi oli ja on siiani tegu pigem vinduva majanduslangusega, mille põhi kolme- protsendilise kahanemisega jäi möödunud aastasse. Eesti varasemates majanduskriisides on ühiskonnal tervikuna sarnase languse korral olnud palju valusam kui nüüd. Sellegipoolest ei saa praegust seisu kuidagi alahinnata.
Siiski näitab Eesti majandus paindlikkust ja kohanemisvõimet. Ettevõtted on visad raskustele vastu pidama, pingutatakse uute turgude otsimisel ja vaadatakse üle seniseid ärimudeleid, ka selliseid, mis ei ole kooskõlas Venemaa sanktsioonidega ja mida pole mõistlik enam kunstlikult elus hoida. Keerulisi aegu on seni aidanud ettevõtetel üle elada ka piisavad varu- puhvrid.
Rasketeks aegadeks peaks valmis olema ka riik. Headel aegadel tuleb koguda reserve, et olla valmis ootamatusteks. Kahjuks on aastakümneid kestnud jätkusuutlik eelarvepoliitika hakanud viimastel aastatel rajalt kõrvale kalduma ning eelarve on lastud struktuursesse defitsiiti.
Ühest küljest on kulude kasvu tinginud kriisid, kuid teisalt on Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamise peatamine võimaldanud võtta vastu täiendavaid kuluotsuseid ilma neile katteallikat otsimata. Ka 2023. aasta eelarve otsused tehti lõdvendatud reegleid järgides.
Teisalt, kui olla optimist, on eelarvepuudujääk aidanud inimestel ja ettevõtetel pikalt kestnud majanduslangust paremini üle elada, kuid edaspidi peame pingutama, et peatada kasvav defitsiit ja koos sellega riigivõla kiire kasv.
2023. aastal astus ametisse uus valitsus, mis seadis prioriteetideks Eesti riigi julgeoleku ja riigi rahanduse kordategemise. Panustamine riigi kaitsmisse ja vastutus- tundlikku rahapoliitikasse on investeering meie tulevikku, et meil oleks iseseisev riik, kus majandus saaks toimida ja õitseda, et me saaksime pakkuda ettevõtjatele kindlustunnet siin jätkuvalt tegutseda ja siia investeerida.
Esimesed sammud riigieelarve jätkusuutlikumale rajale tagasitoomiseks tegime ettevaatavalt eelmise aasta suvel, et ühiskonnal oleks aega nendega arvestada ja harjuda. Riigikogus võeti vastu mõningad maksu- muudatused, muutsime lasterikka pere toetused riigile jõukohasemaks ning leppisime igas ministeeriumis kokku esimesed hädavajalikud kokkuhoiukohad. Nende otsuste tulemusel saime parandada 2024. aasta eelarve- positsiooni, suurendada kaitsekulutusi kolme prot- sendini SKP-st ning hoida perioodil 2024–2027 kokku ligi 850 miljonit eurot.
Tulude suurendamisest ja riigile üle jõu käivate kulutuste vähendamisest ei pääse me ka tulevikus. Suur töö nii riigirahanduse kui ka majanduse seisu paran- damiseks seisab veel ees. Kui me eelarve seisu parandamiseks mitte midagi ei tee, hoogustub meie võlakoormuse kasv veelgi – 2028. aastaks oleks see 36 protsenti SKP-st ning ainuüksi intressideks maksaksime pool miljardit eurot. See on väga suur summa, mida meil on vaja hulga otstarbekamalt kasutada, eeskätt julgeoleku-, haridus- ja tervise- valdkonna täiendavaks rahastamiseks.
Eesti majandus ei ole praegu oma parimas vormis, kuid kasvu tugevaks aluseks on korras riigirahandus ja selle nimel peab vilgas töö jätkuma.
Head lugemist ja kaasamõtlemist!
Mart Võrklaev
Rahandusminister
5
Sissejuhatus
Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandus- ministeeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Majandusaasta koond- aruande kaudu on Vabariigi Valitsusel võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks vajalik informatsioon. Riigi majandusaasta koondaruandega tagatakse ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja avaliku sektori informatsiooni olemasolu.
Majandusaasta koondaruanne põhineb riigiraamatu- pidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, aga ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamis- kohustuslaste aruannetel, ministeeriumite valitsemis- alade tulemusaruannetel ning muul aruandlusel.
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kontrolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatu- pidamise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandus- aasta koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatu- pidamise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigi- eelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, kulude ja investeeringute kohta.
Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste kohta ning informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta.
Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus riigi finants-
seisundi ning majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ja eeldatavatest arengu- suundadest järgmisel majandusaastal.
Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finants- seisundist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmisest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid.
Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest.
Majandusaasta koondaruande arvnäitajad on esitatud 2023. aasta 31. detsembri seisuga ja neid on korri- geeritud üldjuhul kuni 2024. aasta 30. aprillini, mis on rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõike 4 järgi viimane tähtaeg, mil aruandeid muuta. Auditite käigus on sellest tähtajast hiljem tehtud üksikuid olulisi muudatusi kuni aruande esitamiseni.
Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koondaruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aasta- aruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hiljemalt 31. augustil.
Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrolli- aruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandus- aasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos otsuse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koond- aruandele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne.
6
Mõisted
Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku oma- valitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50 prot- senti või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik omavalitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja eelarve mõttes) moodustab valitsussektor.
Eelarvepositsioon – eelarve tulude ja kulude vahe. Puudujääk tekib juhul, kui kulud ületavad tulu, ning ülejääk, kui tulud on kuludest suuremad.
Keskvalitsus – riigieelarvelised üksused ja nende valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundus- ühingud ja äriühingud, mis kuuluvad valitsussektorisse.
Konsolideeritud kulud – kulud, kus kõigi avaliku sektori üksuste read on rida-realt liidetud ning oma- vahelised saldod elimineeritud.
Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti iga- päevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Tervisekassa, Töötukassa, kassalisel teenindamisel1 olevate sihtasutuste ja teiste isikute (näiteks Pensioni- keskus) raha.
Nominaalne eelarvepositsioon – kogutulude ja kogu- kulude vahe.
Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse koguprodukt2 on riigi territooriumil aasta jooksul loodud varade ja teenuste koguväärtus. Riigi majandus- aasta koondaruandes kasutatakse läbivalt lühendina SKP.
Sotsiaalkindlustusfondid – Tervisekassa ja Töötu- kassa. Sotsiaalkindlustusfond on riiklik või kohalik institutsionaalne üksus, mille põhitegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingimusele: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid; 2) valitsemissektor vastutab insti-
tutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.
Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukor- dadeks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eri- olukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks.
Statistiline eelarvepositsioon (puudujääk või ülejääk) – eelarve tulude ja kulude vahe, mida korrigeeritakse põhivarade soetusega. Puudujääk tekib juhul, kui kulud ületavad tulu, ning ülejääk, kui tulud on kuludest suuremad.
Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korri- geeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.
Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevus- programmiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajastatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata võimaldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemus- valdkond väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid.
Valitsussektori eelarvepositsioon – valitsussektori kogutulude ja kogukulude vahe.
Välisvahendid – mitteresidendi, sealhulgas Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni eelarvest pärit vahendid, mida vahendite saaja kasutab arengute, reformide ja investeeringute elluviimiseks.
Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konsolideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrd- luses tuntud kui Maastrichti võlg.
1 Maksete ja arvelduste tegemine, laekumiste korraldamine ja makseteenuste vahendamine e-riigikassa kaudu. 2 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP.
7
1 Tegevusaruanne
1.1 Valitsussektori finantsülevaade
1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2023. aastal
Tabel 1. Peamised majandus- ja finantsnäitajad
2023
2022
Reaalse SKP aastakasv –3,0% –0,5%
Tööpuudus 6,4% 5,6%
Inflatsioon 9,2% 19,4%
Palgakasv 11,5% 11,6%
Valitsussektori tulud 14 734 mln eurot 13 699 mln eurot
Valitsussektori kulud 15 130 mln eurot 13 256 mln eurot
Valitsussektori raamatupidamise tulem
–397 mln eurot 443 mln eurot
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon
–3,4% SKP-st –1,0% SKP-st
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon
–1,3% SKP-st –1,1% SKP-st
Valitsussektori võlakoormus 19,6% SKP-st 18,5% SKP-st
Valitsussektori konsolideeritud finantsreservid
9,3% SKP-st 11,1% SKP-st
Allikas: Statistikaamet, Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruanne. Statistkaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.
8
1.1.2 Olulised sündmused
OLULISED SÜNDMUSED 2023. AASTAL
Ukraina sõda
24. veebruaril 2022 alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mille tõttu algas massiline riigist väljaränne. Eesti kohanes põgenike vastuvõtmisega ning korraldab elu ühiskonnas siiani muutuvate olude põhjal ümber. Alates 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta lõpuni taotles ajutist kaitset 50 654 inimest (sealhulgas 2023. aastal 8783 inimest) ning ajutise kaitse pikendamist 35 384 inimest.
Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju
Ukraina sõda on mõjutanud nii Eestit kui ka kõiki teisi Euroopa riike leidma uusi võimalusi energia hankimiseks. Venemaast sõltumatu gaasivarustuse tagamiseks loodi Eestis era- ja riigisektori koostöös LNG vastuvõtu võimekus (Pakrineeme haalamiskai). 2023. aasta jooksul selle kaudu gaasi veel vastu ei võetud.
Intressikulu
Euroopa Keskpank hakkas intressimäärasid tõstma 2022. aasta suvel ja jõudis sellega lõpule 2023. aasta septembriks. Sarnases tempos ja ulatuses tõusis ka eluasemelaenude aluseks olev euribor. Kuna valdav osa Eestis antud eluasemelaene on seotud kuue kuu euriboriga, siis jõudis intressimäärade tõus laenumaksetesse täies ulatuses alles 2023. aasta lõpuks. See tähendab, et intressimäärade tõusu mõju elanike rahakotile oli 2023. aastal kordades suurem kui aasta varem. See seletab osaliselt eratarbimise nõrkust 2023. aastal, kui palgatulu kasv ületas juba selgelt hinnatõusu.
Valimised ja uus koalitsioon
2023. aasta märtsis toimusid korralised Riigikogu valimised, mille võitnud Reformierakond moodustas koos erakonnaga Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga valitsuse. Uue valitsuse koalitsioonilepingu kohaselt asuti parandama riigi rahalist olukorda eesmärgiga liikuda valitsussektori eelarvepositsiooniga tasakaalu suunas. Selleks võeti vastu seadusemuudatused, et tõsta tulumaksu, käibemaksu, aktsiise ja hasartmängumaksu ning otsiti riigieelarveliste kulude kärpimise võimalusi. Uus valitsus muutis ka ministeeriumide struktuuri. Koalitsioonileppe kohaselt puudutas ministeeriumite töö ümber korraldamine otseselt viit ministeeriumit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga liitusid struktuuriüksused sotsiaalministeeriumist. Keskkonnaministeeriumi baasil loodi kliimaministeerium, millega liitusid majandusministeeriumist ehituse- ja transpordi valdkond ning energeetika. Maaeluministeeriumi baasil loodi regionaalministeerium ning sellega liitusid üksused rahandus-, sotsiaal-, ja majandusministeeriumist. Muudatustega kaasnes muuhulgas andmete aegridade võrreldavuse halvenemine.
OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2023. AASTAT
Ukraina sõda
24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõda Ukrainas kestab endiselt, mille tõttu jätkub ka riigist väljaränne. Ajutist kaitset on 2024. aastal 12. mai seisuga taotlenud kokku 2011 inimest ning ajutise kaitse pikendamist 16 616 inimest.
Maksumuudatused ja kulude kokkuhoid
2024. aastal jõustunud maksumuudatuste koosmõjul suureneb eelarvetulu 298,5 miljoni euro võrra. Tänavune positiivne mõju tuleb kaudsetest maksudest, suurima mõjuga on käibemaksu standardmäära tõus 22 protsendini. Lisaks käibemaksumäära tõusule mõjutab seda aastat ka mitme aktsiisimäära tõus. Kulude kokkuhoiu meetmeid oli 2024. aasta riigieelarves 29 miljoni euro ulatuses. Sellele lisaks käivitati nullbaasilise eelarve projekt, millega loodetakse kulusid vähendada alates järgmisest aastast.
Lisaeelarve
2024. aasta riigieelarves oli enam kui 500 miljoni euro väärtuses eelarvepositsiooni parandavaid ja tasakaalu poole suunavaid otsuseid. 3. aprillil 2024 avaldatud kevadine majandusprognoos oli varasematega võrreldes veelgi pessimistlikum. Majanduse taastumine on aeglasem, mistõttu on prognoositav eelarvepuudujääk suurem. Valitsus otsustas teha 2024. aastaks negatiivse lisaeelarve eesmärgiga hoida riigirahandus jätkusuutlikul rajal. Lisaeelarve koostamisel lähtuti riigiasutuste olukorra analüüsist, arvestades nii kevadist majandusprognoosi kui ka asutuste sotsiaalmajanduslikke vajadusi. Selleks, et valitsussektori puudujääk oleks juba 2024. aastal alla kolme protsendi SKP-st ja Eesti täidaks Euroopa Liidu eelarvereegleid, lepiti Vabariigi Valitsuses kokku negatiivse lisaeelarve meetmetes, mis parandavad eelarvepositsiooni 173 miljoni euro võrra. Negatiivne lisaeelarve sisaldab ligikaudu 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid nagu dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Kõik ministeeriumid, võimalusel ka nende allasutused ja sihtasutused hoiavad kokku peamiselt oma tegevus- ja majandamiskuludest.
9
1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele
Eesti majanduse reaalmaht oli 2023. aastal languses. Majanduse olukorda mo jutasid ko rgele kerkinud hinnatase, suurenenud intressima a rad, madal kindlustunne ja u sna no rk seis Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandustes. Pu sivhindades SKP langes kolm protsenti ja seejuures langes suure osa tegevusalade reaalne lisandva a rtus. Teiste seas langes lisandva a rtus to o tlevas to o stuses, ehituses, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, veonduses ja laonduses ning energeetikas. Jooksevhindades SKP kasvas 2023. aastal 4,6 protsenti (vaata joonist 1), mis vaatamata reaalmajanduse no rkusele toetas maksu- laekumist ja eelarve seisu.
2023. aastat iseloomustas kaubavahetuse laialdane nõrgenemine. Maailmakaubandus pöördus langusesse juba 2022. aasta lõpus ning mahud vähenesid kogu möödunud aasta jooksul. Seejuures oli euroalal kaubanduse langus peaaegu kaks korda suurem kui maailmas keskmiselt. Eesti kaupade ja teenuste eksport vähenes mullu 6,9 protsenti. Kaupade ekspordi langus oli laiapõhjaline, rohkem langes aga mineraalsete toodete, puidu ja puidutoodete, puitehitiste ning elektrimasinate ja -seadmete eksport. Samas teenuste eksport kasvas eelkõige IT- ja äriteenuste ekspordi edukuse toel. IT-teenuste müük mitteresidentidele moodustas 2023. aastal peaaegu veerandi teenuste ekspordist. 2023. aastal jätkas kasvu ka reisiteenuste eksport, kuid Eesti majutusasutustes majutatud välis- turistide arv ei saavutanud veel koroonaeelset taset.
Töötleva tööstuse toodangumahud jätkasid 2023. aastal langemist. Toodangumahud ja ekspordi- tulud langesid suures osas töötleva tööstuse harudes. 2023. aastal pidasid Eesti töötleva tööstuse ettevõtted olulisimaks äritegevust piiravaks teguriks nõudluse vähesust. Osa tootmissisendite hindu pöördus 2023. aas- tal langusesse. Töötleva tööstuse tootjahinnad on alates 2023. aasta suvest languses.
Ehitusmahud olid 2023. aastal enam-vähem 2020. aasta tasemel. Samas kasvasid ehitusmahud kvartalivõrdluses 2023. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis ning neljandas kvartalis olid need suuremad ka 2022. aasta neljanda kvartaliga võrreldes. Ehitushindade kasv aeglustus aasta jooksul oluliselt.
Vaatamata majanduslangusele ei halvenenud tööturu olukord märkimisväärselt. Töötajate arv hakkas vähenema alates 2023. aasta keskpaigast. Töö- kohtade arv langes enim tööstuses ja ehituses, töö- kohtade arv suurenes aga tervishoiu ja hariduse vald-
konnas, majutuses ja toitlustuses, finantsvahenduses ja avalikus halduses. Kuigi aasta taguse ajaga võrreldes kasumid ettevõtlussektoris tervikuna langesid, toimus langus 2022. aasta kõrgtasemelt ning kokkuvõttes püsis ettevõtete finantsseis üldiselt rahuldav või mõne haru puhul isegi hea. Seetõttu ei pruukinud olla vajadust tööjõukulude vähendamiseks. Töötuse määr kerkis aastaga vaid 0,8 protsendipunkti võrra ja jõudis 2023. aasta keskmisena 6,4 protsendini. Keskmise brutokuupalga kasv oli kiire ja püsis 2022. aastaga sarnases tempos, ulatudes 11,4 protsendini.
Keskmine reaalpalk hakkas inflatsiooni taandudes 2023. aastal taas kasvama, kuid ostujõud ei saavutanud kiire hinnatõusu eelset, 2021. aasta taset. Eratarbimine 2023. aastal tervikuna langes. Maja- pidamiste tarbimisvõimalusi vähendas muu hulgas ka laenuintressimaksete suurenemine. Uute eluaseme- laenude keskmine aastaintressimäär oli 2023. aasta detsembris 5,5 protsenti, samas kui 2022. aasta det- sembris oli see 4,4 protsenti ja 2021. aasta detsembris 1,9 protsenti.
Hinnakasv aeglustus 2023. aastal tuntavalt. Energia- ja toormehindade stabiliseerumine välisturgudel, nende mõjude majandusse ülekandumise lõpule jõudmine, aga ka Eesti nõrk majanduskonjunktuur soosis inflatsiooni kiiret aeglustumist 2023. aastal. Kui aasta alguses oli tarbijahinnaindeksi kasv 18 protsendi juures, siis detsembrikuine kasv neli protsenti oli kahe ja poole aasta aeglaseim. Mitmete energiakandjate hinnad pöör- dusid möödunud aastal langusesse ja toiduainete hinnatõus pidurdus. Peamiste majandusna itajate po hjalikum u levaade on rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis.3
Joonis 1. SKP nominaalne ja reaalne kasv aastate lõikes. Allikas: Statistikaamet
1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon
AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS
Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jaguneb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüüsidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsus- sektori vaatest lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarve- reeglid4. Ka rahvusvaheliselt on riikide eelarveolukorra
3 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos
4 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv
ning fiskaalse jätkusuutlikkuse hindamise alus just valitsussektori tulu, kulu, vara ja kohustised.
Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused, mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksudega. Need on riigi- eelarvelised asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaalkindlustusfondid (Tervisekassa ja Töötukassa)
10
ning muud asutused. Muud asutused on avalik- õiguslikud juriidilised isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rahvusooper Estonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mittetulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara). Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori asutused, näiteks Eesti Pank (koos Finantsinspektsiooniga) ning riigi ja teiste valitsus- sektori liikmete osalusega kaupu tootvad ja teenuseid
pakkuvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äri- ühingud (näiteks AS Eesti Energia, AS Elering, AS Tallinna Sadam).
2023. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude maht 18,81 miljardit eurot5 (2022. aastal 16,61 miljardit eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid 80,5 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud 19,5 protsenti (vaata joonist 2).
Joonis 2. Avaliku sektori 2023. aasta kulude kogumaht
AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV
2023. aastal kuulus avalikku sektorisse 723 üksust, millest 588 üksust (81 protsenti) kuulus valitsus- sektorisse. Muid avaliku sektori üksusi oli kokku 135, neist 120 äriühingut, 14 sihtasutust ja mittetulundus- ühingut ning üks avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti
Pank ja Finantsinspektsioon). Valitsussektori 588 üksusest 170 olid riigiasutused, 79 kohaliku oma- valitsuse üksused, 21 avalik-õiguslikud isikud, 61 äri- ühingud ning 257 sihtasutused ja mittetulundusühingud, millest 186 kuulub kohalikele omavalitsusüksustele.
VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON
2023. aastal kasvas valitsussektori statistiline eelarve- puudujääk Statistikaameti esialgsetel andmetel eel- nevate aastate kuluotsuste ning halvenenud majandus- keskkonna tõttu 1,28 miljardi euroni (3,4 protsenti SKP- st, vaata joonist 3). Kokkuvõttes vastas puudujääk viimasele prognoosile: maksutulude alalaekumist kompenseeris osaliselt mittemaksuliste tulude enam- laekumine, peamiselt intressitulud, samuti jäid prog- noositust väiksemaks riigieelarvest antavad toetused ning investeeringu kulud. Tervisekassa jaoks oli 2023. aasta finantsiliselt edukas: sotsiaalmaksu laekumine vastas üsna täpselt eelarves planeeritule, kogunenud reservilt teeniti täiendavat tulu seoses kerkinud baas- intressiga, planeeritust vähem kulus ajutistele töö- võimetushüvitistele ning veidi vähem kulus tervishoiu- teenustele. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem ning Tervisekassa saavutas ligi 140 miljoni euro suuruse ülejäägi. Töötukassa finants- seis on kahel viimasel aastal stabiliseerunud. 2022. aasta lõpetati korrigeeritud andmetel 31 miljoni euro
5 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud.
suuruses ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus 2023. aastal pea 0,5 protsendini SKP-st. Suure defitsiidi tingis omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemine 2021. aastast alates ja kulude kiire kasv (sealhulgas kasvanud euribor).
Võrreldes 2022. aastaga oli puudujääk 930 miljoni euro võrra ehk 2,4 protsenti SKP-st suurem peamiselt kesk- valitsuse halvema eelarveseisu tõttu. Puudujääk süvenes kiiresti aasta lõpus rekordtasemele kasvanud kulude tõttu. Enim suurenesid riigieelarvest antavad toetused, aga ka kaitseotstarbelised majandamiskulud ning investeeringud. Valitsemisfunktsiooni järgi (COFOG) kasvasidki eelmisel aastal enim riigikaitse kulutused (38,9 protsenti), mis viis nende osakaalu SKP-st 2,2 protsendilt 2,9 protsendini SKP-st. Kaitsekulude kasv oli tingitud Venemaa alustatud sõja tõttu halvenenud julgeolekuolukorrast.
11
Joonis 3. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa osakaaluna SKP-st
VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON
Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja -kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigi- asutuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaota- misele ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupidamise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finantsseisu ja -tulemuste esitamiseks ning finants- planeerimise ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupida- mise aruandes esitatud andmed on tekkepõhised. Riigi- eelarve on kooskõlas statistiliste näitajate arvestus- metoodikaga, mis on valdavalt samuti tekkepõhine ning põhineb olulisel määral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõhiseid elemente, näiteks maksutulud, sealhulgas kolm maksuliiki ühekuulise nihkega.
Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tulemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. Eelarvepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse kõige üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeri- takse põhivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus võetakse täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle hilisemat raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid
mahakandmisi omakorda ülejäägis või puudujäägis enam ei arvestata. Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi või puudujäägi arvestusmetoodika veel keeru- lisem ning sisaldab raamatupidamise arvestuspõhimõte- tega võrreldes palju muid erinevusi.
2023. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik nega- tiivne tulem 396,8 miljonit eurot ja statistiline eelarve- positsioon -1279 miljonit eurot (vaata tabelit 2 ja joonist 4). Möödunud aastal tekitas erinevust ka kaitse- ministeeriumi kulude kajastamine. Raamatupidamisliku tulemi arvutamisel ei võetud arvesse kaitseotstarbelise varustuse kulusid mahus, mille osas ei olnud riskid ja hüved veel 2023. aasta jooksul Eestile üle läinud. Samas olid need juba kajastatud saldoandmike infosüsteemis, mille statistikaamet võtab aluseks eelarvepositsiooni hindamisel. Saldoandmike infosüsteemis kajastati nime- tatud kaupadega seotud kulude vähenemine peale seda, kui statistikaamet oli eelarvepositsiooni esialgse hinnan- gu avaldanud. Statistikaamet korrigeerib eelarve- positsiooni iga järgmise aasta sügisel, võttes arvesse riigi raamatupidamise aastaaruande auditeeritud andmed.
Tabel 2. Valitsussektori positsiooni kujunemine, miljonites eurodes
2023 2022
Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt –396,8 443,2
Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 850,8 730,0
Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus –0,5 –13,4
Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed –1518,5 –1250,7
Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse mahakandmine
13,7 7,3
Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlusest ja allahindluse tühistamisest
–35,5 –155,1
Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu 0,0 0,0
Loetakse kuluks EL-i fondide arvel moodustatud sissemaksed sihtotstarbelistesse fondidesse
–119,0 –24,0
Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt ja II samba riigipoolsest kohustisest)
248,4 195,0
Korrigeeritakse saastekvootide müük aasta võrra hilisemaks –26,0 –85,6
Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) –18,7 –38,2
Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed ja ümberklassifitseerimised –10,6 –196,6
Muud korrigeerimised –266,3 39,5
12
2023 2022
Valitsussektori puudujääk statistikaameti andmetel –1 279,0 –348,6
Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) –3,4% –1,0%
Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet. Statistkaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.
Joonis 4. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus, miljonites eurodes
1.1.5 Valitsussektori tulud
ÜLEVAADE 2023. AASTA TULUDEST
Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatu- pidamise aruande kohaselt 2023. aastal 14,73 miljardit eurot ehk 39,1 protsenti SKP-st. 2023. aastal kasvasid tulud 7,6 protsenti (1,03 miljardi euro võrra).
Maksutulud kasvasid 7,2 protsenti (789,3 miljoni euro võrra). Mahuliselt vedas kasvu sotsiaalmaks (suure- nedes 430,0 miljoni euro võrra), mille tasumist toetas vaatamata majanduslangusele tugevana püsinud töö- turg. Sotsiaalmaksu tasumise kasv oli viimase 15 aasta üks kiiremaid. Tööjõumaksude laekumist toetas palga- kulude jõudne kasv. Avalikus sektoris mõjutasid palga- kasvu aasta alguses toimunud üldine viieprotsendiline palgatõus ning lisaraha suunamine hariduse, tervishoiu ja siseturvalisuse valdkonna täiendavaks palgatõusuks.
Erasektoris mõjutas palgakasvu inflatsioon ning ette- võtete suhteliselt hea finantsseis.
Protsentuaalselt kasvas suurematest maksudest kõige kiiremini juriidilise isiku tulumaks – 21,7 protsenti. Selle põhjus oli eelkõige finantssektori intressitulude kasv, mis suurendas krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumist ligi 2,4 korda võrreldes 2022. aastaga.
Mittemaksulised tulud kasvasid 8,9 protsenti (245,1 mil- joni euro võrra). Mahuliselt kasvasid kõige rohkem välis- abi (190,0 miljonit eurot) ning kaupade ja teenuste müük (103,4 miljonit eurot) (vaata joonist 7). Dividenditulu kasvas 35,9 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga peamiselt ettevõtete Eesti Energia AS ja Elering AS dividendide suurenemise tõttu.
PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI
Valitsussektori tuludest moodustasid maksutulud perioodil 2014–2023 keskmiselt 81 protsenti. Nende osakaal on viimasel kahel aastal langenud 80 protsen- dile. Ülejäänud osa moodustavad mittemaksulised tulud (vaata joonist 5).
Aastatel 2014–2023 moodustas sotsiaalmaks maksu- tuludest keskmiselt 35 protsenti, tulumaks neljandiku ja käibemaks 24 protsenti. Nende kolme maksu osakaal on võrreldes perioodi algusega (81 protsenti 2014. aastal) kasvanud, ulatudes perioodi lõpuks sotsiaalmaksu ja tulumaksu osakaalu suurenemise tõttu 88 protsendini maksutuludest (vaata joonist 6). Sotsiaalmaksu osakaal kasvas 2023. aastal kahe protsendi võrra 37 protsendini palgakulude tugeva kasvu toel. See toetas ka füüsilise isiku tulumaksu laekumist, mille osakaal langes vaid ühe protsendi võrra 20 protsendile vaatamata üldise maksu-
vaba tulu tõstmisele ja vanaduspensioniealiste ühtse maksuvaba tulu kehtestamisele.
Mittemaksulistest tuludest moodustasid perioodil 2014– 2023 kõige suurema osa saadud toetused, keskmiselt 47 protsenti (vaata joonist 7). Seetõttu kirjeldatakse alljärgnevalt välisvahendite kasutamist põhjalikumalt.
Välisabi maht sõltus perioodil 2014–2023 toetuste rakendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Euroopa Liidu eelarveperioodid 2014–2020 ja 2021– 2027. Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on struktuuritoetuste rakendamine tavaliselt madalam ja suureneb perioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal muudes tuludes oli aastatel 2014–2023 45 protsenti, ula- tudes 41 protsendist 2022. aastal 57 protsendini 2019. aastal (vaata joonist 8).
13
Joonis 5. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes
Joonis 7. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes
Joonis 6. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes
Joonis 8. Välisabi, miljonites eurodes
VÄLISVAHENDITE KASUTAMINE
Riigieelarve planeerimisel moodustavad välisvahendid umbes 10 protsenti eelarve kogumahust. 2023. aasta riigieelarve täitmisest (valitsussektori osa) moodustasid välistoetused 1,31 miljardit eurot (vaata 4.6 lisa c15 A2).
Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakendatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendus- kava6, Eesti maaelu arengukava7 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava alusel. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 eraldati Eestile 4,80 miljardit eurot, mida sai kasutada kuni 2023. aasta lõpuni.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 eelarve- perioodi rakenduskava Euroopa Liidu toetuste maht on 3,68 miljardit eurot, mis koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saajate omafinantseeringuga on üle 5,20 mil- jardi euro. Selles sisalduvad REACT-EU vahendid, mis on mõeldud COVID-19 tagajärgedega võitlemiseks, majan- duse elavdamiseks ja energiakriisiga tegelemiseks (vaata joonist 9).
Struktuurivahendite rakendamise olulised märksõnad 2023. aastal olid paralleelselt toimunud 2014–2020 rahastusperioodi lõpetamine ja uue rahastusperioodi käimalükkamine, mis mõjutasid projektide elluviimist. Kogu aasta jooksul oli kõrgendatud tähelepanu all lõppeva rahastusperioodi projektide tähtaegne valmi- mine ja viimaste väljamaksete teostamine.
6 Sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid, lühendid vastavalt ESF, ERF ja ÜF. 7 Katab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid, lühend EAFRD.
Joonis 9. Välisvahendite väljamakstud kulude jagunemine fondide lõikes 2023. aastal (miljonites eurodes, % kogumahust)
2023. aasta lõpuks oli perioodi 2014–2020 ühtekuulu- vuspoliitika fondide Euroopa Liidu vahenditest välja makstud peaaegu 100 protsenti toetuste mahust. Aasta jooksul suunati Eesti majandusse ligi 428 miljonit eurot.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 keskendub kuuele Euroopa Liidu maaelu arengu valdkonna prioriteedile. 2023. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu vahendite ees 1,07 miljardit eurot, millest on välja makstud 945 miljonit eurot. Vahendeid on või-
14
malik kasutada koos üleminekuperioodiga ning taaste- rahastu panusega kuni aastani 2025.
Samal ajal tegeleti uue perioodi 2021–2027 välistoetuste vahendite õigusaktide ettevalmistuse ja kasutusele- võtmisega nii kiiresti kui võimalik.
Euroopa Merenduse- ja Kalandusfondi8 rakendus- kava 2014–2020 koondab kuut eesmärki. 2023. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu vahenditest kohustisi võetud 102,4 miljoni euro eest ja välja makstud 98,8 miljonit eurot.
Siseturvalisuspoliitika raames kasutatakse eelarve- perioodi 2021–2027 välisvahendeid Sisejulgeoleku- fondi, Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu. Nende Euroopa Liidu toetuste maht on kokku ligi 87,8 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering. 2023. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu vahendite ees võetud juba ligi 80 miljonit eurot ja sellest on välja makstud umbes 2 miljonit eurot.
Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 2020. aasta detsembris
Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2021–2027. Eesti saab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest aastateks 2021–2027 toetusi summas 3,37 miljardit eurot. Uue rakendusperioodi alustami- seks vajalikud strateegiadokumendid – partnerluslepe ja rakenduskava – kinnitati 2022. aastal ning see tähendas, et vahendite kasutamisega sai alustada. 2023. aasta lõpuks oli kinnitatud juba 103 õigusakti (72 protsenti perioodi õigusaktidest), millega jagatakse erinevaid toetusi, ning juba on tehtud ka esimesed väljamaksed. 2023. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu vahendite ees võetud juba ligi 1,6 miljardit eurot ja sellest on välja makstud umbes 135 miljonit eurot.
Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele lisaks selgus 2022. aastal taasterahastu „NextGenerationEU“9 raames lõplik eelarve maht Eesti taastekavale aastani 2026. Rahastu lõplikuks mahuks Eestile kujunes 863,3 miljonit eurot ning aastal 2023 on toimunud aktiivne töö nende vahendite rakendamisel erinevate investeeringute ja reformide kaudu.
1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud
ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST
Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogukulud 2023. aastal olid 20,53 miljardit eurot, mis vastab 54 protsendile SKP-st ning millest riigi (konsolideerimata) kulud moodustasid 11,31 miljardit ehk 55,1 protsenti (vaata joonist 10).
Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) kulud olid 3,04 miljardit eurot, sotsiaalkindlustus- fondide kulud 2,99 miljardit eurot ja muude üksuste kulud 3,18 miljardit eurot.
Joonis 10. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud, miljardites eurodes
ÜLEVAADE 2023. AASTA KULUDEST
Avaliku sektori 2023. aasta konsolideeritud kuludest 80,5 protsenti (2022. aastal 79,8 protsenti) moodustasid valitsussektori kulud. Valitsussektori konsolideeritud kuludest 74,8 protsenti moodustasid riigiasutuste kulud ja neljandiku kohalike omavalitsuste kulud. Riigieelarve- liste asutuste ja kohalike omavalitsuste konsolideeritud kulude osatähtsus valitsussektori kogukuludes jäi eel- neva aastaga võrreldes samale tasemele.
2023. aastal kiirenes riigieelarveliste asutuste kulude kasvutempo võrreldes eelneva aastaga märgatavalt peamiselt tööjõukulude ja antud toetuste tõttu. Kohalike omavalitsuste kulude kasvutempo 2023. aastal vähenes põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ja toime- tulekutoetuse mõjul.
Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee- ringuteta kujunes 2023. aastal 15,13 miljardit eurot (2022. aastal 13,26 miljardit eurot) ehk 14,1 protsenti (1,87 miljardit eurot) enam kui aasta varem (vaata joonist 11). Valitsussektori kuludest kasvasid võrreldes 2022. aastaga enim antud toetused (688,1 miljonit eurot,
8 Lühend EMKF 9 Euroopa Liidu taasterahastu, lühend NGEU
11,0 protsenti) ja tööjõukulud (746,7 miljonit eurot, 20,2 protsenti).
Joonis 11. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, miljardites eurodes
Valitsussektori kulude struktuur sarnanes 2023. aastal kriisieelse ajaga aastal 2019, mil antud toetuste osakaal jäi väiksemaks kui 50 protsenti kogukuludest ja tegevus-
15
kulude osakaal moodustas umbes 45 protsenti kogu- kuludest (vaata joonist 12). 2023. aastal vähenes antud toetuste osakaal valitsussektori kogukuludest eelneva aastaga võrreldes 1,3 protsendipunkti võrra ja majandamiskulude osakaal 1,2 protsendipunkti võrra, samas kui tööjõukulude osakaal suurenes 1,5 protsendi- punkti.
2023. aastal vähenesid antud toetused lisaeelarve vahendite väiksema kasutuse tõttu, kuna kasutati vaid 2022. aastast ülekantud lisaeelarve jääke. Töötajate palgad suurenesid, kuna 2023. aasta eelarves eraldati lisaraha riigieelarveliste asutuste töötajate palgatõusuks ning täiendavaid vahendeid õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondi kasvuks.
Joonis 12. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljardites eurodes
SUURIM KULU EHK TOETUSED
Antud toetuste maht, mis 2023. aasta lõpus oli valitsus- sektoris 6,95 miljardit (2022. aastal 6,26 miljardit) eurot, kasvas aastaga 688,1 miljoni euro võrra peamiselt sotsiaaltoetuste suurenemise tõttu. Pensionid kasvasid 2023. aastal korrapärase indekseerimise, erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu ja keskmise riikliku pensioni tulumaksuvabastuse tõttu. Pere- toetuste kasvu põhjustasid 2023. aasta veebruaris jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Pensionid kasvasid aastaga 358,6 miljonit eurot (16,4 protsenti), peretoetused 161,9 miljonit eurot (22,6 protsenti), muud ravikindlus-
tustoetused 78,0 miljonit eurot (19,8 protsenti), toetu- sed töötutele ja töövõimetustoetused 42,4 miljonit eurot (9,5 protsenti) ja töötuskindlustushüvitised 42,2 miljonit eurot (30,8 protsenti).
Ajutise töövõimetuse hüvitised vähenesid 2023. aastal 27,8 miljoni euro võrra ja toimetulekutoetus 15,7 miljoni euro võrra. 2022. aastal arvestati eraldisena teise samba riigipoolsete sissemaksete ajutiselt peatamiselt välja makstav keskmise tootluse ühekordne kompensatsioon 21,6 miljonit eurot.
Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende jagunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c15.
VALITSUSSEKTORI KULUD10 TEGEVUSALADE LÕIKES
Tööjõukulud
Valitsussektori tööjõukulud11 olid 2023. aastal 4,45 miljardit eurot (vaata joonist 13) ja moodustasid 11,8 protsenti12 SKP-st. Võrreldes eelneva aastaga on osakaal SKP-st tõusnud 1,4 protsendipunkti võrra.
2023. aastal kasvasid tööjõukulud kõige enam kesk- valitsuses (21,2 protsenti), seejärel kohaliku oma- valitsuse üksustes13 19,1 protsenti ja sotsiaalkindlustus- fondides 15,5 protsenti.
Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 2023. aastal 16,1 protsenti, mis kasvas kiiremas tempos kui Eesti keskmine brutokuupalk (8,7 protsenti). Valitsussektori sees oli kõige kiirem kasv sotsiaal- kindlustusfondides (19,2 protsenti). Kohaliku oma- valitsuse üksuste keskmise palga kasv oli 18,1 protsenti ja keskvalitsuses 13,7 protsenti.
Valitsussektori brutokuupalk on kümne aasta jooksul kasvanud 108 protsenti ning Eesti keskmine bruto- kuupalk 82 protsenti. Valitsussektori ning Eesti kesk- mise brutokuupalga vahe on varasemaga võrreldes vähenenud.
10 Välja arvatud toetused. 11 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: koosseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhkusetasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 12 Allikas: Eurostat (viimati uuendatud 22. mail 2024). 13 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate üksuste valitseva mõju all olevaid üksuseid.
Joonis 13. Valitsussektori tööjõukulude muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem
Valitsussektori keskmine brutokuupalk on selle aja jook- sul kasvanud 997 eurolt 2076 euroni (vaata joonist 14). Eesti keskmine brutokuupalk oli 2023. aastal 1832 eurot. Valitsussektoris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad.
16
Joonis 14. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto- palga muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem
Valitsussektoris töötas 2023. aastal 123 974 töö- tajat14 ja see kasvas statistiliselt 3419 töötaja võrra ehk 2,8 protsenti. Valitsussektori töötajad jagunesid keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustusfondide vahel.
Kohalikus omavalitsuses töötas 53 protsenti kogu valitsussektori töötajatest, keskvalitsuses oli 46 prot- senti ja sotsiaalkindlustusfondides üks protsent kogu valitsussektori töötajatest ehk 1157 töötajat.
Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja keskmise palga kohta leiab avaliku teenistuse 2023. aasta aastaaruandest: https://www.fin.ee/riigihaldus- ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik- teenistus/personali-ja-palgastatistika
Majandamiskulud
2023. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht 2,38 miljardit eurot (2022. aastal 2,24 miljardit eurot) ning kasvas aastaga kuus protsenti. Kõige enam kasvasid 2023. aastal kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide kulud (44,3 miljonit, 26,6 protsenti), info- ja kommuni- katsioonitehnoloogia kulud (32,0 miljonit, 24,5 prot- senti), töömasinate, seadmete ja inventari majandamis- kulud (29,0 miljonit eurot, 30,5 protsenti) ning kom-
munikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud (16,0 miljonit, 14,9 protsenti). Enim ehk 59,0 miljonit eurot (32,6 protsenti) vähenesid 2023. aastal kulutused sotsiaalteenustele, kuna sõjapõgenike majutus ja toitlustuskulud vähenesid 2022. aastaga võrreldes. Ülevaade valitsussektori majandamiskuludest asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c21.
VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES
Kui võrrelda 2023. aastat 2022. aastaga, siis riigieelarve- liste asutuste investeeringute osatähtsus kasvas 44 prot- sendini valitsussektori investeeringutest (vaata joo- nist 15). Valitsussektori investeeringud suurenesid 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 463 miljoni euro (37,8 protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2023. aastal 1,68 miljardit eurot (2022. aastal 1,22 miljardit eurot). Sellest 745,4 miljonit eurot (2022. aastal 491,8 miljonit eurot) investeerisid riigiasutused ja 422,2 miljonit eurot (2022. aastal 371,1 miljonit eurot) kohalikud omavalit- sused.
Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam riigikaitse (254 miljonit eurot, 203,2 protsenti) ja trans- pordi valdkonnas (75,0 miljonit eurot, 21,4 protsenti) ning vähenesid ainsana sotsiaalse kaitse (12,0 miljonit eurot, 28,7 protsenti) valdkonnas. Ülevaade valitsus-
sektori investeeringutest tegevusalade lõikes asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c10.
Joonis 15. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites eurodes
1.1.7 Valitsussektori bilanss
BILANSI STRUKTUUR
2023. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud vara kokku 24,37 miljardit eurot (65 protsenti SKP-st), kasvades aastaga 1,32 miljardit ehk 5,7 protsendi võrra (neli protsenti SKP-st (vaata joonist 16)). Varast suurima osakaaluga oli vähelikviidne mittefinantsvara (edaspidi muu vara), mis moodustas koguvarast 50,7 protsenti ja oli 2023. aasta lõpul 12,35 miljardit eurot (33 protsenti SKP-st) ning millest kõige suurema osa ehk 92,1 prot- senti moodustas materiaalne põhivara. Muu vara kasvas aastaga 1,36 miljardit ehk 12,3 protsendi võrra, mis on oluliselt kiirem kasv kui eelnevatel aastatel, nimelt viie
14 Peatükis on töötajate arvuna läbivalt käsitletud aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu.
eelneva aasta keskmine kasv oli 5,9 protsenti. Peamine kasv tulenes 2023. aastal riigikaitse investeeringutest (vaata joonist 21). Suuruselt järgmise, 20-protsendilise osakaaluga olid osalused ─ 2023. aasta lõpul 4,75 mil- jardit eurot (13 protsenti SKP-st). Järgnesid likviidsed varad (15 protsenti koguvaradest ehk 3,68 miljardit eurot) ning nõuded ja ettemaksed (15 protsenti kogu- varadest ehk 3,58 miljardit eurot). Likviidsed varad vähenesid aastaga kaheksa protsenti, lühiajaliste finants- investeeringute toel.
17
Joonis 16. Valitsussektori bilanss, miljonites eurodes
Valitsussektori kohustised moodustasid 2023. aasta lõpul 15,58 miljardit eurot (41 protsenti SKP-st), olles aastaga suurenenud 1,66 miljardi euro ehk 11,9 protsendi võrra (neli protsenti SKP-st).
Kohustised jagunevad kaheks: laenukohustisteks (47 protsenti kohustistest) ja muudeks kohustisteks (53 protsenti kohustistest). Laenu- ehk võlakohustisi oli 2023. aasta lõpul 7,38 miljardit eurot (20 protsenti SKP- st) ning nende kohustiste kasv on alates 2020. aastast kiirenenud. Viimase aastaga kasvasid need 1,07 miljardi euro ehk 17 protsendi võrra (vaata alapeatükki „Valitsussektori võlakohustised“). Muud kohustised moodustasid 2023. aasta lõpul 8,20 miljardit eurot
(22 protsenti SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse eraldised, saadud ettemaksed, võlad tarnijatele ja võlad töötajatele. Nende kasvu mõjutab laiem hinna- ja palgakasv.
Valitsussektori netovara oli 2023. aasta lõpul 8,77 miljardit eurot (23 protsenti SKP-st (vaata joonist 17)).
Joonis 17. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara osakaal SKP-st
Valitsussektori netovara kahanes aastaga 346,0 miljoni euro ehk 3,8 protsendi võrra ning seega on taas näha langust peale olulist 1,40 miljardi euro ehk 13,2 prot- sendi suurust netovara vähenemist 2020. aastal15 (vaata 4.4 netovara muutuste aruande valitsussektori osa B).
KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA
Valitsussektori käibevarast (6,93 miljardit eurot) moodustas likviidne vara 2023. aasta lõpul 3,68 miljardit eurot ehk 53 protsenti. Rahandusministeeriumi riigi- kassa osakond haldas 70 protsenti valitsussektori likviidsest varast, vastutades riigi 2,6 miljardi euro suuruste finantsreservide eest (vaata joonist 18). Riigi- kassa osakond korraldab riigiasutuste, sotsiaalkindlus- tusfondide ja riigi omandis olevate sihtasutuste ühtset rahavoo juhtimist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi (vaata alapeatükki „Riigi konsoli- deeritud rahavoo ja finantsriskide juhtimise põhi- mõtted“).
2023. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara lühiajalisi kohustisi (2,68 miljardit eurot) 1,6 korda16. See näitab valitsussektori üldiselt head lühiajalist finantsvõimekust, kuna käibevara ületab lühiajalisi kohustusi. 2022. aasta lõpus oli lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,7. Viimasel kümnel aastal on suhtarv
püsinud vahemikus 1,6 (2023. aastal) kuni 2,9 (2015. aastal), keskmiselt tasemel 2,1.
Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigikassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes
NÕUDED JA ETTEMAKSED
Valitsussektori lühi- ning pikaajalised nõuded ja ette- maksed kasvasid aastaga 149,0 miljoni euro ehk
15 2020. aastal, mil oli koroonapandeemia ja majanduslangus, põhjustas valitsussektori 1,4 miljardi euro suurust netovara vähenemist aruandeaasta negatiivne tulem (1,2 miljardit eurot) ja pensionieraldiste kindlustusmatemaatiline kahjum (204 miljonit eurot). 16 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets / current liabilities).
7,5 protsendi võrra 3,58 miljardi euroni (9,5 protsenti SKP-st (vaata joonist 19)).
18
Joonis 19. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites eurodes
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,40 miljar- dit eurot ehk 39 protsenti kõigist nõuetest ja ettemakse- test, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 1,4 miljar- dit eurot (39 protsenti) ning pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed 0,78 miljardit eurot (21,9 protsenti).
Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurim 63,7 protsendi ulatuses laekumata sihtfinantseerimine summas 889,6 miljonit eurot ning pikaajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurimad antud laenud summas 674,1 miljonit eurot, mis moodustavad 85,9 protsenti (vaata 4.6 lisa c4).
Valitsussektori antud laenude hulgas on kajastatud ka 447,1 miljonit eurot (2022. aasta lõpul 451,9 miljonit eurot) Eesti riigi laene Kreekale, Iirimaale ja Portugalile, mis väljastati Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi17 kaudu (vaata 2.7 lisa a6). See summa on ühtlasi kajas- tatud riigi võlakohustistes (vaata 2.7 lisa a17).
Kreeka programmis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vaata 2.7 lisa a5) ja intressivõlad (vaata 2.7 lisa a15) summas 34,1 miljonit eurot (2022. aasta lõpul 30,3 miljonit eurot). Valitsus- sektori suurimad laenude andjad on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Maaelu Edendamise SA ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
OSALUSED
2023. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,75 miljardit eurot (12,6 protsenti SKP-st), mida on eelmise aastaga võrreldes 33,4 miljoni euro ehk 0,7 protsendi võrra rohkem (vaata joonist 20).
Joonis 20. Valitsussektori osalused ja dividendid, miljonites eurodes
Suurima osa (75,8 protsenti) valitsussektori osalustest moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidusettevõtjad 3,60 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis vähenes aastaga 220,4 miljoni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 2.7 lisa a9).
Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõtjates oli 388,0 miljonit eurot, suurenedes 2023. aastal 39,6 miljoni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 3.6 lisa b5).
Riigi osalused rahvusvahelistes organisatsioonides olid kokku 277 miljonit eurot (2022. aastal 215 miljonit eurot). Neist suurim oli 204,7 miljoni euroga osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis (vaata 2.7 lisa a3). 2023. aastal laekus tütar- ja sidusettevõtjatelt dividendi- tulu 202,5 miljonit eurot, mida oli 35,9 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem.
Riigile kuulus 30 tütar- ja sidusettevõtet. Neist on valitsussektorisse arvatud üheksa äriühingut, millest suurimad olid AS Riigi Kinnisvara, Eesti Raudtee AS ja Eesti Varude Keskus OÜ (vaata 2.7 lisa a1 B2). 2023. aastal lisati valitsussektorisse Eesti Raudtee AS ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ.
Valitsussektorisse ei kuulunud 21 riigi tütar- ja sidus- ettevõtjat, millest suurimad olid Eesti Energia AS (grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS (grupp).
Igal aastal avalikustatakse osaluste koondülevaated18,
millest leiab detailsema informatsiooni riigile kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute põhitegevuse ja finantsseisu kohta.
MUU VARA
Valitsussektori koguvaradest poole moodustas muu vara, mille hulka arvatakse lisaks materiaalsele ja immateriaalsele põhivarale bioloogilised varad, kinnisvarainvesteeringud ning varud. Muu vara maht suurenes aastaga 1,36 miljardi euro võrra ning moodustas 2023. aasta lõpul kokku 12,35 miljardit eurot
17 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. 18 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigi-osalused.
(33 protsenti SKP-st). Materiaalne põhivara suurenes aastaga 1,29 miljardi euro võrra 11,38 miljardi euroni ning moodustas 92,1 protsenti muust varast.
Varud kasvasid 2022. aastal kahekordseks. 2023. aastal kasv pidurdus 2,2 protsendile ning varude maht kasvas 9,7 miljoni euro võrra.
19
Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa ehk 70,5 protsenti hooned ja rajatised, mille väärtus oli 8,03 miljardit eurot.
Maad oli 810,2 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid 863,0 miljoni euro väärtuses (vaata 4.6 lisasid c7, c8 ja c9).
Valitsussektori asutused soetasid 2023. aastal põhivara 1,69 miljardi euro eest. Seda oli 462,6 miljoni võrra rohkem kui 2022. aastal.
Kõige rohkem investeeriti 2023. aastal transporti (426,8 miljonit eurot) ja riigikaitsesse (379,3 miljonit eurot), kus soetuste maht sisuliselt kolmekordistus (vaata 4.6 lisa c10 ja joonist 21).
Joonis 21. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes miljonites eurodes viimasel kolmel aastal
MUUD KOHUSTISED
Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenu- kohustisteks19 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid, kohustisi tarnijate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid aastaga 589,7 miljoni ehk 7,7 protsendi võrra, moodustades 2023. aasta lõpul 8,20 miljardit eurot (vaata 4.6 lisa c12 ja c13). Muudest kohustistest moodustasid eraldised 57,7 protsenti ja muud võlgne- vused 42,3 protsenti (vaata joonist 22).
Joonis 22. Kohustiste (välja arvatud laenukohustised) struktuur miljonites eurodes
2023. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 4,73 miljardit eurot, mida oli 5,3 protsendi võrra rohkem kui 2022. aastal (vaata 4.6 lisa c13). Eraldistest 98,3 protsenti olid avaliku sektori pensionikohustised (4,65 miljardit eurot) (vaata joonist 23). Muud eraldised (79,2 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest, laenutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse alastest eraldistest.
Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Need on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased, prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendisaadikud ning muud ametnikud (vaata 2.7 lisa a16 A). 2023. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi 32 400 inimesele (2022. aastal 30 167 inimesele) kokku 4,65 miljardit eurot (2022. aas- tal 4,12 miljardit eurot). Pensionieraldiste saajatest 15 093 olid pensionil (2022. aasta lõpus 14 456 pensionäri). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad
19 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis „Valitsussektori võlakohustised“.
tegurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensioni- saajate arv ning nende väljateenitud pensioniõigused.
Joonis 23. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal SKP-
st
Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad aastate lõikes oluliselt kõikuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena. 2023. aastal moodustasid need kahjumi 237,3 miljonit eurot (2022. aasta kahjum 394,7 miljonit eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab keskmise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vaata 2.7 lisa a23).
2023. aastal muutus päästeteenistuse seadus, mille kohaselt pikendati riikliku vanaduspensioni suurenduse aluseks oleva staaži kogumist kuni 28. veebruarini 2043 (varasem 28. veebruar 2023). Lisaks muudeti pensioni- oote toetuse saamise õigus tähtajatuks ja võrreldes varasemaga saab seda taotleda kuni viis aastat enne vanaduspensionile jäämist. Muudatuste tulemusena suurenes päästeameti isikkoosseis, kes teenivad välja staaži pensionisuurenduse saamiseks. 2022. aastal suurenes politsei- ja piirivalveametnike eripensionite eraldis oluliselt politsei- ja piirivalveseaduse muutmise tulemusena. Varem arvestati eripensione teenistusastme tasu ja ametikoha astmepalga alusel. 2022. aastal muudeti arvestuse aluseks ametikoha põhipalk.
Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena Eesti töötajaskonna poolt välja teenitud tulevaste perioodide esimese samba pensionimakseid (riiklikku pensioni), mistõttu ei ole selle kohustise jaoks moodus-
20
tatud sihtotstarbelist eraldist. Rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohaselt kajasta- takse aruandluses esimese samba pensionimaksed selles perioodis, mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas
koostab rahandusministeerium riiklike pensionide tulude ja kulude pikaajalisi prognoose ning hindab saadava sotsiaalmaksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb katta riigieelarve muude tulude arvelt.
1.1.8 Valitsussektori võlakohustised
VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES
Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2023. aasta lõpus 7,37 miljardit eurot (19,6 protsenti SKP-st), mis võrreldes eelnenud aastaga suurenes 717 miljoni euro ehk 11 protsendi võrra (vaata joonist 24).
Kõige rohkem, 813 miljoni euro ehk 18 protsendi võrra, kasvasid 2023. aastal Ukrainas jätkunud sõjast ning energiakriisist tingituna riigile võetud võlakohustised. 2023. aasta lõpus moodustas rahandusministeeriumi 5,34 miljardi euro suurune võlaportfell valitsussektori võlakoormusest 72 protsenti.
Riigi võlakohustiste hulka arvestatakse ka riigigarantii Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi poolt antud laenudele summas 447,1 miljonit eurot, mis 2023. aastal moodustas kuus protsenti kogu valitsussektori võlast. Võrreldes 2022. aastaga kahanes Euroopa Finants- stabiilsusmehhanismiga seotud kohustis 4,8 miljoni euro võrra. Siiani Eesti Euroopa Finantsstabiilsus- mehhanismi võlakohustiste riigigarantiiga seotud makseid teinud ei ole.
Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse üksuste võlakohustised olid 2023. aasta lõpul 445 miljonit eurot. Need võlakohustised moodustavad kuus protsenti valitsussektori koguvõlast.
Kohalike omavalitsuste võlakohustised kasvasid aastaga 152 miljoni euro ehk 16 protsendi võrra ja olid 2023. aasta lõpul 1,14 miljardit eurot, moodustades 15 protsenti kogu valitsussektori võlast.
Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud.
Joonis 24. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste lõikes, miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet
VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR
Võlakirjad moodustasid 2023. aasta lõpus valitsus- sektori võlakohustistest 49 protsenti, laenud 49 protsenti ja kapitalirendid kaks protsenti (vaata 4.6 lisa c14).
Võlakohustiste instrumentide osakaalud muutusid oluliselt 2020. aastal, kui rahandusministeerium naasis rahvusvahelistele kapitaliturgudele, emiteerides 1,50 miljardit eurot eurovõlakirju tähtajaga 2030. aastal (vaata joonist 25).
Joonis 25. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel miljonites eurodes
2022. aastal lisandus 1 miljard eurot pikaajalisi euro- võlakirju tähtajaga 2032. aastal. 2023. aastal suurendati seda emissiooni veel 500 miljoni võrra.
Rahavoo juhtimiseks kasutab rahandusministeerium ka lühiajalisi võlakirju ja kommertspabereid (jääk 2023. aasta lõpus 521 miljonit eurot) ning pikaajaajalisi laene Põhjamaade Investeerimispangalt, Euroopa Inves- teerimispangalt, Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja Euroopa Komisjonilt (jääk 2023. aasta lõpus 1,82 miljar- dit eurot (vaata 2.7 lisa a17 ja tabelit 3)). Kõik valitsus- sektori kohustised on eurodes.
Valitsussektori võlakohustised olid pikka aega finants- reservidega sarnasel tasemel. Alates 2020. aastast suurenes oluliselt riigi vajadus kaasata võlakohustisi erinevate kriisidega toimetulekuks ning püsib varase- mast kõrgem, et katta eelarve puudujääki ka järgnevatel aastatel.
Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima laenaja võlaportfelli refinantseerimisrisk on madal. Võlakohustiste põhisumma tagasimaksed on aastate lõikes ühtlaselt jaotatud. Suuremad võlakohustiste põhisummade tagasimaksed algavad aastast 2030, mil hakkavad lunastuma emiteeritud pikaajalised võlakirjad (vaata joonist 26).
Madalat refinantseerimisriski iseloomustab riigi võla- kohustuste 6,6-aastane kaalutud keskmine tagasimakse- periood (vaata joonist 27), mis on eelmise aastaga võrreldes vähenenud lühiajaliste võlakirjade osakaalu suurenemise tõttu. Võrdluseks: Euroopa Liidu riikide keskmine võlakohustuste tagasimakseperiood on Euroopa Komisjoni andmetel 8,3 aastat.
21
Joonis 26. Rahandusministeeriumi võlakohustuste tagasimaksete profiil, miljonites eurodes
Joonis 27. Rahandusministeeriumi võlakohustuste kaalutud keskmine tagasimaksmise periood, aastates
Tabel 3. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2021, 2022 ja 2023, miljonites eurodes
31.12.2021 Osakaal 31.12.2022 Osakaal 31.12.2023 Osakaal Neto- muutus
2023/2022
Võlakohustused kokku 3481 100% 4528 100% 5341 100% 813
Pikaajalised laenud 1581 45% 1678 37% 1820 34% 142
Lühiajalised võlakirjad 400 12% 350 8% 521 10% 171
Pikaajalised võlakirjad 1500 43% 2500 55% 3000 56% 500
Kaalutud keskmine intress 0,03% 1,62% 2,85%
Keskmine kestus tähtajani 7,4 aastat 7,4 aastat 6,6 aastat
1.1.9 Tingimuslikud kohustised
Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised (vaata 4.6 lisa c27) on viimase kümne aasta jooksul olnud vahemikus 4,61 kuni 6,90 miljardit eurot, kasvades 2023. aasta jooksul 810 miljoni euro võrra. Nende kohustiste osakaal SKP-st on aastast aastasse vähenenud, moodustades 2023. aasta lõpul 18 protsenti SKP-st (vaata joonist 28).
Kaks suurimat kohustist – sissemaksmata osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (2,04 miljardit eurot, 30 protsenti tingimuslikest kohustistest) ja riigigarantiid (1,98 miljardit eurot, 29 protsenti tingi- muslikest kohustistest) moodustasid 2023. aastal valitsussektori tingimuslikest kohustistest 59 protsenti. Võrreldes 2022. aastaga suurenesid need tingimuslikud kohustised 340 miljoni euro võrra. Eestile kehtis 12 aastat Euroopa Stabiilsusmehhanismiga liitumisest vähendatud osalusega üleminekuperiood, mis lõppes 2023. aasta jaanuaris. Sellega seoses suurenes Eesti osalus, sealhulgas sissemaksmata osalus, Euroopa Stabiilsusmehhanismi kapitalis. Riigigarantiidest 1,55 miljardit eurot ehk 76 protsenti moodustab Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi20 võlakohus- tistele antud garantii ning 262,0 miljonit eurot ehk
20 Eesti garanteerib alates 2011. aastast vastavalt oma osalusele garantiis osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirja- emissioonist kuni 1,99 miljardi euro ulatuses.
21 Inglise keeles callable capital.
13 protsenti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendused ning ekspordigarantiid. Ülejäänud väiksemad garantiid on antud rahvus- vahelistele finantsinstitutsioonidele laenude või erine- vate projektide garanteerimiseks (vaata 2.7 lisa a30 B).
Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõudmisel tasuma oma sissemaksmata osaluse21 eest kokku 2,04 miljardit eurot, millest suurim kohustis 1,59 miljardit eurot on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees. Muude finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused on oluliselt väiksemad: näiteks Euroopa Investeerimispangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal 141 miljonit eurot, Põhjamaade Investeerimispangal 69 miljonit eurot (vaata 2.7 lisa a30 A). Ülejäänud tingimuslikud kohustised on seotud tarnelepingute ja investeerimiskohustistega (1,83 miljardit, 26 protsenti tingimuslikest kohustistest), toetuse andmise ja vahendamise kohustistega (358 miljonit, viis protsenti tingimuslikest kohustistest) ning kohtuasjadest, muudest lepingutest ja tagatistest tulenevate kohustistega (kokku 689 miljonit, kümme protsenti tingimuslikest kohustistest (vaata joonist 29)).
22
Joonis 28. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud kohustised kokku, miljonites eurodes
Joonis 29. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide lõikes, miljonites eurodes
1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus
RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE
Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo juhtimise alla 220 asutust: kõik 164 riigiasutust, 52 sihtasutust, Tervisekassa, Eesti Töötukassa, AS Pensionikeskuse ja Euroopa Komisjoni (vaata 2.7 lisad a2 ja a15). Rahandusministeeriumi riigikassa osakond korraldab arvelduste, makseteenuste ja rahavoo juhtimist e-riigikassa süsteemi ja krediidiasutustes olevate rahandusministeeriumi kontsernikontode koos- seisu kuuluvate pangakontode vahendusel. Valitsus- sektori suuremad asutused, mis on väljaspool riigikassa osakonna konsolideeritud rahavoo juhtimist, on Tagatis-
fond, kohalikud omavalitsused ja neile kuuluvad asu- tused, ülikoolid ning riigi äriühingud.
Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab grupisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on seetõttu võimalik laenuvõtmist edasi lükata ning kasu- tada valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efek- tiivselt. Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea tegelema finantsvarade haldamise ega rahavoo juhti- misega. Lisaks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt likviidsusreservi tulususega võrdsel määral intressi.
RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED
Rahandusministeeriumi riigikassa osakond lähtub riigi finantsinvesteeringute haldamisel konservatiivsest investeerimisstrateegiast, et tagada vahendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute raames tulu teenimine (vaata joonist 30).
Joonis 30. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja nende osakaal SKP-st. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet
Finantsriskide juhtimisel lähtutakse aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise22 põhimõtetest, mille koha- selt on finantsvarade ja -kohustiste finantsriskid kokku võimalikult neutraalsed ehk riskid on maandatud (vaata tabelit 4). Riigi võlakohustiste võtmisel peab kaasnevate finantsriskide ja kulu suhe olema kooskõlas riigi võla- kohustuste täitmise võimekusega.
22 Inglise keeles ALM – asset-liability management.
Riigikassa osakond haldab kaht investeerimisportfelli: likviidsusreservi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja stabiliseerimisreservi kriisiolukordadeks. Finantsvahen- deid investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel kõrge krediidireitingu ja likviidsusega võlakirjadesse ning hoiustesse.
Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse likviidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arveldus- krediidi, lühiajalise krediidilimiidi ja muude sarnaste lepingute) võtmise miinimumtaset. Likviidsuse taga- miseks võib likviidsusreservi vahendeid paigutada vaid kuni kolmekuulise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse võlakirjadesse.
Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks. Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuutariski võtta ühe protsendi ulatuses.
Stabiliseerimisreservi intressiriski juhtimisel lähtutakse kord kvartalis koostatavast normportfellist. Norm- portfell koostatakse eurotsooni vähemalt AA– krediidi- reitinguga riikide valitsuse võlakirjadest ja rahaturu instrumentidest. Likviidsusreservi ja riigikassa antud laenude intressiriski juhtimiseks tohib nende keskmine modifitseeritud kestus olla kuni 0,45 aastat. Likviidsus- reservi normportfelliks on ühe kuu €STR swap’i määr.
Võlakohustuste intressiriski mõõdetakse keskmise intresside fikseerimise perioodi meetodil. 2023. aasta lõpu seisuga oli võlakohustuste keskmine intresside
23
fikseerimise periood 4,99 aastat ja 2022. aasta lõpus 5,46 aastat.
Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastatavaid krediidireitinguid. Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi finantsvahendeid võib inves- teerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle ühe aasta) väärtpaberitesse ning hoiustesse, mille krediidireiting on vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch), lühiajaliste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga paigutuste puhul peab krediidireiting olema vähemalt Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). Paigutustele krediidiasutustes, mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi, on kehtestatud täiendavad piirangud.
Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei
tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada krediidiasutustesse, mille hoiuseid tagatakse tagatis- fondi seaduse kohaselt. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni 20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtusest. Vähemalt 65 protsenti stabiliseerimis- reservi turuväärtusest peab olema paigutatud valitsus- sektori emitentide võlakirjadesse.
Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arvestatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang tagasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See tohib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve kulude ja investeeringute summast. Pika- ajaliste võlakohustuste tagasimaksed tuleb võimaluse korral hajutada aastate vahel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuuluvad pikaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti vastava aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust.
Tabel 4. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad
Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv
31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023
Turuväärtus 4528 miljonit eurot
5341 miljonit eurot
2587 miljonit eurot
2123 miljonit eurot
424 miljonit eurot
440 miljonit eurot
Modifitseeritud kestus
4,83 aastat 4,41 aastat 0,16 aastat 0,09 aastat 0,65 aastat 1,85 aastat
Keskmine kestus tähtajani
7,41 aastat 6,62 aastat – – – –
Keskmine intresside fikseerimise periood
5,46 aastat 4,99 aastat – – – –
Valuuta 100% euro 100% euro 99,71% euro ja 0,29% muu
valuuta
99,94% euro ja 0,06% muu
valuuta
100% euro 100% euro
24
1.2 Tegevuste ülevaade
Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve täielikult tegevuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega, mis teeb riigieelarve mõistetavamaks ka nendele otsus- tajatele ja lugejatele, kellel puuduvad raamatupidamis- likud teadmised.
Selle peatüki eesmärk ongi anda lühiülevaade nii riigi pikaajaliste sihtide kui ka „Riigi eelarvestrateegias 2023– 2026“ seatud eesmärkide poole liikumisest.
Pikaajaliste sihtide poole liikumisest annab ülevaate pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava kokkuvõte23. Ministeeriumite tegevusi kajastatakse tulemusvaldkondade lühiülevaadete kaudu.
Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- sioonide 2023. aasta tegevustest ning ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest.
Põhjalikuma ülevaate saamiseks on teemade juurde lisatud link detailsema aruandega.
1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“
Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“. Selle sihid on:
• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed,
• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud,
• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik,
• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond,
• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik.
EESTIS ELAVAD ARUKAD, TEGUSAD JA TERVIST HOIDVAD
INIMESED
• Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks ning viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajadus- tega. Eesti õppekeelele ülemineku tagamiseks koolieelsetes lasteasutustes ning esimeses ja neljan- das klassis uuendatakse 2024. aasta alguses eesti- keelsele õppele ülemineku tegevuskava. Hea hari- duse kättesaadavuse, haridusliku järjepidevuse, laste heaolu ja kogukonna sidususe tagamiseks töötati välja koolivõrgu rahastusmuudatuste kontsept- sioon, millest lähtuvalt pakub riik omavalitsustele täiendavat toetust väiksemate koolide säilitamiseks maapiirkondades.
• Valmistume tulevikutööks. Valitsus kinnitas uue tööhõiveprogrammi aastateks 2024–2029 ning muutis töötushüvitiste süsteemi eesmärgipärase- maks, õiglasemaks ja tööturu olukorda rohkem arvestavaks. Loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi laiendamiseks algatas riigikogu Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu.
• Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja tõhustame selle rahastamist. Tuginedes kõrghariduse jätku- suutliku rahastamise analüüsile kahekordistas valit- sus vajaduspõhise õppetoetuse määrasid alates 2023/2024. õppeaastast.
• Suurendame ühiskondlikku sidusust ning võrd- seid võimalusi hariduses ja tööturul. Valitsus, ametiühingud ja tööandjad sõlmisid kolmepoolse hea tahte kokkuleppe, millega seati eesmärk jõuda
23 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid. Mõõdikud aegridadega: https://tamm.stat.ee/.
aastaks 2027 töötasu alammäärani, mis moodustab 50 protsenti keskmisest brutopalgast. Jätkusid toetusmeetmed vene- ja ingliskeelsete Eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi ning erinevate sihtrühmade eesti keele õppeks. Jätkati kohanemisprogrammi elluviimist. Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste eden- damiseks valmistatakse ette soolise võrdõigus- likkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse regulatsiooni ühendav, ajakohastav ja täiendav eelnõu.
EESTI ÜHISKOND ON HOOLIV, KOOSTÖÖMEELNE JA
AVATUD
• Kujundame tervikliku rahvastiku- ja pere- poliitika, et tagada eesti rahva kestlikkus ja hea- olu. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega kehtestati abieluvõrdsus ja alates 2024. aastast saavad kaks täisealist inimest abielluda olenemata soost. Seadusega kehtestati kooseluseaduse rakendusaktid, mis jätavad abielu kõrval tulevikus inimestele alles ka võimaluse sõlmida kooseluleping. Perehüvitiste seaduse muutmisega suurendati 2024. aasta algusest lapse elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus. Ravikindlustuse seaduse muutmisega tekib või- malus maksta esimesel tööaastal pärast vanema- puhkust tööle naasvale lapsevanemale haigus- ja hooldushüvitisi kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära põhjal.
• Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakud ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist. Jätkub erinevate minis- teeriumite ja asutuste koostöö valdkonnaülese ennetuse eesmärgil. Valitsuse ennetusnõukogus jätkati valdkondade ülese ennetuse põhimõtete ellu- viimist ning anti hinnang 12 sekkumise tõendus- põhisusele. Elluviimisel on liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava, mille keskmes on inimeste kehalise aktiivsuse suurendamine.
• Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda. Aasta lõpuks valmis
25
vaimse tervise astmelise abi riiklik tegevuskava, mille eesmärk on kirjeldada astmelise teenusmudeli kavandit ja järgnevate aastate prioriteetseid tege- vusi. Valmis tervishoiuteenuste korraldamise sea- duse muutmise väljatöötamiskavatsus, mille ees- märk on laiendada seadusega reguleeritud teenuste valikut ja toetada tervishoiukorralduse nüüdisajas- tamist. Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevus- kava aastateks 2024–2027 näeb ette tegevused perevägivalla ennetamiseks ning perevägivallast mõjutatud inimeste abistamiseks.
• Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimese- keskselt. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmisega sooviti parandada vald- kondade ülest andmevahetust ning täpsustada osaliste õigusi ja kohustusi valdkondade vahelises koordinatsioonis. Lisaks on kavas erivajadustega inimeste rehabiliteerivate teenuste ning sekkumiste integreerimine tervishoiuteenustega. Valmis laste- kaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on suurendada laste heaolu vald- kondade tihedama koostöö abil ning parandada ja ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti.
• Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse. Kinni- tati toetuse andmise tingimuste käskkirjad „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ ja „Integ- reeritud heaoluteenuste arendamise ja osu- tamise keskuste rajamise toetamine“, millega luuakse Kuressaarde ja Narva maakondlikud integ- reeritud keskused, mis pakuvad nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenuseid. Detsembris valmis personaal- meditsiini pikaajaline programm aastateks 2024–2034. Eesmärk on osutada personaliseeritud teenuseid, et parandada haiguste ennetamise võime- kust, muuta diagnoosimist ja ravi täpsemaks ning seeläbi pikendada inimeste tervena elada jäänud aastaid.
• Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi. Valitsus algatas hamba- ravihüvitise muutmise. Suurenevad hambaravi- hüvitised erinevatele sihtrühmadele ja vähendatakse omaosalust. Aastatel 2024–2027 eraldatakse taotlus- vooru kaudu heategevusfondidele viis miljonit eurot aastas, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi jätkamist. Jätkus töö ettepanekutega tervishoiu rahastamise jätku- suutlikkuse tagamiseks, et tervishoiuteenuste kättesaadavus ei väheneks ning tervise ebavõrdsus ei kasvaks. Täiendavalt toetab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus, millega suurendati apteekrite lähtetoetust ja muudeti paindlikumaks selle saamise tingimused. Valitsus kiitis heaks vähi ennetust, diagnostikat, ravi ja teadust ühendava keskuse rajamise, mis seob teaduse ja uurimistöö kliinilise meditsiiniga. Töötati välja pensionitarkuse stra- teegia 2023–2027 koos tegevuskavaga, mille ees- märk on tagada tarkade pensioniotsuste tegemine ning seeläbi suurem majanduslik kindlustatus.
• Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pika- ajalise hoolduse süsteemi. Jõustus hooldereform, mille eesmärk on vähendada hooldusteenust vaja- vate inimeste ja nende pereliikmete rahalist panust ning hoolduskoormust, samuti parandada teenuste kvaliteeti.
EESTI MAJANDUS ON TUGEV, UUENDUSMEELNE JA
VASTUTUSTUNDLIK
• Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Käivitati rakendusuuringute keskus, mille eesmärk on ettevõtete toetamine teadusmahuka arendustöö elluviimisel ja sellega kaasnevate riskide vähendamisel. Arutati rakendus- uuringute keskuse loomise mõjude analüüsi tulemusi, mille järel sõlmiti ministeeriumite vahel kokkulepped baasrahastuse jaotamise ja järelkasvu küsimuste täpsustamiseks.
• Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Koostati „Tööstus- poliitika 2035“, mis käsitleb Eesti tööstuse tervik- liku arengu seisukohast olulisi teemasid. Valitsus kinnitas rohereformi tegevusplaani aastateks 2023–2025. See seab rohereformidele tegevus- suunad negatiivsete keskkonnamõjude vähenda- miseks, nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks ning konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse edendamiseks. Välja- töötamisel kliimaseadus annab raamistiku selleks, kes, mida ja millal kliimamõjude vähendamiseks teeb. Kliimaseaduse eelnõu plaanitakse riigikogule üle anda 2024. aasta septembriks. Loodi teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev kliima- nõukogu, kes nõustab kliimaseaduse ettevalmis- tamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvi- rühmi. Jätkub kestlike põllumajandustavade juurutamine, mille tulemusena väheneb taime- kaitsevahendite ja väetiste kasutamine.
• Kujundame paindliku ja turvalise majandus- keskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi. Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga ajakohastatakse saastetasumäärasid. Valitsus esitas riigikogule ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muudatused nii loa- menetluses kui ka keskkonnamõju hindamise elluviimisel on mõeldud haldusmenetluse kiirenda- miseks. Majandustehingute sujuvuse suurenda- miseks ning tehingukulude vähendamiseks valmis- tati ette ettepanekud Eesti täielikuks üle- minekuks Euroopa e-arvete standardile. Majanduse elavdamiseks töötati välja välis- suhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tööd alustas veeteenuse reformi juhtrühm, mille ülesanne on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks koos- tada veeteenuse strateegiline teekaart. Valitsus esitas riigikogule mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada Eesti sõiduki- tele keskkonnamaks.
• Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted. Valmis riigi jäätmekava, mis seab laiemad strateegilised suunad jäätmemajanduse arenda- miseks aastani 2028. See hõlmab lisaks olme- jäätmetele ka ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete, pakendijäätmete, probleemtoodetest tek- kinud jäätmete, biolagunevate jäätmete, põlevkivi- tööstuse jäätmete, plastijäätmete ja tekstiilijäätmete valdkondi. Samuti valmis olmejäätmereformi väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on üleminek ringmajandusele, suurendades jäätmetes sisalduva materjali ringlussevõttu ja vähendades olmejäätmete
26
jõudmist Iru põletustehasesse või prügilasse ladestamiseks.
• Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku. Kiideti heaks toetuse andmise tingimused Ida-Viru ettevõtjate teadmus- mahukate tegevuste toetuseks, Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringute toetusteks ning ühiskonna ja majanduse vajadus- tele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamiseks. Samuti kiideti heaks toetuse andmise tingimused kohalike omavalit- suste investeeringuteks, piirkondlike algatuste meetmete avamiseks ning põlevkivisektori töö- tajate oskuste arendamiseks ja uuele tööle asu- mise toetamiseks teises sektoris ning meetmes „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur hindas tuumaenergia töörühma tegevust. Agentuuri hinnangul on tuumaenergia analüüsid põhjalikud ning riigikogul on nende põhjal võimalik 2024. aastal selle energialiigi võimaliku kasutuselevõtu kohta teadlik otsus langetada.
EESTIS ON KÕIGI VAJADUSI ARVESTAV, TURVALINE JA
KVALITEETNE ELUKESKKOND
• Tagame elujõulise kultuuriruumi. Rahvusvahelise koostöö edendamiseks otsustati suurendada Film Estonia tagasimaksefondi mahtu. Jätkati kultuuri- ranitsa meetme elluviimist. Sellega tagatakse laste ja noorte osalemine kultuurielus ning kultuuri hindava publiku järelkasv. Viidi ellu raamatu- kogude valdkonna reformi kaks tegevust: algatati rahvaraamatukogude arendusprojektide toetus- meede ning anti Eesti Rahvusraamatukogule üle kõik Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded. Laulu- ja tantsu- peo traditsiooni hoidmiseks töötati välja eraldi toetusmeede maakondlike laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks.
• Planeerime ning uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvas- tikumuutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arves- tavalt. Maa- ja Ruumiamet alustab tööd 2025. aasta alguses ning annab olulise tõuke kogu riigi maa- ja ruumivaldkonna korrastamisele. Ettevalmistamisel on ettepanekud metsaandmete kvaliteedi tõst- mise kohta. Töö tulemusena luuakse ülevaade raie- info aruandluse hetkeolukorrast.
• Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätku- suutliku transpordi- ja energiataristu. Suvel jõudsid Balti riigid ühisele kokkuleppele kiirendada Balti riikide elektrisüsteemide desünkroni- seerimist Venemaa sagedusalast. Kui senise plaani järgi pidi desünkroniseerimine toimuma 2025. aasta lõpus, siis uue kokkuleppe järgi toimub mandri- Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimine hiljemalt 2025. aasta veebruaris. Ehitati valmis üle kümne Rail Balticu raudteed teenindava kohtrajatise, üks õhuliini ristumine ja alustati kahe rahvusvahelise reisiterminali ehitamist. Kinnitati toetuse andmise ja kasutamise tingimused suurlinnade (Tallinna, Tartu ja Pärnu keskuslinna) jalgrattateede põhivõrkude ehitamise ja jalgratta parkimis- võimaluste parandamiseks. Riigiteede teehoiu- kavaga kinnitatakse erinevate teehoiumeetmete indikatiivsed rahalised mahud ning ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjad. Tallinna– Pärnu maanteel jätkatakse liiklusohtlike kohtade
ümberehitamisega, kasutades 2 + 2 või 2 + 1 sõidu- radade põhimõtet.
EESTI ON UUENDUSMEELNE, USALDUSVÄÄRNE JA
INIMESEKESKNE RIIK
• Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise. Täiendatakse digiriigi arengu- kava, luuakse andmete ja tehisintellekti ning küber- turvalisuse valged raamatud, mis asendavad seni kehtinud kratikava, avaandmete ning andmehalduse tegevuskava ja küberturvalisuse strateegia. Riigi- kogule esitati riigikogu valimise seaduse muut- mise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muut- mise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on suurendada elektroonilise hääletamise läbipaistvust ja usaldusväärsust. Lisaks oli digiriigi taristu aren- damise seisukohast oluline areng riikliku isiku- tuvastuse uuele tasemele viimine. Selleks valmis automaatse biomeetrilise identifitseerimis- süsteemi andmekogu ABIS, mis aitab parandada isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise võimekust ja usaldusväärsust. Loodi riigirahanduse juhtimislaud, kus on reaalajas jälgitavad riigi- rahanduse olulisemad näitajad, aga ka nende varasem ajalugu. Lisaks loodi valitsuse tegevus- programmi juhtimislaud, kus saab jooksvalt jälgida valitsuse endale seatud ülesannete täitmist. Kiideti heaks riigieelarve revisjoni kava, mille eesmärk on koosmõjus nulleelarve projektiga kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult. Valitsusele tehti põhjalik riigireformi ülevaade, mis andis sisendi ministeeriumite kärpeplaani, ning algatatud on koostöökohtumisi ja arutelusid mitmel riigi- valitsemist puudutaval teemal. Toimus minis- teeriumite ümberkorraldamine, mis andis sisendi edasistele tegevustele riigivalitsemise paindlikkuse suurendamiseks. Avatud valitsemise partnerlus on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Partnerluse tipp- kohtumine toimus esmakordselt Eesti kaas- eesistumise ajal Tallinnas. Seal osales kokku üle 1500 delegaadi maailma eri paigust. Jätkati tööd seaduseelnõu väljatöötamisega, mille peamine eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet ja täpsustada erakondade rahas- tamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi.
• Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise. Valitsus analüüsis kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkujundamise võimalusi ja arutas konkreet- seid ettepanekuid, mis aitaks paremini tagada baas- tasemel omavalitsuslikke teenuseid väiksemate ressurssidega omavalitsustes. Lisaks vaadatakse üle omavalitsustele mõeldud toetusmeemete tingi- mused. Piirkondliku arengu toetamiseks alustas tööd valitsuse Ida-Virumaa esindaja, kelle ees- märk on toetada Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamist, ennekõike võttes maksi- maalselt kasutusele Õiglase Ülemineku Fondi toetuse. Aasta jooksul avati kaks uut riigimaja: Valgas ja Pärnus. Kohalike kogukondade toetamiseks uuendati maakondlikku kodanikuühiskonna nõustamisteenust.
• Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse. Sõjalise kaitse tugevdamiseks ulatusid Eesti kaitsekulud 1,13 mil- jardi euroni. Kinnitati uusi investeeringuid, millest
27
olulisemad on laskemoona hanked ja nende hoius- tamise taristu, mobiilsete sidumispunktide hankimine, patrulllaeva Pikker väljavaheta- mine, teise jalaväebrigaadi loomine ning lahingu- kooli ja Tartu riigikaitsemaja ehitamine. Samuti eraldati vahendeid sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse rajamiseks. Paralleelselt laiendatakse kaitseväe, kaitseliidu ja NATO liitlaste harjutamise võimalusi. Üks olulisi investeeringuid oli Nursipalu linnaku arendamise jätkamine. Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise taga- miseks töötati välja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Vajalike investeeringute taga- miseks esitati valitsusele ettepanekud laiapindse riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse inves- teeringuvajaduste kavaks ning veebruaris 2024 kiitis valitsus heaks elanikkonnakaitse kontsept- siooni 2.0. Kriisivalmiduse parandamisel ja turva- lise elukeskkonna loomisel on oluline roll kogu- kondadel ja kohalikel omavalitsustel. Nende võimes- tamiseks alustati omavalitsuste turvalisuse aren- guprogrammiga ja käivitati kodanikuühiskonna innovatsioonifond, mille fookuses on elanikkonna-
kaitse ning kriisivalmidus. Valmis ka eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele paremad või- malused oma territooriumil turvalisuse tagami- seks. NATO Vilniuse tippkohtumisel kiideti heaks uued kaitseplaanid, milles määratakse kindlaks kollektiivkaitse tegevused kõigis sõjapidamise do- meenides. Eesti koostöös Läti ja Leeduga esitas ühis- taotluse NATO Balti õhukaitsemissioonide loo- miseks sarnaselt Balti õhuturbemissioonidega.
• Alates sõja algusest on Eesti Ukrainale andnud sõjalist abi ligi 401 miljonit eurot ehk enam kui ühe protsendi väärtuses SKP-st. Lisaks tõstatas Eesti Euroopa Liidu tasandil laskemoona tootmise toetamise ja Ukrainale üleandmise initsiatiivi. Jätkati pingutusi Venemaa vallandatud agres- sioonisõja hinna tõstmiseks ja Venemaa isoleeri- miseks rahvusvahelisel tasandil. Jätkati tööd rahvusvahelise sanktsioonipoliitika järjekindla tugevdamise nimel, sealhulgas sai Eesti esimese Euroopa riigina valmis õigusliku skeemi, mis võimal- dab kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina aitamiseks. Jätkati tööd rahvusvahelise eritribunali loomise nimel.
1.2.2 Heaolu
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvali- teetne tööelu
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud
Valdkonna arengukava
Heaolu arengukava 2023–2030
Tulemusvaldkonna programmid
Laste ja perede programm
Tööturuprogramm
Vanemaealiste programm
Sotsiaalhoolekande programm
Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala (alates 1. juulist 2023)
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Vaatamata mitmetele möödunud ja kestvatele krii- sidele püsis Eesti tööturg 2023. aastal üsna stabiil- sena. Tööhõive määr (20–64-aastased) tõusis veelgi, jõudes rekordilise 82 protsendini. Tööhõive kasvas kiiremini teenuste sektoris ning naiste, noorte ja vanemaealiste hulgas.
• Tööturumeetmete pakkumiseks võeti kasutusele välisvahendid. Kohalike omavalitsuste kaudu toeta- takse noorte, kes ei õpi ega tööta (NEET-noorte),
hariduse jätkamist või tööturule jõudmist ja aida- takse põlevkivisektori töötajaid uuele tööle ning arendatakse nende oskusi.
• Analüüsiti ja töötati välja lahendused töötushüvitiste süsteemi korrastamiseks, et see oleks ühtne, selgem ja eesmärgipärasem. Sealhulgas töötati välja uus, baasmääras töötuskindlustushüvitis.
• 2023. aasta alguses jõustusid uued tervikliku töö- tervishoiuteenuse osutamise põhimõtted ning käivi- tati tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise projekt. Selle eesmärk on parandada töötervishoiuarstide, töötajate ja tööandjate vahelist andmevahetust ning muuta töötervishoiuteenuse osutamine efektiivse- maks.
• Üksi last kasvatavate vanemate toetamiseks võeti vastu seadusemuudatused, millega alates 2024. aas- ta algusest kahekordistub elatisabi suurus. Elatisabi maksab riik lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus. Elatisabi suurus suureneb 100 eurolt 200 eurole kuus.
• Riigikogus võeti vastu sooduspensionite reformiks vajalikud seadusemuudatused. Reformi tulemusena kaovad nimekirjad varasemat pensionile minekut võimaldavatest ametialadest. Muudatus suurendab pikas vaates tööhõivet, inimeste pensione ja pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust.
• 2023. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid ja töö- võimetoetuse päevamäärad keskmiselt 14 protsenti. Keskmine pension tõusis 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul.
• Alates 2023. aasta juulist rakendus üldhoolduse reform, millega muutus hooldekodukoht inimestele paremini kättesaadavaks ja hooldusteenus inimese- kesksemaks. Ühtlasi anti tõuge hooldustöötajate töökoormuse vähendamiseks ja palgatõusuks. Abi- vajaduse parema hindamise ja kodus elamist toeta- vate teenuste võimaldamise kaudu ennetatakse hooldusvajaduse süvenemist.
28
• Esimese riigina Euroopas läks Eesti oktoobris 2023. aastal enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks mõeldud toidupakkide süsteemilt üle toiduabikaartide süsteemile. Toiduabikaart on inim- väärsem ja võimaldab abivajajale suuremat valiku- vabadust võrreldes senise riiklikult ostetud toiduabi jagamisega.
• Jõustus Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv, mille ülevõtmisega panustatakse ka Eestis palkade läbipaistvusesse ja soolise palgalõhe ning ebavõrdsuse vähendamisse. Selleks, et tööandjat direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel toetada, arendati Eestis digitööriista Palgapeegel.
• Suvel võeti vastu perekonnaseaduse muudatused, mille tulemusel kehtib alates 2024. aasta algusest Eestis abieluvõrdsus ning abielu saavad sõlmida kaks täisealist inimest olenemata soost.
Väljakutsed
• Kahte viimast aastat on iseloomustanud väga madal sündimus. Kui 2022. aastal sündis 11 646 last ehk 12 protsenti vähem kui 2021. aastal, siis 2023. aasta sündide arv oli veelgi madalam – 10 949 sündi, mis on kuus protsenti vähem kui eelneval aastal. Tege- mist on viimase saja aasta madalaima sündimus- tasemega.
• 2022. aastal tõusis absoluutse vaesuse piir oluliselt – üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir suurenes 233,57 eurolt 303,38 eurole kuus ehk 30 protsenti. See mõjutas otseselt absoluutse vae- suse kasvu 2022. aastal 3,5 protsendini. Absoluutne vaesus ohustab enim üksi elavaid inimesi või leibkondi, kus on vaid üks sissetuleku saaja (näiteks üksikvanemaga leibkonnad). Samuti on absoluutne vaesus enamasti suurem töötute seas.
• Tähelepanu all on tööturureformi raames töötus- hüvitiste süsteemi edasine korrastamine, töötus- kindlustuskaitse laiendamine uutele töövormidele (juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, ettevõtluskonto omanikud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ning vähe- nenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule.
• Tööealistele erivajadusega inimestele tänasest sel- gema ja tõhusama tugisüsteemi loomiseks korralda- takse ümber tööealiste inimeste puude raskusastme tuvastamine ja töövõime hindamine. Eesmärk on viia tööealiste inimeste puude tuvastamine, töövõime hindamine ja seotud toetuste korraldamine ühte asutusse.
• Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr kasvas 2022. aastal 25,2 protsendini. Määra suurenemist mõjutasid nii elanike halvenenud hinnangud oma majanduslikele võimalustele (ilmajäetus) hinna- tõusu tingimustes kui ka kogu elanikkonnas suhtelise vaesuse suurenemine 2021. aastal. Väljakutsed on
miinimumpensioni suurendamine, tööandjapensioni arendamine ja pensioniteadlikkuse tõstmine, et tagada inimestele vanaduspõlveks piisav sissetulek.
• Abivajavate laste ja nende perede paremaks toeta- miseks on vajalik nii lastekaitse- kui ka erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamine. Selle tulemusena suureneb abivajaduse märkamine ja ennetamine, paraneb lastekaitsetöö kvaliteet ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostöö laste abis- tamisel ning lihtsustub erivajadusega lapse ja tema pere teekond abini.
• Tehakse vajalikke ümberkorraldusi, et rehabilitat- siooni vajavad inimesed saaksid teenuseid enda vaja- duste kohaselt. Teenusteni jõudmine peaks inimese jaoks olema lihtne ja toetatud ning teenuseid tuleks osutada integreeritult sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkonna koostöös.
• Vajalik on parandada erihoolekande kvaliteeti ja kättesaadavust. Selleks on vaja tagada teenuste jätkusuutlik rahastamine, vähendada teenuskohtade järjekordi ja arendada kogukonnapõhiseid teenu- seid.
• Samuti on eesmärk tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimine ning koordineeritud osutamine, seal- hulgas korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine, ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, ennetustegevuste juurutamine, nüüdisaegsete info- tehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine.
• Töökeskkonna parandamiseks on kavas tööandjatele ja töötajatele efektiivsete meetmete loomine ning individuaalsete ja kollektiivsete töösuhete eden- damine.
• Jätkuvalt on murekoht soolise võrdsuse paranda- mine. Kuigi sooline palgalõhe on pärast 2022. aasta tõusu taas paranemas, siis Eesti soolise võrdsuse indeks on jätkuvalt kehv ning Euroopa Liidu arves- tuses 22. kohal. Soolise võrdsuse ja võrdsete võima- luste edendamiseks on kavas õigusraamistiku kaas- ajastamine ja tõhusam rakendamine. Fookuses on kesksete võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtete ning praktikate senisest tõhusama kasutuselevõtu soodustamine kõikides poliitikavaldkondades, pak- kudes selleks koolitust, nõustamist ning tööriistu.
• Viimaste aastate kriisid on tõstatanud vajaduse tõhustada sotsiaalvaldkonna toimepidevust kriisiolukordades. Prioriteet on kriisideks valmisoleku ja sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste toimepidevuse järjepidev tagamine.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehtedel Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministeerium (sm.ee)
Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)
Tabel 5. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Tööhõive määr 20–64-aastaste seas
- mehed
- naised
- kokku
Allikas: Statistikaamet
81,2%
77,5%
79,3%
83,3%
80,4%
81,9%
83,3%
80,9%
82,1%
81,9%
78,3%
79,9%
82,0%
78,6%
80,1%
-
-
-
29
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Absoluutse vaesuse määr
- mehed
- naised
- kokku
Allikas: Statistikaamet
1,8%
1,0%
1,4%
4,0%
3,1%
3,5%
–
≤2,7%
≤1,8%
≤2,2%
≤2,7%
≤1,8%
≤2,2%
-
-
-
Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr24
- mehed
- naised
- kokku
Allikas: Eurostat
19,6%
24,7%
22,2%
23,2%
27,0%
25,2%
–
≤19,6%
≤24,7%
≤22,2%
≤19,1%
≤24,0%
≤21,6%
-
-
≤15,6%
Kohortsündimuskordaja25
Allikas: Statistikaamet
1,85 1,87 1,82 >1,80 1,86 1,84
Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks
Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, Sotsiaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring
>61% – – >61% >61% >61%
Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks)
Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)
61,6 61 60,2 63,7 63,6 70,7
Tabel 6. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -4 629 469 -5 551 782 -5 584 032 -5 503 214 -5 672 250 -6 212 357
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.3 Tervis
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb.
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed
Valdkonna arengukava
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna programmid
Tervist toetava keskkonna programm
Tervist toetavate valikute programm
Inimkeskse tervishoiu programm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
24 Näitaja on muutunud seoses 2023. aastast kehtima hakanud uue heaolu arengukavaga. Enne 2023. aastat oli selle mõõdiku asemel suhtelise vaesuse määr. 25 Enne 2023. aastat oli selle mõõdiku asemel summaarne sündimuskordaja.
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• 2022. aastal tõusid nii Eesti inimeste oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud aastad, seda nii meeste kui ka naiste puhul.
• Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks ja hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks suurendati alates 2024. aastast täiskasvanute hambaravihüvitist, mis tõuseb 40 eurolt 60 eurole. Toimetulekutoetuse saajate, töötute ja eakate (üle 63-aastased) hambaravihüvitis suureneb 85 eurolt 105 eurole ja omaosalus väheneb 15 protsendilt 12,5 protsendini.
• Valitsus otsustas toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi jätkamist. Selleks eraldatakse aastatel 2024–2027 viis miljonit eurot aastas. Eesmärk on aidata katta nii harvik- ravimite, tervishoiu- ja muude toetavate teenuste kui ka perede omaosaluse kulu.
30
• Võeti vastu ravikindlustuse seaduse muudatused, millega hüvitatakse lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale alates 2024. aasta juulist haigus- ja hoolduspäevad vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Muudatus annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldab neil töö- ja pereelu paremini ühitada.
• Tervishoiutöötajate palgatõusuks 2023. aastal eral- dati enam kui 116 miljonit eurot. Tervishoiuvald- konna kollektiivlepingus kokku lepitu kohaselt tõsteti tervishoiutöötajate tunnitasude alammäära ligikaudu 20 protsenti ning palgatõus jätkub ka 2024. aastal.
• 2024. aasta algusest muutusid paindlikumaks apteekritele suunatud lähtetoetuste tingimused. Lisaks apteekritele ja eriarstidele hakkavad alates 2024. aasta juulist lähtetoetust saama ka õed, kes naasevad tervishoiusüsteemi ja asuvad tööle tõmbe- keskustest väljaspool.
• Võeti vastu ravimiseaduse muudatused, mis aitavad parandada ravimite ja apteegiteenuse kättesaada- vust ning pakuvad lahendusi ravimite tarneraskuste mõjude leevendamiseks.
• Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on tõstatanud vajaduse tõhustada tervisevaldkonna toimepidevust kriisiolukordades. 2023. aastal maksti elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglavõrgu arengukava haig- latele ja kiirabidele 13,2 miljonit eurot ühekordset riigipoolset toetust, et tagada nende takistusteta ja täisvõimsusel tegutsemine elektrikatkestuste ajal ning katkematu vältimatu meditsiiniline abi elanik- konnale.
• 2023. aasta lõpus valmis vaimse tervise astmelise abi tegevuskava enim levinud vaimse tervise prob- leemide – ärevuse ja depressiooni sümptomite – varajaseks märkamiseks ning tõhusaks sekkumiseks.
• Sotsiaalministeerium valmistas ette tubakaseaduse muudatuse, millega võetakse üle Euroopa Komisjoni direktiivi nõuded kuumutatud tubakatoodete koos- tisele, märgistamisele ja pakendamisele ning keelus- tatakse laste ja noorte kaitseks kuumutatud tubaka- toodete maitsed.
• Alates 2024. aasta veebruarist võimaldatakse HPV- vastast vaktsineerimist kõigile 12–18-aastastele noortele, sealhulgas poistele. Seni on riiklikult võimaldatud HPV-vastast vaktsineerimist üksnes 12–14-aastastele tüdrukutele. Poiste HPV-vastase vaktsineerimise võimaldamine aitab vähendada riski päraku-, peenise-, pea- ning kaelapiirkonna vähi tekkeks.
Väljakutsed
• Hoolimata oodatava eluea ja tervena elatud eluea pikenemisest on jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, rahvuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Naiste oodatav eluiga on meestest 8,7 aasta võrra pikem, kõrgharitud inimeste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea erinevus on üle kümne aasta. Tervena elada jäänud aastate puhul iseloomustab inimeste tervisenäitajaid ka regionaalne erinevus. Kõige pike- malt elavad tervena Harjumaa elanikud (Eesti keskmisest 2,8 aastat rohkem) ja kõige lühemalt ela-
vad tervena Põlvamaa elanikud (Eesti keskmisest 6,6 aastat vähem). Hoolimata oodatava eluea ja ter- vena elada jäänud aastate näitajate paranemisest on Eesti inimeste tervisenäitajad jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest madalamad.
• Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st suurenes aastatel 2020–2021 tänu ajutistele täht- ajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toime- tulekuks, kuid vähenes taas 2022. aastal. Hoolimata täiendavatest toetustest on Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st (2022. aastal 5,3 protsenti) endiselt tunduvalt väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2020. aastal 8,9 prot- senti). Eesti inimeste omaosalus tervishoiukulude katmisel oli 2022. aastal 23,2 protsenti; Euroopa Liidus oli see 2021. aastal keskmiselt 14,5 protsenti. Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (32 protsenti), ravimitele (28 protsenti) ning pika- ajalisele õendus- ja hooldusabile (18 protsenti).
• Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis (2025. aasta puudujääk 147,1 miljonit eurot). Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine vajab täiendavaid lisavahendeid ja rahastuspõhimõtete ülevaatamist. Praegune ravikindlustuse rahastus- mudel ei taga raviteenuste piisavat kättesaadavust, mis mõjutab inimestele õigeaegse terviseabi pakku- mist ning pärsib vajalike reformide elluviimist. Jätkuvalt on väljakutse tervishoiutöötajate, eriti perearstide süveneva nappusega toimetulek. Esma- tasandi tervishoius on murekoht ka perearstiabi ebaühtlane kvaliteet ja kättesaadavus.
• Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on tõstatanud vajaduse tõhustada tervisevaldkonna toimepidevust kriisiolukordades. Jätkuvalt on prioriteedid nii tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamine, katast- roofimeditsiini arendamine, elanikkonnakaitse kui ka sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste toimekindlus.
• Kriisid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide sagenemise nii täiskasvanute kui ka laste hulgas. Perioodil 2020–2022 läbi viidud rahvastiku vaimse tervise uuringust ilmneb, et igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28 protsenti) depressiooni risk. Need riskid on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud.
• Alkoholi ja tubaka, sealhulgas nikotiinitoodete kättesaadavus ja tarbimine on viimastel aastatel Eesti ühiskonnas suurenenud. Nende toodete puhul on tarbimist soodustav tegur kindlasti inimeste kõrge stressitase. Alates 2018. aastast on suure- nenud Eesti inimeste (15-aastased ja vanemad) alko- holi tarbimine ja suremus otseselt alkoholi tarvita- misest põhjustatud haigustesse. Murekoht on viimastel aastatel tõusutrendis olnud alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimise laialdane levik noorte hulgas. Alates 2022. aastast on suurenenud narkootikumide üle- doosist põhjustatud surmade arv (2022. aastal 80 ja 2023. aastal 117).
• Kasvav ülekaalulisus kogu elanikkonnas on jätkuvalt probleemne. 2022. aastal olid üle poole täiskasva-
31
nutest ülekaalulised. Algkooliõpilaste hulgas on üle- kaaluline juba peaaegu iga kolmas laps ning 13- kuni 15-aastaste hulgas iga neljas. Ülekaalulisus ja rasvu- mine suurendavad riski südameveresoonkonna- haiguste, diabeedi ning teatud vähkkasvajate tekkeks, aga võivad põhjustada või süvendada ka vaimse tervise probleeme. Seetõttu tuleb toetada ennetustegevusi ning otsida võimalusi ülekaalulis- tele inimestele tõenduspõhiste teenuste loomiseks.
• Vähki haigestumine on Eestis tõsine probleem. Alates 2000. aastast on vähisuremus vähenenud nii meeste kui ka naiste hulgas, kuid on jätkuvalt surmapõhjus-
test teisel kohal. Teadaolevalt on 40 protsenti vähi- juhtudest ennetatavad.
• Järgnevate aastate prioriteedid on tervisesüsteemi fookuse toomine haiguste ennetusele, suurema rõhu- asetusega rahvatervist toetavatele ennetustegevus- tele, tervist toetava elukeskkonna ja valikute kujun- damisele. Tähelepanu all on nii uue rahvatervishoiu seaduse vastuvõtmine kui ka tervishoius personaal- sete ennetusteenuste arendamine ja rakendamine.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministeerium (sm.ee)
Tabel 7. Tulemusvaldkonna „Tervis“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Oodatav eluiga (mehed)
Allikas: Statistikaamet
72,8 73,6 – 75,7 76 –
Oodatav eluiga (naised)
Allikas: Statistikaamet
81,4 82,3 – 83,2 83,3 –
Tervena elada jäänud aastad (mehed)
Allikas: Statistikaamet
54,9 57,9 – 57 57,7 63
Tervena elada jäänud aastad (naised)
Allikas: Statistikaamet
58 60,6 – 59,6 60,1 64,5
Tabel 8. Tulemusvaldkonna Tervis eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -2 209 233 -2 364 294 -2 437 357 -2 396 426 -2 499 492 -2 497 143
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.4 Tark ja tegus rahvas
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut
Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed
Valdkonna arengukavad
Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035
Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035
Tulemusvaldkonna programm
Haridus- ja noorteprogramm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Valmis alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, millega suurendatakse alushariduse kättesaadavust, määratletakse selgemalt tugiteenuste osutamine ja hariduslike erivajadustega laste toetamine, sätes- tatakse eestikeelse õppe- ja kasvatustegevuse nõue, tõstetakse direktori ja lapsehoidja kvalifikatsiooni- nõudeid ning kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded abiõpetajatele, lisaks täpsustakse rühmade moodus- tamise regulatsiooni.
• Eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilaste tipptasemel PISA tulemused on loodusteadustes ning lugemises võrreldes viie aasta taguse ajaga paranenud.
• Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ning gümnaasiumi riikliku õppekava juurde valmisid soovituslikud õppe- protsesside kirjeldused, mis toetavad õpetajaid nende töös. Lisaks töötati välja üldhariduse kvali- teedikriteeriumid ja kvaliteedi hindamise mudel, mida 2024. aastal koolides piloteeritakse.
32
• Eestikeelsele õppele üleminekuks jätkus mitme- külgse toe pakkumine haridusasutustele, uuendati ülemineku tegevuskava. Alates septembrist 2023 toetab haridus- ja teadusministeerium Ida-Virumaal eestikeelsete haridustöötajate tööle asumist, makstes koolipidajatele palgatoetust. Ida-Virumaa haridusasutuste pidajatele algas väärtuspõhise hariduskultuuri kujundamise programm. Haridus- ja teadusministeeriumi ning Integratsiooni Sihtasutuse koostöös pakuti 2023. aastal nelja linna haridustöötajatele keeleõppekursuseid. Kooli- dele pakutakse tuge asendusõpetajate palkamisel ning üliõpilastest abiõpetajate näol. Kooli- ja laste- aiapidajatel oli võimalik taotleda toetust eesti keele lisaõppeks, suurendatud mahus eestikeelse õppe läbiviimiseks ning uussisserändajate õppeks. Keele- õppetoetusi eraldati 2023. aastal 5 064 124 eurot.
• Õpetajate järelkasvu tagamiseks tehti mitmeid olulisi edasiminekuid. Õpetajate töötasu alammäär kasvas 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole. Lisaks suurendati Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis vastuvõttu õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel. Õpetajakooli- tuse või tugispetsialistide koolituse õppekavadel õppima asunud üliõpilastele hakati maksma täis- koormusega õppimise korral stipendiumi 400 eurot kuus. Uuenduse läbis õpetaja kutseaasta programm, mis nüüd kannab nime „Alustava õpetaja tugi- programm“ ja toetab kõiki uusi inimesi õpetaja- ametis olenemata kutse omamisest.
• Alustati kutsehariduse reformi ettevalmistamist eesmärgiga suurendada põhikooli lõpetajatele paku- tava kutsekeskharidusõppe mitmekesisust ja paind- likkust ning muuta õpe valdavalt nelja-aastaseks, suurendades õppekavades üldoskuste osa. Vald- konna edasist arendamist toetab ka programm „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“.
• Kõrgkoolidele kõrgharidusõppe läbiviimiseks eral- datavat tegevustoetust suurendati 15 protsendi võrra ning kahekordistati üliõpilaste vajadus- põhist õppetoetust 440 euroni kuus olenevalt perekonna sissetulekutest. Lisaks loodi haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele raken- duskõrgkoolidele rahastus-instrument esmase ajakohase teadus- ja arendustegevuse toeta- miseks. Kinnitati toetuse andmise tingimused programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ elluviimiseks.
• Kutse- ja kõrghariduse lõpetanud on tööturul edukalt rakendunud. 20–34-aastaste kutse- või kõrghariduse lõpetanute hõive näitajad olid 2023. aastal väga head. Tänaseks on hõive näitajad ületanud ka pandeemiaeelse taseme.
• Eesti ettevõtete rohepöörde toetamiseks alustati kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja kutse- ning eriala- liitude koostöös kõige olulisemate roheoskuste väljaselgitamise ja õpiväljundite sõnastamisega.
• Noortevaldkonnas valmis teenuste kvaliteedi- juhtimist ja -hindamist toetav digitaalne kesk-
kond, mis võimaldab hindajale luua eeltäidetud graafikuid ja tabeleid.
Väljakutsed
• Eestikeelsele õppele üleminek. Eestikeelsele õppele üleminek võimendab õpetajate järelkasvu probleemi, sest õpetajate keeleoskusega seotud kvalifikatsiooninõuete muutusega suurenes õpeta- jate puudujääk veelgi. Lisaks mõjutab üleminek laiemalt hariduses toimuvat (näiteks tulemuslikkust, rahulolu, erivajadusi, väljalangemist, edasiõppimist ja nii edasi).
• Kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaalu suurenemine. Õpetajaskonna vanane- mise ning üldise puuduse tingimustes on parata- matu, et õppeasutused on sunnitud palkama tööta- jaid, kellel puudub õpetajatööks nõutav pädevus. Selline olukord ohustab omakorda hariduse tulemus- likkuse näitajaid.
• Õpilaste rahulolu kooliga on vähenenud, eriti suur on rahulolematus 8. klassi õpilaste seas. Rahul- olematuse üks põhjuseid on sage kiusamine koolides. Selle probleemi osaline väljendus võib olla ka 2023. aastal suurenenud tüdrukute väljalangevus kolmandas kooliastmes.
• Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine õppe- asutustes on Eestis strateegiline eesmärk, kuid pole andnud ootuspäraseid tulemusi. PISA uuringu (2022, 2018 ja ka varasemad) tulemuste ning rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste kohaselt on Eesti õppe- asutustes olulisi vajakajäämisi õppijakeskse kooli- kultuuri loomisel ning õppija eripära ja vajadusi arvestaval õpetamisel.
• Tähelepanu vajab üliõpilaste toetus- ja laenu- süsteem, et tagada madalama sotsiaalmajandusliku taustaga noortele ligipääs kõrgharidusele ning vähendada üliõpilaste töökoormust õppimise kõrval.
• Head võimalused tööturul rakendust leida ning ebapiisav toetus- ja laenusüsteem mõjutavad lõpetamise näitajaid. Teist aastat järjest vähenes loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade lõpetanute osakaal kõrghariduses, muret teeb infotehnoloogia suuna lõpetanute oodatust väiksem arv. Olukorda peaks aitama parandada 2023. aastal heakskiidetud programm „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“.
• Vaatamata aastakümneid kestnud strateegilisele arengule noorsootöös ja huvihariduses, noorsoo- töötaja kutsestandardile ja kõrgharidusõppele, ei ole tänaseni noorsootöös ja huvihariduses töötamiseks seatud kvalifikatsiooni lävendit. Noortevaldkonna töötajaskonna kvalifikatsioon on üks teguritest, mis suunab saadava teenuse kvaliteeti noore jaoks.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.hm.ee/ministeerium-uudised- ja-kontakt/ministeerium/strateegilised- alusdokumendid-ja-programmid
33
Tabel 9. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (kokku)
Allikas: Eurostat
9,8% 10,8% 9,7% 9,6% 9,3% –
Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (mehed)
Allikas: Eurostat
12,0% 14,3% 11,4% 12,5% 12,0% –
Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (naised)
Allikas: Eurostat
7,6% 7,5% 7,8% 6,7% 6,6% –
Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal
Allikas: Statistikaamet
73,5% 74,7% 74,9% 74,5% 74,5% 80%
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes
Allikas: Eurostat, Statistikaamet
18,4% 21,1% 23,2% 19,4% 19,4% 25%
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr informaalõppes26
Allikas: Statistikaamet
– – Metoodika välja-
töötamisel
– – –
Aasta pärast lõpetamist nutika spetsiali- seerumise kasvualadel rakendunute osa- kaal kõigist hõivatutest
Allikas: Uuring „Edukus tööturul“
27,3%27 26,7% Andmed avaldatakse 2024. aasta
III kv
29,0% 29,0% –
Tipptasemel oskustega28 õpilaste osakaal: funktsionaalne lugemisoskus
Allikas: PISA uuring
– – 10,6% – – –
Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: matemaatiline kirjaoskus
Allikas: PISA uuring
– – 13,1% – – –
Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loodusteaduslik kirjaoskus
Allikas: PISA uuring
– – 11,6% – – –
Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad
Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet
81% 81% 92% 85% 92% –
Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, üldhariduskooli õpetajad
Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet
106% 105% 120% 111% 120% –
Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, kutseõppe õpetajad
Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet
103% 102% 117% 111% 120% –
Noorte usaldus riigi vastu
Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse Uuring ICCS
– – 57% – – –
26 Sihttasemed seatakse 2023. aastal. 27 2022. aastal muudeti näitaja arvutamise metoodikat tulenevalt nutika spetsialiseerumise kasvualade loetelu muutumisest. Mõõdiku sihttasemed on tabelis muutmata ja tulenevad 2022. aastal kehtinud programmist. 28 PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud. Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal langes kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas, kõige suurem oli langus funktsionaalse lugemisoskuse puhul. Vaatamata sellele kuuluvad Eesti õpilased PISA tulemuste poolest maailma tipp- riikide hulka. Siinsete õpilaste tulemused langesid teiste riikidega võrreldes suhteliselt vähem.
34
Tabel 10. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -616 297 -766 251 -873 291 -704 347 -814 900 -884 681
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.5 Eesti keel ja eestlus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud
Valdkonna arengukava
Eesti keele arengukava 2021–2035
Tulemusvaldkonna programmid
Keeleprogramm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks valmistati ette tegevusi haridustöötajate eesti keele oskuse arendamiseks. Eestis on paar tuhat haridus- töötajat, kes vajavad eesti keele õpet, et viia oma keeleoskus vastavusse neile seatud keeleoskus- nõuetega. Seni piisas paljudel õpetajatel B2-tasemel keeleoskusest. Üleminekuperioodil tuleb neil keele- oskus viia C1-tasemele. 2024. aastal korraldatakse haridustöötajatele keelekursused ja keeleoskuse tõendamiseks B2- või C1-taseme eesti keele taseme- eksami lisasessioon.
• Eestikeelsele õppele ülemineku tegevusi toetab 2023. aasta augustis kinnitatud haridus- ja teadus- ministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfond+ kaas- rahastatud programm „Eesti keele õpe ja keele- õppe arendamine“, mida viib ellu Eesti Keele Instituut (EKI). Programmi tegevused toetavad nii keele- kui ka haridusvaldkonna eesmärkide ellu- viimist. Programmi eelarve perioodil 2023–2029 on 46 miljonit eurot.
• 2023. aastal kinnitati Eesti Keele Instituudi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostatud „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022– 2025“. Vajadus tulenes ühiskonnas kerkinud arutelust uue õigekeelsussõnaraamatu koostamise ümber. Tegevuskava täpsustab „Eesti keele arengukava 2021–2035“ täitmiseks Eesti Keele Instituudis tehtavaid eesti keele korraldamise ja arendamise tegevusi. Laiem eesmärk on tagada info kättesaadavus eesti kirjakeele kohta ning selgus
Eesti Keele Instituudi tegevuse kohta uute keeleallikate koostamisel. Kasutaja juurdepääsu lihtsustamiseks koondatakse ja ühendatakse Eesti Keele Instituudis koostatavad sõnastikud.
• 2023. aastal kinnitati „Eesti terminitöö tegevus- kava aastateks 2023–2025“. Tegevuskava koosta- misse kaasati terminikomisjonid, kõrgkoolide esin- dajad ja teised terminitöö huvirühmad. Terminitöö tõhustamiseks võetakse kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs. Tegevuskavas esitati arusaam Eesti terminitöö toimimisest digiajastul mitmekeelses inforuumis. Terminivara vajatakse üha rohkem keeletehnoloogia arenduses, näiteks valdkondliku masintõlke ja riigi tõlkevärava arendamisel.
• Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompe- tentsikeskus tegutses riigiülesese koordineerimise ja teadmuskeskusena keeletehnoloogia valdkonnas. Tehti koostööd mitmete avaliku sektori ja erasektori asutustega kõnetuvastuse, masintõlke ja teksti- analüüsi vahendite rakendamisel Riigi Teatajas, Ravimiametis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja mujal. Lisaks konsulteeriti riigikantselei innovatsiooni- võimekuse meetme keeletehnoloogisi hankeid (riigi- kantselei projekt, siseministeeriumi projekt), Ette- võtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eelkonsul- teerimisvooru taotlusi, kohtuid ja teisi avaliku sektori asutusi ning sidusvaldkonna teadusharusid (peamiselt sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas).
• Ühest küljest on Eesti muutumas rände sihtriigiks, teisalt tõstatasid kogukonnad murdekeelte staatuse küsimuse. Neil põhjustel alustas haridus- ja teadus- ministeerium keelevaldkonna ja eesti keele kasutus- ala analüüsi, selgitamaks välja probleemsed kohad keeleseaduse rakendamisel. Huvirühmade ja eri valdkondade esindajate koostöös otsiti lahendusi eesti keele kasutusala säilitamiseks. Keeleseaduse toimekeskkonna analüüs valmib 2024. aasta suveks, keeleseaduse väljatöötamiskavatsust valmis- tatakse ette.
Väljakutsed
• Täiskasvanute eesti keele õppe valdkond on killustatud. Pakutavad keeleõppeteenused on eri ministeeriumite haldusalade vahel ära jaotatud ning riigil ei ole keskset, süsteemset ja ajakohast üle- vaadet täiskasvanute keeleõppest ega selle tulemus- likkusest. See põhjustab ühelt poolt dubleerimist, teisalt on oht, et osad riigile olulised sihtrühmad jäävad vajaliku õppeta. Oluline on haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel jätkata koostööd ministeeriumite vahel, kes pakuvad täiskasvanute eesti keele õpet, et vähendada killustatust vald- konnas ning tõsta pakutava õppe tulemuslikkust.
35
• Haridustöötajate eesti keele oskus on võtmekoht eestikeelsele õppele üleminekul. Probleemid on nii piisavas mahus õppekohtade pakkumine haridus- töötajate ootustele vastava paindlikkusega kui ka õppe tulemuslikkus, mis sõltub pikaajalises keele- õppes osalejate motivatsioonist.
• Eesti keele elujõulisuse tagamiseks digiühiskonnas on vaja võtta eesti keeletehnoloogia vahendid kasu- tusele võimalikult paljudes avaliku sektori teenustes ja infosüsteemides ning jõuda täieliku keele- tehnoloogilise toeni. Rahvusvahelises võrdluses on eesti keele jaoks olemas keele töötlemiseks vajalikud baaskomponendid. Puuduolevaid võtmekompo- nente, näiteks tekstide kokkuvõtjat, tekstide lihtsus- tajat, ebasündsate väljendite (vihakõne) tuvastajat, valeuudiste tuvastajat, semantikavahendeid ja dialoogimudeleid, arendatakse edasi.
• Eesti elanike mitmekeelsuse edendamiseks on oluline kujundada hoiakuid, soodustada (keele)- õpetajate koostööd ning ajakohastada keeleõppe ja keeleoskuse hindamise metoodikaid. Otsus laien- dada võõrkeeleõppe valikuid (B-võõrkeele valimisel) üldhariduskoolides on toonud kaasa vajaduse toetada koole valikute pakkumisel, sealhulgas B- võõrkeelte õppevara soetamisel ja eri keelte õppe populariseerimisel. Samuti on oluline koolidesse lisanduvate õpetajate pädevus. Arengukava ja keeleprogrammi eesmärkide täitmise seisukohast on oluline jätkata lisaks inglise keelele teiste keelte õppe ja oskuse populariseerimist.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.hm.ee/ministeerium-uudised- ja-kontakt/ministeerium/strateegilised- alusdokumendid-ja-programmid
Tabel 11. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles
Allikas: PIAAC uuring
– Täpsustata kse PIAAC
uuringu tulemuste
põhjal
Uuringut ei toimunud
– – –
Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust29
Allikas: Eesti tööjõu-uuring (Statistikaamet)
91 91,2 91,7 – – > 91
Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus30
150 – – – – –
Mitmekeelsete terminibaaside hulk31 – – 115 – – –
Eesti keele keeletehnoloogiline tugi – – Osaline – – –
Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale
– – Puudub – – –
Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring
– – Mõõdetakse Eesti tööjõu-
uuringuga
Sihttase täpsustatakse
2024. aastal
– –
Tabel 12. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -6 158 -10 518 -10 141 -7 959 -11 235 -11 299
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
29 Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. 30 Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 2023. aastal mõõdeti publikatsioonide hulka ning andmed on 2023. aasta oktoobri seisuga. 31 Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex.
36
1.2.6 Keskkond
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elu- keskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond
Valdkonna arengukava
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Riigi jäätmekava 2014–2020
Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027
Tulemusvaldkonna programm
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala (kuni 30. juuni 2023)
Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023)
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Keskkonna valdkonna eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuksid keskkonnahoid- likkusest. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavu- tamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonna- teadlikkus on aasta-aastalt suurenenud (kesk- konnateadlikkuse indeks oli 2022. aastal 41,6 prot- senti, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal). Nii inimeste hoiakud kui ka käitumine on paranenud.
• Ressursitootlikkuse 2023. aasta eesmärgi saavu- tamine selgub 2025. aasta alguses. 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga ressursitootlikkus veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69 eurot kilogrammi kohta), kuid sellele vaatamata 2022. aasta eesmärk täideti. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, mille põhjustasid COVID-19 pandeemia ning Vene- maa agressioon Ukrainas, vähenes kindlus ressursi- tootlikkust suurendavate investeeringute tege- miseks. Negatiivne mõju ilmnes projektide tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundus- tegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samas, pikemal vaatlusperioodil 2013–2022 on ressursi- tootlikus Eestis paranemas, suurenedes 32 protsendi võrra. Selle tulemusega on Eesti Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal.
• Üks eeldus selleks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed. Keskkonnaandmete kvaliteedi tõstmiseks ja kätte- saadavuse parandamiseks on käivitunud mitmeid
32 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium).
siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi. Selleks tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seire- seadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonna- seire teostamiseks. Taastuvenergeetikale üle- mineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võimalused loodus- väärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi.
Väljakutsed
• Majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele kui ka kokkuvõttes majandusele. Elu- rikkuse hoidmine ja võimaluse korral looduse taastamine astuvad kliimamuutustega kohanemisel ühte jalga. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus. Üle maailma ning ka Euroopa Liidus on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohe- pööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohane- mine. Eesti on nõustunud Euroopa Liidu looduse taastamise määruse eesmärkidega. Ligi poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund Eestis on ebasoodne, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks. Öko- süsteemide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Mõõdik „soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osa- kaal“ on 57 protsenti (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel.
• Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri32 2022. aas- ta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside sum- maarne heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2 ekviva- lenti. 2022. aasta heide võrreldes 2021. aastaga suurenes – selle põhjus oli põlevkivi kasutamine elektri- ja soojatootmises. 2020. aastal oli koguheide pandeemia tõttu oodatust madalam. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside kogu- heide vähenenud 65 protsendi võrra. Arvestades ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorit, on koguheide vähenenud 59 prot- senti. Olemasolevatest eeskirjadest ja meetmetest ei piisa erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliima- eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on kõikides sektorites vaja rakendada täiendavaid meetmeid. 2023. aasta septembris algatati kliimaseaduse välja töötamise protsess. Selle eesmärk on muu hulgas vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliima- eesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peami- sed põhimõtted nende eesmärkideni jõudmiseks. 2023. aasta veebruaris kiitis Riigikogu heaks dokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused.
• Lähiaastate fookuses on jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine. Jäätmereformi käigus on oluline jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber korraldada. Tuleb tagada materjaliringlus
37
ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel lisan- duvad Eestile mitmed kohustused seoses kehtes- tatavate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätme- liikidele (näiteks tekstiilijäätmete kogumine ja ring- lussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nii- nimetatud ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine ja nii edasi). Lisaks töötati välja uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle raken- damise kava.
• Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi. Kuigi 2022. aastal toimus võrreldes 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eelda- tavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koon- damisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta tase: 4585 kilogrammi inimese kohta aastas versus kavandatud 3530 kilogrammi inimese kohta aastas). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (näiteks ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstus- jäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise ees- märgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sealhulgas kohalike omavalitsuste nõustamine, ekspertide koolitamine, toetus- meetmed) ja uuendatud õigusakte. Inimeste tead- likkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks on samuti olulised. 2023. aas-
tal valmis Riigi jäätmekava 2023–2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ring- majandusele üleminekul.
• Tähelepanu all on ka veekaitse. 2022. aasta vee- kogumite seisundihinnangute alusel on 51 protsenti pinnaveekogumitest ja 74 protsenti põhjavee- kogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku näha ei ole. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takis- tab ressursside puudus. Puudu on nii inimesi kui ka raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühis- veevärgi ja kanalisatsiooni seaduse terviktekst. Vee- hinnastamisega seotud küsimused sätestati detail- semalt seaduse tasandil, muu hulgas loodi alus vee- ressursi kaitse vajaduse arvestamiseks veehinna määramisel. 2023. aasta suvel käivitus veereformi teekaardi koostamine, mille eesmärk on 2025. aasta juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee- ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023. aastal lõppesid Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 miljoni euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt- uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine- eelarve
Tabel 13. Tulemusvaldkonna „Keskkond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal
Allikas: kliimaministeerium
57% 57% 57% ≥ 57% ≥ 57% –
Keskkonnateadlikkuse indeks
Allikas: kliimaministeerium
– 41,633 – – 45,5 –
Kasvuhoonegaaside summaarne koguheide
Allikas: kliimaministeerium
13,434 mln t CO2 ekv
14,3 mln t CO2 ekv
– 12,7 mln t CO2 ekv
12,4 mln t CO2 ekv
8 mln t CO2 ekv
Heas seisundis olevate veekogumite osakaal
Allikas: kliimaministeerium
52 51 – 54 55 –
Jäätmeteke (välja arvatud põlevkivitööstus)
Allikas: kliimaministeerium
4657 kg/in
4585 kg/in
– 3460 kg/in
3400 kg/in
–
Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe
Allikas: Eurostat
0,7 €/kg 0,69 €/kg – 0,68 €/kg 0,69 €/kg 0,9 €/kg
33 Metoodika muudatus.
34 Täpsustatud tegelik tase.
38
Tabel 14. Tulemusvaldkonna Keskkond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -121 813 -191 128 -554 952 -137 717 -166 686 -154 177
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ning maailma arengu- vajadustele
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- tundlik
Valdkonna arengukava
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ette- võtluse arengukava 2021–2035
Ehituse pikk vaade 2035
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia
Turismistrateegia 2022–2025
Tulemusvaldkonna programmid
Teadussüsteemi programm
Teadmussiirde programm
Ettevõtluskeskkonna programm
Ehituse programm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala
Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023)
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Eesti on seadnud strateegilise eesmärgi hoida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastust vähemalt ühe protsendi juures SKP-st. 2023. aastal kavandati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks riigieelarves kokku 390,7 miljonit eurot.
• Käivitati mitmed uue struktuurivahendite perioodi 2021–2027 teadus- ja arendustegevuse toetus- meetmed, mis toetavad teadussüsteemi ning teadmussiirde süsteemi eesmärkide saavutamist.
• Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. 2023. aastal lisandus doktorantidele võimalus töötada positiiv- selt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses ning
35 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic.
36 Creative Destruction Lab-Estonia.
sektoritevahelise mobiilsuse toetust kasutades era- või avalikus sektoris.
• Kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimused. Toetus või- maldab murranguliste teadustulemuste loomist ühiskonna ja majanduse jaoks olulistes vald- kondades ning tagab kõrgetasemelise teadustaristu jätkusuutlikku toimimise ja avamise välistele kasutajatele.
• Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovat- siooni korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem raamistik valdkonna riiklikuks korraldamiseks ja rahastamiseks ning lisada teaduseetika ja avatud teaduse teemad.
• Aktsiaseltsis Metrosert asutati Eesti esimene rakendusuuringute keskus, mille eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suu- rendamiseks. Keskuses käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesiniku- tehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning auto- noomsed sõidukid.
• Teadmusmahukatest iduettevõtlust soodustavatest tegevustest avati äriarenduse toetus, käivitati NATO DIANA35 kiirendi, jätkati tehisintellekti piloot- projektide programmi ning CDL-Estonia36 mentor- programmi rakendamisega. Eesmärk on jõuliselt kasvatada süvatehnoloogia iduettevõtete arvu.
• Käivitati kõik ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021– 2027 turismimeetmed (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmise toetus) ning lõpetati eelmise perioodi REACT-EU tootearenduse ja kesk- sete digilahenduste meetmed, mis tõid turule uued kvaliteetsed turismitooted ja lõid eeldused ette- võtete digitaliseerimiseks.
• Käivitati õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja investeeringute toetusmeetmed.
• Eesti taastekava raames käivitati toetusmeede ette- võtete varustuskindluse toetamiseks.
• Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi ruumipoliitika ümber- kujundamiseks, saades muu hulgas kaalukeeleks maa- ja ruumiameti loomisel.
• Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu enam kui 25 protsenti ning ühtlustas kohalike omavalitsuste menetlusprotsesse.
39
• BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide katsetamine võimaldab 2024. aastal tarkvara testversiooni avalikustamist, valmistades ühe esimese riigina maa- ilmas ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse andmist.
• KredExi kaudu suunati elamuvaldkonda kodu- toetuseks kolm miljonit eurot, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit eurot, tehase- liseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit eurot, väike- elamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit eurot ning üürielamutele 5 miljonit eurot.
• Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil valmistati ette koondluba taastuvenergia rajatiste ehitamise kiirendamiseks ning valmistati ette hoo- nete energiatõhususe määruste uuendamine.
• Rekonstrueerimise teadus- ja arendusprogrammi LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute reno- veerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava äri- kinnisvara, energiatõhususe baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu uuringud.
Väljakutsed
• Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust koostööd teha ning teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. See- pärast tuleb senisest enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse.
• Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nende järelkasvule ning akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele, et pakkuda ettevõtetele kompe- tentsi teadus- ja arendustöötajate ning inseneride palkamiseks.
• Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine ning teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sealhulgas rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni.
• Ettevõtete üldine innovatsiooni võimekus on madal. Seepärast on oluline jätkata ettevõtjate arendus- võimekuse kasvatamisele suunatud toetustega.
• Riigihangete turg ei ole innovaatilistele ettevõtetele ja toodetele-teenustele piisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused kui ka ette- võtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodus- tavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10– 12 protsenti SKP-st ehk ligikaudu kolm miljardit eurot aastas.
• Eesti võimekus toetada majanduse ja konkurentsi- võime kasvuks vajalikke strateegilisi investeeringuid on madal. Rahastamisvahendite pakkumise võime- kuse parandamine aitab suurendada ettevõtjate
investeeringuid suurprojektidesse (näiteks uute tootmiskohtade rajamiseks) ja rohetehnoloogiatesse (sealhulgas ressursitõhususe suurendamiseks) ning soodustada suuremahuliste eksporditehingute sõl- mimist.
• Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele Eesti ettevõtjatele.
• Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multi- funktsionaalne, suure mahutavusega konverentsi- ja messikeskus. Välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks tuleb tekitada strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega.
• Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Ettevõtjatele suu- natud info ja teenused tuleb panna omavahel suhtlema ning koondada maksimaalses ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse. Ettevõtjatelt riigile esitatava aruandluse kaasajastamiseks tuleb luua riigi kogutavate andmete ühtne süsteem, inves- teerida masinloetavate andmete vastuvõtmisse ja töötlemisse ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.
• Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaavastaste sanktsioonide rakendamine ning järelevalve.
• Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke on võimalik täita stabiilsete ja järjepidevalt kasvavate vahenditega, et ehitusturg ja omanikud saaksid kohaneda. Investeeringutes tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi ja uue Euroopa Bauhausi põhi- mõtetest, mis on tingimus ka välisvahendite abil elukeskkonna, sealhulgas taristu arendamiseks.
• Ehitusvaldkonna digitaliseerimisega on vaja jätkata ja leida selleks välisvahendite lõppemise tõttu raha riigieelarvest.
• Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning võtta kasutusele hoonete süsinikujalajälje arvuta- mise metoodika. Keskkonnasäästuks, ressursi- tõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi paranda- miseks on vaja riigi tasandil tervikvaadet elukesk- konna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut koordineerivat arengukava.
• Ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning tulemuste elluviimine vajab riiklikku tähelepanu.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/strateegiline- juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve
https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi- 2023-aasta-tulemusaruanded
Tabel 15. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Riigieelarves kavandatud teaduse ja arenduse rahastamine osakaaluna SKP-st
Allikas: vastava aasta riigieelarve seletuskiri
0,75% 1% 1% ≥ 1% ≥ 1% –
40
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKP-st37
Allikas: Statistikaamet
0,98% 1% –38 1,1% 1,3% 2%
Nominaalne tööjõutootlikkus EL 27 keskmisest39
Allikas: Eurostat
84,0% 80,7% 77,5% 88% 90% 110%
Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht tulemusrühmas)
Allikas: Euroopa Komisjon
Tugev innovaator
(9. koht)
Mõõdukas innovaator
(12. koht)
Mõõdukas innovaator
(12. koht)
Tugev innovaator
Tugev innovaator
Innovat- siooniliider
Tabel 16. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -378 872 -646 303 -546 178 -441 925 -681 403 -655 676
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.8 Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- tundlik
Valdkonna arengukava
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid
Põllumajandus, toit ja maaelu
Kalandus
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
Maaeluministeeriumi valitsemisala (kuni 30. juuni 2023)
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala (kuni 30. juuni 2023)
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023)
Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023)
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, sealhulgas loomataudide levik ning rahvusvahelised kauplemispiirangud, juhtisid
37 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse metoodika kohaselt mõõdetakse ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052). 38 Andmeid ei ole veel avaldatud. 39 Andmeid on tagantjärele redigeeritud Eurostatis tehtud korrektsioonide alusel.
kõrgendatud tähelepanu toidu varustuskindlu- sele ja rahvusvaheliste tarneahelate haavata- vusele. Koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega koostati toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Riik ja erasektor defi- neerisid põhilised ohud, võimelüngad ning vajalikud tegevused. Vabariigi Valitsus kiitis strateegia tegevuskava ülesanded heaks 15. juunil 2023. 2023. aastal käivitus mitu toidujulgeolekutegevus- liini, mille eesmärk on tagada tarneahela kriitilistele ettevõtetele kriisides eelisjuurdepääs elektrile, vedelkütusele ning kõrgendatud julgeoleku olu- korras toetada nende julgeoleku tagamist.
• Töötati välja mitmeid põllumajandus-, kalandus- ja maamajandussektorile olulisi erakorralisi toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks. Era- korralisi toetusi maksti üle 11,4 miljoni euro.
• Jaanuaris 2023 jõustus Eesti ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti toetusi summas 340 mil- jonit eurot.
• 2023. aastal oli regionaal- ja põlluministeeriumi teadus- ja arendustegevustest töös 65 projekti, millest 17 koostöös rahvusvaheliste kon- sortsiumidega. Nende projektide rahastamiseks tehti väljamakseid 3,3 miljonit eurot. Lisaks rahastati Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse riski-hindamistegevusi 0,5 miljoni euroga ning pika- ajaliste programmide „Sordiaretusprogramm 2020– 2030“ ja „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021– 2027“ tegevusi vastavalt 1,1 miljoni euro ja 0,4 miljoni euro ulatuses.
41
• Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodus- tatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasuta- mise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toetuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2022. aastal 88 protsenti.
• Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrreldes eelmise aastaga, oli 100,69. Eesmärk on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutuse baromeeter näitas võrreldes 2022. aastaga toiduohutuse olukorra para- nemist.
• Alates 2022. aasta septembrist rakendus toetus- meede haridusasutustele, mille raames toeta- takse lastele mahetoitu pakkuvaid üldharidus- koole ja lasteaedu. Kui mahetoitlustamisest teavi- tanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (kuus protsenti Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (20 protsendile Eesti lasteaia- ja koolilastest).
Väljakutsed
• Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel, laia- põhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, seal- hulgas riskihindamise ja –kommunikatsiooniga.
• Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase kümne aastaga 35 protsenti, kuid vähenemine on peatu- mas40. 2022. aastal jäi müüdud toimeainete kogus võrreldes eelneva aastaga samale tasemele. Antibiootikumide kasutamisega kaasneb mikro- organismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus. Antibiootikumiresistentsuse regulaarset seiret sigadel ja kodulindudel ning nende saadustel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Seiretulemused näitavad, et antibiootikumiresistentsuse esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis.
• Märgata oli kasvu loomataudide esinemises. Eriti
ohtlikest loomataudidest esines endiselt sigade Aafrika katku ja kõrge patogeensusega linnugrippi.
• Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elani- kest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ette- võtetest. Seejuures pakutakse maapiirkondades tööd 27,6 protsendile koguhõives osalejatest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv eelmisel aastal jätkuvalt kasvas, on maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama vanuse- grupi noorte üldarvust jätkuvalt languses, olles 2023. aastal 26,4 protsenti. See jääb alla 2030. aas- taks seatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärgile (27,8 protsenti). Peamised probleemid maapiirkonda elama asumisel on teenuste halb kättesaadavus, atraktiivsete töö- kohtade vähesus ning probleemid elamu- majandusega. Jätkus üle Eesti eluaseme kaaslaenu pakkumine, mis võimaldab maapiirkonda kodu soe- tada või ehitada või renoveerida olemasolev hoone. 2023. aasta lõpu seisuga on kaaslaenu lepinguid sõlmitud kokku 132 leibkonnaga 8,4 miljoni euro väärtuses.
• Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheüleminekuga on valdkonna oluline komp- leksne väljakutse. Samal ajal kliimamuutuste leevendamisega tuleb tegeleda toidu varustus- kindlusega seotud riskide maandamisega. Lahen- duste leidmiseks koostati „Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas“ ning rakendati eri meetmeid toidu varustuskindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Samuti toetab roheülemineku väljakutse lahendamist uuendatud rohepöörde tegevusplaan 2023–2025.
• Kodumaist päritolu toitu eelistas 2022. aastal osta 61 protsenti vastanutest, mis on vähem kui varase- matel aastatel (aastatel 2016–2020 74 protsenti). Eesmärk on, et 2030. aastaks eelistab 75 protsenti tarbijatest osta kodumaist toitu.
• Heas seisus kalavarude osakaal püsis nii 2021. kui ka 2022 aastal 40 protsendi piires, varude seisund on halb. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jät- kuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid ja vähendada püügikoormust rannapüügis.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.agri.ee/ministeerium-uudised- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid
Tabel 17. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine41
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr
Allikas: Statistikaamet
78,3% 82,1% 82,9% 78,4% 78,7%
Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine
Allikas: Statistikaamet
31 697 eurot 35 762 eurot
41 691 eurot
33 800 eurot
34 700 eurot
40 Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2022 – Trends from 2010 to 2022 – Thirteenth ESVAC report (europa.eu). 41 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud.
42
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilanss: ekspordi-impordi suhtarv
Allikas: Statistikaamet
0,83 0,89 0,84 0,81 0,80
Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut
– 61% – 75% 75%
Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandus- toodangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta42
Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus
2,48 2,42 – ≤ 2,5 ≤ 2,5
Toiduohutuse baromeeter
Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium
99,22 99,63 100,69 ≥ 100 ≥ 100
Tabel 18. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -440 581 -477 015 -453 505 -429 673 -499 987 -506 401
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.9 Transport
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ning mugavad liikumisvo imalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond
Valdkonna arengukava
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035
Tulemusvaldkonna programm
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala (kuni 30. juuni 2023)
Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023)
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023)
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• AS Eesti Raudtee lõpetas ettevalmistused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. Alustati Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseeri- mist. Lõpetati Lääne–Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel
42 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2022. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saadakse 2024. aasta inventuurist.
suunal reisirongiliiklust tihendada ning lisada sõidu- plaani kiirrongid. Teostati Aegviidu–Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere–Vasalemma jaamavahe kapitaalremont.
• Rail Balticu kohalike objektide projektlahendused valmisid aasta lõpuks. Käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna Rail Balticu terminaliga ühendav Lao tänav. Aasta lõpuks oli valminud või ehituses umbes 30 Rail Balticu põhitrassi objekti – sillad, viaduktid, öko- duktid. Enamik eraldi hangitud trasside ümber- ehitusobjektidest on valmis.
• Lõppes AS-i Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna len- nujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Rahvus- vaheliste regulaarliinide arvu suurendati 44-ni.
• 2023. aastal ehitati, rekonstrueeriti, remonditi ja ehitati tolmuvabasid katteid maanteedel kokku 1381 kilomeetril. Ehitati kuus kilomeetrit nelja- rajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 kilo- meetrit erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 kilo- meetrile kruusateedele. Ehitati ümber 39 liiklus- ohtlikku kohta.
• Liiklusohutuse vallas vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kergliikuriga toimunud õnnetuste arv. Seda võis mõjutada kergliikuriga seo- tud ohtude teadvustamine, linnasüdametes sõidu- kiiruste piiramine, parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes juhtide arv.
43
• 2023. aastal lisandus liiniveo mahule maakonna- liinidel diiselbusside arvelt gaasibussidega teeninda- tavat mahtu 4,7 miljonit kilomeetrit. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid 0,5 protsenti. 27 protsenti kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasi- bussidega.
• Liikuvusteenuste ühistranspordiliikide laiemaks integreerimiseks toetatakse avaliku sektori innovat- sioonifondist 0,8 miljoni euroga liikuvusteenuste ja piletimüügi integreeritud andmevahetus- platvormi MaaS X-tee arendamist. Projekti ees- märk on luua standardiseeritud sõidupäringuid vahendava ja liikuvusteenuseid ühendava teenus- platvormi prototüüp ning katsetada seda vahendus- kanalina erinevate transporditeenuse pakkujate ühendamiseks ja süsteemis osalejate ühiste piletite, sõiduõiguste või soodustoodete loomiseks.
• Jätkus uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Laev valmib 2026. aastaks.
• Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga Euroopa ühendamise rahastu rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Projekti eesmärk on arendada välja ja katsetada eFTI Gate’i lahendust, et olla valmis eFTI (Electronic freight transport information) määruse nõuetele vastavaks digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal. Projektis osaleb üheksa liikmesriiki (kliimaministeerium on peamine partner) ning 23 partnerit era- ja avalikust sektorist. Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on 28,3 miljonit eurot.
Väljakutsed
• Transpordisektori CO2 heitkoguste vähenda- mine. Uuendatud prognoosi kohaselt transpordi ja liikuvuse arengukavas püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu kliima- paketiga „Eesmärk 55“ Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on transpordi ja liikuvuse arengu- kavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide umbes 2,1 miljonit tonni CO2 ekvivalenti (eelmise aastaga võrreldes on prog- noosid halvenenud). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita ilma maksupoliitika muudatusteta (tarbimis- maksud, mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid liikumisviise, säästvat ühistransporti või keskkonna- sõbralikumat autot). Järjepidevalt tuleb tegeleda ka inimeste teadlikkuse tõstmisega.
• Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Eestis on jätkuvalt kõrged iga aastaga kasvavad maanteede läbisõidud. Samuti eelistatakse uue auto soetamisel suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole.
• Kaubavahetuses on jätkuv väljakutse kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises
koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksi- maalselt ka kaubaveo teenindamisse. Transpordi ja liikuvuse arengukavas seatud eesmärke ei ole siiski võimalik täita.
• Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette vähen- dada kolme aasta keskmisena 2035. aastaks liikluses hukkunute arvu 30-ni ja raskelt vigastada saanute arvu 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (vastavalt 44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (vastavalt 55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevusteta.
• Samal ajal on vaja investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele vastavaks ehitamisesse. See on takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi on jätkuv väljakutse riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja mõninga- seks parendamiseks igal aastal 210 miljonit eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt vaid 115 miljonit eurot aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise.
• Jätkuvalt on väljakutse mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine. 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel, sest konkureerivad riigid pakuvad selleks paremaid tingimusi. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks.
• Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületus- kohtade ohutust ning leida üle 100 miljoni euro nende vastavusse, sealhulgas mitmetasandi- liseks, viimiseks muudetud nõuetega. Takt- sõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurenda- miseks raudteel kuni 160 kilomeetrini tunnis tuleb investeerida 15 miljonit eurot Liiva−Saku raudtee- lõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse, 15 miljonit eurot Saku−Rapla raudteelõigu õgven- damisse ja kiiruste tõstmisse, 4,2 miljonit eurot Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamisse ja 30 miljonit eurot Aegviidu−Kehra I tee kapitaal- remondiks.
• 2023. aastal täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega võimalikke Rail Balticu 2030. aasta lõpuks saavutatavaid tulemusi ning vajalike finants- vahendite mahtu. Rail Balticu esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult kalkuleeritud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise 1,8 miljardi euro asemel 2017. aasta hindades). Prognoosmaksumuse suurenemise peamised põhjused on inflatsioon (ehitushindade kasv 40 prot- senti), projektlahenduse täpsustamine ning asjaolu, et Rail Balticu ehitamist Eestis rahastatakse peami- selt Euroopa Ühendamise Rahastu vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis muudab rahastuse suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva Euroopa Liidu pikaajalise eelarveperioodi raames eraldatavad vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal. See tähendab, et 2030. aasta eesmärgi
44
saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitus- hangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul alates 2026. aastast.
• Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise kohustusi.
• Lennunduse konkurentsivõime tagamiseks on vaja lisavahendeid regionaalsete lennujaamade käigushoidmiseks ja investeeringuid taristu uuen- damiseks, lennundusorganisatsioonide liikmetasu-
deks, samuti Tallinna lennujaama julgestus- ja päästekuludeks ning Transpordiameti lennundus- teenistuse töömahu kasvu katmiseks.
• Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigi- laevastiku baasrahastus.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt- uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine- eelarve
Tabel 19. Tulemusvaldkonna „Transport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmin e
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena
Allikas: Transpordiamet
55 55 55 44 42 30
Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena
Allikas: Transpordiamet
360 367 430 316 309 187
Transpordi CO2 heite vähenemine 700 kilotonni võrra võrreldes 2018. aastaga
Allikas: keskkonnaministeerium
2357,73 kt CO2 ekv43
2437,94 kt CO2 ekv44
–45 2243 kt CO2 ekv
2271 kt CO2 ekv
1700 kt CO2 ekv
Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 ja enam)
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
25 23 31 20 40 360
Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonn- kilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga
Allikas: Statistikaamet
29% 22% 16% 23% 24% 40%
Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine
Allikas: AS Tallinna Lennujaam
32 33 44 25 45 40
Tabel 20. Tulemusvaldkonna Transport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -504 196 -621 927 -766 460 -602 475 -887 448 -889 113
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.10 Energeetika
Tulemusvaldkonna eesmärk
Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kätte- saadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika ees- märkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu
43 2022. aasta inventuurist 2020. aasta kohta. 44 2023. aasta inventuurist 2021. aasta kohta. 45 2022. aasta kohta avaldatakse andmed 2024. aastal.
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- tundlik
Valdkonna arengukava
Energiamajanduse arengukava aastani 2030
45
Tulemusvaldkonna programm
Energeetika ja maavarade programm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala (kuni 30. juuni 2023)
Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023)
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eesti keelustas torugaasi impordi Venemaalt alates 1. jaanuarist 2023. Gaasitarbimine oli 2023. aastal 3,42 teravatt-tundi. Eesti omab Läti maa-aluses gaasihoidlas Inčukalnsis ühe teravatt-tunnist stra- teegilist gaasivaru, mis vastab ligikaudu 29 protsen- dile Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest.
• Pakrineeme haalamiskaile paigaldati 2024. aasta veebruaris laadimiskäpp, mis võimaldab teenindada erinevat tüüpi LNG ujuvterminale.
• 2025. aasta algusesse on seatud Balti riikide liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Eesti poolt sünkroniseerimise raames tehtavad tööd on ajakavas. Kaks sünkroonkompensaatorit on valmis ja kolmas valmib 2024 aasta juunis.
• Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud kaugküttesüsteemide jätkusuutliku toimimise, kus tarbijate ja teenusepakkujate huvid on tasa- kaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähte- andmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Toodi välja puudused andmete kättesaadavuses, mida parandatakse edasiste tegevustega.
• Taastuvenergeetikas õnnestus suurem vähem- pakkumine mahus 780 gigavatt-tundi aastas. Vähemapakkumiste mehhanismidega jätkatakse tulevikus. Kohaliku kasu instrumendi rakendamine algas 1. juulil 2023. Selle kohaselt tuleb tuule- elektrijaamade rajajatel tasuda omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu, soodustamaks taastuv- energia tootmist.
• Taastuvenergeetika arendusprojektide ülevaate arendus võimaldab paremini jälgida ja kiirendada taastuvenergia projektide menetlusi.
• Eesti-Läti ühise meretuulepargi rahastus ning Saaremaa 330-kilovoldise võrguarenduse liiku- misega riigiplaneeringu faasi on tekkinud suur edasiminek meretuuleparkide arendusprojektides.
• 2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komis- jonile, et täitis seatud energiatõhususe ees- märgid.
• Maapõueressursside uurimise ja kasutamise valdkonnas kujundati maapõue uurimise ja kasuta- mise poliitikat, koostati valdkonnaanalüüse ning määratleti riigi huvi maapõueressursside võimali- kuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moo- dustas maapõueressursside kompleksne teadmiste- põhine uurimine. 2023. aastal valmistati ette erinevaid pilootprojekte ja alustati nendega. Roosna- Allikul ja Tiskres toimusid puurimis- ja ehitustööd ligikaudu 500 meetri sügavuste puuraukudega.
• Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokus- seeritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamis- tingimused ning tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid, veevarude uuringuid, põhjavee kvaliteedi uuringuid, põhjavee- kogumite seisundi uuringuid, põhjaveeseireid, mere- ranniku seiret, seismoseiret ja radooniseiret ning tõl- gendati neid andmeid.
Väljakutsed
• Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Kesk- Euroopa võrguga ja sellega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine, süsteemihalduri tee- nused (sageduse hoidmine)) ning elektrituru disain, mis aitab nimetatud tegevused regulatiivse raamis- tikuga turule ja loob sünkroniseerimiseks vajalikud tingimused. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turuga alustada 2025. aastal. See viib Balti riikide elektrivõrkude täieliku koos- toimimiseni Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja -julgeoleku.
• Taastuvelektri tootmise potentsiaali on Eestis rohkem kui vajalik sisemaise tarbimise saja- protsendiliseks katmiseks taastuvelektriga, nagu on 2030. aastaks seatud eesmärk. Järgmiste aastate väljakutsed on võrguarenduste kiirenda- mine, meretuuleparkide turupõhine arendamine, salvestustehnoloogiate turu käivitamine, loa- menetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide loomine või täiendamine. Taastuvenergeetika aren- damisel on järjest olulisem arvestada ühiskondliku kaasamisega („mitte minu tagahoovis“ probleemi lahendamine), arendamisele seatud bürokraatlike piirangute eemaldamisega, projektide finantseeri- misel kestliku rahastuse ja taksonoomia reeglitega ning looduskeskkonna tasakaaluga.
• Uute välisühenduste, merealaplaneeringu ning Eesti-Läti meretuulealaga seotud võrguarendus- põhimõtete ning rahvusvaheliste kokkulepete sõlmi- mine, tagamaks Eesti tarbijaskonnale sobivaid tingimusi kliimaneutraalsele energiasüsteemile üle- minekul.
• Kaugkütte peamine väljakutse tulevikus on salvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse ning madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine kliimaneutraalse kütte- ja jahutusmajanduse saavu- tamiseks. 2024. aastal on eesmärk muuta kaugkütte hinnaregulatsioon Konkurentsiameti seniste pari- mate praktikate alusel kahetariifseks. Selle eesmärk on vähendada lokaal- ja kaugkütte paralleeltarbimist, tagamaks õiglasem taristukulude jaotus kaugkütte tarbijate vahel. Muudatuse tulemusel vähenevad kaugkütte kaod, väheneb tipukoormus, suureneb heitsoojuse kasutus ning vähenevad kasvuhoone- gaasid.
• Avalikul sektoril on aina olulisem roll taastuvenergia eesmärkide saavutamisel, kuna eeskuju tuleb näidata ka enda tarbimisvalikutega. Riigihangete tingimuste kujundamisel (sealhulgas kohalikul tasandil) on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energeetikas kui ka transpordis (biometaan, vesinik). Väljakutse on tavapäraste
46
hindamiskriteeriumite muutmine ning vajalike strateegiliste otsuste tegemine, mis eeldab selget pikemaajalist nägemust valdkonna arengu kohta.
• Energiatõhususe direktiivi täitmise eest vastutav ministeerium on kliimaministeerium. Ministeeriu- mite ümberkorraldusega on muutunud vastutav üksus ministeeriumi sees: alates 1. juulist 2023 täidab seda rolli elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. Suurim väljakutse on energiatõhususe meetmete horisontaalne rakendamine valdkondade üleselt ning avaliku sektori suurem panus. 2023. aastal koostatud uuringu „Support to the renovation wave – energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia“46 kohaselt on energiatõhususe direktiivist Eestile 2030. aastaks tulenevate energiatarbimise siht- tasemete täitmiseks vajalik hoonefondi, transpordi, teeninduse, tööstuse ja põllu- majanduse energiatõhususe meetmetesse panus- tada aastani 2030 Eestis kokku 13,3 miljardit eurot, sealhulgas avaliku sektori rahastust viis miljardit eurot.
• Maapõue valdkonnas on suurim väljakutse teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaal- majandusliku olukorraga ning leevendatakse seon- duvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside
kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine mini- maalsete kadude ja jäätmetega.
• Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine, sealhulgas fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel. Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutusele- võtu edendamisel, mida aitab lahendada kontsessioonimehhanismi sisseviimine maapõue seadusesse.
• Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitus- maavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine. Maakondlike ehitusmaavarade teema- planeeringute koostamine ja elluviimine jätkub ministeeriumite üleses koostöös, et saavutada komp- romisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja koha- like omavalitsuste huvide vahel.
• Dialoogi hoidmine ühiskonnas – kõiki mõjutatud pooli kaasavad arutelud maavarade kasutamise teemal kohaliku kogukonna, asutuste ja arenda- jatega.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt- uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine- eelarve
Tabel 21. Tulemusvaldkonna „Energeetika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav
kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale47
Allikas: Maailma Energeetikanõukogu
ABB ABA ABA ABB ABB
Tabel 22. Tulemusvaldkonna Energeetika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -180 415 -258 326 -216 420 -81 917 -80 658 -70 787
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.11 Digiühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk
Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küber- ruum turvaline ja usaldusväärne
46 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud.
47 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings https://trilemma.worldenergy.org/. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega A kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25 protsendi riikide seas – see tähendab, et parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kujul AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega D positsioonilt viimase neljandiku riikide seas.
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik
47
Valdkonna arengukava
Digiühiskonna arengukava 2030
Tulemusvaldkonna programm
Digiühiskond
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Digiriigi edu mõõdetakse avalike digiteenustega rahulolu kaudu. Teenustega rahulolu oli 2023. aastal kõrge – 83 protsenti. Eesmärk on erinevate tegevuste kaudu rahulolu veelgi suurendada. Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks jõudsid 2022. aasta lõpus inimesteni esimeste elusündmusteenustena lapse saamise infoteenus ja abiellumine. 2023. aastal lisandus kolm sündmusteenust: lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Kasutajad on loodud elusündmusteenused hästi vastu võtnud, sealhulgas üle poole (53 protsenti ehk umbes 6800) abiellumisavaldustest esitati rahvastikuregistri portaalis. 2023. aastal külastati lapse saamise infoteenust 70 911 korda. Sündmusteenuste ees- märk on neid kasutajale pakkuda üheainsa sujuva teenusena, võimaluse korral ennetavalt ja maksi- maalselt ühe klõpsuga. Lisaks elusündmusteenustele tegeles riik ettevõtluskeskkonna programmi raames ka ärisündmusteenuste arendamisega, et muuta digi- teenuste kasutamine lihtsaks ka Eesti ettevõtjatele.
• Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja alustaristu ning mitmete asutuste arvutitöökoha tee- nused konsolideeriti riigi info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia keskusesse. 2023. aastal alustati avaliku pilvestrateegia väljatöötamist ja turuplatsi kont- septsiooni rakendamist. Samuti alustati andmesaat- konna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve Euroopa õla loomise tegevustega. Kasvas kriisi- ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi kolm suuremat õppust.
• Küberturvalisuse mõõdiku järgi on inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu eelmise aastaga võrreldes langenud, kuid on jätkuvalt kõrge (91,5 protsenti). Suurimateks usalduse mõjutajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebiteenuste vastu. Kuna kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus ootuspärane. Positiivne on järjepidev usalduse hoid- mine üle 90 protsendi. Julgeolekuolukorra muutus- test ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e- teenused tõsisemate häireteta ning parandati üldist toimepidevust. 2023. aastaks eraldas Vabariigi Valitsus täiendavalt 42 miljonit eurot, millest kaeti eelkõige küberturvalisuse tagamise baasvajadused: dubleerivate asukohtade rajamine, taakvarast tule- nevate ohtude vähendamine, monitooringu paren- damine ja turvatestimise võimekuse loomine, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust suurendada.
• Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike instituut- sioonide ja suuremate kohalike omavalitsuste küber- turbe küpsustaseme kaardistus. See aitas analüüsida hetkeolukorda, tõi välja võimelüngad, millele uuen- datavas küberturvalisuse strateegias tähelepanu pöörata, hinnates omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta küpsus- mudeli hindamisega paranes küberturbealane teadlikkus organisatsioonides ja turvalise tarkvara tellimine ning vähendati taakvara osakaalu.
• Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks, mis mõõdab küber- turvalisust neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed, investeerimine ja erinevate sektorite võimekus intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu keskmisest kõrgem.
• Ühenduvuse parandamine on tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2023. aasta lõpuks oli 80 prot- sendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega. Seda toetas 2023. aastal läbiviidud 5G sageduskonkurss 26 gigahertsi sagedusalas, millega anti kõik kolm Euroopa Liidu üleselt harmoniseeri- tud Eesti 5G sagedusala mobiilsideoperaatoritele kasutada. 2023. aastal lõppes 2017. aastal alanud juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mida viis ellu Enefit Connect. 2023. aastal sai valgus- kaabelvõrguga liitumisvõimaluse üle 17 000 aad- ressi (kokku oli projekti maht 40 016 aadressi üle Eesti).
Väljakutsed
• Digimuutuste kvaliteetseks läbiviimiseks kogu avali- kus sektoris tuleb leida stabiilne rahastusmudel, mis võimaldaks pikaajalist investeerimist ning tehno- loogiliste lahenduste pidevat arengut ja hooldust.
• Andmehalduse parandamine avaliku sektori organisatsioonides. Kokkulepitud eesmärkide ja vastutuste määratlemiseks on avaliku sektori asutus- tes vaja välja töötada andmetega seotud toimimis- mudelid. Andmepõhiste otsuste tegemiseks ja kliendikesksemate teenuste pakkumiseks tuleb juurutada teenusepõhine ja kliendikeskne juhtimine ning võimaldada era- ja avaliku sektori käes olevate andmete laialdasemat kasutamist.
• Tehniliste lahenduste leidmine, sealhulgas komponentide ja API (rakendusliides, ingl Appli- cation Programming Interface) teenuste, taaskasu- tuse suurendamiseks riigis. Ühtlustatakse sarnaste teenuste arendamist ja haldamist, et vähendada dubleerimist ning tõhustada ressursside kasutamist.
• Tulevikukindlate teenuste, näiteks riigi teenuste mobiilipõhise platvormi ja elektroonilise identiteedi, arendamine. Lisaks tuleb keskenduda tehis- intellektipõhiste ja keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisele, et tagada digiriigi pidev areng ja kohanemisvõime tulevaste tehnoloogiate ja nõue- tega.
• Valdkonna oluline väljakutse on küber- turvalisuse tagamine. Selleks tuleb suurendada laiemas riigikaitse kontekstis IKT-taristu ja info- süsteemide vastupidavust, toimekindlust ja kriisi- kindlust. Tuleb tagada püsiv lisarahastus riigi kesksete küberturbevõimete arendamiseks ja küber- turvalisuse parandamiseks. Riigi ja elanikkonna
48
jaoks oluliste teenuste toimepidevuse tagamiseks tuleb suurendada kriitilist taristut ja riigiside turva- lisust.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/strateegiline- juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve
Tabel 23. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Avalike digiteenustega rahuolu
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
69% 80% 83% 82% 83% 90%
Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal48
Allikas: Statistikaamet
– 4,7% 8,5% –49 4,5% –
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
73,4%50 74,6% 80% 62%51 77% –
Tabel 24. Tulemusvaldkonna Digiühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -64 126 -124 077 -111 830 -90 795 -150 225 -141 219
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.12 Tõhus riik
Tulemusvaldkonna eesmärk
Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine.
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik
Valdkonna arengukava
Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud
Tulemusvaldkonna programmid
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm
Riigi rahanduse programm
Halduspoliitika programm
Regionaalpoliitika programm
Finantspoliitika programm
Arhiivinduse programm
48 2021. aasta taset ei ole esitatud, sest planeeriti välja töötada uus mõõdik ja 2021. aastal andmeid ei kogutud. 49 2023. aasta sihttaset ei seatud, kuna mõõdik oli väljatöötamisel. 50 Metoodika muutusest tulenevalt korrigeeritud väärtus võrreldes programmis esitatuga (oli 58%). 51 2023–2026 programmis vana metoodika järgi esitatud sihttase.
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
Riigikantselei
Rahandusministeeriumi valitsemisala
Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023)
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistusperiood jõudis 2023. aastaga lõpule. Aastal 2023 avanesid enamike uute regionaalmeetmete taotlusvoorud, mille eelarve kokku on 186 miljonit eurot. Perioodil 2024–2027 avanevad toetuste taotlusvoorud veel 62 miljoni euro ulatuses.
• Ruumilise planeerimise valdkonnas jõustusid 2023. aastal riigile oluliste ehitiste ja tuuleparkide kiiremat arendamist võimaldavad planeerimis- seaduse muudatused ning harjutusväljade kiiremat arendamist võimaldavad relvaseaduse muudatused.
49
Ruumilise planeerimise valdkonna edasiseks aren- damiseks koostati planeerimisseaduse välja- töötamiskavatsus ja selle alusuuringud. Lisaks digiteeriti 15 protsenti Eestis kehtivatest planeerin- gutest planeeringute kesksesse andmekogusse. Projekt jätkub aastatel 2024–2026, et digiteerida kõik kehtivad planeeringud.
• Valitsus võttis 2023. aasta koalitsioonileppega üheks prioriteediks riigi ettevõtlustoetuste regionaalset tasakaalu suurendava mõju. Kokku on lepitud, et vähemalt 40 protsenti struktuurivahendite rakenduskava 2021–2027 ettevõtluse arengule ning keskkonnahoidlikkusele suunatud ettevõtlus- toetustest peab jõudma väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi.
• Riigi rahanduse valdkonnas on reitinguagentuuride hinnangud eelneva aastaga võrreldes punkti võrra langenud, mis on tinginud möödunud aasta valitsus- sektori pooleteiseprotsendilisest eelarvepuudu- jäägist. Samas tugev riigijuhtimine, tugevad institutsioonid koos kuulumisega Euroopa Liitu ja euroalasse, jätkuvalt usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon aitavad lähiajal Eesti majanduse tagasi tõusule suunata.
• Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes seitse protsenti suurem, kuid jäi oodatust väikse- maks. Eelarveprognoos täitus 99-protsendiliselt. Oodatust enam laekus füüsilise isiku tulumaksu (151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaksu (117 miljonit eurot) ning alkoholiaktsiisi (3,3 mil- jonit eurot). Vähem laekus käibemaksu (288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi (22 miljonit eurot), sotsiaal- maksu (21,7 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (18 miljonit eurot).
• Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli heal tasemel, sest puudusid suure mõjuga maksu- muudatused. Küll aga jõustusid mitmed väiksema mõjuga maksumuudatused: tõusid maksuvaba tulu ja tubakaaktsiis, tõsteti käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendini, platvormihalduritel tekkis kohustus avalikustada info nende teenitud tulu kohta.
• Halduspoliitika valdkonnas avaldati riigireformi analüüs, valmisid uuringud rollide ja hoiakute kohta avalikus sektoris ning ministeeriumite info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusteenuste toimemudelite teemal ning eri sektorite palga- uuringud. Riigihangete valdkonnas valmisid väärtus- põhiste riigihangete põhimõtted. Avati kaks riigi- maja, Pärnus ja Valgas.
• Statistikaametil prioriteetne tegevus koostöös asu- tustega oli andmekogude kirjeldamise toetamine, lisaks täiendati ja uuendati Euroopa Liidu ühtlus- tatud ning kohustusliku statistika koosseisu, et viia seda paremasse kooskõlla viimastel aastatel muu- tunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning hinnata rohepöörde tegevuste tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi. Lisaks koostati Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse muutmise määruse, Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse ja ettevõtete tööturu- statistika määruse eelnõudele.
• Finantspoliitika valdkonnas on üle võtmisel Euroopa kestlikkusaruandluse standardid, käimas või lõp- penud on Euroopa Liidu direktiivide arutelud, millega kehtestatakse uuenenud pankade kapitali-
nõuded. Avaldati kriisiohjamisraamistik ja muud meetmed, et tagada suurem hoiusekindlus eba- stabiilses majandusolukorras. Finants- ja kindlustus- tegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses on möö- dunud aastaga võrreldes tõusnud (4,6 protsenti) kuuele protsendile. Eesti pangandussektor on endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja maja- pidamisi toetama.
• Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku suurendamiseks koostatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis loob riigikaitseseaduse, era- korralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra sea- duse vahel killustunud kriiside maailma asemele ühtse õigusruumi.
• Koostati laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse inves- teeringute kava. Valmis elanikkonnakaitse tegevus- kava, mis on mitme jätkutegevuse aluseks.
• Arhiivinduses jõuti 2023. aastal vahefinišini mitme keskse arendusega. Avati arhiivi infosüsteemi uus avalik liides ning fotode-filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis üle Meediateek. Liiguti edasi ka filmipärandi voogedastus- platvormiga Arkaader, millele lisandus filmide aja- joon ja ingliskeelne osa. Arhiivi kliendid võtsid nimetatud arendused hästi vastu.
• Jõudsalt liiguti edasi suuremahuliste digiteerimis- projektidega. Rahvusarhiiv juhtis aastail 2018–2023 kokku seitset massdigiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 miljonit kaadrit dokumendipärandit, lisaks 245 tundi filme ja 167 tuhat fotonegatiivi. Projektide tulemusena jõu- dis avalikkuseni suur hulk senitundmatut kultuuri- pärandit. Digiteerimine annab võimaluse uuteks arendusteks, millistest suurimat uut avalikku hüve pakub voogedastusplatvorm Arkaader.
Väljakutsed
• Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühis- konna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega. Linnastumise, tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise ning rohepöörde tagajärjeks on piir- konniti väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja raskendatud teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud elaniku kohta.
• Haldusterritoriaalse reformi järel suurendatakse omavalitsuste otsustusõigust. Selleks annab riik kohalikule tasandile üle täiendavad ülesanded ning suurendab seeläbi omavalitsuste tulubaasi.
• Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti- sisesed piirkondlikud erinevused võrdluses üle- jäänud Euroopa Liidu ja OECD riikidega suured.
• Pandeemiakriisi ja Venemaa alustatud sõja mõjude leevendamismeetmed on eelarve viinud tänaseks pretsedenditusse puudujääki. Puudujäägi vähenda- mine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline.
• Personalipoliitikas on jätkuv probleem elanike, sealhulgas tööealiste elanike demograafiline vähe- nemise ja vananemise trend ning erinevad kriisi- olukorrad. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes kuus prot- senti. Samas valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud ligi 1440 inimese võrra.
50
Valitsussektor moodustas 2022. aastal tööealisest elanikkonnast 16 protsenti ning tööhõivest üheksa protsenti.
• 2023. aasta jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide valguses. Venemaa suhtes võeti vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisal- dasid täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsiooni- kontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrolli- mahust ning sanktsioonidest möödahiilimise skee- mid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pika- ajalisemaks.
• Finantspoliitika vallas on lähiaastate väljakutse, kuidas arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge. Selleks, et Euroopa areneks ja suudaks rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni ning kaitsevajadusi, on investeeringuteks vaja väga palju raha. Seda ei saa teenindada ainuüksi panga- laenude ja riigieelarvetega – vaja on edendada
Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja arengust toimub Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta Eesti õigusesse.
• Arhiivieeskirja kaasajastamise vajadus, et toetada digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud üleandmist arhiivi, mis aitaks vähendada asutuste arhiivinduslikku halduskoormust.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel
Ministeeriumi tutvustus | Rahandusministeerium (fin.ee)
Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)
Majandus- ja personaliteave | Riigikantselei
Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)
Tabel 25. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva)
Allikas: Eurostat
41,9% 39,8% 43,5% 42,9% 41,9% 39%
Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20–64
Allikas: rahandusministeerium
15,6% 15,7% Andmed laekuvad
hiljem
15,2% 15,2% 15,2%
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest
Allikas: statistikaamet
64,4% – Andmed laekuvad
hiljem
>66% >67% ≥67%
Tabel 26. Tulemusvaldkonna Tõhus riik tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -303 863 -409 900 -468 783 -444 779 -574 543 -652 607
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.13 Õigusriik
Tulemusvaldkonna eesmärk
Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik
Valdkonna arengukavad
Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030
Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023
Tulemusvaldkonna programm
Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Justiitsministeeriumi valitsemisala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Justiitsministeerium keskendus selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhi- õigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbi- paistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe.
• Jätkus õiguskaare digitaliseerimine, et muuta poliitikakujundamine andmepõhiseks ja digitaalse- tele õigusteenustele ning õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikuks. Kvaliteetne õigusloome paran- dab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna üldist toimimist. Uuendusi arvestavad ja paindlik-
51
kust tagavad reeglid vähendavad bürokraatiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majandus- tegevust.
• Jõustusid äriregistri seaduse muudatused, mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kõigi juriidiliste isikute registrimenetlust; muu hulgas kaotati osa- ühingu minimaalse osakapitali nõue, laiendati registripidaja järelevalvevõimalusi ning suurendati käibekindlust osaühingu osadega tehingute tegemi- sel. Tööd alustas maksejõuetuse teenistus, mille eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud, ning suuren- dada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes. Koosmõjus aitavad need seadusemuudatused luua usaldusväärsema ärikesk- konna ning lihtsustada ettevõtjate tegevust.
• Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise nimel ja alustati õigusloomejuristide järelkasvu- programmiga.
• Jätkus kohtusüsteemi kaasajastamine ja tõhusta- mine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtu- asutuse töös on oluline nii kohtunike spetsiali- seerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste edasiarendamine. 2023. aasta alguses võeti vastu kolm kohtute alast seaduseelnõu, millega nähti ette maakohtutes osakondade moodus- tamine kohtunike ja nende tugipersonali paremaks töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale kohtupidamisele. Näiteks saavad vangid edaspidi esitada kohtusse dokumente ja tutvuda kohtu- toimikuga avalikus e-toimikus. Edukalt on jätkunud menetlusdokumentide ristkättetoimetamine kätte- toimetamisportaali kaudu ning kohtutes võeti kasutusele justiitssüsteemi andme- ja analüüsi- keskkond. Kohtutega koostöös valmis veebileht „Eestkostja teejuht“, mis pakub eestkostjatele selgitusi ja abi enda ülesannete täitmisel.
• Jätkusid erinevate infosüsteemide (e-toimik, äri- register, Riigi Teataja, täitmisregister, kohtute infosüsteem, justiitssüsteemi andme- ja analüüsi- keskkond) arendused. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa kriminaal- menetluste tõhustamisele, konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomisele, vanglateenistuse ning kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kaas- ajastamisele. Samuti on see oluline kvaliteetsete poliitikaotsuste tegemisel. Vanglates said kinni- peetavad kasutamiseks tahvelarvutid, mille kaudu saavad nad kohtutega suhelda ning kasutada e-poe teenust. 2024. aastal avaneb võimalus hakata pidama lähedastega videokõnesid ning kriminaalhooldus- alused saavad hakata kohtuma oma kriminaal- hooldajaga läbi kriminaalhooldusportaali. Vangla- teenistus on 2023. aastal loonud andmepõhised juhtimislauad, et vajalik info oleks lihtsasti kätte- saadav.
• Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sealhulgas digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvri- sõbralik. Jätkusid regulaarsed reoveeuuringud narkoainete seireks, et näha narkootiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja mustreid. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks seadusemuudatustele, näiteks ettepanekud
kriminaalasjade menetlemise kiiremaks ja öko- noomsemaks muutmiseks ning seksuaalse enese- määramise vastaste süütegude vastavusest Istanbuli konventsioonile. Riigikogule esitati eelnõud vaenu õhutamise kriminaliseerimiseks ja rikkumisest teavi- taja kaitseks.
• Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. 2023. aastal lõppes edukalt projekt kuriteoohvrite kaitseks. Justiits- ministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaal- kindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidus- rühmad töötasid koos välja spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks ja ohvrite paremaks infor- meerimiseks. Samuti viimistleti protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge.
Väljakutsed
• Järgmistel aastatel jätkub õiguskaare digitali- seerimine. Vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse tagamiseks täiustatakse olemasolevaid töökeskkondi ja võetakse kasutusele uusi. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on justiitsministeeriumi prioriteet konkurent- sivõimelise ärikeskkonna loomine ja kohtu- menetluse tõhustamine. Jätkuvad tegevused kriminaalõiguse tõhustamiseks ning õigushariduse kvaliteedi parandamiseks, et tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng.
• Valmistame ette kohtuhalduse muudatusi, millega antakse kohtusüsteemile senisest suurem vastutus ja otsustusõigus oma halduse ja arenduse eest. Samuti on plaanis kohtunikuameti kaasajastamine, millega suurendada võimekate juristide huvi ameti vastu. Lisaks on eesmärk parandada õigusabi kätte- saadavust neile, kellel on selleks rahalisi takistusi, ning toetada tsiviiltäitevaldkonna arengut täitmis- registri käivitamise ja õiguslike kitsaskohtade lahendamise kaudu.
• Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaal- justiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigus- rikkumiste arv väheneks. Selleks tuleb õigus- rikkumistele reageerida viisil, mis võtab arvesse noorte riske, vajadusi ja võimalusi. Alaealiste peal end tõestanud nooresõbraliku õigussüsteemi pro- jekti lähenemist tuleb laiendada kuni 29-aastastele noortele.
• Vanglateenistuse peamised väljakutsed 2024. aastal on meditsiiniteenuse üleandmine vanglates tervis- hoiuteenuse osutajatele, Eesti Vanglatööstus ASi likvideerimine ning Tallinna vangla ettevõtlus- keskuse loomine. Eesmärk on pakkuda kinni- peetavatele efektiivsemat ja laiapõhjalisemat töö- hõivet, eriti olukordades, kus karistusajad on aina lühemad. Vangide arvu vähenemine on ka põhjus, miks alates 2024. aasta keskpaigast suletakse osaliselt Tartu vangla. Edaspidi jääb see piirkondlike vangide kinnipidamise kohaks ning jätkab arestimajateenuse pakkumist.
52
• Mahuka osa ministeeriumi tegevustest moodustab ka 2024. aastal jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse üle- võtmine ja rakendamine.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.just.ee/strateegilised- alusdokumendid
Tabel 27. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Koht maailma vabaduse edetabelis
Allikas: https://freedomhouse.org/country/e stonia/freedom-world/2023
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
–
Eesti konkurentsivõime positsioon
Allikas: World Economic Forum
26 22 26 27 - Majanduse sihi muutus C
Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt
Allikas: justiitsministeerium
75% 71% 70% > 79% > 76% Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaal- kaitse (inimese)
sihi muutus C
World Justice Project õigusriigi indeks
0,81 0,82 0,82 0,81 0,81 „Eesti 2035“ riigivalitsemise
sihi muutus B
Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi indeksis kriminaaljustiitssüsteemi alakategoorias
15 10 9 <15 <15 „Eesti 2035“ rahva kestlikkus,
tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi
muutus C
Tabel 28. Tulemusvaldkonna Õigusriik eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -187 146 -222 132 -233 757 -212 311 -218 265 -215 223
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.14 Siseturvalisus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähen- datakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond
Valdkonna arengukava
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna programm
Siseturvalisuse programm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Siseministeeriumi valitsemisala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• 2022. aastal pidas 90 protsenti inimestest Eestit turvaliseks riigiks. Järgmised tulemused selguvad 2024. aasta suvel. Inimeste kindlustunnet Eesti turvalisuse asjus 2023. aastal näitab võrdlemisi väike elanike osakaal, kes peavad kuritegevust (üks protsent), terrorismi (üks protsent) või sisserännet (üheksa protsenti) riigi peamiseks mureks.
• Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu tõusis. Politsei- ja piirivalveametit usaldas 88 protsenti, päästeametit 97 protsenti ja häirekeskust 96 prot- senti Eesti elanikest. See kergendab reageerivate asutuste tööd, kuid piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on vaja väärilist töötasu ja piisavas mahus väljaõpet. Sellele aitas kaasa siseminis- teeriumi valitsemisala palgafondi kasv 2023. aastal üle 20 protsendi ehk enam kui 50 miljoni euro võrra. Päästjate keskmine palk tõusis 33 protsenti, patrull- politseinikel 14 protsenti, piirivalvuritel 16 protsenti ja päästekorraldajatel 27 protsenti. Samuti suuren- dati politseiõppe õppekohtade arvu.
53
• Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks valmisolekut. 2023. aastal võeti kasutusele riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM, arendati kriisiinfo teenust, tehti ettevalmistusi üle-eestilise ohu- sireenide võrgustiku paigaldamiseks, ühistutele loodi taotlusvoor keldrite varjumiskindluse paran- damiseks, viidi läbi taotlusvoor kohalike oma- valitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks, toimusid erinevad koolituste seeriad riigiasutustele, koha- likele omavalitsustele, haridusasutustele ja elanikele ning käivitati kriisirolliga abipolitseinike süsteem.
• Vabariigi Valitsus leppis kokku elanikkonnakaitse arengueesmärgid järgmiseks kümneks aastaks. Elanikkonnakaitse tegevusplaan aastateks 2024– 2027 saab riigieelarvest 31 miljonit eurot, millest kümme miljonit kulub tegevusteks siseministeeriumi valitsemisalas.
• Idapiiril jätkati ehitustöödega. Valmis maismaaosa piiritaristu teine 39,5 kilomeetri pikkune lõik ning esimeses 23,5-kilomeetrises lõigus alustati valve- seadmete paigaldamiseks vajalike töödega. Jätkusid arendustegevused Narva jõepiirile seirepositsiooni- de rajamiseks.
• Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks võeti kasutusele migratsioonijärelevalve andmekogu, mis muudab järelevalve selgemaks, kiiremaks ja mõjusamaks.
• Sisejulgeoleku suurendamiseks tugevdati regu- latsioone Venemaa sõjapropaganda, desinformat- siooni ja vaenuliku mõjutustegevuse piiramiseks Eestis ning Euroopa Liidus laiemalt. Samuti jätkati punamonumentide ja okupatsioonisümboolika eemaldamist Eesti avalikust ruumist. Eestist saadeti välja mitmed välisriikide kodanikud, kes kujutasid ohtu Eesti julgeolekule. Riigil tekkis volitus ja võime- kus tuvastada ning tõkestada kolmandatest riikidest pärit välisinvesteeringutega seotud ohte julge- olekule. Koostöös veebiettevõtjatega eemaldati ekst- remistlikku veebisisu ja suurendati veebiturvalisust. Kaardistati radikaliseerumise ennetamise olukord Eesti avalikus sektoris. Tugevdati julgeoleku- kriisidele reageerimise võimekust ning asutuste ülest ja rahvusvahelist koostööd.
Väljakutsed
• Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine on üha keerulisem – turvalisuse tagajate arv on viimase 13 aastaga vähenenud, kuid ootused on suurenenud. Jätkuvalt nõuab pingutust sise- turvalisuse ja sisejulgeoleku asutustes piisaval arvul töötajate ning nende väljaõppe tagamine, sealhulgas motiveeriva ja konkurentsivõimelise palga pakkumine. Reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toime- tulemiseks ning nende ennetamiseks on töötajate ja nende väljaõppe piisavus võtmetähtsusega.
• Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas elanikkonnakaitse tõhustamine. Julgeoleku- keskkonna muutuste tõttu on ootused kriisideks valmisolekule viimastel aastatel oluliselt suurene- nud. Kriisideks valmisolekuks ja elanikkonna- kaitseks on eraldatud küll lisaraha, aga vaja on kind- lat püsirahastust ning tuleb vältida baasteenuste kärpimist. Järgmistel aastatel parandatakse kriisi- dega toimetulemist nii riiklikul, omavalitsuste, kogu- kondade kui ka inimeste tasandil. Igaühel on kriisis
oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma vald- konna kriise oskuslikult juhtima.
• Kriisideks valmisolekuks on oluline arendada olukorrateadlikkuse valdkonda. Arendatakse keskkonda SitRep ja tõstetakse selle toimekindlust, et tagada keskkonna kasutatavus igas kriisiolu- korras, arvestades oluliselt suurenenud kasutajate arvu. Lisaks arendatakse analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks. Suurendatakse siseministeeriumi valitsemisala toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel kriisi- olukorras. Kriiside lahendamiseks kaasatakse vabatahtlikke elanikkonnakaitsesse ja tegeletakse kriisirolliga vabatahtlikega.
• Elanikkonnakaitse arendamiseks on oluline suuren- dada elanike kriisiteadlikkust ja iseseisvat valmisolekut. Luuakse eeldused, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks tehakse teavitustegevusi, koolitusi, riskikommuni- katsiooni, õppuseid, toetatakse kodanikualgatusi ja korteriühistuid. Kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialase võime suurendamiseks nõustatakse, koolitatakse, tehakse kriisiõppusi ja toetakse koha- likke omavalitsusi. Luuakse toetusmeede kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse parandamiseks ning tagatakse läbipaistev ja võrreldav kohalike omavalit- suste kriisivalmiduse arendamine. Arendatakse väl- ja üleriiklik elanike kiire ja terviklik ohuteavi- tuse süsteem, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitusi kui ka teisi kanaleid. Suurendatakse päästeameti teenuste toimepidevust. Võimaluste piires arenda- takse kõiki võimeid ühel ajal, et päästeamet oleks suuteline kriisiolukorras tegelema pääste- ja demi- neerimistöödega, ohuteavituse ja kriisikommunikat- siooniga, ulatusliku evakuatsiooniga, varjumisega ning kohalike omavalitsuste toetamisega.
• Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest muudab kogu Schengeni ruumi senisest veelgi turvalisemaks. Lisaks maismaapiiri taristule on vaja varustada kogu idapiir kaasaegsete tehniliste seiresüsteemidega, sealhulgas arendada drooni- seire- ja tõrjevõimekust – kõigi täiendavate vajaduste kohta ei ole hetkel rahastusotsuseid.
• Eesti arengut toetava ja teisalt julgeolekuohtusid maandava rändepoliitika elluviimine ning Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigus- tiku reformi rakendamine. Selleks tõhustatakse rände väärkasutamise ennetamist ja tõkestamist ning arendatakse vajalikke infosüsteeme.
• Keeruline julgeolekuolukord ning sealhulgas Venemaa agressiivsed välispoliitilised ambit- sioonid ning nende saavutamiseks kasutatavad mittesõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud vahendid tingivad suuremad ootused sisejulge- oleku tugevdamiseks. Sisejulgeolekut tugevda- takse, ennetades ja tõkestades vaenulike eri- teenistuste tegevust Eestis ning tagades Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide järelevalve.
• Kuritegevusega seotud vara leidmise, arestimise ja konfiskeerimise võime kasvatamine, et kuri- tegevus ei tasuks Eestis ära. Raske ja organi-
54
seeritud kuritegevuse kasumlikkus võib aastas küündida Eestis keskmiselt 458 miljoni euroni. Hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse võrdlus ei näita hetkel kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuri- tegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks.
• Paremate tingimuste loomine tulemuslikeks ennetustegevusteks. Elu-, tervise- ja varakahjud pole viimastel aastatel soovitud mahus vähenenud. Olukorra parandamiseks luuakse tingimused tule- muslike ennetustegevuste planeerimiseks, elluviimi- seks ja tulemuste hindamiseks. Tõhustatakse
ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tege- vust ning viiakse ellu valdkonnaülese ennetuse tegevuskava. Sealhulgas jätkatakse sihistatud ennetustegevustega ning võetakse tulemuslikke ennetustegevusi laialdasemalt kasutusse. Lisaks kaasatakse erasektorit senisest enam inimeste vastutustunde suurendamisse ja ohutussõnumite leviku laiendamisse. Näiteks on kavas erasektori abil suurendada tuleohutute hoonete hulka ja kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel www.siseministeerium.ee/stak2030
Tabel 29. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal
Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
– 90% – ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%
Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal
Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring
– 27% – ≥ 20% ≥ 25% –
Vigastussurmade arv52
Allikas: Statistikaamet
796 825 –53 ˂ 650 ˂ 640 –
Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks:
- kuritegevust
- sisserännet
- terrorismi
Allikas: Standard Eurobaromeeter
1%
8%
0%
1%
10%
1%
1%
9%
1%
≤ 3%
≤ 12%
≤ 1%
≤ 3%
≤ 12%
≤ 1%
–
Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus:
- Politsei- ja Piirivalveamet
- Päästeamet
- Häirekeskus
Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse uuring
86%
95%
94%
84%
93%
93%
88%
97%
96%
≥ 89%
≥ 97%
≥ 94%
≥ 89%
≥ 97%
≥ 94%
–
Tabel 30. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -474 019 -527 107 -576 116 -512 029 -492 365 -495 180
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
52 Dokumendiga „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute ning tulekahjudes, sõidukiõnnetustes, tapmiste ja mõrvade ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele surmapõhjustele, nagu enesetappudele, kukkumistele ja külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide kohta. Mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üld- koordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõusid on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 53 Andmed selguvad 2024. aasta juunis.
55
1.2.15 Välispoliitika
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik
Valdkonna arengukava
Välispoliitika arengukava 2030
Tulemusvaldkonna programm
Arengukoostöö ja humanitaarabi programm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Välisministeeriumi valitsemisala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• 2024. aasta alguseks tõsteti Eesti kaitsekulusid. Euroopa Komisjon võttis vastu kaitsetööstuse strateegia, toimusid intensiivsed arutelud Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitse ühise rahastamise allikate üle. Eesti algatus eraldada aastaselt 0,25 protsenti SKT-st sõjaliseks abiks Ukrainale sai rahvusvahelist tähelepanu.
• Eestis jätkati välispoliitikat rõhuga Ukraina toetamisele, Venemaa agressiooni hinna tõstmisele ja toimevabaduse piiramisele. Samas tajuti aga rahvusvahelisel areenil tugevnevat vastuseisu ja väsimust. Agressiooni eritribunali loomine ei leidnud laialdast toetust. Seda nähti järjepidava protsessina. Eesti taganttõukamisel edeneti Venemaa külmutatud varade Ukraina heaks kasutamise seadustamisel. Tähelepanu pälvis Eesti ühe miljoni mürsu algatus, mis iseloomustas Euroopa kaitsetööstuse arendamise vajadust.
• Eestis tuldi 2023. aastal välja algatusega „Fit for Freedom“ – „priiuseks küps“. Programmiga rõhutati vajadust seostada inimõigused ja -vabadused julge- oleku ja stabiilsusega, tegutseda aktiivselt rahvusvahelistes demokraatlikke väärtusi edenda- vates organisatsioonides ning taastada ÜRO usaldus- väärsus ja kasutada pehme julgeoleku võimalusi. Eesti selgitas teiste piirkondade riikidele demo- kraatliku maailma – Euroopa Liidu ja NATO näge- must maailmas ja piirkonnas toimuvast, seda nii poliitiliste konsultatsioonide kui ka äridiplomaatia kontekstis.
Väljakutsed
• Ukraina toetamine Vene agressiooni vastusta- misel. Venemaa majandus võimaldab jätkata kurnamissõda Ukraina vastu. Kreml usub, et aeg töötab nende kasuks, Ukraina motivatsioon ja ressursid vähenevad ning lääneriigid väsivad. Ukraina toetamisel keskenduti arusaamale, et
Venemaa allasurumiseks vajalikud sammud kurna- vad ja sunnivad Venemaad oma eesmärkidest loobuma. Eesti jätkab sõjalise ja majandusliku abi andmist Ukrainale ning Ukraina ülesehitamise, kaubandusmeetmete rakendamise, küberkaitse- võime tõstmise, Ukraina liitumise Euroopa Liidu ja NATO-ga ja president Zelenskõi rahuplaani toeta- mist.
• Venemaa survestamine ja toimevabaduse piiramine Ukraina ning demokraatliku maailma vastases ründes. Venemaa juhtkonnas näidati, et eesmärgid pole muutunud. Kreml tahab Ukrainat karistada, haarata riigi või osa tema territooriumist oma mõjusfääri, peatada NATO avatud uste poliitika ja saavutada organisatsiooni sõjalise struktuuri taandumine Ida-Euroopast. Venemaa peab sõda tugevama õiguse nimel, et tal võimaldataks kehtestada mõjusfääre ning kujundada tulevast maailmakorraldust viisil, kus suurriikidele reeglid ei kehti. Eesti diplomaatia lähtub põhimõttest, et Ukraina riik peab säilima oma territoriaalses terviklikkuses. Agressioon ei tohi muutuda aktsep- teeritavaks uueks reaalsuseks. Selleks tuleb kindlustada, et agressor väljub konfliktist nõrgemana kui ta agressiooni alustas ja peab Ukrainale korvama tekitatud kahju. Venemaa survestamine toimub kolme omavahel seotud poliitika – sanktsioonid, isoleerimine ja külmutatud varade kasutamine Ukraina toetuseks – koosmõjul.
• Euroopa kaitse tugevdamine ja süvendatud koostöö Põhjala-Balti ruumis, ühtsus liitlaste ning samameelsete partneritega. Eesti julgeoleku ja majandusliku heaolu tugisambad on NATO ja Euroopa Liidu liikmesus, tihe liitlassuhe lääne suur- riikidega ning Põhjala-Balti piirkonna üha tugevam lõimumine kõigis valdkondades. Ajalooline samm oli Soome liitumine NATO-ga 4. aprillil 2023. Rootsi liitus NATO-ga 7. märtsil 2024. Kahe Põhjala riigi liitumisega tugevdati märkimisväärselt Läänemere regiooni julgeolekut. Diplomaatiliselt võimaldab Põhjala-Balti formaat Eesti ühishuve märksa paremini kaitsta ja heidutus- ning kaitsehoiakut tugevdada.
• Rahvusvaheliste normide kehtivuse kindlusta- mine, demokraatia, õigusriigi ja vabaduse edendamine. Üks peamisi globaalseid vastuolusid on suhtumine õigustesse, õigusriiki ja laiemalt rahvusvaheliste reeglite järgimisse. Inimõiguste rikkumise ja vabaduste piiramisega riigisiseselt kaasneb sageli väiksem vastutustundlikkus rahvus- vaheliste reeglite jälgimisel. Seepärast on Eesti jaoks oluline Euroopa Liidu aluspõhimõtetest kinni- pidamine ning Euroopa Liidu väärtusruumi laienemine Lääne-Balkanile ja ida-partnerluse riiki- desse. 2024. aastal toimuvad Euroopa parlamendi valimised.
• Toimetulek muutuva maailma konfliktidega. 2023. aastat ilmestab maailmakorra haprus ja fragmenteeritus. Mitmepoolsete institutsioonide mõju väheneb. Gruppide, nagu G7, G20, BRICS, QUAD, ja SCO esiletõus viib otsustusprotsessid suurriikide kätte. Kannatada saavad eelkõige väikeriikide huvid, kes jäävad aruteludest ja otsustamisest kõrvale. Maailmakorra haprus ja reeglite murenemine soo- dustab suurriikide revisionismi, mis võib kasvatada
56
pingeid maailma erinevates piirkondades ja viia regionaalsete konfliktide puhkemiseni.
• Majanduskasvu aeglustumise, tehnoloogiate arengu ja uute sõltuvussuhete negatiivse mõju neutraliseerimine. Eesti majandus langes 2023. aastal kolm protsenti. Välisturgude nõudluse langusest, venesuunaliste ärimudelite kadumisest ja sisendihindade tõusust tingitud konkurentsivõime vähenemise tõttu langeti ekspordis kõikides kvartalites, kasvatades ettevõtjate ootusi riigi toele. Euroopa Liidu riikide geopoliitilist haavatavust suurendab sõltuvus autoritaarsetest riikidest pärit fossiilkütustest, kriitilistest maavaradest, tehno- loogiast ja investeeringutest, samuti ebausaldus- väärsetest elektriühendustest. Usaldusväärse ühendatuse vallas osaleti tippkohtumistel ja konverentsidel, mis pakkusid lisaks poliitilisele komponendile üha enam äridiplomaatilisi võimalusi Eesti ettevõtjatele. Küberjulgeoleku ja digi-
diplomaatia valdkonnas usaldatakse Eesti kogemust, mis võimaldab arendada kahepoolseid suhteid ja koostööd. Kliimadiplomaatias tutvustati valitsuse rohereformi otsuseid rahvusvahelisel tasandil.
• Eestluse hoidmine ja edendamine väljaspool Eestit ning kaasamine riiklike eesmärkide saavutamisse. Eesti identiteedi püsimine ning tugevdamine võõrsil sisaldab endas väljakutseid ning sihipärast tegevust. Sel eesmärgil arendati ühtset eesti inforuumi, lihtsustati rahastuse taotlemist erinevatele kogukonna projektidele ja toetati eesti keele õpet. Tegevusega aidati tõsta eesti keele õppe motivatsiooni, et jõuda paremini välismaal elavate Eesti juurtega noorteni, arendada üleilmset Eesti ärivõrgustikku ja väärtustada väliskogukondade pärandit.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.vm.ee/ministeerium-riiklik- protokoll-press/eesti-valispoliitika-arengukava-2030
Tabel 31. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Regionaalne julgeolek
Allikas: välisministeerium
Ebastabiilne Ebastabiilne Ebastabiilne Stabiilne Stabiilne –
ELi sidusus/EL-i ühtekuuluvuse indeks (väärtus)54
Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu
6,7 6,7 6,755 6,8 6,8 –
Eesti positsioon Maailma Majandusfoorumi globaalses konkurentsivõime edetabelis56
Allikas: Maailma Majandusfoorum
26 22 2657 27 25 –
Eesti kohalolu ja mõju maailmas (üldpositsioon)58
Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport
86 84 8459 < 89 < 89 ≤ 89
Eesti kohalolu ja mõju maailmas (positsioon kuni 5 miljoni elanikuga riikide seas)
Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport
11 11 1160 < 11 < 11 –
Arengukoostöö osakaal RKT-sse
Allikas: OECD
0,17% 0,54% 0,28% 0,23% 0,25% –
Tabel 32. Tulemusvaldkonna Välispoliitika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -93 931 -120 223 -133 189 -113 306 -127 524 -123 913
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
54 EU Cohesion Monitor EU Cohesion Monitor | ECFR. 55 Algandmed perioodist 2019, seotud rahastusperioodiga 2014–2020. 56 Allikas muudetud võrreldes arengukavaga. Allikas: IMD/Competitiveness; andmed Statistikaametist (märts 2024). 57 Andmed IMD-st (märts 2024). 58 Elcano arvutab iga uue raporti publitseerimisel ümber ka eelnevate perioodide tulemid. Välispoliitika arengukavas 2030 on seatud sihid hoida Eesti positsiooni 2018. aasta tasemel. Võrreldavuse huvides on kajastatud viimase Elcano raporti põhiseid näitajaid ja sihttasemeid, mis võivad erineda varasemates dokumentides kajastatud tulemustest. 59 Andmed 2022. (150 riiki). 60 Andmed 2022.
57
1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse
Tulemusvaldkonna eesmärk
Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajaduse korral kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine.
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti riigikaitse tagavad iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida kindlustab tugev kaitsetahe
Valdkonna arengukavad
Riigikaitse arengukava 2022–2031
Tulemusvaldkonna programmid
Sõjaline riigikaitse ja heidutus
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala
Kaitseministeeriumi valitsemisala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Jätkuv Venemaa agressioon Ukraina vastu ja Venemaa soov lõhkuda senised Euroopa julgeoleku- põhimõtted seab Eesti lähimateks aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda pärast teist maa- ilmasõda. Eesti julgeoleku garanteerib meie tugev iseseisev kaitsevõime, NATO liikmelisus ja sellega kaasnev kollektiivkaitse põhimõte. Eesti kiirendas oma kaitsevõime arengut oluliselt lähtuvalt Venemaa sõjast Ukraina vastu.
• 2023. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,14 mil- jardi euroni. Järgmisel neljal aastal ületavad riigikaitse kulud kolm protsenti SKP-st, millele lisan- duvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.
• Kaitsekuludeks eraldatud vahenditest läheb igal aastal vähemalt 50 protsenti kaitseotstarbe- listeks hangeteks. 2023. aastal tarniti relva- süsteeme, varustust ja suur kogus laskemoona. Aastateks 2024–2027 planeeritud hangetest on olulisemad laskemoona ja nende hoiustamise taristu, uute soomukite, täiendavate liikursuurtükkide, HIMARS mitmikraketiheitjate, miinipildujate, militaarratassõidukite, õhuseire radarite ja mobiil- sete sidumispunktide hanked.
• Paralleelselt laiendati kaitseväe, kaitseliidu ja NATO liitlaste väljaõppe võimalusi. Harjutus- väljade kogupindala suurenes ligikaudu 44 protsenti ja on nüüd 38 555 hektarit. Harjutusväljade rajami- sega kaasnevate mõjude kompenseerimiseks kohali- kele kogukondadele rakendati kompensatsiooni- meetmeid.
• 2022. aasta lõpul loodud diviisi staap osaleb USA maaväe programmis Warfighter, mis võimaldab omandada kogemusi operatsioonide planeerimisel ja elluviimisel.
• Iseseisva kaitsevõime parendamiseks asuti intensiiv- selt arendama kohalikku kaitsetööstust ja soodus- tama laskemoona tootmist. 2023. aastal toetati uute kaitsetoodete arendust poole miljoni euroga.
• Eesti kaitsevõime tugevdamiseks otsustati 2023. aastal suurendada kaitseväe sõjaaja koos- seisu 43 700 võitlejani, sealhulgas kahekordistati maakaitset 20 000 võitlejani.
• 2023. aastal osales õppustel ja õppekogunemistel kokku ligikaudu 30 000 reservväelast ja kaitseliidu vabatahtlikku.
• Eesti elanike kaitsetahe püsib jätkuvalt kõrge. Elanike osakaal, kes on valmis osalema kaitse- tegevuses, kui Eestit rünnatakse, on 64 protsenti. Toetus relvastatud vastupanule kasvas 83 protsen- dini. 76 protsenti Eesti elanikest toetab kaitse- kulutuste taseme tõstmist või säilitamist.
• Vilniuse tippkohtumisel kiitsid NATO liikmesriikide riigipead heaks uued kaitse- plaanid, mis panevad paika NATO kollektiiv- kaitse tegevused kõigis sõjapidamise domeeni- des. Lisaks allkirjastasid tippkohtumisel kolme Balti riigi kaitseministrid ühisdeklaratsiooni NATO Balti õhukaitsemissioonide loomiseks.
• 2023. aasta sügisel sõlmisid Eesti ja Ühendkuningriik pikaajalise kaitsekoostööleppe eesmärgiga viia kahe- poolne koostöö vastavusse NATO uute kaitseplaani- dega. 2023. aasta detsembris allkirjastati Eesti ja USA julgeolekukoostöö plaan aastateks 2024–2028.
• 2023. aasta aprillis allkirjastati Eesti ja Ukraina kaitsekoostöö lepe, mille eesmärk on edasiste ühiste tegevuste tõhus koordineerimine.
• Eesti, üks NATO väiksemaid riike, on olnud sisuline läänemaailma Ukraina abistamise ning Ukraina võidustrateegia eestvedaja. Aastatel 2022–2023 toetati Ukrainat 500 miljoni euroga, mis on 1,4 prot- senti Eesti SKP-st.
• Eesti oli üks kümnest riigist, kes ühinesid 2023. aasta jaanuaris deklaratsiooniga jätkata Ukraina abista- mist. Märtsis käivitati Euroopa Liidu miljoni mürsu algatus Ukraina heaks ning septembris koos Luksemburgi ja Ukrainaga IT-koalitsioon, et toeta- da Ukraina kaitseväge kübervaldkonnas.
• Ukrainale kallaletungi tagajärjel halvenenud julgeolekuolukorras suurendasid võtmeliitlased märgatavalt oma kohalolekut ja nähtavust Eestis. NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist Eestis toetas 2023. aastal Hispaania poolt National Advanced Surface-to-Air Missile System õhukaitse- üksuse rotatsiooni saatmine Eestisse. Lisaks otsustas NATO ajutiselt suurendada merepatrulle Läänemere piirkonnas.
• Liitlased panustavad NATO idatiiva, sealhulgas Eesti kaitsesse üha enam. USA 2023. aasta eelarves eraldati Balti Julgeolekuinitsiatiivile 225 miljo- nit dollarit, mis on seni suurim USA julgeoleku- abipakett Balti riikidele. Eesti osa sellest on esi- algsel hinnangul 68 miljonit dollarit.
• Eesti kaitseinvesteeringud on pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale hüppeliselt suurenenud ning Eesti soetab oluliselt rohkem ja kiiremini aina paremat relvastust, laskemoona ja varustust. Järjest enam kasutatakse kaitseots- tarbelise varustuse hankimisel ühishankeid teiste NATO liikmesriikidega.
• Riigikaitselise inimvara arendamisel oli 2023. aastal kõige olulisem Vabariigi Valitsuse otsus muuta
58
ajateenistuse kestus ositi kuni 12-kuuliseks, et valmistuda paremini Eesti uute sõjaliste võimete kasutuselevõtuks. 2023. aastal jäi tegevväelaste kasvueesmärk saavutamata. Tegevteenistusest lahkumine vähenes ning tegevteenistusse värba- misel saavutati läbi aegade kõrgeim tulemus. Tegev- väelaste vajaduse vähendamiseks on plaanis laiendada võimalusi reservväelaste, ajateenijate ja tsiviilteenistujate kaasamiseks kaitseväe ülesannete täitmisse.
• 2023. aastal laiendati riigikaitseõpetust kõigile gümnaasiumi õpilastele ning suurendati kodu- tütarde ja noorte kotkaste rahastust, et toetada tulevaste riigikaitsejuhtide järelkasvu.
Väljakutsed
• Ukraina aitamine võidule. Sõda Ukrainas määrab Atlandiülese julgeoleku järgmisteks aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks piisab, kui Ukraina toetajad eraldaksid Ukraina sõjalisele abile 0,25 protsenti oma SKP-st aastas. Tahte olemasolul see reaalselt tehtav ja Eesti on valmis eeskuju näitama.
• Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud. Need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le. Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise võimekuse kiiresti, mõne aastaga.
• Eestil on tõsine väljakutse teha koos NATO liitlastega kõik selleks, et heidutada Venemaad piisavalt rünnaku ärahoidmiseks. Seetõttu on Eesti riigikaitse tempokas arendamine hädavajalik.
• Vajalik on kiirendatud tempos sõjaliste võimete arendamine, laskemoona ja muude varude soeta- mine, taristu ning harjutusväljade arendamine, välja- õppemahtude suurendamine, aga ka tegevväelaste arvu suurendamine planeeritud mahus.
• Riigikaitseks eraldatav kolm protsenti SKP-st väheneb majanduslanguse tingimustes; selle tulemusena on riigikaitseks kasutada vähem rahalisi vahendeid, kui riigikaitse arengukava plaanide täitmiseks vajalik on.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid- tegevused/kaitsevoime-areng
Tabel 33.Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine61
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud riigikaitse arengukava otsuste kohaselt
Allikas: kaitseministeerium
Jah Jah Jah Jah Jah
Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed
Allikas: kaitseministeerium
Jah Jah Jah Jah Jah
Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi
Allikas: kaitseministeerium
2,06% 2,15% 2,92% > 2,0% > 3,0%
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse62
Allikas: avaliku arvamuse uuring
57% 66% 64% > 55% > 66%
Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)63
Allikas: kaitseministeerium
3459 3335 3514 3623 3656
Tabel 34. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -616 630 -826 612 -955 190 -918 459 -1 016 578 -1 102 435
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
61 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 62 2023. aastal muudeti mõõdiku „Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku varasem sihttase > 55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega > 66 protsenti, kuna senine sihttase polnud piisavalt ambitsioonikas. Sihttase > 55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud üle 60 protsendi. 63 2023. aastal muudeti mõõdiku „Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku sihttaset korrigeeriti lähtudes senisest saavutatud tasemest ja prognoositavast suutlikkusest tegevväelaste arvu suurendada ning ambitsioonist saavutada 2027. aasta lõpuks riigikaitse arengukavas planeeritud sihttase.
59
1.2.17 Kultuur ja sport
Tulemusvaldkonna eesmärk
Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks
Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed
Valdkonna arengukavad
Kultuuri arengukava 2021–2030
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030
Tulemusvaldkonna programmid
Kultuuriprogramm
Spordiprogramm
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
Kultuuriministeeriumi valitsemisala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetus- meedet, et võimaldada lastel ja noortel külastada kultuuriasutusi või -sündmusi õppeprogrammi osana.
• 2022. aastal viidi läbi elanike rahulolu-uuring kohalike omavalitsuste üksuste teenustega, mille kohaselt oli 63 protsenti kõigist küsitletud Eesti elanikest rahul kultuurse vaba aja veetmisega.
• 2023. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist.
• Riigikogu kultuurikomisjon algatas Eesti kultuur- kapitali seaduse ja hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Üks selle eesmärkidest on toetada Eesti kultuuri oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut töötasu ja sellega kaasnevate sotsiaal- sete garantiidega. Teine eesmärk on, lisaks varem Riigikogus kinnitatud nimekirjale, täiendavate kultuuriliselt oluliste ehitusobjektide finantseeri- mine.
• Teatrite rahastamissüsteemi korrastamiseks ja täp- sustamiseks muudeti etendusasutuse seadust. 2024. aasta tegevustoetuste määramise aluseks olid mitmed valdkonnaga kokku lepitud uuendused, näiteks mitmeaastased lepingud, eelarve realist- likkus ja muu.
• Tagasimaksefondi „Film Estonia“ eesmärk on ergu- tada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- projekte, makstes Eestis kantud tootmiskuludest kuni 30 protsenti tagasi. 2022. aastal läbiviidud ana-
lüüsi kohaselt loodi 2021. aastal tänu tagasimakse- fondile 189 töökohta ning toodi 2,7 miljonit eurot maksutulu. Iga tagasimaksefondi toel investeeritud euro kohta tuuakse Eesti majandusse viis eurot.
• Vabariigi Valitsus kiitis heaks ettepaneku töötada edasi regulatsiooniga, mille eesmärk on voog- edastusplatvormide mitmekesisuse tagamine ja lisa- vahendite leidmine Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks.
• Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu täiendav toetamine vene- ja ingliskeelsete eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi. Valitsuse otsusega eraldati 2023. aastal üks miljon eurot kvaliteetse venekeelse aja- kirjandusliku sisu loomiseks erameediakanalites ning kaks miljonit eurot Eesti Rahvusringhäälingu vene- ja ingliskeelsete kanalite arendamiseks.
• 2023. aastal esimest korda läbiviidud kultuuri- pärandi teadlikkuse uuringu kohaselt on vastava indeksi ehk pärandibaromeetri näitaja 60 punkti (100 punktist). See näitab koondhinnangut pärandist osasaamise, selle hoidmisesse panustamise ja pärandi mõju kohta hoiakutele ja käitumisele.
• Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks töötati välja ja käivitatakse eraldi toetusmeede maakondlike laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks.
• 2023. aastal toimunud XIII noorte laulu- ja tantsu- peost „Püha on maa“ võttis osa 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Pidu külastas ligi 90 000 inimest. See oli esimene pidu, kus kasutati taas- kasutatavaid nõusid.
• Esimese etapina kavandatavast rahvaraamatu- kogude reformist käivitus rahvaraamatukogude innovatsiooni toetusmeede „Raamatukogude kiirendi“. Kiirendi eesmärk on toetada nii teadmiste kui ka vahenditega rahvaraamatukogude terviklikku arengut avalike teenuste pakkujatena. 2023. aastal toetati 46 raamatukogude projekti tegevusi kokku poole miljoni euroga, millele kohalikud oma- valitsused lisasid omalt poolt sama palju.
• Eestil on kultuuriesindajad seitsmes riigis, et luua võimalused Eesti kultuuriorganisatsioonidele ja loovisikutele rahvusvahelistumiseks ning toetada Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmist.
• Kultuuriministeerium koostöös Eesti partneriga on erakorralise Ukraina toetusfondi abil võimaldanud ellu viia Ukraina loomesektorile olulisi kultuuri- ja spordisündmusi. Kultuuriministeeriumi eestvedami- sel ning koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengu- koostöö Keskuse ja Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi Žõtomõri oblasti perekodude arhitektuuri- konkurss.
• Töötati välja ehitismälestiste energiatõhususe tõstmise toetamise meede, mida rahastatakse CO2 kvoodi müügist. Kolme aasta jooksul (2024–2026) toetatakse meetmest avaliku funktsiooniga ehitis- mälestisi kokku 24 miljoni euroga.
• Lisaks töötati välja meede etendusasutustele energiasäästlikele valgustuslahendustele üle- minekuks, et asendada etendus- ja proovisaalide valgustuses hõõglambid LED-lampidega.
• Toimusid Euroopa Liidu 2023–2027 rahastus- perioodi loomemajanduse arendamise meetme
60
tingimuste ja rakendamise ettevalmistused. Esimene taotlusvoor on loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks. Lisaks avanes võimalus ekspordi- võimekuse kasvatamise ja arenguplaanide ellu- viimise toetuse taotlemiseks.
• Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute innovatiivsete ideede toomiseks kultuuri- ja loome- valdkondadesse jätkati 2023. aastal loovuurimuse toetamist poole miljoni euroga.
• Algatati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimine aastateks 2023–2026 kogumahus 6,4 miljonit eurot. Esimene taotlusvoor viidi läbi 2023. aastal mahus 1,3 miljonit eurot.
• 2023. aasta oli liikumisaasta, mille eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegele- jate arvu Eestis. Projekti vedas eest 2022. aasta lõpus loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Liikumisaasta eesmärk oli tõsta üldsuse tähelepanu keskmesse kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. 2023. aasta lõpus läbi viidud liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt oli liikumisaasta toimumisest teadlik 44 protsenti elanikest. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist pidas väga või küllaltki tähtsaks 91 prot- senti elanikest (2022. aastal vastavalt 88 protsenti).
• 2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 38 spordialal kokku 272 medalit – 69 kulda, 81 hõbedat ja 122 pronksi. 34 medalit (12,5 protsenti) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2023. aastal traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton ning mitmed teised võist- lused, mida toetati 5,5 miljoni euroga.
• 2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus märgilise otsuse eraldada kõrgetasemeliste ja suure Eesti turunda-
mise potentsiaaliga võistluste korraldamiseks alates 2024. aastast kolm miljonit eurot aastas.
• 2023. aastal valmis kultuuriministeeriumi tellimusel uuring, mis kaardistas Eesti tippsportlaste, tree- nerite ja tugipersonali kokkupuuteid keelatud ainete ja meetoditega ning nendega seotud teadmisi ja hoia- kuid. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasuta- mist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid järjepidevalt peaks jätkama antidopingu alase koolitusega.
Väljakutsed
• Loovisikute ja kultuuritöötajate, sealhulgas huvi- hariduses hõivatute töötingimuste parandamine.
• Kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate töö suurem väärtustamine, sealhulgas kohaliku omavalitsuse tasandil.
• Kultuuri kättesaadavuse parandamine eri siht- gruppide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt.
• Erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele.
• Kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säilitamise tagamine, sealhulgas pärandihoidlate rajamine.
• Ukraina loomesektori toetamine, koostöö soodus- tamine Eestiga ning riigi toetamine rahvusvahelisel tasandil.
• Jätkuvalt on vaja tähelepanu pöörata treenerite töö väärtustamisele ning liikumisharrastuse ja saavutus- spordi edendamisele ning korrastada spordi ja spordiobjektide toetusmehhanisme.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja- kontakt/kultuuriministeerium/strateegilised- alusdokumendid-ja-programmid
Tabel 35. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine
Tabel 36. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -314 227 -351 922 -446 172 -350 364 -342 803 -326 852
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.18 Sidus ühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti on sidus ja kaasav ühiskond
Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
„Eesti
2035“ siht
Elanike kultuurielus osalemine
Allikas: Statistikaamet
– – – – – 80%
Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks korda nädalas 30 minutit) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist
Allikas: Tervise Arengu Instituut
– 45,2% – Ei mõõdeta 50% –
61
Valdkonna arengukava
Sidusa Eesti arengukava 2030
Tulemusvaldkonna programmid
Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm
Kogukondliku Eesti programm
Nutika rahvastikuarvestuse programm
Erakondade rahastamise programm
Üleilmse eestluse tegevuskava
Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad
Kultuuriministeeriumi valitsemisala
Siseministeeriumi valitsemisala
Välisministeeriumi valitsemisala
TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE
Positiivsed arengud
• Arendati välja infoteenus „Eestis kohanemine“, mis koondab seitse erinevat Eestisse saabunud uussisserändajatele ning tagasipöördujatele suunatud teenust.
• 2023. aastal sõlmiti Eesti Linnade ja Valdade Liiduga algatatud projekti raames kohalike omavalitsuste toetamiseks partnerluslepingud viie omavalitsusega: Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu ja Saaremaa vald.
• Korraldati hange kultuurilise mitmekesisuse vald- konna visuaalse identiteedi väljatöötamiseks.
• Oktoobris toimus venekeelse riigiinfo seminar Eesti avalikus sektoris töötavatele kommunikatsiooni- ja avalike suhete spetsialistidele ning eriala üli- õpilastele, kus osales 87 inimest.
• 2023. aastal toetas kultuuriministeerium umbes 13 500 keeleõppekohta (sealhulgas 3605 õppe- kohta Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade ja nende partnerite juures, 787 õppekohta tava- rändajate kohanemisprogrammi raames, 9125 õppe- kohta ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi raames).
• Ajutise kaitse saajatele suunatud kohanemis- programmi baasmoodulis osales 13 831 inimest, tavarände raames saabunutele pakuti kohanemis- programmi teemamoodulites umbes 1500 õppe- kohta.
• Uussisserändajatest 76 protsenti on Eestis hästi kohanenud.
• Praktikaprogrammis eri keele- ja kultuuri- taustaga üliõpilastele osales 14 inimest. Kaheksa neist läbis praktika 2023. aastal, kuus jätkavad 2024. aastal.
• Keelesõbra programmis osales 1216 inimest, neist 598 eesti keele mentorina ja 618 keeleõppijana.
• Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusvoorus jagati 18 projekti vahel 83 050 eurot. Rohkem kui 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi sai tegevus- toetust.
• Väliseesti kultuuriseltside toetusvoorus määrati rahastus 20 projektile.
• Jätkusid üleilmse eestluse valdkonna toetus- programmid: omaalgatusprojektide toetus- programm, diasporaa väljaannete toetusprogramm, erinevate õppekeskuste toetamine, mis panustavad eesti keele, meele ja identiteedi hoidmisse.
• Valmis Postimehe fondi rahastatud Terje Toomistu, Aet Annisti ja Rein Murakase uuring „Noored eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted Eestiga ja tagasipöördumine“.
• Integratsiooni Sihtasutus pakkus nõustamisteenust 806 tagasipöördujale, sealhulgas 338 individuaalset nõustamist. Tagasipöördumistoetust maksti 60 inimesele kokku 47 155 eurot.
• Riigikogu valimistel andsid Eesti kodanikud 137 välisriigist kokku 24 377 häält. Välisriigis alalistelt elavatest hääleõiguslikest Eesti kodanikest osales hääletamisel 11 protsenti.
• 2023. aastal jätkusid erinevad tegevused üleilmse eestlaskonnaga kommunikatsiooni tõhustamiseks, hoides kesksel kohal veebi- väravat Global Estonian. Portaali kasutajate ja infokirjade lugejate arv kasvas.
• 2023. aastal osales heategevuses teadlikult 58 protsenti elanikest, sealhulgas vabatahtlikus tegevuses 21 protsenti. Sellega on Eesti 142 riigi võrdluses 49. kohal, mis on 15 koha võrra parem kui 2022. aastal. Edendati kohaliku tasandi osalust. Näiteks toimus esimene kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor. Lisaks sõlmis sise- ministeerium kaks täiendavat strateegilise partner- luse lepingut kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks. Sõnastati sotsiaalse innovatsiooni visioon aastaks 2030 ja koostati sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse kontseptsioon.
• Rahvastikuregister on riigile ja inimestele üha olulisem. 2023. aastal suurenes rahvastiku- registrisse tehtud päringute arv 24 miljoni võrra. Päringute arvu kasv näitab, et suurenenud on ka rahvastikuregistri andmete kasutamise vajadus. Sellega kaasnevad lisaootused taristu ja tugi- tegevuste suhtes. Rahvastikuregistrit arendatakse süsteemselt edasi. Rahulolu rahvastikuregistri e- teenustega oli 2023. aastal jätkuvalt hea – 77 protsenti. Suurendati teenuste kasutus- mugavust. E-rahvastikuregistris loodi võimalus teha elukohateadete ja sünni registreerimise avalduste kohta automaatotsuseid. Siht on arendada mugavaid, automaatseid ja elektroonilisi teenuseid. Parandati märgatavalt ka rahvastikuregistri andmete kvaliteeti – 148 kvaliteeditöö abil kontrolliti ja korrastati rahvastikuregistris üle 64 000 inimese andmed ning viidi läbi kampaaniaid, et inimesed ka ise oma andmeid korrastaksid.
Väljakutsed
• Infoteenuse „Eestis kohanemine“ täiemahuliseks sündmusteenuseks arendamine.
• Uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi settleinestonia.ee ja andmevahetuslahenduse edasi- arendamine.
• Kohanemisprogrammi pakkumine, selle personali- seeritumaks ning ligipääsetavamaks muutmine.
• Jätkub ühise inforuumi tugevdamine, sealhulgas kohalike meediakanalite võimestamine, täis- kasvanute meediakirjaoskuse edendamine.
62
• Koostöös Statistikaametiga luuakse avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaud, mis annab ülevaate rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna põhinäitajatest ja olukorrast.
• Jätkub tagasipöördumist toetavate teenuste (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasipöördumistoetus) pakkumine.
• Jätkatakse kohalike omavalitsuste võimestamisega lõimumis- ja kohanemisteenuste arendamisel, kaasates kohalikul tasandil sidus- ning sihtrühmi. Laiendatakse lõimumiskoordinaatorite- ja kontakt- isikute võrgustikku.
• Soodustatakse romade sotsiaalmajanduslikku lõimumist, seda toetava roma rahvuskultuuri ja iden- titeedi tugevdamist. Hajutatakse kogukonna suhtes levinud negatiivseid stereotüüpe.
• Pakutavate tegevuste ja toetuste nähtavuse suuren- damine väliseestlaste seas. Üksikud õppima või tööle suundunud haritud Eesti noored teevad vähest koos- tööd Eesti kogukondadega võõrsil.
• Toetuste taotlemise süsteemide uuendamine, mis haakuks paremini Eesti e-riigi kuvandiga. Välismaal sündinud eestlased ei suhestu digiidentiteediga kaas- nevate võimalustega.
• Järjepidevat arendamist vajab eestikeelse õpikesk- konna loomine mitmekeelsete perede lastele, pidades silmas võimalikke hariduslikke erivajadusi.
• Jätkata tuleb avaliku aruteluga 1944. aasta suur- põgenemise teemal.
• Ülemaailmsete Eesti kultuuripäevade ehk ESTO 2025: Stockholm – Narva – Tallinn rahasta- mine.
• Kodanikuühiskonna valdkonna üks prioriteete on piiratud eelarve tingimustes leppida kokku kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse vajadu- sed ja suunad ning leida uusi strateegilisi partnereid, et koos kodanikuühiskonnaga saavutada vald- kondlikud eesmärgid.
• Kodanikuühiskonna paremaks kaasamiseks on kavas koostada kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise juhend või kodanikuühiskonna kaasamise standard.
• Tähtis on analüüsida kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta kogemust ja tagasi- sidet, viia vajalikud muudatused innovatsiooni- fondist taotlemise tingimustesse sisse ning jätkata kogukondliku valitsemisviisi juurutamist.
• Jõustada tuleb koos partneritega analüüsitud ja välja töötatud ettepanekuid, millega aktiveerida eraisikute ja ettevõtete osalemist heategevuses.
• Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital priori- teet on arendada sotsiaalset innovatsiooni ja selle kompetentsikeskust.
• Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks on vaja rajada ja arendada vabatahtlike võrgustikku.
• Jätkata tuleb rahvastikuregistri vananenud tarkvara uuendamist, et see toetaks tänapäevaste IT- lahenduste loomist. Rahvastikuregistri teenused peaksid olema mugavad, lihtsalt üles ehitatud ja loogiliselt seotud ning tagama kasutajate ootustele vastava andmekvaliteedi. Ühtlasi tuleb parandada rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteeti.
• Jätkata tuleb sündmusteenuste arendamist.
• Jätkuvalt tuleb välisriikidega sõlmida rahvastiku- registri andmete vahetuse lepinguid ja korraldada andmevahetust.
• Piiriülene koostöö Venemaa Föderatsioonis elavate hõimurahvastega on raskendatud, soome-ugri rahvaste olukorra jälgimine keeruline.
Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://siseministeerium.ee/sidest#aruanded
https://kul.ee/sites/default/files/documents/2024- 06/2023.%20tulemusaruanne_TUV%20Sidus%20%C3 %BChiskond.pdf
Tabel 37. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine64
Mõõdik Täitmine
2021
Täitmine
2022
Täitmine
2023
Sihttase
2023
Sihttase
2024
Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased
Allikas: Eesti integratsiooni monitooring
– – 73% ≥ 79% ≥ 79%
Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused
Allikas: Eesti integratsiooni monitooring
– – 89% ≥ 86% ≥ 86%
Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga
Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring
84% – – ≥ 85% ≥ 85%
Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses65
Allikas: rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring
– – – > 38% > 38%
Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks
Allikas: Recommy, rahvastikuregister
74 75 77 > 72 > 72
64 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 65 Aastal 2020 mõõdetud tase oli 38 protsenti.
63
Tabel 38. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Eelarve täitmine
2022
Esialgne eelarve
2023
Lõplik eelarve
2023
Eelarve täitmine
2023
Esialgne eelarve
2024
RES 2025
Kulud -26 732 -32 472 -39 623 -28 340 -34 294 -35 492
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027
1.2.19 Riigikogu Kantselei
Riigikogu kantselei eesmärk on riigikogule tema põhi- seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Kantselei ülesanded on nõustada riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja riigikogu liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused nende tööks.
Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub täiskogu istungitel, komisjonides, fraktsioonides ja välis- delegatsioonides.
Lisaks teenindab riigikogu kantselei riigi valimis- teenistust, arenguseire keskust, vabariigi valimis- komisjoni ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.
Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja läbi viia riigikogu, presidendi-, Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi.
Arenguseire keskus tegeleb Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute tuvastamise ja analüüsiga ning nende põhjal arengustsenaariumite koostamisega.
Vabariigi valimiskomisjoni ülesanne on tagada riigikogu valimise seaduses sätestatud põhimõtete järgimine ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksik- kandidaatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele.
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
- Riigikogu XIV ja XV koosseis võttis 2023. aasta kahel istungjärgul vastu 122 õigusakti.
- Aruandlusperioodil toimus 108 istungit, sealhulgas kaks täiendavat istungit.
- Toimus kaks erakorralist istungjärku. - Menetlusse võeti 33 kollektiivset pöördumist. - Toimus kümme olulise tähtsusega riikliku küsimuse
arutelu. - Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid riigi-
kogu ees 15 korral. - Poliitilise avaldustega esineti riigikogu ees viiel
korral. - Umbusalduse avaldamine ja otsustamine toimus
ühel korral ja usaldusküsimusega seoti 23 eelnõu. - Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele esitati
591 arupärimist ja 73 kirjalikku küsimust.
Parlamentaarne tegevus riigikogu komisjonides
Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni. Lisaks tegutses 2023. aasta 20. veebruarini riigikogus üks probleemkomisjon: eesti keele õppe arengu probleemkomisjon.
Komisjonid pidasid aruandlusperioodi jooksul 706 istungit:
- Alalistes komisjonides 606 istungit; - Erikomisjonides 96 istungit; - Probleemkomisjon pidas neli istungit.
Parlamentarismialane koostöö rahvusvahelisel tasandil
2023. aasta keskne teema välissuhtluses oli Ukraina jätkuv toetamine Venemaa valla päästetud agressiooni- sõjas.
Oluliselt aktiviseerus juhatuse liikmete välissuhtlus ja tihenes välisdelegatsioonide tegevus.
Toimusid spiikri kohtumised Läti, Leedu ja Rootsi kolleegidega, aktiivselt võeti osa parlamentide esimeeste mitmepoolsetest kohtumistest.
2023. aastal oli Balti Assamblee eesistuja Eesti. Ees- istumise juhtmõte oli jätkata turvalise, usaldusväärse ja jätkusuutliku Balti regiooni ülesehitamist.
Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse koostöö raames vastati 270-le erinevaid valdkondi käsitlevale päringule. Aktiivselt tegutsesid riigikogu parlamendiühendused.
Avalikkuse teavitamine
Aastas külastas riigikogu 624 külastusgruppi, külasta- jaid oli 20 904. Lisaks korraldati ekskursioone ligi 800-le haridusprogrammis osalejale. Aprillis toimunud lahtiste uste päeval külastas parlamenti üle 500 inimese.
Jätkuvalt toimuvad erinevate noorteparlamentide simulatsioonimängud. Samuti võtavad noored aktiivselt osa riiklikel tähtpäevadel toimuvatest pidulikest lipu- heiskamise tseremooniatest.
Riigi valimisteenistus
Riigi valimisteenistuse põhitähelepanu koondus 2023. aasta riigikogu valimistele. Selleks loodi rahvus- vaheline vaatlusprogramm, mille käigus tutvustati vaatlejatele Eesti valimiste korraldust ning võimaldati külastada valimisjaoskondi ja osaleda nii e-häälte kui ka paberhäälte lugemisel.
Koostöös riigi infosüsteemi ameti ning riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusega tagati kasutajatugi valimiste infosüsteemide kasutajatele, jaos- konnakomisjonide arvutite kasutajatele ja e-hääletaja- tele. Koostöös häirekeskusega avati valimiste infotelefon numbril 1247.
Osaleti Euroopa valimiskoostöö võrgustiku (European Cooperation Network on Elections) töös, sealhulgas Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistuses. Alustati ettevalmistusi Eesti infoturbestandardi auditi tegemi- seks ja Euroopa Parlamendi valimisteks.
64
Arenguseire keskus
Arenguseire keskus tegeles kolme uurimissuunaga: rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis, õpetajate järelkasvu tulevik ning aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis.
Lisaks tehti järelseiret kahele varasemale teemale: Vene- Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile ja tulevikukindel maksustruktuur.
Avaldati kaks kokkuvõtvat raportit, valmis kolm uurin- gut ning 23 lühiraportit. Lisaks anti välja trendiraport „Pikksilm“ ning kinnitati neli uut uurimissuunda 2024. aastaks.
Keskuse meediakajastus on oluliselt kasvanud ning tuntus on aastaga suurenenud kaksteist protsenti.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon
Lisaks tavapärasele erakondade aruannete kontrolli- misele tegeleti erakonnaseaduse rikkumiste menetle- mise ja komisjoni ettekirjutustega seotud kohtu- vaidluses osalemisega. Peamised rikkumised olid seotud riigikogu 2023. aasta valimiskampaania rahastamisega.
Märkimist väärib komisjoni veebipõhise aruandlus- keskkonna uuendamine ja kaasaegsetele turvanõuetele vastavale tasemele üleviimine.
Täispikkuses ülevaade riigikogu kantselei 2023. aasta tegevustest asub veebilehel Eelarve ja tegevusaruanne – Riigikogu.
1.2.20 Riigikohus
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille pädevus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata õigusemõistmise korrakohasele toimi- misele kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike oma- valitsuskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujundades. Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvaldkonna välissuhtlust. Riigikohtu esimees juhib kohtute haldamise nõukoda.
Riigikohus tähistas 27. mail 30 aasta möödumist oma taasasutamisest raamatu „Eesti riigi kolmas sammas“ avaldamisega ja akadeemilise juubeliaktusega.
12. ja 13. oktoobril toimus Tallinnas Swissôtelis konve- rents „Kohtumenetlused muutuvas ajas: mis jääb ja mis muutub?“ Konverents korraldati koostöös riigikohtu ning justiitsministeeriumi, Eesti advokatuuri, proku- ratuuri, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudiga.
Personal
2023. aasta 31. detsembri seisuga oli riigikohtus 96 teenistuskohta, neist 19 riigikohtuniku kohta, 52 ameti- ja 25 töökohta. Tööjõu koguvoolavus aastas oli 16 protsenti (2022. aastal 12 protsenti), vabatahtlik voolavus 12 protsenti (2022. aastal seitse protsenti). Riigikohtust lahkus aasta jooksul 15 teenistujat (2022. aastal 11) ning tööle asus 11 teenistujat (2022. aastal 10).
Eelarve
Riigikohtu 2023. aasta esialgne eelarve (välja arvatud käibemaks ja mitterahalised kulud) oli 6 136 322 eurot. 2022. aastast toodi üle 647 248 eurot, mis sisaldas vahendeid mitmeaastaste projektide elluviimiseks. 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmisega anti justiitsministeeriumi eelarvest riigikohtu eelarvesse 500 000 eurot projektide kulude katteks. 2023. aasta juunikuust anti riigikohtu raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse funktsioon üle riigi tugiteenuste keskusele. Selleks otstarbeks anti riigikohtu eelarvest 6239 eurot riigi tugiteenuste keskuse eelarvesse 2023. aasta kulude katteks. Riigikohtu lõplikust eelarvest (6 777 331 eurot) moodustasid piir- määrata vahendid 32 protsenti ehk 2 175 352 eurot (2022. aastal 31 protsenti ehk 1 913 800 eurot), piir-
määraga vahendid 68 protsenti ehk 4 601 979 eurot (2022. aastal 69 protsenti ehk 4 350 548 eurot).
Õigusemõistmine
2023. aastal esitati kokku 2409 menetlustaotlust – tsiviilasjades 932, kuriteo- ja väärteoasjades 877 ning haldusasjades 600. Koos varasemaga oli menetluses 2955 taotlust (üks protsent vähem kui 2022. aastal). Läbi vaadati 2628 taotlust. Menetlusse võtmise otsus tehti 2126 taotluse kohta, millest menetlusse võeti 222 taotlust (kümme protsenti). Põhiseaduslikkuse järele- valve valdkonnas vaadati läbi 46 asja. Riigikohtu jõudlus 2023. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli 109 protsenti. Keskmine puhas menetlusaeg eelmenetluses oli 62 ja põhimenetluses 133 päeva.
Kohtunike omavalitsuskogude töö korraldamine
Täiskogu
Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Riigikohus valmistas ette ja viis läbi kohtunike XXII korralise täiskogu, kus lisaks riigikohtu esimehe ja justiitsministri ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust ning korralduslikele küsimustele oli keskne aruteluteema kohtunike põlvkonnavahetuse probleemid ja võimalused.
Kohtunikueksamikomisjon
2023. aastal saabus 33 eksamile lubamise taotlust, eksamid sooritas positiivselt kuus eksamitegijat. Viidi läbi kuus kohtunikukonkurssi 23 kohtunikukoha täit- miseks, kuhu kandideeris 105 isikut. 2023. aasta lõpu seisuga oli ametis 41 alla kolmeaastase staažiga kohtu- nikku.
Koolitusnõukogu
8. juunil 2023 valiti kohtunike täiskogul koolitus- nõukogu uued kohtunikest liikmed. Alates 19. septemb- rist 2023 on koolitusnõukogu esimees riigikohtunik Heili Sepp ja aseesimees Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva.
Koolitusnõukogu kinnitas 2022. aasta koolitusaruande, jälgis 2023. aasta kohtunike koolitusprogrammi täitmist, seadis prioriteedid 2024. aasta koolitusprogrammi koos- tamiseks ning kinnitas need. Koolitusnõukogu alustas kohtunike koolituse strateegia 2025–2027 välja- töötamist, mis on plaanis vastu võtta 2024. aasta sügisel.
65
Kohtunike distsiplinaarkolleegium
2023. aastal viidi läbi distsiplinaarmenetlus ühe kohtu- niku suhtes.
Kohtunike eetikanõukogu
2023. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kuuel korral.
Koolitustegevus
2023. aastal valmistati ette ja viidi läbi 68 koolitust 88 koolituspäeval. Aasta jooksul osales vähemalt ühel koolitusel 234 kohtunikku (95 protsenti töötavatest kohtunikest), 214 kohtujuristi (92 protsenti) ja 42 alus- tavat kohtunikku (100 protsenti). 2023. aastal avati Moodle’i õppekeskkonnas „Alustava kohtuniku digi- värav“ ja arendati koolituste kodulehte https://koolitus.riigikohus.ee/, kuhu lisati 31 salvestist iseseisvaks õppeks.
Jätkati kohtuteenistujatele õiguskoolituste korraldamist justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel (üheksa koolitust).
Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse akadeemia patroonriik. 2023. aastal osalesid I ja II astme kohtu- nikud riigikohtu kaudu väliskoolitustel kokku 56 korda.
2023. aastal osales üheksa kohtunikku advokatuuri koolitustel ning kaks kohtunikku prokuratuuri koolitustel. Prokurörid osalesid kohtunike koolitustel 39 ja advokaadid 389 korral.
Koolitusnõukogu pidas kohtunike koolituse strateegia rakendamist 2023. aastal edukaks ja tulemuslikuks.
Välissuhtlus
Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, sealhulgas kolme organisatsiooni juhtkonnas. Lisaks regulaarsele suhtlusele läbi liikmes- organisatsioonide (välislähetused, küsimustikud ja muu andmevahetus) toimus 2023. aastal mitmeid kohtumisi ja ühisseminare.
24.–25. aprillil toimus riigikohtus seminar asüüliõiguse teemadel, mille viisid läbi Saksamaa kõrgema halduskohtu kohtunik emeriitprofessor Harald Dörig
koos Belgia asüülikohtuniku ja IARLJ (International Association of Refugee Law Judges) endise presidendi Katelijne Declerckiga. Lisaks Eesti õigusmõistjatele ja riigikohtu nõunikele võtsid seminarist osa kolleegid Läti halduskohtutest.
Riigikohus võõrustas 23.–25. mail Läti ja Leedu kons- titutsioonikohtute esindajaid, kellega arutati peamiselt riikide põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse tasakaalu ning kohtunike õiguslike tagatiste küsimusi.
6.–8. septembril toimus riigikohtu ja Soome ülemkohtu koostööseminar Helsingis. Seminaril tutvuti vastastikku töökorralduse ja loamenetluse printsiipidega ning arutleti hiljutise kohtupraktika üle.
18.–22. novembril külastas riigikohtu delegatsioon Ukraina Ülemkohut, samuti Kiievis asuvat apellatsiooni- kohut ning Borodianka ja Malyni rajoonikohtuid.
Kohtute aastaraamat
2023. aastal andis riigikohus elektroonilises vormis välja „Kohtute aastaraamatu 2022“. Aastaraamatu üks pea- teemasid oli kohtunike jätkuv põlvkonnavahetus. Tõdeti, et 2023. aastal leiab aset ilmselt suurim kohtunike pensioneerumise laine. Tunti muret kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast.
Kohtute haldamise nõukoda
Kohtute haldamise nõukoda pidas 2023. aastal neli istungit. Käsitleti kohtute eelarvet, kohtuametnike palga- poliitika ümberkujundamist, kohtute haldamise mudelit ning kohtute arengukava, kohtumenetluse tõhustamist, kohtute tegevust ja õigusemõistmist reguleerivat seadusandlust ning teisi aktuaalseid küsimusi.
Olulised andmeallikad riigikohtu tegevusest
Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruandlus: Statistika | Riigikohus; koolitus: Koolitus on osa kohtunikuametist | Riigikohus; kohtunike omavalitsuskogude töö: Kohtunike omavalitsuskogud | Riigikohus; kohtute aastaraamat: Aasta 2022 – Kohtute aastaraamat (riigikohus.ee).
1.2.21 Riigikontroll
Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2023. aastal valmis riigikontrolli auditiosakonnal 12 auditit ja üle- vaadet ning lisaks hulk märgukirju. Põhjalikuma tähele- panu all olid energeetikaga seonduvad küsimused, lisaks Eesti vanglasüsteemi perspektiiv ning eesti keele õpe vene õppekeelega põhikoolis. Riigikontrolli analüüsi- osakonnal valmis kolm ülevaadet; muu hulgas käsitleti viimase kümne aasta jooksul ettevõtetele antud toetusi, lisaks tehti lühianalüüse Euroopa Liidu raha kasutusele võtmise probleemide kohta.
2023. aasta mahukaimad tööd
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.– 2022. aastal. Eesti elektrisüsteemi valikud
Aastaaruanne parlamendile andis ülevaate energeetika- valdkonna arengusuundumustest ning proovikividest, mis seisavad riigil ees elektrisüsteemi arendamisel. Riigikontroll leidis, et Vabariigi Valitsus ei ole veel leid- nud konkreetset ja realistlikku lahendust, kuidas oleks tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus vajalikul hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat.
Seetõttu võib tekkida oht, et elektri puudujäägi korral meie piirkonnas muutub elektri hind tarbijatele liiga kalliks. Selge perspektiiv ja tegevuskava energeetika vallas on vajalikud ka majanduse ja tööstuse arenguks, et tuua kaasa Eesti jõukuse ning konkurentsivõime kasv.
Lisaks koostas riigikontroll eraldi aruanded, mis käsit- lesid riigi tegevust tuuleenergia edendamisel ning elektri varustuskindlust Eestis.
Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajas- tas õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aru- andeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus siseministeeriumi tööjõu- kulude saldo kohta. Siseministeerium lõi takistusi tööjõukulude auditeerimisele ning venitas ka valitsemis- ala majandamiskulude ja investeeringute andmete esitamisega. Riigi majandustehingud olid olulisel määral sooritatud kooskõlas seadustega.
66
Riigi kaitsetegevuse kava täitmise valmisolek
Riigikontroll auditeeris mitme ministeeriumi võimet täi- ta 12 laiapindse riigikaitse ülesannet, mis toetavad sõja- list riigikaitset ning on seotud sisekaitse ning riigi- asutuste toimepidevusega kriisis. Enamiku auditeeritud ministeeriumite valmisolekus täita neile määratud riigi- kaitseülesandeid ilmnes olulisi puudusi. Ehkki riigi- kantselei pidi looma tervikliku ja täpse ülevaate erineva- te valitsemisalade võimetest täita riigikaitseülesandeid, pole ta seda suutnud teha. Ka pole riigikantselei tegevus olnud piisav valitsemisalade ühiste puuduste likvideeri- miseks.
Ülevaade riikliku lennuettevõtte Nordica tegevusest
Riigikontroll ei leidnud auditi käigus olulisi argumente, mis kinnitaks, et riigile kuuluvad äriühingud AS Nordic Aviation Group (kaubamärginimega Nordica) ja OÜ Transpordi Varahaldus (TVH) oleksid praegusel kujul riigile strateegiliselt vajalikud ning eksisteeriks aru- saadav avalik huvi riigi osalemiseks neis äriühingutes. Samuti viitasid auditimaterjalid, et riik ei ole nii keeru- lises ärivaldkonnas nagu lennundus osutunud piisavalt oskuslikuks ja huvitatud omanikuks. Seetõttu soovitas riigikontroll võtta suund Nordica ja TVH võõran- damisele.
* * *
Riigikontrolli esindajad osalesid riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungitel, samuti alatiste komis- jonide istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parla- mendi täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas riigikogu liikmete kirjalikele küsimusele ning avaldas mitu artiklit. Riigikontrolör kritiseeris riigieelarve kvali- teeti ja leidis, et senine protsess tegevuspõhisele eel- arvele üleminekul on ebaõnnestunud ning vajab uut starti, mille eesmärk on luua riigieelarve, mis annab
selgema ülevaate sellest, kuhu raha läheb, mida selle eest saab ja mis on rahastatava tegevuse oodatav tulemus.
Samuti koostas riigikontrolör märgukirja, kus käsitles veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtmise võimekuse loomist Paldiskis ja sellega seotud riske.
* * *
Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada riigi- kontrolli põhitegevust. Auditikvaliteedi ja -metoodika ning asjaajamise valdkonnas keskenduti auditimees- kondade jooksva nõustamise ning toetamise kõrval dokumendihaldussüsteemi auditimooduli täiendamisele ja auditite dokumenteerimise praktika ühtlustamisele. Samuti vähendati hoone üüripinda, mistõttu suurenes olemasoleva pinna kasutustihedus ja vähenes riigi- kontrolli üürikulu.
Andmeanalüütika valdkonna arendusprojektid hõlmasid eelkõige riigi majandusaasta koondaruande automati- seeritud andmevahetuse lahenduse arendamist, et pseudonüümitud andmete abil vähendada audiitorite töökoormust.
Välissuhtluse valdkonnas korraldati kaks suurüritust: Euroopa Kõrgeimate Auditiasutuste Organisatsiooni (EUROSAI) infotehnoloogia töörühma virtuaalne kevad- koosolek ning hübriidvormis aastakoosolek Poolas. Ühtlasi jätkati EUROSAI IT-töörühma koolitus- programmi „IT-audit mitte-IT-audiitoritele“ välja- töötamist ning valmis seitse moodulit. Korraldati Balti riigikontrollide kohtumine ja võõrustati mitmeid välis- delegatsioone (Omaan, Kosovo, Rumeenia, Šveits).
2023. aasta lõpus oli riigikontrolliga töö- või teenistus- suhtes 81 inimest, kellest aktiivselt töötas 76. Teenistu- jate hulgas oli mehi 37 protsenti ja naisi 63 protsenti. Teenistujate keskmine vanus oli ligikaudu 44 aastat.
1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei
Vabariigi Presidendi kantselei toetab Vabariigi Presi- denti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantse- lei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid.
Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused
Vabariigi President kuulutas 2023. aastal välja 71 seadust ja jättis välja kuulutamata kaks seadust.
Ühe seaduse puhul otsustas riigikogu seda uuesti menet- lema hakata, teise puhul pöördus Vabariigi President taotlusega riigikohtusse, sest riigikogu võttis seaduse uuesti muutmata kujul vastu.
Seoses XV riigikogu valimisega tegi Vabariigi President otsuse riigikogu kokkukutsumise kohta. Riigipea tegi kolm Vabariigi Valitsuse koosseisu puudutavat otsust: määras peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse ja vabastas ametist eelmise valitsuse.
Vabariigi President tegi riigikogule ettepanku nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeheks Urmas Varblane, mille riigikogu ka heaks kiitis.
Ametisse nimetamine ja auastmete andmine
President tegi 19 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning
tagasikutsumise kohta ning kolm otsust kohtunike ametisse nimetamise ja seitse otsust vabastamise kohta. President andis 18 käskkirja kaitseväelastele auastmete andmiseks.
Teenetemärkidega autasustamine
Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 167 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati riiklikke autasusid seoses välisriikide diplomaatide lahkumisega Eestist (kaks teenetemärki) ja seoses riigivisiitidega (presidendi riigivisiidil Läti Vabariiki 16 teenetemärki ja Rootsi kuninga riigivisiidi puhul Eestisse 26 teenete- märki). President annetas 2023. aastal kokku viie otsusega 211 riiklikku teenetemärki.
Armuandmine
Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 78 süüdi- mõistetu kohta, kellest armu anti kolmele isikule. Valmistati ette neli armuandmist käsitlevat otsust.
Riigisisene tegevus
Riigipea külastas 2023. aastal paljusid Eesti piirkondi ning kohtus kohalike omavalitsuste esindajate, ette- võtjate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku elu edendajate ning eestvedajatega. Lisaks paljudele lühematele külastustele tegi president maakonnavisiidid
67
Põlvamaale ja Hiiumaale ning külastas mitmel korral Ida- Virumaad.
Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõnesid, tervitusi ja sõnavõtte ning andis koolitunde. Samuti toimusid riigisisesed kohtumised eri valdkonda- de esindajatega, valitsuse ning riigikogu liikmetega. Vabariigi Presidendi kantselei korraldas Eesti Vabariigi riikluse oluliste tähtpäevade tähistamist, samuti meie keele ja kultuuri väärtustamise seisukohast olulisi sündmusi.
Välissuhtlus
Presidendi välisuhtlus lähtus 2023. aastal järgmistest eesmärkidest:
1) Ukraina igakülgne toetamine tulenevalt 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas;
2) Eesti julgeoleku kindlustamine;
3) koostöö süvendamine Euroopa ja transatlantiliste, aga ka globaalsete partneritega;
4) Eesti ettevõtluse toetamine välisturgudel ja investee- ringute toomine Eestisse. Neist eesmärkidest lähtuvalt toimus Vabariigi Presidendil aruandeaastal 16 välis- visiiti ning mitmeid rahvusvahelisi kohtumisi, konve- rentse ja esinemisi Eestis ning veebi vahendusel mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel.
Välisvisiidid ja mitmepoolsed kohtumised
Ametlikud visiidid toimusid märtsis Slovakkiasse ja juunis Albaaniasse, aprillis toimus riigivisiit Läti Vabariiki. Kõik ülejäänud visiidid olid töövisiidid. Kahepoolses suhtluses on oluline nimetada ka visiite Sloveeniasse, Rootsi, Hollandisse ja Lõuna-Koreasse. Märgiline oli juunikuine visiit Ukrainasse, kuhu oli kaasatud laialdane Eesti ettevõtjatest koosnev äri- delegatsioon ja kaks ministrit.
Mitmepoolsetest kohtumistest osales riigipea juunis Ukraina ülesehituskonverentsil Londonis, mais Euroopa Nõukogu tippkohtumisel Reykjavíkis, septembris ÜRO peaassambleel New Yorgis ja detsembris Inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäeval Genfis. Samuti osales president veebruaris Varssavis ning juunis Bratislavas Ida- ja Kesk-Euroopa riigipeade (niinimetatud B9 formaat) kohtumisel, septembris Kolme mere tipp-
kohtumisel Bukarestis ning oktoobris Arraiolose grupi kohtumisel Portos. 2025. aastal toimub see tipp- kohtumine Eestis.
Visiidid Eestisse ja rahvusvahelised kohtumised
2023. aastal võõrustas president kaheksa välisriigi riigipäid. Mai alguses toimus kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia ajalooline riigivisiit Eestisse. Septembris viibis Eestis oikumeeniline patriarh Bartolomeus. Töövisiitidel Eestis käisid jaanuaris Armeenia president Vahagn Garniki Hatšaturjan, märtsis Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, juulis Läti uus president Edgars Rinkēvičs, septembris eravisiidil Gruusia president Salome Zurabišvili ning detsembris Poola presidendipaar. Detsembris toimus ka Eesti-Läti- Leedu presidentide kohtumine Tallinnas seoses Eesti eesistumise lõppemisega Balti koostöö raamistikus.
Samuti toimusid kohtumised mitmete Eestit väisanud valitsusjuhtide, välis- ja kaitseministrite ning parlamendi esimeeste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhti- dega. Väljakujunenud tava kohaselt toimus kohtumine Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikutega juunis ning diplomaatilisele korpusele korraldatud vastuvõtt detsembris. Juulis võõrustas riigipea Roosiaias Eesti aukonsuleid ja Eesti sõpru kõikjalt maailmast.
Volikirjad
2023. aastal andis Vabariigi Presidendile üle oma voli- kirjad 23 välisriigi suursaadikut. Samuti toimusid kohtu- mised mõnede Eestis lähetust lõpetavate suursaadiku- tega. Riigipea allkirjastas Eesti suursaadikute volikirjad (kaasa arvatud kaasakrediteeringud) 17 korral ning põhiakrediteeringute puhul toimusid saadikutega lähetuseelsed vestlused.
Muu
Aruandeaastal valmis Vabariigi Presidendi kantselei digitaalne visiitide haldamise süsteem. See aitab muuta visiitide korraldamise tunduvalt sujuvamaks ning vähen- dab märkimisväärselt prinditavaid materjale. Digitaalse visiitide haldamise süsteemiga liitumist kaaluvad mitmed teised avaliku sektori osalised.
1.2.23 Õiguskantsleri kantselei
Õiguskantsleri kantselei ülesanne on õiguskantsleri tegevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmisel.
Õiguskantsleri ülesanne on teostada järelevalvet õigust- loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ning vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase kon- ventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õigus- kantsler teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varja- tult isikuandmete ning nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel.
Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse (National Human Rights Institution – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et
kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel.
Õiguskantsler esitab kord aastas riigikogule aasta- ülevaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise kohta. Ülevaade õiguskantsleri kantselei tegevuse kohta 2023. aruandeaastal on avalikustatud õiguskantsleri veebilehel https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2023/
Kirjaliku ülevaate 2022/2023. aasta tegevustest kuni 1. septembrini 2023 esitas õiguskantsler riigikogule 2023. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastava- sisulise suulise ettekande.
Ettekande ning sellele järgnenud riigikogu liikmete küsi- muste ja õiguskantsleri vastustega saab tutvuda riigi- kogu veebikeskkonnas: https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202309191000# PKP-766224
68
1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused
Eesti avaliku sektori siseaudit järgib Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) välja töötatud siseauditeerimise standardeid, mille kohaselt peab siseauditi funktsiooni kvaliteeti lisaks perioodilisele sisemisele hindamisele vähemalt kord viie aasta jooksul hindama väline sõltumatu spetsialist.
Eestis on siseauditeerimise standardid kehtestatud audiitortegevuse seadusega. Kvaliteedihindamise reeglid on lisaks sätestatud täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskirja §-s 11: „Välis- hindamisel hinnatakse siseauditi üksuse juhtimise ja tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele. Välis- hindamine viiakse läbi vähemalt kord viie aasta jooksul.“
Siseauditi üksuse perioodiline sisemine hindamine tuleks nii standardite kui määruse kohaselt läbi viia vajaduse korral, kuid kindlasti mitte varem kui 12 kuud enne kavandatud välishindamist.
Siseauditi üksuse tegevusaruande 2023. aasta kohta esitas üheteistkümnest ministeeriumist üheksa. Aruannete kohaselt ei tehtud 2023. aastal sisemisi ega väliseid kvaliteedihindamisi. Varem (2021. aastal) toi- munud välise kvaliteedihindamise alusel on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi siseauditi üksusel õigus oma aruandeis kasutada väljendit „üldises vastavuses siseauditeerimise definitsiooni, eetikakoodeksi ja sise- audiitori kutsetegevuse standarditega“. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on ainus, kus tehakse sise- auditi üksuse kvaliteedihindamisi regulaarselt. Teistes ministeeriumites pole tegevusaruannete kohaselt väline sõltumatu spetsialist siseauditi üksuse kvaliteeti hinna- nud viimasel kuuel aastal, sealjuures kaitse-, kliima-, sotsiaal- ja välisministeeriumis pole seda kunagi tehtud.
Väljendi „vastavuses siseauditeerimise standarditega“ kasutamist väidab oma 2023. aasta aruandes ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. See pole kooskõlas standardi viieaastase tsükli nõudega – väljendi kasutamist õigustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseauditi üksuse väline kvaliteedihindamine toimus aastal 2015.
Ajalooliselt on siseaudit tekkinud toeks suurte rahvusvaheliste korporatsioonide juhtkonnale, et hinnata sisekontrollisüsteemi toimivust eraldiseisvates allüksustes. Eesti riigiasutused ja -ettevõtted on suhteliselt väikesed ja kompaktsed. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt luuakse siseaudiitori ametikoht või siseauditi üksus täidesaatva riigivõimu asutuses vajaduspõhiselt. Siseauditi olemasolu ja eriti sellest saadav lisandväärtus sõltub eelkõige juhi äratundmisest, et sisekontrollisüsteemi tõhusust hindav sõltumatu kompetentne siseaudit on kasulik töövahend organisat- siooni eesmärkide saavutamiseks.
Eesti ministeeriumites on siseaudiitorite arv kümme- konna aastaga vähenenud rohkem kui veerandi võrra (2015. aastal 58, 2023. aastal 42). Kuues ministeeriumis katavad kogu haldusala kõigest üks kuni kolm sise- audiitorit, seejuures kahes neist (kaitse- ja kultuuri- ministeeriumis) on siseauditi osakond kaotatud ja sise- auditi funktsiooni täidavad ministri otsealluvuses olevad ametnikud. Tööjõu ja tihti ka pädevuse (peamiselt IT, aga ka muud spetsiifilised valdkonnad) puudumise tõttu ostetakse enamikes ministeeriumides siseaudititeenust erinevatelt välistelt teenusepakkujatelt.
Ministeeriumite siseauditi üksuste tegevusaruannetes toodud põhjenduste ning 2023. aasta uuringu „Sise- auditeerimise teenuse tarbija arvamus siseauditi mõjust organisatsiooni eesmärkide saavutamisele“ tulemuste kohaselt peetakse välise kvaliteedihindamise lisa- koormust ja ressursikulu siseauditi üksuste väiksuse ja pingelise eelarve oludes ebaotstarbekaks.
Loetletud põhjustel ei ole võimalik anda seadusega nõutud ülevaadet ministeeriumite siseauditi üksuste 2023. aasta kvaliteedihindamise tulemuste kohta.
Jaanuarist 2025 hakkavad kehtima uued siseauditi standardid, sealhulgas kvaliteedi hindamise reeglid. Nende rakendamist on mõistlik hinnata alles mõne aasta möödudes. Seega lähiaastatel ministeeriumite siseauditi üksuste kvaliteedi hindamisi pigem ei kavandata.
Valitsussektori üksuste auditeerimine on avaliku sektori hea valitsemise nurgakivi, kuna see hindab erapooletult ja objektiivselt, kas avalikke ressursse juhitakse vastutustundlikult ja tõhusalt, saavutamaks kavandatud tulemusi ning edendamaks asjakohast eetikat ja väärtusi. Siseaudiitorid aitavad valitsusasutustel saavutada vastutust ja ausust, parandada tulemuslikkust ning luua kodanike ja sidusrühmade seas usaldust. Kontrolli- funktsiooni olemasolu ja tõhusust on peetud tõendiks avaliku sektori demokraatlikust toimimisest.
Sisekontrollisüsteemi, sealhulgas siseauditi eest vastutab alati asutuse juht. On tähtis, et otsustajad mõistavad kvaliteetse siseauditi olulisust Eesti avaliku sektori kontrollimehhanismide piisava tugevuse ja tõhususe tagamisel. Siseauditi läbiviimise vorm – kas seda teeb oma töötaja või osakond või ostetakse teenust väliselt teenusepakkujalt – on asutuse otsustada.
Selleks, et tagada oluliste avaliku sektori organisatsioonide optimaalne kaetus kvaliteetse sise- audititeenusega on kaalumisel mitmed võimalikud lahendused:
✓ Suure haldusalaga ministeeriumites ühe keskse siseauditi üksuse loomine nii ministeeriumi enda kui haldusala asutuste olemasolevate siseauditi üksuste baasil (siseaudiitor on ametis paarikümnes asutuses).
✓ Väiksema haldusalaga ministeeriumitele ühise siseauditi üksuse loomine.
✓ Keskse riikliku siseauditi üksuse loomine kõigi avaliku sektori üksuste teenindamiseks.
Siseauditi funktsiooni koondamise võimalikud eelised:
✓ Spetsialistide laiem erialane spekter.
✓ Pidev ühtlane protsess, mida ei katkesta töötajate puhkused, haigused, lahkumised.
✓ Suutlikkus paremini järgida standarditega seatud kvaliteedinõudeid ning ühtlasem kvaliteet.
✓ Väiksemad kulud seoses töö jaotamisega erineva tasemega töötajate vahel (kutsega kogenud sise- audiitor versus assistent).
✓ Laiem võimalus, suurem pädevus ja sääst auditi- programmide taaskasutamisest.
Sobiva lahenduse valik ja rakendamine eeldab poliitilisi otsuseid.
69
2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne
2.1 Bilanss
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Varad
Käibevara
Raha 2 365,2 2 496,4 2 503,2 1 428,2 1 415,1 1 658,9 a2
Finantsinvesteeringud 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3 a3
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 467,2 1 387,5 1 248,8 1 537,8 1 454,2 1 322,1 a4
Muud nõuded ja ette- maksed 2 066,4 1 676,8 1 294,7 1 347,3 1 034,0 1 228,5 a5
Tuletisinstrumendid 59,7 199,8 160,2 0,0 0,0 0,0 a18
Varud 660,6 714,4 367,4 37,9 40,0 33,3 a7
Immateriaalne käibevara 216,5 444,1 208,6 0,0 0,0 0,0 a12
Bioloogilised varad 69,2 62,2 41,1 3,1 3,1 1,8 a14
Käibevara kokku 8 046,5 8 590,3 6 285,6 5 479,3 5 544,5 4 692,9
Põhivara
Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 524,1 430,8 441,7 a8
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 90,7 89,4 67,5 4 514,4 4 490,0 4 169,9 a9
Finantsinvesteeringud 634,8 480,0 319,8 602,2 453,0 301,8 a3
Muud nõuded ja ettemaksed 795,7 941,4 925,1 1 040,9 1 193,2 1 089,2 a5
Tuletisinstrumendid 257,8 496,5 187,6 0,0 0,0 0,0 a18
Kinnisvara- investeeringud 98,3 83,2 85,3 36,9 37,0 37,1 a10
Materiaalne põhivara 11 351,3 10 803,2 10 318,1 3 843,2 3 471,5 3 334,0 a11
Immateriaalne põhivara 385,5 333,2 305,9 215,9 180,3 150,4 a12
Bioloogilised varad 2 411,5 2 170,3 930,7 28,0 27,7 16,5 a14
Põhivara kokku 16 025,6 15 397,2 13 140,0 10 805,6 10 283,5 9 540,6
Varad kokku 24 072,1 23 987,5 19 425,6 16 284,9 15 828,0 14 233,5
70
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohustised
Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 658,4 700,2 622,8 677,9 716,6 638,6 a4
Võlad tarnijatele 572,4 532,0 387,1 209,0 218,6 172,9
Võlad töötajatele 215,2 188,5 165,9 83,3 71,7 63,1
Maksude, lõivude, trahvide kohustised 463,0 435,5 407,7 442,4 418,5 392,2 a4
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 133,7 2 639,3 2 019,3 3 694,5 3 087,7 2 865,2 a15
Eraldised 378,1 855,6 347,1 137,7 387,7 117,1 a16
Laenukohustised 1 103,1 1 327,8 718,6 580,3 417,8 472,9 a17
Tuletisinstrumendid 67,8 169,1 116,1 0,0 0,0 0,0 a18
Lühiajalised kohustised kokku 6 591,7 6 848,0 4 784,6 5 825,1 5 318,6 4 722,0
Pikaajalised kohustised
Eraldised 4 624,0 4 111,1 3 787,8 4 521,9 4 025,7 3 701,4 a16
Laenukohustised 7 096,5 5 621,5 5 179,0 5 195,2 4 542,5 3 443,6 a17
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 120,8 119,5 127,4 130,1 132,5 145,1 a15
Tuletisinstrumendid 16,6 32,1 37,8 0,0 0,0 0,0 a18
Pikaajalised kohustised kokku 11 857,9 9 884,2 9 132,0 9 847,2 8 700,7 7 290,1
Kohustised kokku 18 449,6 16 732,2 13 916,6 15 672,3 14 019,3 12 012,1
Netovara
Vähemusosalus 303,5 301,9 283,5 0,0 0,0 0,0
Riigi netovara
Stabiliseerimisreserv ja omandireformi reserv 491,6 474,3 471,9 491,6 474,3 471,9 a20
Riskimaandamise reserv 141,6 698,4 211,5 0,0 0,0 0,0 a18
Muud reservid 13,3 12,5 8,2 0,0 0,0 0,0
Akumuleeritud tulem 4 672,5 5 768,2 4 533,9 121,0 1 334,4 1 749,5
Riigi netovara kokku 5 319,0 6 953,4 5 225,5 612,6 1 808,7 2 221,4
Netovara kokku 5 622,5 7 255,3 5 509,0 612,6 1 808,7 2 221,4
Kohustised ja netovara kokku 24 072,1 23 987,5 19 425,6 16 284,9 15 828,0 14 233,5
71
2.2 Tulemiaruanne
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
2023 2022 2023 2022
Tegevustulud
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 427,4 11 641,2 12 582,9 11 773,0 a4
Kaupade ja teenuste müük 4 323,0 4 511,8 520,9 514,5 a21
Saadud toetused 1 338,3 1 176,0 1 255,5 1 085,9 a19
Muud tulud 432,2 661,5 221,3 281,0 a22
Tegevustulud kokku 18 520,9 17 990,5 14 580,6 13 654,4
Tegevuskulud
Antud toetused -7 547,7 -6 662,8 -8 086,0 -7 134,9 a19
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 432,2 -4 072,8 -4 432,2 -4 072,8 a4
Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -39,5 -34,2 -39,5 -34,2 a4
Tööjõukulud -2 498,9 -2 093,9 -1 431,0 -1 173,9 a23
Majandamiskulud -2 733,0 -2 847,7 -964,4 -962,0 a24
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 449,3 -739,0 -357,0 -312,2 a25
Muud kulud -594,3 -939,1 -136,6 -144,5 a26
Tegevuskulud kokku -19 294,9 -17 389,5 -15 446,7 -13 834,5
Tegevustulem -774,0 601,0 -866,1 -180,1
Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 248,4 1 260,7 0,3 12,5 a14
Finantstulud ja -kulud a27
Tulem osalustelt 2,1 30,5 178,6 331,8
Intressikulu -391,0 -198,6 -338,7 -162,1
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 93,4 -8,5 67,7 1,1
Muud finantstulud 4,7 5,8 4,2 3,6
Muud finantskulud -0,3 -0,4 0,0 0,0
Finantstulud ja -kulud kokku -291,1 -171,2 -88,2 174,4
Aruandeperioodi tulem -816,7 1 690,5 -954,0 6,8
Sh riigi osa tulemist -837,8 1 655,9 -954,0 6,8
Sh vähemusosaluse osa tulemist 21,1 34,6 0,0 0,0
72
2.3 Rahavoogude aruanne
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
2023 2022 2023 2022
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem -774,0 601,0 -866,1 -180,1
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 449,3 739,0 357,0 312,2 a25
Kasum/kahjum põhivara müügist -28,0 -59,2 -26,4 -52,3 a22
Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -798,4 -600,0 -751,3 -544,5 a19
Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 460,5 395,5 672,3 562,5 a19
Muud mitterahalised tulud ja kulud -288,7 182,7 -0,2 -5,5
Kokku korrigeeritud tegevustulem 20,7 1 259,0 -614,7 92,3
Käibevarade netomuutus -406,1 -1 112,9 -167,1 -310,5
Kohustiste netomuutus 165,3 1 009,4 -27,0 472,5
Kokku rahavood põhitegevusest -220,1 1 155,5 -808,8 254,3
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetamisel -1 958,5 -1 318,0 -733,0 -479,5 a13,a17
Laekunud põhivara müügist 36,9 66,9 34,3 54,4 a5,a10,
a11,a14
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 790,7 453,5 747,9 390,4 a19
Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -451,6 -351,6 -686,8 -514,5 a19
Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute soetamisel -1 583,2 -1 516,2 -1 576,1 -1 514,9
Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 2 063,9 352,4 2 061,6 350,4
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -171,1 -163,4 -190,4 -179,1 a3,a5
Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) -3,3 -14,1 -168,8 -148,0 a8,a9
Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest (miinus ära antud raha) 32,8 26,4 143,6 479,1 a3,a8,a9
Laekunud dividendid 2,7 2,6 223,8 190,6 a9
Makstud dividendid -19,2 -17,5 0,0 0,0 a9A
Antud laenud -33,8 -34,2 -0,1 -20,1 a6
Laekunud laenude tagasimaksed 155,1 53,9 11,3 16,5 a6
Laekunud finantstulud 85,0 6,7 53,0 1,0
Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 053,6 -2 452,6 -79,7 -1 373,7
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenukohustiste võtmisest 3 088,1 2 051,3 1 531,4 1 666,1 a17
Laenukohustiste tagasimaksed -1 859,4 -973,0 -720,7 -625,5 a17
Makstud intressid ja muud finantskulud -221,9 -34,4 -140,6 -3,0
Klientide hoiuste muut 135,7 246,4 231,5 -162,0 a15
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 142,5 1 290,3 901,6 875,6
Puhas rahavoog -131,2 -6,8 13,1 -243,8
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 496,4 2 503,2 1 415,1 1 658,9 a2
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 365,2 2 496,4 1 428,2 1 415,1 a2
Raha ja selle ekvivalentide muutus -131,2 -6,8 13,1 -243,8
73
2.4 Netovara muutuste aruanne
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Riigi netovara
V ä
h e
m u
so sa
lu s
K o
k k
u
L is
a
S ta
b il
is e
e ri
m is
- re
se rv
O m
a n
d ir
e fo
rm i
re se
rv
R is
k im
a a
n d
a m
is e
re
se rv
M u
u d
r e
se rv
id
A k
u m
u le
e ri
tu d
tu
le m
K o
k k
u
Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 211,5 8,2 4 357,3 5 048,9 283,5 5 332,4
Arvestuspõhimõtte muutmine 176,6 176,6 0,0 176,6 a15 Korrigeeritud jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 211,5 8,2 4 533,9 5 225,5 283,5 5 509,0 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja sidus- ettevõtjate muu koondkasumi mõju 4,3 4,3 4,3 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 486,9 486,9 3,4 490,3 a18 Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16
Varude üleandmine Tervisekassale -28,0 -28,0 -28,0 a7
Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,5 3,5 3,5 a11
Aruandeperioodi tulem 1 655,9 1 655,9 34,6 1 690,5 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 486,9 4,3 1 236,7 1 727,9 38,0 1 765,9
Vähemusosa soetused ja müügid 0,0 -2,1 -2,1 a9A
Makstud dividendid 0,0 -17,5 -17,5 A9A
Ümberjaotamine -6,2 8,6 -2,4 0,0 0,0 a20
Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 698,4 12,5 5 768,2 6 953,4 301,9 7 255,3 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja sidus- ettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,8 0,3 1,1 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18 Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Varade üleandmine teistele valitsussektori üksustele -6,6 -6,6 -6,6 a7,a8
Materiaalse põhivara ümberhindlus 1,9 1,9 1,9 a11
Aruandeperioodi tulem -837,8 -837,8 21,1 -816,7 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -556,8 0,8 -1 079,8 -1 635,8 20,8 -1 615,0 Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,4 1,4 1,4 a8A
Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2 a9A
Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 0,0 a20
Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 141,6 13,3 4 672,5 5 319,0 303,5 5 622,5
74
B. Konsolideerimata aruanne
S ta
b il
is e
e ri
m is
- re
se rv
O m
a n
d ir
e fo
rm i
re se
rv
A k
u m
u le
e ri
tu d
tu
le m
K o
k k
u
L is
a
Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 1 749,5 2 221,4
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 a16
Varude üleandmine Tervisekassale -28,0 -28,0 A7
Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,2 3,2 a11
Aruandeperioodi tulem 6,8 6,8
Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -412,7 -412,7
Ümberjaotamine -6,2 8,6 -2,4 0,0 a20
Jääk seisuga 31.12.2022 430,1 41,8 1 749,5 2 221,4
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 a16
Varade üleandmine teistele valitsussektori üksustele -6,6 -6,6 a7,a8
Materiaalse põhivara ümberhindlus 1,8 1,8 a11
Aruandeperioodi tulem -954,0 -954,0
Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -1 196,1 -1 196,1
Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 a20
Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 121,0 612,6
75
2.5 Riigieelarve täitmise aruanne
tuh eurot
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
(A) TULUDE JA KULUDE EELARVE
RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 15 590 358 15 590 358 14 934 959 13 996 560 -655 399
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 915 277 12 915 277 12 810 633 11 948 516 -104 645
sh riigisisene käibemaks 297 296 303 444 290 538 262 748 -12 906
Saadud toetused 1 626 214 1 626 214 1 106 566 1 048 209 -519 648
Riigilõivud 92 170 92 170 86 982 91 722 -5 189
Tulu majandustegevusest 485 180 484 980 433 882 422 799 -51 098
Tulu põhivara ja varude müügist 26 753 26 953 26 761 52 463 -191
Trahvid ja muud varalised karistused 19 961 19 961 23 695 22 910 3 734
Keskkonnatasud 147 043 147 043 103 442 152 374 -43 601
Muud tegevustulud 43 060 43 060 59 968 47 944 16 908
Intressi- ja omanikutulud 234 700 234 700 283 030 209 622 48 331
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -16 838 947 -17 775 269 -15 896 750 -13 913 756 1 878 519
sh piirmääraga vahendid -4 734 611 -5 391 643 -4 407 503 -3 954 838 984 139
sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -299 050 -299 050 -357 022 -312 243 -57 971
sh riigisisene käibemaksukulu -175 868 -186 402 -188 692 -165 692 -2 290
RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -1 248 589 -2 184 911 -961 791 82 804 1 223 120
(B) INVESTEERINGUTE EELARVE -755 692 -1 026 497 -701 558 -630 081 324 939
sh piirmääraga vahendid -424 235 -539 119 -407 640 -388 758 131 479
sh riigisisene käibemaksukulu -121 412 -117 026 -101 829 -97 039 15 196
RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -17 594 640 -18 801 765 -16 598 307 -14 543 837 2 203 458
RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -2 004 282 -3 211 407 -1 663 348 -547 277 1 548 059
76
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -18 043 -83 450
Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine -26 010 -85 636
Superdividendid ja mitterahalised dividendid 0 -532
Müüdud põhivara jääkväärtus 7 967 2 718
KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 14 916 916 13 913 109
KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 623 572 281 433
Amortisatsioon 357 022 312 243
Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 267 906 23 212
Korrigeerimine eraldiste moodustamisega 5 -18 772
Korrigeerimine varude muutusega -2 234 -36 152
Korrigeerimine valuutakursi muutustega 874 903
KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -15 273 177 -13 632 322
KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -1 057 819 -349 294
TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -103 535 6 782
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 32 471 60 596
Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 39 521 34 168
Riigisisesed maksutulud -292 309 -264 961
Mitterahaliselt ja finantseerimistehinguteks saadud toetused 148 978 37 666
Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest 321 12 488
Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest -45 189 141 163
Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest 11 311 -16 519
Finantstulud valuutakursi muutusest -316 194
Intressitulu nõuete diskonteerimisest 1 677 1 988
KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 14 831 424 14 003 342
77
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL 111 314 -82 833
Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -18 445 -21 512
Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -39 521 -34 168
Riigisisesed maksukulud 292 309 264 961
Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksukulu -101 846 -97 056
Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 380 245 113 437
Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -231 928 -164 089
Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -160 656 -138 035
Mitterahaliselt antud toetused ja majandamiskulud -8 845 -6 371
KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -15 785 435 -13 996 589
KOKKU TULEM -954 011 6 753
(C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 467 591 272 804 1 322 688 -127 802 1 049 884
sh piirmääraga vahendid -208 915 -393 215 -273 883 -198 097 119 332
sh riigisisene käibemaksukulu -16 -16 -17 -17 0
(D) RAHAVOOD
RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 15 123 850 14 119 572
Riigieelarve tulud kokku 14 934 959 13 996 560
Tulude laekumise rahavoo kohandus 188 891 123 012
RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -15 598 584 -13 658 974
Riigieelarve kulud kokku -15 896 750 -13 913 756
Kulude tasumise rahavoogude kohandus 298 166 254 782
RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -834 827 -576 614
78
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Riigieelarve investeeringud kokku -701 558 -630 081
Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus -133 269 53 467
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 1 322 688 -127 802
KOKKU RAHAVOOD 13 128 -243 818
RIIGIKOGU
TULUD 0 0 205 58 205
Tulud majandustegevusest 0 0 2 18 2
Saadud toetused 0 0 52 36 52
Tulud põhivarade ja varude müügist 0 0 2 0 2
Muud tulud 0 0 150 5 150
KULUD -33 200 -33 503 -30 901 -23 707 2 602
sh piirmääraga vahendid -19 980 -20 156 -17 405 -13 053 2 751
sh käibemaks -924 -924 -738 -621 186
INVESTEERINGUD -4 317 -1 569 -825 -526 744
sh piirmääraga vahendid -3 598 -849 -688 -442 162
sh käibemaks -720 -720 -138 -83 582
KORRIGEERIMISED -471 -39
Saadud riigisisesed toetused 0 43
Mitterahaliselt antud toetused 0 -8
Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) -471 0
Intressikulu töösuhte lõppemise hüvitise eraldiselt 0 -74
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
TULUD 28 28 149 149 121
Tulud majandustegevusest 28 28 40 36 12
79
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Saadud toetused 0 0 109 113 109
KULUD -5 571 -5 996 -5 753 -5 412 243
sh piirmääraga vahendid -4 580 -4 991 -4 724 -4 473 267
sh käibemaks -316 -316 -302 -306 14
INVESTEERINGUD -445 -811 -420 -683 391
sh piirmääraga vahendid -371 -612 -246 -492 366
sh käibemaks -74 -95 -70 -113 25
KORRIGEERIMISED 52 43
Saadud riigisisesed toetused 19 20
Intressikulu eraldistelt -299 -271
Korrigeerimine eripensioni eraldiste väljamaksetega 331 295
Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 2 13
Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) -2 -13
RIIGIKONTROLL
TULUD 0 0 0 49 0
Saadud toetused 0 0 0 49 0
KULUD -5 855 -6 583 -5 757 -5 400 826
sh piirmääraga vahendid -5 342 -6 070 -5 328 -5 015 742
sh käibemaks -248 -248 -224 -221 23
INVESTEERINGUD 0 -77 -78 -177 0
sh piirmääraga vahendid 0 -77 -65 -114 13
sh käibemaks 0 0 -13 -23 -13
KORRIGEERIMISED -16 0
Eraldise moodustamise ja intressikulu -16 0
80
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI
TULUD 0 0 5 0 5
Saadud toetused 0 0 5 0 5
KULUD -3 378 -3 471 -3 264 -3 068 206
sh piirmääraga vahendid -3 128 -3 210 -3 030 -2 842 180
sh käibemaks -124 -124 -104 -100 21
KORRIGEERIMISED -29 11
Intressikulu eraldistelt -29 11
RIIGIKOHUS
TULUD 220 220 360 428 140
Riigilõivud 220 220 290 311 70
Tulud majandustegevusest 0 0 4 1 4
Saadud toetused 0 0 44 10 44
Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 0 5 0
Muud tegevustulud 0 0 22 101 22
KULUD -6 461 -7 184 -6 971 -5 959 214
sh piirmääraga vahendid -3 961 -4 583 -4 394 -3 713 189
sh käibemaks -108 -109 -145 -105 -36
INVESTEERINGUD 0 -38 -46 0 -8
sh piirmääraga vahendid 0 -38 -38 0 0
sh käibemaks 0 0 -8 0 -8
KORRIGEERIMISED -611 -602
Saadud riigisisesed toetused 6 0
Intressikulu pensionieraldistelt -550 -552
Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -67 -50
81
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
VABARIIGI VALITSUS
KULUD -3 108 344 -3 126 852 -2 891 766 -2 573 417 235 086
sh piirmääraga vahendid -928 118 -946 626 -709 013 -569 718 237 614
Euroopa Liidu makse -372 350 -372 350 -374 461 -362 957 -2 111
Vabariigi Valitsuse reservid -219 103 -237 611 0 0 237 611
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -640 110 -640 110 -647 389 -502 359 -7 279
sh piirmääraga vahendid -601 645 -601 645 -601 643 -462 416 3
sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -39 592 -39 592 -46 874 -41 367 -7 282
sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -1 127 -1 424 0
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -107 370 -107 370 -107 370 -107 302 0
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 769 411 -1 769 411 -1 762 546 -1 600 799 6 865
RIIGIKANTSELEI
TULUD 5 953 5 953 982 1 082 -4 971
Tulud majandustegevusest 0 0 1 2 1
Saadud toetused 5 953 5 953 981 1 080 -4 972
KULUD -26 369 -28 177 -17 951 -17 525 10 226
sh piirmääraga vahendid -15 245 -17 296 -14 860 -14 674 2 436
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -23 481 -26 737 -16 996 -16 700 9 741
sh piirmääraga vahendid -15 245 -17 296 -14 860 -14 674 2 436
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -23 481 -26 737 -16 996 -16 700 9 741
sh piirmääraga vahendid -15 245 -17 296 -14 860 -14 674 2 436
Käibemaks -2 888 -1 440 -956 -825 485
INVESTEERINGUD -249 -268 -150 -432 118
sh piirmääraga vahendid -174 -194 -118 -324 75
82
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh käibemaks -41 -36 -25 -72 11
KORRIGEERIMISED 75 78
Saadud riigisisesed toetused 109 108
Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 191 183
Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -225 -212
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 235 140 235 346 170 729 179 623 -64 618
Riigilõivud 61 61 69 73 8
Tulud majandustegevusest 10 437 10 314 13 822 13 715 3 508
Saadud toetused 224 599 224 728 156 512 165 624 -68 216
Tulu põhivarade ja varude müügist 0 200 105 16 -95
Muud tulud 29 29 222 182 193
Intressi- ja omanikutulud 14 14 -1 11 -15
KULUD -1 026 750 -1 143 939 -935 551 -838 558 208 388
sh piirmääraga vahendid -781 126 -853 531 -753 839 -657 101 99 692
Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -10 518 -10 141 -7 959 -6 158 2 183
sh piirmääraga vahendid -8 231 -9 135 -7 300 -5 735 1 835
Keeleprogramm -10 518 -10 141 -7 959 -6 158 2 183
sh piirmääraga vahendid -8 231 -9 135 -7 300 -5 735 1 835
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -994 -1 007 -931 -708 76
sh piirmääraga vahendid -994 -1 007 -931 -708 76
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 254 -5 914 -4 723 -3 801 1 191
sh piirmääraga vahendid -4 732 -5 419 -4 252 -3 410 1 168
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 269 -3 221 -2 305 -1 649 916
sh piirmääraga vahendid -2 505 -2 709 -2 118 -1 617 591
83
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -766 251 -873 291 -704 347 -616 297 168 944
sh piirmääraga vahendid -583 076 -629 852 -563 149 -499 381 66 703
Haridus- ja noorteprogramm -766 251 -873 291 -704 347 -616 297 168 944
sh piirmääraga vahendid -583 076 -629 852 -563 149 -499 381 66 703
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -67 689 -63 337 -59 134 -45 291 4 203
sh piirmääraga vahendid -24 196 -25 970 -22 231 -20 251 3 739
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -264 720 -304 578 -269 666 -254 553 34 912
sh piirmääraga vahendid -243 340 -272 774 -241 917 -229 492 30 857
Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -242 560 -251 085 -242 621 -210 155 8 464
sh piirmääraga vahendid -235 434 -239 739 -236 410 -203 029 3 329
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -15 189 -8 741 -5 753 -6 169 2 988
sh piirmääraga vahendid -151 -151 -93 -151 58
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -36 328 -112 840 -39 428 -30 848 73 412
sh piirmääraga vahendid -1 865 -2 409 -2 243 -1 914 166
Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -33 274 -35 153 -28 666 -23 934 6 486
sh piirmääraga vahendid -19 460 -24 192 -18 511 -16 282 5 681
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -55 185 -53 722 -33 608 -17 790 20 114
sh piirmääraga vahendid -44 580 -48 271 -29 338 -14 211 18 933
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 543 -5 316 -3 937 -4 663 1 378
sh piirmääraga vahendid -587 -708 -618 -661 89
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -3 420 -3 210 -3 159 -2 311 51
sh piirmääraga vahendid -1 388 -1 388 -1 379 -1 349 9
Õppe seostamine tööturu vajadustega -28 219 -20 079 -8 637 -11 514 11 442
sh piirmääraga vahendid -6 043 -7 443 -4 800 -6 539 2 642
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 554 -6 471 -3 052 -2 078 3 419
sh piirmääraga vahendid -191 -214 -186 -38 28
84
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853 -815 -853 38
sh piirmääraga vahendid -853 -853 -815 -853 38
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 664 -5 593 -4 350 -4 809 1 243
sh piirmääraga vahendid -4 547 -5 288 -4 175 -4 174 1 114
Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -5 053 -2 312 -1 520 -1 329 792
sh piirmääraga vahendid -440 -452 -433 -440 19
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -225 371 -233 429 -198 149 -192 863 35 280
sh piirmääraga vahendid -180 580 -205 064 -174 315 -143 757 30 749
Teadussüsteemi programm -186 829 -205 653 -174 451 -172 833 31 202
sh piirmääraga vahendid -161 740 -185 934 -157 025 -139 017 28 909
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -167 136 -183 796 -155 563 -159 862 28 233
sh piirmääraga vahendid -146 545 -168 678 -142 702 -129 037 25 976
Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine -19 692 -21 857 -18 887 -12 971 2 969
sh piirmääraga vahendid -15 195 -17 256 -14 323 -9 980 2 933
Teadmussiirde programm -38 543 -27 777 -23 698 -20 030 4 079
sh piirmääraga vahendid -18 840 -19 130 -17 290 -4 740 1 840
Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -38 543 -27 777 -23 698 -20 030 4 079
sh piirmääraga vahendid -18 840 -19 130 -17 290 -4 740 1 840
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -9 823 -10 924 -9 606 -9 865 1 317
sh piirmääraga vahendid -9 238 -9 479 -9 074 -8 228 405
Arhiivindusprogramm -9 823 -10 924 -9 606 -9 865 1 317
sh piirmääraga vahendid -9 238 -9 479 -9 074 -8 228 405
Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 823 -10 924 -9 606 -9 865 1 317
sh piirmääraga vahendid -9 238 -9 479 -9 074 -8 228 405
Käibemaks -14 786 -16 153 -15 490 -13 375 663
INVESTEERINGUD -105 010 -97 321 -79 198 -79 530 18 123
85
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -16 018 -24 204 -14 131 -20 347 10 073
Gümnaasiumivõrgu korrastamine -68 861 -52 260 -47 227 -41 949 5 033
sh piirmääraga vahendid -200 -200 0 -192 200
Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -12 987 -13 611 -7 405 -12 050 6 206
sh piirmääraga vahendid -12 987 -13 611 -7 405 -12 050 6 206
Muud investeeringud kokku -4 087 -15 977 -11 457 -12 464 4 520
sh piirmääraga vahendid -2 831 -10 394 -6 726 -8 104 3 667
Käibemaks -19 074 -15 473 -13 109 -13 067 2 364
FINANTSEERIMISTEHINGUD 248 248 54 70 -194
sh piirmääraga vahendid -11 -11 -11 -12 0
sh käibemaks 0 0 -2 -2 -2
Laenukohustised -11 -11 -11 -12 0
sh piirmääraga vahendid -11 -11 -11 -12 0
Laenunõuded 259 259 67 84 -192
KORRIGEERIMISED 571 13 091
Saadud mitterahalised toetused 0 426
Siseste saadud ja antud toetuste vahe -3 38
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 448 480
Tulem bioloogilise vara ümberhindamisest 321 12 488
Mitterahaliselt antud toetused -192 -317
Teistele valitsemisaladele antud välistoetused (tulu taastamine) 19 162 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -23 -186
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 25 -4
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -25 4
JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala
86
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
TULUD 45 962 45 962 53 881 58 594 7 919
Riigilõivud 29 235 29 235 31 130 32 483 1 895
Tulu majandustegevusest 2 935 2 935 4 152 6 774 1 217
Saadud toetused 3 960 3 960 5 918 7 456 1 958
Tulu põhivarade ja varude müügist 0 0 1 3 1
Trahvid ja varalised karistused 861 861 1 607 1 825 746
Muud tulud 8 970 8 970 11 072 10 051 2 102
KULUD -233 078 -244 481 -221 567 -196 584 22 914
sh piirmääraga vahendid -176 092 -184 678 -168 242 -140 895 16 436
Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -222 132 -233 757 -212 311 -187 146 21 447
sh piirmääraga vahendid -176 092 -184 678 -168 242 -140 895 16 436
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -222 132 -233 757 -212 311 -187 146 21 447
sh piirmääraga vahendid -176 092 -184 678 -168 242 -140 895 16 436
Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -11 569 -12 936 -10 277 -7 289 2 659
sh piirmääraga vahendid -11 413 -12 693 -10 071 -6 469 2 622
Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 864 -5 888 -4 563 -4 956 1 325
sh piirmääraga vahendid -2 341 -2 351 -2 090 -1 686 260
Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -40 581 -43 087 -37 476 -31 636 5 611
sh piirmääraga vahendid -27 556 -28 706 -24 518 -19 449 4 188
Karistuste täideviimise korraldamine -80 245 -82 153 -78 321 -72 900 3 832
sh piirmääraga vahendid -78 004 -80 139 -76 713 -70 860 3 426
Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine -82 742 -87 228 -79 425 -68 535 7 802
sh piirmääraga vahendid -55 079 -58 702 -52 921 -41 956 5 781
Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -2 130 -2 466 -2 247 -1 831 219
sh piirmääraga vahendid -1 699 -2 086 -1 927 -474 158
Käibemaks -10 946 -10 724 -9 256 -9 438 1 468
87
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
INVESTEERINGUD -1 658 -10 532 -7 163 -6 007 3 369
sh piirmääraga vahendid -1 361 -3 980 -2 087 -1 077 1 893
sh käibemaks -276 -959 -1 096 -974 -137
KORRIGEERIMISED -9 753 -8 858
Teistelt riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasrahastamine 584 881
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 63 70
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasrahastamine -74 -82
Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -4 055 -3 761
Intressikulu pensionieraldistelt -6 271 -5 967 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, tulu taastamine 1 4 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, kulu taastamine -1 -4
Kulude korrigeerimine investeeringutesse kapitaliseerimisest 5 108 2 618
Investeeringute suurendamine kulude kapitaliseerimisest -5 108 -2 618
KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 16 253 16 253 44 066 7 544 27 814
Tulu majandustegevusest 177 177 3 370 3 884 3 193
Saadud toetused 11 802 11 802 38 787 2 799 26 985
Tulu põhivarade ja varude müügist 1 837 1 837 413 543 -1 424
Trahvid ja varalised karistused 135 135 1 272 210 1 137
Muud tulud 2 301 2 301 255 49 -2 046
Intressi- ja omanikutulud 0 0 -30 59 -30
KULUD -899 396 -1 028 021 -1 005 604 -663 662 22 417
sh piirmääraga vahendid -744 865 -820 499 -791 536 -527 096 28 964
Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -826 612 -955 190 -918 459 -616 630 36 731
88
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -744 865 -820 499 -791 536 -527 096 28 964
Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -826 612 -955 190 -918 459 -616 630 36 731
sh piirmääraga vahendid -744 865 -820 499 -791 536 -527 096 28 964
Väeloome: maavägi -199 300 -220 819 -235 899 -158 406 -15 080
sh piirmääraga vahendid -186 944 -214 268 -213 569 -128 675 699
Väeloome: merevägi -36 136 -34 282 -40 644 -23 232 -6 362
sh piirmääraga vahendid -35 741 -33 756 -33 676 -17 249 80
Väeloome: õhuvägi -28 168 -26 828 -24 586 -25 788 2 242
sh piirmääraga vahendid -27 094 -25 753 -21 367 -20 020 4 386
Väeloome: muud üksused -353 965 -413 462 -382 515 -191 419 30 946
sh piirmääraga vahendid -288 992 -300 212 -293 460 -157 497 6 752
Kaitsevalmidus -14 048 -15 427 -15 059 -51 844 369
sh piirmääraga vahendid -14 025 -15 073 -14 548 -43 306 524
Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -34 887 -48 119 -47 325 -39 885 794
sh piirmääraga vahendid -34 353 -46 557 -46 013 -38 427 543
Liitlaste kohalolek Eestis -9 683 -24 278 -22 779 -12 273 1 499
sh piirmääraga vahendid -9 683 -24 278 -22 779 -11 835 1 499
Luure ja eelhoiatus -51 513 -60 511 -55 903 -51 334 4 608
sh piirmääraga vahendid -51 513 -60 511 -55 903 -51 334 4 608
Kaitsetahe -30 553 -32 978 -29 823 -23 912 3 155
sh piirmääraga vahendid -30 165 -32 122 -29 049 -23 202 3 073
Riigikaitseline inimvara -51 175 -54 558 -51 908 -25 595 2 650
sh piirmääraga vahendid -50 838 -53 961 -51 291 -23 790 2 670
Riigikaitseline investeeringute korraldus -17 184 -23 928 -12 018 -12 945 11 910
sh piirmääraga vahendid -15 519 -14 009 -9 880 -11 763 4 129
Käibemaks -72 783 -72 830 -87 145 -47 032 -14 314
89
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
INVESTEERINGUD -313 192 -396 471 -282 718 -186 744 113 753
sh piirmääraga vahendid -227 232 -256 776 -222 898 -151 574 33 878
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -44 767 -107 098 -49 216 -43 451 57 882
sh piirmääraga vahendid -41 770 -54 196 -48 723 -43 451 5 474
Liitlaste taristu -31 458 -50 988 -45 339 0 5 649
sh piirmääraga vahendid -31 458 -50 242 -44 693 0 5 550
Kaitseotstarbeline erivarustus -124 670 -110 427 -76 197 -93 758 34 231
sh piirmääraga vahendid -124 584 -87 331 -68 263 -93 758 19 068
Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest -11 133 -7 840 -7 840 0 0
Masinad ja seadmed CO2 tuludest -12 686 -7 870 -7 870 0 0
Kaitseinvesteeringute programm 0 -45 686 -45 686 -452 0
sh piirmääraga vahendid 0 -45 686 -45 686 -452 0
Muud investeeringud -41 280 -21 177 -17 325 -22 056 3 852
sh piirmääraga vahendid -29 420 -19 321 -15 534 -13 913 3 787
Käibemaks -47 198 -45 385 -33 245 -27 028 12 139
KORRIGEERIMISED -45 602 -64 567
Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -38 848 -38 715
Intressikulu pensionieraldistelt -28 480 -29 033
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 44 69
Mitterahaliselt saadud välistoetused 29 241 7 338
Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 0 23
Mitterahaliselt antud toetused -1 615 -1 554
Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -5 945 -2 695
KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 738 834 1 037 199 802 313 657 064 -234 886
90
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Riigilõivud 492 16 627 15 900 471 -727
Tulu majandustegevusest 417 074 424 758 374 238 341 476 -50 520
Saadud toetused 75 580 351 822 209 372 40 657 -142 450
Tulu põhivarade ja varude müügist 24 000 12 059 13 900 46 637 1 841
Trahvid ja varalised karistused 250 257 597 338 340
Keskkonnatasud 146 203 146 203 102 222 151 380 -43 981
Muud tulud 20 10 333 10 599 253 266
Intressi- ja omanikutulud 75 215 75 140 75 486 75 854 346
KULUD -202 556 -1 056 512 -482 745 -134 677 573 767
sh piirmääraga vahendid -90 281 -236 652 -186 450 -75 260 50 202
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -6 785 -9 081 -7 682 -7 562 1 399
sh piirmääraga vahendid -5 450 -5 651 -4 718 -4 550 933
Kalanduse programm -6 785 -9 081 -7 682 -7 562 1 399
sh piirmääraga vahendid -5 450 -5 651 -4 718 -4 550 933
Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine -6 785 -9 081 -7 682 -7 562 1 399
sh piirmääraga vahendid -5 450 -5 651 -4 718 -4 550 933
Tulemusvaldkond: KESKKOND -191 128 -544 596 -130 112 -121 813 414 484
sh piirmääraga vahendid -84 831 -98 549 -76 063 -70 711 22 487
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -191 128 -544 596 -130 112 -121 813 414 484
sh piirmääraga vahendid -84 831 -98 549 -76 063 -70 711 22 487
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -35 405 -394 127 -12 830 -8 562 381 298
sh piirmääraga vahendid -3 409 -2 254 -2 607 -2 236 -353
Õhukvaliteedi parendamine -13 390 -6 377 -4 634 -3 691 1 742
sh piirmääraga vahendid -4 872 -5 881 -4 281 -3 505 1 601
Kiirgusohutuse tagamine -1 811 -2 471 -2 406 -1 648 65
sh piirmääraga vahendid -1 440 -1 899 -1 586 -1 321 313
91
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 698 -11 873 -11 413 -11 472 460
sh piirmääraga vahendid -1 482 -2 051 -1 796 -958 256
Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 023 -4 467 -2 276 -955 2 191
sh piirmääraga vahendid -953 -1 215 -951 -814 264
Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -3 458 -3 207 -2 250 -1 763 957
sh piirmääraga vahendid -2 163 -3 039 -2 177 -1 679 862
Jäätmemajanduse korraldamine -11 352 -7 202 -5 697 -6 054 1 506
sh piirmääraga vahendid -4 170 -4 882 -3 928 -3 738 954
Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 322 -2 179 -1 935 -1 264 244
sh piirmääraga vahendid -1 812 -1 898 -1 645 -1 181 253
Merekeskkonna kaitse suunamine -3 404 -4 638 -3 087 -2 386 1 550
sh piirmääraga vahendid -3 185 -4 210 -3 002 -2 312 1 209
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -35 682 -39 613 -27 755 -27 480 11 858
sh piirmääraga vahendid -13 551 -22 119 -11 830 -7 876 10 289
Elurikkuse kaitse tagamine -22 408 -24 265 -18 522 -15 907 5 743
sh piirmääraga vahendid -11 780 -12 882 -10 828 -10 674 2 054
Metsanduse arengu suunamine -13 319 -14 501 -13 203 -11 684 1 297
sh piirmääraga vahendid -12 759 -13 850 -12 760 -11 204 1 090
Maatoimingute korraldamine -7 214 -6 466 -4 911 -8 883 1 555
sh piirmääraga vahendid -4 932 -4 301 -3 492 -5 982 809
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -8 817 -5 931 -5 762 -9 322 170
sh piirmääraga vahendid -8 317 -5 450 -5 221 -8 436 229
Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 663 -5 979 -5 409 -4 721 570
sh piirmääraga vahendid -3 310 -3 804 -3 510 -3 389 294
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 162 -11 299 -8 022 -6 021 3 277
sh piirmääraga vahendid -6 697 -8 813 -6 451 -5 404 2 362
92
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA 0 -47 654 -18 225 0 29 429
sh piirmääraga vahendid 0 -6 377 -2 658 0 3 719
Energeetika ja maavarade programm 0 -47 654 -18 225 0 29 429
sh piirmääraga vahendid 0 -6 377 -2 658 0 3 719
Elektri- ja gaasivarustuse tagamine 0 -18 196 -255 0 17 941
sh piirmääraga vahendid 0 -322 -235 0 88
Transpordikütuse reguleerimine ja kütusevarude säilitamine 0 -83 -90 0 -7
sh piirmääraga vahendid 0 -81 -84 0 -4
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 -143 -106 0 37
sh piirmääraga vahendid 0 -140 -98 0 42
Energiatõhususe suurendamine 0 -2 402 -1 792 0 609
sh piirmääraga vahendid 0 -758 -195 0 564
Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 0 -20 679 -13 692 0 6 987
sh piirmääraga vahendid 0 -523 -425 0 98
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -4 061 -975 0 3 086
sh piirmääraga vahendid 0 -3 463 -679 0 2 784
Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 0 -2 090 -1 314 0 776
sh piirmääraga vahendid 0 -1 090 -943 0 148
Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 -141 -59 0 82
sh piirmääraga vahendid 0 -130 -57 0 73
Digiühiskonna programm 0 -141 -59 0 82
sh piirmääraga vahendid 0 -130 -57 0 73
Digiriigi arenguhüpped 0 -12 -8 0 3
sh piirmääraga vahendid 0 -11 -8 0 3
Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -56 -30 0 26
sh piirmääraga vahendid 0 -51 -29 0 23
93
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine 0 -10 -4 0 5
sh piirmääraga vahendid 0 -9 -4 0 5
Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine 0 -5 -4 0 1
sh piirmääraga vahendid 0 -5 -4 0 1
Küberturvalisuse tagamine 0 -3 0 0 3
sh piirmääraga vahendid 0 -3 0 0 3
Õigusruumi tagamine 0 -44 -4 0 40
sh piirmääraga vahendid 0 -41 -4 0 37
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -6 -4 0 1
sh piirmääraga vahendid 0 -5 -4 0 1
5G taristu ja teenuste arendamine 0 -6 -4 0 2
sh piirmääraga vahendid 0 -5 -4 0 1
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS 0 -53 910 -39 496 0 14 414
sh piirmääraga vahendid 0 -24 809 -11 428 0 13 382
Teadmussiirde programm 0 -311 -72 0 239
sh piirmääraga vahendid 0 -309 -71 0 238
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine 0 -301 -63 0 238
sh piirmääraga vahendid 0 -299 -63 0 237
Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine 0 -10 -8 0 2
sh piirmääraga vahendid 0 -10 -8 0 1
Ehituse programm 0 -53 402 -39 359 0 14 044
sh piirmääraga vahendid 0 -24 318 -11 293 0 13 025
E-ehitus 0 -3 027 -2 871 0 155
sh piirmääraga vahendid 0 -1 162 -1 125 0 36
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine 0 -1 014 -427 0 588
sh piirmääraga vahendid 0 -790 -238 0 552
94
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Eluasemepoliitika 0 -49 361 -36 061 0 13 301
sh piirmääraga vahendid 0 -22 367 -9 930 0 12 437
Ettevõtluskeskkonna programm 0 -197 -65 0 131
sh piirmääraga vahendid 0 -182 -63 0 119
Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -136 -24 0 112
sh piirmääraga vahendid 0 -125 -23 0 102
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine 0 -37 -25 0 12
sh piirmääraga vahendid 0 -35 -24 0 11
Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine 0 -24 -17 0 7
sh piirmääraga vahendid 0 -22 -16 0 6
Tulemusvaldkond: TRANSPORT 0 -390 752 -275 823 0 114 929
sh piirmääraga vahendid 0 -101 135 -91 526 0 9 609
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 -390 752 -275 823 0 114 929
sh piirmääraga vahendid 0 -101 135 -91 526 0 9 609
Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -203 731 -111 365 0 92 367
sh piirmääraga vahendid 0 -28 538 -27 313 0 1 225
Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -30 093 -27 847 0 2 246
sh piirmääraga vahendid 0 -17 532 -11 427 0 6 105
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -5 691 -5 659 0 32
sh piirmääraga vahendid 0 -5 202 -5 165 0 36
Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -126 176 -70 245 0 55 931
sh piirmääraga vahendid 0 -32 984 -30 912 0 2 072
Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 0 -164 -170 0 -6
sh piirmääraga vahendid 0 -150 -147 0 3
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 -15 355 -54 755 0 -39 401
sh piirmääraga vahendid 0 -14 386 -14 275 0 111
95
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 -9 542 -5 782 0 3 760
sh piirmääraga vahendid 0 -2 344 -2 287 0 57
Käibemaks -4 643 -10 377 -11 348 -5 302 -971
INVESTEERINGUD -2 930 -181 148 -128 904 -5 059 52 244
sh piirmääraga vahendid -1 853 -87 745 -67 086 -2 897 20 659
Riigimaanteede remondi koondprojekt 0 -73 279 -58 617 0 14 662
sh piirmääraga vahendid 0 -69 372 -57 327 0 12 045
Rail Balticu arendus 0 -20 609 -10 868 0 9 740
Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 -18 800 -15 056 0 3 744
Sauga-Pärnu 2+2 tee 0 -2 400 -1 377 0 1 023
Muud investeeringud -2 442 -43 120 -22 653 -4 216 20 467
sh piirmääraga vahendid -1 853 -18 374 -9 759 -2 897 8 615
Käibemaks -488 -22 940 -20 333 -843 2 607
FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 100 -1 750 2 047 4 913 3 797
sh piirmääraga vahendid 0 -3 800 0 0 3 800
Laenunõuded 4 100 2 050 2 047 4 913 -3
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused 0 -3 000 0 0 3 000
sh piirmääraga vahendid 0 -3 000 0 0 3 000
Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 0 -800 0 0 800
sh piirmääraga vahendid 0 -800 0 0 800
KORRIGEERIMISED -59 193 147 034 Edasiantud keskkonna- ja saastetasud, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -14 832 -15 947
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 917 952
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, kulu taastamine -155 0 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest laekuv tulu, tulu taastamine 477 -915
96
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest laekuv tulu, kulu taastamine -477 915
Mitterahaliselt saadud toetused 34 0
Mitterahaliselt antud toetused -364 -363
Intressikulu muudelt eraldistelt -16 0
Osaluste ümberhindlus -44 778 162 392
KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 7 873 7 873 10 209 11 557 2 336
Riigilõivud 7 7 8 8 0
Tulu majandustegevusest 2 205 2 205 3 264 2 943 1 060
Saadud toetused 5 661 5 661 6 932 8 598 1 271
Muud tulud 0 0 5 7 5
Intressi- ja omanikutulud 0 0 1 0 1
KULUD -364 126 -468 189 -363 861 -328 786 104 328
sh piirmääraga vahendid -309 717 -364 147 -307 248 -271 081 56 899
Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -10 061 -19 747 -11 275 -11 194 8 472
sh piirmääraga vahendid -6 295 -17 641 -9 857 -8 113 7 784
Programm: Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine -10 061 -19 747 -11 275 -11 194 8 472
sh piirmääraga vahendid -6 295 -17 641 -9 857 -8 113 7 784
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -9 914 -19 600 -11 205 -11 194 8 395
sh piirmääraga vahendid -6 148 -17 494 -9 787 -8 113 7 707
Rahvuskaaslaste toetamine -147 -147 -70 0 77
sh piirmääraga vahendid -147 -147 -70 0 77
Tulemusvaldkond: KULTUUR ja SPORT -351 922 -446 172 -350 364 -314 227 95 808
sh piirmääraga vahendid -303 422 -346 506 -297 391 -262 968 49 116
Kultuuriprogramm -292 045 -378 015 -298 369 -265 159 79 646
97
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -247 432 -282 235 -249 196 -218 298 33 039
Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 133 -3 102 -3 152 -4 291 -49
sh piirmääraga vahendid -336 -305 -290 -1 648 15
Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -8 725 -8 861 -8 732 -7 554 128
sh piirmääraga vahendid -5 764 -5 825 -5 772 -4 722 54
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -44 795 -48 507 -48 319 -43 343 189
sh piirmääraga vahendid -41 685 -45 398 -45 278 -40 398 120
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -17 447 -19 409 -16 792 -16 046 2 617
sh piirmääraga vahendid -13 747 -15 709 -13 166 -12 535 2 543
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 741 -19 317 -18 584 -16 427 733
sh piirmääraga vahendid -15 040 -15 610 -14 959 -12 910 651
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -9 760 -7 015 -6 496 -6 382 519
sh piirmääraga vahendid -6 241 -3 454 -3 022 -3 024 432
Arhitektuuri ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine -2 523 -2 510 -2 467 -2 426 42
sh piirmääraga vahendid -378 -364 -362 -388 2
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 685 -47 358 -47 333 -42 770 24
sh piirmääraga vahendid -44 685 -47 358 -47 333 -42 770 24
Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ning rakendamine -54 538 -117 623 -55 306 -53 083 62 318
sh piirmääraga vahendid -50 661 -62 404 -47 499 -45 801 14 906
Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -38 395 -48 242 -44 663 -35 017 3 579
sh piirmääraga vahendid -38 395 -48 242 -44 663 -35 017 3 579
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -14 358 -15 683 -14 777 -10 322 905
sh piirmääraga vahendid -10 762 -11 916 -11 180 -6 507 736
Kultuurivaldkonna digiteerimine -53 -280 -224 -123 56
sh piirmääraga vahendid -53 -280 -224 -82 56
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 910 -5 198 -4 856 -4 227 342
98
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -4 910 -5 137 -4 811 -4 119 326
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 775 -1 200 -1 200 -1 098 0
sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -16 0
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -28 207 -33 710 -25 468 -22 049 8 243
sh piirmääraga vahendid -14 773 -20 233 -10 635 -8 361 9 598
Spordiprogramm -59 876 -68 157 -51 995 -49 069 16 162
sh piirmääraga vahendid -55 990 -64 271 -48 194 -44 670 16 077
Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 258 -47 697 -44 660 -43 680 3 037
sh piirmääraga vahendid -38 372 -43 811 -40 859 -39 297 2 952
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -279 -309 -309 -203 0
sh piirmääraga vahendid -279 -309 -309 -203 0
Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -17 339 -20 151 -7 026 -5 186 13 125
sh piirmääraga vahendid -17 339 -20 151 -7 026 -5 170 13 125
Käibemaks -2 143 -2 270 -2 222 -3 365 49
INVESTEERINGUD -136 -208 -187 -477 22
sh piirmääraga vahendid -136 -176 -133 -169 43
sh käibemaks 0 -1 -22 -44 -21
KORRIGEERIMISED 40 496 37 626
Saadud maksutulu 37 898 39 078
Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe 3 046 401
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 5 74
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 59 154
Mitterahaline vahetustehing, kasum põhivara müügist 1 094 0
Mitterahaline vahetustehing, põhivara soetus -1 100 0
Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 1 0
Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -1 0
99
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Osaluste ümberhindlus -506 -2 081
MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 791 282 502 393 383 023 433 755 -119 369
Riigilõivud 36 743 20 588 21 079 37 382 492
Tulu majandustegevusest 33 155 23 625 18 547 38 703 -5 078
Saadud toetused 675 421 422 574 305 253 307 813 -117 321
Tulu põhivarade ja varude müügist 117 59 118 816 60
Trahvid ja muud varalised karistused 207 225 296 412 71
Muud tulud 20 458 10 142 11 827 21 683 1 685
Intressi- ja omanikutulud 25 181 25 181 25 903 26 944 723
KULUD -1 448 948 -1 302 042 -1 071 752 -975 955 230 290
sh piirmääraga vahendid -519 740 -509 996 -337 892 -520 515 172 104
Tulemusvaldkond: TRANSPORT -621 927 -296 021 -251 887 -504 196 44 134
sh piirmääraga vahendid -254 452 -137 163 -136 875 -293 231 288
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm -621 927 -296 021 -251 887 -504 196 44 134
sh piirmääraga vahendid -254 452 -137 163 -136 875 -293 231 288
Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -198 148 -82 718 -35 061 -105 645 47 656
sh piirmääraga vahendid -2 058 -632 -558 -36 495 74
Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -26 850 -15 107 -28 713 -26 531 -13 605
sh piirmääraga vahendid -19 185 -14 269 -14 269 -21 558 0
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -11 454 -5 182 -5 041 -7 906 141
sh piirmääraga vahendid -10 345 -5 177 -5 176 -12 652 0
Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -190 211 -95 327 -43 724 -199 811 51 603
sh piirmääraga vahendid -55 508 -26 604 -26 603 -61 373 0
Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -26 067 -6 492 -6 487 -918 5
100
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -217 -132 -132 -146 0
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -30 290 -14 763 -53 382 -29 225 -38 619
sh piirmääraga vahendid -28 504 -14 142 -13 929 -27 041 212
Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -138 908 -76 432 -79 480 -134 160 -3 048
sh piirmääraga vahendid -138 633 -76 207 -76 207 -133 967 0
Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -258 326 -168 766 -63 692 -180 415 105 074
sh piirmääraga vahendid -111 840 -132 203 -27 069 -132 312 105 134
Energeetika ja maavarade programm -258 326 -168 766 -63 692 -180 415 105 074
sh piirmääraga vahendid -111 840 -132 203 -27 069 -132 312 105 134
Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -160 298 -102 980 -23 081 -127 177 79 900
sh piirmääraga vahendid -80 270 -99 365 -19 465 -100 937 79 900
Transpordikütuse reguleerimine ja kütusevarude säilitamine -6 291 -10 134 -5 386 -7 904 4 748
sh piirmääraga vahendid -6 267 -10 127 -5 379 -7 880 4 748
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -40 639 -47 207 -26 747 -11 493 20 460
sh piirmääraga vahendid -20 626 -20 798 -338 -11 479 20 460
Energiatõhususe suurendamine -1 980 -905 -880 -17 205 25
sh piirmääraga vahendid -853 -240 -215 -8 490 25
Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 485 -4 074 -4 047 -13 001 27
sh piirmääraga vahendid -862 -400 -400 -881 0
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -2 646 -2 214 -2 260 -1 181 -46
sh piirmääraga vahendid -1 199 -373 -373 -854 0
Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 986 -1 251 -1 292 -2 455 -41
sh piirmääraga vahendid -1 763 -899 -899 -1 790 0
Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -124 077 -110 787 -89 834 -64 126 20 954
sh piirmääraga vahendid -44 108 -74 558 -61 292 -40 119 13 265
Digiühiskonna programm -124 077 -110 787 -89 834 -64 126 20 954
101
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -44 108 -74 558 -61 292 -40 119 13 265
Digiriigi arenguhüpped -3 224 -5 868 -4 986 -2 997 882
sh piirmääraga vahendid -709 -3 316 -2 405 -1 126 911
Digiriigi alusbaasi kindlustamine -88 970 -72 576 -57 177 -39 394 15 399
sh piirmääraga vahendid -25 307 -43 223 -35 371 -21 004 7 852
Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -866 -2 005 -1 260 -1 111 744
sh piirmääraga vahendid -410 -1 552 -1 104 -988 448
Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -412 -582 -289 -826 294
sh piirmääraga vahendid -400 -577 -279 -638 298
Küberturvalisuse tagamine -9 406 -12 806 -11 086 -10 210 1 721
sh piirmääraga vahendid -6 406 -9 586 -7 651 -6 540 1 935
Õigusruumi tagamine -10 892 -16 428 -14 562 -9 771 1 865
sh piirmääraga vahendid -10 593 -15 988 -14 215 -9 606 1 773
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -10 149 -355 -331 302 24
sh piirmääraga vahendid -137 -154 -130 -106 24
5G taristu ja teenuste arendamine -157 -167 -143 -119 25
sh piirmääraga vahendid -146 -162 -138 -112 25
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS -420 932 -258 831 -204 271 -186 009 54 560
sh piirmääraga vahendid -109 341 -161 438 -108 598 -54 853 52 840
Teadmussiirde programm -145 985 -140 283 -102 094 -63 265 38 189
sh piirmääraga vahendid -56 087 -95 975 -59 160 -19 357 36 815
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -144 624 -138 878 -100 808 -63 113 38 070
sh piirmääraga vahendid -55 555 -95 405 -58 699 -19 218 36 706
Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -1 361 -1 406 -1 286 -152 119
sh piirmääraga vahendid -532 -570 -461 -139 109
Ehituse programm -89 582 -24 587 -24 364 -57 258 223
102
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -12 930 -9 348 -9 161 -11 364 186
E-ehitus -3 109 -1 679 -1 710 -1 855 -30
sh piirmääraga vahendid -1 148 -514 -513 -760 1
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -2 099 -1 740 -1 486 -1 308 254
sh piirmääraga vahendid -1 952 -1 274 -1 090 -1 124 184
Eluasemepoliitika -84 374 -21 168 -21 169 -54 094 0
sh piirmääraga vahendid -9 830 -7 559 -7 559 -9 481 1
Ettevõtluskeskkonna programm -185 365 -93 960 -77 813 -65 486 16 147
sh piirmääraga vahendid -40 324 -56 115 -40 276 -24 132 15 839
Ettevõtluse arendamise soodustamine -29 901 -24 200 -20 996 -19 342 3 205
sh piirmääraga vahendid -15 260 -17 256 -14 290 -12 176 2 966
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -134 386 -56 528 -49 275 -38 991 7 253
sh piirmääraga vahendid -16 901 -26 158 -18 949 -6 538 7 209
Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -21 078 -13 232 -7 543 -7 154 5 689
sh piirmääraga vahendid -8 163 -12 702 -7 037 -5 419 5 664
Tulemusvaldkond: HEAOLU 0 -440 196 -441 200 0 -1 004
sh piirmääraga vahendid 0 -4 634 -4 058 0 577
Tööturuprogramm 0 -438 987 -440 293 0 -1 306
sh piirmääraga vahendid 0 -3 841 -3 373 0 468
Tööturuvaldkonna arendamine 0 -1 091 -991 0 99
sh piirmääraga vahendid 0 -966 -886 0 79
Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused 0 -433 407 -435 371 0 -1 965
sh piirmääraga vahendid 0 -211 -199 0 12
Tööelu kvaliteedi arendamine 0 -4 490 -3 930 0 560
sh piirmääraga vahendid 0 -2 664 -2 287 0 377
Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 0 -1 209 -907 0 302
103
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid 0 -794 -685 0 108
Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 0 -409 -352 0 57
sh piirmääraga vahendid 0 -356 -308 0 48
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine 0 -800 -555 0 245
sh piirmääraga vahendid 0 -438 -377 0 60
Käibemaks -23 687 -27 441 -20 868 -41 209 6 573
INVESTEERINGUD -244 738 -152 575 -95 308 -252 232 57 267
sh piirmääraga vahendid -115 310 -51 301 -48 381 -155 917 2 920
IT investeeringud -25 001 -40 107 -15 888 -16 514 24 219
sh piirmääraga vahendid -10 499 -10 555 -8 335 -4 677 2 220
2022 LEA IT investeeringud 0 -4 492 -4 492 -8 734 0
sh piirmääraga vahendid 0 -4 492 -4 492 -8 734 0
Riigimaanteede remondi koondprojekt -98 437 -32 821 -32 488 -129 469 333
sh piirmääraga vahendid -97 029 -32 393 -32 393 -127 010 0
Rail Balticu arendus -27 011 -17 560 -8 265 -9 385 9 295
Pärnu-Uulu 2+2 tee -19 961 -21 392 -9 987 -5365 11 405
Sauga-Pärnu 2+2 tee -10 000 0 0 0 0
Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine 0 -1 500 0 -15 168 1 500
sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 824 0
Muud investeeringud kokku -24 190 -19 985 -8 557 -27 703 11 429
sh piirmääraga vahendid -7 782 -3 862 -3 161 -11 672 700
Käibemaks -40 139 -14 717 -15 632 -39 895 -915
FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -217 575 -294 562 -171 791 154 540 122 771
sh piirmääraga vahendid -208 800 -275 300 -273 800 -198 000 1 500
Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 0 141 5 403 141
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -3 000 -169 500 -168 800 -148 000 700
104
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -3 000 -169 500 -168 800 -148 000 700 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 0 -106 000 -106 000 0 0
sh piirmääraga vahendid 0 -105 000 -105 000 0 0
Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -214 575 -19 062 102 868 297 136 121 930
sh piirmääraga vahendid -205 800 -800 0 -50 000 800
KORRIGEERIMISED 146 174 -22 456
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 149 006 0
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 20 36
Osaluste ümberhindlus 0 -19 148
Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 13 995 16 096
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 599 176
Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -1 066 0
Teistele valitsemisaladele antud välistoetused -16 381 -18 855
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, tulu taastamine 0 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, kulu taastamine 0 -3
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 -733
Intressikulu muudelt eraldistelt 0 -27
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 354 868 392 910 375 813 344 224 -17 097
Riigilõivud 1 320 1 341 1 393 1 520 52
Tulu majandustegevusest 8 302 10 148 12 428 10 277 2 281
Saadud toetused 343 637 367 728 345 466 326 621 -22 262
Tulu põhivarade ja varude müügist 500 12 500 10 856 0 -1 644
Trahvid ja varalised karistused 2 2 40 15 38
Keskkonnatasud 840 840 1 262 1 024 422
105
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Muud tulud 22 32 582 953 550
Intressi- ja omanikutulud 245 320 3 786 3 813 3 466
KULUD -475 538 -610 210 -561 235 -436 157 48 974
sh piirmääraga vahendid -74 870 -213 100 -178 726 -66 825 34 374
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -470 230 -444 423 -421 991 -433 019 22 432
sh piirmääraga vahendid -74 870 -89 452 -78 318 -66 825 11 134
Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu -446 134 -421 298 -403 263 -415 542 18 036
sh piirmääraga vahendid -72 336 -85 883 -75 609 -64 435 10 274
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -82 297 -54 132 -53 498 -96 975 634
sh piirmääraga vahendid -3 757 -5 866 -5 362 -2 072 504
Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine -21 440 -26 865 -25 458 -19 688 1 407
sh piirmääraga vahendid -8 821 -9 930 -9 327 -10 433 603
Toiduohutuse tagamine -11 572 -13 186 -11 435 -11 357 1 751
sh piirmääraga vahendid -8 610 -9 186 -8 857 -8 354 329
Maakasutus -10 050 -10 539 -9 721 -7 357 818
sh piirmääraga vahendid -2 189 -2 706 -2 095 -606 611
Maaparandus -13 373 -11 381 -9 521 -10 781 1 860
sh piirmääraga vahendid -3 538 -3 841 -3 653 -2 919 188
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -10 895 -14 172 -11 623 -10 503 2 549
sh piirmääraga vahendid -7 340 -8 209 -7 081 -5 897 1 128
Põllumajandusloomade aretus -6 222 -5 373 -5 330 -6 777 43
sh piirmääraga vahendid -4 895 -5 220 -5 113 -5 577 107
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -79 544 -80 142 -79 602 -62 095 540
sh piirmääraga vahendid -7 128 -9 202 -8 792 -17 924 409
Põlvkondade vahetus -10 912 -5 800 -4 764 -5 783 1 036
sh piirmääraga vahendid -1 339 -1 436 -1 133 -368 303
106
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -129 141 -130 583 -130 039 -1 342 544
sh piirmääraga vahendid -13 278 -13 495 -13 161 -1 026 334
Ühistegevus ja koostöö -4 439 -2 000 -1 329 -1 101 671
sh piirmääraga vahendid -962 -1 050 -826 -731 225
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -2 651 -5 240 -2 847 -130 890 2 393
sh piirmääraga vahendid -1 378 -4 716 -2 420 -2 400 2 296
Mahepõllumajandus -28 334 -30 286 -28 256 -23 730 2 030
sh piirmääraga vahendid -3 940 -5 432 -3 325 -2 103 2 107
Maa- ja rannapiirkonna arendamine -35 264 -31 599 -29 840 -27 038 1 760
sh piirmääraga vahendid -5 161 -5 593 -4 464 -3 965 1 129
Finantsinstrumendid 0 0 0 -125 0
sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -59 0
Programm: Kalandus -24 096 -23 125 -18 728 -17 478 4 397
sh piirmääraga vahendid -2 534 -3 569 -2 709 -2 389 861
Kutseline kalapüük -8 638 -10 117 -6 913 -9 699 3 204
sh piirmääraga vahendid -1 513 -1 605 -1 343 -1 577 262
Vee-elusressursside töötlemine -8 665 -9 869 -9 592 -5 876 276
sh piirmääraga vahendid -505 -590 -507 -353 83
Vesiviljelus -3 044 -1 415 -1 144 -1 546 271
sh piirmääraga vahendid -252 -279 -264 -244 15
EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 748 -704 -523 -357 182
sh piirmääraga vahendid -265 -295 -234 -215 62
Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine 0 -1 020 -556 0 464
sh piirmääraga vahendid 0 -801 -361 0 440
Tulemusvaldkond: HEAOLU 0 -21 -17 0 5
sh piirmääraga vahendid 0 -21 -16 0 6
107
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Sotsiaalhoolekande programm 0 -21 -17 0 5
sh piirmääraga vahendid 0 -21 -16 0 6
Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine 0 -21 -17 0 5
sh piirmääraga vahendid 0 -21 -16 0 6
Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 -902 -903 0 -1
sh piirmääraga vahendid 0 -902 -902 0 0
Digiühiskonna programm 0 -902 -903 0 -1
sh piirmääraga vahendid 0 -902 -902 0 0
Õigusruumi tagamine 0 -902 -903 0 -1
sh piirmääraga vahendid 0 -902 -902 0 0
Tulemusvaldkond: KESKKOND 0 -10 356 -7 604 0 2 752
sh piirmääraga vahendid 0 -7 910 -5 756 0 2 154
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 0 -10 356 -7 604 0 2 752
sh piirmääraga vahendid 0 -7 910 -5 756 0 2 154
Maatoimingute korraldamine 0 -6 430 -3 630 0 2 800
sh piirmääraga vahendid 0 -4 085 -2 117 0 1 968
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 0 -3 926 -3 974 0 -48
sh piirmääraga vahendid 0 -3 825 -3 639 0 186
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK 0 -68 916 -52 124 0 16 792
sh piirmääraga vahendid 0 -35 119 -18 970 0 16 150
Regionaalpoliitika programm 0 -68 916 -52 124 0 16 792
sh piirmääraga vahendid 0 -35 119 -18 970 0 16 150
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 0 -54 078 -42 918 0 11 160
sh piirmääraga vahendid 0 -22 963 -11 804 0 11 160
Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 0 -11 254 -7 332 0 3 922
sh piirmääraga vahendid 0 -8 572 -5 319 0 3 253
108
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 0 -3 584 -1 874 0 1 710
sh piirmääraga vahendid 0 -3 584 -1 847 0 1 737
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS 0 -8 -10 0 -1
sh piirmääraga vahendid 0 -8 -9 0 0
Ettevõtluskeskkonna programm 0 -8 -10 0 -1
sh piirmääraga vahendid 0 -8 -9 0 0
Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -8 -10 0 -1
sh piirmääraga vahendid 0 -8 -9 0 0
Tulemusvaldkond: TRANSPORT 0 -79 687 -74 764 0 4 923
sh piirmääraga vahendid 0 -79 687 -74 757 0 4 930
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 -79 687 -74 764 0 4 923
sh piirmääraga vahendid 0 -79 687 -74 757 0 4 930
Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 -79 687 -74 764 0 4 923
sh piirmääraga vahendid 0 -79 687 -74 757 0 4 930
Käibemaks -5 308 -5 895 -3 822 -3 137 2 073
INVESTEERINGUD -4 727 -19 982 -12 778 -6 183 7 204
sh piirmääraga vahendid -3 082 -7 371 -3 645 -1 443 3 726
sh käibemaks -561 -1 611 -1 715 -866 -103
FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 2 050 20 966 7 864 18 916
Laenunõuded 0 2 050 2 240 0 190
Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 0 0 18 726 7 864 18 726
KORRIGEERIMISED -290 181 -316
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 408 143
Saadud vahendamiseks teistele riigiasutustele 4 173 2 339 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond (kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas) -289 784 0
Ebatõenäoliselt laekuvad müüginõuded, tulu taastamine 26 -61
109
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Ebatõenäoliselt laekuvad müüginõuded, kulu taastamine -26 61
Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -4 878 -2 797
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -100 0
RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 13 140 778 13 117 342 13 055 029 12 106 927 -62 313
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 915 277 12 915 277 12 810 633 11 948 516 -104 645
Saadud toetused 78 794 55 359 27 575 53 336 -27 784
Riigilõivud 1 270 1 270 1 146 1 186 -124
Tulu majandustegevusest 813 813 1 553 1 759 740
Tulu põhivarade ja varude müügist 53 53 132 93 79
Trahvid ja muud varalised karistused 470 470 1 194 343 724
Muud tulud 10 055 10 055 22 187 13 196 12 132
Intressi- ja omanikutulud 134 045 134 045 190 609 88 499 56 564
KULUD -382 681 -368 176 -371 565 -282 980 -3 389
sh piirmääraga vahendid -138 390 -142 937 -120 321 -145 155 22 615
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -376 596 -362 206 -366 053 -277 299 -3 846
sh piirmääraga vahendid -138 390 -142 937 -120 321 -145 155 22 615
Riigi rahanduse programm -171 839 -177 694 -250 877 -92 487 -73 183
sh piirmääraga vahendid -60 062 -62 852 -58 726 -55 886 4 126
Eelarvepoliitika kujundamine -13 489 -15 297 -12 335 -11 426 2 962
sh piirmääraga vahendid -4 790 -6 197 -3 805 -3 396 2 391
Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -101 395 -102 206 -181 480 -26 214 -79 274
sh piirmääraga vahendid -1 226 -1 873 -1 276 -1 044 596
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 469 -1 846 -1 582 -1 472 263
sh piirmääraga vahendid -1 451 -1 786 -1 537 -1 456 249
110
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Maksu- ja tollikorraldus -55 486 -58 345 -55 479 -53 375 2 866
sh piirmääraga vahendid -52 594 -52 996 -52 107 -49 990 890
Halduspoliitika programm -69 817 -96 626 -72 305 -65 590 24 320
sh piirmääraga vahendid -45 930 -61 609 -46 157 -41 462 15 452
Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine -4 123 -9 539 -3 609 -3 675 5 930
sh piirmääraga vahendid -3 349 -8 655 -2 913 -2 773 5 742
Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -19 865 -29 222 -19 767 -18 402 9 455
sh piirmääraga vahendid -10 038 -12 769 -10 994 -9 438 1 774
IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -25 143 -31 614 -28 138 -24 215 3 476
sh piirmääraga vahendid -13 783 -19 209 -14 451 -13 333 4 758
Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -7 121 -8 563 -6 985 -6 809 1 579
sh piirmääraga vahendid -7 015 -8 457 -6 906 -6 763 1 552
Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -13 565 -17 687 -13 807 -12 489 3 880
sh piirmääraga vahendid -11 744 -12 518 -10 892 -9 155 1 626
Regionaalpoliitika programm -127 540 -77 749 -36 021 -113 751 41 727
sh piirmääraga vahendid -25 016 -8 980 -8 898 -42 396 82
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -121 148 -74 435 -32 775 -87 236 41 660
sh piirmääraga vahendid -18 745 -5 831 -5 756 -18 896 75
Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -3 477 -2 151 -2 108 -24 561 43
sh piirmääraga vahendid -3 377 -2 026 -2 019 -21 666 7
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -2 915 -1 162 -1 138 -1 954 24
sh piirmääraga vahendid -2 894 -1 123 -1 123 -1 835 0
Finantspoliitika programm -7 401 -10 138 -6 849 -5 471 3 289
sh piirmääraga vahendid -7 383 -9 496 -6 541 -5 411 2 955
Finantspoliitika kujundamine -1 012 -2 022 -1 046 -5 209 976
sh piirmääraga vahendid -1 001 -1 982 -1 014 -5 151 968
111
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Rahandusteabe poliitika kujundamine -6 388 -8 116 -5 803 -263 2 313
sh piirmääraga vahendid -6 382 -7 514 -5 527 -259 1 987
Käibemaks -6 085 -5 970 -5 512 -5 680 458
INVESTEERINGUD -22 457 -35 012 -22 603 -17 590 12 409
sh piirmääraga vahendid -18 235 -28 215 -15 797 -9 688 12 418
IT investeeringud -15 748 -22 305 -12 032 0 10 272
sh piirmääraga vahendid -14 461 -18 185 -9 007 0 9 178
Muud investeeringud -3 774 -9 507 -6 790 0 2 717
sh piirmääraga vahendid -3 774 -10 030 -6 790 0 3 240
Käibemaks -2 935 -3 201 -3 781 -2 996 -580
FINANTSEERIMISTEHINGUD 680 840 566 840 1 240 640 -143 039 673 800
sh piirmääraga vahendid -82 -114 082 -72 -75 114 010
Laenukohustised 808 918 808 918 810 621 1 040 540 1 703
sh piirmääraga vahendid -82 -82 -72 -75 10
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -109 162 -223 162 -62 301 -5 044 160 861
sh piirmääraga vahendid 0 -114 000 0 0 114 000
Laenunõuded -18 900 -18 900 492 334 -1 178 520 511 234
Käibemaks -16 -16 -14 -15 2
KORRIGEERIMISED -7 660 724 -7 128 148
Tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe 40 078 57 218
Mitterahaliselt müüdud teenused 0 168
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 102 237
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja majanduskulud -58 -310 Edasiantud maksukulu, mida ei kajastata Vabariigi Valitsuse eelarves ning tekke- ja kassapõhise edasiantud maksude vahe -6 896 240 -6 279 308 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond (kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas) -464 975 -609 661
112
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Euroopa Liidu makse (kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas) -339 632 -296 770
Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, tulu taastamine 32 110 28 851
Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud trahvid, tulu taastamine 20 75
Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud viivised, tulu taastamine 5 677 5 228
Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised, kulu taastamine -37 807 -34 154
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, tulu taastamine 4 708 4 920
Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 763 914
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine -5 470 -5 556 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suurendamine) -27 -23
Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 27 23
SISEMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 65 175 65 175 60 425 59 447 -4 750
Riigilõivud 19 460 19 460 14 354 16 173 -5 107
Tulu majandustegevusest 3 835 3 835 5 342 4 754 1 508
Saadud toetused 23 194 23 194 20 249 17 924 -2 945
Tulu põhivarade ja varude müügist 3 3 14 23 11
Trahvid ja muud varalised karistused 17 975 17 975 18 662 19 719 687
Muud tulud 707 707 1 804 853 1 097
KULUD -571 847 -618 889 -549 992 -510 467 68 897
sh piirmääraga vahendid -491 566 -536 623 -477 417 -441 634 59 207
Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -527 107 -576 116 -512 029 -474 019 64 087
sh piirmääraga vahendid -471 058 -518 873 -461 257 -427 017 57 615
Programm: Siseturvalisus -527 107 -576 116 -512 029 -474 019 64 087
sh piirmääraga vahendid -471 058 -518 873 -461 257 -427 017 57 615
Turvalise keskkonna kujundamine -16 275 -17 797 -17 103 -10 367 694
113
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -15 977 -17 165 -16 539 -10 070 626
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 024 -16 951 -15 028 -17 095 1 923
sh piirmääraga vahendid -14 004 -14 809 -12 873 -15 153 1 936
Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 206 -2 372 -2 409 -2 815 -38
sh piirmääraga vahendid -2 068 -2 220 -2 159 -2 634 61
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -6 668 -9 366 -7 779 -3 678 1 587
sh piirmääraga vahendid -6 652 -9 242 -7 655 -3 591 1 587
Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -11 665 -13 256 -11 859 -10 431 1 398
sh piirmääraga vahendid -10 824 -11 641 -11 153 -9 581 487
Süüteomenetluse tõhustamine -36 668 -38 375 -35 534 -46 049 2 841
sh piirmääraga vahendid -35 384 -36 659 -34 193 -44 330 2 466
Avaliku korra tagamine -77 396 -81 663 -75 787 -56 666 5 876
sh piirmääraga vahendid -74 325 -77 354 -71 445 -53 553 5 909
Demineerimine -5 054 -6 098 -5 537 -4 886 561
sh piirmääraga vahendid -4 950 -5 915 -4 998 -4 407 917
Päästmine maismaal ja siseveekogul -98 895 -98 200 -83 256 -64 634 14 945
sh piirmääraga vahendid -96 779 -94 350 -78 183 -60 104 16 167
Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -21 250 -18 844 -14 669 -19 492 4 175
sh piirmääraga vahendid -11 342 -12 464 -10 217 -13 516 2 248
Põhiseadusliku korra tagamine -53 715 -62 095 -62 119 -85 748 -24
sh piirmääraga vahendid -53 597 -61 961 -61 804 -85 570 157
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -44 939 -41 724 -39 997 -31 926 1 727
sh piirmääraga vahendid -36 881 -39 643 -37 361 -30 217 2 282
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine -6 654 -18 599 -11 476 -7 796 7 123
sh piirmääraga vahendid -6 468 -18 325 -10 896 -7 433 7 429
Piirihaldus -56 142 -61 951 -55 255 -49 458 6 696
114
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -43 132 -49 098 -43 811 -39 892 5 287
Objektivalve ja isikukaitse -9 631 -11 054 -10 656 -9 674 398
sh piirmääraga vahendid -9 475 -10 785 -10 397 -9 414 388
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -13 841 -15 759 -11 854 -7 171 3 906
sh piirmääraga vahendid -10 494 -11 966 -8 520 -5 675 3 446
Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -20 360 -24 230 -19 774 -19 593 4 456
sh piirmääraga vahendid -12 213 -15 687 -12 207 -12 150 3 480
Migratsioonijärelevalve -6 642 -9 253 -8 712 -6 828 540
sh piirmääraga vahendid -6 385 -8 004 -7 731 -5 925 274
Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -19 085 -21 981 -18 116 -16 102 3 864
sh piirmääraga vahendid -16 545 -16 560 -14 917 -10 930 1 643
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 241 -3 895 -2 747 -1 804 1 149
sh piirmääraga vahendid -2 229 -2 739 -2 348 -1 457 390
IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 754 -2 654 -2 363 -1 807 292
sh piirmääraga vahendid -1 334 -2 285 -1 849 -1 413 436
Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -22 411 -19 876 -17 065 -15 538 2 811
sh piirmääraga vahendid -20 508 -17 751 -16 159 -14 617 1 591
Programm: Kogukondlik Eesti -9 787 -5 634 -5 057 -4 824 577
sh piirmääraga vahendid -9 198 -5 584 -5 013 -4 748 572
Kogukondliku arengu toetamine -8 794 -4 550 -3 977 -2 754 573
sh piirmääraga vahendid -8 207 -4 503 -3 935 -2 684 568
Usuvabaduse tagamine -992 -1 084 -1 080 -2 070 4
sh piirmääraga vahendid -990 -1 081 -1 077 -2 064 4
Programm: Nutikas rahvastikuarvestus -7 385 -9 003 -6 769 -5 473 2 234
sh piirmääraga vahendid -6 071 -6 927 -5 907 -4 629 1 020
Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -3 900 -4 853 -3 740 -3 020 1 113
115
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -3 311 -3 874 -3 361 -2 604 513
Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 485 -4 150 -3 029 -2 453 1 121
sh piirmääraga vahendid -2 760 -3 053 -2 547 -2 024 507
Erakondade rahastamise programm -5 239 -5 239 -5 239 -5 241 0
sh piirmääraga vahendid -5 239 -5 239 -5 239 -5 241 0
Erakondade rahastamine -5 239 -5 239 -5 239 -5 241 0
sh piirmääraga vahendid -5 239 -5 239 -5 239 -5 241 0
Käibemaks -22 329 -22 896 -20 897 -20 909 1 999
INVESTEERINGUD -40 496 -74 860 -55 162 -44 847 19 698
sh piirmääraga vahendid -27 826 -52 825 -38 501 -29 250 14 324
Transpordivahendid -11 099 -16 305 -9 862 -828 6 443
sh piirmääraga vahendid -11 099 -15 674 -9 261 -849 6 413
Muud investeeringud -21 446 -49 793 -36 175 -36 364 13 617
sh piirmääraga vahendid -16 727 -37 152 -29 241 -28 402 7 911
sh käibemaks -7 952 -8 761 -9 124 -7 655 -362
KORRIGEERIMISED -163 150 -84 644
Saadud mitterahalised toetused 572 5 532
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 604 444
Saadud välistoetused edasiandmiseks teistele riigiasutustele 578 10 741
Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -685 -11 012 Edasiantud liiklustrahvid, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -24 -24
Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, tulu taastamine 1 238 906
Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, kulu taastamine -1 238 -906 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -572 -271 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suurendamine) -1 520 -1 185
116
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 1 520 1 185
Korrigeerimine eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksetega 375 311
Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -118 957 -57 120
Intressikulu pensionieraldistelt -44 967 -33 179
Intressikulu muudelt eraldistelt -72 -66
SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 174 288 150 001 162 825 155 513 12 824
Riigilõivud 361 361 310 336 -51
Tulu majandustegevusest 6 219 6 142 8 935 8 224 2 792
Saadud toetused 167 150 142 970 152 864 146 157 9 893
Trahvid ja muud varalised karistused 60 35 36 39 1
Muud tulud 498 492 681 756 189
KULUD -7 922 674 -7 587 902 -7 467 013 -6 851 698 120 889
sh piirmääraga vahendid -322 767 -408 543 -364 471 -410 191 44 072
Tulemusvaldkond: HEAOLU -5 551 782 -5 143 815 -5 061 997 -4 629 469 81 818
sh piirmääraga vahendid -123 156 -145 187 -125 649 -138 708 19 538
Tööturuprogramm -917 907 -492 259 -473 151 -812 788 19 108
sh piirmääraga vahendid -11 842 -7 190 -6 811 -11 864 379
Tööturuvaldkonna arendamine -2 678 -2 302 -1 233 -2 441 1 069
sh piirmääraga vahendid -2 557 -1 145 -1 127 -2 286 18
Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -890 266 -468 410 -452 247 -795 361 16 163
sh piirmääraga vahendid -541 -371 -322 -2 076 49
Tööelu kvaliteedi arendamine -20 764 -18 853 -17 241 -11 007 1 612
sh piirmääraga vahendid -5 213 -3 749 -3 609 -4 279 140
Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -4 200 -2 693 -2 430 -3 980 264
117
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -3 532 -1 924 -1 753 -3 223 171
Vanemaealiste programm -3 442 224 -3 448 224 -3 426 233 -2 846 124 21 991
sh piirmääraga vahendid -5 256 -11 034 -10 071 -24 547 963
Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -628 -4 048 -3 935 -618 114
sh piirmääraga vahendid -414 -4 048 -3 935 -584 114
Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 441 596 -3 444 176 -3 422 299 -2 845 506 21 877
sh piirmääraga vahendid -4 842 -6 986 -6 136 -23 963 850
Sotsiaalhoolekande programm -159 997 -167 742 -162 907 -145 589 4 835
sh piirmääraga vahendid -66 457 -83 964 -72 214 -59 845 11 750
Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -14 741 -9 589 -6 919 -6 906 2 671
sh piirmääraga vahendid -4 832 -6 873 -4 384 -3 377 2 490
Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine -145 256 -158 152 -155 988 -138 682 2 164
sh piirmääraga vahendid -61 625 -77 091 -67 830 -56 468 9 260
Laste ja perede programm -1 029 037 -1 033 863 -998 399 -823 300 35 465
sh piirmääraga vahendid -37 503 -41 649 -35 424 -41 317 6 226
Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -984 770 -986 605 -960 503 -789 479 26 102
sh piirmääraga vahendid -4 789 -6 529 -6 038 -21 080 491
Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -29 657 -28 594 -25 018 -22 802 3 575
sh piirmääraga vahendid -22 276 -22 567 -19 866 -11 610 2 702
Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -2 192 -5 058 -2 840 -1 345 2 218
sh piirmääraga vahendid -1 935 -2 354 -1 921 -1 134 433
Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -3 336 -4 091 -2 334 -3 473 1 757
sh piirmääraga vahendid -2 451 -3 330 -1 804 -2 827 1 526
Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -9 081 -9 516 -7 703 -6 200 1 813
sh piirmääraga vahendid -6 053 -6 869 -5 795 -4 666 1 073
Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 617 -1 726 -1 307 -1 668 419
118
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -2 098 -1 350 -1 129 -1 135 220
Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine -706 -310 -303 -324 7
sh piirmääraga vahendid -706 -296 -295 -310 1
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -1 286 -644 -443 -588 201
sh piirmääraga vahendid -787 -304 -303 -299 1
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -624 -773 -561 -757 211
sh piirmääraga vahendid -605 -750 -532 -525 218
Tulemusvaldkond: TERVIS -2 364 294 -2 437 357 -2 396 426 -2 209 233 40 932
sh piirmääraga vahendid -199 611 -263 356 -238 822 -271 483 24 534
Tervist toetava keskkonna programm -9 243 -12 844 -10 303 -8 385 2 541
sh piirmääraga vahendid -6 545 -8 340 -7 639 -5 917 702
Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -971 -1 353 -953 -896 399
sh piirmääraga vahendid -969 -1 277 -881 -847 396
Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -2 839 -3 832 -2 864 -1 931 968
sh piirmääraga vahendid -1 954 -2 402 -2 281 -1 581 121
Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 344 -1 874 -1 730 -1 335 144
sh piirmääraga vahendid -1 295 -1 677 -1 644 -1 266 33
Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -4 089 -5 787 -4 756 -4 223 1 030
sh piirmääraga vahendid -2 327 -2 985 -2 833 -2 223 151
Tervist toetavate valikute programm -22 892 -30 221 -25 858 -25 501 4 363
sh piirmääraga vahendid -19 022 -22 874 -20 646 -20 626 2 228
Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 543 -12 955 -9 644 -8 664 3 311
sh piirmääraga vahendid -5 704 -6 961 -5 823 -4 989 1 138
Vaimse tervise edendamine -1 542 -3 535 -2 549 -1 765 986
sh piirmääraga vahendid -1 523 -3 450 -2 412 -1 738 1 038
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 147 -1 270 -1 223 -1 221 47
119
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -480 -463 -431 -543 33
Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -5 402 -6 053 -6 036 -7 462 16
sh piirmääraga vahendid -5 079 -5 661 -5 644 -7 024 17
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 258 -6 408 -6 405 -6 389 3
sh piirmääraga vahendid -6 236 -6 339 -6 336 -6 333 3
Inimkeskse tervishoiu programm -2 332 159 -2 394 292 -2 360 265 -2 175 347 34 028
sh piirmääraga vahendid -174 045 -232 142 -210 538 -244 939 21 604
Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -5 863 -10 109 -7 646 -5 490 2 463
sh piirmääraga vahendid -5 162 -6 914 -5 071 -4 236 1 843
Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -33 468 -2 266 -2 245 0 22
Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 970 -9 762 -8 223 -3 515 1 539
sh piirmääraga vahendid -4 377 -7 242 -6 415 -3 204 827
Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -53 143 -94 699 -87 333 -2 104 387 7 366
sh piirmääraga vahendid -5 457 -24 144 -17 097 -200 723 7 047
Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 408 -3 746 -3 259 -2 093 487
sh piirmääraga vahendid -2 181 -3 048 -2 630 -1 649 418
Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 218 721 -2 237 112 -2 223 298 0 13 814
sh piirmääraga vahendid -148 571 -165 403 -157 427 0 7 976
Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -767 -1 151 -823 -678 328
sh piirmääraga vahendid -765 -1 113 -761 -644 352
Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -7 558 -13 759 -9 216 -8 217 4 543
sh piirmääraga vahendid -3 691 -4 380 -4 214 -3 908 166
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -4 261 -21 689 -18 223 -50 966 3 466
sh piirmääraga vahendid -3 841 -19 899 -16 922 -30 575 2 977
Käibemaks -6 597 -6 730 -8 590 -12 996 -1 860
INVESTEERINGUD -7 822 -26 508 -17 999 -18 373 8 509
120
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
sh piirmääraga vahendid -3 554 -10 592 -6 507 -8 551 4 085
sh käibemaks -1 167 -2 341 -2 983 -3 003 -643
KORRIGEERIMISED 5 136 877 4 547 249
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 4 912 047 4 572 002
Tulem osaluste ümberhindamisest 95 0
Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -5 656 -4 699
Eraldistelt arvestatud intressikulu -79 995 -68 873
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 892 721
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine -1 985 -704
Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 1 428 533
Mitterahaliselt antud toetused 0 -119
Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 55 1
Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -55 -1
Kogumispensioni 4% maksete peatamise kulu 0 -21 591
Kogumispensioni 4% väljamaksed eelarve kuludes, elimineerimine 270 482 24 358
Pensionieraldiste moodustamine -67 725 -42 852
Pensionieraldiste väljamaksed, elimineerimine kuludest 107 293 88 474
VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala
TULUD 13 705 13 705 5 585 7 722 -8 119
Riigilõivud 3 000 3 000 1 435 1 900 -1 565
Tulu majandustegevusest 0 0 4 19 4
Saadud toetused 10 462 10 462 3 465 1 368 -6 997
Tulu põhivarade ja varude müügist 243 243 128 4 326 -115
Muud tulud 0 0 605 5 605
Intressi- ja omanikutulud 0 0 -52 104 -52
121
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2022. a eelarve
täitmine Eelarve täitmine
miinus lõplik eelarve
KULUD -122 176 -135 142 -114 379 -95 001 20 763
sh piirmääraga vahendid -104 843 -118 003 -105 511 -85 597 12 493
Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -120 223 -133 189 -113 306 -93 931 19 882
sh piirmääraga vahendid -104 843 -118 003 -105 511 -85 597 12 493
Välispoliitika ja arengukoostöö programm -120 223 -133 189 -113 306 -93 931 19 882
sh piirmääraga vahendid -104 843 -118 003 -105 511 -85 597 12 493
Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -27 434 -29 692 -27 959 -35 738 1 732
sh piirmääraga vahendid -25 693 -27 935 -26 146 -32 499 1 789
Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -21 182 -23 089 -20 584 -15 109 2 506
sh piirmääraga vahendid -19 790 -21 670 -19 119 -13 071 2 551 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine -19 880 -21 210 -18 380 0 2 831
sh piirmääraga vahendid -18 487 -19 646 -16 745 0 2 900
Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -22 064 -22 097 -12 718 -24 476 9 380
sh piirmääraga vahendid -11 906 -12 433 -10 637 -21 835 1 797
Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -29 663 -37 100 -33 666 -18 609 3 434
sh piirmääraga vahendid -28 967 -36 319 -32 863 -18 192 3 456
Käibemaks -1 953 -1 953 -1 073 -1 070 881
INVESTEERINGUD -7 514 -29 117 -12 959 -7 382 16 158
sh piirmääraga vahendid -5 485 -14 163 -10 016 -6 475 4 148
sh käibemaks -786 -786 -537 -378 249
FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 0 -10 22
sh piirmääraga vahendid -22 -22 0 -10 22
KORRIGEERIMISED 11 0
Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 11 0
Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B.
122
2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve seadusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele.
Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamis- kohustuslased, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium, Riigikantselei ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatupidamis- kohustuslased on ühtlasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koos- tatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraamatu- pidamiskohustuslaste nimekiri on esitatud aruande lisas a1 A.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt konsolideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid, edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustised, tuletistehingud ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümardatud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni.
Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha ja raha ekvivalendid
Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.
Finantsinvesteeringud
Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.
Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse).
Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajas- tatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära.
Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.
Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset meetodit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui
123
180 päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra.
Tuletisinstrumendid
Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tulemiaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, tehingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstrumendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena.
Varud
Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit.
Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel.
Kaitseotstarbelisi varusid (v.a strateegilised varud), mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastatakse erandina soetamisel kuluna, lähtudes nende korduvast liikumisest laost välja (õppustele ja missioonidele) ja lattu tagasi. Laos ja kasutuses olevate varude koguse ja asukoha kohta peetakse bilansivälist arvestust.
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruande- kohustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kutsuda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksumuses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud konsolideeritud rida-realt meetodil.
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääle- õiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest.
Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vastav selgitus).
Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidusettevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
Tuletatud soetusmaksumus
Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Tehtud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.
Konsolideerimine
Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses.
Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.
Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused).
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Piirmäär rakendus alates 2023. aastast, varasem piimäär oli 5000 eurot. Seoses piirmäära tõstmisega kanti materiaalse põhivara objektid soetusmaksumusega 5000 eurot kuni 9999 eurot 2023. aasta alguses bilansist välja,
124
kajastades jääkväärtuse kuludes kirjel „Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus“ või moodustati põhivara objektidest sarnase järelejäänud elueaga kogumid ja jätkati nende arvestust bilansis kogumina.
Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetamisega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. Tütarettevõtjad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad laenukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekkimise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele.
Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a11.
Immateriaalne vara
Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetus- maksumusega alates 10 000 eurost. Piirmäär rakendus sarnaselt materiaalse põhivara piirmäärale alates 2023. aastast.
Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a12.
Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna.
Ostetud saastekvoote kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldatavast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid saastekvoote kajastatakse nullmaksumuses.
Bioloogilised varad
Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetus- maksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldus- väärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses.
Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsamajandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega.
Ümberhindlus
Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aastat toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal.
Seoses maareformi kestmisega jätkatakse ümberhindluse kajastamist aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varasemalt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega.
Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spetsiifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hindamisi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksustamishinda.
Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Enamus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud annetuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud.
Renditud varad
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendi- nõuded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud).
(a) Aruandekohustuslane on rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
(b) Aruandekohustuslane on rendileandja
125
Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
Finantskohustised
Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- määra meetodit.
Tehingud EFSFi kaudu
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõtmine. Seetõttu kajastatakse EFSFi poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlakohustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja – kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud.
Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B).
Teenuste kontsessioonikokkulepped
Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis (koos kapitalirendi- kohustistega).
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 4%lise diskontomääraga.
Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks.
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti kohustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena.
Pensionieraldised
Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määramise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statistikaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensionile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust.
Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23).
Saadud ja antud toetused
Saadud toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetustena käsitletakse antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
Toetused jaotatakse sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks.
Sotsiaaltoetused on toetused füüsilistele isikutele, v.a ettevõtluseks. Sotsiaaltoetused kajastatakse kuluna selles perioodis, millise perioodi eest toetuse maksmine on ette nähtud.
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb projektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara.
126
Tegevustoetustena kajastatakse saadud ja antud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratletud eesmärkidest ning need ei ole seotud täpsemate kasutamise tingimustega. Tegevustoetused kajastatakse nende maksmise või laekumise hetkel.
Reservid
Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodustamist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena (v.a riskimaandamise reserv (vt Tuletisinstrumendid), välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuuta- kursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasum).
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahedest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna, v.a välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed, vt Reservid.
Tulude arvestus
Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajastamise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna maksuotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõhist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks.
Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel.
Kulude arvestus
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibe- maksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.
Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud.
Arvestuspõhimõtte muutmine
Aruandeaastal muudeti riigi konsolideeritud aruandes tagasiulatuvalt elektrienergia ülekoormustasu arvestus- põhimõte (vt lisa a15).
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.
Riigieelarve täitmise aruanne
Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A).
Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega.
Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega.
Aruande liigendus vastab riigieelarves esitatule. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise arvestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koondosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni arvestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts).
127
Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrreldes raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi konsolideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31.
Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt enne eelarveaastat vastu võetud riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud aruandeaasta jooksul otsustatud või selgunud korrigeerimised, s.o muudatused lisaeelarveseaduse ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid eelmise aruandeaasta jääkide ületoomisest aruandeaastasse, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31).
128
2.7 Lisad (a1–a31)
Lisa a1
Konsolideeritud üksused
A. Konsolideerimata aruanne
mln eurot
Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused).
Valitsemisala Varad
31.12.2023 Kohustised 31.12.2023
Tulemiaruande näitajad 2023
Varad 31.12.2022
Kohustised 31.12.2022
Tulemiaruande näitajad 2022
Varad 31.12.2021
Kohustised 31.12.2021 Tegevus-
tulud Tegevus-
kulud
Finants- tulud ja -kulud
Tegevus- tulud
Tegevus- kulud
Finants- tulud ja -kulud
Riigikogu 22,5 4,5 0,2 -31,5 0,0 22,6 3,2 0,1 -23,8 -0,1 20,8 3,1
Vabariigi President 4,6 8,8 0,2 -5,5 -0,3 4,5 8,5 0,2 -5,2 -0,3 4,0 7,4
Riigikontroll 0,3 0,6 0,0 -5,8 0,0 0,4 0,6 0,0 -5,4 0,0 0,3 0,5
Õiguskantsler 0,0 0,3 0,0 -3,3 0,0 0,0 0,1 0,0 -3,1 0,0 0,0 0,3
Riigikohus 7,0 9,7 0,4 -7,0 -0,6 7,2 14,4 0,4 -6,0 -0,6 7,4 14,4
Riigikantselei 12,4 2,8 1,3 -18,2 0,0 13,0 2,9 1,4 -17,8 0,0 12,8 3,0
Haridus- ja Teadusministeerium 591,3 176,9 171,0 -948,3 0,0 544,3 165,9 192,9 -851,8 0,0 497,6 186,4
Justiitsministeerium 52,7 211,3 54,5 -221,7 -6,3 45,6 200,7 59,5 -198,8 -6,0 37,1 186,4
Kaitseministeerium 1 500,2 1 134,5 73,4 -1 085,3 -28,5 1 073,8 857,5 14,9 -733,7 -29,0 894,3 820,3
Kliimaaministeerium 4 834,3 582,9 728,1 -518,7 30,7 2 116,9 113,1 581,2 -150,8 238,2 1 902,3 83,8
Kultuuriministeerium 225,3 55,2 49,3 -360,8 -0,5 212,3 63,6 50,9 -328,4 -2,1 212,1 59,0 Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium 1 292,3 165,3 519,9 -1 103,9 25,9 3 877,8 557,0 422,4 -1 034,7 7,8 3 815,6 287,3
Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium
728,7 408,6 376,3 -857,5 3,9 595,3 338,9 341,5 -438,1 3,5 573,6 318,1
Rahandusministeerium 7 173,0 10 181,6 12 947,5 -7 940,9 12,4 7 424,1 8 997,5 12 115,6 -7 487,6 64,8 6 208,4 7 680,6
Siseministeerium 256,7 1 230,3 62,3 -677,5 -45,0 271,5 1 209,1 76,2 -585,1 -33,2 263,6 902,6
Sotsiaalministeerium 613,1 2 796,5 5 077,2 -7 167,6 -79,9 534,7 2 546,4 4 728,5 -6 811,6 -68,9 500,7 2 303,3
Välisministeerium 145,3 16,2 5,6 -114,9 -0,1 148,7 7,5 7,6 -95,4 0,1 147,9 7,0
Elimineerimised -1 174,8 -1 313,7 -5 486,3 5 621,7 0,1 -1 064,7 -1 067,6 -4 926,4 4 942,8 0,2 -865,0 -851,4
Kokku 16 284,9 15 672,3 14 580,9 -15 446,7 -88,2 15 828,0 14 019,3 13 666,9 -13 834,5 174,4 14 233,5 12 012,1
129
Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M). Alates 01.07.2023 korraldati mitme ministeeriumi valitsemisala töö ümber. Keskkonnaministeerium nimetati ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded anti üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, Sotsiaal- ministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, energeetika, ehitus- ja transpordivaldkonna ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Sellest tulenevalt muudeti ka mõnede valitsusasutuste alluvust, sh Transpordiamet liikus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse, Tööinspektsioon Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ja Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Tööülesannete ümberkorraldamise tõttu ei ole valitsemisalade 2023. aasta näitajad võrreldavad 2022. aasta näitajatega. Ülaltoodud tabelis avaldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala näitajaid on riigi koondaruandes korrigeeritud järgmiselt: varade mahtu on suurendatud 32,8 mln eurot (lõpetamata ehitustöid vähendatud 22,7 mln eurot, ettemakseid põhivara soetuseks suurendatud 7,7 mln eurot ja tulevaste perioodide kulusid suurendatud 47,8 mln eurot), kohustiste mahtu vähendatud 110,0 mln eurot (võlad tarnijatele), tegevustulusid vähendatud 24,3 mln eurot (saadud toetused) ja tegevuskulusid vähendatud 167,2 mln eurot (kaitseotstarbelise varustuse kulud). Kaitseministeerium lähtus kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koostamisel on leitud, et kulude ja põhivara soetuse ja nendega seotud tulude kajastamiseks ei olnud nimetatud summades 31.12.2023 seisuga varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitseministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades kajastatakse tehingud 2024. aastal. Vt ka selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta lisas a31 M.
B. Konsolideeritud aruanne
Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
B1. Riigi osalus sihtasutustes
mln eurot
100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 3
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 3
Tulemiaruande näitajad 2023
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 2
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 2
Tulemiaruande näitajad 2022
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 1
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 1
T e
g e
v u
st u
lu d
S h
t o
e tu
se d
v
a li
ts u
ss e
k to
ri st
T e
g e
v u
sk u
lu d
S h
a n
tu d
to
e tu
se d
R ii
g il
e k
u u
lu v
tu
le m
T e
g e
v u
st u
lu d
S h
t o
e tu
se d
v
a li
ts u
ss e
k to
ri st
T e
g e
v u
sk u
lu d
S h
a n
tu d
to
e tu
se d
R ii
g il
e k
u u
lu v
tu
le m
Sihtasutused kokku 1 959,5 1 157,3 1 288,1 439,6 -1 200,1 -145,0 98,6 1 854,8 968,0 1 056,1 329,6 -1 046,6 -124,4 11,5 2 206,7 947,0
Valitsussektorisse arvatud sihtasutused 1 938,5 1 148,8 1 281,7 437,7 -1 193,6 -144,2 98,6 1 836,8 959,1 1 049,0 327,3 -1 039,0 -122,6 11,7 2 188,9 938,1
SA Eesti Koostöö Kogu 0,1 0,0 0,3 0,2 -0,3 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,3 0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,3 0,1
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0
SA Eesti Teadusagentuur 41,2 38,6 82,9 82,5 -72,5 -66,9 11,2 31,3 27,3 75,2 74,9 -69,8 -63,5 5,4 27,2 21,9
SA Kutsekoda 1,4 1,0 3,4 3,1 -3,2 -0,8 0,3 1,1 0,7 2,7 2,4 -2,7 -0,8 0,0 1,0 0,7
Spordikoolituse ja Teabe SA 0,7 0,1 12,6 12,6 -12,6 -11,8 0,0 0,5 0,1 8,2 8,1 -8,2 -7,4 0,0 0,3 0,1
130
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 3
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 3
Tulemiaruande näitajad 2023
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 2
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 2
Tulemiaruande näitajad 2022
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 1
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 1
T e
g e
v u
st u
lu d
S h
t o
e tu
se d
v
a li
ts u
ss e
k to
ri st
T e
g e
v u
sk u
lu d
S h
a n
tu d
to
e tu
se d
R ii
g il
e k
u u
lu v
tu
le m
T e
g e
v u
st u
lu d
S h
t o
e tu
se d
v
a li
ts u
ss e
k to
ri st
T e
g e
v u
sk u
lu d
S h
a n
tu d
to
e tu
se d
R ii
g il
e k
u u
lu v
tu
le m
SA Teaduskeskus Ahhaa 9,3 8,9 5,1 2,1 -4,5 -0,2 0,6 9,3 8,2 3,8 1,1 -3,7 0,0 0,0 8,9 8,2
SA Euroopa Kool 2,1 0,8 6,6 4,2 -6,3 0,0 0,4 1,6 0,4 5,6 3,3 -5,7 0,0 -0,1 1,4 0,5
SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 5,7 1,8 2,5 1,8 -2,3 0,0 0,4 5,5 1,4 2,5 1,8 -2,4 0,0 0,0 1,7 1,4
SA CR14 9,7 7,7 9,9 5,5 -7,6 0,0 2,3 7,6 5,4 4,0 3,6 -4,2 0,0 -0,3 6,0 5,6
Sakala Teatrimaja SA 0,4 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,4 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,5 0,4
SA Eesti Filmi Instituut (grupp) 5,1 0,9 12,7 12,1 -12,9 -10,3 0,1 6,7 0,8 12,7 12,2 -12,6 -10,5 0,1 4,2 0,8
SA Virumaa Muuseumid 5,1 4,5 2,7 1,6 -2,7 0,0 -0,1 4,9 4,5 2,4 1,1 -2,8 0,0 -0,4 5,3 4,9
Tartu Jaani Kirik SA 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 2,7 2,6 7,2 5,0 -5,9 -1,5 1,3 1,4 1,3 1,6 1,6 -1,8 -1,0 -0,2 1,6 1,5
Unesco Eesti Rahvuslik Komisjon SA (likvideeritud 2023)
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0
SA Eesti Draamateater 8,9 6,3 6,5 3,1 -6,6 0,0 0,1 8,1 6,2 4,9 2,6 -5,1 0,0 -0,3 7,7 6,5
SA Rakvere Teatrimaja 7,0 6,4 4,1 2,3 -4,0 0,0 0,2 6,6 6,2 3,3 2,0 -3,7 0,0 -0,4 6,9 6,5
SA Vene Teater 7,1 5,6 4,2 2,8 -4,2 0,0 0,0 7,4 5,6 3,6 2,5 -3,8 0,0 -0,2 7,8 5,8
SA Ugala Teater 11,4 10,9 4,0 2,0 -4,4 0,0 -0,4 11,7 11,3 3,4 1,7 -3,9 0,0 -0,5 12,1 11,8
SA Tehvandi Spordikeskus 31,7 28,9 6,0 3,0 -7,0 0,0 -1,0 30,9 29,9 7,1 4,7 -6,8 0,0 0,3 30,8 29,6
SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 5,6 5,5 2,7 2,2 -1,5 0,0 1,3 5,0 4,2 2,3 1,8 -1,2 0,0 1,1 3,5 3,1
SA Kultuurileht 0,9 0,4 4,5 3,8 -4,5 0,0 0,1 0,7 0,4 3,8 3,1 -3,9 0,0 0,0 0,8 0,4
SA Endla Teater 5,8 4,7 4,2 2,3 -4,4 0,0 -0,2 5,9 4,8 3,5 2,0 -3,8 0,0 -0,3 6,1 5,1
SA Teater Vanemuine 14,9 12,2 12,7 9,6 -14,3 0,0 -1,4 15,8 13,7 10,9 8,4 -12,5 0,0 -1,6 17,2 15,3
SA Eesti Noorsooteater 0,5 0,1 4,8 3,7 -4,6 0,0 0,2 0,3 -0,1 3,9 3,1 -4,2 0,0 -0,2 0,4 0,1
SA Narva Muuseum 18,6 17,7 4,6 4,0 -2,3 0,0 2,2 17,2 15,5 3,4 2,7 -2,2 0,0 1,1 15,8 14,4
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (grupp) 5,6 5,5 1,4 0,8 -1,9 0,0 -0,5 6,3 6,0 1,8 1,1 -1,7 0,0 0,0 6,2 5,9
SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1,1 0,9 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 1,0 0,8 1,2 0,9 -1,2 0,0 0,0 1,0 1,0
SA Eesti Vabaõhumuuseum 12,0 11,1 5,4 3,9 -4,5 0,0 0,9 11,0 10,2 3,8 2,5 -4,0 0,0 -0,2 10,8 10,4
SA Eesti Kontsert 18,7 17,0 10,7 6,9 -10,2 0,0 0,7 17,9 16,3 8,7 6,0 -14,0 0,0 -5,2 22,7 21,5
SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1,6 1,1 4,8 4,0 -4,8 0,0 0,1 1,4 1,0 4,1 3,5 -4,2 0,0 -0,1 1,5 1,1
131
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 3
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 3
Tulemiaruande näitajad 2023
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 2
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 2
Tulemiaruande näitajad 2022
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 1
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 1
T e
g e
v u
st u
lu d
S h
t o
e tu
se d
v
a li
ts u
ss e
k to
ri st
T e
g e
v u
sk u
lu d
S h
a n
tu d
to
e tu
se d
R ii
g il
e k
u u
lu v
tu
le m
T e
g e
v u
st u
lu d
S h
t o
e tu
se d
v
a li
ts u
ss e
k to
ri st
T e
g e
v u
sk u
lu d
S h
a n
tu d
to
e tu
se d
R ii
g il
e k
u u
lu v
tu
le m
SA Hiiumaa Muuseumid 0,2 0,2 0,4 0,3 -0,5 0,0 -0,1 0,3 0,2 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,3 0,2
SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 0,6 0,4 1,8 1,3 -1,7 0,0 0,1 0,4 0,3 1,4 1,1 -1,4 0,0 0,0 0,4 0,3
SA Pärnu Muuseum 1,2 1,0 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 1,0 0,9 1,1 1,0 -1,2 0,0 0,0 1,1 1,0
SA Eesti Kunstimuuseum 23,2 22,4 12,7 10,0 -12,2 0,0 0,5 23,1 21,9 12,2 10,6 -12,4 0,0 -0,1 22,9 22,1
SA Eesti Meremuuseum 16,6 15,4 9,2 6,4 -8,7 0,0 0,6 15,6 14,7 7,6 5,2 -7,9 0,0 -0,3 15,5 15,0
SA Saaremaa Muuseum 15,1 14,9 3,1 2,5 -1,8 0,0 1,3 14,0 13,6 1,6 1,0 -1,5 0,0 0,1 13,6 13,6
SA Eesti Ajaloomuuseum 14,8 14,3 3,7 3,0 -4,2 0,0 -0,4 15,2 14,8 2,9 2,6 -4,1 0,0 -1,2 16,3 16,0
SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 0,7 0,6 1,2 1,0 -1,2 0,0 0,0 0,7 0,6 1,0 0,9 -1,1 0,0 -0,1 0,8 0,7
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (2022. a algusest ühendatud Ettevõtluse Arendamise SA ja SA KredEx) 545,4 255,1 94,3 86,9 -91,6 -25,2 10,9 545,1 143,4 72,6 66,9 -71,9 -12,3 0,8 970,5 142,6
Riigi Infokommunikatsiooni SA 17,7 12,3 12,1 5,6 -10,4 0,0 2,0 13,4 10,3 8,9 3,8 -7,9 0,0 1,0 10,7 9,4
Eesti Interneti SA (konsolideeritud alates 2023)
2,0 1,6 1,2 0,0 -1,1 -0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
SA Eesti Maaelumuuseumid 9,7 9,2 3,3 2,6 -2,9 0,0 0,5 8,9 8,7 2,1 1,8 -2,6 0,0 -0,5 8,9 8,7
Maaelu Edendamise SA 294,1 151,3 7,7 1,7 -7,1 0,0 3,7 307,4 147,6 6,1 1,4 -4,5 0,0 3,7 312,5 143,9
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 71,3 14,7 10,2 9,7 -17,0 -10,5 -6,1 76,4 19,6 4,3 4,3 -17,1 -12,7 - 12,3
74,8 31,9
Integratsiooni SA 6,9 1,2 10,7 10,7 -11,1 -1,9 -0,1 7,3 1,3 6,9 6,9 -7,1 -1,3 -0,1 3,2 1,4
SA Erametsakeskus (ühendatud Keskkonnainvesteeringute Keskus SA-ga alates 2023) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,3 1,2 5,3 5,0 -5,3 -3,5 0,0 1,4 1,2
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1,8 0,2 2,8 2,7 -2,8 -2,2 0,1 1,4 0,1 2,2 2,1 -2,2 -1,6 0,0 1,6 0,1
Jõgeva Haigla SA 3,0 1,9 8,1 0,0 -8,1 0,0 0,0 2,8 1,9 7,3 0,1 -6,9 0,0 0,4 2,4 1,5
Eesti Puuetega Inimeste Fond SA 0,1 0,1 1,5 1,5 -1,5 -1,4 0,0 0,1 0,1 1,2 1,2 -1,2 -1,2 0,0 0,1 0,1
Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) 314,4 183,3 401,3 13,9 -386,3 -0,1 11,8 265,2 180,6 346,3 15,2 -338,5 -0,1 7,3 249,7 164,1
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) 297,3 190,1 379,0 58,2 -336,8 -0,2 40,0 261,2 150,1 305,4 21,3 -295,4 -0,1 9,4 226,9 140,6
Viljandi Haigla SA 50,3 43,9 59,4 18,0 -46,6 0,0 13,1 34,0 30,8 42,3 7,2 -37,6 0,0 4,7 30,3 26,1
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA
8,9 7,9 8,5 0,8 -6,7 0,0 1,9 6,7 6,0 6,2 0,1 -5,7 0,0 0,5 6,1 5,5
132
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 3
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 3
Tulemiaruande näitajad 2023
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 2
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 2
Tulemiaruande näitajad 2022
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 1
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 1
T e
g e
v u
st u
lu d
S h
t o
e tu
se d
v
a li
ts u
ss e
k to
ri st
T e
g e
v u
sk u
lu d
S h
a n
tu d
to
e tu
se d
R ii
g il
e k
u u
lu v
tu
le m
T e
g e
v u
st u
lu d
S h
t o
e tu
se d
v
a li
ts u
ss e
k to
ri st
T e
g e
v u
sk u
lu d
S h
a n
tu d
to
e tu
se d
R ii
g il
e k
u u
lu v
tu
le m
SA Eesti Tervishoiu Pildipank 5,1 4,9 2,2 0,0 -2,5 0,0 -0,3 6,7 5,3 1,7 0,0 -1,2 0,0 0,5 4,9 4,8
SA Koeru Hooldekeskus (üleandmisel KOV- le 2023)
0,6 0,0 2,7 0,3 -2,9 0,0 -0,2 2,7 2,3 3,5 0,4 -3,5 0,0 0,1 2,6 2,3
SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus
2,5 0,3 14,8 13,0 -14,8 -11,0 0,2 8,2 0,2 9,1 7,5 -9,2 -6,4 -0,1 1,6 0,3
Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 21,0 8,5 6,4 1,9 -6,5 -0,8 0,0 18,0 8,9 7,1 2,3 -7,6 -1,8 -0,2 17,8 8,9
SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (grupp) 21,0 8,5 6,4 1,9 -6,5 -0,8 0,0 18,0 8,9 7,1 2,3 -7,6 -1,8 -0,2 17,8 8,9
B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates
mln eurot
Ettevõtja nimetus
O sa
lu se
m ä
ä r
(% )
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 3
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 3
Kasumiaruande näitajad 2023
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 2
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 2
Kasumiaruande näitajad 2022
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 1
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 1
Ä ri
tu lu
d
Ä ri
k u
lu d
R ii
g il
e k
u u
lu v
k
a su
m /
k a
h ju
m
Ä ri
tu lu
d
Ä ri
k u
lu d
R ii
g il
e k
u u
lu v
k
a su
m /
k a
h ju
m
Riigi tütarettevõtjad kokku 13 074,8 7 713,4 4 073,1 -3 949,5 24,5 13 353,7 8 248,0 5 682,9 -3 868,4 1 733,1
10 401,8
6 055,1 Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõtjad kokku 2 080,8 1 341,3 462,9 -376,8 69,1 1 862,4 1 234,8 424,6 -337,0 72,4 1 597,9 1 028,4
Eesti Raudtee AS (valitsussektorisse 2023) 100 489,8 176,1 64,3 -64,6 0,0 417,4 176,1 59,0 -58,7 0,0 374,4 176,1
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (valitsussektorisse 2023
100 9,1 5,8 10,1 -10,2 -0,1 6,9 5,9 9,1 -10,1 -1,0 8,0 6,9
A.L.A.R.A. AS 100 1,5 1,4 8,4 -8,5 -0,1 1,6 1,5 1,4 -1,3 0,1 1,4 1,4
AS Eesti Liinirongid 100 215,0 132,2 59,5 -60,0 -4,3 220,4 136,5 55,8 -56,7 -4,8 214,6 141,3
AS Eesti Varude Keskus 100 392,2 384,9 35,7 -33,4 2,4 323,1 314,4 32,5 -22,2 10,5 164,7 159,0
133
Ettevõtja nimetus
O sa
lu se
m ä
ä r
(% )
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 3
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 3
Kasumiaruande näitajad 2023
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 2
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 2
Kasumiaruande näitajad 2022
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 1
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 1
Ä ri
tu lu
d
Ä ri
k u
lu d
R ii
g il
e k
u u
lu v
k
a su
m /
k a
h ju
m
Ä ri
tu lu
d
Ä ri
k u
lu d
R ii
g il
e k
u u
lu v
k
a su
m /
k a
h ju
m
OÜ Rail Baltic Estonia 100 123,5 94,1 55,7 -23,3 32,3 74,7 61,7 39,6 -11,1 28,5 39,9 30,5
TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS tütarettevõtja)
67,03 100,9 33,5 36,7 -26,9 5,2 107,4 28,3 34,8 -25,8 5,5 108,3 22,7
Riigi Kinnisvara AS 100 695,9 465,2 160,7 -117,4 34,3 658,1 462,0 159,1 -119,3 32,1 636,9 444,1
AS Hoolekandeteenused (grupp) 100 52,9 48,1 31,8 -32,5 -0,6 52,8 48,4 33,3 -31,8 1,5 49,7 46,4 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad kokku 10 994,0 6 372,1 3 610,2 -3 572,7 -44,6 11 491,3 7 013,2 5 258,3 -3 531,4
1 660,7
8 803,9 5 026,7
Riigimetsa Majandamise Keskus 100 3 316,2 3 279,0 572,1 -185,1 378,6 3 008,7 2 983,8 1 568,3 -157,4 1 396,6
1 695,3 1 671,5
Eesti Energia AS (grupp) 100 4 823,0 2 060,1 2 164,5 -2 546,9 -435,3 5 506,2 2 953,1 2 676,9 -2 433,7 189,8 4 384,2 2 318,7
Elering AS 100 1 467,8 414,0 254,8 -226,5 28,0 1 460,9 399,5 398,1 -378,3 17,4 1 182,9 382,1
Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad OÜga)
67,03 606,2 253,2 119,0 -94,4 10,6 621,2 255,4 123,1 -92,3 17,2 629,5 254,8
AS Operail (grupp) 100 67,2 33,3 26,6 -46,0 -19,2 153,2 52,5 60,7 -74,8 -15,7 176,3 68,2
Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 264,4 133,5 72,1 -63,4 8,5 258,3 125,0 63,5 -54,5 8,7 258,3 116,3
Lennuliiklusteeninduse AS 100 34,1 10,6 18,3 -21,0 -3,1 31,7 13,6 16,1 -20,8 -4,9 38,2 18,5
Saarte Liinid AS 100 63,2 27,2 11,3 -9,5 1,7 63,1 25,5 10,4 -9,2 1,2 64,1 24,4
Eesti Post AS (grupp) 100 133,2 60,0 134,5 -134,1 -1,3 123,8 67,7 129,1 -129,3 25,4 141,1 45,0
Eesti Loots AS (likvideerimisel 2023) 100 0,4 0,3 3,4 -4,5 -2,7 15,6 11,5 8,4 -8,4 -0,2 16,4 11,9
Teede Tehnokeskus AS 100 2,5 1,9 3,1 -3,0 0,1 2,3 1,8 2,6 -2,7 -0,2 2,9 2,2
Metrosert AS 100 9,1 8,0 9,0 -5,2 3,9 4,6 4,1 4,3 -3,5 0,8 3,8 3,3
KredEx Krediidikindlustus AS 100 38,3 20,8 1,8 -1,9 1,5 37,7 19,4 2,0 -1,8 -1,4 39,7 21,2
Nordic Aviation Group AS (grupp) 100 64,9 13,0 110,7 -128,7 -18,3 82,9 31,3 91,3 -89,8 1,5 58,8 29,8
Transpordi Varahaldus OÜ 100 69,6 34,7 12,5 -21,3 -10,6 85,6 45,3 8,5 2,8 9,7 78,4 35,6
Eesti Loto AS 100 23,3 13,9 88,1 -73,5 12,4 25,3 15,8 86,6 -69,8 14,3 23,7 15,3
AS Vireen 100 7,2 5,7 2,9 -2,8 0,0 7,3 5,7 2,8 -2,7 0,1 7,8 5,9
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 93,3 1,6 1,5 1,7 -1,6 0,1 1,5 1,3 1,7 -1,6 0,1 1,4 1,3
Eesti Vanglatööstus AS 100 1,8 1,4 3,8 -3,3 0,5 1,4 0,9 3,9 -3,6 0,3 1,1 0,7
134
Ettevõtja nimetus
O sa
lu se
m ä
ä r
(% )
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 3
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 3
Kasumiaruande näitajad 2023
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 2
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 2
Kasumiaruande näitajad 2022
V a
ra d
3 1
.1 2
.2 0
2 1
R ii
g il
e k
u u
lu v
o
m a
k a
p it
a l
3 1
.1 2
.2 0
2 1
Ä ri
tu lu
d
Ä ri
k u
lu d
R ii
g il
e k
u u
lu v
k
a su
m /
k a
h ju
m
Ä ri
tu lu
d
Ä ri
k u
lu d
R ii
g il
e k
u u
lu v
k
a su
m /
k a
h ju
m
Riigi sidusettevõtjad kokku 18,8 7,7 15,2 -13,8 0,6 18,9 7,9 13,9 -12,7 0,5 19,3 8,2
Ökosil AS 35 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5
AS Levira (grupp) 51 17,1 7,2 14,4 -13,0 0,6 17,2 7,4 13,1 -11,9 0,5 17,6 7,7 Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad kokku 2 744,9 83,0 685,2 -699,8 0,5 2 533,3 81,5 145,3 -136,8 3,1 2 079,0 59,3
RB Rail AS (Läti) 33,3 65,2 2,4 24,7 -24,6 -0,1 38,9 2,5 22,7 -22,7 0,1 28,3 2,4
Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) 65 0,4 0,0 0,0 -9,8 0,0 0,3 0,0 0,0 -8,6 0,0 0,3 0,0
Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding Co BV (grupp), Attarat Operation & Maintenance Co BV (Holland, Jordaania) 10 2 655,3 73,9 627,4 -635,2 -1,6 2 472,1 72,6 82,0 -71,5 0,2 2 027,3 50,8
Orica Eesti OÜ 35 14,3 3,8 25,7 -24,0 1,7 15,1 3,7 32,9 -28,0 1,7 13,7 3,5
Eesti Energia AS ebaolulised osalused 0,6 0,1 0,5 0,7 0,6
AS Green Marine 51 9,7 2,2 7,4 -6,2 0,4 6,9 2,1 7,7 -6,0 0,8 5,1 1,6
Post11 OÜ (likvideerimisel) 30 0,0 0,0 0,0 -0,4 3,7 0,4
Baltic RCC OÜ (AS Elering ebaoluline osalus) 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0
Biolaborid OÜ (müüdud 2024) 27,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0
AS Nordic Aviation Group andmed on riigi raamatupidamise aastaaruande lõpetamise ajaks auditeerimata.
135
Lisa a2
Raha ja selle ekvivalendid
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Sularaha 1,0 1,2 2,1 0,1 0,1 0,1
Raha teel 0,9 2,7 2,0 0,2 0,1 0,2
Arvelduskontod pankades 1 351,6 1 811,0 2 310,6 811,6 874,1 1 563,5
Tähtajalised deposiidid pankades
1 011,7 681,5 188,5 616,3 540,8 95,1
Raha kokku 2 365,2 2 496,4 2 503,2 1 428,2 1 415,1 1 658,9
Aruandeperioodil teenitud intressitulu (vt lisa a27) 63,5 2,5 -4,3 33,2 1,0 -4,8
Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõlmatud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid:
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Töötukassa 650,5 609,0 552,6 650,5 609,0 552,6
Tervisekassa 623,6 508,3 355,9 623,6 508,3 355,9
Avaliku sektori aruandes hõlmamata organisatsioonid
21,8 25,7 9,6 21,8 25,7 9,6
Riigi sihtasutused ja äriühingud (konsolideeritud aruandes rida- realt meetodil) 0,0 0,0 0,0 4,3 3,5 0,6
Kokku 1 295,9 1 143,0 918,1 1 300,2 1 146,5 918,7
Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded.
Lisa a3
Finantsinvesteeringud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Võlakirjad kauplemisportfellis 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3
Lühiajalised finantsinvesteeringud kokku
1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3
Sh kajastatud õiglases väärtuses 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 277,4 215,3 210,1 277,4 215,3 210,1
Osalus riskikapitalifondides 352,4 260,4 109,4 324,8 237,7 91,7
Noteerimata aktsiad ja osad 1,4 0,7 0,2 0,0 0,0 0,0
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud
3,6 3,6 0,1 0,0 0,0 0,0
Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku 634,8 480,0 319,8 602,2 453,0 301,8
136
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Sh kajastatud õiglases väärtuses 352,4 260,4 109,4 324,8 237,7 91,7
Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses
282,4 219,6 210,4 277,4 215,3 210,1
Võlakirjadelt teenitud tulu (vt lisa a27)
40,4 -12,0 -3,1 39,2 -10,6 -3,2
Võlakirjade jaotus emiteerija järgi
Eurotsooni riikide valitsused 359,3 408,5 270,6 355,0 406,2 268,0
Krediidiasutused 773,7 1 192,8 182,9 770,0 1 191,9 180,3
Ettevõtjad 8,7 7,8 8,1 0,0 0,0 0,0
Võlakirjad kokku 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3 Noteerimata aktsiate ja osade ning muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad SA Tehnopol (grupp) ja SA Kaitseuuringute Keskus finantsinvesteeringute soetused, sh 2023. a investeeriti 0,7 mln eurot (2022. a 4,0 mln eurot).
Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 5,3 5,3 5,3
Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9
Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9
Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 0,8 0,8 0,8
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 1,0 1,0 1,0
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,1
Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) 204,7 148,8 148,8
Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 8,7 7,6 6,0
Kolme Mere Investeerimisfond 16,0 10,9 7,3
Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku 277,4 215,3 210,1
Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali.
Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A.
Euroopa Stabiliseerimisfondi maksti 2023. a 55,9 mln eurot (2022. a 0 eurot). Kolme Mere Investeerimisfondi investeeriti 2023. a juurde 5,1 mln eurot (2022. a 3,6 mln eurot). IBRD grupile maksti juurde 1,4 mln eurot (2022. a 1,4 mln eurot). Osaluste ümberhindlused moodustasid kokku -0,3 mln eurot (2022. a 0,2 mln eurot).
Osalused riskikapitalifondides
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
SmartCap Venture Capital Fund 175,1 92,2 70,0 175,1 92,2 70,0
SmartCap Green Fund 101,9 99,7 0,0 101,9 99,7 0,0
EstFund 47,8 45,8 21,7 47,8 45,8 21,7
Balti Innovatsioonifond 27,6 22,7 17,7 0,0 0,0 0,0
Osalused riskikapitali- fondides kokku
352,4 260,4 109,4 324,8 237,7 91,7
Riskikapitalifondide aruande- perioodi tulem (vt lisa a27)
-15,0 -2,4 4,7 -15,8 -3,0 0,6
SmartCap Venture Capital Fund investeerib riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid või rahvusvahelistesse riskikapitalifondidesse, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku kapitaliturgu arendada. Fondi paigutati 2023. a juurde 101,9 mln eurot (2022. a 25,0 mln eurot). Fondi 2023. a kahjum oli 19,0 mln eurot (2022. a kahjum 2,8 mln eurot).
137
2022. a moodustas riik fondi SmartCap Green Fund, kandes sinna 100,0 mln eurot. Fondi peamine eesmärk on parandada kapitali kättesaadavust uuenduslike rohetehnoloogiate arendamisel innovaatiliste või teadusmahukate rohetehnoloogia ettevõtete kaudu. Fondi kasum oli 2023. a 2,2 mln eurot (2022. a kahjum 0,3 mln eurot). Rohefond kuulub Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu kasutamise plaani ning selle investeeringu katteks laekus Eestile 2023. a 100 mln eurot, mis on kajastatud 2023. a saadud toetuste tuludes. Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks. Fondi paigutati 2023. a juurde 1,0 mln eurot (2022. a 24,0 mln eurot). Fond teenis 2023. a kasumit 1,0 mln eurot (2022. a kasum 0,1 mln eurot). Konsolideeritud aruandes lisandub Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA investeering Balti Innovatsioonifondi. 2023. a kanti täiendavalt fondi 5,2 mln eurot (2022. a 5,4 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 0,8 mln eurot kasumit (2022. a 0,6 mln eurot). Fondist laekus tagasi 1,1 mln eurot (2022. a 1,0 mln eurot).
Lisa a4
Maksud, lõivud, trahvid
mln eurot
A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Käibemaks 516,6 505,5 462,6 520,9 521,2 482,1
Sh brutosummas 652,1 637,0 597,0 656,4 652,7 616,5
Sh ebatõenäoliselt laekuv -135,5 -131,5 -134,4 -135,5 -131,5 -134,4
Sotsiaalmaks 384,5 364,4 332,5 407,5 384,3 351,2
Sh brutosummas 439,5 415,9 380,5 462,5 435,8 399,2
Sh ebatõenäoliselt laekuv -55,0 -51,5 -48,0 -55,0 -51,5 -48,0
Üksikisiku tulumaks 251,1 242,7 219,7 264,0 253,7 230,0
Sh brutosummas 275,5 264,7 241,6 288,4 275,7 251,9
Sh ebatõenäoliselt laekuv -24,4 -22,0 -21,9 -24,4 -22,0 -21,9
Muud maksud 272,6 232,9 194,2 292,1 237,5 206,8
Sh brutosummas 303,4 265,6 230,6 322,9 270,2 243,2
Sh ebatõenäoliselt laekuv -30,8 -32,7 -36,4 -30,8 -32,7 -36,4 Loodusvarade kasuta- mise ja saastetasud 15,9 16,6 15,7 26,8 31,9 28,0
Sh brutosummas 16,9 17,2 17,2 27,8 32,5 29,5
Sh ebatõenäoliselt laekuv -1,0 -0,6 -1,5 -1,0 -0,6 -1,5
Trahvid 7,2 6,4 5,8 7,2 6,5 5,8
Sh brutosummas 15,5 14,9 15,0 15,5 15,0 15,0
Sh ebatõenäoliselt laekuv -8,3 -8,5 -9,2 -8,3 -8,5 -9,2
Kohtuotsuste alusel välja mõistetud tasud
14,2 14,4 13,9 14,2 14,4 13,9
Sh brutosummas 15,5 15,5 14,8 15,5 15,5 14,8
Sh ebatõenäoliselt laekuv -1,3 -1,1 -0,9 -1,3 -1,1 -0,9
Maksuviivised 5,1 4,6 4,3 5,1 4,6 4,3
Sh brutosummas 46,9 46,6 50,0 46,9 46,6 50,0
Sh ebatõenäoliselt laekuv -41,8 -42,0 -45,7 -41,8 -42,0 -45,7
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded kokku
1 467,2 1 387,5 1 248,7 1 537,8 1 454,1 1 322,1
Sh brutosummas 1 765,3 1 677,4 1 546,7 1 835,9 1 744,0 1 620,1
Sh ebatõenäoliselt laekuv -298,1 -289,9 -298,0 -298,1 -289,9 -298,0
2023. a arvati Maksu- ja Tolliameti poolt lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 24,2 mln eurot (2022. a 31,7 mln eurot) ning maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 5,7 mln eurot (2022. a 8,9 mln eurot).
138
B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Käibemaks 172,8 181,5 165,9 179,9 188,4 171,0
Üksikisiku tulumaks 219,6 206,8 204,4 219,6 206,8 204,4
Muud maksud, lõivud, trahvid 8,5 8,8 7,0 8,5 8,9 7,0
Ettemaksukontode jäägid 257,5 303,1 245,5 269,9 312,5 256,2
Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed kokku 658,4 700,2 622,8 677,9 716,6 638,6
C. Maksude, lõivude, trahvide kohustised
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Käibemaks 16,0 13,1 11,3 0,0 0,0 0,0
Sotsiaalmaks 175,9 163,6 153,4 175,1 163,0 152,9
Üksikisiku tulumaks 163,3 153,1 141,0 162,8 152,7 140,4
Töötuskindlustusmaksed 27,2 25,4 23,0 27,2 25,4 23,0
Kogumispensioni maksed 61,8 57,6 54,2 61,8 57,6 54,2
Muud maksud 14,7 19,1 21,0 11,5 16,2 17,9
Keskkonnatasud ja lõivud 4,1 3,6 3,8 4,0 3,6 3,8
Maksude, lõivude, trahvide kohustised kokku 463,0 435,5 407,7 442,4 418,5 392,2
Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud. Konsolideeritud aruandes lisanduvad välismaal tegutsevate tegevuskohtade maksukohustised teistele riikidele.
Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Tervisekassale, üksikisiku tulumaks ja maamaks kohalikele omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapitalile, loodusvarade kasutamise tasud kohalikele omavalitsustele.
Väljapoole avalikku sektorit antakse kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustus- fondidele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile.
139
D. Tulud ja kulud
Tulud Kulud tulude edasiandmisest
Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks
arvamisest
Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 427,4 11 641,2 12 582,9 11 773,0 -4 415,9 -4 055,3 -4 415,9 -4 055,3 -32,1 -28,9 -32,1 -28,9
Maksud kaupadelt ja teenustelt 4 167,3 4 023,4 4 260,2 4 109,4 -47,5 -45,4 -47,5 -45,4 -13,8 -12,8 -13,8 -12,8
Käibemaks 3 123,1 3 001,4 3 190,4 3 061,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -14,2 -12,3 -14,2 -12,3
Kütuseaktsiis 490,3 497,1 493,3 500,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Alkoholiaktsiis 262,4 241,4 262,4 241,4 -18,0 -17,0 -18,0 -17,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tubakaaktsiis 251,4 245,4 251,4 245,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 -0,5 0,4 -0,5
Elektriaktsiis 0,9 0,9 7,7 7,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Pakendiaktsiis 0,2 0,3 0,2 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tallinna reklaamimaks 6,3 6,3 6,3 6,3 -6,3 -6,3 -6,3 -6,3 0,0 0,0 0,0 0,0
Hasartmängumaks 32,7 30,6 48,5 46,2 -23,2 -22,1 -23,2 -22,1 0,0 0,0 0,0 0,0
Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- maksed
5 071,9 4 582,5 5 071,9 4 582,5 -2 580,6 -2 348,1 -2 580,6 -2 348,1 -10,8 -10,5 -10,8 -10,5
Sotsiaalmaks 4 607,2 4 156,2 4 607,2 4 156,2 -2 116,6 -1 922,2 -2 116,6 -1 922,2 -10,2 -10,0 -10,2 -10,0
Sh pensionikindlustuseks 2 796,0 2 518,7 2 796,0 2 518,7 -309,4 -288,6 -309,4 -288,6 -6,2 -6,1 -6,2 -6,1
Sh ravikindlustuseks 1 811,2 1 637,5 1 811,2 1 637,5 -1 807,2 -1 633,6 -1 807,2 -1 633,6 -4,0 -3,9 -4,0 -3,9
Töötuskindlustusmaksed 293,0 264,0 293,0 264,0 -292,4 -263,5 -292,4 -263,5 -0,5 -0,5 -0,5 -0,5
Kogumispensioni maksed 171,7 162,3 171,7 162,3 -171,6 -162,4 -171,6 -162,4 -0,1 0,0 -0,1 0,0
Tulumaks 3 094,3 2 898,2 3 148,0 2 935,2 -1 698,7 -1 537,9 -1 698,7 -1 537,9 -7,4 -5,5 -7,4 -5,5
Füüsilise isiku tulumaks 2 388,3 2 308,5 2 388,3 2 308,5 -1 698,7 -1 537,9 -1 698,7 -1 537,9 -5,2 -3,4 -5,2 -3,4
Juriidilise isiku tulumaks 706,0 589,7 759,7 626,7 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,2 -2,1 -2,2 -2,1
Omandimaksud 53,3 53,1 62,2 61,9 -59,1 -58,9 -59,1 -58,9 -0,1 -0,1 -0,1 -0,1
Maamaks 48,4 48,0 57,3 56,8 -59,1 -58,9 -59,1 -58,9 -0,1 -0,1 -0,1 -0,1
Raskeveokimaks 4,9 5,1 4,9 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Maksud väliskaubanduselt 40,6 84,0 40,6 84,0 -30,0 -65,0 -30,0 -65,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tollimaks 40,6 84,0 40,6 84,0 -30,0 -65,0 -30,0 -65,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Maksuviivised (vt lisa a22) 19,1 16,3 19,1 16,3 0,0 0,0 0,0 0,0 -5,2 -4,9 -5,2 -4,9
Riigilõivud (vt lisa a21) 86,5 91,3 87,0 91,7 -1,5 -1,6 -1,5 -1,6 0,0 0,0 0,0 0,0
Registritoimingutelt 47,9 49,3 48,1 49,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
140
Tulud Kulud tulude edasiandmisest
Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks
arvamisest
Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022
Isikut tõendavate dokumentide ja kodakondsusseaduse alusel 12,7 14,0 12,7 14,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Kohtuasjade toimingutelt 10,6 10,6 10,6 10,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Muud riigilõivud 15,3 17,4 15,6 17,6 -1,5 -1,6 -1,5 -1,6 0,0 0,0 0,0 0,0
Trahvid ja muud varalised karistused (vt lisa a22)
27,7 32,9 25,0 23,9 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,3 -1,0 -1,3 -1,0
Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised (vt lisa a22)
22,7 23,9 34,2 41,2 -0,4 -0,5 -0,4 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0
Loodusressursside kasutamise tasud (vt lisa a22)
40,4 54,2 69,7 110,2 -14,4 -15,4 -14,4 -15,4 -0,4 0,9 -0,4 0,9
Teekasutustasud (vt lisa a22) 21,0 21,5 21,0 21,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Järelevalvetasud (vt lisa a22) 1,3 1,1 3,5 2,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a22)
0,0 0,1 0,7 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Sunnirahad ja kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded (vt lisa a22)
10,5 9,5 10,5 9,5 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,5 -0,3 -0,5 -0,3
Maksud, lõivud, trahvid kokku 12 656,6 11 892,0 12 853,6 12 090,1 -4 432,2 -4 072,8 -4 432,2 -4 072,8 -39,5 -34,2 -39,5 -34,2
141
Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Käibemaks 357,8 322,9 290,5 262,7
Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised 11,5 17,3 0,0 0,0
Loodusressursside kasutamise tasud 29,3 56,0 0,0 0,0
Juriidilise isiku tulumaks 53,7 37,0 0,0 0,0
Maamaks 10,7 10,9 1,9 2,1
Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud 29,3 27,9 0,2 0,2
Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku 492,3 472,0 292,6 265,0
Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral on vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütusemüüjate kaudu, kes ei kajasta seda oma müügiarvetel.
Lisa a5
Muud nõuded ja ettemaksed
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 2066,4 1676,8 1294,7 1 347,3 1 034,0 1 228,5
Nõuded ostjate vastu 435,6 504,6 403,7 23,0 22,4 10,9
Sh brutosummas 445,3 516,0 408,4 23,3 22,7 11,1
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -9,7 -11,4 -4,7 -0,3 -0,3 -0,2
Intressinõuded 22,8 9,4 2,4 17,0 7,3 1,1
Muud viitlaekumised 29,1 33,0 49,8 0,4 0,5 0,1
Laenunõuded (vt lisa a6 ) 72,8 73,2 35,1 9,3 8,4 8,6
Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa a19 A)
882,8 716,8 530,0 879,8 716,3 523,2
Muud nõuded 33,3 40,8 21,9 16,1 10,2 9,1
Tagatisdeposiidid 187,4 46,2 33,2 0,7 0,9 0,8
Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed ja tagasinõuded 29,8 11,3 5,1 0,4 0,3 0,2
Sihtfinantseerimise ettemaksed (vt lisa a19 B)
130,8 142,6 156,1 176,8 197,9 184,8
Tagasinõuded sihtotstarbelistest fondidest
0,0 0,0 0,0 5,6 0,0 450,7
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 242,0 98,9 57,4 218,2 69,8 39,0
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 795,7 941,4 925,1 1 040,9 1 193,2 1 089,2
Laenunõuded (vt lisa a6 ) 689,5 815,9 865,3 515,6 530,6 519,3
Intressinõuded (vt lisa a6) 34,1 30,3 39,5 34,1 30,3 39,5
Sihtotstarbelised fondid 0,0 0,0 0,0 359,3 472,2 462,6
Nõuded ostjate vastu 0,5 0,4 0,2 0,4 0,4 0,2
Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa a19 A)
6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0
Muud nõuded 16,2 9,6 10,1 0,9 0,8 0,9
Sihtfinantseerimise ettemaksed (vt lisa a19 B)
0,0 0,0 0,0 23,8 22,0 8,4
142
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 49,4 79,2 4,0 100,8 130,9 52,3
Nõuded ja ettemaksed kokku 2 862,1 2 618,2 2 219,8 2 388,2 2 227,2 2 317,7
Konsolideeritud ja konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurenemisega summas 0,1 mln eurot (2022. a suurenemine 0,6 mln eurot). Pikaajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad kaitseotstarbelised ettemaksed 44,6 mln eurot (31.12.2022 seisuga 76,5 mln eurot) ning lühiajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad need 198,9 mln eurot (31.12.2022 seisuga 54,7 mln eurot). Sihtotstarbelisi fonde haldab riik valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtja kaudu ettevõtlusele ja elamistingimuste parandamise eesmärgil korteriühistutele laenude andmiseks ja laenude käendamiseks. 2023. a tehti fondidesse täiendavaid sissemakseid 25,1 mln eurot (2022. a 25,1 mln eurot). Tagasi laekus 143,6 mln eurot (2022. a 28,4 mln eurot). Lühiajalistesse nõuetesse klassifitseeriti ümber 5,6 mln eurot.
Sihtotstarbelised fondid
Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid 217,6 313,9 300,0
ASi Kredex Krediidikindlustus poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 15,0 14,8 14,8
Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 126,7 143,5 147,8
Sihtotstarbelised fondid kokku 359,3 472,2 462,6
Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27)
Konsolideerimata
2023 2022
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid 8,7 9,3
AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 0,4 0,0
Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 1,9 3,6
Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 11,0 12,9
Konsolideerimata rahavoogude aruandes on investeeringud sihtotstarbelistesse fondidesse kajastatud investeerimis- tegevuse rahavoogudes koos muude finantsinvesteeringute liikumistega.
Lisa a6
Antud laenud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
L ü
h ia
ja li
n e
o
sa
P ik
a a
ja li
n e
o
sa
K o
k k
u
L ü
h ia
ja li
n e
o
sa
P ik
a a
ja li
n e
o
sa
K o
k k
u
Jääk seisuga 31.12.2021 35,1 865,3 900,4 8,6 519,3 527,9
Sh brutosummas 43,4 995,9 1 039,3 9,1 574,0 583,1
Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -16,9 -16,9 0,0 -16,9 -16,9
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,3 -113,7 -122,0 -0,5 -37,8 -38,3
143
Konsolideeritud Konsolideerimata
L ü
h ia
ja li
n e
o
sa
P ik
a a
ja li
n e
o
sa
K o
k k
u
L ü
h ia
ja li
n e
o
sa
P ik
a a
ja li
n e
o
sa
K o
k k
u
Laenude liikumine 2022. a 38,1 -49,4 -11,3 -0,2 11,3 11,1
Antud laene 0,1 34,1 34,2 0,0 20,1 20,1
Tagasi laekunud -44,4 -9,5 -53,9 -8,7 -7,8 -16,5
Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -1,9 8,3 6,4 0,1 5,4 5,5
Suurenemine intresside arvestusest 0,0 2,0 2,0 0,0 2,0 2,0
Ümberklassifitseerimine 84,3 -84,3 0,0 8,4 -8,4 0,0
Jääk seisuga 31.12.2022 73,2 815,9 889,1 8,4 530,6 539,0
Sh brutosummas 81,3 905,4 986,7 8,8 546,2 555,0
Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -14,9 -14,9 0,0 -14,9 -14,9
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,1 -74,6 -82,7 -0,4 -0,7 -1,1
Laenude liikumine 2023. a -0,4 -126,4 -126,8 0,9 -15,0 -14,1
Antud laene 9,0 24,8 33,8 0,1 0,0 0,1
Tagasi laekunud -153,1 -2,0 -155,1 -9,1 -2,2 -11,3
Laenukohustistega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -4,8 0,0 -4,8 -4,8
Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -3,7 1,3 -2,4 0,0 0,2 0,2
Suurenemine intresside arvestusest 0,0 1,7 1,7 0,0 1,7 1,7
Ümberklassifitseerimine 147,4 -147,4 0,0 9,9 -9,9 0,0
Jääk seisuga 31.12.2023 72,8 689,5 762,3 9,3 515,6 524,9
Sh brutosummas 82,5 777,2 859,7 9,7 529,5 539,2
Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -13,2 -13,2 0,0 -13,3 -13,3
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -9,7 -74,5 -84,2 -0,4 -0,6 -1,0
Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded:
1) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 447,1 mln eurot (2022. a lõpul 451,9 mln eurot) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt lisa a5) ja intressivõlad (vt lisa a15) 34,1 mln eurot (2022. a lõpul 30,3 mln eurot); 2) maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksunõuded, mis on tagatud samadele maadele seatud hüpoteekidega, kokku summas 26,8 mln eurot (2022. a lõpul 29,4 mln eurot); 3) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,1 mln eurot (2022. a lõpul seisuga 0,1 mln eurot). Õppelaenude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustusena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel pöörduda nõueteks riigi vastu; 4) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 48,5 mln eurot (2022. a lõpul 54,0 mln eurot) kohalike omavalitsuste üksuste veemajanduse projektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks; 5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ettevõtlusele edasilaenamiseks 2,3 mln eurot (2022. a lõpul 3,6 mln eurot); 2021. a kajastus riigi laenunõuetes veel laen ASile Estonian Air (pankrotis) summas 37,3 mln eurot, mis oli hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks. 2022. a kanti laenunõue bilansist välja seoses pankrotimenetluse lõppemisega. Pankrotipesast laekus 2022. a riigile tagasi 5,4 mln eurot (vt ka lisa a20 B). Riigi (konsolideeritud) suuremad laenunõuded lisaks eespool punktides 1 kuni 3 esitatud riigi (konsolideerimata) laenunõuetele: 6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA laenunõuded 95,5 mln eurot (2022. a lõpul 204,0 mln eurot); 7) Maaelu Edendamise SA laenunõuded 133,8 mln eurot (2022. a lõpul 143,0 mln eurot); 8) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenunõuded 50,3 mln eurot (2022. a lõpul 57,0 mln eurot).
144
Lisa a7
Varud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Mobilisatsioonivarud 1,6 1,6 1,3 1,6 1,6 1,3
Riigi tegevusvarud hädaolukorraks 161,4 137,8 1,0 1,8 0,6 0,6
Vedelkütuse varud 171,0 167,8 148,0 0,0 0,0 0,0
Muud tooraine ja materjali varud 134,5 170,9 126,8 32,3 36,0 28,5
Lõpetamata toodang 78,3 45,2 44,6 0,0 0,0 0,0
Valmistoodang 40,0 49,1 33,1 2,2 1,8 1,4
Ostetud kaubad müügiks 40,2 54,3 4,3 0,0 0,0 0,0
Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 32,9 86,4 6,6 0,0 0,0 0,0
Ettemaksed varude eest 0,7 1,3 1,7 0,0 0,0 1,5
Varud kokku 660,6 714,4 367,4 37,9 40,0 33,3
Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel ASi Eesti Varude Keskus poolt hoitavad riigi strateegilised varud. Riigi tegevusvarudes hädaolukorraks sisalduvad ASi Eesti Varude Keskus poolt soetatud maagaasivarud summas 156,8 mln eurot (2022. a lõpul 133,6 mln eurot).
Varude allahindluse kulu ja selle tühistamine on kajastatud muudes kuludes (vt lisa a26).
2023. a andis riik Tervisekassale üle vaktsiine summas 4,4 mln eurot (kajastatud otse netovarade liikumisena) (2022. a 28,0 mln eurot).
Konsolideeritud aruandes on 2022. a 40,3 mln eurot ümber tõstetud muude tooraine ja materjalide varude kirjelt müügiks ostetud kaupade kirjele lähtudes Eesti Energia grupi laovarude kirjete korrigeerimisest (peamiselt gaasivaru). Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 2023 2022
Jääk perioodi alguses 86,4 6,6
Ümber klassifitseeritud
Materiaalne põhivara 22,0 83,1
Kinnisvarainvesteeringud 0,9 2,3
Immateriaalne põhivara 1,0 0,0
Varud 1,0 0,9
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1,2 1,1
Raha 0,0 0,5
Müüdud jääkväärtuses -79,2 -7,6
Alla hinnatud -0,4 -0,5
Jääk perioodi lõpus 32,9 86,4
Ümber klassifitseeritud müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised (vt lisa a15)
Laenukohustised 4,3 51,8
Võlad tarnijatele ja muud võlad 4,9 2,2
Kokku müügiootel varadega seotud kohustised 9,2 54,0
Ümberklassifitseerimisi tegid 2023. a Eesti Energia grupp (16,1 mln eurot seoses kahe kaugkütteäri müügitehinguga), AS Operail (6,3 mln eurot) ja Riigi Kinnisvara AS (3,7 mln eurot). 2022. a klassifitseeris AS Operail (grupp) ümber varad müügiootel varadeks 74,9 mln euro väärtuses seoses 2023. a alguses toimunud renditud vagunite müügiga. Lisaks varadele müüdi nendega seotud kohustised summas 54,0 mln eurot.
145
Lisa a8
Osalused sihtasutustes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1.
2023. a andis riik kohalikule omavalitsusele üle SA Koeru Hooldekeskus (kajastatud ühtlasi otse riigi netovarade vähenemisena summas 2,2 mln eurot). Üleandmisel vähenesid riigi (konsolideeritud) materiaalsed põhivarad 1,8 mln eurot ja rahalised vahendid 0,5 mln eurot, 0,1 mln euro eest anti üle lühiajalisi kohustisi. 2023. a konsolideeriti esmakordselt Eesti Interneti SA, kes varem oli loetud sidusüksuseks. Algsel konsolideerimisel lisandus riigi netovaradesse 1,4 mln eurot, raha lisandus 1,7 mln eurot ja kohustisi 0,3 mln eurot.
B. Konsolideerimata aruanne
Valitsussektorisse
kuuluvad Valitsussektorisse
mittekuuluvad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 433,4 8,3 441,7
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -10,9 0,0 -10,9
Jääk seisuga 31.12.2022 422,5 8,3 430,8
Rahalised sissemaksed 100,8 0,0 100,8
Mitterahalised väljamaksed -2,2 0,0 -2,2
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -5,3 0,0 -5,3
Jääk seisuga 31.12.2023 515,8 8,3 524,1
2023. a liikumised:
Rahaline sissemakse summas 100,8 mln eurot tehti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Mitterahalise väljamaksena kajastub SA Koeru Hooldekeskus osaluse üleandmine kohalikule omavalitusele summas 2,2 mln eurot (kajastatud ühtlasi otse netovarade vähenemisena).
Lisa a9
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2.
2023. a müüs Eesti Energia grupp kaks tütarettevõtet tegevuskohaga Lätis. Müügist arvestati tulu oli 33,4 mln eurot, millest jäi laekumata 1,4 mln eurot, kasum müügist 0,9 mln eurot. 2023. a tütarettevõtjate müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara:
Varad Kohustised ja netovara
Raha 1,5
Nõuded 4,2
Varud 12,2
Materiaalne põhivara 18,1
Võlad tarnijatele ja muud võlad 3,5
Netovara 32,5
Kokku 36,0 36,0
Tallinna Sadam AS maksis vähemusosalusele dividende 6,3 mln eurot (2022. a 8,4 mln eurot) ja Eesti Energia grupp 12,9 mln eurot (2022. a 9,1 mln eurot).
2022. a müüs AS Eesti Post tütarettevõtja AS Maksekeskus müügihinnaga 30,1 mln eurot, kasum müügist 27,0 mln eurot. Müügihetkel oli ASil Maksekeskus käibevara 5,6 mln euro eest, sh raha 5,4 mln eurot, immateriaalset põhivara 1,4 mln eurot ja kohustisi 1,8 mln eurot. Bilansist eemaldatud vähemusosa moodustas 2,1 mln eurot.
146
Sidusettevõtjad
2023 2022
Jääk aasta alguses 89,4 67,5
Saadud dividendid -2,7 -2,6
Müüdud müügihinnas 0,0 -0,7
Kasum müügist 0,0 0,6
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) 1,2 2,9
Rahalised sissemaksed 3,3 14,1
Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest -0,5 7,6
Jääk aasta lõpus 90,7 89,4
2023. a ja 2022. a tehtud rahalised sissemaksed tegi Eesti Energia AS Enefit Jordan B.V. kontserni. 2022. a müüs Eesti Energia AS eraldiseisvalt ebaolulise sidusettevõtja, müügist laekus 0,7 mln eurot, kasum müügist 0,6 mln eurot kasumit.
B. Konsolideerimata aruanne
Valitsussektorisse kuuluvad
tütarettevõtjad
Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad
Sidus- ettevõtjad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 498,5 3 664,8 6,6 4 169,9
Rahalised sissemaksed 148,0 0,0 0,0 148,0
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 19,7 0,3 0,0 20,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 0,0 152,1 0,0 152,1
Jääk seisuga 31.12.2022 666,2 3 817,2 6,6 4 490,0
Ümberklassifitseerimine 175,6 -175,6 0,0 0,0
Rahalised sissemaksed 68,0 0,0 0,0 68,0
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,2 -4,9 0,0 -3,7
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 0,0 -39,9 0,0 -39,9
Jääk seisuga 31.12.2023 911,0 3 596,8 6,6 4 514,4
Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta
2023. a klassifitseeriti valitsussektorisse kuuluvateks ettevõtjateks AS Eesti Raudtee ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Rahaline sissemakse summas 68,0 mln eurot tehti ASile Eesti Varude Keskus. Mitterahalised sissemaksed tehti ASile Riigi Kinnisvara 0,9 mln euro ja ASile Hoolekandeteenused 0,3 mln euro väärtuses. 2022. a tegi riik rahalised sissemaksed ASile Eesti Varude Keskus summas 145,0 mln eurot ja OÜle Rail Baltic Estonia summas 3,0 mln eurot. Materiaalse põhivaraga tehti sissemakseid Riigi Kinnisvara ASile 19,6 mln euro eest ja ASile Hoolekandeteenused 0,5 mln euro eest. Riigi Kinnisvara AS tegi riigile materiaalse põhivara väljamakseid 0,4 mln euro eest.
Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta
AS Eesti Loots likvideeriti. Tema tegevuse koos varade ja kohustistega võttis üle riigiasutus Riigilaevastik. Riigi konsolideerimata aruandes vähenes osalus 8,5 mln euro võrra. Sellest moodustasid materiaalne põhivara 8,6 mln eurot, varud 0,1 mln eurot ja kohustised 0,2 mln eurot. Riigimetsa Majandamise Keskusega tehti sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 3,7 mln eurot. AS Eesti Post maksis dividende margikoguga bilansilise väärtusega 0,1 mln euro väärtuses. Margikogu õiglast väärtust ei hinnatud. Summa on kajastatud otse osaluste vähenemise ja materiaalse põhivara suurenemisena. Suurimad osaluste allahindlused: AS Operail -19,2 mln eurot, AS Nordic Aviation Group -18,3 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -3,1 mln eurot. 2022. a tehti Riigimetsa Majandamise Keskusega sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 0,2 mln eurot.
147
Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õiglase väärtuse muutusega 171,3 mln eurot, AS Operail -15,8 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -4,9 mln eurot, AS Nordic Aviation Group 1,5 mln eurot. Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt
Dividendide maksja 2023 2022
AS Tallinna Sadam 12,9 17,1
Riigimetsa Majandamise Keskus 75,0 73,7
Eesti Energia AS 68,9 46,6
AS Elering 13,5 0,0
AS Eesti Loto 14,3 13,9
AS Eesti Post 6,2 2,8
Muud tütarettevõtjad 0,1 0,9
Riigi Kinnisvara AS (valitsussektor) 32,1 34,8
AS Levira (sidusettevõtja) 0,8 0,8
Kokku dividenditulu (vt lisa a27) 223,8 190,6
Lisa a10
Kinnisvarainvesteeringud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Jääk perioodi alguses 83,2 85,3 37,0 37,1
Soetusmaksumus 112,6 113,1 40,0 40,7
Kogunenud kulum -29,4 -27,8 -3,0 -3,6
Liikumised aruandeperioodil 15,1 -2,1 -0,1 -0,1
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -2,4 -2,4 -0,1 -0,1
Müük müügihinnas -0,2 -4,4 -0,1 -0,1
Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) 0,2 4,3 0,1 0,1
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 1,4 0,2 0,0 0,0
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 -0,4 0,0
Vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega 0,0 0,0 0,0 0,0
Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega 16,1 0,2 0,4 0,0
Jääk perioodi lõpus 98,3 83,2 36,9 37,0
Soetusmaksumus 128,1 112,6 37,8 40,0
Kogunenud kulum -29,8 -29,4 -0,9 -3,0
Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus 68,5 66,3 31,3 29,1
Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus 8,5 8,8 0,0 0,0
Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 19,9 19,0 7,1 6,3
Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -1,3 -1,2 -0,1 -0,2
Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D.
148
Lisa a11
Materiaalne põhivara
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Maa
Hooned ja rajati-
sed
Kaitse- otstarbe-
line põhivara
Masinad ja
seadmed
Muu põhi- vara
Lõpeta- mata
tööd ja ette-
maksed Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 855, 9
5 303,7 329,5 3 052,5 117,6 658,9 10 318,1 Soetusmaksumus 855,
9 8 722,1 805,6 5 753,4 210,3 658,9 17 006,2
Kogunenud kulum 0,0 -3 418,4 -476,1 -2 700,9 -92,7 0,0 -6 688,1
Kokku liikumised 2022 17,9 145,8 48,4 -136,9 -0,4 410,3 485,1
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 17,4 8,7 5,0 100,1 5,4 1 096,0 1 232,6
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,1 -339,0 -50,2 -265,6 -12,5 -2,9 -670,3
Müük müügihinnas -49,5 -6,3 0,0 -7,1 0,0 0,0 -62,9
Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 47,0 5,1 0,0 2,7 0,0 0,0 54,8
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,1 0,4 4,7 5,7 0,2 0,0 11,1
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,4 -0,5 -1,5 -0,5 -0,1 -0,5 -3,5
Ümberklassifitseerimine 0,2 477,4 90,4 27,8 6,6 -682,6 -80,2
Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne)
3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 3,5
Jääk seisuga 31.12.2022 873, 8
5 449,5 377,9 2 915,6 117,2 1 069,2 10 803,2 Soetusmaksumus 873,
8 9 052,4 887,9 5 768,6 216,6 1 069,2 17 868,5
Kogunenud kulum 0,0 -3 602,9 -510,0 -2 853,0 -99,4 0,0 -7 065,3
Keskmine kulumi norm 4% 6% 5% 6%
Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara jääkmaksumus
0,0 4,0 0,0 112,3 0,1 0,0 116,4
Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus
171, 2
36,2 0,0 4,9 0,2 0,0 212,5
Laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus
0,5 62,4 0,0 54,3 0,0 0,0 117,2
Kokku liikumised 2023 -0,1 256,7 59,8 -401,0 1,2 631,5 548,1
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 20,8 56,4 4,6 142,5 6,7 1 726,7 1 957,7
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,1 -493,8 -68,8 -783,6 -15,8 -7,6 -1 369,7
Müük müügihinnas -34,3 0,0 0,0 -2,2 0,0 0,0 -36,5
Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 26,3 0,0 0,0 1,4 0,0 0,0 27,7
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 6,9 11,6 8,4 0,0 0,0 26,9
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -0,9 -1,2 -0,1 0,0 0,0 -2,4
Vähenemine valitseva mõju kadumisest -0,1 0,0 0,0 -17,7 -0,1 -0,4 -18,3
Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 0,0 0,7 0,0 0,5 1,1
Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed
0,0 -1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,8
Ümberklassifitseerimine -14,0 689,7 113,6 249,6 10,4 -1 087,8 -38,5
Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne)
1,6 0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 1,9
Jääk seisuga 31.12.2023 873, 7
5 706,2 437,7 2 514,6 118,4 1 700,7 11 351,3 Soetusmaksumus 873,
7 9 673,2 1 001,3 5 919,7 214,5 1 700,7 19 383,1
Kogunenud kulum -3 967,0 -563,6 -3 405,1 -96,1 -8 031,8
Keskmine kulumi norm 5% 7% 13% 7%
Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara jääkmaksumus
0,0 11,3 0,0 112,1 0,0 0,0 123,4
Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus
168, 3
22,8 0,0 10,3 0,1 0,0 201,5
149
Maa
Hooned ja rajati-
sed
Kaitse- otstarbe-
line põhivara
Masinad ja
seadmed
Muu põhi- vara
Lõpeta- mata
tööd ja ette-
maksed Kokku
Laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus
0,5 93,6 0,0 43,9 0,0 0,0 138,0
B. Konsolideerimata aruanne
Maa
Hooned ja rajati-
sed
Kaitse- otstarbe-
line põhivara
Masinad ja
seadmed
Muu põhi- vara
Lõpeta mata
tööd ja ettemak
sed Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 195, 1
2 289,4 329,5 210,4 25,9 283,7 3 334,0
Soetusmaksumus 195, 1
3 750,1 805,6 588,9 65,1 283,7 5 688,5
Kogunenud kulum 0,0 -1 460,7 -476,1 -378,5 -39,2 0,0 -2 354,5
Kokku liikumised 2022 8,1 97,2 48,4 11,4 3,1 -30,7 137,5
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 9,1 4,1 5,0 39,9 2,3 362,1 422,5
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -177,1 -50,2 -38,6 -4,0 -2,1 -272,0
Müük müügihinnas -49,7 -4,5 0,0 -0,6 0,0 0,0 -54,8
Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 47,5 4,1 0,0 0,5 0,0 0,0 52,1
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 0,4 4,7 5,6 0,2 0,0 10,9
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,4 -0,5 -1,5 -0,5 -0,1 -0,5 -3,5
Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed
-1,4 -18,2 0,0 -0,4 0,0 0,0 -20,0
Ümberklassifitseerimine 0,0 288,9 90,4 5,3 4,7 -390,2 -0,9
Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne)
3,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 3,2
Jääk seisuga 31.12.2022 203, 2
2 386,6 377,9 221,8 29,0 253,0 3 471,5
Soetusmaksumus 203, 2
3 903,4 887,9 621,1 69,1 253,0 5 937,7
Kogunenud kulum 0,0 -1 516,8 -510,0 -399,3 -40,1 -2 466,2
Keskmine kulumi norm 5% 6% 6% 6%
Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara jääkmaksumus
0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1
Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus
0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7
Kokku liikumised 2023 4,7 128,5 59,8 -15,7 0,6 193,8 371,7
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 15,5 1,9 4,6 38,8 3,7 596,5 661,0
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -187,1 -68,8 -45,8 -6,7 0,0 -308,4
Müük müügihinnas -34,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -34,3
Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 26,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 26,3
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 6,3 11,6 6,1 0,0 0,0 24,0
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -0,9 -1,2 -0,4 0,0 0,0 -2,8
Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed
-4,3 0,8 0,0 7,7 0,1 0,0 4,3
Ümberklassifitseerimine 0,1 307,5 113,6 -22,2 3,5 -402,7 -0,2
Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne)
1,7 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 1,8
Jääk seisuga 31.12.2023 207, 9
2 515,1 437,7 206,1 29,6 446,8 3 843,2
Soetusmaksumus 207, 9
4 132,8 1 001,3 570,8 64,7 446,8 6 424,3
Kogunenud kulum -1 617,7 -563,6 -364,7 -35,1 -2 581,1
Keskmine kulumi norm 5% 7% 8% 10%
Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus
0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7
150
Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 24,0 mln euro eest (2022. aastal 10,4 mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 127 mln euro väärtuses (2022. aastal 1,7 mln eurot).
Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D.
Lisa a12
Immateriaalne vara
mln eurot
A. Immateriaalne põhivara
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Jääk perioodi alguses 333,2 305,9 180,3 150,4
Soetusmaksumus 770,3 695,5 468,5 406,2
Kogunenud kulum -437,1 -389,6 -288,2 -255,8
Kokku liikumised 52,3 27,3 35,6 29,9
Soetused ja parendused (vt lisa a13) 132,0 101,5 84,4 69,3
Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -77,2 -66,3 -48,5 -40,1
Müüdud müügihinnas 0,0 -0,1 0,0 0,0
Ümberklassifitseerimine -1,7 -7,5 -0,3 0,7
Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,8 1,1 0,0 0,0
Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja kadumisega 0,0 -1,4 0,0 0,0
Jääk perioodi lõpus 385,5 333,2 215,9 180,3
Soetusmaksumus 872,3 770,3 538,6 468,5
Kogunenud kulum -486,8 -437,1 -322,7 -288,2
Keskmine kulumi norm 9,4% 9,0% 9,6% 9,2%
Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele peamiselt arvutitarkvara.
Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS lepingulised õigused summas 22,1 mln eurot (2022. a lõpul 23,2 mln eurot). Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtusi kokku summas 24,7 mln eurot (2022. a lõpul 26,6 mln eurot). Tütarettevõtjad, kes koostavad oma aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) alusel, ei ole firmaväärtusi amortiseeritud.
B. Immateriaalne käibevara
Konsolideeritud
2023 2022
Jääk perioodi alguses 444,1 208,6
Soetused 213,6 443,6
Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 C) -429,0 -193,2
Müüdud ja loovutatud -13,3 -14,5
Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,1 -0,4
Jääk perioodi lõpus 216,5 444,1
Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja päritolu- sertifikaadid.
151
Lisa a13
Investeeringud tegevusalade lõikes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
K
in n
is v
a ra
- in
v e
st e
e ri
n g
u d
M a
a
H o
o n
e d
j a
r a
ja ti
se d
In fo
- ja
k
o m
m u
n ik
a ts
io o
n i-
te h
n ik
a
M a
si n
a d
j a
s e
a d
m e
d
M u
u m
a te
ri a
a ln
e
p õ
h iv
a ra
L õ
p e
ta m
a ta
e h
it u
s ja
e
tt e
m a
k se
d
Im m
a te
ri a
a ln
e
p õ
h iv
a ra
K o
k k
u
2022. a (vt lisa a10, a11, a12) 0,2 17,4 8,7 31,2 68,9 10,4 1 096,0 101,5 1 334,3
Kütus ja energia 0,0 6,7 0,7 2,1 4,4 0,2 497,2 14,2 525,5
Transport 0,1 8,0 0,9 0,7 22,1 1,2 248,8 6,4 288,2
Riigikaitse 0,0 1,0 0,6 1,0 1,4 5,1 110,5 1,4 121,0
Tervishoid 0,1 0,0 0,6 0,6 17,2 0,4 63,2 4,7 86,8
Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,0 12,4 0,4 0,2 49,5 22,3 84,8
Haridus 0,0 0,2 2,0 0,9 0,9 0,5 59,3 2,6 66,4
Põllu- ja metsamajandus 0,0 1,5 0,0 0,2 0,6 0,4 22,6 5,0 30,3
Muu majandus 0,0 0,0 2,5 5,4 13,4 0,5 12,4 15,1 49,3
Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,5 5,5 6,9 1,4 12,9 17,1 44,3
Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 2,2 0,1 0,0 7,5 11,4 21,3
Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,2 0,1 0,3 0,5 10,6 1,1 12,8
Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,6 0,1 1,2 0,0 1,5 0,2 3,6
2023. a (vt lisa a10, a11, a12) 1,4 20,8 56,4 23,0 119,5 11,3 1 726,7 132,0 2 091,1
Kütus ja energia 0,0 1,9 33,1 2,4 43,0 0,9 794,9 19,0 895,2
Riigikaitse 0,0 6,1 0,1 1,9 1,1 4,8 355,7 2,3 372,0
Transport 1,1 8,3 1,3 0,1 20,0 0,8 293,1 12,6 337,3
Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,6 6,1 0,4 0,2 78,2 26,4 111,9
Tervishoid 0,0 0,0 8,2 1,6 29,3 0,8 56,7 5,5 102,1
Põllu- ja metsamajandus 0,0 3,4 0,2 0,2 3,3 0,0 23,7 6,7 37,5
Muu majandus 0,3 0,0 11,8 5,4 4,3 0,2 34,2 20,9 77,1
Haridus 0,0 0,0 0,2 0,7 2,4 0,7 60,3 4,5 68,8
Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,3 3,2 13,9 2,5 15,9 19,5 55,3
Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 1,3 0,0 0,0 2,3 12,9 16,5
Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 1,1 0,5 0,0 0,7 0,4 10,9 1,1 14,7
Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,1 0,0 0,8 0,6 2,7
Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 77,9 mln euro võrra (2022. a vähenemine 4,6 mln eurot).
B. Konsolideerimata aruanne
M a
a
H o
o n
e d
j a
r a
ja ti
se d
In fo
- ja
k
o m
m u
n ik
a ts
io o
n i-
te h
n ik
a
M a
si n
a d
j a
s e
a d
m e
d
M u
u m
a te
ri a
a ln
e
p õ
h iv
a ra
L õ
p e
ta m
a ta
e h
it u
s ja
e
tt e
m a
k se
d
Im m
a te
ri a
a ln
e
p õ
h iv
a ra
K o
k k
u
2022. a (vt lisa a10, a11, a12) 9,1 4,1 26,7 13,2 7,3 362,1 69,3 491,8
Transport 7,9 0,4 0,3 0,8 0,2 167,9 1,0 178,5
Riigikaitse 1,0 0,6 0,7 1,4 5,0 110,9 1,4 121,0
Haridus 0,2 2,0 0,9 0,8 0,4 59,4 2,6 66,3
152
M a
a
H o
o n
e d
j a
r a
ja ti
se d
In fo
- ja
k
o m
m u
n ik
a ts
io o
n i-
te h
n ik
a
M a
si n
a d
j a
s e
a d
m e
d
M u
u m
a te
ri a
a ln
e
p õ
h iv
a ra
L õ
p e
ta m
a ta
e h
it u
s ja
e
tt e
m a
k se
d
Im m
a te
ri a
a ln
e
p õ
h iv
a ra
K o
k k
u
Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,5 5,5 6,9 1,4 13,0 17,1 44,4
Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 12,4 0,4 0,2 6,9 21,5 41,4
Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 2,2 0,1 0,0 0,2 11,4 13,9
Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,1 0,2 0,0 0,0 4,1 4,4
Muu majandus 0,0 0,2 4,5 0,6 0,0 1,2 9,9 16,4
Keskkonnakaitse 0,0 0,3 0,0 1,0 0,0 1,4 0,2 2,9
Tervishoid 0,0 0,0 0,1 1,0 0,0 0,7 0,1 1,9
Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,5 0,0 0,7
2023. a (vt lisa a10, a11, a12) 15,5 1,9 15,9 22,9 8,3 596,5 84,4 745,4
Riigikaitse 6,2 0,1 1,6 1,1 4,8 355,5 2,3 371,6
Transport 8,2 0,6 0,0 1,2 0,3 147,9 1,0 159,2
Haridus 0,0 0,1 0,7 2,3 0,5 59,6 4,3 67,5
Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,7 3,2 13,9 2,5 16,1 19,5 55,9
Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,2 6,1 0,3 0,1 12,4 25,6 44,7
Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 1,3 0,0 0,0 0,0 12,9 14,2
Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,2 1,0 0,0 0,0 5,7 6,9
Muu majandus 0,0 0,2 2,8 1,6 0,0 3,8 12,1 20,5
Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,7 0,1 0,7 0,5 2,0
Vaba aeg, kultuur, religioon 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,4 2,0
Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,8 0,0 0,0 0,1 0,9
Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 12,4 mln euro võrra (2022. a suurenemine 12,3 mln eurot).
Lisa a14
Bioloogilised varad
mln eurot
A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Realiseeritav riigimets 2 470,6 2 223,5 962,6 30,9 30,6 18,1
Loomad 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
Taimed ja istandused 9,8 8,8 9,0 0,0 0,0 0,0
Kokku bioloogiline vara 2 480,7 2 232,5 971,8 31,1 30,8 18,3
Sh käibevara 69,2 62,2 41,1 3,1 3,1 1,8
Sh põhivara 2 411,5 2 170,3 930,7 28,0 27,7 16,5
B. Bioloogilise vara liikumine
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Jääk perioodi alguses 2 232,5 971,8 30,8 18,3
Kokku liikumised 248,2 1 260,7 0,3 12,5
153
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Müüdud müügihinnas -0,3 -0,1 0,0 -0,1
Kasum bioloogilise vara müügist 0,1 0,1 0,0 0,1
Tulem õiglase väärtuse muutusest 248,4 1 260,7 0,3 12,5
Jääk perioodi lõpus 2 480,7 2 232,5 31,1 30,8
C. Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad
Mõõt- ühik
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Koguselised näitajad
Majandatava metsa alune pindala tuh ha 723,2 726,7 730,3 7,4 7,4 7,4
Majandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 111 311,2 112 049,6 113 389,8 1 561,9 1 561,9 1 561,9
Mittemajandatava metsa alune pindala tuh ha 339,6 336,1 326,4 1,0 1,0 1,0
Mittemajandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 72 859,0 71 413,9 68 633,6 238,7 238,7 238,7
Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid
Keskmine prognoositud puidumüügi kogus aastas
tuh m3 3 594,7 3 709,0 3 534,0 29,0 29,0 29,0
Keskmine prognoositud puidu müügihind eur/m3 53,4 51,8 54,8 75,0 75,0 65,0
Keskmine prognoositud metsamajandamise tulu aastas mln eur 197,9 192,1 193,7 2,2 2,2 1,9
Keskmine prognoositud metsamajandamise kulu aastas mln eur -140,9 -140,9 -162,8 -1,5 -1,5 -1,3
Diskontomäär % 4,70 4,60 5,21 4,70 4,60 5,21
Inflatsioonimäär metsandussektoris % 2,39 2,30 2,00 2,39 2,30 2,00
Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majandatav mets Luua Metsanduskoolis.
RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik müügimaht suurenes 2023. aastal võrreldes varasema aastaga 4,7% (2022. a vähenes 2,3%).
RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega
Mõõtühik Tegelik
2023
Prognoositud 2024-2033 keskmine
Tegelik 2022
Prognoositud 2023-2032 keskmine
Aastane müügimaht tuh m3 3 923,9 3 565,7 3 748,4 3 680,0
Metsamajandamise tulu ühiku kohta eur/m3 77,3 54,9 80,2 51,6
Metsamajandamise kulu ühiku kohta eur/m3 47,5 39,1 45,9 37,9
Inflatsiooni määr metsandussektoris % -8,0 2,39 50,0 2,3 Prognoositud metsamajandamise tulu kasv tugineb puidusortimentide hindade kasvul. Puidunõudlus on jätkuvalt kasvav ja selle kättesaadavus kahaneb.
154
Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s
2023 2022
EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3)
Raieõiguse müük 22,1 12,9 21,0 13,9
Metsamaterjali müük 79,2 3 595,5 82,8 3 442,0
Raidmete müük 35,2 1,1 23,7 1,0
Hakkpuidu müük 56,7 328,4 48,8 291,6
Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s
hektarites
2023 2022
Mitte- majandatav
mets Majandatav
mets Pindala kokku
Mitte- majandatav
mets Majandatav
mets Pindala kokku
Mänd 163 154 266 429 429 583 161 101 268 895 429 996
Kuusk 51 241 170 360 221 601 50 675 169 512 220 187
Kask 89 206 219 275 308 481 88 847 222 145 310 992
Haab 16 745 28 558 45 303 16 312 27 834 44 146
Sanglepp 10 581 14 179 24 760 10 491 13 833 24 324
Hall lepp 4 257 15 210 19 467 4 198 15 250 19 448
Teised 3 501 1 763 5 264 3 476 1 852 5 328
Kokku 338 685 715 774 1 054 459 335 100 719 321 1 054 421
Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s
tuh m3-tes
2023 2022
Mitte- majandatav
mets Majandatav
mets Kokku
Mitte- majandatav
mets Majandatav
mets Kokku
Mänd 35 557,3 49 751,0 85 308,3 34 783,1 49 953,5 84 736,6
Kuusk 11 372,2 22 200,5 33 572,6 11 143,5 22 496,7 33 640,2
Kask 17 131,7 30 002,7 47 134,5 16 897,7 30 228,3 47 126,0
Haab 4 737,0 3 482,1 8 219,1 4 598,9 3 497,5 8 096,4
Sanglepp 2 450,8 2 206,5 4 657,3 2 404,3 2 161,8 4 566,1
Hall lepp 705,4 1 875,7 2 581,1 693,0 1 912,7 2 605,7
Teised 665,8 230,7 896,5 654,6 237,1 891,7
Kokku 72 620,3 109 749,3 182 369,5 71 175,2 110 487,6 181 662,8
D. Maavaravarud
Maavara
M õ
õ tü
h ik
31.12.2023 31.12.2022
A k
ti iv
n e
ta
rb e
v a
ru
K a
su tu
sõ ig
u se
ta
su m
ä ä
r ü
h ik
u k
o h
ta
(e u
ro d
e s)
V a
ru
m a
k su
m u
s (m
ln e
u ro
t)
A k
ti iv
n e
ta
rb e
v a
ru
K a
su tu
sõ ig
u se
ta
su m
ä ä
r ü
h ik
u k
o h
ta
(e u
ro d
e s)
V a
ru
m a
k su
m u
s (m
ln e
u ro
t)
Põlevkivi mln t 909,4 3,2 2 919,1 909,4 3,8 3 437,4
Tsemendilubjakivi mln m3 56,3 3,0 170,4 56,4 2,9 162,5
Tehnoloogiline lubjakivi mln m3 23,6 3,0 71,5 23,7 2,9 68,2
Ehituslubjakivi mln m3 104,9 2,9 299,0 108,3 2,7 293,5
Täitelubjakivi mln m3 11,9 1,2 13,7 10,9 1,1 11,8
Kõrgemargiline ehituslubjakivi mln m3 28,0 2,9 79,9 27,5 2,7 74,6
Madalamargiline ehituslubjakivi mln m3 26,8 1,8 48,5 22,6 1,7 39,0
155
Maavara
M õ
õ tü
h ik
31.12.2023 31.12.2022
A k
ti iv
n e
ta
rb e
v a
ru
K a
su tu
sõ ig
u se
ta
su m
ä ä
r ü
h ik
u k
o h
ta
(e u
ro d
e s)
V a
ru
m a
k su
m u
s (m
ln e
u ro
t)
A k
ti iv
n e
ta
rb e
v a
ru
K a
su tu
sõ ig
u se
ta
su m
ä ä
r ü
h ik
u k
o h
ta
(e u
ro d
e s)
V a
ru
m a
k su
m u
s (m
ln e
u ro
t)
Tehnoloogiline dolokivi mln m3 12,1 3,3 40,5 12,2 3,3 40,7
Viimistlusdolokivi mln m3 2,7 3,1 8,4 2,5 3,1 7,7
Ehitusdolokivi mln m3 56,5 2,9 160,9 59,1 2,7 160,1
Kõrgemargiline ehitusdolokivi mln m3 3,4 2,9 9,6 3,4 2,7 9,2
Madalamargiline ehitusdolokivi mln m3 14,7 1,8 26,0 12,0 1,7 20,1
Täitedolokivi mln m3 14,1 1,2 16,2 12,3 1,1 13,5
Kristalliinne ehituskivi mln m3 1 245,1 2,3 2 888,5 1 245,1 2,2 2 751,6
Tsemendisavi mln m3 14,9 1,0 14,3 14,9 0,9 13,6
Keraamiline savi mln m3 9,9 0,9 8,7 9,9 0,9 8,4
Keramsiidisavi mln m3 7,9 1,0 8,2 8,0 1,0 7,8
Ehituskruus mln m3 63,6 2,8 179,4 64,8 2,7 175,7
Täitekruus mln m3 6,2 0,6 3,7 3,9 0,6 2,3
Tehnoloogiline liiv mln m3 6,0 2,6 15,6 6,0 2,5 14,8
Ehitusliiv mln m3 285,7 1,9 528,5 281,1 1,8 494,7
Täiteliiv mln m3 168,7 0,5 89,4 151,4 0,5 75,7
Meremuda (raviks) tuh t 1 407,7 0,0 0,0 1 407,8 0,0 0,0
Järvemuda (väetiseks) tuh t 170,9 0,0 0,0 170,9 0,0 0,0
Järvemuda (raviks) tuh t 1 127,9 0,0 0,0 1 127,9 0,0 0,0
Järvelubi tuh m3 731,0 0,0 0,0 731,0 0,0 0,0
Vähelagunenud turvas mln t 49,0 1,9 93,6 49,9 1,8 90,3
Hästilagunenud turvas mln t 163,5 2,2 359,7 163,2 2,2 359,0
Kokku 8 053,5 8 332,1
Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kaevandamise aastal. 2023. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 30,6 mln eurot (2022. a 44,6 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 53,6 mln eurot (2022. a 93,6 mln eurot).
Lisa a15
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 133,7 2 639,3 2 019,3 3 694,5 3 087,7 2 865,2
Intressivõlad 61,9 25,7 6,3 46,3 18,2 0,7
Muud viitvõlad 14,8 24,4 43,9 1,0 0,3 2,3
Toetuste andmise kohustised (vt lisa a19 B)
281,6 266,3 241,7 384,4 353,9 299,0
Tagatistasud 37,1 41,0 40,3 26,4 32,8 32,0
Klientide hoiused 1 370,8 1 235,1 988,7 1 972,8 1 741,3 1 903,3
Toetuste tagasimaksekohustised
17,8 12,8 10,5 17,7 12,8 10,5
Varade müügiga seotud kohustised (vt lisa a7)
9,2 54,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Muud kohustised 80,3 24,3 19,4 18,4 17,7 14,7
156
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa a19 A)
1 243,3 917,2 602,0 1 225,0 906,8 595,6
Muud tulevaste perioodide tulud
16,9 38,5 66,5 2,5 3,9 7,1
Pikaajalised kohustised ja saadud ettemaksed
120,8 119,5 127,4 130,1 132,5 145,1
Võlad tarnijatele 9,0 6,4 5,2 1,7 1,4 0,0
Toetuste andmise kohustised (vt lisa a19 B)
0,0 0,0 0,0 50,3 54,6 58,6
Intressivõlad (vt lisa a17 B) 34,1 30,3 39,5 34,1 30,3 39,5
Muud kohustised 10,9 29,0 29,8 0,5 0,6 0,6
Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa a19 A)
42,5 44,8 44,3 42,5 44,8 44,3
Muud tulevaste perioodide tulud
24,3 9,0 8,6 1,0 0,8 2,1
Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku 3 254,5 2 758,8 2 146,7 3 824,6 3 220,2 3 010,3
Klientide hoiuste hulgas sisalduvad teiste avaliku sektori üksuste hoiused, mis on pangas seotud riigikassa kontsernikontosse (vt lisa a2). Lisaks neile hoiustatakse klientide raha e-riigikassas avatud kontodel.
2023. a muudeti tagasiulatuvalt AS Elering ülekoormustasu kajastamist. Ülekoormustasu saab AS Elering Euroopa Liidu põhivõrguettevõtjate oksjonilt. Saadava tulu kasutamisel peab juhinduma EL määruse 714/2009 artikkel 16 punktist 6. Seda võib kasutada jaotatud võimsuse kättesaadavuse tagamiseks ja/või ühendusvõimsuste säilitamiseks või suurendamiseks võrguinvesteeringute kaudu. Kui tulu ei saa kasutada nimetatud eesmärkidel, võib seda liikmesriigi reguleeriva asutuse heakskiidul võtta arvesse võrgutariifide kehtestamisel. Enamuse ülekoormustasust kajastab AS Elering tulevaste perioodide tuluna ja amortiseerib kasumiaruandes tuluks soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Vastav äriühingule sobiv arvestusmetoodika ei sobi riigi ja avaliku sektori koondaruandes kasutatava arvestusmetoodikaga, kus põhivara kasutamisel tekkivaid kulusid ja nende soetamiseks kasutatavaid tulusid ei ajatata ühte ja samasse perioodi. Seepärast viidi riigi raamatupidamise koondaruandesse tagasiulatuv korrigeerimine. Tulu kajastatakse tulemiaruandes siis, kui seda saadakse (ülekandevõimsust oksjonil müüakse) ning seda ei võeta arvele tulevaste perioodide tuluna. Arvestuspõhimõtte muutuse tulemusena vähendati seisuga 31.12.2021 tulevaste perioodide tulu 176,6 mln euro võrra. 2022. aastasse arvestati juurde tulu elektrienergia müügist 164,7 mln eurot. Tulevaste perioodide tulu seisuga 31.12.2022 vähendati 341,3 mln euro võrra.
Lisa a16
Eraldised
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 347,1 3 787,8 4 134,9 117,1 3 701,4 3 818,5
Pensionieraldised 91,9 3 447,6 3 539,5 91,5 3 446,7 3 538,2
Keskkonnakaitselised eraldised 195,4 17,5 212,9 0,0 0,3 0,3
Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised
12,6 46,0 58,6 0,7 0,0 0,7
Kohtukulude eraldised 2,5 4,0 6,5 0,8 0,0 0,8
II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis
22,9 250,3 273,2 22,9 250,3 273,2
Muud eraldised 21,8 22,4 44,2 1,2 4,1 5,3
Liikumised 2022 508,5 323,3 831,8 270,6 324,3 594,9
Moodustamine 531,0 536,4 1 067,4 35,0 537,1 572,1
Kulutamine -374,5 0,0 -374,5 -115,2 0,0 -115,2
157
Konsolideeritud Konsolideerimata
Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku
Arvestatud intressikulu 0,0 138,9 138,9 0,0 138,0 138,0
Ümberklassifitseerimine 352,0 -352,0 0,0 350,8 -350,8 0,0
Jääk seisuga 31.12.2022 855,6 4 111,1 4 966,7 387,7 4 025,7 4 413,4
Pensionieraldised 110,3 4 014,3 4 124,6 110,1 4 013,8 4 123,9
Keskkonnakaitselised eraldised 431,3 13,9 445,2 0,0 0,3 0,3
Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised
12,2 44,1 56,3 0,7 0,0 0,7
Kohtukulude eraldised 3,4 4,0 7,4 2,5 0,0 2,5
II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis
270,5 0,0 270,5 270,5 0,0 270,5
Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis
0,7 9,2 9,9 0,7 9,2 9,9
Muud eraldised 27,2 25,6 52,8 3,2 2,4 5,6
Liikumised 2023 -477,5 512,9 35,4 -250,0 496,2 246,2
Moodustamine 262,7 485,5 748,2 -0,1 469,1 469,0
Kulutamine -874,2 -0,6 -874,8 -383,5 0,0 -383,5
Arvestatud intressikulu 0,0 162,0 162,0 0,0 160,7 160,7
Ümberklassifitseerimine 134,0 -134,0 0,0 133,6 -133,6 0,0
Jääk seisuga 31.12.2023 378,1 4 624,0 5 002,1 137,7 4 521,9 4 659,6
Pensionieraldised 136,5 4 508,6 4 645,1 135,3 4 508,0 4 643,3
Keskkonnakaitselised eraldised 206,4 15,9 222,3 0,0 0,3 0,3 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised 8,4 48,5 56,9 0,5 0,0 0,5
Kohtukulude eraldised 1,6 4,5 6,1 0,1 0,0 0,1 Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis 0,7 8,5 9,2 0,7 8,5 9,2
Muud eraldised 24,5 38,0 62,5 1,1 5,1 6,2
A. Avaliku sektori pensionieraldised
A a
st a
a lg
u se
s
V ä
lj a
m a
k se
d
A rv
e st
a tu
d
in tr
e ss
ik u
lu
M o
o d
u st
a m
in e
A a
st a
l õ
p u
l
2022. a kokku 3 538,2 -89,1 137,9 536,9 4 123,9
Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 516,5 -35,5 59,3 429,9 1 970,2
Kaitseväelaste pensionid 1 088,9 -18,3 42,8 39,3 1 152,7
Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 273,4 -5,7 10,6 15,4 293,7
Parlamendipensionid 105,1 -7,4 3,9 -0,1 101,5
Muud ametnike eripensionid 15,5 -0,9 0,6 1,3 16,5
Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäridele 300,7 -21,3 11,2 42,9 333,5
Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 238,1 0,0 9,5 8,2 255,8
2023. a kokku 4 123,9 -108,0 160,6 466,8 4 643,3
Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 970,2 -44,2 77,0 198,8 2 201,8
Kaitseväelaste pensionid 1 152,7 -22,7 45,2 131,6 1 306,8
Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 293,7 -6,7 11,4 33,3 331,7
Parlamendipensionid 101,5 -8,2 3,8 14,2 111,3
Muud ametnike eripensionid 16,5 -0,9 0,6 1,1 17,3
Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäridele
333,5 -25,3 12,4 67,7 388,3
Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 255,8 0,0 10,2 20,1 286,1
158
2023. a lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi kokku 32 400 inimesele (2022. a lõpus 30 167 inimesele). Neist 15 093 olid jäänud pensionile (2022. a lõpus 14 456 pensionäri).
Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt kõikuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena. 2023. a moodustasid need kokku kahjumi summas 237,3 mln eurot (2022. a kahjum 394,7 mln eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab keskmise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a23).
2023. aastal muutus Päästeteenistuse seadus, mille kohaselt pikendati riikliku vanaduspensioni suurenduse aluseks oleva staaži kogumist kuni 28.02.2043 (varasem 28.02.2023). Lisaks muudeti pensionioote toetuse saamise õigus tähtajatuks ja võrreldes varasemaga saab seda taotleda kuni 5 aastat enne vanaduspensionile jäämist. Muudatuste tulemusena suurenes Päästeameti isikkoosseis, kes teenivad välja staaži pensionisuurenduse saamiseks.
2022. a suurenes Politsei- ja piirivalveametnike eripensionite eraldis oluliselt Politsei- ja piirivalveseaduse muutmise tulemusena. Varem arvestati eripensione teenistusastme tasu ja ametikoha astmepalga alusel. 2022. a muudeti arvestuse aluseks ametikoha põhipalk.
Konsolideeritud aruandes lisanduvad pensionieraldised Eesti Energia grupis.
B. Keskkonnakaitselised eraldised
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Jääk perioodi alguses 445,2 212,9 0,3 0,3
Moodustamine 206,4 426,0 0,0 0,0
Arvestatud intressikulu 0,8 0,5 0,0 0,0
Kulutamine -430,1 -194,2 0,0 0,0
Jääk perioodi lõpus 222,3 445,2 0,3 0,3
Keskkonnakaitselised eraldised on moodustatud peamiselt Eesti Energia grupis, sh kaevanduste ja elektrijaamade tuhaväljade sulgemiseks ning saastekvootide soetamiseks. Kulutamisest moodustavad 429,0 mln eurot kasvuhoone- gaaside emissooni katteks kuluks kantud saastekvoodid (2022. a 193,2 mln eurot, vt lisa a12).
C. Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised
Riik (konsolideerimata) kajastab eraldisi kindlustuskahjude katmiseks AS-le KredEx Krediidikindlustus.
Konsolideeritud aruandes kajastuvad garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja AS-s KredEx Krediidikindlustus. 2023. a suurendati vastavaid eraldisi 4,7 mln euro võrra (2022. a vähendati 0,7 mln eurot) ja tehti väljamakseid summas 4,1 mln eurot (2022. a 1,6 mln eurot).
D. II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis
Riik on võtnud kohustise maksta töötasudelt kinnipeetud 2% kogumispensioni maksetele lisaks omapoolselt 4% ehk kahekordse summa juurde. Riik peatas nimetatud maksed alates juulist 2020 kuni august 2021 ja maksis omapoolse osa II samba kogumispensioni fondidest väljujatele siis, kui neil tekkis fondist väljumise õigus ning ülejäänutele 2023. aasta jaanuaris. Sellega jõudis varasematel aastatel arvestatud eraldis nullini. 2023. a täiendatavat eraldist ei moodustatud. 2022. a jooksul maksti kogumispensioni II sambast lahkunutele välja 24,6 mln eurot. 2022. a lõpul suurendati eraldist seisuga 31.12.2022 pensionifondide keskmise tootluse võrra summas 21,6 mln eurot (kajastatud sotsiaaltoetuste kuluna).
E. Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis
Kogumispensioni seaduse alusel on kindlustusandjatel võimalik loobuda II samba pensionimaksete tegemisest, kandes kindlustuslepingutes kokku lepitud tagatisväärtuste summa üle riigile. 2022. a alguses andsid kaks kindlustusfirmat riigile üle 998 lepingut. Riigile laekus 2022. a 10,5 mln eurot. Sellest tegi riik väljamakseid 2023. a 0,7 mln eurot ja 2022. a 0,6 mln eurot
F. Muud eraldised
AS Eesti Loto moodustab lühiajalisi eraldisi võidufondi väljamaksmiseks. 2023. a maksti eraldistest välja 46,8 mln eurot (2022. a 43,8 mln eurot), moodustati uusi eraldisi summas 45,7 mln eurot (2022. a 44,0 mln eurot), jääk aasta lõpuks 4,5 mln eurot (2022. a lõpuks 5,5 mln eurot).
Muude eraldiste all kajastatakse veel mitmesuguseid eraldisi, sh preemiate maksmiseks, tervisekahjustuste hüvitamiseks, varade demonteerimiseks, kahjulike lepingute katteks, tegevuse reorganiseerimiseks.
159
Lisa a17
Laenukohustised
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
A1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6
Kuni 1 aasta 408,1 288,7 21,8 718,6
1 kuni 5 aastat 783,4 896,4 71,7 1 751,5
Üle 5 aasta 1 595,1 1 774,9 57,5 3 427,5
Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3
Kuni 1 aasta 1 075,2 239,4 13,2 1 327,8
1 kuni 5 aastat 133,9 1 052,3 58,4 1 244,6
Üle 5 aasta 2 527,1 1 805,3 44,5 4 376,9
Jääk seisuga 31.12.2023 3 691,9 4 406,8 100,9 8 199,6
Kuni 1 aasta 519,9 566,9 16,3 1 103,1
1 kuni 5 aastat 126,3 1 792,3 48,9 1 967,5
Üle 5 aasta 3 045,7 2 047,6 35,7 5 129,0
A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6
Saadud 1 496,1 555,2 13,6 2 064,9
Ümberklassifitseerimine 0,0 -27,5 -26,5 -54,0
Tagasi makstud -559,8 -390,7 -22,5 -973,0
Laenukulu amortisatsioon 13,1 0,1 0,4 13,6
Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,2 -0,1 0,1 0,2
Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3
Saadud 1 321,3 1 766,8 21,1 3 109,2
Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -4,4 -4,4
Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8
Tagasi makstud -1 382,1 -444,6 -32,7 -1 859,4
Laenukulu amortisatsioon 16,5 -8,1 0,7 9,1
Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,0 0,5 0,1 0,6
Jääk seisuga 31.12.2023 3 691,9 4 406,8 100,9 8 199,6
Intressikulu 2022. a -38,7 -17,8 -6,2 -62,7
Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,6% 4,6% 1,0%
Intressikulu 2023. a -89,7 -125,9 -6,0 -221,6
Keskmine intressimäär (%) 2,4% 3,4% 5,5% 2,9%
Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kapitaliseerisid intressikulu laenudelt materiaalse põhivara maksumusse summas 33,6 mln eurot (2022. aastal 7,3 mln eurot) (vt lisa a27).
Kapitalirendi tingimustel soetatud varad on kajastatud lisas a11. Laenude tagatisena antud garantiid ja panditud varad on kajastatud lisas a30. Laenude katteks panditud põhivarade jääkväärtus on kajastatud lisades a10 ja a11.
Kapitalirendi ümberklassifitseerimisena kajastuvad müügiootel varadega seotud kohustised (vt lisa a7) ja ennetähtaegselt lõpetatud kapitalirendilepingud.
Laenunõuetega on tasaarveldatud EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastava võlakohustiste summa vähenemine (vt lisa a17 B).
160
B. Konsolideerimata aruanne
B1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,0 2 032,0 0,5 3 916,5
Kuni 1 aasta 400,4 72,4 0,1 472,9
1 kuni 5 aastat 0,0 364,5 0,2 364,7
Üle 5 aasta 1 483,6 1 595,1 0,2 3 078,9
Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3
Kuni 1 aasta 349,7 68,0 0,1 417,8
1 kuni 5 aastat 0,0 498,2 0,0 498,2
Üle 5 aasta 2 481,8 1 562,5 0,0 4 044,3
Jääk seisuga 31.12.2023 3 509,5 2 266,0 0,0 5 775,5
Kuni 1 aasta 512,3 68,0 0,0 580,3
1 kuni 5 aastat 0,0 646,1 0,0 646,1
Üle 5 aasta 2 997,2 1 551,9 0,0 4 549,1
B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,1 2 031,9 0,5 3 916,5
Saadud 1 496,1 170,0 0,0 1 666,1
Laenukulu amortisatsioon 3,4 0,1 0,0 3,5
Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -0,3 -0,3
Tagasi makstud -552,1 -73,3 -0,1 -625,5
Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3
Saadud 1 321,4 210,0 0,0 1 531,4
Laenukulu amortisatsioon 9,3 0,0 0,0 9,3
Tagasi makstud -652,7 -67,9 -0,1 -720,7
Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8
Jääk seisuga 31.12.2023 3 509,5 2 266,0 0,0 5 775,5
Intressikulu 2022 (vt lisa a27) -12,1 -7,2 0,0 -19,3
Keskmine intressimäär 0,5% 0,3% 0,0% 0,4%
Intressikulu 2023 (vt lisa a27) -65,5 -50,5 0,0 -116,0
Keskmine intressimäär 2,1% 2,3% 0,0% 2,2%
Laenude hulgas kajastub EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võlakohustiste summa 447,1 mln eurot (2022. a lõpul 451,9 mln eurot), mis laenati välja Euroopa Liidu toetusprogrammi alusel. Laenukohustistele lisanduvad pikaajalised intressivõlad summas 34,1 mln eurot (2022. a lõpul 30,3 mln eurot) (vt lisa a15). Nimetatud kohustised on kajastatud ka nõuetena EFSFist laenu saanud riikide vastu (vt lisa a6).
Võlakirjad 31.12.2023 seisuga:
Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg
14.11.2023 30,0 3,990% 15.01.2024
01.12.2023 4,0 3,980% 01.02.2024
21.12.2023 5,0 3,990% 21.03.2024
28.03.2023 125,0 3,324% 28.03.2024
28.09.2023 81,0 4,088% 28.03.2024
25.04.2023 72,0 3,680% 25.04.2024
28.09.2023 204,0 4,111% 27.09.2024
03.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030
05.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2030
06.06.2023 500,0 3,618% 12.10.2030
Kokku 3 521,0
161
Võlakirjad 31.12.2022 seisuga:
Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg
31.03.2022 250,0 -0,225% 30.03.2023
16.06.2022 100,0 0,900% 15.06.2023
10.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030
12.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2032
Kokku 2 850,0
Võetud laenud 31.12.2023 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu
kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg
17.12.2014 EIB 51,4 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025
17.12.2014 EIB 20,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030
02.12.2016 EIB 58,6 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025
02.12.2016 EIB 195,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030
29.04.2021 EIB 107,0 3M Euribor + 0,066% 30.01.2032
26.03.2020 NIB 747,7 6M Euribor + 0,32% 30.03.2035
09.06.2020 CEB 200,0 3M Euribor + 0,23% 05.05.2036
11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise rahastu
140,0 0%
04.07.2029
11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise rahastu
90,0 0,75%
04.01.2047
22.06.2023 EIB 210,0 6M Euribor + 0,179% 19.12.2033
Kokku 1 819,7
Võetud laenud 31.12.2022 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu
kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg
17.12.2014 EIB 77,1 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025
17.12.2014 EIB 20,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030
02.12.2016 EIB 87,9 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025
02.12.2016 EIB 195,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030
29.04.2021 EIB 120,0 3M Euribor + 0,066% 30.01.2032
26.03.2020 NIB 747,7 6M Euribor + 0,32% 30.03.2035
09.06.2020 CEB 200,0 3M Euribor + 0,23% 05.05.2036
11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise rahastu
140,0 0%
04.07.2029
11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise rahastu
90,0 0,75%
04.01.2047
Kokku 1 677,7
Lisa a18
Tuletisinstrumendid
mln eurot
Konsolideeritud
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Varad Kohustised Varad Kohustised Varad Kohustised
Elektrienergia ostu forward-, futuur- ja pikaajalised lepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 152,3 41,2 399,8 0,1 193,7 2,5
Elektrienergia ostu forward-, futuur- ja pikaajalised lepingud - kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande 131,1 1,6 206,4 0,8 87,3 4,3
162
Konsolideeritud
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Varad Kohustised Varad Kohustised Varad Kohustised
Gaasi ostu forward- ja futuurlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 0,0 15,2 6,0 0,0 12,5 0,0
Gaasi ostu forward- ja futuurlepingud - kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande 3,3 5,6 58,6 60,3 52,3 51,9
Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 4,4 -0,1 3,5 89,8 1,8 76,2
Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande 4,0 9,1 0,4 0,4 0,0 18,8
Elektrienergia universaalteenus 9,1 0,0 0,0 37,1 0,0 0,0
Rohesertifikaadid 4,4 10,2 7,0 9,4 0,0 0,0
Muud tuletisinstrumendid 0,0 1,6 0,0 3,3 0,2 0,2
Intressimäära vahetuslepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 8,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Intressimäära vahetuslepingud - läbi tulemiaruande 0,0 0,0 14,6 0,0 0,0 0,0
Kokku tuletisinstrumendid 317,5 84,4 696,3 201,2 347,8 153,9
Sh lühiajaline osa 59,7 67,8 199,8 169,1 160,2 116,1
Sh pikaajaline osa 257,8 16,6 496,5 32,1 187,6 37,8
Riskimaandamise reserv
2023 2022
Riskimaandamise reserv perioodi alguses 698,4 211,5
Tuletisinstrumentide turuväärtuse muutus -438,8 670,3
Kajastatud tegevustulude vähendamisena 48,2 155,0
Kajastatud tegevuskulude vähendamisena -162,1 -335,1
Kajastatud intressikulu vähendamisena (-) suurenemisena (+) -3,5 0,1
Vähemusosaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -0,6 -3,4
Riskimaandamise reserv perioodi lõpus 141,6 698,4
Lisa a19
Saadud ja antud toetused
mln eurot
A. Saadud toetused
A1. Konsolideeritud aruanne
Jääk seisuga 31.12.2021
A rv
e st
a tu
d t
u lu
2
0 2
2
Jääk seisuga 31.12.2022
A rv
e st
a tu
d t
u lu
2
0 2
3
Jääk seisuga 31.12.2023
N õ
u d
e d
(l
is a
a 5
)
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
1 5
)
N õ
u d
e d
(l
is a
a 5
)
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
1 5
)
N õ
u d
e d
(l
is a
a 5
)
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
1 5
)
Euroopa Liidu fondidest 522,4 570,6 1 091,6 709,4 879,1 1 236,2 870,3 1 097,4
Muu välisabi 13,0 23,4 37,7 12,4 32,7 55,9 17,8 141,8
Kodumaised toetused 0,6 52,3 46,7 1,0 50,2 46,2 0,7 46,6
Saadud toetused kokku 536,0 646,3 1 176,0 722,8 962,0 1 338,3 888,8 1 285,8
Euroopa Liidu fondidest saadud välistoetusi nõuti tagasi 35,1 mln euro väärtuses (2022. a 9,9 mln eurot), sellest edasi vahendatud välisabi 5,7 mln eurot (2022. a 8,0 mln eurot) (kajastub tulu vähenemisena).
163
A1.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi
2023 2022
T e
g e
v u
sk u
lu d
e k
s
V a
h e
n d
a tu
d
te g
e v
u sk
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
V a
h e
n d
a tu
d
p õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
T e
g e
v u
sk u
lu d
e k
s
V a
h e
n d
a tu
d
te g
e v
u sk
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
V a
h e
n d
a tu
d
p õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
Põllumajandus 11,8 235,6 7,2 59,8 15,2 260,6 1,2 50,2
Transport 6,6 0,0 139,3 53,4 3,0 0,0 98,8 14,9
Elamumajandus 0,0 0,0 0,1 39,5 0,0 0,0 0,2 54,7
Muu majandus 49,0 32,2 167,2 54,4 39,4 29,0 113,8 51,0
Keskkonnakaitse 16,4 5,2 3,7 12,5 10,5 1,7 2,0 22,3
Haridus 28,8 39,4 63,2 20,3 30,0 52,1 49,9 29,9
Tervishoid 11,5 1,0 75,6 21,6 27,2 0,9 34,8 12,2
Sotsiaalne kaitse 21,3 15,3 0,6 8,8 29,7 22,1 5,7 4,4
Üldised valitsussektori teenused 29,3 6,2 23,9 6,6 25,9 5,0 27,6 9,8
Riigikaitse 9,1 0,4 35,6 0,0 4,9 0,3 4,9 0,0
Vaba aeg, kultuur, religioon 8,5 3,1 0,2 1,1 9,8 2,1 0,6 0,2
Avalik kord ja julgeolek 8,9 0,3 3,6 0,2 6,3 0,3 10,9 0,0
Saadud toetuste tulu kokku 201,2 338,7 520,2 278,2 201,9 374,1 350,4 249,6
Vahendatud toetused kokku 616,9 mln eurot (2022. a kokku 623,7 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B).
Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 163,8 mln euro võrra (2022. a suurenemine 193,8 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 183,0 mln euro võrra (2022. a suurenemine 58,4 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11).
A2. Konsolideerimata aruanne
Jääk seisuga 31.12.2021
A rv
e st
a tu
d t
u lu
2
0 2
1
Jääk seisuga 31.12.2022
A rv
e st
a tu
d t
u lu
2
0 2
2
Jääk seisuga 31.12.2023
N õ
u d
e d
(l
is a
a 5
)
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
1 5
)
N õ
u d
e d
(l
is a
a 5
)
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
1 5
)
N õ
u d
e d
(l
is a
a 5
)
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
1 5
)
Euroopa Liidu fondidest 522,3 566,6 1 030,9 709,1 871,9 1 188,6 869,7 1 087,1
Muu välisabi 6,6 20,7 35,9 12,2 28,9 52,1 15,2 133,5
Kodumaised toetused 0,3 52,6 19,1 1,0 50,8 14,8 0,9 46,9
Saadud toetused kokku 529,2 639,9 1 085,9 722,3 951,6 1 255,5 885,8 1 267,5
A2.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi
2023 2022
T e
g e
v u
sk u
lu d
e k
s
V a
h e
n d
a tu
d
te g
e v
u sk
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
V a
h e
n d
a tu
d
p õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
T e
g e
v u
sk u
lu d
e k
s
V a
h e
n d
a tu
d
te g
e v
u sk
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
V a
h e
n d
a tu
d
p õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
Põllumajandus 10,2 237,0 7,1 59,9 13,9 261,9 1,1 50,2
Transport 1,8 4,0 58,1 125,8 1,5 0,9 47,8 71,7
Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 39,6 0,0 0,0 0,0 54,9
Muu majandus 10,9 48,0 122,5 64,1 9,6 34,4 27,5 76,5
164
2023 2022
T e
g e
v u
sk u
lu d
e k
s
V a
h e
n d
a tu
d
te g
e v
u sk
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
V a
h e
n d
a tu
d
p õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
T e
g e
v u
sk u
lu d
e k
s
V a
h e
n d
a tu
d
te g
e v
u sk
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
V a
h e
n d
a tu
d
p õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
Keskkonnakaitse 7,9 14,2 0,6 15,6 8,5 4,6 0,3 24,0
Haridus 25,7 41,9 63,3 20,3 24,8 56,8 50,1 29,9
Tervishoid 4,0 1,4 1,1 94,6 20,9 1,4 1,8 45,0
Üldised valitsussektori teenused 23,5 10,3 20,5 10,0 21,4 8,1 27,0 10,5
Sotsiaalne kaitse 21,2 15,3 0,8 8,5 29,6 22,2 0,8 9,3
Riigikaitse 8,1 0,7 32,6 1,4 4,2 0,5 4,9 0,0
Vaba aeg, kultuur, religioon 4,8 3,9 0,0 1,0 6,1 3,4 0,1 0,2
Avalik kord ja julgeolek 9,0 0,4 3,7 0,2 6,4 0,3 10,9 0,0
Saadud toetuste tulu kokku 127,1 377,1 310,3 441,0 146,9 394,5 172,3 372,2
Vahendatud toetused kokku 818,1 mln eurot (2022. a kokku 766,7 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 161,5 mln euro võrra (2022. a suurenemine 200,2 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 182,1 mln euro võrra (2022. a suurenemine 57,0 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11).
B. Antud toetused
B1. Konsolideeritud aruanne
Jääk seisuga 31.12.2021
A rv
e st
a tu
d k
u lu
2
0 2
1
Jääk seisuga 31.12.2022
A rv
e st
a tu
d k
u lu
2
0 2
2
Jääk seisuga 31.12.2023
M a
k st
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
5 )
K o
h u
st is
e d
(l
is a
a 1
5 )
M a
k st
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
5 )
K o
h u
st is
e d
(l
is a
a 1
5 )
M a
k st
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
5 )
K o
h u
st is
e d
(l
is a
a 1
5 )
Euroopa Liidu fondidest 30,4 141,0 -593,3 15,4 144,6 -604,0 34,4 175,3
Muu välisabi 2,9 2,9 -30,4 17,6 3,1 -12,9 2,9 3,2
Kodumaised toetused 122,8 97,8 -6 039,1 109,6 118,6 -6 930,8 93,5 103,1
Antud toetused kokku 156,1 241,7 -6 662,8 142,6 266,3 -7 547,7 130,8 281,6
B1.1. Antud toetused tegevusala järgi
2023 2022
S o
ts ia
a l-
to e
tu se
d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
S o
ts ia
a l-
to e
tu se
d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
Sotsiaalne kaitse -3 654,5 -935,2 -10,5 -3 125,4 -828,3 -7,3
Haridus -29,6 -975,6 -49,5 -25,6 -878,1 -33,5
Põllumajandus 0,0 -271,1 -70,2 -0,2 -300,9 -59,2
Transport 0,0 -127,4 -63,9 0,0 -113,9 -30,6
Elamumajandus 0,0 -0,6 -63,0 0,0 -0,3 -64,7
Muu majandus 0,0 -128,3 -55,5 0,0 -122,4 -51,8
Üldised valitsussektori teenused -0,1 -501,7 -40,7 0,0 -438,2 -55,5
Keskkonnakaitse 0,0 -17,5 -23,0 0,0 -14,0 -31,6
Vaba aeg, kultuur, religioon -1,1 -168,0 -45,8 -2,5 -148,8 -41,0
Riigikaitse -15,8 -63,8 -8,3 -12,1 -51,8 -6,3
165
2023 2022
S o
ts ia
a l-
to e
tu se
d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
S o
ts ia
a l-
to e
tu se
d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
Tervishoid -0,9 -182,3 -27,2 -0,3 -194,8 -12,7
Avalik kord ja julgeolek 0,0 -13,7 -2,9 0,0 -9,7 -1,3
Antud toetuste kulu kokku -3 702,0 -3 385,2 -460,5 -3 166,1 -3 101,2 -395,5 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 11,7 mln euro võrra (2022. a suurenemine 6,4 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 5,2 mln euro võrra (2022. a vähenemine 34,0 mln eurot).
B2. Konsolideerimata aruanne
Jääk seisuga 31.12.2021
A rv
e st
a tu
d k
u lu
2
0 2
1
Jääk seisuga 31.12.2022
A rv
e st
a tu
d k
u lu
2
0 2
2
Jääk seisuga 31.12.2023
M a
k st
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
5 )
K o
h u
st is
e d
(l
is a
a 1
5 )
M a
k st
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
5 )
K o
h u
st is
e d
(l
is a
a 1
5 )
M a
k st
u d
e
tt e
m a
k se
d
(l is
a a
5 )
K o
h u
st is
e d
(l
is a
a 1
5 )
Euroopa Liidu fondidest 36,4 162,9 -735,6 29,0 192,2 -805,1 72,9 228,9
Muu välisabi 1,7 3,1 -30,9 15,3 3,5 -13,0 0,7 3,7
Kodumaised toetused 155,1 191,6 -6 368,4 175,6 212,8 -7 267,9 127,0 202,1
Antud toetused kokku 193,2 357,6 -7 134,9 219,9 408,5 -8 086,0 200,6 434,7
B2.1. Antud toetuste kulu tegevusala järgi
2023 2022
S o
ts ia
a l-
to e
tu se
d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
S o
ts ia
a l-
to e
tu se
d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d e
k s
P õ
h iv
a ra
so
e tu
se k
s
Sotsiaalne kaitse -3 654,5 -935,7 -12,8 -3 125,2 -828,9 -13,0
Haridus -29,6 -1 001,4 -50,3 -25,5 -898,5 -33,5
Põllumajandus 0,0 -270,1 -70,3 0,0 -299,0 -59,3
Transport 0,0 -219,3 -153,5 0,0 -195,0 -107,1
Elamumajandus 0,0 -1,0 -63,6 0,0 -0,5 -65,6
Muu majandus 0,0 -212,9 -77,1 0,0 -231,3 -91,6
Üldised valitsussektori teenused -0,1 -511,4 -49,2 -0,1 -445,9 -62,4
Vaba aeg, kultuur, religioon -1,1 -255,6 -50,8 -2,1 -222,2 -45,9
Keskkonnakaitse 0,0 -37,8 -23,6 0,0 -23,9 -27,6
Tervishoid -0,9 -183,7 -107,1 -0,3 -195,5 -48,9
Riigikaitse -15,8 -68,7 -11,1 -12,1 -56,4 -6,4
Avalik kord ja julgeolek 0,0 -14,1 -2,9 0,0 -10,0 -1,2
Antud toetused kokku -3 702,0 -3 711,7 -672,3 -3 165,3 -3 407,1 -562,5 Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 8,7 mln euro võrra (2022. a suurenemine 42,6 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 26,0 mln euro võrra (2022. a vähenemine 1,9 mln eurot).
B2.2. Sotsiaaltoetused toetuse liigi järgi
2023 2022
Pensionid -2 544,8 -2 186,2
Üksi elava pensionäri toetus -12,7 -19,3
166
2023 2022
Peretoetused -858,9 -697,5
Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed -92,7 -94,4
Ajutiselt II samba kogumispensioni fondidesse eraldatud 4% vahendid ja neilt arvestatud tootlus
0,0 -21,6
Puudega inimestele -77,0 -62,6
Õppetoetused -24,1 -19,3
Pensionieraldised avaliku sektori töövõtjatele (vt lisa a16 A, a23) -67,7 -45,5
Muud toetused -24,1 -18,9
Sotsiaaltoetused kokku -3 702,0 -3 165,3
Riik teeb makseid II samba kogumispensioni fondidesse lisaks kogumispensioniga liitunud töötajate töötasust 2% ulatuses kinni peetud ning Maksu- ja Tolliameti kaudu kogumispensioni fondidele kantud summadele 4% ulatuses ehk kahekordses summas. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tehakse 4% makseid sotsiaalmaksust ja need on riigieelarves planeeritud ja riigi aruandes kajastatud maksude edasiandmise kuluna. Riik peatas perioodil juuli 2020 kuni august 2021 4% maksed fondidele ja maksis selle tagantjärele välja kogumispensioni skeemist väljujatele fondidest lõplike väljamaksete toimumisel ning ülejäänutele 2023. a jaanuaris. 2021. a eraldati peatatud osa väljamaksmiseks riigieelarvest eraldi vahendid summas 205,5 mln eurot ning selleks sotsiaalmaksu vahendeid ei kasutatud. 2022. a lõpul arvestati peatatud 4% kogumispensioni vahenditele lisaks tootlust summas 21,6 mln eurot, mis maksti kogumis- pensionifondidele samuti välja 2023. a jaanuaris (vt ka lisa a16 D).
B.2.3. Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused saaja järgi
2023 2022
Tegevus- kuludeks
Põhivara soetuseks
Tegevus- kuludeks
Põhivara soetuseks
Kohaliku omavalitsuse üksustele -839,2 -129,0 -717,4 -132,2
Tervisekassale -426,6 -1,0 -407,5 -0,4
Töötukassale -565,4 0,0 -525,4 0,0
Avalik-õiguslikele ülikoolidele -308,5 -19,9 -282,2 -10,4
Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele -123,4 -41,0 -108,4 -30,4
Muudele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele -484,2 -266,6 -370,9 -155,6 Valitsussektorisse mittekuuluvatele avaliku sektori üksustele -56,5 -20,0 -115,3 -62,8
Erasektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -148,9 -46,8 -132,2 -57,7
Muudele erasektorisse kuuluvatele residentidele -346,3 -145,6 -407,8 -111,2
Mitteresidentidele -412,7 -2,4 -340,0 -1,8
Kokku -3 711,7 -672,3 -3 407,1 -562,5
Mitteresidentidele antud toetustest moodustasid maksed Euroopa Liidu eelarvesse 343,8 mln eurot (2022. a 295,4 mln eurot).
Lisa a20
Reservid
mln eurot
A. Stabiliseerimisreserv
Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest seadusandluse alusel kindlaksmääratud laekumistest moodustatud vara kogum, mis on reguleeritud Riigieelarve seaduse § 71-74 alusel.
Stabiliseerimisreservi eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine, sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine, finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.
Aruandeaastal ega võrreldaval perioodil ei võetud stabiliseerimisreservist raha välja.
167
2023 2022
Jääk perioodi alguses 423,9 430,1
Finantstulu reservi paigutamiselt 16,3 -7,1
Tulu Eesti Panga kasumist (vt lisa a27) 0,0 0,9
Jääk perioodi lõpus 440,2 423,9
Riigieelarve seaduse § 71 lg 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7-10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis.
Riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi/puudujäägi arvestus
2023 2022
Rahavood põhitegevusest kokku -785,5 254,3
Rahavood investeerimistegevusest kokku -103,0 -1 373,7
Miinus likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise rahavood -485,5 1 164,5
Pikaajaliste võlakohustiste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud -861,3 -628,5
Kokku -2 235,3 -583,4
B. Omandireformi reservfond
Omandireformi reservfond on moodustatud Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.
2023 2022
Jääk perioodi alguses 50,4 41,8
Maa erastamisest laekunud tulu 4,6 5,8
Laekunud Estonian Air pankrotipesast (vt lisa a6) 0,0 5,4
Erastamise korraldamisega seotud kulude hüvitamine -3,6 -2,6
Jääk perioodi lõpus 51,4 50,4
C. Riigikassa likviidsusreserv
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Likviidsusreserv (likviidsed varad) 2 071,0 2 536,6 1 628,8
Klientide nõudmiseni hoiused riigikassas (kohustised) 1 952,5 1 718,1 1 895,1
Likviidsusreservi ja nõudmiseni hoiuste vahe 118,5 818,5 -266,3
Riigikassa loeb likviidsusreserviks raha pangakontodel, võlakirju kauplemisportfellis ja neilt arvestatud intressinõudeid. Likviidsusreservist eraldi hoiab riigikassa stabiliseerimisreservi vahendeid. Likviidsusreservist on lahutatud ka omandireformi reservfondi vahendid.
Lisa a21
Kaupade ja teenuste müük
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Riigilõivud (vt lisa a4) 86,5 91,3 87,0 91,7
Tulu majandustegevusest 4 236,5 4 420,5 433,9 422,8
Tulu elektrienergia müügist 1 664,8 1 907,4 0,0 0,0
Tulu tervishoiust 743,1 640,1 8,5 7,5
Tulu transporditeenustelt 292,6 284,2 5,6 2,2
Tulu põllu- ja metsamajandusest 313,1 311,4 8,7 8,5
168
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 212,3 222,7 0,0 0,0
Tulu sideteenustelt 121,9 107,5 1,8 1,4
Tulu soojusenergia müügist 53,4 64,4 0,1 0,1
Üür ja rent 40,0 40,5 1,1 0,8
Hoonestusõiguse ja kasutusõiguse tasud 20,1 38,0 11,4 29,5
Saastekvootide müük 360,0 334,4 360,0 334,3
Veeteetasu 8,9 8,2 8,9 8,2
Tulu haridusalasest tegevusest 25,4 23,1 11,8 11,9
Tulu kultuuri-, spordi ja puhkealasest tegevusest 41,9 31,9 3,4 3,0
Tagatistasud, kindlustuspreemiad, lepingutasud 10,1 11,3 0,0 0,0
Põhitegevusena teenitud intressitulud antud laenudelt 15,7 8,8 0,0 0,0
Muu toodete ja teenuste müük 313,2 386,6 12,6 15,4
Kokku kaupade ja teenuste müük 4 323,0 4 511,8 520,9 514,5 2022. aastasse arvestati konsolideeritud aruandes tagasiulatuvalt juurde tulu elektrienergia müügist 164,7 mln eurot arvestuspõhimõtte muutuse tõttu (vt lisa a15).
Lisa a22
Muud tulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa a10) 0,2 4,3 0,1 0,1
Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa a11) 27,7 54,8 26,3 52,1
Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist (vt lisa a14) 0,1 0,1 0,0 0,1
Võlalt arvestatud intressitulu (sh maksuviivised, vt lisa a4) 23,2 19,2 20,6 17,3
Trahvid (vt lisa a4) 27,7 32,9 25,0 23,9
Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised (vt lisa a4) 22,7 23,9 34,2 41,2
Loodusressursside kasutamise tasud (vt lisa a4) 40,4 54,2 69,7 110,2
Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a4) 0,0 0,1 0,7 0,8
Kohtuotsustest tulenevad hüvitised (vt lisa a4) 10,5 9,5 10,5 9,5
Teekasutustasu (vt lisa a4) 21,0 21,5 21,0 21,5
Kasum/kahjum varude müügist 9,3 7,3 0,3 0,2
Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 225,7 426,1 0,0 0,0
Muud tulud 23,7 7,6 12,9 4,1
Muud tulud kokku 432,2 661,5 221,3 281,0
Lisa a23
Tööjõukulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Töötasukulud
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -27,1 -22,4 -27,1 -22,4
Ametnikud -498,6 -435,5 -498,6 -435,5
Nõukogude ja juhatuste liikmed -17,0 -16,3 0,0 0,0
169
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Töötajad -1 190,1 -1 003,6 -398,7 -321,6
Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 732,8 -1 477,8 -924,4 -779,5
Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -36,5 -30,4 -22,0 -20,4
Eripensionid ja pensionisuurendused -161,9 -99,6 -161,9 -99,6
Töötasukulud kokku -1 931,2 -1 607,8 -1 108,3 -899,5
Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 363 356 363 356
Ametnikud 16 246 16 044 16 246 16 044
Nõukogude ja juhatuste liikmed 240 227 0 0
Töötajad 42 215 40 481 14 446 13 513
Keskmine töötajate arv kokku 59 064 57 108 31 055 29 913
Muud tööjõukulud
Erisoodustused -16,4 -14,1 -7,9 -6,9
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -591,9 -504,4 -321,5 -271,7
Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 40,6 32,4 6,7 4,2
Muud tööjõukulud kokku -567,7 -486,1 -322,7 -274,4
Tööjõukulud kokku -2 498,9 -2 093,9 -1 431,0 -1 173,9
Eripensioni ja pensionisuurenduste eraldiste moodustamist (vt lisa a16 A) kajastatakse kuluna tööjõukulude grupis, v.a pensionile jäänud isikutele makstavad pensionisuurenduste korrigeerimised avaliku teenistuse seaduse alusel, mis kajastatakse sotsiaaltoetuste grupis (vt lisa a19 B), kuna ei ole võimalik eristada riigis ja muudes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes välja teenitud pensionisuurendust.
Eripensionite ja pensionisuurenduste arvestusega kaasnevad kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajastatakse otse netovarade muutusena, mitte tulemiaruande kaudu.
Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.
Lisa a24
Majandamiskulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Tootmiskulud -1 120,0 -1 338,9 0,3 0,3
Ravimid ja meditsiiniteenused -176,9 -191,8 -10,2 -39,5
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -185,8 -185,6 -182,1 -181,5
Sõidukite majandamiskulud -191,4 -165,0 -45,3 -42,4
Rajatiste majandamiskulud -136,7 -128,5 -57,6 -52,5
Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -210,1 -165,8 -210,4 -165,9
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -127,0 -102,6 -84,1 -66,5
Administreerimiskulud -101,0 -90,7 -51,0 -50,3
Sotsiaalteenused -78,1 -142,5 -106,9 -175,6
Inventari majandamiskulud -59,8 -40,1 -36,1 -25,1
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -66,7 -59,9 -14,7 -15,9
Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -58,4 -48,3 -51,6 -43,1
Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -5,9 -0,1 0,0 0,0
Uurimis- ja arendustööd -25,0 -22,3 -17,7 -15,3
Õppevahendite ja koolituse korralduskulud -31,2 -25,5 -24,3 -22,7
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -30,6 -28,8 -6,5 -5,2
170
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Muu erivarustus ja materjalid -31,5 -25,7 -7,5 -8,5
Toiduained ja toitlustusteenused -25,8 -21,2 -16,2 -12,6
Transporditeenused -12,1 -15,2 -4,3 -7,3
Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) -23,7 -19,7 -11,4 -10,3
Eri- ja vormiriietus -10,0 -8,0 -5,6 -4,3
Mitmesugused muud majanduskulud -25,3 -21,5 -21,2 -17,8
Kokku majandamiskulud -2 733,0 -2 847,7 -964,4 -962,0
Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.
Lisa a25
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa a10) -2,4 -2,4 -0,1 -0,1
Materiaalselt põhivaralt (vt lisa a11) -1 369,7 -670,3 -308,4 -272,0
Immateriaalselt põhivaralt (vt lisa a12) -77,2 -66,3 -48,5 -40,1
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -1 449,3 -739,0 -357,0 -312,2
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.
Lisa a26
Muud kulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Riigisaladusega seotud kulud -133,3 -143,5 -133,3 -143,5
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest (vt lisa a6) -2,4 6,4 0,2 5,5
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -1,0 -9,7 -0,7 -1,3
Varude allahindlus -16,9 -3,4 -0,1 -1,9
Saastekvootide kulu -205,4 -428,7 0,0 0,0
Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -218,9 -349,8 0,0 0,0
Muud kulud -16,4 -10,4 -2,7 -3,3
Muud kulud kokku -594,3 -939,1 -136,6 -144,5
171
Lisa a27
Finantstulud ja –kulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Tulem osalustelt 2,1 30,5 178,6 331,8
Tulem sihtasutustelt (vt lisa a8) 0,0 0,0 -5,3 -10,9
Dividendid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 223,0 189,8
Dividendid sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 0,8 0,8
Tütarettevõtjate osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a9) 0,0 0,0 -39,9 152,1
Tulem osaluste müügist (vt lisa a3, a9) 0,9 27,6 0,0 0,0
Muud kasumid ja kahjumid tütarettevõtjatelt (vt lisa a8, a9) 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulem sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 1,2 2,9 0,0 0,0
Intressikulu -391,0 -198,6 -338,7 -162,1
Laenukohustistelt (vt lisa a17) -188,0 -55,4 -116,0 -19,3
Diskonteeritud kohustistelt (sh eraldistelt, vt lisa a16) -162,0 -138,9 -160,7 -138,0
Hoiustelt -41,1 -3,6 -62,2 -4,4
Muudelt kohustistelt 0,1 -0,7 0,2 -0,4
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 93,4 -8,5 67,7 1,1
Intressitulu deposiitidelt (vt lisa a2) 63,5 2,5 33,2 1,0
Tulem võlakirjadelt (vt lisa a3) 40,4 -12,0 39,2 -10,6
Tulem riskikapitalifondidelt (vt lisa a3) -15,0 -2,4 -15,8 -3,0
Tulem sihtotstarbelistelt fondidelt (vt lisa a5) 0,0 0,0 11,0 12,9
Muud finantstulud ja -kulud 4,5 3,4 0,1 0,8
Muud finantstulud 4,7 5,8 4,2 3,6
Intressitulu laenudelt 4,4 4,8 4,2 2,6
Tulu Eesti Panga kasumist ( vt lisa a20 A) 0,0 0,9 0,0 0,9
Muud finantstulud 0,3 0,1 0,0 0,1
Muud finantskulud -0,3 -0,4 0,0 0,0
Finantstulud ja -kulud kokku -291,1 -171,2 -88,2 174,4
Lisa a28
Kulud tegevusalade lõikes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
2023 2022
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
Üldised valitsus- sektori teenused 211,1 139,8 66,9 161,4 579,2 184,0 127,2 60,7 25,3 397,2
Riigikaitse 165,2 312,7 97,6 64,7 640,2 139,2 254,9 75,6 51,4 521,1
Avalik kord ja julgeolek 406,6 91,4 29,1 68,9 596,0 344,0 81,8 24,0 91,7 541,5
172
2023 2022
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
Majandus 626,5 1 632,5 1 160,3 523,0 3 942,3 543,0 1 788,8 484,2 826,1 3 642,1
Keskkonnakaitse 47,8 31,4 5,3 0,7 85,2 43,2 26,4 6,5 0,1 76,2
Elamu- ja kommunaalmajandus 0,6 0,5 0,0 0,1 1,2 0,6 0,7 0,2 0,1 1,6
Tervishoid 481,8 246,4 38,6 5,7 772,5 411,7 262,4 35,1 3,9 713,1
Vaba aeg, kultuur, religioon 89,4 105,5 14,7 0,0 209,6 76,6 94,8 19,2 0,1 190,7
Haridus 235,1 79,5 25,5 0,0 340,1 188,1 68,7 24,2 0,1 281,1
Sotsiaalne kaitse 234,8 93,3 11,3 161,1 500,5 163,5 142,0 9,3 139,3 454,1
Kulud kokku 2 498,9 2 733,0 1 449,3 985,6 7 666,8 2 093,9 2 847,7 739,0 1 138,1 6 818,7
Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud.
B. Konsolideerimata aruanne
2023 2022
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
Üldised valitsussektori teenused 198,3 103,6 33,5 178,1 513,5 173,1 90,4 29,4 24,2 317,1
Riigikaitse 161,1 318,9 96,6 64,7 641,3 135,6 264,8 75,1 51,4 526,9
Avalik kord ja julgeolek 406,6 160,5 29,1 68,9 665,1 344,0 153,1 24,1 91,6 612,8
Majandus 143,1 109,1 157,2 1,9 411,3 121,8 98,2 145,9 -2,0 363,9
Keskkonnakaitse 37,1 22,7 3,3 0,6 63,7 34,3 24,2 4,4 0,0 62,9
Tervishoid 28,9 22,9 1,1 0,1 53,0 26,0 69,2 0,9 1,9 98,0
Vaba aeg, kultuur, religioon 19,7 17,0 3,1 0,0 39,8 17,4 19,3 3,0 0,0 39,7
Haridus 223,7 96,7 24,9 -0,1 345,2 178,3 83,3 23,6 0,1 285,3
Sotsiaalne kaitse 212,5 113,0 8,2 161,1 494,8 143,4 159,5 5,8 139,3 448,0
Kulud kokku 1 431,0 964,4 357,0 475,3 3 227,7 1 173,9 962,0 312,2 306,5 2 754,6
Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud ja intressikulu. Tööjõukulu ja intressikulu mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse kuludes (vt lisa a23).
173
Lisa a29
Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
mln eurot
A. Varad ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Varad 593,4 881,2 1 183,2 6 048,1 6 318,9 6 724,1
Käibevara 457,6 739,1 1 060,0 528,2 798,0 1 553,1
Raha ja pangakontod 170,4 454,7 758,4 170,4 454,7 758,4
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 119,3 105,8 98,8 190,0 172,5 172,2
Muud nõuded ja ettemaksed 167,9 178,6 202,8 167,8 170,8 622,5
Põhivara 135,8 142,1 123,2 5 519,9 5 520,9 5 171,0
Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 524,1 430,8 441,7
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 88,3 87,0 65,0 4 514,4 4 490,0 4 169,9
Muud nõuded ja ettemaksed 47,5 55,1 58,2 481,4 600,1 559,4
Kohustised 1 830,0 1 644,9 1 413,3 2 646,5 2 342,1 2 495,4
Lühiajalised kohustised 1 787,2 1 599,8 1 368,7 2 553,1 2 242,2 2 392,0
Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed
22,1 17,9 19,6 41,6 34,3 35,4
Võlad tarnijatele 10,6 11,9 10,2 24,7 27,3 27,3
Maksuvõlad 376,9 352,3 328,2 376,9 352,3 328,2
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
1 377,6 1 217,7 1 010,7 2 109,4 1 827,6 2 000,4
Eraldised 0,0 0,0 0,0 0,5 0,7 0,7
Pikaajalised kohustised 42,8 45,1 44,6 93,4 99,9 103,4
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
42,8 45,1 44,6 93,4 99,9 103,4
B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Tegevustulud 1 097,6 1 012,7 490,8 486,1
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 250,5 233,4 406,0 365,2
Kaupade ja teenuste müük 808,9 743,9 11,5 10,6
Saadud toetused 25,8 23,4 18,0 24,1
Muud tulud 12,4 12,0 55,3 86,2
Tegevuskulud -6 640,4 -6 021,7 -7 437,2 -6 710,5
Antud toetused -2 668,9 -2 406,7 -3 292,6 -2 925,6
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 919,7 -3 555,3 -3 919,7 -3 555,3
Tööjõukulud -0,3 -0,2 -0,3 -0,3
Majandamiskulud -51,2 -59,8 -224,4 -230,1
Muud tegevuskulud -0,3 0,3 -0,2 0,8
Tegevustulem -5 542,8 -5 009,0 -6 946,4 -6 224,4
Finantstulud ja -kulud -31,9 2,9 138,9 343,1
Tulem osalustelt 1,3 3,5 178,6 331,8
Muud finantstulud ja -kulud -33,2 -0,6 -39,7 11,3
Aruandeperioodi tulem -5 574,7 -5 006,1 -6 807,5 -5 881,3
Konsolideeritud aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud kohalike omavalitsuste ja muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).
174
Konsolideerimata aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud valitseva mõju all olevate tütarettevõtjate ja sihtasutustega, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).
Lisa a30
Tingimuslikud kohustised ja varad
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
Tingimuslikud kohustised 8 056,7 6 677,9 8 261,5 7 481,5
Sissemaksmata osalus rahvusvahelistes finants- institutsioonides (vt lisa a30 A)
2 035,3 1 655,1 2 035,3 1 655,1
Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) 34,5 36,5 34,5 36,5
Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisad a8, a9) 146,5 126,0 0,0 0,0
Laenutagatiseks panditud käibevara 24,6 7,9 0,0 0,0
Tingimuslikud kohustised seoses kohtuprotsessidega 370,4 305,9 321,8 304,0
Antud garantiid (vt lisa a30 B) 2 032,7 2 070,5 1 679,4 1 674,6
Toetuste andmise kohustised (vt lisa a30 C) 969,4 569,6 2 235,3 1 883,7
Katkestamatud kasutusrendikohustised (vt lisa a30 D) 83,2 89,3 993,3 982,7
Tarnelepingud ja investeerimiskohustised (vt lisa a30 E) 2 360,1 1 817,1 961,9 944,9
Tingimuslikud nõuded 406,3 405,3 10,4 15,1
Katkestamatud kasutusrendinõuded (vt lisa a30 D) 406,3 405,3 10,4 15,1
A. Osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides
EBRD EIB NIB CEB IBRD MIGA ESM KMF* Kokku
Seisuga 31.12.2022
Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3
Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 11,3 141,5 0,9 1 153,2 0,0 1 587,4
Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 0,0 55,8 9,1 67,4
Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,2 0,0 0,0 0,0 14,1
Kokku 24,8 193,2 72,8 11,9 147,4 1,0 1 209,0 9,1 1 669,2
Seisuga 31.12.2023
Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3
Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 18,4 141,2 0,9 1 586,1 0,0 2 027,1
Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 2,8 1,1 0,0 0,0 4,0 7,9
Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,2 0,0 0,0 0,0 14,1
Kokku 24,8 193,2 72,8 21,8 145,7 1,0 1 586,1 4,0 2 049,4
*KMF: Kolme Mere Investeerimisfond (vt ka lisa a3).
Osaluste eest tasutud summa kajastub bilansis (vt lisa a3). Võlakirjad ja sissenõutavad aktsiad on riik kohustatud välja ostma välispanga nõudmisel. Neilt ei arvestata intresse.
B. Antud garantiid
Laenu andja Laenu võtja
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
EFSF Rahastamisraskustesse sattunud euroala liikmesriigid 1 547,8 1 543,0 1 547,8 1 543,0
Euroopa Komisjon Liikmesriigid eriolukorras töötuse riski leevendamiseks 48,7 48,7 48,7 48,7
175
Laenu andja Laenu võtja
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
Euroopa Komisjon Euroopa ühtne kriisilahendusnõukogu 22,0 22,0 22,0 22,0
Euroopa Komisjon Ukraina laenude garantii 7,4 7,4 7,4 7,4
EIB Projektipõhised investeeringulaenud ja -tagatised 1,1 1,1 1,1 1,1
EIB SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 52,2 52,2 52,2 52,2
Pangad, liisingfirmad, välisfirmad
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendused, ekspordigarantiid 262,0 306,9 0,0 0,0
Eesti pangad ja liisingfirmad
Maaelu Edendamise SA maaelulaenude käendused 85,3 89,0 0,0 0,0
Muud 6,2 0,2 0,2 0,2
Kokku 2 032,7 2 070,5 1 679,4 1 674,6
C. Toetuste andmise kohustised
Toetuste saajatega sõlmitud lepingud välisabi vahendamiseks ja kodumaiste toetuste andmiseks
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
Euroopa Liidu fondidest 368,6 477,1 1 182,9 1 767,5
Muu välisabi 6,2 11,0 7,0 12,0
Kodumaised toetused 594,6 81,5 1 045,4 104,2
Kokku 969,4 569,6 2 235,3 1 883,7
D. Katkestamatud kasutusrendikohustised ja -nõuded
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
Rendikohustised
Kuni 1 aasta 36,6 35,1 137,3 127,9
1 kuni 5 aastat 42,5 50,7 270,5 268,9
Üle 5 aasta 4,1 3,5 585,5 585,9
Kokku 83,2 89,3 993,3 982,7
Rendinõuded
Kuni 1 aasta 19,7 18,8 1,2 0,9
1 kuni 5 aastat 51,3 50,3 4,6 3,8
Üle 5 aasta 335,3
5,34,3
336,2 4,6 10,4
Kokku 406, 405,3 10,4 15,1
Informatsioon rendile antud varade bilansilise jääkväärtuse kohta on esitatud lisades a10 ja a11.
E. Tarnelepingud ja investeerimiskohustised
Sõlmitud suuremahulised tarnelepingud ja kokkulepitud investeerimiskohustised
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
Riigi Kinnisvara AS investeerimiskohustised 135,8 140,6 0,0 0,0
Transpordi ja selle taristuga seotud kohustised 624,4 418,9 92,1 224,9
Kaitseotstarbeliste põhivarade soetuse kohustised 837,9 699,9 837,9 699,9
Elektrienergia tootmise ja tarnimisega seotud kohustised
725,1 531,1 0,0 0,0
Muud tarnelepingud 36,9 26,6 31,9 20,1
Tarnelepingud ja investeerimiskohustised kokku 2 360,1 1 817,1 961,9 944,9
176
Lisa a31
Selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta
Riigieelarve täitmise aruandes on kajastatud kõik riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes hõlmatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisel olevate riigiasutustega (vt lisa a1 A). Aruanne on koostatud üldjuhul tekkepõhisel printsiibil ja on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega. Aruande liigendus ja arvestuspõhimõtted vastavad 2023. aasta riigieelarve seaduse liigendusele ja arvestuspõhimõtetele.
2023. a riigieelarve ülesehitus on sarnane 2022. a riigieelarvega. Ministeeriumite valitsemisalade kulud on liigendatud tulemusvaldkondadele, nende all olevate programmidele ja programmide koosseisus olevatele tegevustele. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetuseks ette nähtud investeeringud on igas valitsemisalas esitatud investeeringuprojektide kaupa, kui projekti maksumus on alates 10,0 mln eurost. Muud investeeringud on esitatud ühisel real. Käibemaksukulu on jaotatud käibemaksuks kuludelt, investeeringutelt ja finantseerimistehingutelt ning liidetud vastavalt kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahule.
2022. a tegelikud võrdlusandmed on võrreldes riigi 2022. a raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetega korrigeeritud lähtudes 2023. a riigieelarve ülesehituses muudetud programmide tegevustest või eraldi välja toodud investeeringuprojektidest. Kui 2022. a võrdlusandmeid oli võimalik sobivalt ümber paigutada, näiteks tõsta mitme varem eraldi kajastatud tegevuse kohta kokku ühele tegevusele, siis on seda tehtud. 2023. a aruandes on erinevalt varasematel aastatel esitatud aruannetest Vabariigi Valitsuse eelarve osas kajastatud Rahandusministeeriumi poolt täidetavad tegelikud kulud kajastatud ka Rahandusministeeriumi valitsemisala korrigeerimistena (kuna need kulud kajastuvad Rahandusministeeriumi valitsemisala tulemiaruandes). 2022. a võrdlusandmetes on seetõttu lisatud korrigeerimistesse -2 557 446 tuh eurot.
Aruanne algab koondosaga. Seejärel on esitatud andmed põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade kaupa. Kõikides aruande osades on eelarved ja eelarve täitmised on jaotatud majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks (materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused) ja finantseerimistehinguteks (eelarvestamisele kuuluvad tehingud finantsvarade ja –kohustistega). Eraldi on välja toodud piirmääraga kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille limiidi ületamisele on eelarveseadusega kehtestatud piirangud. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahud sisaldavad järgmisi vahendeid, mida ei loeta piirmääraga vahenditeks:
1) arvestuslikud vahendid, kus piirmäär on sätestatud eraldi seaduse või lepingu alusel, riigieelarves planeeritud summasid võib ületada (näiteks pensionid); 2) tulude arvel tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille korral eelarve limiit tekib tulude saamisel sõltumata riigieelarves planeeritud summadest; 3) mitterahaline põhivarade amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu; 4) piirmääaraga kulude, investeeringute ja finantseerimistehingutega kaasnev käibemaksukulu.
Aruande koondosas on eraldi välja toodud tegelik eelarvepositsioon. Selle arvestamiseks on riigieelarve tulusid ja kulusid korrigeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest, mis tulenevad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts).
Peale eelarvepositsiooni arvestust on koondosas esitatud kirjed, millega on vaja riigieelarve tulusid ja kulusid korrigeerida tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks ning mida riigieelarves arvesse ei võetud või mida arvestati riigieelarves raamatupidamise arvestuspõhimõtetest erinevalt.
Aruande osades (valitsemisalade kaupa) on väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid arvestatud tulemiaruandesse kuuluvad tulud ja kulud kajastatud alajaotuses „Korrigeerimised“.
Aruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Tulud ja raha sisse toovad finantseerimistehingud on kajastatud plussmärgiga, kulud, investeeringud ning raha väljaviivad finantseerimistehingud miinus-märgiga.
Riigisisesed tehingud on koondosas elimineeritud, välja arvatud riigisisesed maksutulud ja –kulud, mis on elimineeritud korrigeerimistena tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks. Valitsemisalade andmetes on valitsemisala-sisesed tehingud üldjuhul elimineerimata, kuna sisene tehing tekitab ühele valitsemisala asutusele kulutuse, milleks kasutati riigieelarve limiiti, ning teisele asutusele saadud tulu, mis on omakorda aluseks tuludest sõltuvate kulutuste limiidi tekkele. Valitsemisala sisesed toetuste vahendamised on tuludest ja kuludest elimineeritud. Samuti on kuludest elimineeritud teiste valitsemisalade riigiasutustele vahendatud välistoetused ja nende kaasfinantseerimine ning tuludest teiste valitsemisalade riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine. Teiste valitsemisaladega seotud elimineerimised on ühtlasi lisatud korrigeerimistena, kuna neid ei elimineerita valitsemisala tulemiaruandes.
Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 07.12.2022 vastu võetud 2023. aasta riigieelarve seadust. Selle kohaselt oli riigieelarve tulude maht 15 590,4 mln eurot, kulude maht 16 838,9 mln eurot, investeeringute maht 755,7 mln eurot ja finantseerimistehingute maht 467,6 mln eurot.
Lõplik eelarve sisaldab eelarves aasta jooksul tehtud muudatusi, sh 2022. aastast järele jäänud eelarve ületoomist 2023. a eelarvesse. Lõplikuks 2022. aastast üle toodud eelarveks kujunes 1 599,6 mln eurot.
177
A. 2022. aastast 2023. aastasse üle toodud eelarve
tuh eurot
Valitsemisala
Käskkirjaga üle kantud kindlaks- määratud
jäägid
Majandus- tegevuse,
saastekvootide müügi ja
kodumaiste toetuste jäägid
Välistoetuste ja kaas-
finantseerimise jäägid Kokku
Sh muudatused peale 2022. a aastaaruande
kinnitamist
Vabariigi Valitsus 179 124 0 0 179 124 -191
Riigikogu 2 322 0 0 2 322 -1
Vabariigi President 491 0 0 491 0
Riigikontroll 805 0 0 805 0
Õiguskantsler 83 9 1 93 10
Riigikohus 647 20 0 667 0
Riigikantselei 2 160 0 0 2 160 0
Haridus- ja Teadusministeerium 78 382 13 296 61 961 153 639 0
Justiitsministeerium 11 207 2 608 1 338 15 153 -925
Kaitseministeerium 76 894 1 655 19 400 97 949 0
Kliimaministeerium 22 234 220 363 6 862 249 458 0
Kultuuriministeeria1um 41 954 48 020 190 90 165 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
198 932 126 742 40 987 366 662 -450
Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium
13 666 3 740 1 031 18 437 0
Rahandusministeerium 158 252 59 522 3 556 221 330 -600
Siseministeerium 57 439 5 328 11 475 74 241 0
Sotsiaalministeerium 92 165 8 197 1 162 101 524 0
Välisministeerium 20 685 4 627 89 25 401 0
Kokku 957 444 494 128 148 050 1 599 621 -2 157
2022. a aruandes esitati 2023. aastasse üleviidavaks eelarveks kokku 1 601,8 mln eurot. 2023. a muudeti üle toodud vahendite eelarvet peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustega, millega peatati kulutuste tegemine 2023. aastas ja planeeritakse need 2023. aastale järgnevatel aastatel.
Alates 01.07.2023 korraldati mitme ministeeriumi valitsemisala töö ümber (vt lisa a1 A) ja sellega seoses jaotati II poolaasta tegevusteks ette nähtud riigieelarve valitsemisalade vahel ümber. Riigikogu võttis sellega seoses 20.06.2023 vastu riigieelarve muutmise seaduse. Ühtlasi muutus kahe ministeeriumi nimetus: Keskkonnaministeerium nimetati ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium nimetati ümber Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Tööülesannete ümberkorraldamise tõttu on 2023. a riigieelarve valitsemisalade alajaotistes mitmed programmid ja tegevused I poolaastal ühe ja II poolaastal teise ministeeriumi valitsemisala all, võrreldavad 2022. a näitajad on kajastatud aga selle ministeeriumi valitsemisala juures, kus nimetatud tegevusi viidi ellu 2022. aastal (ei ole jaotatud kahe poolaasta andmeteks).
27.11.2023. a võttis Riigikogu vastu teise 2023. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega muudeti veelkord kulude jaotust valitsemisalade programmide tegevuste ja investeeringute vahel.
Lõplikus eelarves on lisaks arvestatud Vabariigi Valitsuse korralduste alusel kvartaalsete liigenduste alusel ja Vabariigi Valitsuse reservist ning sellest rahandusministrile otsustamiseks jaotatud sihtotstarbelisest reservist ja omandireformi reservfondist eraldatud vahendid valitsemisaladele ümber jaotatud. Eelarveseadusega prognoositud tuludest sõltuvad kulutused arvestatakse lõplikus eelarves tagasi ja asendatakse tulust tekkinud eelarvega. Tegelik tuludes sõltuv eelarve saadakse tulude laekumisel (saadud toetused), sildfinantseerimise avamisel välistoetustest rahastatavate projektide korral või tulude tekkimisel (majandustegevusest saadud tulu, saastekvootide müügist saadud tulu, muud tulud). Lõpliku eelarve kujunemine on kokkuvõtlikult esitatud alltoodud tabelis.
B. Lõpliku eelarve kujunemine
tuh eurot
Tulud
Kulud, investeeringud
ja käibemaksukulu
Finantseerimistehingud
Esialgne eelarve 15 590 358 -17 594 640 467 591
178
Tulud
Kulud, investeeringud
ja käibemaksukulu
Finantseerimistehingud
Üle toodud eelmisest aastast (vt a31 A) -1 415 321 -184 300
Eelarves kavandatud toetused 1 617 439 8 775
Tegelikult laekunud toetused ja avatud sildfinantseerimine -1 539 641
-19 262
Eelarves kavandatud välistoetuste kaasrahastamine 174 766
Tegelikult kasutatud välistoetuste kaasrahastamine -91 889
Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu 39 911
Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu -58 027
Eelarves saastekvootide müügist kavandatud tulu 236 018
Tegelikult saastekvootide müügist laekunud tulu -180 652
Eelarves kavandatud muud tulud kulutuste tegemiseks 20 983
Tegelikud muud tulud kulutuste tegemiseks -9 646
Kavandatud omandireformi reservfondi kasutamine 2 000
Tegelikult eraldatud omandireformi reservfondist -3 066
Lõplik eelarve 15 590 358 -18 801 765 272 804
Lõplikus eelarves suurenes kulude, investeeringute ja käibemaksukulu eelarve võrreldes esialgse eelarvega 1 207 mln euro võrra.
C. Tulemiaruande ja riigieelarve täitmise aruande koondosa kirjete võrdlus
tuh eurot
Kirje nimetus
2023 2022
Eelarve täitmine
Tulemi- aruanne Vahe
Eelarve täitmine
Tulemi- aruanne Vahe
Tulud
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
12 810 633 12 582 904 -227 728 11 948 516 11 773 024 -175 492
Kaupade ja teenuste müük 520 864 520 864 0 514 521 514 521 0
Riigilõivud 86 982 91 722
Tulu majandustegevusest 433 882 422 799
Saadud toetused 1 106 566 1 255 544 148 978 1 048 209 1 085 876 37 666
Muud tulud 213 866 221 277 7 411 275 692 280 986 5 294
Tulu põhivara ja varude müügist 26 761 52 463
Trahvid ja muud varalised karistused 23 695 22 910
Keskkonnatasud 103 442 152 374
Muud tegevustulud 59 968 47 944
Intressi- ja dividenditulud 283 030 -283 030 209 622 -209 622
Riigieelarve tuludesse kaasamata tulud -103 535 103 535 6 782 -6 782
Tulemiaruande kirjed, mis ei kajastu riigieelarves eraldi kirjetel
Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 321 321 12 488 12 488
Tulem osalustelt 178 612 178 612 331 756 331 756
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 67 668 67 668 1 074 1 074
Muud finantstulud 4 232 4 232 3 617 3 617
Tulud kokku 14 831 424 14 831 424 0 14 003 342 14 003 342 0
Kulud
Riigieelarve kulud -15 896 750 -13 913 756
179
Kirje nimetus
2023 2022
Eelarve täitmine
Tulemi- aruanne Vahe
Eelarve täitmine
Tulemi- aruanne Vahe
Riigieelarvesse kuludesse kaasamata kulud 111 314 -82 833
Kulud tulemiaruandes
Antud toetused -8 086 033 -7 134 902
Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid
-39 521 -34 168
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid
-4 432 207 -4 072 830
Tööjõukulud -1 431 016 -1 173 931
Majandamiskulud -964 395 -961 999
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -357 022 -312 243
Muud kulud -136 520 -144 466
Intressikulu -338 722 -162 051
Kulud kokku -15 785 435 -15 785 435 0 -13 996 589 -13 996 589 0
Tulem kokku -954 011 -954 011 0 6 753 6 753 0
Eelarves on maksutulud ja edasiantud maksude kulud planeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest: positsiooni loetakse laekunud maksutulu ja ülekanded maksude edasiandmisest, mida kolme maksuliigi puhul korrigeeritakse ühekuulise maksutulude laekumise ja ülekandmise nihkega, st jäetakse välja aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded ning liidetakse järgmise aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded. Kassapõhiselt arvestatud maksutulu ja maksude edasiandmise kulu vahe võrreldes tulemiaruandes kajastatud tekkepõhise maksutulu ja maksude edasiandmise kuluga on kajastatud vastavalt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tulu ning maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmise kulu korrigeerimisena tulemiaruande alusel.
Eelarve koostamisel ei elimineerita riigisisest maksutulu ja -kulu, mis tulemiaruandes on elimineeritud (vt tulude ja kulude korrigeerimine tulemiaruande alusel). Tegelikud maksude laekumised, nende ühekuulise nihke ja riigisiseste maksude mõju ja võrdlus tulemiaruandega on esitatud käesoleva lisa osas D.
Riigieelarve tuludes ei kajastata kohalikke makse ega riigieelarve kuludes nende edasiandmist kohalikele omavalitsustele. Kui kohalikke makse kogub Maksu- ja Tolliamet ja need kajastuvad riigi tulemiaruandes maksutuluna ja edasiantud maksude kuluna, siis riigieelarve täitmise aruandes on need esitatud vastavate tulude ja kulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel.
Eelarves ei planeerita ebatõenäoliselt laekuvaid makse, lõive ja trahve (planeeritakse netotulu, maksude korral kassapõhiselt). Kuna need kajastatakse tulemiaruandes kuluna, mitte tulu vähendusena, on need riigieelarve täitmise aruandes kajastatud samuti tulude ja kulude korrigeerimisena.
Riigieelarve tulude ja kuludena ei ole planeeritud muid mitterahalisi tehinguid peale põhivara amortisatsiooni ja jääkväärtuse mahakandmise. Seetõttu kajastuvad tulemiaruande alusel tehtavate korrigeerimiste osades veel mitmesugused ümberhindlused ja nende tühistamised, mitterahalised saadud ja antud toetused, valuutakursi muutusest tekkinud tulud ja kulud.
Finantstuludest on riigieelarves planeeritud intressi- ja dividenditulud. Riigieelarves ei ole planeeritud mitterahalisi finantstulusid ega kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute ja osaluste müügist ja ümberhindlusest.
Eraldiste moodustamisest ja ümberhindamisest tekkivad kulud ja kulude korrigeerimised on teatud juhtudel arvestatud eelarves raamatupidamisega samal põhimõttel kuluna. Samas pensionieraldiste moodustamist ega eraldiste diskonteerimisest tulenevat intressikulu ei ole eelarvestatud. Selle asemel on kuluna eelarvestatud pensionieraldiste hinnangulised väljamaksed. Lähtudes eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest on esitatud ka eelarve täitmine. Kui eraldiste moodustamist ei olnud eelarvestatud, on see kajastatud korrigeerimiste blokis, võttes samas tagasi eelarve kuludesse arvestatud eraldiste väljamaksed.
D. Maksude jaotamine riigieelarve tuludeks, riigieelarve kuludeks ja korrigeerimisteks
tuh eurot
Maksutulu liik Lõplik eelarve Tulu tulemi-
aruandes Maksude
laekumine
Tulemiaruande tulude ja
laekumiste vahe
Tulumaks 2 839 159 3 140 723 3 107 626 33 097
Sotsiaalmaks 4 618 443 4 596 943 4 567 235 29 708
Töötuskindlustusmaksed 282 000 292 431 290 653 1 778
Kogumispensioni maksed 180 000 171 608 171 024 584
Käibemaks 3 765 018 3 176 152 3 461 902 -285 750
180
Maksutulu liik Lõplik eelarve Tulu tulemi-
aruandes Maksude
laekumine
Tulemiaruande tulude ja
laekumiste vahe
Aktsiisid 1 051 257 1 015 335 1 001 999 13 336
Raskeveokimaks 5 000 4 937 4 955 -18
Tollimaks 69 800 40 622 41 252 -630
Maamaks 59 000 57 186 59 231 -2 045
Hasartmängumaks 45 600 48 551 48 576 -25
Maksud kokku 12 915 277 12 544 487 12 754 453 -209 965
Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega
56 180
Jaanuaris laekunud käibemaks -335 642
Jaanuaris laekunud aktsiis -95 127
Jaanuaris laekunud sotsiaalmaks -392 169
Järgmise aasta jaanuaris laekunud käibemaks
350 160
Järgmise aasta jaanuaris laekunud aktsiis 107 307
Järgmise aasta jaanuaris laekunud sotsiaalmaks
421 651
Kokku koos kohandamisega 12 915 277 12 544 487 12 810 633 -266 145
Riigisiseselt tulemiaruandes elimineeritud maksutulu ja -kulu taastamine
292 309
Käibemaksukulu tegevuskuludelt 188 537
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 101 829
Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt
17
Maamaks 1 861
Raskeveokimaks 4
Aktsiisid 1
Tollimaks 60
Kokku 12 915 277 12 836 797 12 810 633 26 164
Eelarvepositsiooni arvestatud maksu- tulude eelarve ja täitmine
Tulumaks 2 839 159 3 140 723 3 107 626 33 097
Sotsiaalmaks 4 618 443 4 596 943 4 596 717 226
Töötuskindlustusmaksed 282 000 292 431 290 653 1 778
Kogumispensioni maksed 180 000 171 608 171 024 584
Käibemaks 3 765 018 3 466 535 3 476 420 -9 885
Aktsiisid 1 051 257 1 015 336 1 014 179 1 158
Raskeveokimaks 5 000 4 941 4 955 -14
Tollimaks 69 800 40 682 41 252 -570
Maamaks 59 000 59 047 59 231 -184
Hasartmängumaks 45 600 48 551 48 576 -25
Eelarvepositsiooni arvestatud maksu- tulude eelarve ja täitmine kokku
12 915 277 12 836 797 12 810 633 26 164
Vastavalt ülaltoodud arvestusele loeti riigieelarve tuludes maksutuluks 12 810 633 tuhat eurot ning väljaspool riigieelarve tulusid kajastatud maksutuluks 26 164 tuhat eurot (kokku 12 836 797 tuhat eurot). Lisaks on riigieelarve täitmise aruandes tulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed“ kohalike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) 6 307 tuhat eurot.
181
Edasiantud maksutulu liik Lõplik
eelarve Kulu tulemi-
aruandes
Edasiandmiseks tehtud
ülekanded
Tulemi- aruande kulude ja
ülekandmiste vahe
Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 694 331 -1 698 684 -1 688 521 -10 163
Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -315 400 -309 379 -305 922 -3 457
Töötuskindlustusmakse – Töötukassale -282 000 -292 431 -290 626 -1 805
Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripidajale
-153 000 -171 608 -170 902 -706
Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -59 000 -59 066 -59 169 104
Sotsiaalmaks - Tervisekassale -1 811 624 -1 807 154 -1 795 054 -12 100
Aktsiisid - Kultuurkapitalile -18 643 -17 994 -17 249 -745
Hasartmängumaks - Kultuurkapitalile -21 797 -23 207 -23 411 203
Tollimaks - Euroopa Liidule -52 350 -29 993 -34 829 4 836
Edasiantud maksud kokku -4 408 145 -4 409 516 -4 385 683 -23 833
Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega -11 703
Jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 153 470
Järgmise aasta jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa -164 888
Jaanuaris makstud aktsiisid 1 336
Järgmise aasta jaanuaris makstud aktsiisid -1 622
Edasiantud maksud kohandatuna kokku -4 408 145 -4 409 516 -4 397 386 -12 130
Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksutulude eelarve ja täitmine
Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 694 331 -1 698 684 -1 688 521 -10 163
Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -315 400 -309 379 -305 922 -3 457
Töötuskindlustusmakse -Töötukassale -282 000 -292 431 -290 626 -1 805
Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripidajale
-153 000 -171 608 -170 902 -706
Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -59 000 -59 066 -59 169 104
Sotsiaalmaks – Tervisekassale -1 811 624 -1 807 154 -1 806 472 -682
Aktsiisid – Kultuurkapitalile -18 643 -17 994 -17 534 -460
Hasartmängumaks – Kultuurkapitalile -21 797 -23 207 -23 411 203
Tollimaks - Euroopa Liidule -52 350 -29 993 -34 829 4 836
Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksutulude eelarve ja täitmine kokku
-4 408 145 -4 409 516 -4 397 386 -12 130
Vastavalt ülaltoodud arvestusele kajastati riigieelarve täitmise aruandes edasiantud maksude kuluna 4 397 386 tuh eurot ning väljaspool riigieelarve kulusid korrigeerimisena 12 130 tuhat eurot (kokku 4 409 516 eurot). Lisaks on riigieelarve täitmise aruandes kulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine“ kohalike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) edasiandmine 6 314 tuhat eurot.
E. Põhivara soetuse ja riigieelarve täitmise aruande võrdlus
tuh eurot
Investeeringud põhivara soetusse
2023 2022
Eelarve täitmine
Soetused põhivara liikumise aruandes
Eelarve täitmine
Soetused põhivara liikumise aruandes
Investeeringud riigieelarve täitmise aruandes -701 558 -630 081
Materiaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -661 030 -422 581
Immateriaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -84 365 -69 287
Ettemaksete muutus 145 668 -41 173
182
Investeeringud põhivara soetusse
2023 2022
Eelarve täitmine
Soetused põhivara liikumise aruandes
Eelarve täitmine
Soetused põhivara liikumise aruandes
Riigisisene käibemaksukulu põhivara soetuselt -101 829 -97 039
Kokku -701 558 -701 558 -630 081 -630 081
Riigieelarve täitmise aruandes kajastatud investeeringud on võrreldavad riigi konsolideerimata põhivarade soetusega. Ettemakseid põhivara eest ei loeta riigieelarve täitmises investeeringute hulka. Põhivara soetused võetakse eelarve täitmises arvesse põhivarade omandamisel, sh pooleliolevad ehitustööd vastavalt teostatud tööde aktidele.
Valitsemisalade aruande osades on põhivara soetusse kapitaliseeritud tööjõukulud kokku summas 6 657 tuh eurot (2022. a 4 135 tuh eurot) kajastatud riigieelarve kuludes tööjõukuludena ning korrigeerimiste osas on vähendatud tööjõukulu ja suurendatud investeeringuid. Riigieelarve koondosas on põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud tööjõukulud kajastatud sarnaselt muude raamatupidamisaruannetega investeeringutena, mitte tööjõukuludena, kuigi neid eelarves planeeritakse tööjõukuludena. 2023. a kajastub Kultuuriministeeriumi valitsemisalas korrigeerimiste all veel mitterahalise vahetustehingu tulemusena omandatud põhivara summas 1 100 tuh eurot, mis riigieelarve koondosas on samuti arvestatud investeeringute hulka.
Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute erinevuse kohta riigieelarve täitmise koondosas kajastatud investeeringutest vt lisa a31 M.
F. Eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud
tuh eurot
Finantseerimistehingu liik 2023 2022
Võlakirjade ost -1 576 046 -1 514 944
Võlakirjade müük 2 061 620 350 411
Sissemaksed riskikapitalifondidesse -102 910 -149 000
Sissemaksed osalustesse riigi sihtasutustes -100 800 0
Sissemaksed osalustesse riigi äriühingutes -68 000 -148 000
Sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide osalustesse -62 301 -5 044
Sissemaksed riigi sihtasutuste sihtotstarbelistesse fondidesse -25 091 -25 083
Tagasilaekumised riigi sihtotstarbelistest fondidest 143 596 479 083
Antud laenud -60 -20 119
Antud laenude tagasimaksed 11 315 16 533
Laekunud võlakirjade emiteerimisest 1 321 354 1 496 089
Võlakirjade lunastamine -652 688 -552 105
Võetud laenud 210 000 170 000
Võetud laenude tagasimaksed -67 973 -73 369
Kapitalirendikohustiste tagasimaksed -83 -97
Hoiuste muut 231 450 -162 015
Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldise muutus -679 9 876
Riigisisene käibemaksukulu -17 -17
Kokku 1 322 688 -127 802
Rahaliselt laekunud ja makstud finantseerimistehingud on üldjuhul võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruande vastavate kirjetega rahavoogude kohta investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest.
Valitsemisalade aruande osades on finantseerimistehingutena kajastatud kõik ülaltoodud tabelis olevad tehingud, v.a hoiuste muut ja kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis. Hoiuste muut tekib põhiliselt Rahandusministeeriumi valitsemisalas seoses riigikassas hoiustatud teiste isikute rahaga (sh Tervisekassa ja Töötukassa rahalised vahendid).
183
G. Tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve positsioonis
Riigieelarve tulusid ja kulusid planeeritakse üldjuhul eelarvepositsiooni arvestusreeglitega samadel põhimõtetel, kuid esineb erandeid.
Saastekvootide müügist saadud tulu võetakse eelarvepositsioonis arvesse üheaastase ajalise nihkega. Riigieelarves planeeritakse eelarveaastal saadavat tulu. Seetõttu on saastekvootide müügist saadud kogutulu positsiooni arvestuses vähendatud 26 010 tuh euro võrra (2022. a vähendatud 85 636 tuh euro võrra).
Dividenditulu tohib positsioonis arvesse võtta maksimaalselt dividendide maksja eelmise perioodi ärikasumi ulatuses, millest lahutatakse riigile dividendidelt makstud tulumaksukulu. Ärikasumist tuleb eemaldada veel selles sisalduvate ühekordsete tulude ja kulude mõju. Sellest suurem dividenditulu loetakse superdividendideks. 2022. a positsiooni korrigeeriti superdividendidega summas 532 tuh eurot.
Eraldiste korral võetakse positsioonis kuluna arvesse ainut väljamaksed, mitte aga nende moodustamise kulud. Seetõttu on positsiooni arvestuses võetud tagasi need eraldiste moodustamise kulud, mis olid riigieelarves arvestatud raamatupidamisega sarnasel põhimõttel ning loetud kuluks samade eraldiste väljamaksed. Erandina loetakse positsiooni arvestuses kuluks II kogumispensioni sambasse riigi poolt lisaks tasumisele kuuluva 4% eraldise moodustamine ja peatatud maksetelt pensionikogujatele tootluse arvestamine (vt lisa a16 osa D).
Eelarvepositsiooni mõjutab materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetus, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Seetõttu on positsiooni arvestuses tagasi arvestatud põhivarade amortisatsioon ja müüdud põhivarade jääkväärtus.
Eelarvepositsiooni mõjutab varude soetus varude saamise momendil, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Riigieelarves loetakse varud kuluks raamatupidamisega sarnasel põhimõttel (mitte soetamisel), kui varud kasutusele võetakse. Erandiks on kaitseotstarbelised varud, mis kajastatakse riigieelarves ja ka raamatupidamises kuluna soetamisel lähtudes nende korduvast liikumisest lattu ja laost välja.
H. 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud eelarve
tuh eurot
Valitsemisala
Käskkirjaga üle kantud kindlaks- määratud
jäägid
Majandus- tegevuse,
saastekvootide müügi ja
kodumaiste toetuste jäägid
Välistoetuste ja kaas-
finantseerimi se jäägid Kokku
Vabariigi Valitsus 189 273 0 0 189 273
Riigikogu 2 642 1 74 2 717
Vabariigi President 564 0 0 564
Riigikontroll 744 0 0 744
Õiguskantsler 180 7 0 187
Riigikohus 187 19 0 206
Riigikantselei 1 870 0 2 1 872
Haridus- ja Teadusministeerium 91 490 15 575 61 528 168 594
Justiitsministeerium 15 174 2 809 1 183 19 166
Kaitseministeerium 66 988 269 95 336 162 593
Kliimaministeerium 68 233 421 041 96 631 585 905
Kultuuriministeerium 49 156 45 999 602 95 757
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 71 845 5 114 1 807 78 766
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 33 345 5 997 1 524 40 867
Rahandusministeerium 34 676 43 060 3 350 81 086
Siseministeerium 70 039 6 658 4 530 81 227
Sotsiaalministeerium 36 979 8 158 2 117 47 255
Välisministeerium 16 640 11 146 8 727 36 513
Kokku 750 025 565 853 277 412 1 593 290
Vabariigi Valitsusele ülekantava eelarve käskkiri ei ole aastaaruande lõpetamise ajaks kinnitatud. Valitsemisala ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi ja Riigikantselei puhul riigisekretäri käskkirjaga viiakse üle järelejäänud piirmääraga eelarve vahendid kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemiseks lähtudes riigieelarve seaduse alusel kehtestatud üleviimise reeglitest. Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100% ainult üks kord (järgmisse aastasse), kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks.
Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%-liselt. Nende hulgas sisalduvad välistoetusteks ja sellega seotud kaasfinantseeringuks saadud ettemaksete jäägid, mille korral toetuse andja
184
on määranud summade kasutamise sihtotstarbe. Eraldi on ülaltoodud tabelis näidatud majandustegevusest saadud tulude, saastekvootide müügist toetusprojektideks eraldatud ja kodumaiste toetuste jäägid. Majandustegevusest laekuvat tulu on igal riigiasutusel õigus ise oma äranägemisel kasutada oma tegevuste elluviimiseks. Kodumaised toetused saadakse peamiselt teistelt valitsussektori üksustelt (näiteks Kultuurkapitalilt jne). Nende kasutamine on samuti sihtotstarbeliselt määratud ja kuulub aruandlusega tõendamisele. Saastekvootide müügist saadud tulust suunatakse 50% keskkonnakaitselistele projektidele vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele (§ 161).
2024. aastasse üle kantud eelarve ei sisalda eelarve täitmise aruande koondosas Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude ja põhivara soetuste vähendamisest tekkinud jääke. Arvestades, et need kulud ja põhivara soetused tekivad 2024. aastal, peaks üle toodud eelarve olema 189 871 tuh euro võrra suurem, sh suureneksid kindlaksmääratud jäägid 165 599 tuh euro võrra ja välistoetuste jäägid 24 272 tuh euro võrra (vt ka lisa a31 M).
I. Vabariigi Valitsuse reservi liikumine
Vabariigi Valitsusele riigieelarvega eraldatud reserv kajastub esialgses eelarves Vabariigi Valitsuse reservide kirjel. Asutustele jaotatud reserv on kajastatud asutuste lõpliku eelarve suurenemisena ja Vabariigi Valitsuse lõpliku eelarve vähenemisena. Vabariigi Valitsuse eelarve ühe osa moodustavad sihtotstarbelised vahendid, mille asutustele jaotamine Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud tegevustele on otsustatud rahandusministri käskkirjaga.
tuh eurot
Vabariigi Valitsuse reserv, v.a
sihtotstarbelised vahendid
Sihtotstarbelised vahendid
Kokku Vabariigi Valitsuse reserv
Esialgne eelarve 127 787 89 316 217 103
Üle toodud 2022. aastast 154 612 24 511 179 123
Riigieelarve muutmise seadus -7 121 -2 430 -9 551
Ümberjaotamine Vabariigi Valitsuse otsusega
-71 578 71 578 0
Eraldatud asutustele (vt osa J. K.) -51 033 -98 031 -149 064
Tagastatud sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservi 308 -308 0
Jääk aasta lõpuks 152 975 84 636 237 611
Tagastatud asutustelt reservi (vt osa J, K.)
4 943 4 813 9 756
Jääk peale tagastamist 157 918 89 449 247 367
185
J. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 2023. aastal
tuh eurot
Eelarve jagu
K o
rr a
ld u
se
n u
m b
e r Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 . a
a st
a st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d
2 0
2 3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
a
su tu
st e
le
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Riigikantselei 334 Teadusnõukoja töö ja rohepoliitika koordineerimine 13 0 13 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium 128
Narva Kesklinna Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone projekteerimise kulu hüvitamine ja Kohtla-Järve Kooli pidamise täiendavad kulud 21 0 21 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium 70 Valga Priimetsa Kooli spordihoone ehitus 0 469 469 0 0 0
Justiitsministeerium 90 ELA USA, Inc., kohtumenetluse nr 2018-42 kulude katmine 0 150 76 74 74 0
Kaitseministeerium 69 Ohuolukordadeks valmisoleku tugevdamine 1 358 0 1 358 0 0 0
Kaitseministeerium 360 Punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine 780 0 735 45 0 45
Kaitseministeerium 52 Punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine 0 1 421 160 1 261 1 261 0
Kliimaministeerium 52 Elektri- ja gaasitarbijatele jaanuar-märts 2022 elektrienergia ja võrguteenuse ja maagaasi kulu kompenseerimine
0 80 0 80 0 80
Kliimaministeerium 93 Toetus kaugkütte eest kodutarbijatele ja gaasi eest mittekodutarbijatele koos käibemaksukuluga veebruar kuni märts
0 60 0 60 0 60
Kliimaministeerium 198 Lootsikaatri soetamine 0 759 759 0 0 0
Kliimaministeerium 225 Lootsiteenuse osutamise tegevuskulud ja väikeinvesteeringud 0 4 155 3 641 514 514 0
Kliimaministeerium 240 Talvise navigatsiooni tagamisega seotud jäämurdeteenuse kulud ja laevade väikeinvesteeringud
0 2 379 1 546 833 833 0
Kultuuriministeerium 92 Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete toetuste tugevdamine 17 0 0 17 0 17
Kultuuriministeerium 205 Film Estonia kulud 1 0 0 1 0 1
Kultuuriministeerium 348 Lootsi tänava keskaegse laevavraki konserveerimine ja Lennusadamasse konserveerimishalli rajamine
475 0 475 0 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 52
Elektri- ja gaasitarbijatele jaanuar-märts 2022 elektrienergia ja võrguteenuse ja maagaasi kulu kompenseerimine
80 -80 0 0 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 93
Toetus kaugkütte eest kodutarbijatele ja gaasi eest mittekodutarbijatele koos käibemaksukuluga veebruar kuni märts
60 -60 0 0 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 194
Venemaale ja Valgevenele kehtestatud EL sanktsioonidest tingitud tööülesannete täimine, õigusteenuse kulud
81 0 28 53 0 53
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 63
Kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta vedamise hüvitis
2 326 -1 887 439 0 0 0
186
Eelarve jagu
K o
rr a
ld u
se
n u
m b
e r Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 . a
a st
a st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d
2 0
2 3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
a
su tu
st e
le
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 77
Elektrienergia, gaasi ja kaugkütte kulu ja sellele lisanduv käibemaks jaanuar kuni märts 2023
0 23 414 23 414 0 0 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 116 KOVidele Ukraina põgenike vältimatu abi kulude katmine 0 2 640 834 1 806 0 1 806
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 243 Ühistranspordi toimimise tagamine 0 18 287 16 028 2 259 2259 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 63
Kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta vedamise hüvitis
0 1 887 1 887 0 0 0
Rahandusministeerium 116 KOVidele Ukraina põgenike vältimatu abi kulude katmine 2 833 -2 640 193 0 0 0
Rahandusministeerium 22 e-Maksuametis füüsilise isiku maksuvaba tulu suurendamine 57 0 57 0 0 0
Sotsiaalministeerium 63 Ukrainast põgenenud isikute Eestisse vastuvõtmisega seotud esmased kulud 26 0 0 26 0 26
Sotsiaalministeerium 102 COVID-19 kriisiga seotud testimised, IKT ja õigusabiteenused, investeeringud 3 750 0 896 2 854 0 2 854
Välisministeerium 68 Eesti riigi julgeolekuvõimekuse suurendamine 1 669 0 1 669 0 0 0
Välisministeerium 148 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ekspertide kulud 73 0 73 0 0 0
Kokku 13 621 51 033 54 771 9 884 4 941 4 943
K. Sihtotstarbeliste vahendite reservi kasutamine 2023. aastal
tuh eurot
Eelarve jagu
K ä
sk k
ir ja
n
u m
b e
r Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 . a
a st
a st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d 2
0 2
3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
a
su tu
st e
le
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Riigikogu Kantselei 81 Valimiste tarkvara investeeringud ja infoturbe kindlustamine 102 0 102 0 0 0
Presidendi Kantselei 35 IKT arendamine ja haldamine 51 0 51 0 0 0
Presidendi Kantselei 35 IT vajaku kompenseerimine 0 160 116 44 44 0
Riigikantselei 95 IT vajaku kompenseerimine 25 0 25 0 0 0
Riigikantselei 197 IT vajaku kompenseerimine 0 52 25 27 27 0
Haridus- ja Teadusministeerium 36 Eestikeelse hariduse toetamine ja rakendamine 610 0 442 168 0 168
187
Eelarve jagu
K ä
sk k
ir ja
n
u m
b e
r Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 . a
a st
a st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d 2
0 2
3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
a
su tu
st e
le
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Haridus- ja Teadusministeerium 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 14 14 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium 86 Kohtukulude eraldise tagasiarvestus, tagastamine reservi 0 0 -166 166 0 166
Haridus- ja Teadusministeerium 177 EL toetuste tagasinõuded, tagastamine reservi 0 0 -2 2 0 2
Haridus- ja Teadusministeerium 198 Porkuni Kooli, Nõo Reaalgümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi energiatõhusustööd
0 43 41 2 0 0
Justiitsministeerium 58 Rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks USA-sse lähetatud Eesti eriesindaja kulud
66 0 66 0 0 0
Justiitsministeerium 70,2 17
Infoturbe kindlustamine ja oluliste infosüsteemide ülalhoid (IT vajaku kompenseerimine)
561 0 561 0 0 0
Justiitsministeerium 71 Konkurentsiameti lisarahastus konkurentsiseaduse muudatuse tõttu 45 0 32 13 0 13
Justiitsministeerium 162 Küberkaitse tagamine ja infoturbe võimekuse tõstmine 0 422 0 422 422 0
Kaitseministeerium 23 Küberturvalisuse kindlustamine (IT vajaku kompenseerimine) 290 0 59 231 0 231
Kaitseministeerium 24 Elektroonilise võitluse teadussuuna loomine 988 0 924 64 0 64
Kaitseministeerium 49 Küberharjutusväljaku võimekuse loomine 0 1 350 1 144 206 206 0
Kaitseministeerium 103 IT-vajaku kompenseerimine 0 500 48 452 452 0
Kaitseministeerium 149 IKT teenuste auditeerimine 0 20 0 20 20 0
Kliimaministeerium 77 IT vajaku kompenseerimine 1 992 0 1 992 0 0 0
Kliimaministeerium 132 Ruumiandmete avalikustamine 0 0 0 0 0 0
Kliimaministeerium 112 Ilmaandmete avalikustamine vastavalt EL direktiivile 2019/1024 479 0 397 82 0 82
Kliimaministeerium 71 ITK vajaku kompenseerimine 0 2 623 1 613 1 010 1 010 0
Kliimaministeerium 79 Keskkonnaseisundi ja INSPIRE andmete avalikustamine 0 417 52 365 365 0
Kliimaministeerium 164 Maapõueressursside teadus- ja arendusuuring 0 2 090 209 1 881 1 881 0
Kliimaministeerium 171 Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamine 0 25 859 25 857 2 0 2
Kliimaministeerium 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 4 4 0 0 0
Kliimaministeerium 177 EL2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse sõlmimine ülikoolidega
0 182 0 182 182 0
Kliimaministeerium 183 Ministeeriumite ümberkorraldamise ühekordsed kulud 0 443 443 0 0 0
Kliimaministeerium 64 IT vajaku kompenseerimine 0 124 115 9 0 9
Kliimaministeerium 173 Keri tuletorni I etapi rekonstrueerimistööd 0 656 656 0 0 0
Kliimaministeerium 195 Energiatõhusustööd 0 17 17 0 0 0
188
Eelarve jagu
K ä
sk k
ir ja
n
u m
b e
r Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 . a
a st
a st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d 2
0 2
3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
a
su tu
st e
le
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Kultuuriministeerium 30 Võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste 2023. a finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamine
848 0 848 0 0 0
Kultuuriministeerium 66 Infosüsteemide MuIS ja Legacy asendamine (IT-vajaku kompenseerimine) 39 0 0 39 0 39
Kultuuriministeerium 220 Tallinna Linnateatri ehitus 3 043 0 3 043 0 0 0
Kultuuriministeerium 70 Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimine 0 1 300 0 1 300 1 300 0
Kultuuriministeerium 96 Ukraina sõjapõgenike keeleõpe ja muud toetused 0 4 657 103 4 554 3 054 1 500
Kultuuriministeerium 97 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 2 000 2 000 0 0 0
Kultuuriministeerium 102 Eesti Rahvusringhäälingu küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine 0 820 820 0 0 0
Kultuuriministeerium 115 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi hoone energiatõhustustööd 0 20 0 20 20 0
Kultuuriministeerium 143 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 97 97 0 0 0
Kultuuriministeerium 182 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 103 99 4 0 4
Kultuuriministeerium 184 IT vajaku kompenseerimine 0 130 0 130 130 0
Kultuuriministeerium 188 Arheoloogilise leiu leiutasu 0 92 85 7 7 0
Kultuuriministeerium 192 IT vajaku kompenseerimine ja Rahvusraamatukogu IT-kulud 0 282 282 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 41 IT vajaku kompenseerimine 587 0 587 0 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 64 IT vajaku kompenseerimine 716 -124 433 159 0 159
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 135 IT vajaku kompenseerimine 1 303 0 1 275 28 0 28
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 101 Parvlaev Estonia esialgse hindamisega seotud allveeuuringud 1 314 0 1 160 154 0 154
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 162
Digiriigi kesksete teenuste korraldamine ja riikliku küberturvalisuse arendamine 645 0 555 90 0 90
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 173 Keri tuletorni I etapi rekonstrueerimistööd 1 007 -656 351 0 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 233 Riigimajade IKT seadmete asendamine 40 0 40 0 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
234, 33
Lõppenud struktuurifondide projektide halduskulud 309 0 309 0 0 0
189
Eelarve jagu
K ä
sk k
ir ja
n
u m
b e
r Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 . a
a st
a st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d 2
0 2
3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
a
su tu
st e
le
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
75 IKT seadmed riigimajadesse 0 981 448 532 532 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
77 IT vajaku kompenseerimine 0 8 981 7 557 1 424 1 424 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
148 Justiitsministeeriumi valitsemisala arvutitöökohadade tarkvara haldamine
0 364 39 325 325 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 366 366 0 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 179 IT vajaku kompenseerimine 0 525 241 284 283 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
185 IKT projektide elluviimine 0 3 623 600 3 023 3 023 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
219 Toiduohutuse tagamise ja toidu tootmise keskkonnakoormuse vähendamisega seotud teadus- ja arendustegevus
2 935 0 2 935 0 0 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
78 IT-vajaku kompenseerimine 186 0 186 0 0 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
62 ITK vajaku kompenseerimine 0 237 187 50 50 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
80 Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine 0 456 197 259 259 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
131 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagastused 0 687 687 0 0 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
132 Ukraina sõjapõgenikega kaasas olevate lemmikloomade riiki lubamine 0 50 50 0 0 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
195 KOVidele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulude hüvitamine ja majutuskulude katmine
0 3 560 3 560 0 0 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
153 KOVidele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulud ja majandamiskulud
0 1 183 0 1 183 0 1 183
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
163 Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulud ja majutamiskulud kohalikes omavalitsustes
0 248 94 154 0 154
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
168 Avaandmete direktiivi rakendamine 0 80 80 0 0 0
190
Eelarve jagu
K ä
sk k
ir ja
n
u m
b e
r Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 . a
a st
a st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d 2
0 2
3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
a
su tu
st e
le
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
170 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamlepingu sõlmimine ülikoolidega
0 73 0 73 73 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 210 210 0 0 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
189 Pindalatoetuse vastavuse auditi raames tehtud finantskorrektsioon 0 1 254 1 254 0 0 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
199 Energiatõhusustööd 0 36 35 2 2 0
Rahandusministeerium 42 IT vajaku kompenseerimine 1 731 0 1 731 0 0 0
Rahandusministeerium 195 KOVidele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulude hüvitamine ja majutuskulude katmine
3 675 -3 560 114 0 0 0
Rahandusministeerium 232 Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine Viljandis 112 0 112 0 0 0
Rahandusministeerium 7 Ukraina põgenike rahvastikutoimingute kulude hüvitamine KOVidele 200 0 200 0 0 0
Rahandusministeerium 20 IT vajaku kompenseerimine 0 2 964 1 875 1 089 1 089 0
Rahandusministeerium 52 Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiis 0 30 28 2 2 0
Rahandusministeerium 64 IT vajaku kompenseerimine 0 192 192 0 0 0
Rahandusministeerium 111 Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiis 0 300 0 300 300 0
Rahandusministeerium 114 Tulumaksuseaduse muudatuste rakendamisega kaasnevad IT- investeeringud 0 400 303 97 97 0
Rahandusministeerium 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 0 0 0 0 0
Rahandusministeerium 196 IKT küberturvalisuse investeeringud 0 178 178 0 0 0
Siseministeerium 27 Infoturbe ja oluliste infosüsteemide ülalhoiu tegevused 648 0 648 0 0 0
Siseministeerium 53 Kaugseire teadus- ja arenduskeskuse loomine ja Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ja -julgeoleku uurimiskeskuse arendamine
778 0 778 0 0 0
Siseministeerium 54 Eesti riigipiiri väljaehitamine 543 0 543 0 0 0
Siseministeerium 96 Infoturbe kindlustamine 369 0 369 0 0 0
Siseministeerium 160 uID detailanalüüs 150 0 150 0 0 0
Siseministeerium 208 Eesti riigipiiri väljaehitamine 2 000 0 2 000 0 0 0
Siseministeerium 4 Narva Aleksandri Kiriku konserveerimine ja erakorraline remont 328 0 220 107 0 107
Siseministeerium 15 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 409 0 409 0 0 0
Siseministeerium 34 Riigipiiri väljaehitamine 0 10 424 9 971 453 453 0
191
Eelarve jagu
K ä
sk k
ir ja
n
u m
b e
r Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 . a
a st
a st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d 2
0 2
3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
a
su tu
st e
le
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Siseministeerium 135 Küberturbe tagamine 0 490 177 313 313 0
Siseministeerium 136 Riigisaladusega kaetud julgeoleku tagamine 0 7 343 7 343 0 0 0
Siseministeerium 138 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 505 383 123 123 0
Siseministeerium 166 Riigipiiri väljaehitamine 0 2 827 1 044 1 783 1 783 0
Siseministeerium 174 Ukraina kõnekeskuse ja riigiinfo telefoni 1247 Ukraina kriisiga seotud kõned
0 35 33 2 2 0
Siseministeerium 191 Välisabi käibemaksukulu 0 65 65 0 0 0
Siseministeerium 194 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 1 010 51 958 958 0
Sotsiaalministeerium 43 Vaktsiinikindluse süsteemi käivitamine ja toimimine, sh hüvitiste maksmine
924 0 487 437 0 437
Sotsiaalministeerium 161 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumine 302 0 302 0 0 0
Sotsiaalministeerium 158 IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamine 1 866 0 1 866 0 0 0
Sotsiaalministeerium 181 Kaugtöö ja üle-eestilise värbamisega seotud töökohtade loomine 52 0 20 32 0 32
Sotsiaalministeerium 188 Hinnatõusu leevendamise toetus lastega peredele, pensionäridele ja töövõimetustoetuse saajatele
222 0 36 186 0 186
Sotsiaalministeerium 66 Digital Europe programmi 1 miljon genoomi 0 100 77 23 23 0
Sotsiaalministeerium 69 Hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumine tervisevaldkonnas 0 1 220 521 699 699 0
Sotsiaalministeerium 133 IT vajaku kompenseerimine ja IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamine 0 3 457 2 995 461 461 0
Sotsiaalministeerium 152 Kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping 0 73 0 73 73 0
Sotsiaalministeerium 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 1 1 0 0 0
Sotsiaalministeerium 181 Covid-19 haiguse vastane ravim 0 1 935 1 935 0 0 0
Välisministeerium 28 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud 589 0 589 1 0 1
Välisministeerium 105 IKT lisavajadused 455 0 455 0 0 0
Välisministeerium 50 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud 0 1 083 278 804 804 0
Välisministeerium 154 IKT vajaku kompenseerimine 0 350 0 350 350 0
Kokku 33 534 98 031 104 126 27 439 22 624 4 813
192
L. Omandireformi reservfondi kasutamine 2023. aastal
tuh eurot
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt.
Eelarve jagu
K o
rr a
ld u
se /
k ä
sk k
ir ja
n
u m
b e
r
Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 .
a a
st a
st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d
2 0
2 3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
v
ii d
u d
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Kliimaministeerium 65 Maareformi kulude katteks 180 -180 0 0 0 0
Kliimaministeerium 135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 34 -34 0 0 0 0
Kliimaministeerium 165,265 Maareformiga seotud kuludeks 119 -109 10 0 0 0
Kliimaministeerium 16 Hoonestusõiguse seadmine 260 -258 2 0 0 0
Kliimaministeerium 187 Maa hindamise ettevalmistamine 129 0 31 98 98 0
Kliimaministeerium 138 Maa korralise hindamise ettevalmistamine ja läbiviimine 4 0 0 4 0 4
Kliimaministeerium 455 Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimiste loomine
2 192 -1 757 435 0 0 0
Kliimaministeerium 55 Kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuring
0 14 14 0 0 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
55 Kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuring
14 -14 0 0 0 0
Kultuuriministeerium 186 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont, konserveerimine, restaureerimine
165 0 0 165 165 0
Kultuuriministeerium 454 Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldus, remont 800 0 330 470 470 0
Kultuuriministeerium 349 Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldus, remont 3 000 0 564 2 436 2 436 0
Kultuuriministeerium 275 Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldus, remont 0 3 000 0 3 000 3 000 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
65 Maareformi kulud 0 180 0 180 180 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 0 34 0 34 34 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
165 Maareformi kulud 0 109 6 103 103 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 455
Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimiste loomine
0 1 757 472 1 285 1 285 0
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
16 Hoonestusõiguse seadmine 0 258 1 257 257 0
Rahandusministeerium 10 Kohalike omavalitsuste üksustele 6 0 0 6 6 0
Rahandusministeerium 34,456,62 Omandi- ja maareformi ülesannete täitmine 9 66 35 40 40 0
193
Eelarve jagu
K o
rr a
ld u
se /
k ä
sk k
ir ja
n
u m
b e
r
Otstarve
Ü le
t o
o d
u d
2
0 2
2 .
a a
st a
st
E ra
ld a
tu d
j a
ü
m b
e r
tõ st
e tu
d
2 0
2 3
K a
su ta
tu d
2
0 2
3
Jä ä
k
Jä rg
m is
se
a a
st a
ss e
v
ii d
u d
T a
g a
st a
tu d
re
se rv
i
Rahandusministeerium 108,55,456,96 Riigile loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks 727 0 10 717 717 0
Rahandusministeerium 138,456,55 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 396 0 162 234 0 234
Rahandusministeerium 34 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 5 0 5 0 0 0
Rahandusministeerium 279 Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamine
317 0 14 304 304 0
Rahandusministeerium 45 Maa korralise hindamisega seotud infotehnoloogilised arendustööd ja infosüsteemide ülalhoid
1 765 0 1 461 304 304 0
Rahandusministeerium 96 Elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivitamine KOVidele
3 000 0 0 3 000 3 000 0
Rahandusministeerium 362 Maa korralise hindamise läbiviimine ja tulemuste kasutusele võtmine 95 0 46 50 50 0
Kokku 13 218 3 066 3 597 12 687 12 449 238
194
M. Lisas a1 kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslaste tulemiaruande võrdlus riigieelarve täitmise aruandega
2023. a
Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad
Tegevus- tulud
Tegevus- kulud
Finants- tulud ja -kulud
Tulem Tulud Kulud Korrigeeri-
mised Tulem
Riigikogu 205 -31 509 0 -31 304 205 -31 038 -471 -31 304
Vabariigi President 168 -5 490 -299 -5 621 149 -5 823 53 -5 621
Riigikontroll 0 -5 783 -2 -5 785 0 -5 770 -16 -5 785
Õiguskantsler 5 -3 292 -1 -3 289 5 -3 264 -29 -3 289
Riigikohus 367 -7 045 -550 -7 228 360 -6 978 -611 -7 228
Riigikantselei 1 282 -18 198 -3 -16 919 982 -17 976 75 -16 919
Haridus- ja Teadus- ministeerium 170 957 -948 318 -1 -777 362 170 729 -948 661 571 -777 362
Justiitsministeerium 54 499 -221 654 -6 271 -173 426 53 881 -222 662 -4 644 -173 426
Kaitseministeerium 73 382 -1 085 256 -28 510 -1 040 385 44 066 -1 038 849 -45 602 -1 040
385
Kliimaministeerium 728 051 -518 702 30 692 240 042 802 313 -503 078 -59 193 240 042
Kultuuri- ministeerium 49 258 -360 830 -506 -312 078 10 209 -363 883 41 596 -312 078
Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium 519 850 -1 103 940 25 903 -558 187 383 023 -1 087 384 146 174 -558 187
Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium 376 286 -857 542 3 939 -477 318 375 813 -562 950 -290 181 -477 318
Rahandus- ministeerium 12 947 521 -7 940 941 12 392 5 018 972 13 055 029 -375 360 -7 660 698 5 018 972
Siseministeerium 62 257 -677 538 -45 039 -660 321 60 425 -559 115 -161 630 -660 321
Sotsiaal- ministeerium 5 077 167 -7 167 562 -79 900 -2 170 295 162 825 -7 469 996 5 136 877
-2 170 295
Välisministeerium 5 648 -114 917 -52 -109 320 5 585 -114 917 11 -109 320
Elimineerimised -5 485 992 5 621 805 0 135 813 -190 641 -2 579 043 2 905 497 135 813
Kokku 14 580 911 -15 446 713 -88 209 -954 011 14 934 959 -15 896 750 7 780 -954 011
2022. a
tuh eurot
Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad
Tegevus- tulud
Tegevus- kulud
Finants- tulud ja -kulud
Tulem Tulud Kulud Korrigeeri-
mised Tulem
Riigikogu 101 -23 798 -74 -23 771 58 -23 790 -39 -23 771
Vabariigi President 169 -5 218 -271 -5 320 149 -5 526 57 -5 320
Riigikontroll 49 -5 422 0 -5 374 49 -5 422 0 -5 374
Õiguskantsler 0 -3 068 11 -3 057 0 -3 068 11 -3 057
Riigikohus 428 -6 009 -552 -6 132 428 -5 959 -602 -6 132
Riigikantselei 1 372 -17 806 -3 -16 437 1 082 -17 597 78 -16 437
Haridus- ja Teadus- ministeerium 192 901 -851 825 11 -658 913 179 623 -851 627 13 091 -658 913
Justiitsministeerium 59 513 -198 751 -5 967 -145 205 58 594 -197 559 -6 240 -145 205
Kaitseministeerium 14 916 -733 654 -28 974 -747 712 7 544 -690 689 -64 567 -747 712
Kliimaministeerium 581 178 -150 846 238 246 668 578 657 064 -135 520 147 034 668 578
195
Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad
Tegevus- tulud
Tegevus- kulud
Finants- tulud ja -kulud
Tulem Tulud Kulud Korrigeeri-
mised Tulem
Kultuuri- ministeerium 50 850 -328 416 -2 081 -279 647 11 557 -328 830 37 626 -279 647
Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium 422 402 -1 034 721 7 768 -604 551 433 755 -1 015 849 -22 456 -604 551
Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium 341 487 -438 075 3 474 -93 115 344 224 -437 023 -316 -93 115
Rahandus- ministeerium 12 115 588 -7 487 600 64 824 4 692 812 12 106 927 -285 991 -7 128 125 4 692 812
Siseministeerium 76 181 -585 069 -33 245 -542 133 59 447 -518 121 -83 459 -542 133
Sotsiaal- ministeerium 4 728 532 -6 811 598 -68 873 -2 151 940 155 513 -6 854 701 4 547 249 -2 151 940
Välisministeerium 7 618 -95 379 104 -87 657 7 722 -95 379 0 -87 657
Elimineerimised -4 926 389 4 942 716 0 16 327 -27 176 -2 441 106 2 484 608 16 327
Kokku 13 666 895 -13 834 537 174 396 6 753 13 996 560 -13 913 756 -76 050 6 753
Riigieelarves ja selle täitmisel rakendatakse üldjuhul raamatupidamisarvestusega samu arvestuspõhimõtteid, kuid on ka erinevusi. Riigieelarve tulude ja kulude erinevused võrreldes tulemiaruandega on riigieelarve täitmise aruande osades põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade kohta kajastatud korrigeerimistena sarnaselt aruande koondosas esitatuga. Arvestuspõhimõtete erinevusi on kirjeldatud käesoleva lisa osas C „Tulemiaruande ja riigieelarve aruande koondosa kirjete võrdlus“.
2023. a kohta avaldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala näitajaid erinevad riigi koondaruandes arvestatud andmetest, sh erinevad nii tulemiaruandes kui ka riigieelarve täitmises kajastatud näitajad. Kaitseministeerium lähtus kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koostamisel on leitud, et teatud juhtudel ei olnud 31.12.2023 seisuga varude ja varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitseministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades kajastatakse kulud ja põhivara soetused (investeeringud) 2024. aastal. Tulemiaruandes ja riigieelarve täitmise aruandes on Kaitseministeeriumi valitsemisala tulud (saadud toetused) 24 272 tuh euro võrra suuremad ja kulud 167 175 tuh euro võrra suuremad riigi tulemiaruandes ja riigieelarve täitmise aruandes kajastatud tuludest ja kuludest. Investeeringud on 22 696 tuh euro võrra suuremad riigieelarve täitmise koondosas kajastatud investeeringutest. Põhivara soetused kokku koos ettemaksete muutusega on Kaitseministeeriumi valitsemisala andmetes 14 965 tuh euro võrra suuremad riigi põhivara soetustena kajastatud summadest. Vt ka selgitused lisas a1 A.
196
3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta
3.1 Bilanss
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Varad
Käibevara
Raha 457,1 432,6 459,3 241,4 241,1 280,2
Finantsinvesteeringud 6,8 7,3 0,0 6,7 7,0 0,0
Maksu- ja trahvinõuded 167,9 157,7 145,7 167,9 157,7 145,7 b2
Muud nõuded ja ettemaksed 194,6 172,5 155,2 124,8 109,2 83,4 b3
Varud 18,5 17,9 17,1 0,6 0,5 0,5
Käibevara kokku 844,9 788,0 777,3 541,4 515,5 509,8
Põhivara
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 39,0 38,0 38,1 b4
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 188,0 99,6 104,6 517,3 434,8 419,0 b5
Finantsinvesteeringud 2,5 3,1 7,6 0,0 0,0 4,6
Muud nõuded ja ettemaksed 4,8 22,5 24,2 59,4 71,8 78,1 b3
Kinnisvarainvesteeringud 155,2 155,9 153,1 104,6 104,2 107,0 b6
Materiaalne põhivara 5 854,0 5 654,0 5 440,4 3 952,2 3 773,4 3 608,7 b7
Immateriaalne põhivara 9,0 9,1 8,0 2,8 2,9 2,3
Bioloogilised varad 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8
Põhivara kokku 6 215,3 5 946,0 5 739,7 4 677,1 4 426,9 4 259,6
Varad kokku 7 060,2 6 734,0 6 517,0 5 218,5 4 942,4 4 769,4
197
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohustised
Võlad tarnijatele 165,6 172,6 156,0 121,0 119,8 89,4
Võlad töötajatele 186,9 156,9 140,9 134,6 111,7 99,3
Maksuvõlad 82,8 72,4 66,3 59,7 51,0 45,7
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 71,8 54,4 86,9 59,6 47,0 77,8 b9
Eraldised 2,2 1,5 1,5 0,4 0,6 0,3
Laenukohustised 150,9 147,4 140,6 126,4 120,8 105,5 b10
Lühiajalised kohustised kokku 660,2 605,2 592,2 501,7 450,9 418,0
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 1 122,9 972,8 888,9 1 002,0 849,5 781,0 b10
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 5,7 3,2 3,3 12,3 11,4 12,9 b9
Eraldised 12,0 13,4 15,0 0,0 0,1 0,5
Pikaajalised kohustised kokku 1 140,6 989,4 907,2 1 014,3 861,0 794,4
Kohustised kokku 1 800,8 1 594,6 1 499,4 1 516,0 1 311,9 1 212,4
Netovara
Vähemusosalus 2,8 3,1 2,7 0,0 0,0 0,0
Kohalike omavalitsuste
Netovara
Reservid 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4
Akumuleeritud tulem 5 256,2 5 135,9 5 014,5 3 702,1 3 630,1 3 556,6
Kohalike omavalitsuste netovara kokku 5 256,6 5 136,3 5 014,9 3 702,5 3 630,5 3 557,0
Netovara kokku 5 259,4 5 139,4 5 017,6 3 702,5 3 630,5 3 557,0
Kohustised ja netovara kokku 7 060,2 6 734,0 6 517,0 5 218,5 4 942,4 4 769,4
198
3.2 Tulemiaruanne
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
2023 2022 2023 2022
Tegevustulud
Maksutulud 1 776,7 1 615,6 1 776,7 1 615,6 b2
Saadud toetused 1 130,0 995,4 993,5 876,3 b11
Kaupade ja teenuste müük 994,3 883,3 212,5 196,8 b12
Muud tulud 36,5 37,2 31,1 33,5 b13
Tegevustulud kokku 3 937,5 3 531,5 3 013,8 2 722,2
Tegevuskulud
Tööjõukulud -1 963,5 -1 661,2 -1 434,1 -1 201,6 b14
Majandamiskulud -999,8 -940,4 -730,1 -671,9 b15
Antud toetused -312,1 -272,6 -420,8 -412,8 b11
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -365,6 -323,9 -243,4 -212,0 b16
Muud kulud -216,9 -205,1 -172,0 -162,7 b17
Tegevuskulud kokku -3 857,9 -3 403,2 -3 000,4 -2 661,0
Tegevustulem 79,6 128,3 13,4 61,2
Finantstulud ja –kulud
Tulem osalustelt 72,2 2,9 84,5 14,8 b4, b5
Intressikulu -45,2 -14,5 -38,4 -13,1 b10
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 7,0 3,0 4,7 2,7
Muud finantstulud 0,3 0,0 2,7 1,0
Finantstulud ja -kulud kokku 34,3 -8,6 53,5 5,4
Ettevõtja tulumaks -1,5 -0,6 0,0 0,0
Aruandeperioodi tulem 112,4 119,1 66,9 66,6
Sh kohalike omavalitsuste osa tulemist 112,8 118,6 66,9 66,6
Sh vähemusosaluse osa tulemist -0,4 0,5
199
3.3 Rahavoogude aruanne
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa
2023 2022 2023 2022
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem 79,6 128,3 13,4 61,2
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 365,6 323,9 243,4 212,0 b16
Käibemaksukulu põhivara soetustelt 73,7 73,4 63,6 64,9 b17
Kasum/kahjum põhivara müügist -11,4 -12,5 -10,2 -11,5 b13
Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine -177,9 -171,5 -135,9 -135,5 b11
Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine 13,9 11,9 45,0 72,1 b11
Kokku korrigeeritud tegevustulem 343,5 353,5 219,3 263,2
Käibevarade netomuutus -10,8 -34,6 -3,9 -31,6
Kohustiste netomuutus 43,0 52,8 34,4 42,2
Kokku rahavood põhitegevusest 375,7 371,7 249,8 273,8
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetamisel -616,8 -602,0 -473,7 -415,7 b8
Laekunud põhivara müügist 16,6 18,3 15,4 17,2 b6,b7
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 150,2 114,5 115,3 90,1
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -13,0 -8,3 -45,1 -74,6
Tasutud osaluste omandamisel ja valitseva mõju kadumisel -3,0 0,0 -8,5 -13,1 b4,b5
Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 0,7 2,5 0,3 3,5 b4,b5
Laekunud dividendid 3,6 7,2 10,7 10,7 b5
Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -0,5 -0,7 0,0 0,0
Laekunud finantsinvesteeringute müügist 1,2 0,4 0,0 0,4
Antud laenud -0,6 -0,6 -0,1 -4,3
Laekunud laenude tagasimaksed 1,9 2,2 13,3 8,4
Laekunud intressid ja muud finantstulud 7,2 0,5 7,5 1,2
Rahavood investeerimistegevusest kokku -452,5 -466,0 -364,9 -376,2
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenukohustused 309,3 217,5 294,3 188,9 b10
Laenukohustuste tagasimaksed -163,2 -136,6 -141,7 -114,9 b10
Dividendidelt makstud tulumaks -1,5 -0,6 0,0 0,0
Makstud intressid ja muud finantskulud -43,3 -12,7 -37,2 -10,7 b10
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 101,3 67,6 115,4 63,3
Puhas rahavoog
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 432,6 459,3 241,1 280,2
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 457,1 432,6 241,4 241,1
Raha ja selle ekvivalentide muutus 24,5 -26,7 0,3 -39,1
200
3.4 Netovara muutuste aruanne
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Kohalike omavalitsuste netovara
V ä
h e
m u
so sa
lu s
K o
k k
u
L is
a
K a
ss a
re se
rv
A k
u m
u le
e ri
tu d
tu
le m
K o
k k
u
Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 5 014,5 5 014,9 2,7 5 017,6
Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 0,0 -0,1 -0,1
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,4 0,4 0,4 b6
Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,6 6,6 6,6 b7
Aruandeperioodi tulem 118,6 118,6 0,5 119,1
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 125,6 125,6 0,4 126,0
SA Tartu Teaduspark ümberklassifitseerimine keskvalitsusse -4,2 -4,2 0,0 -4,2
Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 5 135,9 5 136,3 3,1 5 139,4
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,6 1,6 1,6 b6
Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,6 3,6 3,6 b7
Aruandeperioodi tulem 112,8 112,8 -0,4 112,4
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 118,0 118,0 -0,4 117,6
Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,2 0,2 0,1 0,3
Osaluste saamine teistelt valitsussektori üksustelt
2,1 2,1 2,1
Jääk seisuga 31.12.2023 0,4 5 256,2 5 256,6 2,8 5 259,4
B. Konsolideerimata aruanne
K a
ss a
re se
rv
A k
u m
u le
e ri
tu d
tu
le m
K o
k k
u
L is
a
Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 3 556,6 3 557,0
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,4 0,4 b6
Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,5 6,5 b7
Aruandeperioodi tulem 66,6 66,6
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 73,5 73,5
Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 3 630,1 3 630,5
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,6 1,6 b6
Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,3 3,3 b7
Aruandeperioodi tulem 66,9 66,9
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 71,8 71,8
Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,2 0,2
Jääk seisuga 31.12.2023 0,4 3 702,1 3 702,5
201
3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused
Käesolev täiendav informatsioon annab ülevaate kohalike omavalitsuste üksuste finantsseisundist ja –tulemustest.
Kohalike omavalitsuste üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste nimekiri ja tähtsamad finantsnäitajad on esitatud aruande lisas b1.
2017. aasta oktoobrist on Eestis 79 kohaliku omavalitsuse üksust ning need on hõlmatud käesolevasse aruandesse.
Konsolideeritud aruandesse on lisaks hõlmatud kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (341 üksust, võrreldaval perioodil 344 üksust).
Aruanne baseerub aruandekohustuslaste poolt esitatud andmetele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendile. Aruandekohustuslased kasutavad riigiga sarnaseid arvestuspõhimõtteid (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused).
Konsolideerimata aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmed esitatud konsolideerituna rida-realt meetodil, kusjuures nendevahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes on esitatud tuletatud soetusmaksumuses.
Konsolideeritud aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmetele liidetud nende valitseva mõju all olevate üksuste andmed rida-realt meetodil, kusjuures aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud.
Aruanne on koostatud miljonites eurodes.
202
3.6 Lisad (b1–b21)
Lisa b1
Aruandes konsolideeritud üksused
mln eurot
A. Kohaliku omavalitsuse üksused
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Kokku 7 060,2 5 259,4 3 937,5 -3 857,9 112,4 6 734,0 5 039,4 3 531,5 -3 402,2 119,1 5 218,5 3 702,5 3 013,8 -3 000,4 66,9 4 942,4 3 630,5 2 722,2 -2 661,0 66,6 Elimineerimised 64,1 80,1 91,4 -88,9 4,4 58,2 -74,3 79,4 -79,0 3,6 9,0 10,8 -48,1 48,2 0,2 19,1 10,9 -42,3 42,6 0,5
Harju maakond 3 371,8 2 501,6 1 908,3 -1 826,0 136,9 3 141,1 2 412,6 1 696,2 -1 594,0 99,0 2 621,2 1 919,6 1 498,3 -1 466,9 101,8 2 421,5 1 815,8 1 341,9 -1 304,3 45,8
Anija Vallavalitsus 32,5 -24,8 15,1 -16,3 -1,6 35,1 27,8 14,8 -15,2 -0,5 18,9 11,4 13,7 -14,6 -1,1 19,2 12,5 13,3 -13,1 0,2
Harku Vallavalitsus 131,0 103,2 48,1 -45,6 1,7 127,2 101,5 44,1 -38,9 5,0 92,9 67,2 43,1 -39,9 2,4 88,5 64,8 39,9 -33,4 6,3
Jõelähtme Vallavalitsus 40,2 24,0 20,4 -21,8 -1,8 37,1 25,9 18,9 -18,5 0,3 28,9 15,4 18,6 -19,8 -1,5 25,6 16,9 17,0 -16,7 0,2
Keila Linnavalitsus 48,7 31,7 28,1 -27,3 0,3 46,7 31,4 24,5 -24,4 0,0 37,7 26,2 25,9 -25,1 0,4 35,7 25,8 22,7 -22,1 0,2
Kiili Vallavalitsus 31,1 24,4 17,0 -17,2 -0,3 30,3 24,7 15,0 -14,1 0,8 7,1 1,3 15,8 -19,2 -3,5 9,6 4,8 13,9 -12,8 1,1
Kose Vallavalitsus 44,6 31,3 21,5 -22,6 -1,5 42,2 32,8 18,4 -18,6 -0,3 33,3 21,2 19,9 -20,9 -1,4 30,6 22,6 16,8 -17,0 -0,4
Kuusalu Vallavalitsus 23,7 13,6 15,5 -15,6 -0,5 24,5 14,0 14,2 -14,6 -0,6 16,4 7,5 14,5 -14,4 -0,3 17,0 7,7 13,2 -13,5 -0,4
Loksa Linnavalitsus 10,2 6,1 5,7 -5,7 -0,1 10,1 6,2 5,3 -5,6 -0,3 8,1 4,4 5,5 -5,3 0,1 7,8 4,2 5,0 -5,2 -0,2
Lääne-Harju Vallavalitsus 71,4 55,0 32,6 -32,7 -0,6 71,5 55,6 32,7 -29,2 3,3 37,9 22,9 29,0 -29,8 -1,3 38,7 24,2 30,0 -26,5 3,3
Maardu Linnavalitsus 61,2 52,8 30,9 -31,8 -1,2 63,4 54,0 28,3 -28,4 -0,2 35,4 30,1 29,4 -30,4 -1,1 36,9 31,2 26,6 -26,5 0,1
Raasiku Vallavalitsus 33,2 25,7 12,4 -12,1 -0,1 31,8 24,4 11,9 -11,1 0,8 27,5 20,1 12,4 -12,1 0,1 26,7 20,0 11,5 -10,5 0,9
Rae Vallavalitsus 148,2 102,6 68,6 -73,8 -6,0 139,8 108,6 62,2 -62,6 -0,7 116,8 76,7 62,2 -69,1 -7,2 111,4 83,9 55,4 -56,8 -1,1
203
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Saku Vallavalitsus 98,0 64,9 34,1 -37,2 -3,9 91,2 68,8 31,5 -31,3 0,0 57,8 29,5 29,9 -32,1 -2,8 50,4 32,2 26,9 -27,0 -0,2
Saue Vallavalitsus 121,5 74,6 60,7 -61,3 -2,0 118,0 76,6 56,5 -55,0 1,1 80,8 35,8 57,5 -61,7 -5,8 80,8 41,6 52,3 -54,4 -2,5 Tallinna Linnavalitsus 2 337,3 1 817,0 1 433,5 -1342,8 153,7 2134,8 1661,7 1261,5 -1171,6 89,1 1 912,8 1 478,1 1 063,2 -1 016,5 123,9 1 736,1 1 352,6 946,0 -919,0 36,8
Viimsi Vallavalitsus 139,0 99,5 64,1 -62,2 0,8 137,4 98,6 56,4 -54,9 1,2 108,9 71,8 57,7 -56,0 0,9 106,5 70,8 51,4 -49,8 1,5
Hiiu maakond 64,6 48,1 26,5 -26,1 -0,2 65,6 48,2 25,7 -24,2 1,3 47,2 31,2 23,1 -24,5 -1,9 49,1 33,1 22,4 -21,6 0,6
Hiiumaa Vallavalitsus 64,6 48,1 26,5 -26,1 -0,2 65,6 48,2 25,7 -24,2 1,3 47,2 31,2 23,1 -24,5 -1,9 49,1 33,1 22,4 -21,6 0,6
Ida-Viru maakond 660,4 519,0 389,5 -374,9 8,7 643,1 509,8 358,6 -342,0 13,3 424,6 311,7 258,7 -244,6 10,9 407,1 300,2 243,4 -221,6 20,5
Alutaguse Vallavalitsus 46,8 44,2 18,4 -18,3 0,1 46,6 43,9 16,6 -16,7 0,0 38,2 36,5 14,5 -14,4 0,1 38,1 36,2 13,4 -13,2 0,2
Jõhvi Vallavalitsus 65,3 53,8 23,8 -25,4 -2,7 69,0 56,5 23,0 -22,1 0,1 43,1 31,7 22,9 -24,6 -2,0 46,1 33,7 22,4 -21,4 0,9
Kohtla-Järve Linnavalitsus 149,5 94,2 133,5 -128,6 2,7 147,5 91,5 120,5 -119,0 0,4 55,8 19,6 59,4 -56,1 2,1 55,8 17,5 54,5 -53,5 0,6
Lüganuse Vallavalitsus 43,4 37,3 17,8 -18,7 -1,8 45,1 39,1 15,5 -16,2 -1,6 19,4 13,8 14,9 -15,8 -1,2 20,6 14,9 13,2 -13,9 -0,8
Narva Linnavalitsus 256,4 208,0 146,2 -132,5 12,6 232,4 195,3 132,2 -120,5 11,2 194,6 152,5 105,1 -90,6 13,5 169,8 138,8 96,3 -79,9 15,9
Narva-Jõesuu Linnavalitsus 24,7 22,2 13,6 -13,6 -0,1 25,0 22,3 13,5 -12,7 0,8 16,0 14,0 10,6 -10,5 0,1 16,2 13,9 11,3 -9,7 1,5
Sillamäe Linnavalitsus 55,6 41,5 25,8 -26,6 -1,3 58,1 42,8 26,9 -24,9 1,9 43,9 30,5 21,8 -22,5 -1,0 46,2 31,5 23,6 -20,9 2,6
Toila Vallavalitsus 18,7 17,8 10,4 -11,2 -0,8 19,4 18,4 10,4 -9,9 0,5 13,6 13,1 9,5 -10,1 -0,7 14,3 13,7 8,7 -9,1 -0,4
Järva maakond 180,9 143,5 67,0 -70,3 -4,1 184,4 145,6 64,2 -64,6 0,8 120,3 86,2 60,9 -63,3 -3,3 124,4 89,5 57,6 -58,3 2,5
Järva Vallavalitsus 41,3 31,8 21,6 -22,8 -1,5 43,3 32,2 21,0 -21,3 -0,2 29,2 20,6 19,6 -20,7 -1,3 32,2 21,9 19,4 -19,3 0,1
Paide Linnavalitsus 85,4 71,0 23,1 -24,0 -1,1 85,2 71,1 22,6 -21,9 1,3 42,7 30,5 19,4 -19,6 -0,4 42,1 30,9 18,0 -18,0 1,6
Türi Vallavalitsus 54,2 40,7 22,3 -23,5 -1,5 55,9 42,3 20,6 -21,4 -0,3 48,4 35,1 21,9 -23,0 -1,6 50,1 36,7 20,2 -21,0 0,8
204
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Jõgeva maakond 139,7 101,5 63,2 -65,3 -3,1 144,0 104,5 63,0 -60,4 2,2 86,9 54,1 54,1 -57,2 -4,2 92,0 58,2 52,8 -53,5 -2,5
Jõgeva Vallavalitsus 56,4 37,9 27,6 -29,4 -2,3 58,7 40,0 27,8 -28,6 -1,0 42,8 25,3 24,8 -26,6 -2,4 45,2 27,7 25,6 -26,3 -0,8
Mustvee Vallavalitsus 23,3 17,7 11,5 -11,5 0,0 23,1 17,8 10,3 -10,6 -0,3 14,4 9,7 10,2 -10,2 -0,2 14,9 9,9 9,3 -9,4 -0,2
Põltsamaa Vallavalitsus 60,0 45,9 24,1 -24,4 -0,8 62,2 46,7 24,9 -21,2 3,5 29,7 19,1 19,1 -20,4 -1,6 31,9 20,6 17,9 -17,8 -1,5
Lääne maakond 116,8 83,6 49,5 -51,5 -3,1 118,8 86,7 46,9 -48,5 -2,0 80,8 52,7 43,9 -45,6 -1,2 80,7 53,8 41,9 -42,4 -0,9
Haapsalu Linnavalitsus 76,6 56,2 30,5 -32,1 -2,1 78,8 58,4 29,5 -30,5 -0,9 50,4 32,8 26,0 -27,1 -0,2 50,3 33,0 25,3 -25,2 -0,1
Lääne-Nigula Vallavalitsus 36,8 24,5 17,5 -18,0 -1,1 37,0 25,6 16,2 -16,9 -1,1 27,0 17,0 16,4 -17,1 -1,1 27,4 18,1 15,4 -16,1 -0,8
Vormsi Vallavalitsus 3,4 2,9 1,5 -1,4 0,1 3,0 2,7 1,2 -1,1 0,0 3,4 2,9 1,5 -1,4 0,1 3,0 2,7 1,2 -1,1 0,0
Lääne-Viru maakond 288,3 227,4 134,8 -137,0 -3,9 289,5 230,0 121,8 -123,4 -2,3 217,8 162,5 122,1 -124,9 -4,1 219,4 166,4 111,7 -111,8 -0,6
Haljala Vallavalitsus 30,6 24,6 9,1 -10,1 -1,2 33,0 25,4 10,3 -9,7 0,5 24,7 18,8 8,5 -9,1 -0,8 26,6 19,3 9,6 -8,8 0,8
Kadrina Vallavalitsus 22,5 18,0 11,1 -11,3 -0,3 22,2 18,3 9,7 -10,1 -0,5 16,8 12,7 10,0 -10,1 -0,2 16,3 12,9 8,7 -9,0 -0,3
Rakvere Linnavalitsus 92,6 74,0 36,1 -34,8 0,5 90,4 73,2 32,6 -31,6 0,8 57,8 43,4 29,5 -29,6 -0,4 56,8 43,7 27,8 -26,8 0,9
Rakvere Vallavalitsus 17,4 13,5 12,5 -12,6 -0,1 16,1 13,6 11,0 -11,1 -0,1 17,4 13,5 12,5 -12,6 -0,1 16,1 13,6 11,0 -11,1 -0,1
Tapa Vallavalitsus 49,7 37,3 24,0 -25,5 -2,0 52,1 39,3 21,8 -22,4 -0,8 35,5 23,5 21,5 -22,7 -1,5 37,4 25,1 19,7 -19,7 -0,1
Vinni Vallavalitsus 23,5 17,3 15,5 -15,9 -0,3 23,0 17,0 13,8 -13,9 -0,1 19,2 13,1 14,8 -15,4 -0,8 19,4 13,9 13,2 -13,0 0,1
Viru-Nigula Vallavalitsus 22,7 19,1 13,2 -12,2 0,9 21,9 18,2 10,2 -10,9 -0,8 20,1 16,5 13,0 -11,9 1,0 19,2 15,6 10,1 -10,7 -0,7
Väike-Maarja Vallavalitsus 29,3 23,6 13,3 -14,6 -1,4 30,8 25,0 12,4 -13,7 -1,3 26,3 21,0 12,3 -13,5 -1,3 27,6 22,3 11,6 -12,7 -1,2
Pärnu maakond 505,8 408,5 296,5 -288,3 5,6 486,3 402,1 258,9 -254,7 2,9 365,2 302,9 191,1 -190,4 0,2 354,3 302,0 170,2 -165,8 4,1
205
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Häädemeeste Vallavalitsus 21,6 13,8 12,1 -11,1 0,8 19,9 12,9 10,4 -9,7 0,7 17,3 11,6 11,1 -10,7 0,2 17,4 11,4 9,7 -9,4 0,3
Kihnu Vallavalitsus 4,1 3,7 1,6 -1,9 -0,4 4,5 4,0 1,7 -1,8 -0,1 4,1 3,7 1,6 -1,9 -0,4 4,5 4,0 1,7 -1,8 -0,1
Lääneranna Vallavalitsus 33,4 26,6 11,4 -10,8 -0,1 34,4 26,7 10,3 -9,9 -0,3 21,6 15,5 10,8 -10,2 0,5 22,0 15,0 9,3 -9,3 0,0
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 29,5 22,6 18,3 -19,5 -1,4 30,6 24,0 15,7 -16,5 -0,8 23,9 17,2 17,8 -18,5 -0,9 24,4 18,1 15,3 -15,5 -0,3
Pärnu Linnavalitsus 344,5 288,9 213,1 -205,3 6,9 332,8 281,8 188,1 -182,7 4,9 241,8 217,4 112,8 -112,5 0,8 238,0 216,4 103,9 -98,6 5,3
Saarde Vallavalitsus 22,0 17,4 11,3 -11,0 0,2 20,7 17,0 9,2 -9,9 -0,7 17,1 12,7 9,9 -9,6 0,2 15,8 12,3 7,9 -8,4 -0,6
Tori Vallavalitsus 50,7 35,5 28,7 -28,7 -0,4 43,4 35,7 23,5 -24,2 -0,8 39,4 24,8 27,1 -27,0 -0,2 32,2 24,8 22,4 -22,8 -0,5
Põlva maakond 119,2 90,2 56,4 -60,3 -4,1 119,8 94,3 53,2 -52,8 0,3 82,2 59,6 48,5 -53,2 -5,4 85,4 65,0 47,1 -45,6 1,2 Kanepi Vallavalitsus 13,1 9,2 9,7 -10,7 -1,1 12,8 10,3 9,4 -9,2 0,3 12,0 8,2 9,7 -10,7 -1,1 11,8 9,3 9,4 -9,2 0,1
Põlva Vallavalitsus 79,2 60,1 32,7 -34,2 -1,6 79,1 61,6 30,7 -29,7 0,9 50,8 37,5 27,7 -29,6 -2,3 52,8 39,8 27,1 -25,4 1,5
Räpina Vallavalitsus 26,9 20,9 14,0 -15,4 -1,4 27,9 22,4 13,1 -13,9 -0,9 19,4 13,9 11,1 -12,9 -2,0 20,8 15,9 10,6 -11,0 -0,4
Rapla maakond 179,7 132,5 79,8 -82,4 -4,3 174,0 136,9 72,8 -72,6 -1,0 118,7 76,0 74,7 -75,7 -2,2 111,7 78,1 65,6 -67,6 -1,2
Kehtna Vallavalitsus 23,4 18,7 13,0 -12,9 0,1 23,5 18,6 11,4 -11,3 -0,1 19,2 14,8 12,2 -11,6 0,4 18,9 14,3 10,7 -10,3 1,5
Kohila Vallavalitsus 56,8 41,5 17,8 -19,5 -2,2 58,1 43,8 19,0 -18,0 1,0 26,0 13,3 16,8 -17,5 -1,1 26,5 14,4 15,5 -16,4 -1,0
Märjamaa Vallavalitsus 38,5 27,9 17,4 -18,1 -1,4 38,7 29,3 15,6 -16,2 -1,3 24,2 13,9 15,5 -16,1 -0,9 23,9 14,8 13,9 -15,2 -1,4
Rapla Vallavalitsus 61,0 44,4 31,6 -31,9 -0,8 53,7 45,2 26,8 -27,1 -0,6 49,3 34,0 30,2 -30,5 -0,6 42,4 34,6 25,5 -25,7 -0,3
Saare maakond 196,7 149,9 108,6 -108,4 -0,6 191,1 150,6 103,9 -99,1 4,3 139,7 103,1 74,2 -73,8 -0,2 134,3 103,3 70,1 -67,5 2,2
Muhu Vallavalitsus 7,2 6,4 4,3 -4,2 0,1 7,1 6,3 4,0 -3,6 0,3 7,2 6,4 4,3 -4,2 0,1 7,1 6,3 4,0 -3,6 0,3
Ruhnu Vallavalitsus 2,2 2,1 0,8 -0,7 0,2 2,0 2,0 0,9 -0,6 0,3 2,1 2,0 0,8 -0,7 0,2 1,9 1,8 0,9 -0,6 0,3
206
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Saaremaa Vallavalitsus 187,3 141,4 103,5 -103,5 -0,9 182,0 142,3 99,0 -94,9 3,7 130,4 94,7 69,1 -68,9 -0,5 125,3 95,2 65,2 -63,3 1,6
Tartu maakond 669,4 404,9 412,3 -428,1 -20,7 629,6 424,7 360,3 -360,2 -1,4 545,3 293,1 379,0 -399,2 -24,6 508,4 316,5 334,3 -333,6 -0,3
Elva Vallavalitsus 55,2 36,5 33,2 -35,4 -2,2 54,8 39,0 30,5 -31,0 -0,6 30,6 12,9 30,2 -32,4 -1,5 29,1 14,5 27,7 -27,6 0,1 Kambja Vallavalitsus 35,6 26,9 31,1 -30,9 0,2 31,9 26,7 27,4 -25,0 2,3 33,8 25,2 30,0 -29,8 0,1 30,2 25,1 26,5 -24,2 2,3
Kastre Vallavalitsus 24,7 16,9 14,9 -14,8 0,0 22,6 16,7 12,6 -12,5 0,0 20,4 12,6 13,9 -13,7 0,0 18,4 12,6 11,7 -11,6 0,0
Luunja Vallavalitsus 22,2 11,4 12,8 -13,4 -0,9 21,0 12,3 11,5 -10,4 1,0 18,1 7,3 12,3 -13,4 -1,4 17,4 8,8 11,2 -10,5 0,7
Nõo Vallavalitsus 21,4 15,6 9,6 -10,2 -0,7 20,8 16,4 8,7 -8,5 0,2 17,1 11,4 9,0 -9,7 -0,8 16,6 12,1 8,3 -8,0 0,2
Peipsiääre Vallavalitsus 19,0 12,9 11,9 -12,7 -0,9 19,8 13,8 11,3 -11,4 -0,2 15,6 9,7 10,4 -11,1 -0,9 16,4 10,6 10,0 -10,2 -0,2
Tartu Linnavalitsus 440,0 256,6 267,1 -279,2 -15,8 410,8 271,3 230,8 -235,2 -5,2 373,3 200,6 242,3 -259,1 -20,4 348,1 219,8 212,8 -216,5 -4,4
Tartu Vallavalitsus 51,3 28,1 31,7 -31,5 -0,4 47,9 28,5 27,5 -26,2 1,1 36,4 13,4 30,9 -30,0 0,3 32,2 13,0 26,1 -25,0 1,0
Viljandi maakond 184,8 126,3 104,2 -106,0 -3,4 180,1 129,8 93,0 -94,9 -2,5 152,3 96,4 96,7 -98,0 -2,9 137,4 99,2 86,6 -87,3 -1,1
Mulgi Vallavalitsus 26,1 17,0 16,9 -16,9 -0,3 25,6 17,3 15,2 -15,5 -0,5 21,3 12,8 14,9 -14,9 -0,3 20,8 13,1 13,5 -13,8 -0,3
Põhja-Sakala Vallavalitsus 43,0 32,7 20,5 -20,0 0,2 43,9 32,5 18,4 -18,9 -0,7 31,0 21,9 18,2 -17,4 0,5 21,6 21,4 16,4 -16,3 0,0
Viljandi Linnavalitsus 66,2 42,4 39,6 -40,5 -1,5 62,5 43,9 33,3 -35,0 -1,9 57,7 34,1 37,1 -37,9 -1,4 54,0 35,5 31,1 -32,5 -1,6
Viljandi Vallavalitsus 49,5 34,2 27,2 -28,6 -1,8 48,1 36,1 26,1 -25,5 0,6 42,3 27,6 26,5 -27,8 -1,7 41,0 29,2 25,6 -24,7 0,8
Valga maakond 122,0 96,0 62,3 -61,9 0,8 123,4 95,6 57,4 -56,3 0,4 76,1 54,4 56,0 -55,6 -0,1 76,5 54,5 50,2 -49,6 0,4
Otepää Vallavalitsus 20,2 16,2 15,2 -16,3 -0,8 24,4 17,4 15,0 -15,1 -0,6 15,9 13,1 13,9 -13,8 0,0 16,4 13,1 12,2 -13,1 -0,9
Tõrva Vallavalitsus 28,9 20,9 13,6 -13,3 0,1 26,8 20,8 12,2 -12,5 -0,4 12,5 6,5 11,6 -12,7 -1,2 13,0 7,7 10,7 -11,1 -0,4
Valga Vallavalitsus 72,9 58,9 33,5 -32,3 1,5 72,2 57,4 30,2 -28,7 1,4 47,7 34,8 30,5 -29,1 1,1 47,1 33,7 27,3 -25,4 1,7
207
Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Võru maakond 196,0 146,3 87,2 -82,5 3,5 185,0 142,3 76,2 -75,5 0,2 131,2 88,2 80,6 -75,7 3,9 121,1 84,0 68,7 -73,1 -4,6
Antsla Vallavalitsus 18,5 14,1 9,1 -8,5 0,5 16,8 13,6 7,6 -7,3 0,4 16,4 12,0 9,1 -8,5 0,5 14,7 11,5 7,6 -7,3 0,3
Rõuge Vallavalitsus 25,8 16,5 11,6 -11,9 -0,6 24,4 16,7 10,6 -11,6 -0,8 24,9 15,7 10,8 -11,2 -0,7 23,7 16,0 9,9 -11,1 -1,2
Setomaa Vallavalitsus 11,4 7,4 7,7 -8,1 -0,6 12,3 8,0 8,8 -9,2 -0,5 11,0 7,1 7,3 -7,9 -0,7 12,2 7,8 8,6 -8,9 -0,3
Võru Linnavalitsus 96,6 69,1 31,8 -30,7 0,6 91,4 68,3 29,0 -26,5 0,5 42,3 21,2 27,5 -26,0 1,0 37,7 20,2 23,4 -26,4 -3,2
Võru Vallavalitsus 43,7 39,2 27,0 -23,3 3,6 40,1 35,7 20,2 -20,9 0,6 36,6 32,2 25,9 -22,1 3,8 32,8 28,5 19,2 -19,4 -0,2
208
B. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
Konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised sihtasutused ja mittetulundusühingud osaluse määraga 100%:
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Sihtasutused ja mittetulundusühingud kokku 452,9 351,3 499,9 -471,1 27,6 416,1 326,1 429,0 -416,6 11,6
Valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused ja MTÜ-d 442,9 344,9 482,8 -454,1 27,6 398,9 312,9 410,7 -398,4 11,6
SA Ida-Viru Keskhaigla 72,3 53,3 73,5 -71,8 1,4 69,4 51,9 65,5 -64,7 0,8
SA Pärnu Haigla 51,2 34,4 77,7 -72,2 5,4 43,4 29,0 64,3 -64,5 -0,2
SA Tallinna Lastehaigla 29,5 23,7 46,9 -43,8 3,2 24,8 20,5 40,1 -38,7 1,4
Narva Haigla SA 19,2 15,2 34,9 -33,8 1,1 16,9 13,4 30,1 -31,8 -1,7
Kiili Varahalduse SA 17,5 15,8 6,7 -3,2 3,5 13,7 12,3 2,6 -2,7 -0,1
SA Tallinna Kultuurikatel 17,3 16,8 1,6 -2,0 -0,4 17,7 17,2 1,6 -1,9 -0,4
Veskimöldre Haridusmaja SA 15,4 13,6 4,7 -0,7 4,0 10,3 9,6 3,7 -0,6 3,2
Kuressaare Haigla SA 15,2 12,1 21,9 -21,4 0,5 14,5 11,7 20,6 -19,1 1,4
Raadi SA 10,7 7,1 0,8 -1,1 -0,5 11,9 7,6 1,2 -1,1 0,1
SA Tallinna Haigla Arendus 9,2 5,2 5,2 -3,3 1,9 3,7 3,2 4,4 -1,2 3,2
SA Elva Kultuur 8,8 5,4 1,1 -1,3 -0,4 9,8 5,7 1,0 -1,4 -0,5
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 8,7 4,5 38,5 -38,3 0,2 7,9 4,3 33,4 -33,0 0,4
SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 8,6 8,6 1,0 -1,1 -0,1 9,2 8,7 1,0 -0,9 0,1
SA Hiiumaa Sadamad 6,9 6,7 1,0 -0,7 0,4 7,5 6,4 1,9 -0,7 1,2
MTÜ Rakvere Haigla 6,4 6,4 0,0 0,0 0,0 6,3 6,3 0,0 0,0 0,0
SA Paide Spordikeskus 5,4 3,4 0,5 -0,7 -0,2 5,9 3,6 0,7 -0,6 0,1
SA Märjamaa Valla Spordikeskus 4,8 4,7 0,4 -0,6 -0,2 5,1 4,9 1,2 -0,5 0,7
MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 4,5 2,8 15,1 -15,1 0,0 4,8 2,8 14,2 -14,4 -0,2
SA Põltsamaa Tervis 4,4 2,3 2,5 -2,3 0,1 4,4 2,1 2,1 -1,8 0,3
Lääne-Saare Kultuurivara SA 4,3 4,2 0,1 -0,3 -0,2 4,4 4,4 0,1 -0,3 -0,1
SA Eesti Kaevandusmuuseum 4,1 4,0 0,4 -0,6 -0,2 4,3 4,2 1,0 -0,6 0,4
SA Tallinna Lauluväljak 4,0 3,7 1,8 -1,4 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
SA Võru Spordikeskus 3,5 2,6 0,8 -0,7 0,1 3,6 2,5 0,8 -0,7 0,1
SA Perekodu 3,5 3,1 2,5 -2,5 0,0 3,4 3,0 1,9 -2,1 -0,2
Luunja Varahalduse SA 3,1 3,0 1,2 -0,9 0,2 3,1 2,8 1,0 -0,7 0,3
Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA 3,1 2,9 1,3 -1,3 0,1 3,0 2,8 1,3 -1,2 0,1
MTÜ Mulgi Elamuskeskus 3,1 2,5 0,6 -0,4 0,2 2,9 2,3 1,1 -0,1 1,0
SA Paide Haldus 3,0 3,0 1,2 -1,5 -0,3 3,4 3,3 1,2 -1,4 -0,2
MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit 3,0 2,9 0,2 -0,2 0,0 3,0 2,9 0,1 -0,1 0,0
SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 2,9 2,5 2,6 -2,6 0,0 2,8 2,5 1,9 -2,3 -0,4
SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2,7 2,6 0,6 -0,6 0,0 2,6 2,6 0,4 -0,4 0,0
SA Anija Mõisa Haldus 2,6 2,5 0,4 -0,5 0,0 2,6 2,6 0,3 -0,4 -1,0
SA Tartu Eluasemefond 2,5 2,1 0,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
SA Tartu 2024 2,3 2,1 5,0 -3,9 1,1 1,0 1,0 3,1 -2,7 0,3
SA Alutaguse Hoolekeskus 2,2 2,0 1,8 -1,7 0,1 2,1 1,9 1,4 -1,4 0,0
SA Ajakeskus Wittenstein 2,1 2,0 0,7 -0,9 -0,1 2,4 2,2 1,0 -0,8 0,2
MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus
2,1 1,1 2,0 -1,8 0,1 2,1 0,9 1,8 -1,8 0,0
SA Anija Valla Spordimaailm 2,0 1,9 0,5 -0,7 -0,1 2,1 2,1 0,5 -0,6 -0,1
MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2,0 0,0 9,3 -7,7 1,5 0,6 -1,5 6,8 -6,8 0,0
Muhu Hooldekeskuse SA 1,9 1,8 0,7 -0,7 0,0 1,9 1,8 0,6 -0,6 0,0
SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri
1,9 1,8 2,9 -1,2 1,7 0,2 0,1 0,9 -0,9 -0,1
SA Rapla Spordirajatised 1,8 1,7 0,4 -0,5 0,0 1,8 1,8 0,4 -0,4 0,0
SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 1,8 1,7 1,3 -1,3 0,1 1,7 1,7 1,1 -1,2 -0,1
209
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
SA Saadjärve 1,7 1,6 0,5 -0,6 -0,1 1,8 1,7 0,4 -0,6 -0,1
Harjumaa Omavalitsuste Liit 1,6 1,5 1,5 -1,2 0,3 1,3 1,2 1,2 -1,1 0,0
SA Sillamäe Haigla 1,6 1,4 1,8 -1,5 0,2 1,3 1,1 1,2 -1,2 -0,1
SA Mustvee Tervis 1,6 1,0 0,9 -1,0 -0,1 1,2 1,0 0,8 -0,8 0,0
MTÜ Kuressaare Campus 1,5 1,5 0,1 -0,2 -0,1 1,6 1,6 0,1 -0,2 -0,1
SA Narva Linna Arendus 1,5 1,0 0,7 -0,8 0 1,1 1,1 0,9 -0,7 0,2
SA Mäetaguse Arengufond 1,4 1,4 0,0 0,0 0,0 1,5 1,5 0,0 0,0 0,1
Vastseliina Piiskopilinnuse SA 1,4 1,4 0,4 -0,4 0,0 1,4 1,4 0,3 -0,4 -0,1
SA Otepää Tervisekeskus 1,4 1,1 1,6 -1,6 0,0 1,3 1,1 1,4 -1,4 0,0
SA Luunja Jõesadam 1,4 1,4 0,5 -0,2 0,3 1,3 1,1 0,2 -0,2 0,0
MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit 1,4 1,3 2,2 -1,2 1,0 0,9 0,3 1,1 -1,1 0,1
Pannjärve Tervisespordikeskuse SA 1,4 1,0 0,9 -0,5 0,4 0,8 0,7 0,4 -0,4 0,0
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1,4 0,2 0,6 -0,7 0,0 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0
SA Lääneranna Hoolekanne 1,3 0,6 0,7 -0,7 -0,1 1,4 0,7 0,9 -0,6 0,3
SA Võru Kannel 1,3 1,3 1,0 -1,0 0,0 1,3 1,3 1,7 -0,8 0,9
SA Kalevipoja Koda 1,2 1,1 0,1 -0,3 -0,1 1,3 1,3 0,1 -0,3 -0,1
SA Põltsamaa Sport 1,2 1,1 0,6 -0,6 -0,1 1,2 1,2 0,5 -0,6 -0,1
SA Taheva Sanatoorium 1,2 1,1 1,3 -1,2 0,1 1,2 1,0 1,2 -1,1 0,0
SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus
1,2 1,0 0,6 -0,5 0,0 1,1 1,0 0,5 -0,4 0,1
SA Holstre-Polli Spordikeskus 1,1 0,9 0,4 -0,4 0,0 0,9 0,9 0,1 0,0 0,1
MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 1,1 0,1 7,6 -7,6 0,0 0,6 0,0 5,9 -5,9 0,0
SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus
1,1 0,9 0,7 -0,1 0,6 0,4 0,3 0,2 -0,1 0,0
Kuressaare Hambapolikliinik SA 1,0 0,8 1,6 -1,8 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 1,0 0,8 2,5 -2,4 0,0 1,0 0,8 2,1 -2,2 -0,1
SA Hooldekodu Härmalõng 1,0 0,9 1,2 -1,2 0,0 1,0 0,9 0,9 -1,0 -0,1
SA Peipsiveere Hooldusravikeskus 1,0 0,8 1,4 -1,4 0,0 1,0 0,9 1,2 -1,1 0,1
Jõhvi Hooldekeskus SA 1,0 0,8 1,1 -1,0 0,1 0,9 0,8 0,7 -0,8 0,0
SA Kuressaare Teater 0,9 0,8 0,7 -0,8 -0,1 1,0 0,9 0,6 -0,6 0,0
Kuremaa Elamuskeskus SA 0,9 0,8 0,7 -0,6 0,1 0,6 0,6 0,2 -0,2 0,0
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 0,9 0,4 1,2 -1,2 0,0 0,6 0,4 0,9 -0,9 0,1
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 0,9 0,0 3,1 -3,1 0,0 0,3 0,0 2,2 -2,2 0,0
MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 0,9 0,8 1,6 -1,1 0,6 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,1
MTÜ Tartumaa Jäätmearendus 0,8 0,8 0,0 -0,1 -0,1 0,9 0,9 0,0 -0,1 -0,1
MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit 0,7 0,6 1,6 -2,2 -0,6 1,3 1,1 1,7 -1,5 0,2
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 0,7 0,1 2,4 -2,4 0,0 0,9 0,1 1,8 -1,9 0,0
MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 0,7 0,5 2,4 -2,4 0,0 0,8 0,5 2,4 -2,4 0,0
SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus
0,7 0,6 1,3 -1,1 0,2 0,5 0,4 1,0 -0,9 0,1
SA Uderna Hooldekodu 0,7 0,5 0,7 -0,6 0,1 0,4 0,4 0,6 -0,5 0,0
SA Hiiumaa Arenduskeskus 0,6 0,4 1,1 -1,1 0,0 0,6 0,4 0,8 -0,8 0,0
Tartumaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,6 0,0 7,8 -7,8 -0,1 0,5 0,1 6,3 -6,3 0,0
SA Tartu Kultuurkapital 0,6 0,4 0,2 -0,3 -0,1 0,7 0,5 0,3 -0,3 0,0
SA Aarike Hooldekeskus 0,5 0,5 1,0 -1,0 0,0 0,5 0,4 0,7 -0,7 0,0
SA Sõmerpalu Hooldekodu 0,5 0,5 0,6 -0,5 0,0 0,5 0,5 0,4 -0,4 0,0
SA Valgamaa Arenguagentuur 0,5 0,4 0,9 -0,8 0,0 0,5 0,4 0,9 -0,9 0,0
Tõstamaa Mõis SA 0,5 0,4 0,1 -0,1 0,0 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0
SA Iisaku Kihelkonna Muuseum 0,5 0,4 0,2 -0,1 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,1 0,0
SA Kiviõli Tervisekeskus 0,5 0,3 1,5 -1,5 0,0 0,4 0,3 1,1 -1,1 0,0
SA Rannarahva Muuseum 0,5 0,4 0,7 -0,6 0,1 0,4 0,4 0,5 -0,5 0,0
SA Järvamaa 0,5 0,4 1,4 -1,0 0,4 0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0
210
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
SA Räpina Inkubatsioonikeskus 0,5 0,5 0,7 -0,2 0,5 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0
SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel
0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,5 0,4 0,2 -0,2 0,0
Narva Linnaelamu SA 0,4 0,2 1,4 -1,4 0,0 0,4 0,2 1,8 -1,9 -0,1
SA Pärnumaa Arenduskeskus 0,4 0,2 1,0 -0,9 0,0 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0
MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus
0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1 0,3 0,2 0,7 -0,6 0,0
SA Abja Haigla 0,4 0,2 1,3 -1,2 0,0 0,3 0,1 1,1 -1,1 0,0
SA Mooste Mõis 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,1 0,3 0,3 0,3 -0,2 0,1
Hooldekodu Saaremaa Valss SA 0,4 0,3 1,7 -1,5 0,2 0,2 0,1 1,3 -1,2 0,1
SA Illuka Arengufond 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Valguskaabel 0,3 0,3 0,0 -0,1 -0,1 0,4 0,4 0,0 -0,1 0,0
MTÜ Setomaa Liit 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0 0,3 0,2 0,3 -0,3 0,0
SA Nõo Hooldekodu 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0
SA Tartu Loomemajanduskeskus 0,3 0,1 1,0 -1,0 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0
Vaivara Kalmistud SA 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus 0,3 0,2 1,1 -1,1 0,0 0,3 0,2 0,9 -0,9 0,0
Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,3 0,0 3,0 -3,0 0,0 0,3 0,0 2,5 -2,5 0,0
SA Haanjamaa Sport 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,3 0,2 0,4 -0,2 0,2
SA Tartumaa Turism 0,3 0,2 1,0 -0,9 0,1 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0
SA Elva Teenused 0,3 0,0 2,3 -2,2 0,1 0,2 -0,1 1,8 -1,8 0,0
SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium
0,3 0,2 1,9 -1,8 0,1 0,2 0,0 1,4 -1,4 0,0
SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon
0,3 0,3 0,4 -0,3 0,1 0,2 0,1 0,4 -0,3 0,1
SA Viljandimaa Arenduskeskus 0,3 0,0 0,8 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,5 -0,5 0,0
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 0,2 0,2 2,2 -2,7 -0,5 1,0 0,7 3,0 -2,8 0,2
SA Tartu Perekodu Käopesa 0,2 0,1 1,1 -1,2 0,0 0,4 0,1 1,0 -1,2 -0,2
MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus
0,2 0,0 4,2 -4,2 0,0 0,3 0,0 3,7 -3,7 0,0
SA Tartu Ärinõuandla 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0 0,2 0,2 0,6 -0,6 -0,1
Võrumaa Arenduskeskus SA 0,2 0,1 1,5 -1,4 0,1 0,2 0,0 1,4 -1,5 0,0
Huvitegevuse ja Noorsootöö SA 0,2 0,1 1,0 -1,0 0,0 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0
MTÜ Antsla Tervisekeskus 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0
SA Läänemaa 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0
Türi Arengu SA 0,2 0,2 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,3 -0,4 0,0
SA Tõstamaa Hooldekodu 0,2 0,2 0,7 -0,6 0,0 0,2 0,1 0,6 -0,5 0,1
MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0
SA Rõngu Hooldekodu 0,2 0,1 1,0 -0,9 0,1 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0
Vaivara Sinimägede SA 0,2 0,1 0,3 -0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,0 0,7 -0,8 -0,1 0,1 0,1 0,6 -0,7 0,0
MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0
SA Veriora Noortekas 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
Pakri Saarte Arenduse SA 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
Põlvamaa Arenduskeskus SA 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0
SA Eesti Piimandusmuuseum 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,3 0,0
SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseum
0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0 0,1 0,0 0,6 -0,6 0,0
SA Põlva Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
SA RAEK 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0
211
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
SA Rõuge Jäähall 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0
SA Saare Arenduskeskus 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0
Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SA 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus 0,1 0,0 0,6 -0,7 0,0 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0
SA Õpilasmalev 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,8 -0,8 0,0
SA Kadrina Spordikeskus 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0
Muud üksused varade mahuga alla 0,1 mln euro (45 üksust)
0,0 0,0 5,1 -5,5 -0,5 3,9 3,1 7,5 -7,8 -0,3
Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 10,0 6,4 17,1 -17,0 0,0 17,2 13,2 18,3 -18,2 0,0
SA Tallinna Hambapolikliinik 6,0 3,8 12,5 -12,5 0,0 5,7 4,0 11,1 -10,8 0,3
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 1,8 0,7 2,4 -2,3 0,1 1,6 0,6 2,2 -2,5 -0,3
SA Kõue Varahaldus 1,4 1,3 0,4 -0,4 -0,1 1,5 1,4 0,4 -0,4 -0,1
MTÜ Võru Jäätmekeskus 0,5 0,4 1,1 -1,0 0 0,5 0,4 0,8 -0,8 0
MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0
SA Piusa 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
SA Tallinna Lauluväljak 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,9 3,4 1,5 -1,4 0,1
SA Tartu Eluasemefond 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 2,1 0,2 -0,1 0,0
Kuressaare Hambapolikliinik SA 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,1 1,0 1,5 -1,6 0,0
SA Alatskivi Loss 0,0 0,0 0,1 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,1 -0,1 0,0
SA Keila Leht 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0
Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Haiba Lastekodu SA, MTÜ Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustik, MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Läänemaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Rakvere Noorte Sport, MTÜ Roheline Paik, MTÜ Saarte Geopark, MTÜ Südamaa Vabavald, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Võru Noortekeskus, MTÜ Väikesaarte Liit, SA Alatskivi Tervisekeskus, SA Alutagusemaa, SA Elva Laste- ja Perekeskus, SA Haapsalu Hoolekandekeskus, SA Holstre-Polli Vabaajakeskus, SA Jõhvi Lennuväli, SA Kallaste Arendus, SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsikeskus, SA Kukruse Polaarmõis, SA Loksa Kultuur, SA Maardu Teenused, SA Narva Sadam, SA Narva-Jõesuu Sadam, SA Padise Klooster, SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, SA Rõuge Energiakeskus, SA Rõuge Sport, SA Rõuge Valla Turism, SA SA Räpina Kultuurkapital, SA Räpina Sadamad ja Puhkealad, SA Sõmerpalu Teenuskeskus, SA Turvaline Saaremaa, SA Tõrva Haigla, SA Vara Sport, SA Võru Pensionäride Päevakeskus, SA Võsu Kuurort, SA Ülenurme Areng, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA, Tallinna Vene Lütseum SA, Tilsi Perekodu SA, Vääna Mõisakooli SA.
C. Tütarettevõtjad
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised äriühingud:
31.12.2023 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
O sa
lu se
m
ä ä
r (%
)
V a
ra d
O m
a -
k a
p it
a l
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
K a
su m
/
k a
h ju
m
V a
ra d
O m
a -
k a
p it
a l
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
K a
su m
/
k a
h ju
m
Tütarettevõtjad kokku 1 907,1 1 577,4 707,8 -670,2 30,5 1 910,5 1 559,4 681,8 -626,5 53,0
Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõtjad
732,7 570,4 515,5 -480,3 32,9 562,1 394,4 476,0 -418,5 57,8
Tallinna Linnatranspordi AS 100 267,1 196,0 136,4 -116,8 18,2 259,7 177,9 170,6 -123,3 46,7
Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 100 84,4 69,2 116,9 -108,0 9,1 72,7 60,1 95,7 -90,0 5,8
Ida-Tallinna Keskhaigla AS 100 69,5 37,7 164,5 -156,7 7,4 67,7 30,3 143,1 -141,4 1,6
OÜ Strantum 100 63,6 58,0 7,5 -8,0 -0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
AS Lahevesi 100 37,2 35,8 3,9 -3,2 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Viimsi Haldus OÜ 100 33,1 17,8 5,4 -5,5 -0,4 35,0 17,2 4,8 -4,3 0,2
AS Matsalu Veevärk 100 27,1 26,2 1,2 -2,5 -1,3 28,5 27,5 0,9 -2,3 -1,4
OÜ Tapa Vesi 100 16,1 15,7 1,2 -1,7 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Põltsamaa Vallavara OÜ 100 14,8 11,4 1,8 -1,1 0,5 15,1 10,9 4,1 -1,1 4,5
212
31.12.2023 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
O sa
lu se
m
ä ä
r (%
)
V a
ra d
O m
a -
k a
p it
a l
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
K a
su m
/
k a
h ju
m
V a
ra d
O m
a -
k a
p it
a l
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
K a
su m
/
k a
h ju
m
AS Rakvere Haigla 100 14,6 11,6 20,6 -20,8 -0,3 14,7 11,8 19,2 -18,3 0,9
AS Põhja-Sakala Haldus 100 10,4 10,1 2,1 -2,4 -0,4 7,5 7,1 1,2 -1,6 -0,4
Alutaguse Haldus OÜ 100 9,6 9,2 1,8 -2,1 -0,3 10,1 9,5 1,9 -2,1 -0,3
Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ
100 9,3 7,5 6,5 -6,6 -0,1 9,8 7,6 5,8 -5,5 0,2
Järvamaa Haigla AS 100 8,8 5,8 13,4 -13,1 0,3 8,6 5,4 11,0 -10,6 0,4
OÜ Saarde Kommunaal 100 8,0 7,9 0,8 -1,1 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
AS Narva-Jõesuu Kommunaal
100 5,8 5,5 1,5 -1,8 -0,3 6,0 5,8 1,5 -1,8 -0,3
OÜ Kroodi Vesi 100 5,2 5,2 0,2 -0,5 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Haapsalu Linnahooldus OÜ 100 4,1 3,6 1,3 -1,2 0,1 4,1 3,5 1,2 -1,2 -0,1
OÜ Saue Spordirajatised 100 3,7 3,7 0,4 -0,6 -0,1 3,9 3,8 0,4 -0,5 -0,1
Tõrva Tervisekeskus OÜ 100 3,2 1,9 2,1 -0,9 1,2 0,7 0,7 0,2 -0,2 0,0
OÜ Keila Tervisekeskus 100 3,1 2,5 1,2 -1,4 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
AS Maardu Elamu 100 3,0 2,8 2,1 -2,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
OÜ Rõuge Kommunaalteenus
100 2,9 2,7 0,7 -0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
OÜ Mulgi Vallahaldus 100 2,7 2,4 0,5 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
OÜ OSK Grupp 100 2,6 2,2 1,8 -2,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
OÜ Setomaa Haldus 100 2,6 2,4 0,7 -0,5 0,2 2,3 2,3 0,6 -0,7 -0,1
Räpina Haigla AS (grupp) 100 2,4 2,3 2,0 -1,9 0,1 2,3 2,2 1,7 -1,8 -0,1
Taristuhaldus OÜ 100 2,0 2,0 0,3 -0,4 -0,1 2,1 2,1 0,3 -0,4 -0,1
Tartu Valla Kommunaal OÜ 100 1,8 1,4 2,1 -2,3 -0,2 2,1 1,7 2,8 -2,6 0,1
Maali Üürimaja OÜ 51 1,7 0,2 0,1 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
OÜ Oru Kultuurisaal 100 1,6 1,6 0,1 -0,1 0,0 1,5 1,5 0,1 -0,1 0,0
Mustvee Haldus OÜ 100 1,3 1,1 0,7 -0,5 0,2 0,9 0,8 0,5 -0,5 0,0
OÜ Tallinna Perearstikeskus 100 1,2 0,9 3,0 -2,7 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Rannapere Pansionaat AS 100 1,1 0,9 1,4 -1,4 0,1 1,0 0,8 1,3 -1,2 0,1
Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ 100 1,0 0,9 0,8 -0,7 0,0 0,9 0,8 0,6 -0,6 0,0
Valtu Spordimaja OÜ 100 0,8 0,8 0,4 -0,4 -0,1 0,8 0,7 0,4 -0,4 0,0
OÜ Lääne-Nigula Hooldekodud
100 0,8 0,2 0,0 0,0 0,0 0,9 0,2 0,2 0,0 0,2
Kadrina Kommunaal OÜ 100 0,7 0,7 0,5 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Kuremaa Enveko OÜ 100 0,7 0,5 0,9 -1,0 -0,1 0,8 0,5 1,3 -1,4 0,0
Märjamaa Haigla AS 100 0,6 0,4 1,5 -1,4 0,0 0,5 0,4 1,2 -1,2 0,0
Ülenurme Teed OÜ 100 0,5 0,3 1,1 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar OÜ
100 0,5 0,4 0,9 -0,9 0,0 0,5 0,4 0,8 -0,8 0,0
OÜ Vigala Hooldekodu 100 0,5 0,5 0,5 -0,4 0,1 0,5 0,4 0,4 -0,4 0,0
Olme OÜ 100 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Väike-Maarja Tervisekeskus OÜ
100 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Elva Varahalduse OÜ 100 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0
OÜ Otepää Kommunaal 100 0,2 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,2 -0,4 -0,2
Urvaste Valla Veevärk OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Vastseliina Hambaravi OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tallinna Linnahalli AS 100 0,0 0,0 0,0 -0,3 -0,3 0,5 0,4 1,0 -0,7 0,3
Kadrina Hooldekodu OÜ 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0
Luunja Sport OÜ 100 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0
Digisaar OÜ 100 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1
Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad kokku 1 174,4 1 007,0 192,3 -189,9 -2,4 1 348,4 1 165,0 205,8 -208,0 -4,8
213
31.12.2023 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
O sa
lu se
m
ä ä
r (%
)
V a
ra d
O m
a -
k a
p it
a l
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
K a
su m
/
k a
h ju
m
V a
ra d
O m
a -
k a
p it
a l
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
K a
su m
/
k a
h ju
m
AS Tartu Veevärk 100 107,2 66,9 15,6 -12,6 2,9 104,3 64,0 13,3 -12,6 0,7
Järve Biopuhastus OÜ (grupp)
100 81,5 68,7 9,1 -10,6 -2,0 82,6 70,7 7,5 -9,7 -2,4
AS Emajõe Veevärk 100 57,5 55,4 7 -5,7 1,3 55,6 52,8 5,3 -5,1 0,2
Pärnu Vesi AS 100 57,4 53,5 7,9 -7,8 0,0 57,8 53,4 6,2 -6,9 -0,7
Narva Vesi AS 100 53,0 51,5 5,2 -7,1 -1,9 55,8 53,4 4,4 -7,5 -3,1
Võru Vesi AS 100 47,8 42,2 3,6 -3,9 -0,5 46,5 41,9 5,1 -3,6 1,5
Saku Maja AS 100 47,4 42,6 5,2 -6,2 -1,1 48,1 43,7 5,9 -5,6 0,2
Viimsi Vesi AS 100 37,7 35,8 4,2 -4,0 0,1 37,2 35,4 3,3 -4,0 -0,7
Paide Vesi AS 100 37,1 35,0 2,8 -2,9 -0,2 38,0 35,2 3,5 -2,8 0,6
Kohila Maja OÜ 100 35,6 33,0 1,0 -2,0 -1,1 36,2 34,0 3,6 -1,6 1,9
Rakvere Vesi AS 100 34,1 30,6 3,9 -2,7 1,0 33,2 29,5 2,4 -2,7 -0,3
Kuressaare Veevärk AS 100 33,2 30,6 2,9 -4,0 -1,1 32,5 31,0 3,1 -4,1 -1,0
Elveso AS 100 33,0 27,4 8,4 -6,8 1,7 30,9 26,2 8,7 -7,7 0,9
Kovek AS 100 26,7 26,3 2,7 -2,8 -0,1 26,8 25,0 3,0 -2,7 0,3
Põlva Vesi AS 100 25,2 20,3 2,5 -2,2 0,1 23,7 20,1 1,6 -2,2 -0,7
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS
100 23,0 9,9 14,6 -14,4 0,1 25,0 9,8 13,9 -14,6 -1,2
Valga Vesi AS 100 22,3 21,3 2,0 -2,4 -0,5 23,0 21,7 2,0 -2,5 -0,5
AS Maardu Vesi 100 22,2 19,4 1,0 -1,1 -0,2 22,9 19,7 1,2 -1,2 0,0
Kuressaare Soojus AS 100 20,2 17,3 6,9 -6,1 0,8 20,2 16,6 7,1 -5,1 2,0
Raven OÜ 100 18,2 17,3 1,0 -1,4 -0,4 7,7 7,0 0,4 -0,6 -0,1
Põltsamaa Vesi OÜ 100 17,6 16,3 2,0 -1,9 0,1 17,4 16,1 2,2 -1,7 0,5
Haapsalu Veevärk AS 100 17,2 16,4 2,1 -2,6 -0,5 17,4 17,0 1,8 -2,6 -0,8
Keila Vesi AS 100 17,1 12,0 3,4 -3,3 -0,1 17,6 12,1 3,5 -3,6 -0,2
Estonia Spa Hotels AS 100 15,1 6,5 10,5 -9,2 0,8 15,1 6,4 9,3 -8,1 1,1
OÜ Tõrva Veejõud 100 14,5 13,7 1,2 -1,0 0,1 14,3 13,6 1,1 -1,1 0,0
Sindi Vesi OÜ 100 14,4 13,8 1,7 -1,8 -0,2 13,9 13,4 1,3 -1,6 -0,3
Viljandi Veevärk AS 100 13,7 13,5 3,2 -3,2 0,0 13,8 13,4 2,6 -3,0 -0,3
Loo Vesi OÜ 100 13,4 10,8 2,0 -2,2 -0,3 13,1 10,6 2,0 -1,8 0,1
Sillamäe Veevärk AS 100 12,6 10,6 1,6 -2,1 -0,5 13,3 11,1 1,4 -2,1 -0,7
Mako AS 100 12,3 12,0 0,5 -1,0 -0,5 12,7 12,5 0,5 -1,0 -0,5
Jõgeva Veevärk OÜ 100 12,2 11,4 1,3 -1,2 0,0 12,4 11,3 1,0 -1,2 -0,2
OÜ Kose Vesi 100 12,2 11,0 2,0 -2,0 0,0 12,4 11,0 1,9 -1,7 0,1
Ramsi VK OÜ 100 10,5 9,3 0,6 -0,8 -0,2 9,8 9,2 0,5 -0,8 -0,3
Kiili KVH OÜ 100 10,2 9,5 0,9 -1,1 -0,2 10,6 9,7 0,8 -1,0 -0,2
OÜ Paikre 100 9,5 7,4 4,9 -4,4 0,5 9,0 6,8 4,7 -4,6 0,1
AS Tallinna Arendused 100 9,3 9,0 2,3 -1,5 0,8 8,2 8,1 1,6 -1,3 0,2
Kärdla Veevärk AS 100 9,2 9,2 0,7 -0,9 -0,2 9,5 9,4 0,6 -1,0 -0,4
Kuusalu Soojus OÜ 100 8,3 7,1 1,3 -1,4 -0,2 8,5 7,3 1,2 -1,3 -0,2
AS Järva Haldus 100 8,2 7,4 1,5 -1,6 -0,2 8,4 7,6 1,1 -1,5 -0,4
Kehtna Vesi OÜ 100 7,8 7,6 0,5 -0,9 -0,3 7,0 6,7 0,4 -0,8 -0,4
Haljala Soojus AS 100 7,4 7,2 0,8 -1,1 -0,4 7,9 7,6 0,8 -1,1 -0,3
Kadrina Soojus AS 100 6,3 5,8 1,0 -1,1 -0,1 6,5 5,9 0,9 -1,0 -0,2
OÜ Tartu Veekeskus 100 6,0 3,3 2,7 -2,3 0,3 5,6 3,1 1,8 -2,0 -0,2
Häädemeeste VK AS 100 5,6 3,5 1,2 -0,5 0,6 1,9 1,1 0,6 -0,2 0,5
Rakvere Soojus AS 51 5,5 4,8 3,2 -3,0 0,2 5,2 4,6 2,9 -2,6 0,3
Rapla Vesi AS 100 5,5 4,2 1,2 -1,0 0,2 4,7 4,1 1,1 -1,0 0,1
Türi Linnavara OÜ 100 5,2 5,0 0,2 -0,3 -0,1 5,4 5,1 0,2 -0,3 0,0
OÜ Pandivere Vesi 100 5,1 4,7 0,6 -0,6 -0,1 5,2 4,7 0,5 -0,6 -0,1 Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ 100 4,8 3,7 2,1 -2,1 0,0 5,0 3,7 1,9 -2,0 -0,2
214
31.12.2023 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
O sa
lu se
m
ä ä
r (%
)
V a
ra d
O m
a -
k a
p it
a l
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
K a
su m
/
k a
h ju
m
V a
ra d
O m
a -
k a
p it
a l
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
K a
su m
/
k a
h ju
m
Aseri Kommunaal OÜ 100 4,3 4,2 0,2 -0,3 -0,1 4,4 4,3 0,2 -0,3 -0,1
Otepää Veevärk AS 100 4,2 3,4 1,0 -1,3 -0,3 4,5 3,5 1,2 -1,1 0,0
Põlva Soojus AS 100 3,9 3,0 2,6 -2,6 0,0 4,0 3,1 1,9 -2,0 -0,1
Vekanor AS 100 3,4 3,1 0,7 -0,7 0,0 3,6 3,1 1,2 -0,7 0,4
Loksa Haljastus OÜ 100 2,9 2,6 0,3 -0,5 -0,2 3,1 2,8 0,3 -0,4 -0,1
OÜ Võru Tervisekeskus 100 2,9 2,9 0,1 -0,2 -0,1 3,0 2,9 3,0 -0,1 2,9
AS Tartu Turg 100 2,7 1,1 1,0 -0,9 0,1 2,7 1,0 0,9 -1,0 -0,1
AS Koeru Hooldekeskus 100 2,6 2,1 1,4 -1,4 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Iivakivi AS 100 2,5 2,4 0,5 -0,6 -0,1 2,6 2,5 0,5 -0,6 -0,1
Kiviõli Soojus AS 100 2,5 2,1 2,1 -2,1 0,0 2,4 2,1 1,6 -1,5 0,0
Revekor AS 100 2,3 1,8 1,7 -1,7 0,0 2,5 1,8 1,5 -1,8 -0,3
OÜ Velko AV 100 2,1 1,9 1,2 -1,3 -0,1 12,9 12,2 1,7 -2,1 -0,4
Elva Soojus OÜ 100 2,0 1,4 1,1 -1,1 0,0 2,1 1,4 0,9 -1,0 -0,1
OÜ MEHNTACK 100 2,0 1,8 1,0 -1,0 0,0 0,7 0,6 0,9 -1,0 -0,1
Vinni Spordikompleks AS 100 1,7 1,5 1,2 -0,9 0,2 1,7 1,2 0,8 -1,0 -0,2
Kitsas 16 Kodu OÜ 51 1,7 0,1 0,1 -0,1 -0,1 1,7 0,2 0,5 -0,4 -0,1
Haapsalu Linnamajanduse AS
100 1,6 0,8 0,5 -0,5 0,0 1,7 0,8 0,4 -0,4 0,0
Vaks OÜ 100 1,5 1,3 0,3 -0,3 0,0 1,5 1,3 0,3 -0,3 0,0
Koksvere Maja OÜ 51 1,2 0,3 0,0 0,0 0,0 1,2 0,3 0,0 0,0 0,0
OÜ Maardu Linnavarahooldus
100 1,2 0,8 2,1 -2,0 0,2 1,2 0,6 2,0 -2,0 0,0
OÜ Saaremaa Prügila 100 1,1 1,1 0,1 -0,2 0,0 1,2 1,2 0,1 -0,2 0,0
Tamsalu Kalor AS 100 1,1 1,0 0,9 -0,9 0,0 1,2 1,0 0,7 -0,8 -0,1
Lääne-Nigula Varahaldus AS 100 0,9 0,8 0,7 -1,0 -0,3 1,2 1,0 0,7 -0,8 -0,2
Lihula Soojus OÜ 100 0,8 0,7 0,2 -0,2 0,0 0,8 0,7 0,2 -0,2 0,0
Hiiumaa Jäätmejaam OÜ 100 0,6 0,5 0,3 -0,4 -0,1 0,7 0,6 0,3 -0,4 0,0
SuFe OÜ 100 0,6 0,6 0,2 -0,3 0,0 0,6 0,6 0,2 -0,2 0,0
Transservis-N AS 100 0,6 0,5 0,3 -0,3 0,0 0,6 0,5 0,4 -0,3 0,1
Meke Sillamäe AS 100 0,5 0,2 1,1 -1,1 0,0 0,4 0,2 1,0 -1,0 0,0
Voka Vara OÜ 52 0,4 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Järvakandi Soojus OÜ 100 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0
OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus
100 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,3 0,2 0,7 -0,7 0,0
Kenadron OÜ 100 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0
Mulgi Perearstikeskus OÜ 100 0,2 0,1 0,5 -0,4 0,1 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0
Lääne-Nigula Perearstikeskus OÜ
100 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Kuressaare Bussijaam OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0
Roela Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0
Tamsalu Perearstid OÜ 100 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0
Jõgeva Valla Perearstikeskus OÜ 100 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0
Ühele reale koondatud tütarettevõtjad (30 üksust)
0,0 0,0 1,7 -0,4 0,0 183,1 168,3 28,5 -28,8 -0,9
Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused (peamiselt alates 2023 valitsussektorisse ümber tõstetud):
AS Lahevesi, AS Maardu Elamu, Esku Maja OÜ, Kadrina Kommunaal OÜ, Karjamõisa Maja OÜ, Keila Tervisekeskus OÜ, Kümblus OÜ, Lehe 5 Kodu OÜ, Maali Üürimaja OÜ, Mulgi Varahaldus OÜ, Noarootsi Soojus OÜ, Olem OÜ, OÜ Kroodi Vesi, OÜ OSK Grupp, OÜ Otepää Üürimajad, OÜ Pürolüüsitehas, OÜ Sõnumitooja, Rõuge Kommunaalteenus OÜ, Saarde Kommunaal OÜ, Sadama Üürimaja OÜ, Setomaa Perearst OÜ, Strantum OÜ, Tallinna Perearstikeskus OÜ, Tallinna Soojus AS, Tapa Vesi AS, Vesoka OÜ, Võhma ELKO AS, Väike-Maarja Tervisekeskus OÜ, Väätsa Prügila AS, Ülenurme Teed OÜ.
215
D. Kohalike omavalitsuste osalus sidusettevõtjates
Osaluse
määr (%) Kohalikele omavalitsustele kuuluv
omakapital
31.12.2023 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Kokku 188,0 99,6 104,6
Tallinna Vesi AS 55,1 89,5 89,5 95,5
AS Utilitas Tallinna Soojus 33,3 85,9 0,0 0,0
Keila Alushariduse OÜ 34,0 0,2 0,2 0,2
AS Lõuna-Eesti Haigla (grupp) 49,0 5,3 4,0 3,7
AS Valga Haigla (grupp) 49,0 3,9 3,3 3,2
AS Põlva Haigla 49,0 2,5 1,9 1,9
Väätsa Prügila AS 20,6 0,6 0,6 0,0
Muud üksused omakapitaliga alla 0,1 mln euro 0,1 0,1 0,1
Ühele reale koondatud: OÜ Küste, OÜ Saatse Pansionaat, Kihnu Põllumajanduse OÜ, Kihnu Majanduse OÜ, Team Paldiski OÜ, Pärnu Päikesepark 1 OÜ, Pärnu Päikesepark 2 OÜ, Pärnu Päikesepark 3 OÜ, Pärnu Päikesepark 4 OÜ, OÜ Aiasaaduste Väärinduskeskus. Haiglate enamusosalus kuulub riigile. 2023. a omandas Tallinna LV 33,3% AS Utilitas Tallinna Soojus aktsiatest mitterahalise sissemaksega 100% AS Tallinna Soojus aktsiatega (vt lisa b5).
Lisa b2
Maksud, lõivud, trahvid
mln eurot
A. Maksunõuded
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Maksud 164,0 154,0 141,8
Üksikisiku tulumaks 162,8 152,7 140,4
Maamaks 0,3 0,4 0,6
Kohalikud maksud 0,9 0,9 0,8
Sh brutosummas 1,5 1,5 1,4
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,6 -0,6 -0,6
Loodusvarade kasutamise tasud 3,7 3,6 3,8
Trahvid 0,2 0,1 0,1
Sh brutosummas 0,3 0,4 0,4
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,1 -0,3 -0,3
Maksu- ja trahvi nõuded kokku 167,9 157,7 145,7
B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Maksutulud 1 776,7 1 615,6 1 776,7 1 615,6
Üksikisiku tulumaks 1 698,7 1 537,9 1 698,7 1 537,9
Maamaks 59,1 58,9 59,1 58,9
Kohalikud maksud 18,9 18,8 18,9 18,8
Parkimistasud 8,9 9,0 8,9 9,0
Reklaamimaks 7,7 7,5 7,7 7,5
Teede ja tänavate sulgemise tasud 2,3 2,3 2,3 2,3
Riigilõivud (vt lisa b12) 2,1 2,2 2,1 2,3
Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b13) 14,4 15,4 14,4 15,4
216
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Kaevandamisõiguse tasud 10,0 10,8 10,0 10,8
Tasud vee erikasutusest 4,4 4,6 4,4 4,6
Saastetasud (vt lisa b13) 0,4 0,5 0,4 0,5
Trahvid ja muud varalised karistused (vt lisa b13) 3,8 2,2 2,5 2,0
Maksu-, lõivu- ja trahvitulud kokku 1 797,4 1 635,9 1 796,1 1 635,8
Üksikisiku tulumaksu, maamaksu, tulu loodusressursside kasutada andmisest ja saastetasu kogujaks ja edasiandjaks on Maksu- ja Tolliamet. Seaduse alusel määratud kohalikke makse, lõive ja trahve koguvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksused ise. Vahendaja kaudu saadaolevad maksunõuded võetakse arvele vahendaja poolt esitatud teatiste alusel tõenäoliselt laekuvates summades.
Lisa b3
Muud nõuded ja ettemaksed
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 194,6 172,5 155,2 124,8 109,2 83,4
Nõuded ostjate vastu 75,6 74,4 70,1 18,0 19,2 16,6
Sh brutosummas 80,9 79,5 74,8 21,8 22,8 19,2
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -5,3 -5,1 -4,7 -3,8 -3,6 -2,6
Laenunõuded 0,2 1,9 1,9 7,3 8,4 8,2
Laekumata sihtfinantseerimine 77,4 64,7 50,7 60,6 53,9 39,6
Muud nõuded 11,8 10,8 8,7 2,8 3,1 1,8
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 19,2 11,4 12,4 14,6 6,8 5,9
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10,4 9,3 11,4 21,5 17,8 11,3
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 4,8 22,5 24,2 59,4 71,8 78,1
Laenunõuded 2,4 20,0 21,6 55,4 67,4 73,2
Muud nõuded ja ettemaksed 2,4 2,5 2,6 4,0 4,4 4,9
Nõuded ja ettemaksed kokku 199,4 195,0 179,4 184,2 181,0 161,5
Lisa b4
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri on esitatud lisas b1 B.
B. Konsolideerimata aruanne
Valitsussektorisse
kuuluvad Valitsussektorisse
mittekuuluvad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 34,4 3,7 38,1
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 0,0 -0,1
Jääk seisuga 31.12.2022 34,3 3,7 38,0
Ümberklassifitseerimine 1,6 -1,6 0,0
Rahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 0,0 -0,1
217
Valitsussektorisse
kuuluvad Valitsussektorisse
mittekuuluvad Kokku
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -1,5 0,0 -1,5
Allahindlused ja allahindluste tühistamised 2,6 0,0 2,6
Jääk seisuga 31.12.2023 36,9 2,1 39,0
Lisa b5
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 C. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 D.
2023. a osales Tallinna linn uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus asutamisel, andes mitterahalise sissemaksena üle 100% oma tütarettevõtja AS Tallinna Soojus aktsiatest ja saades vastu 33,34% AS Utilitas Tallinna Soojus aktsiatest. Sissemakse väärtuseks hinnati 77,8 mln eurot. Seoses tütarettevõtja muutumisega sidusettevõtjaks vähenesid kapitalirendinõuded 18,0 mln eurot, materiaalne põhivara 0,9 mln eurot, raha 3,0 mln eurot ja kohustised 1,9 mln eurot, kasum tehingust 57,8 mln eurot.
2022. a müüdi AS Väätsa Prügila enamusosalus, müügist saadi 3,5 mln eurot, kasum konsolideeritud aruandes 1,3 mln eurot.
Sidusettevõtjad
2023 2022
Jääk perioodi alguses 99,6 104,6
Saadud dividendid -3,6 -7,2
Kasum kapitaliosaluse meetodil 14,2 1,6
Mitterahalised sissemaksed ja ümberklassifitseerimine 77,8 0,6
Jääk perioodi lõpus 188,0 99,6
B. Konsolideerimata aruanne
Valitsussektorisse kuuluvad
tütarettevõtjad
Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 77,3 263,1 78,6 419,0
Rahalised sisse- ja väljamaksed 4,9 8,2 0,0 13,1
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,8 2,9 0,0 2,1
Müüdud müügihinnas 0,0 -3,5 0,0 -3,5
Müügist saadud kasum/kahjum 1,1 3,4 0,0 4,5
Ümberklassifitseerimine 3,9 -4,0 0,1 0,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 -0,4 0,0 -0,4
Jääk seisuga 31.12.2022 86,4 269,7 78,7 434,8
Rahalised sisse- ja väljamaksed 2,1 6,4 0,0 8,5
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -74,7 77,7 3,0
Kasum mitterahalise sissemakse ümberhindamisest
0,0 71,6 0,0 71,6
Müügitulu 0,0 -0,2 0,0 -0,2
Kasum müügist 0,0 0,2 0,0 0,2
Ümberklassifitseerimine 41,3 -41,3 0,0 0,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,6 0,0 0,0 -0,6
Jääk seisuga 31.12.2023 129,2 231,7 156,4 517,3
Tallinna linn asutas koos OÜ-ga Utilitas uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus. Linn omandas 33,34% äriühingust, tehes mitterahalise sissemakse AS Tallinna Soojus aktsiatega, mille väärtuseks hinnati 77,8 mln eurot. Aktsiate väärtus linna konsolideerimata bilansis oli enne tehingut 6,2 mln eurot, kasum sissemakse ümberhindamisest 71,6 mln eurot.
218
Osalustelt saadud dividendid
2023 2022
Tütarettevõtjatelt 7,1 3,5
Sidusettevõtjatelt 3,6 7,2
Dividenditulu kokku 10,7 10,7
Lisa b6
Kinnisvarainvesteeringud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Jääk perioodi alguses 155,9 153,1 104,2 107,0
Soetusmaksumus 230,8 225,3 166,9 167,4
Kogunenud kulum -74,9 -72,2 -62,7 -60,4
Kokku liikumised -0,7 2,8 0,4 -2,8
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,1 0,9 2,1 0,7
Saadud ja antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,1 0,1 0,1 0,1
Kulum ja allahindlus -7,9 -6,4 -6,1 -4,7
Müük müügihinnas -5,4 -7,8 -4,7 -7,1
Müügist saadud kasum 3,0 5,9 2,4 5,4
Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja kadumisega 0,3 0,0 0,0 0,0
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,0 0,5
Ümberklassifitseerimine 5,5 9,7 5,0 1,9
Ümberhindlus 1,6 0,4 1,6 0,4
Jääk perioodi lõpus 155,2 155,9 104,6 104,2
Soetusmaksumus 234,0 230,8 169,3 166,9
Kogunenud kulum -78,8 -74,9 -64,7 -62,7
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 64,7 63,6 57,6 57,6
Sh panditud, jääkväärtus 6,7 7,6 0,1 0,3
Tulud ja kulud
Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 15,1 12,6 12,2 10,6
Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -5,0 -5,0 -3,9 -4,1
Lisa b7
Materiaalne põhivara
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
M a
a
H o
o n
e d
j a
ra
ja ti
se d
M a
si n
a d
j a
se
a d
m e
d
M u
u p
õ h
iv a
ra
L õ
p e
ta m
a ta
tö
ö d
j a
e
tt e
m a
k se
d
K o
k k
u
Jääk seisuga 31.12.2021 520,8 4 267,0 321,5 53,8 277,3 5 440,4
Soetusmaksumus 520,8 7 034,1 673,1 106,6 277,3 8 611,9
Kogunenud kulum -2 767,1 -351,6 -52,8 -3 171,5
Kokku liikumised 2022 7,5 185,9 30,5 1,5 -11,8 213,6
219
M a
a
H o
o n
e d
j a
ra
ja ti
se d
M a
si n
a d
j a
se
a d
m e
d
M u
u p
õ h
iv a
ra
L õ
p e
ta m
a ta
tö
ö d
j a
e
tt e
m a
k se
d
K o
k k
u
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,7 84,1 39,4 6,8 403,9 536,9
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 4,1 3,2 0,3 0,1 0,3 8,0
Kulum ja allahindlus -2,5 -254,0 -48,7 -8,7 -1,2 -315,1
Müük müügihinnas -4,7 -3,8 -0,7 0,0 0,0 -9,2
Müügist saadud kasum 4,3 1,8 0,5 0,0 0,0 6,6
Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja kadumisega
0,0 -2,8 -0,5 0,0 0,1 -3,2
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -1,2 0,0 -0,1 0,0 -1,4
Ümberhindlus 4,2 2,4 0,0 0,0 0,0 6,6
Ümberklassifitseerimine -0,5 356,2 40,2 3,4 -414,9 -15,6
Jääk seisuga 31.12.2022 528,3 4 452,9 352,0 55,3 265,5 5 654,0
Soetusmaksumus 528,3 7 426,7 726,3 114,0 265,5 9 060,8
Kogunenud kulum -2 973,8 -374,3 -58,7 -3 406,8
Keskmine kulumi norm (%) 3,5% 7,0% 7,9%
Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 41,5 21,2 0,8 0,0 63,5
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,1 128,9 1,2 0,2 0,0 133,4
Sh panditud, jääkväärtus 3,5 189,5 1,8 0,0 0,0 194,8
Kokku liikumised 2023 5,1 169,2 -1,5 0,0 27,2 200,0
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 3,4 75,3 30,5 4,2 445,9 559,3
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,3 2,5 1,1 0,1 0,0 6,0
Kulum ja allahindlus 0,0 -283,0 -56,6 -12,5 -3,2 -355,3
Müük müügihinnas -6,9 -3,3 -0,8 0,0 0,0 -11,0
Müügist saadud kasum 6,4 1,5 0,5 0,0 0,0 8,4
Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja kadumisega
-1,1 0,0 0,0 0,0 -4,2 -5,3
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 1,8 0,0 0,0 0,0 1,8
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 0,0 0,0 -0,1 -0,4
Ümberhindlus 2,4 1,2 0,0 0,0 0,0 3,6
Ümberklassifitseerimine -1,4 373,5 23,8 8,2 -411,2 -7,1
Jääk seisuga 31.12.2023 533,4 4 622,1 350,5 55,3 292,7 5 854,0
Soetusmaksumus 533,4 7 789,9 729,4 107,5 292,7 9 452,9
Kogunenud kulum -3 167,8 -378,9 -52,2 -3 598,9
Keskmine kulumi norm (%) 3,7% 7,8% 11,3%
Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 43,8 19,2 0,0 0,0 63,0
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,7 112,7 1,0 0,2 0,0 116,6
Sh panditud, jääkväärtus 5,8 194,6 1,5 0,0 0,0 201,9
B. Konsolideerimata aruanne
M a
a
H o
o n
e d
j a
ra
ja ti
se d
M a
si n
a d
j a
se
a d
m e
d
M u
u
p õ
h iv
a ra
L õ
p e
ta m
a ta
tö
ö d
j a
e
tt e
m a
k se
d
K o
k k
u
Jääk seisuga 31.12.2021 491,7 2 878,0 40,7 46,5 151,8 3 608,7
Soetusmaksumus 491,7 5 048,4 104,2 85,3 151,8 5 881,4
Kogunenud kulum -2 170,4 -63,5 -38,8 -2 272,7
Kokku liikumised 2022 7,6 107,9 8,7 0,9 39,6 164,7
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,7 74,8 7,3 5,0 279,4 369,2
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 4,2 3,2 0,0 0,1 0,3 7,8
Kulum ja allahindlus -2,6 -187,9 -7,8 -7,2 -1,0 -206,5
Müük müügihinnas -4,7 -3,8 -0,3 0,0 0,0 -8,8
Müügist saadud kasum 4,2 1,7 0,2 0,0 0,0 6,1
220
M a
a
H o
o n
e d
j a
ra
ja ti
se d
M a
si n
a d
j a
se
a d
m e
d
M u
u
p õ
h iv
a ra
L õ
p e
ta m
a ta
tö
ö d
j a
e
tt e
m a
k se
d
K o
k k
u
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -4,6 -0,1 -0,2 0,0 -5,1
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -2,4 0,0 0,0 0,0 -2,5
Ümberhindlus 4,2 2,3 0,0 0,0 0,0 6,5
Ümberklassifitseerimine -0,1 224,6 9,4 3,2 -239,1 -2,0
Jääk seisuga 31.12.2022 499,3 2 985,9 49,4 47,4 191,4 3 773,4
Soetusmaksumus 499,3 5 311,0 117,5 91,1 191,4 6 210,3
Kogunenud kulum -2 325,1 -68,1 -43,7 -2 436,9
Keskmine kulumi norm (%) 3,6% 7,0% 8,2%
Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 52,0 1,2 0,8 0,0 54,0
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 4,9 101,6 0,5 0,3 0,0 107,3
Sh panditud, jääkväärtus 0,1 7,2 0,0 0,0 0,0 7,3
Kokku liikumised 2023 7,2 124,1 5,9 -0,3 41,9 178,8
Soetused ja parendused (vt lisa b8) 3,1 67,6 7,8 3,2 337,9 419,6
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,3 1,9 0,1 0,0 0,0 4,3
Kulum ja allahindlus 0,0 -212,9 -11,4 -10,5 -1,7 -236,5
Müük müügihinnas -6,6 -3,7 -0,3 0,0 0,0 -10,6
Müügist saadud kasum 6,1 1,4 0,3 0,0 0,0 7,8
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -2,7 0,0 0,0 -0,2 -2,9
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -1,0 0,0 0,0 0,0 -1,1
Ümberhindlus 2,2 1,1 0,0 0,0 0,0 3,3
Ümberklassifitseerimine 0,2 272,4 9,4 7,0 -294,1 -5,1
Jääk seisuga 31.12.2023 506,5 3 110,0 55,3 47,1 233,3 3 952,2
Soetusmaksumus 506,5 5 569,8 119,4 85,9 233,3 6 514,9
Kogunenud kulum -2 459,8 -64,1 -38,8 -2 562,7
Keskmine kulumi norm (%) 3,9% 9,6% 11,9%
Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 53,9 1,5 0,0 0,0 55,4
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 4,6 89,5 0,4 0,3 0,0 94,8
Sh panditud, jääkväärtus 2,5 11,6 0,0 0,0 0,0 14,1
Lisa b8
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Haridus 154,1 147,0 145,6 138,7
Transport 139,3 126,0 125,8 91,3
Muu majandus 26,3 37,4 16,4 17,3
Veevarustus 33,2 36,3 1,0 1,5
Muu elamu- ja kommunaalmajandus 29,6 36,8 21,8 24,3
Vaba aeg, kultuur, religioon 92,5 67,3 87,0 58,8
Keskkonnakaitse 18,8 14,4 9,2 6,8
Tervishoid 54,7 44,9 2,5 4,1
Sotsiaalne kaitse 6,8 15,1 6,2 13,2
Üldised valitsussektori teenused 6,9 15,0 5,5 14,6
Avalik kord ja julgeolek 1,2 0,5 1,2 0,5
Kokku põhivara soetus 563,4 540,7 422,2 371,1
221
Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 4,0 mln euro võrra (2022. a vähenemine 12,7 mln eurot).
Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 4,9 mln euro võrra (2022. a suurenemine 7,4 mln eurot).
Mitterahaliste tehingute osas rahavoogude aruannet mõjutavad korrigeerimised on kajastatud ka lisades b11 (soetused kapitalirenditehingutest) ja b12 (soetused sihtfinantseerimise teel, mille korral raha kanti otse tarnijale).
Põhivarade soetuse hulka on rahavoogude aruandes arvatud ka käibemaksukulu põhivara soetustelt (vt lisa b17).
Lisa b9
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 71,8 54,4 86,9 59,6 47,0 77,8
Intressivõlad 3,3 1,8 0,5 2,3 1,1 0,2
Muud viitvõlad 0,5 0,4 0,3 0,0 0,1 0,0
Sihtfinantseerimise andmise kohustised
6,4 3,7 2,5 10,2 6,7 4,3
Muud kohustised 8,7 6,9 8,5 5,8 4,6 5,7
Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed
44,6 33,3 67,1 39,1 31,7 64,4
Muud tulevaste perioodide tulud 8,3 8,3 8,0 2,2 2,8 3,2
Pikaajalised kohustised ja saadud ettemaksed
5,7 3,2 3,3 12,3 11,4 12,9
Sihtfinantseerimise andmise kohustised
0,0 0,0 0,0 8,7 10,6 12,1
Võlad tarnijatele 3,5 1,7 1,8 2,5 0,4 0,4
Muud kohustised 0,8 0,9 1,1 0,0 0,0 0,1
Tulevaste perioodide tulud 1,4 0,6 0,4 1,1 0,4 0,3
Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku
77,5 57,6 90,2 71,9 58,4 90,7
Lisa b10
Laenukohustised
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
A1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5
Kuni 1 aasta 10,7 121,5 8,4 140,6
1 kuni 5 aastat 24,4 419,4 19,9 463,7
Üle 5 aasta 21,5 366,1 37,6 425,2
Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2
Kuni 1 aasta 10,1 129,2 8,1 147,4
1 kuni 5 aastat 16,5 489,5 17,8 523,8
Üle 5 aasta 19,3 388,1 41,6 449,0
Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 168,5 69,5 1 273,8
Kuni 1 aasta 9,9 132,1 8,9 150,9
222
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
1 kuni 5 aastat 7,5 573,7 16,9 598,1
Üle 5 aasta 18,4 462,7 43,7 524,8
A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5
Saadud 0,0 217,5 11,1 228,6
Tagasi makstud -10,7 -116,5 -9,4 -136,6
Ümberklassifitseerimine 0,0 -1,3 0,0 -1,3
Muutus valitseva mõju tekkimisel ja kadumisel
0,0 0,1 -0,1 0,0
Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2
Saadud 0,0 309,3 11,2 320,5
Tagasi makstud -10,1 -143,9 -9,2 -163,2
Muutus valitseva mõju tekkimisel ja kadumisel
0,0 -3,7 0,0 -3,7
Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 168,5 69,5 1 273,8
Intressikulu 2022 -0,8 -10,3 -2,9 -14,0
Keskmine intressimäär (%) 1,6% 1,1% 4,3% 1,3%
Intressikulu 2023 -1,5 -41,3 -2,0 -44,8
Keskmine intressimäär (%) 3,7% 3,8% 2,9% 3,7%
B. Konsolideerimata aruanne
B1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5
Kuni 1 aasta 9,9 93,1 2,5 105,5
1 kuni 5 aastat 24,2 361,1 10,2 395,5
Üle 5 aasta 21,5 325,7 38,3 385,5
Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3
Kuni 1 aasta 9,9 107,6 3,3 120,8
1 kuni 5 aastat 16,5 413,3 11,7 441,5
Üle 5 aasta 19,3 346,0 42,7 408,0
Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 033,1 59,5 1 128,4
Kuni 1 aasta 9,9 112,9 3,6 126,4
1 kuni 5 aastat 7,5 488,5 11,3 507,3
Üle 5 aasta 18,4 431,7 44,6 494,7
B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5
Saadud 0,0 188,9 9,8 198,7
Tagasi makstud -9,9 -101,9 -3,1 -114,9
Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3
Saadud 0,0 294,3 5,5 299,8
Tagasi makstud -9,9 -128,1 -3,7 -141,7
Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 033,1 59,5 1 128,4
Intressikulu 2022 -0,8 -8,1 -2,7 -11,6
Keskmine intressimäär (%) 1,6% 1,0% 5,0% 1,2%
Intressikulu 2023 -1,5 -35,3 -1,6 -38,4
Keskmine intressimäär (%) 3,7% 3,7% 2,7% 3,7%
223
Kapitalirendi tingimustel renditud ja laenude tagatisena panditud põhivara on kajastatud lisades b6 ja b7. Informatsioon laenude tagatiseks seatud hüpoteekide ja panditud käibevara kohta on esitatud lisas b21.
C. Intressikulud
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Laenukohustistelt -44,8 -14,0 -38,4 -11,6
Diskonteeritud kohustistelt -0,4 -0,5 0,0 -1,5
Intressikulud kokku -45,2 -14,5 -38,4 -13,1
Lisa b11
Saadud ja antud toetused
mln eurot
A. Saadud toetused
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Välisabi 125,2 111,8 89,2 78,2
Euroopa Liidu fondidest 118,7 103,2 83,9 71,1
Muu välisabi 6,5 8,6 5,3 7,1
Kodumaised toetused 1 004,8 883,6 904,3 798,1
Riigieelarvest 984,9 859,0 889,0 781,2
Riigi sihtasutustelt ja äriühingutelt 6,5 11,8 3,5 5,6
Muudelt avaliku sektori üksustelt 5,5 4,5 6,5 4,5
Erasektori residentidelt 7,9 8,3 5,3 6,8
Saadud toetused kokku 1 130,0 995,4 993,5 876,3 Enamuse välisabist saavad kohaliku omavalitsuse üksused riigi kaudu. Otse välispartneritelt saadi konsolideeritud aruandes 6,8 mln eurot (2022. a 5,8 mln eurot), konsolideerimata aruandes 5,4 mln eurot (2022. a 4,4 mln eurot).
Saadud toetused tegevusalade järgi
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Tegevus- kuludeks
Põhi- vara
soetu- seks
Tegevus- kuludeks
Põhi- vara
soetu- seks
Tegevus- kuludeks
Põhi- vara
soetu- seks
Tegevus- kuludeks
Põhi- vara
soetu- seks
Haridus 549,7 38,4 476,8 34,7 548,3 38,5 475,6 33,5
Transport 106,2 54,5 98,6 36,6 36,6 54,3 38,5 36,6
Üldised valitsussektori teenused 128,0 2,2 120,7 11,8 122,8 1,1 115,3 11,7
Sotsiaalne kaitse 125,6 1,6 93,9 6,1 124,6 1,6 93,0 5,2
Vaba aeg, kultuur, religioon 18,4 19,8 14,2 21,6 13,1 17,6 10,7 19,3
Tervishoid 2,9 27,0 2,3 12,1 0,6 0,7 0,3 1,3
Muu majandus 14,0 10,3 11,9 14,7 3,8 8,5 3,0 10,2
Elamu- ja kommunaalmajandus 1,0 17,5 2,2 26,7 1,5 8,6 1,2 14,8
Keskkonnakaitse 4,2 5,3 3,0 6,9 4,2 3,7 2,9 2,6
Riigikaitse 1,5 0,7 0,0 0,0 1,5 0,7 0,0 0,0
Avalik kord ja julgeolek 0,6 0,6 0,3 0,3 0,6 0,6 0,3 0,3
224
Põhivara soetamiseks saadi konsolideeritud aruandes 5,1 mln eurot (2022. a 13,7 mln eurot) mitterahaliselt (toetused kanti otse tarnijatele) ja 6,3 mln eurot üle antud varadena (2022. a 8,1 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Põhivara soetamiseks saadi konsolideerimata aruandes 1,7 mln eurot (2022. a 3,1 mln eurot) mitterahalisena (toetused kanti otse tarnijatele) ja 4,5 mln eurot üle antud varadena (2022. a 7,9 mln eurot) (vt lisa b6, b7).
Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud veel saadud ettemaksete ja nõuete muutusega.
B. Antud toetused
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Peretoetused -18,9 -18,3 -19,2 -18,6
Toimetulekutoetus -45,6 -54,8 -45,6 -54,8
Toetused puudega inimestele -8,7 -8,9 -8,8 -9,2
Õppetoetused -4,3 -3,9 -4,3 -3,9
Sotsiaaltoetustelt makstud sotsiaalmaks -4,1 -3,7 -4,1 -3,7
Eakate sotsiaalhoolekandeteenused ja toetused -42,7 -2,7 -51,1 -2,7
Muud sotsiaaltoetused -13,2 -26,8 -13,0 -26,6
Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -160,7 -141,6 -229,7 -221,2
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -13,9 -11,9 -45,0 -72,1
Kokku antud toetused -312,1 -272,6 -420,8 -412,8
Antud toetused tegevusala järgi
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Sotsiaalne kaitse -135,1 -117,0 -146,7 -118,3
Transport -90,3 -80,2 -137,3 -174,4
Vaba aeg, kultuur, religioon -43,3 -39,3 -54,9 -51,1
Haridus -22,1 -17,0 -39,8 -29,7
Elamu- ja kommunaalmajandus -7,7 -8,6 -12,0 -11,8
Muu majandus -4,6 -4,2 -10,2 -8,3
Keskkonnakaitse -4,4 -1,8 -5,5 -3,3
Üldised valitsussektori teenused -3,1 -2,9 -6,8 -6,3
Tervishoid -0,9 -0,8 -7,0 -8,8
Avalik kord ja julgeolek -0,6 -0,8 -0,6 -0,8
Antud toetused kokku -312,1 -272,6 -420,8 -412,8
Rahavoogude aruandes on antud toetusi põhivara soetuseks vähendatud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa b6, b7). Samuti on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ettemaksete ja kohustiste muutusega.
Lisa b12
Kaupade ja teenuste müük
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Tulud tervishoiust 573,0 508,3 17,8 16,8
Haiglate tulud 530,3 465,2 0,0 0,0
Muud tulud tervishoiust 42,7 43,1 17,8 16,8
Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 169,2 152,6 37,5 35,7
Üür ja rent 37,0 33,3 25,0 22,5
Tulud kommunaalteenustelt 116,8 103,0 10,0 10,8
225
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Muud elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 15,4 16,3 2,5 2,4
Tulu haridusalasest tegevusest 74,5 64,4 71,1 62,1
Tulu toitlustusteenuselt 16,8 12,9 16,2 12,5
Lasteaedade kohatasu 34,7 32,2 34,7 32,2
Muud tulud haridusalasest tegevusest 23,0 19,3 20,2 17,4
Muu toodete ja teenuste müük 175,5 155,8 84,0 79,9
Tulud transporditeenustelt 12,4 10,8 5,5 4,8
Tulud kultuuri- ja vaba aja sisustamise tegevusest 37,6 31,7 25,7 22,0
Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 61,2 59,7 38,6 39,0
Muu toodete ja teenuste müük 64,3 53,6 14,2 14,1
Kokku kaupade ja teenuste müük 994,3 883,3 212,5 196,8
Lisa b13
Muud tulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Kasum/kahjum põhivara müügist (vt b6, b7) 11,4 12,5 10,2 11,5
Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b2) 14,4 15,4 14,4 15,4
Trahvid (vt lisa b2) 3,8 2,2 2,5 2,0
Saastetasud (vt lisa b2) 0,4 0,5 0,4 0,5
Võlalt arvestatud intressitulu 0,2 0,2 0,1 0,2
Muud tulud 6,3 6,4 3,5 3,9
Muud tulud kokku 36,5 37,2 31,1 33,5
Rahavoogude aruandes on laekumisi põhivara müügist korrigeeritud nõuete muutusega, konsolideeritud aruandes vähenemine 0,3 mln eurot (2022. a vähenemine 1,3 mln eurot), konsolideerimata aruandes 0 eurot (2022. a vähenemine 1,3 mln eurot).
Lisa b14
Tööjõukulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Töötasukulud
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -15,1 -14,7 -15,1 -14,7
Ametnikud -83,3 -73,1 -83,3 -73,1
Nõukogude ja juhatuste liikmed -11,6 -10,7 0,0 0,0
Töötajad -1 326,7 -1 116,6 -950,5 -790,3
Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 436,7 -1 215,1 -1 048,9 -878,1
Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu kokku -31,2 -27,6 -21,9 -19,6
Töötasukulud kokku -1 467,9 -1 242,7 -1 070,8 -897,7
Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 248 232 248 232
226
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Ametnikud 3 063 3 023 3 063 3 023
Nõukogude ja juhatuste liikmed 303 312 0 0
Töötajad 63 553 63 290 48 121 48 000
Keskmine töötajate arv kokku 67 167 66 857 51 432 51 255
Muud tööjõukulud
Erisoodustused -3,1 -2,8 -1,7 -1,4
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -493,4 -416,7 -361,7 -302,6
Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 0,9 1,0 0,1 0,1
Muud tööjõukulud kokku -495,6 -418,5 -363,3 -303,9
Tööjõukulud kokku -1 963,5 -1 661,2 -1 434,1 -1 201,6
Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.
Lisa b15
Majandamiskulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -225,4 -227,7 -195,2 -192,1
Rajatiste majandamiskulud -163,9 -145,7 -160,2 -140,9
Meditsiinitarbed ja -teenused -121,6 -111,4 -7,4 -7,9
Toiduained ja toitlustusteenused -65,2 -54,5 -56,9 -47,0
Õppevahendite ja koolituse kulud -51,3 -46,5 -51,8 -46,5
Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -50,9 -46,9 -29,3 -28,8
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -49,3 -41,1 -42,1 -35,3
Sõidukite majandamiskulud -45,7 -58,8 -14,2 -13,8
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -44,8 -39,2 -33,8 -30,3
Tootmiskulud -33,6 -34,0 -0,4 -0,4
Transporditeenused -33,1 -24,9 -35,3 -29,1
Sotsiaalteenused -32,0 -33,5 -42,1 -44,5
Administreerimiskulud -31,0 -28,3 -21,6 -19,6
Tööjõu koolituskulud -14,7 -12,3 -11,7 -9,9
Uurimis- ja arendustööd -6,3 -5,6 -4,9 -4,3
Muud mitmesugused majanduskulud -31,0 -30,0 -23,2 -21,5
Kokku majandamiskulud -999,8 -940,4 -730,1 -671,9
Majanduskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.
Lisa b16
Põhivara amortisatsioon
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa b6) -7,9 -6,4 -6,1 -4,7
227
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa b7) -355,3 -315,1 -236,5 -206,5
Immateriaalse põhivara amortisatsioon -2,4 -2,4 -0,8 -0,8
Põhivara amortisatsioon kokku -365,6 -323,9 -243,4 -212,0
Põhivara amortisatsioon tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.
Lisa b17
Muud kulud
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Käibemaksukulu tegevuskuludelt -130,9 -119,8 -105,0 -96,2
Käibemaksukulu põhivara soetuselt -73,7 -73,2 -63,6 -64,6
Muud maksu- ja lõivukulud -8,7 -9,7 -0,7 -0,3
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõuetest -1,4 -1,3 -1,1 -1,2
Muud kulud -2,2 -1,1 -1,6 -0,4
Muud kulud kokku -216,9 -205,1 -172,0 -162,7
Lisa b18
Kulud tegevusalade lõikes
mln eurot
A. Konsolideeritud aruanne
2023 2022
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
Üldised valitsussektori teenused
137,1 42,8 16,3 47,8 244,0 131,2 39,8 17,7 21,3 210,0
Avalik kord ja julgeolek
5,6 2,6 0,4 0,8 9,4 4,7 2,0 0,1 0,5 7,3
Majandus 117,8 159,1 125,9 44,8 447,6 99,8 154,6 108,7 33,5 396,6
Keskkonnakaitse 21,2 115,0 16,0 25,6 177,8 19,1 96,8 14,2 23,0 153,1
Elamu- ja kommunaal- majandus
56,1 96,3 60,5 19,2 232,1 48,8 100,1 54,2 19,0 222,1
Tervishoid 363,7 174,2 27,5 34,7 600,1 313,1 160,8 23,7 30,0 527,6
Vaba aeg, kultuur, religioon
111,5 87,3 41,2 20,9 260,9 98,9 82,0 33,7 17,7 232,3
Haridus 1 029,5 257,5 70,6 61,3 1 418,9 845,4 239,4 65,3 65,2 1 215,3
Sotsiaalne kaitse 121,0 65,0 7,2 7,0 200,2 100,2 64,9 6,3 9,4 180,8
Kulud kokku 1 963,5 999,8 365,6 262,1 3 591,0 1 661,2 940,4 323,9 219,6 3 145,1
228
B. Konsolideerimata aruanne
2023 2022
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
ja
v ä
ä rt
u se
m
u u
tu s
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
Üldised valitsussektori teenused
132,1 40,2 16,2 47,2 235,7 126,9 37,2 17,6 20,8 202,5
Avalik kord ja julgeolek
5,6 2,9 0,2 0,8 9,5 4,7 2,2 0,1 0,5 7,5
Majandus 31,6 96,1 91,1 41,5 260,3 22,6 80,1 75,3 31,5 209,5
Keskkonnakaitse 8,7 104,2 5,5 21,6 140,0 7,8 87,3 4,3 17,6 117,0
Elamu- ja kommunaal- majandus
22,2 57,5 18,5 12,4 110,6 18,0 58,5 14,8 13,4 104,7
Tervishoid 16,1 5,5 1,9 1,0 24,5 14,1 5,2 2,3 1,1 22,7
Vaba aeg, kultuur, religioon
97,7 80,4 35,4 19,8 233,3 87,0 76,2 28,6 16,9 208,7
Haridus 1 020,4 275,0 68,6 60,8 1 424,8 837,8 255,1 63,7 66,2 1 222,8
Sotsiaalne kaitse 99,7 68,3 6,0 5,3 179,3 82,7 70,1 5,3 7,8 165,9
Kulud kokku 1 434,1 730,1 243,4 210,4 2 618,0 1 201,6 671,9 212,0 175,8 2 261,3
Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud.
Lisa b19
Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
mln eurot
A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Varad 311,8 279,9 252,8 328,4 314,4 282,4
Käibevara 311,7 279,8 252,7 270,8 244,7 206,4
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 166,9 156,7 144,8 166,9 156,7 144,8
Muud nõuded ja ettemaksed 144,8 123,1 107,9 103,9 88,0 61,6
Põhivara 0,1 0,1 0,1 57,6 69,7 76,0
Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,1 0,1 57,6 69,7 76,0
Kohustised 190,0 178,8 206,8 151,0 139,2 214,2
Lühiajalised kohustised 142,8 124,4 148,7 118,6 101,4 172,7
Võlad tarnijatele 15,3 21,1 13,8 18,2 22,0 15,7
Maksuvõlad 82,8 72,4 66,2 59,7 51,0 107,8
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 37,9 23,8 62,9 37,1 24,6 45,7
Laenukohustused 6,8 7,1 5,8 3,6 3,8 3,5
Pikaajalised kohustised 47,2 54,4 58,1 32,4 37,8 41,5
Laenukohustised 46,1 53,1 56,8 23,3 26,8 29,3
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 1,1 1,3 1,3 9,1 11,0 12,2
229
B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori üksustelt
Konsolideeritud Konsolideerimata
2023 2022 2023 2022
Tegevustulud 3 457,5 3 100,7 2 802,0 2 525,9
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 1 764,1 1 603,2 1 764,1 1 603,2
Kaupade ja teenuste müük 562,2 499,3 39,7 40,9
Saadud toetused 1 115,5 981,2 982,7 865,0
Muud tulud 15,7 17,0 15,5 16,8
Tegevuskulud -333,6 -333,1 -502,8 -519,1
Antud toetused -11,5 -6,4 -204,5 -220,7
Majandamiskulud -107,9 -123,5 -129,4 -137,4
Muud tegevuskulud -214,2 -203,2 -168,9 -161,0
Tegevustulem 3 123,9 2 767,6 2 299,2 2 006,8
Finantstulud ja -kulud 11,8 0,7 14,1 13,9
Tulem osalustelt 14,2 1,6 12,7 13,7
Muud finantstulud ja -kulud -2,4 -0,9 1,4 0,2
Aruandeperioodi tulem 3 135,7 2 768,3 2 313,3 2 020,7
Konsolideeritud aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v.a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).
Konsolideerimata aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v.a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).
Lisa b20
Avalikustamisele kuuluvad tehingud muude seotud isikutega
mln eurot
Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile avaldatakse aastaaruandes informatsiooni tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase üldistele regulatsioonidele või turutingimustele, raamatupidamiskohustuslase kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete ning nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega tehtud tehingute kohta.
Kohaliku omavalitsuse üksused on sellest lähtudes kajastanud aruandluses seotud isikutega tehtud tehinguid:
2023 2022
Nõuded 0,0 0,4
Kohustised 0,1 0,2
Äriühingutelt soetatud põhivara 0,0 0,1
Tulu kaupade ja teenuste müügist 0,2 0,2
Antud toetused sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -1,2 -1,4
Majanduskulud sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt -0,3 -0,4
Majanduskulud äriühingutelt -0,3 -0,6
Majanduskulud füüsilistelt isikutelt -0,7 -0,7
230
Lisa b21
Olulised tingimuslikud kohustised ja nõuded
mln eurot
Konsolideeritud Konsolideerimata
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
Tingimuslikud kohustised 680,0 1 002,6 433,4 544,3
Tarnelepingud ja investeerimiskohustused põhivara soetamiseks 278,3 415,3 261,4 374,8
Katkestamatud kasutusrendikohustised 147,6 145,3 141,8 141,0
Toetuste andmise ja kaasfinantseerimise kohustised 13,6 7,4 4,1 1,6
Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa b6, b7) 208,6 202,4 14,2 7,6
Laenutagatiseks panditud käibevara 24,1 25,4 0,0 0,0
Muud tingimuslikud kohustised 7,8 206,8 11,9 19,3
Tingimuslikud nõuded 131,0 108,4 56,1 59,5
Katkestamatud kasutusrendinõuded 20,4 16,4 12,2 7,3
Nõuded toetuste saamiseks sõlmitud lepingute alusel 110,6 92,0 43,9 52,2
Kasutusrendile antud ja kapitalirenditingimustel renditud varade bilansiline jääkväärtus on esitatud lisades b6 ja b7.
231
4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta
4.1 Bilanss
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor Lisa
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Varad
Käibevara
Raha 3 004,1 2 734,5 2 504,5 2 303,5 2 138,5 2 646,2 c2
Finantsinvesteeringud 3 563,4 3 811,1 2 039,0 1 377,4 1 864,2 453,0 c3
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 352,0 1 285,5 1 153,0 1 402,3 1 339,0 1 210,8
Muud nõuded ja ettemaksed 3 056,4 2 716,0 3 112,8 1 397,3 1 064,5 746,8 c4
Tuletisinstrumendid 59,7 199,8 160,2 0,0 0,0 0,0
Varud 693,7 771,9 393,1 441,9 432,2 231,6
Immateriaalne käibevara 216,5 444,1 208,6 0,0 0,0 0,0 a12
Bioloogilised varad 69,6 62,6 41,6 3,1 3,1 1,8 c11
Käibevara kokku 12 015,4 12 025,5 9 612,8 6 925,5 6 841,5 5 290,2
Põhivara
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 17,3 19,0 18,9 c5
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 267,6 180,4 163,7 4 005,6 4 183,8 4 024,4 c6
Finantsinvesteeringud 11 882,9 12 314,2 12 763,4 731,4 518,1 348,6 c3
Muud nõuded ja ettemaksed 756,5 913,1 903,4 784,5 931,5 913,2 c4
Tuletisinstrumendid 257,8 496,5 187,6 0,0 0,0 0,0
Kinnisvarainvesteeringud 267,0 252,5 248,7 205,7 202,2 203,7 c7
Materiaalne põhivara 17 830,5 17 064,2 16 360,5 11 379,2 10 085,9 9 590,4 c8
Immateriaalne põhivara 429,9 374,9 344,9 291,8 242,8 208,7 c9
Bioloogilised varad 2 424,6 2 188,9 946,6 30,9 30,6 18,5 c11
Põhivara kokku 34 116,8 33 784,7 31 918,8 17 446,4 16 213,9 15 326,4
Varad kokku 46 132,2 45 810,2 41 531,6 24 371,9 23 055,4 20 616,6
232
Avalik sektor Valitsussektor Lisa
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohustised
Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 636,9 682,7 603,8 642,5 695,2 615,8
Võlad tarnijatele 793,1 745,0 589,5 521,5 504,1 405,2
Võlad töötajatele 423,7 364,8 325,1 351,5 292,1 263,0
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 480,2 15 315,1 15 497,5 1 901,6 1 593,3 1 155,3 c12
Eraldised 478,4 888,0 479,6 154,2 406,2 134,5 c13
Laenukohustised 1 458,5 1 768,3 948,8 755,5 583,3 624,7 c14
Tuletisinstrumendid 67,8 169,1 116,1 0,0 0,0 0,0
Lühiajalised kohustised kokku 19 338,6 19 933,0 18 560,4 4 326,8 4 074,2 3 198,5
Pikaajalised kohustised
Eraldised 4 636,4 4 124,8 3 803,2 4 577,5 4 075,2 3 753,0 c13
Laenukohustised 8 186,6 6 559,4 6 040,6 6 627,6 5 729,7 4 568,9 c14
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 83,0 76,8 85,3 51,7 44,7 50,8 c12
Tuletisinstrumendid 16,6 32,1 37,8 0,0 0,0 0,0
Pikaajalised kohustised kokku 12 922,6 10 793,1 9 966,9 11 256,8 9 849,6 8 372,7
Kohustised kokku 32 261,2 30 726,1 28 527,3 15 583,6 13 923,8 11 571,2
Netovara
Vähemusosalus 294,6 295,8 277,3 16,6 13,9 11,2
Avaliku või valitsussektori
netovara
Reservid 1 228,8 1 189,7 1 174,6 743,0 703,9 691,6 c16
Riskimaandamise reserv 141,6 698,4 211,5 0,0 0,0 0,0 a18
Muud reservid 13,3 12,5 8,2 0,0 0,0 0,0
Akumuleeritud tulem 12 192,7 12 887,7 11 332,7 8 028,7 8 413,8 8 342,6
Avaliku või valitsussektori netovara kokku 13 576,4 14 788,3 12 727,0 8 771,7 9 117,7 9 034,2
Netovara kokku 13 871,0 15 084,1 13 004,3 8 788,3 9 131,6 9 045,4
Kohustised ja netovara kokku 46 132,2 45 810,2 41 531,6 24 371,9 23 055,4 20 616,6
233
4.2 Tulemiaruanne
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor Lisa
2023 2022 2023 2022
Tegevustulud
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 193,4 11 423,6 12 281,8 11 494,3 c17
Kaupade ja teenuste müük 4 048,1 4 254,2 1 066,8 963,5 c18
Saadud toetused 1 429,5 1 236,2 1 363,1 1 150,2 c15
Muud tulud 448,2 676,8 254,4 310,2 c19
Tegevustulud kokku 18 119,2 17 590,8 14 966,1 13 918,2
Tegevuskulud
Antud toetused -6 873,7 -6 060,7 -6 945,3 -6 257,2 c15
Tööjõukulud -4 938,8 -4 170,2 -4 444,8 -3 698,1 c20
Majandamiskulud -3 787,6 -3 811,4 -2 379,9 -2 244,7 c21
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 870,8 -1 114,6 -850,8 -730,0 c22
Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -512,5 -517,6 -512,5 -517,6 c23
Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -39,6 -35,2 -39,6 -34,2 c23
Muud kulud -628,6 -941,4 -176,2 -148,6 c23
Tegevuskulud kokku -18 651,6 -16 651,1 -15 349,1 -13 630,4
Tegevustulem -532,4 939,7 -383,0 287,8
Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 242,9 1 263,5 0,5 13,4 c11
Finantstulud ja –kulud c24
Tulem osalustelt 71,8 33,1 234,3 321,7
Intressikulu -706,0 -510,9 -333,1 -176,9
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 486,9 260,6 81,6 -8,3
Muud finantstulud 27,7 4,2 3,2 6,0
Muud finantskulud -0,4 -0,5 -0,3 -0,5
Finantstulud ja -kulud kokku -120,0 -213,5 -14,3 142,0
Aruandeperioodi tulem -409,5 1 989,7 -396,8 443,2
Sh avaliku või valitsussektori osa tulemist -427,6 1 954,9 -399,3 440,5
Sh vähemusosaluse osa tulemist 18,1 34,8 2,5 2,7
234
4.3 Rahavoogude aruanne
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor Lisa
2023 2022 2023 2022
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem -532,4 939,7 -383,0 287,8
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 870,8 1 114,6 850,8 730,0 c22
Kasum/kahjum põhivara müügist -39,0 -71,8 -37,5 -64,7 c19
Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -801,1 -606,8 -757,4 -545,8 c15
Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 235,0 191,3 260,2 263,7 c15
Muud mitterahalised korrigeerimised -288,7 182,8 -2,3 -6,4
Kokku korrigeeritud tegevustulem 444,6 1 749,8 -69,2 664,6
Käibevarade netomuutus -303,4 -840,5 -167,1 -470,0
Kohustiste netomuutus 84,5 943,0 -55,1 590,4
Kokku rahavood põhitegevusest 225,7 1 852,3 -291,4 785,0
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetamisel -2 580,0 -1 915,0 -1 624,9 -1 194,4 c10
Laekunud põhivara müügist 52,9 84,8 51,3 72,0
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 796,3 456,1 754,8 386,9 c15
Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -245,5 -177,7 -286,4 -229,8 c15
Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -2 579,7 -3 628,8 -2 257,8 -2 092,1
Laekunud finantsinvesteeringute müügist 3 264,5 2 290,0 2 536,2 497,2
Tasutud osaluste omandamisel -3,3 -14,1 -6,5 -8,4 c6
Laekunud dividendid 6,3 9,7 202,5 166,6 c6 Makstud dividendid, vähenemised valitseva mõju saamisest ja kadumisest ja ümberklassifitseerimisest -19,2 -17,6 0,0 0,0
Laekunud osaluste müügist, likvideerimisest, valitsus- sektorisse ümberklassifitseerimisest 29,4 27,9 41,1 3,5
Antud laenud -34,2 -31,8 -29,2 -34,3
Laekunud laenude tagasimaksed 150,3 58,2 149,7 51,0
Laekunud finantstulud 450,6 182,4 67,0 2,8
Rahavood investeerimistegevusest kokku -711,6 -2 675,9 -402,2 -2 379,0
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenukohustised 3 397,1 2 468,9 1 932,3 1 900,2 c14
Laenukohustiste tagasimaksed -2 109,3 -1 115,0 -924,8 -795,0 c14
Makstud intressid ja muud finantskulud -532,3 -300,3 -148,9 -18,9
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 755,5 1 053,6 858,6 1 086,3
Puhas rahavoog
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 734,5 2 504,5 2 138,5 2 646,2 c2
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 3 004,1 2 734,5 2 303,5 2 138,5 c2
Raha ja selle ekvivalentide muutus 269,6 230,0 165,0 -507,7
235
4.4 Netovara muutuste aruanne
mln eurot
A. Avalik sektor
Avaliku sektori netovara
V ä
h e
m u
so sa
lu s
K o
k k
u
Lisa
S ta
b il
is e
e ri
m is
- re
se rv
M u
u d
r e
se rv
id
(v t
li sa
c 1
6 )
R is
k i-
m a
a n
d a
m is
e
re se
rv
M u
u d
r e
se rv
id
A k
u m
u le
e ri
tu d
tu
le m
K o
k k
u
Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 744,5 211,5 8,2 11 156,1 12 550,4 277,3 12 827,7
Arvestuspõhimõtte muutmine 176,6 176,6 176,6 a15
Korrigeeritud jääk seisuga 31.12.2021 430,1 744,5 211,5 8,2 11 332,7 12 727,0 277,3 13 004,3
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,6 0,6 0,6 c7
Materiaalse põhivara ümberhindlus 9,3 9,3 9,3 c8
Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16
Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 486,9 486,9 3,4 490,3 a18
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 4,3 4,3 4,3
Aruandeperioodi tulem 1 954,9 1 954,9 34,8 1 989,7
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 486,9 4,3 1 570,1 2 061,3 38,2 2 099,5
Vähemusosaluste ost ja müük 0,0 -2,1 -2,1 a9A
Makstud dividendid 0,0 -17,6 -17,6
Ümberjaotamine -6,2 21,3 -15,1 0,0 0,0 c16
Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 765,8 698,4 12,5 12 887,7 14 788,3 295,8 15 084,1
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,7 1,7 1,7 c7
Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,8 5,8 5,8 c8
Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16
Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,8 0,3 1,1
Aruandeperioodi tulem -427,6 -427,6 18,1 -409,5
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -556,8 0,8 -657,4 -1 213,4 17,8 -1 195,6
Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2
Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,5 1,5 0,2 1,7
236
Avaliku sektori netovara
V ä
h e
m u
so sa
lu s
K o
k k
u
Lisa
S ta
b il
is e
e ri
m is
- re
se rv
M u
u d
r e
se rv
id
(v t
li sa
c 1
6 )
R is
k i-
m a
a n
d a
m is
e
re se
rv
M u
u d
r e
se rv
id
A k
u m
u le
e ri
tu d
tu
le m
K o
k k
u
Ümberjaotamine 16,3 22,8 -39,1 0,0 0,0 c16
Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 788,6 141,6 13,3 12 192,7 13 576,4 294,6 13 871,0
B. Valitsussektor
S ta
b il
is e
e ri
m is
- re
se rv
M u
u d
r e
se rv
id
A k
u m
u le
e ri
tu d
tu
le m
K o
k k
u
V ä
h e
m u
s- o
sa lu
s
K o
k k
u
Lisa
Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 261,5 8 342,6 9 034,2 11,2 9 045,4
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,6 0,6 0,6 c7
Materiaalse põhivara ümberhindlus 8,4 8,4 8,4 c8
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16
Aruandeperioodi tulem 440,5 440,5 2,7 443,2
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 54,8 54,8 2,7 57,5
Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 28,7 28,7 28,7
Ümberjaotamine -6,2 18,5 -12,3 0,0 0,0 c16
Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 280,0 8 413,8 9 117,7 13,9 9 131,6
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,7 1,7 1,7 c7
Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,5 5,5 5,5 c8
Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16
Aruandeperioodi tulem -399,3 -399,3 2,5 -396,8
Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -629,4 -629,4 2,5 -626,9
Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 283,4 283,4 0,2 283,6
Ümberjaotamine 16,3 22,8 -39,1 0,0 0,0 c16
Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 302,8 8 028,7 8 771,7 16,6 8 788,3
237
4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused
Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud riik, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad isikud (üksused, kes on esitatud lisades a1, b1 ja c1).
Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riik (konsolideerimata aruanne), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata aruanne) ning valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (vt lisa c1 A, konsolideerimata andmed). Lisaks kuuluvad valitsussektorisse kõigi eelpool nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes saavad rohkem kui poole oma tuludest toetustena teistelt valitsussektori üksustelt ja kes ei ole piisavalt vabad tegema ärilisi otsuseid turutingimustest lähtuvalt. Valitsussektori defineerimisel rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – ja Euroopa Liidu ESA – European System of Accounts – kehtestatud põhimõtteid.
Aruanne baseerub lisades a1, b1 ja c1 esitatud üksuste poolt esitatud aruandlusele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud.
Aruanne on koostatud miljonites eurodes.
238
4.6 Lisad (c1–c27)
Lisa c1
Aruandes konsolideeritud üksused
mln eurot
Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud kõik aruandekohustuslased , sh riik, kohalikud omavalitsused, muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (vt lisad a1, b1 ja c1).
Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riigiasutused (vt lisa a1 A.), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata, vt lisa b1 A.), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (konsolideerimata, vt lisa c1 A.), riigi, kohalike omavalitsuste üksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (vt lisad a1 B., b1 B., b1 C, c1 B.)
Käesolevas lisas on esitatud andmed nende juriidiliste isikute kohta, kes ei kuulu riigi ega ka kohalike omavalitsuste aruannetesse, kuid on lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele konsolideeritud avalikku sektorisse või ka valitsussektorisse.
239
A. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Kokku 17 347,8 2 981,8 3 937,1 -3 771,9 304,3 17 528,6 2 672,9 3 570,3 -3 352,3 186,0
Valitsussektorisse kuuluvad 2 880,2 2 407,1 3 925,2 -3 736,3 241,7 2 632,9 2 160,8 3 559,2 -3 318,6 244,3
Tervisekassa 842,8 699,6 2 244,0 -2 147,5 115,5 727,9 579,7 2 049,9 -1 891,5 159,9
Eesti Töötukassa 703,6 568,8 857,9 -850,4 29,3 661,9 539,6 788,9 -757,2 33,7
Eesti Kunstiakadeemia 36,4 29,9 18,2 -17,5 0,7 34,8 29,1 15,7 -15,8 -0,1
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21,0 19,3 12,8 -12,2 0,7 20,7 18,6 10,7 -10,7 0,0
Eesti Maaülikool 82,5 71,6 43,9 -50,3 -6,1 87,8 77,7 49,3 -45,4 4,0
Tallinna Ülikool 73,5 52,9 64,4 -56,3 8,0 68,3 44,9 54,1 -50,2 3,8
Tallinna Tehnikaülikool 164,7 129,2 141,1 -140,0 2,6 174,0 126,6 127,8 -125,5 2,5
Tartu Ülikool 364,6 273,4 277,4 -274,5 4,5 352,5 268,9 247,9 -247,7 0,3
Eesti Teaduste Akadeemia 7,2 6,7 3,4 -3,5 0,0 7,1 6,7 2,7 -2,8 -0,1
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 20,5 15,8 7,7 -7,7 0,2 20,3 15,6 7,8 -8,2 -0,4
Eesti Rahvusringhääling 39,8 34,3 50,2 -49,5 0,9 40,9 33,3 47,3 -46,2 1,1
Eesti Rahvusraamatukogu 61,6 55,6 41,6 -16,6 25,1 33,2 30,5 32,0 -16,0 15,9
Rahvusooper Estonia 11,0 8,7 17,2 -17,2 0,0 10,6 8,7 14,6 -15,4 -0,8
Eesti Kultuurkapital 44,5 40,5 41,4 -27,4 14,6 29,6 25,9 39,3 -31,5 7,7
Kaitseliit 60,2 55,5 56,1 -55,8 0,5 62,3 55,0 46,9 -46,5 0,3
Tagatisfond 341,6 341,5 38,4 -0,3 45,3 296,3 296,2 16,5 -0,3 16,4
Notarite Koda 2,3 2,1 1,6 -1,8 -0,2 2,6 2,3 1,5 -1,5 0,0
Audiitorkogu 0,9 0,9 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,8 0,7 -0,7 0,0
Eesti Advokatuur 0,8 0,3 6,1 -6,0 0,1 0,6 0,2 4,7 -4,7 0,0
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 0,7 0,5 1,1 -1,1 0,0 0,6 0,5 0,9 -0,8 0,1
Patendivolinike Koda 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Valitsussektorisse mittekuuluvad 14 467,6 574,7 11,9 -35,6 62,6 14 895,7 512,1 11,1 -33,7 -58,3
Eesti Pank ja Finantsinspektsioon 14 467,6 574,7 11,9 -35,6 62,6 14 895,7 512,1 11,1 -33,7 -58,3
240
Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
st u
lu d
T e
g e
v u
sk u
lu d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
sk u
lu d
T e
g e
v u
sk u
lu d
T u
le m
Kokku 29,3 24,3 18,2 -22,2 -4,0 33,6 28,4 23,7 -20,3 3,7
Valitsussektorisse kuuluvad 2,1 0,9 8,3 -8,1 0,2 0,7 0,5 1,2 -1,1 0,0
Eesti Kunstiakadeemia SA 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0
SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0
SA Artur Nilsoni Fond 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Eesti Maaülikooli Spordiklubi 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0
SA Tallinna Ülikooli Rahastu 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0
MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,1 -0,2 1,5 -1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,3 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku- uuringute SA
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Tartu Ülikooli Üliõpilasmaja 0,4 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
0,8 0,4 4,1 -3,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskus
0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0
Rektroite Nõukogu 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Valitsussektorisse mittekuuluvad 27,2 23,4 9,9 -14,1 -4,2 32,9 27,9 22,5 -19,2 3,7
SA Tartu Teaduspark 5,4 4,1 2,2 -2,0 0,1 5,6 4,0 1,6 -1,8 -0,2
SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 15,4 15,3 -3,6 -1,4 -5,0 20,4 20,3 4,6 -1,0 3,7
MTÜ Dormitorium 1,7 1,4 1,4 -1,4 0,1 1,6 1,3 1,4 -1,4 0,0
MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0
MTÜ Tartu Üliõpilasküla 2,4 1,6 5,1 -4,6 0,5 2,0 1,1 4,7 -4,5 0,2
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,2 3,3 -3,5 0,0
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,2 0,7 -0,8 0,0
MTÜ TTÜ Üliõpilasküla 2,3 1,0 4,8 -4,7 0,1 2,3 1,0 4,4 -4,3 0,1
MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,2 1,4 -1,5 -0,1
MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0
B. Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused tütarettevõtjates
O sa
lu se
m
ä ä
r (%
)
31.12.2023 2023 31.12.2022 2022
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
V a
ra d
N e
to v
a ra
T e
g e
v u
s- tu
lu d
T e
g e
v u
s- k
u lu
d
T u
le m
Kokku 4,5 3,6 1,4 -1,3 0,0 4,2 3,3 1,5 -2,2 0,1
Valitsussektorisse mittekuuluvad
4,5 3,6 1,4 -1,3 0,0 4,2 3,3 1,5 -2,2 0,1
OÜ Muusa Majutus 100 3,3 2,7 0,6 -0,4 0,1 3,4 2,6 0,6 -0,4 0,1
OÜ Eerika Farm 100 0,6 0,4 0,8 -0,8 0,0 0,5 0,4 0,9 -0,8 0,1
E-Kyla Arendus OÜ 100 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
OÜ Torni Hostel 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
E-dok OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
UniTartu Ventures OÜ 100 0,5 0,5 0,0 -0,1 -0,1 0,3 0,3 0,0 -1,0 -0,1
241
Lisa c2
Raha ja selle ekvivalendid
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Sularaha 18,8 19,6 18,3 2,1 2,0 1,3
Arvelduskontod pankades 1 656,1 1 819,6 2 182,0 1 329,1 1 390,3 2 423,7
Tähtajalised deposiidid pankades 1 329,2 895,3 304,5 972,3 746,2 221,5
Raha kokku 3 004,1 2 734,5 2 504,8 2 303,5 2 138,5 2 646,5
Rahalt ja selle ekvivalentidelt teenitud intressitulu (vt lisa c24) 146,4 8,9 2,9 49,5 1,2 -5,3
Valitsussektori rahast hoiustati 170,4 mln eurot 31.12.2023 seisuga Eesti Pangas (31.12.2022 seisuga 454,7 mln eurot).
Lisa c3
Finantsinvesteeringud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 563,4 3 811,1 2 039,0 1 377,4 1 864,2 453,0
Võlakirjad õiglases väärtuses 2 931,1 3 188,6 1 862,4 1 125,6 1 598,8 448,6
Tähtajani hoitavad võlakirjad amortiseeritud soetusmaksumuses
245,0 258,1 4,1 245,0 258,1 4,1
Lühiajalised laenud väärtpaberite tagatisel
143,2 178,4 0,0 0,0 0,0 0,0
Noteeritud aktsiad ja osad 244,1 185,8 172,2 6,8 7,1 0,1
Muud lühiajalised finantsinvesteeringud
0,0 0,2 0,3 0,0 0,2 0,2
Pikaajalised finantsinvesteeringud
11 882,9 12 314,2 12 763,4 731,4 518,1 348,6
Tähtajalised deposiidid pankades 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6
Osalused investeerimisfondides õiglases väärtuses
0,1 0,1 0,2 0,0 0,0 0,0
Muud investeeringud omakapitaliinstrumentidesse
0,0 0,0 4,5 0,0 0,0 4,5
Võlakirjad õiglases väärtuses 0,6 0,4 0,4 0,6 0,4 0,4
Tähtajani hoitavad võlakirjad amortiseeritud soetusmaksumuses 95,6 35,7 21,7 95,6 35,7 21,7
Rahapoliitika eesmärgil hoitavad võlakirjad
10 456,8 10 987,8 9 932,2 0,0 0,0 0,0
Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides
452,8 388,1 377,6 277,4 215,3 210,1
Osalus riskikapitalifondides (vt lisa a3)
352,4 260,5 109,4 352,4 260,5 109,4
Noteeritud aktsiad ja osad 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1
Noteerimata aktsiad ja osad 1,9 0,8 0,4 0,1 0,1 0,1
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud
521,0 639,1 2 315,3 3,6 4,4 0,7
Finantsinvesteeringud kokku 15 446,3 16 125,3 14 802,4 2 108,8 2 382,3 801,6
Sh kajastatud õiglases väärtuses 3 528,4 3 635,5 2 144,7 1 485,5 1 866,9 558,6
242
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses 11 917,9 12 489,8 12 657,7 623,3 515,4 243,0
Võlakirjadelt aruandeperioodil teenitud tulu (vt lisa c24) 72,5 154,5 138,4 35,4 -10,4 -3,2
Rahapoliitika eesmärgil hoitavate võlakirjadena kajastuvad Eesti Panga poolt euroala avaliku sektori väärtpaberite ostukava, pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava ja tagatud võlakirjade ostukava raames omandatud võlakirjad. Võlakirjad on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses. Realiseeruvaid riske hallatakse euroala keskpankade vahel võrdeliselt osalusega Euroopa Keskpangas. Nimetatud võlakirjade turuväärtus oli 31.12.2023 seisuga 9 377,5 mln eurot (31.12.2022 seisuga 9 434,3 mln eurot). Ettevõtlussektori väärtpaberite vara väärtuse languse testi tulemusel pidas Euroopa Keskpank asjakohaseks luua 2023. aastal rahapoliitiliste operatsioonide krediidiriskide katteks eraldis. Eesti Pank suurendas 2023. a eraldist finantsriskide katteks 87,2 mln euro võrra.
Lisaks riigi osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides (vt lisa a3) moodustasid Eesti Panga vastavad osalused 175,4 mln eurot (31.12.2022 seisuga 172,8 mln eurot), sh osalus Euroopa Keskpangas 95,3 mln eurot (31.12.2022 seisuga sama) ning reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 79,9 mln eurot (31.12.2022 seisuga 77,3 eurot).
Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad Eesti Panga poolt Euroopa Keskpangale üle kantud välis- valuutareservid summas 113,7 mln eurot (31.12.2022 seisuga sama), rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laenud euroala krediidiasutustele summas 0 eurot (31.12.2022 seisuga 150,0 mln eurot), arvestusühiku SDR konto IMF-is summas 361,2 mln eurot (31.12.2022 seisuga 371,7 mln eurot) ja IMFi vaestele riikidele soodustingimustel laenamise fond 42,5 mln eurot (31.12.2022 seisuga 0 eurot). Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laene euroala krediidiasutustele jagatakse euroala keskpankade poolt proportsionaalselt osalusega Euroopa Keskpangas.
Lisa c4
Muud nõuded ja ettemaksed
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 3 056,4 2 716,0 3 112,8 1 397,3 1 064,5 746,8
Nõuded ostjate vastu 448,6 497,3 398,1 85,8 66,4 48,1
Sh brutosummas 463,8 514,1 407,9 90,8 71,6 51,5
Sh ebatõenäoliselt laekuvad -15,2 -16,8 -9,8 -5,0 -5,2 -3,4
Intressinõuded 108,4 76,7 47,9 20,5 9,3 2,2
Muud viitlaekumised 23,8 55,1 72,3 1,3 1,2 1,0
Laenunõuded 66,3 68,6 31,0 65,4 70,8 32,6
Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa c15)
893,0 724,4 539,0 889,6 723,8 532,3
Eurosüsteemisisesed nõuded 934,5 1 004,9 1 837,6 0,0 0,0 0,0
Makstud tagatisdeposiidid 187,5 46,3 33,3 1,2 1,3 1,1
Muud nõuded 68,1 57,2 25,3 23,2 16,2 15,2
Ettemakstud sihtfinantseerimine 74,9 77,1 55,9 78,6 88,4 64,8
Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud
251,3 108,4 72,4 231,7 87,1 49,5
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed
756,5 913,1 903,4 784,5 931,5 913,2
Laenunõuded 646,2 783,5 839,2 674,1 794,6 841,9
Intressinõuded (vt lisa a6) 34,1 30,3 39,5 34,1 30,3 39,5
Sihtotstarbelised fondid (vt lisa a5)
0,0 0,0 0,0 15,0 14,8 14,8
Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa c15)
6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0
Muud nõuded ja ettemaksed 70,2 93,3 18,7 55,3 85,8 11,0
Nõuded ja ettemaksed kokku 3 812,9 3 629,1 4 016,2 2 181,8 1 996,1 1 660,0
243
Eurosüsteemisisesed nõuded on Eesti Panga nõuded Euroopa Keskpangale seoses europangatähtede jaotamisega summas 858,8 mln eurot (31.12.2022 seisuga 1 004,9 mln eurot) ja muud eurosüsteemisisesed nõuded 75,7 mln eurot (31.12.2022 seisuga 0 eurot).
Lisa c5
Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes
A. Avalik sektor
Avaliku sektori aruandes on sihtasutused ja mittetulundusühingud (vt lisad a1 B1, b1 B, c1 B) konsolideeritud rida-realt meetodil.
B. Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Riigi osalused (vt lisa a8) 8,3 8,3 8,3
Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b4) 2,1 3,7 3,7
Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused 6,9 7,0 6,9
Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 17,3 19,0 18,9
Lisa c6
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Riigi osalused (vt lisa a9) 90,7 89,4 67,5 3 603,4 3 823,8 3 671,4
Riigi valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja äriühingutele kuuluvad osalused
0,0 0,0 0,0 8,9 9,0 9,0
Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b5)
188,0 99,6 104,6 388,0 348,4 341,6
Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused
0,7 0,6 0,5 5,3 2,8 2,4
Sektorite vahelised elimineerimised -11,8 -9,2 -8,9 0,0 -0,2 0,0
Kokku osalused tütar- ja sidusettevõtjates 267,6 180,4 163,7 4 005,6 4 183,8 4 024,4
Osaluste liikumine
Avalik sektor Valitsussektor
Sidusettevõtjad Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 163,7 3 936,8 87,6 4 024,4
Rahalised sisse- ja väljamaksed 14,1 8,4 0,0 8,4
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 3,3 0,0 3,3
Saadud müügist -0,7 -3,5 0,0 -3,5
Kasum/kahjum osaluste müügist 0,6 3,4 0,0 3,4
Ümberklassifitseerimine 0,6 -3,9 0,0 -3,9
Saadud dividendid -9,7 0,0 0,0 0,0
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 4,2 0,0 0,0 0,0
Otse netovara reservides kajastatud sidus-ettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest 7,6 0,0 0,0 0,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) 0,0 151,6 0,1 151,7
Jääk seisuga 31.12.2022 180,4 4 096,1 87,7 4 183,8
244
Avalik sektor Valitsussektor
Sidusettevõtjad Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku
Rahalised sisse- ja väljamaksed 3,3 6,5 0,0 6,5
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 77,8 -79,8 77,8 -2,0
Kasum mitterahalise sissemakse ümberhindamisest (vt lisa b5 B.)
0,0 71,6 0,0 71,6
Saadud müügist 0,2 0,2 0,0 0,2
Kasum/kahjum osaluste müügist -0,2 -0,2 0,0 -0,2
Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine 0,0 -214,3 0,0 -214,3
Saadud dividendid -6,3 0,0 0,0 0,0
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 12,9 0,0 0,0 0,0
Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest
-0,5 0,0 0,0 0,0
Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24)
0,0 -39,9 -0,1 -40,0
Jääk seisuga 31.12.2023 267,6 3 840,2 165,4 4 005,6
2023. a algusest klassifitseeriti valitussektorisse ümber 2 riigi ja 18 kohaliku omavalitsuse üksuse äriühingut, kokku netovarade mahuga 214,3 mln eurot.
Osalustelt saadud dividendid
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Tütarettevõtjatelt 0,0 0,0 198,1 158,7
Sidusettevõtjatelt 6,3 9,7 4,4 7,9
Kokku dividenditulu osalustelt 6,3 9,7 202,5 166,6
Lisa c7
Kinnisvarainvesteeringud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Jääk perioodi alguses 252,5 248,7 202,2 203,7
Soetusmaksumus 361,5 351,5 281,9 280,2
Kogunenud kulum -109,0 -102,8 -79,7 -76,5
Kokku liikumised 14,5 3,8 3,5 -1,5
Soetused ja parendused 3,5 0,9 2,1 0,8
Kulum ja allahindlus -10,8 -9,2 -8,3 -6,6
Müük müügihinnas -5,6 -12,3 -5,5 -7,9
Müügist saadud kasum 3,2 10,3 3,1 6,0
Ümberklassifitseerimine 22,0 13,4 10,3 5,1
Saadud ja üle antud sihtfinantseerimine 0,2 0,1 0,1 0,1
Saadud ja üle antud mitterahalised sissemaksed 0,0 0,0 0,0 0,4
Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest 0,3 0,0 0,0 0,0
Ümberhindlus 1,7 0,6 1,7 0,6
Jääk perioodi lõpus 267,0 252,5 205,7 202,2
Soetusmaksumus 380,6 361,5 287,8 281,9
Kogunenud kulum -113,6 -109,0 -82,1 -79,7
Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 138,2 134,8 112,5 110,4
Sh laenude katteks panditud, jääkväärtus 14,2 15,4 4,0 4,8
Tulud ja kulud
245
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Rendi- ja üüritulu, hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tasud 40,7 32,4 26,5 18,4
Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -6,0 -5,3 -5,3 -5,3
Lisa c8
Materiaalne põhivara
mln eurot
A. Avalik sektor
M
a a
H o
o n
e d
j a
ra
ja ti
se d
K a
it se
- o
ts ta
rb e
li n
e
p õ
h iv
a ra
M a
si n
a d
j a
se
a d
m e
d
M u
u
p õ
h iv
a ra
L õ
p e
ta m
a ta
tö
ö d
j a
e
tt e
m a
k se
d
K o
k k
u
Jääk seisuga 31.12.2021 1 402,0 10 043,3 335,7 3 425,0 210,5 944,0 16 360,5
Soetusmaksumus 1 402,0 16 516,3 815,9 6 662,1 385,3 944,0 26 725,6
Kogunenud kulum -6 473,0 -480,2 -3 237,1 -174,8 -10 365,1
Kokku liikumised 2022 23,4 317,9 48,1 -106,5 1,9 418,9 703,7
Soetused ja parendused 19,5 94,3 5,1 151,3 14,5 1 532,7 1 817,4
Kulum ja allahindlus -2,7 -620,2 -51,2 -327,9 -23,2 -4,1 -1 029,3
Müük müügihinnas -53,7 -10,2 0,0 -8,3 0,0 0,0 -72,2
Müügist saadud kasum 50,8 7,1 0,0 3,5 0,0 0,0 61,4
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,8 2,5 5,3 6,0 0,3 0,0 15,9
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,8 -1,5 -0,2 0,0 0,0 -2,5
Ümberklassifitseerimine 0,3 847,1 90,4 69,6 10,0 -1 110,5 -93,1
Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest
0,0 -2,8 0,0 -0,5 0,0 0,1 -3,2
Ümberhindlus 7,4 0,9 0,0 0,0 0,3 0,7 9,3
Jääk seisuga 31.12.2022 1 425,4 10 361,2 383,8 3 318,5 212,4 1 362,9 17 064,2
Soetusmaksumus 1 425,4 17 236,3 898,8 6 736,7 400,6 1 362,9 28 060,7
Kogunenud kulum -6 875,1 -515,0 -3 418,2 -188,2 -10 996,5
Keskmine kulumi norm 3,7% 6,0% 4,9% 5,9%
Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus
43,9 0,0 134,0 0,9 178,8
Kasutusrendile antud, jääkväärtus 174,4 160,5 0,0 5,9 0,5 341,3
Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,7 173,7 0,0 54,5 0,0 231,9
Kokku liikumised 2023 3,5 426,5 57,4 -405,3 0,8 683,4 766,3
Soetused ja parendused 23,8 138,8 4,6 186,5 13,2 2 216,4 2 583,3
Kulum ja allahindlus -0,1 -801,4 -71,2 -857,3 -31,3 -10,8 -1 772,1
Müük müügihinnas -40,6 -3,2 0,0 -3,1 0,0 0,0 -46,9
Müügist saadud kasum 32,2 1,5 0,0 1,9 0,0 0,0 35,6
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,5 8,8 11,6 9,5 0,2 0,0 30,6
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 -1,2 0,0 0,0 -0,1 -1,6
Ümberklassifitseerimine -15,2 1 080,6 113,6 274,2 18,8 -1 518,0 -46,0
Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest
-1,1 0,0 0,0 -17,7 -0,1 -4,6 -23,5
Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 0,0 0,7 0,0 0,5 1,1
Ümberhindlus 4,1 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 5,8
Jääk seisuga 31.12.2023 1 428,9 10 787,7 441,2 2 913,2 213,2 2 046,3 17 830,5
Soetusmaksumus 1 428,9 18 242,0 1 009,1 6 870,6 387,9 2 046,3 29 984,8
Kogunenud kulum -7 454,3 -567,9 -3 957,4 -174,7 -12 154,3
Keskmine kulumi norm 4,5% 7,5% 12,6% 7,9%
246
M a
a
H o
o n
e d
j a
ra
ja ti
se d
K a
it se
- o
ts ta
rb e
li n
e
p õ
h iv
a ra
M a
si n
a d
j a
se
a d
m e
d
M u
u
p õ
h iv
a ra
L õ
p e
ta m
a ta
tö
ö d
j a
e
tt e
m a
k se
d
K o
k k
u
Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus
54,3 0,0 131,6 0,1 186,0
Kasutusrendile antud, jääkväärtus 171,2 131,0 0,0 11,2 0,3 313,7
Laenude katteks panditud, jääkväärtus 5,8 207,8 0,0 44,1 0,0 257,7
B. Valitsussektor
M a
a
H o
o n
e d
j a
ra
ja ti
se d
K a
it se
- o
ts ta
rb e
li n
e
p õ
h iv
a ra
M a
si n
a d
j a
se
a d
m e
d
M u
u p
õ h
iv a
ra
L õ
p e
ta m
a ta
tö
ö d
j a
e
tt e
m a
k se
d
K o
k k
u
Jääk seisuga 31.12.2021 782,7 6 883,5 335,6 782,2 197,6 608,8 9 590,4
Soetusmaksumus 782,7 11 382,4 815,9 1 784,8 341,2 608,8 15 715,8
Kogunenud kulum -4 498,9 -480,3 -1 002,6 -143,6 -6 125,4
Kokku liikumised 2022 14,4 250,2 48,2 35,5 1,7 145,5 495,5
Soetused ja parendused 11,2 87,0 5,1 104,0 11,4 914,5 1 133,2
Kulum ja allahindlus -2,6 -474,5 -51,2 -116,8 -20,0 -3,4 -668,5
Müük müügihinnas -53,9 -8,6 0,0 -1,5 0,0 0,0 -64,0
Müügist saadud kasum 51,2 6,1 0,0 1,3 0,0 0,0 58,6
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,3 -3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 -3,5
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,9 2,4 5,3 6,0 0,3 0,0 15,9
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -3,4 -1,5 -0,2 -0,2 0,0 -5,3
Ümberklassifitseerimine 0,1 643,5 90,5 42,6 9,9 -766,0 20,6
Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1
Ümberhindlus 6,8 0,9 0,0 0,1 0,3 0,3 8,4
Jääk seisuga 31.12.2022 797,1 7 133,7 383,8 817,7 199,3 754,3 10 085,9
Soetusmaksumus 797,1 11 936,3 898,8 1 873,1 354,5 754,3 16 614,1
Kogunenud kulum -4 802,6 -515,0 -1 055,4 -155,2 -6 528,2
Keskmine kulumi norm 4,1% 6,0% 6,5% 5,7%
Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus
42,1 0,0 89,7 0,9 132,7
Kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,5 116,6 0,0 0,5 0,3 120,9
Laenude katteks panditud, jääkväärtus 1,0 75,8 0,0 0,0 0,0 76,8
Kokku liikumised 2023 13,1 893,6 57,4 45,3 2,5 281,4 1 293,3
Soetused ja parendused 19,8 121,1 4,6 113,0 10,6 1 302,8 1 571,9
Kulum ja allahindlus -0,1 -529,6 -71,2 -144,9 -27,8 -3,3 -776,9
Müük müügihinnas -40,6 -4,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 -45,4
Müügist saadud kasum 32,2 1,5 0,0 0,5 0,0 0,0 34,2
Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -3,6 1,0 0,0 7,7 0,1 0,0 5,2
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,5 9,0 11,6 9,5 0,2 0,0 30,8
Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 -1,2 0,0 0,0 -0,2 -1,7
Ümberklassifitseerimine 0,9 1 293,5 113,6 60,2 19,4 -1 017,9 469,7
Ümberhindlus 4,0 1,4 0,0 0,1 0,0 0,0 5,5
Jääk seisuga 31.12.2023 810,2 8 027,3 441,2 863,0 201,8 1 035,7 11 379,2
Soetusmaksumus 810,2 13 438,8 1 009,1 1 946,5 347,0 1 035,7 18 587,3
Kogunenud kulum -5 411,5 -567,9 -1 083,5 -145,2 -7 208,1
Keskmine kulumi norm 4,2% 7,5% 7,6% 7,9%
Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus
43,0 0,0 86,3 0,1 129,4
Kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,1 107,0 0,0 0,4 0,3 110,8
Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,3 88,7 0,0 0,0 0,0 92,0
247
Lisa c9
Immateriaalne põhivara
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Jääk perioodi alguses 374,9 344,9 242,8 208,7
Soetusmaksumus 863,4 780,9 604,6 528,9
Kogunenud kulum -488,5 -436,0 -361,8 -320,2
Kokku liikumised 55,0 30,0 49,0 34,1
Soetused ja parendused 145,1 113,3 110,8 88,2
Kulum ja allahindlus -87,9 -76,1 -65,6 -54,9
Ümberklassifitseerimine -1,4 -7,0 3,8 0,8
Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,8 1,2 0,0 0,0
Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest 0,0 -1,4 0,0 0,0
Jääk perioodi lõpus 429,9 374,9 291,8 242,8
Soetusmaksumus 971,3 863,4 700,9 604,6
Kogunenud kulum -541,4 -488,5 -409,1 -361,8
Keskmine kulumi norm (%) 9,6% 9,3% 10,0% 9,7%
Lisa c10
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Transport 476,2 407,2 426,8 351,6
Kütus ja energia 899,9 527,3 32,6 0,3
Muu majandus 139,1 120,3 54,4 53,9
Elamu- ja kommunaalmajandus 62,6 72,7 26,7 26,9
Keskkonnakaitse 21,5 17,9 12,5 10,2
Haridus 256,4 238,6 257,1 238,3
Vaba aeg, kultuur, religioon 135,6 102,9 133,9 99,0
Riigikaitse 377,7 125,1 379,2 125,1
Avalik kord ja julgeolek 56,3 44,8 56,5 44,8
Tervishoid 155,7 131,6 155,3 129,8
Sotsiaalne kaitse 30,1 42,1 30,0 42,1
Üldised valitsussektori teenused 120,8 101,1 119,8 100,2
Kokku põhivara soetus 2 731,9 1 931,6 1 684,8 1 222,2
Avaliku sektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 85,9 mln euro võrra (2022. a vähenemine 15,6 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 48,5 mln euro võrra (2022. a suurenemine 16,9 mln eurot).
Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud veel kapitalirendikohustiste võtmisega (vt lisa c14) ja kapitaliseeritud intressikuludega (vt lisa c24).
248
Lisa c11
Bioloogilised varad
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Jääk perioodi alguses 2 251,5 988,2 33,7 20,3
Müük müügihinnas -0,4 -0,3 -0,4 -0,1
Müügist saadud kasum 0,2 0,1 0,2 0,1
Õiglase väärtuse muutus 242,9 1 263,5 0,5 13,4
Jääk perioodi lõpus 2 494,2 2 251,5 34,0 33,7
Sh käibevara 69,6 62,6 3,1 3,1
Sh põhivara 2 424,6 2 188,9 30,9 30,6
Realiseeritav kasvav mets moodustab avaliku sektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 2 483,8 mln eurot (31.12.2022 seisuga 2 242,2 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 59,8 mln eurot (31.12.2022 seisuga 53,9 mln eurot). Sellest enamuse moodustab realiseeritav riigimets (vt lisa a14). Realiseeritav kasvav mets moodustab valitsussektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 33,5 mln eurot (31.12.2022 seisuga 30,2 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 3,1 mln eurot (31.12.2022 seisuga sama).
Lisa c12
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 480,2 15 315,1 15 497,5 1 901,6 1 593,3 1 155,3
Maksu-, lõivu- ja trahvikohustised 86,2 83,2 79,5 65,6 66,3 64,0
Intressivõlad 95,6 55,1 42,2 32,8 17,9 0,9
Muud viitvõlad 21,7 33,3 72,3 1,5 0,8 2,7
Toetuste andmise kohustised 309,3 276,9 235,1 320,8 324,6 278,0
Ringluses olevad pangatähed 4 027,8 4 071,6 4 000,0 0,0 0,0 0,0
Klientide hoiused 9 429,6 9 601,9 10 250,1 86,2 108,8 76,5
Tagatisdeposiidid 41,3 45,4 45,5 31,0 36,8 38,2
Varade müügiga seotud kohustised (vt lisa a15)
9,2 54,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Muud kohustised 96,4 39,0 32,1 37,9 32,2 26,4
Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (vt lisa c15)
1 319,1 991,3 650,4 1 308,7 982,8 645,7
Muud tulevaste perioodide tulud 44,0 63,4 90,3 17,1 23,1 22,9
Pikaajalised kohustised ja saadud ettemaksed
83,0 76,8 85,3 51,7 44,7 50,8
Võlad tarnijatele 11,4 6,8 5,8 5,9 3,6 2,7
Intressivõlad (vt lisa a17) 34,1 30,3 39,5 34,1 30,3 39,5
Muud kohustised 25,5 26,2 31,0 1,4 1,5 1,7
Muud tulevaste perioodide tulud 12,0 13,5 9,0 10,3 9,3 6,9
Kokku muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 563,2 15 391,9 15 582,8 1 953,3 1 638,0 1 206,1
Eesti Pank kajastab ringluses olevaid europangatähti alates eurosüsteemiga liitumisest vastavalt eurosüsteemi riikide keskpankadele määratud europangatähtede jaotamise alusele, milleks on iga riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas. Iga keskpanga poolt tegelikult ringlusse lastud pangatähtede ja pangatähtede jaotamise alusel tekkinud pangatähtede väärtuse erinevus tekitab tasustatavad eurosüsteemisisesed saldod (vt lisa c4).
249
Klientide hoiustest moodustasid Eesti Pangas avatud pankade arvelduskontod, sh kohustusliku reservi katmiseks, üleöödeposiidid ja vahendid, mis ei ole vabalt kasutatavad, 31.12.2023 seisuga 8 973,1 mln eurot (31.12.2022 seisuga 7 514,2 mln eurot), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikute vastaskirje 359,2 mln eurot (31.12.2022 seisuga 369,8 mln eurot), netokohustised arveldamisest euroala riikide keskpankadega Euroopa arveldussüsteemis Target2 avatud konto kaudu 0 eurot (31.12.2022 seisuga 1 516,3 mln eurot).
Lisa c13
Eraldised
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 479,6 3 803,2 4 282,8
134,5 3 753,0 3 887,5
Pensionieraldised 114,8 3 697,9 3 812,7
114,4 3 697,1 3 811,5
Keskkonnakaitselised eraldised 195,9 31,7 227,6 0,0 0,3 0,3
Kohtukuludeks 2,2 4,1 6,3 1,3 4,1 5,4
Garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised
116,3 46,0 162,3 10,5 46,0 56,5
Muud eraldised 50,4 23,5 73,9 8,3 5,5 13,8
Kokku liikumised 2022 408,4 321,6 730,0 271,7 322,2 593,9
Eraldiste moodustamine 431,3 536,3 967,6 40,6 535,5 576,1
Väljamaksed ja kasutamised -375,2 -0,1 -375,3 -120,2 0,0 -120,2
Diskonteeritud eraldistelt arvestatud intress
0,0 139,4 139,4 0,0 138,0 138,0
Muutus valitseva mõju tekkimisest ja kadumisest
0,0 -1,7 -1,7 0,0 0,0 0,0
Ümberklassifitseerimine 352,3 -352,3 0,0 351,3 -351,3 0,0
Jääk seisuga 31.12.2022 888,0 4 124,8 5 012,8
406,2 4 075,2 4 481,4
Pensionieraldised 381,6 4 023,5 4 405,1
381,3 4 023,0 4 404,3
Keskkonnakaitselised eraldised 431,5 26,8 458,3 0,0 0,3 0,3
Kohtukuludeks 3,2 4,0 7,2 3,2 4,0 7,2
Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised
15,9 44,1 60,0 9,4 44,1 53,5
Muud eraldised 55,8 26,4 82,2 12,3 3,8 16,1
Kokku liikumised 2023 -409,6 511,6 102,0 -252,0 502,3 250,3
Eraldiste moodustamine 331,0 484,0 815,0 6,4 474,4 480,8
Väljamaksed ja kasutamised -874,7 -0,7 -875,4 -391,4 0,0 -391,4
Diskonteeritud eraldistelt arvestatud intress
0,0 162,4 162,4 0,0 160,7 160,7
Ümberklassifitseerimine 134,1 -134,1 0,0 133,0 -132,8 0,2
Jääk seisuga 31.12.2023 478,4 4 636,4 5 114,8
154,2 4 577,5 4 731,7
Pensionieraldised 137,2 4 517,0 4 654,2
136,0 4 516,5 4 652,5
Keskkonnakaitselised eraldised 206,6 27,8 234,4 0,0 0,3 0,3
Kohtukuludeks 2,3 4,6 6,9 2,1 4,5 6,6 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised 99,3 48,5 147,8 6,9 48,5 55,4
Muud eraldised 33,0 38,5 71,5 9,2 7,7 16,9
Avalikus sektoris sisaldub garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldiste hulgas Eesti Panga eraldis finantsinvesteeringutega seotud riskide katteks summas 90,9 mln eurot (31.12.2022 seisuga 3,66 mln eurot).
250
Lisa c14
Laenukohustised
mln eurot
A. Avalik sektor
Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4
Kuni 1 aasta 418,8 499,6 30,4 948,8
1 kuni 5 aastat 807,8 1 311,9 88,1 2 207,8
Üle 5 aasta 1 616,6 2 119,0 97,2 3 832,8
Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7
Kuni 1 aasta 1 085,2 661,6 21,5 1 768,3
1 kuni 5 aastat 150,5 1 532,6 76,2 1 759,3
Üle 5 aasta 2 546,4 2 169,2 84,5 4 800,1
Jääk seisuga 31.12.2023 3 727,8 5 748,4 168,9 9 645,1
Kuni 1 aasta 529,8 903,4 25,3 1 458,5
1 kuni 5 aastat 133,9 2 354,7 65,7 2 554,3
Üle 5 aasta 3 064,1 2 490,3 77,9 5 632,3
Laenukohustiste liikumine
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4
Saadud 1 496,1 972,8 24,9 2 493,8
Ümberhindlused 0,2 -0,1 0,0 0,1
Ümberklassifitseerimine 0,0 -27,5 -26,5 -54,0
Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumisest
0,0 0,1 -0,1 0,0
Tagasi makstud -570,5 -512,5 -32,0 -1 115,0
Laenukulu amortisatsioon 13,1 0,1 0,2 13,4
Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7
Saadud 1 321,4 2 075,7 32,4 3 429,5
Ümberhindlused 0,0 0,5 0,1 0,6
Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -4,4 -4,4 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumisest 0,0 -3,3 0,0 -3,3
Laenunõuetega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 0,0 -4,8
Tagasi makstud -1 392,2 -675,0 -42,1 -2 109,3
Laenukulu amortisatsioon 16,5 -8,1 0,7 9,1
Jääk seisuga 31.12.2023 3 727,8 5 748,4 168,9 9 645,1
Intressikulu 2022 (vt lisa c24) -39,5 -27,5 -9,0 -76,0
Keskmine intressimäär 1,2% 0,7% 4,5% 1,0%
Intressikulu 2023 (vt lisa c24) -91,2 -165,2 -7,9 -264,3
Keskmine intressimäär 2,4% 3,3% 4,5% 2,9%
B. Valitsussektor
Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6
Kuni 1 aasta 411,2 201,5 12,0 624,7
1 kuni 5 aastat 24,4 832,5 37,2 894,1
Üle 5 aasta 1 553,6 2 036,7 84,5 3 674,8
Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0
251
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Kuni 1 aasta 359,8 211,5 12,0 583,3
1 kuni 5 aastat 16,5 1 022,3 35,2 1 074,0
Üle 5 aasta 2 549,6 2 027,6 78,5 4 655,7
Jääk seisuga 31.12.2023 3 593,8 3 665,6 123,7 7 383,1
Kuni 1 aasta 522,1 219,9 13,5 755,5
1 kuni 5 aastat 7,7 1 288,1 35,8 1 331,6
Üle 5 aasta 3 064,0 2 157,6 74,4 5 296,0
Laenukohustiste liikumine
Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6
Saadud 1 496,1 404,1 10,9 1 911,1
Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -0,3 -0,3
Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumisest
0,0 0,1 0,0 0,1
Laenukulu amortisatsioon 3,4 0,1 0,0 3,5
Tagasi makstud -562,8 -213,6 -18,6 -795,0
Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0
Saadud 1 321,4 610,9 10,9 1 943,2
Ümberklassifitseerimine 0,0 46,0 1,1 47,1
Laenukulu amortisatsioon 9,3 0,1 0,0 9,4
Laenunõuetega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 0,0 -4,8
Tagasi makstud -662,8 -248,0 -14,0 -924,8
Jääk seisuga 31.12.2023 3 593,8 3 665,6 123,7 7 383,1
Intressikulu 2022 (vt lisa c24) -13,6 -17,6 -6,9 -38,1
Keskmine intressimäär 0,6% 0,6% 5,3% 0,7%
Intressikulu 2023 (vt lisa c24) -67,9 -98,5 -5,7 -172,1
Keskmine intressimäär 2,1% 2,8% 4,6% 2,5%
Informatsioon laenutagatisteks seatud tagatiste, panditud varade ja kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta vt lisa c27, c7, c8.
Lisa c15
Saadud ja antud toetused
mln eurot
A. Saadud toetused
A.1. Avalik sektor
Jääk seisuga 31.12.2021
A rv
e st
a tu
d t
u lu
2
0 2
2
Jääk seisuga 31.12.2022
A rv
e st
a tu
d t
u lu
2
0 2
3
Jääk seisuga 31.12.2023
N õ
u d
e d
( v
t li
sa a
3 )
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(v t
li sa
a 1
5 )
N õ
u d
e d
( v
t li
sa a
3 )
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(v t
li sa
a 1
5 )
N õ
u d
e d
( v
t li
sa a
3 )
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(v t
li sa
a 1
5 )
Euroopa Liidu fondidest 528,8 602,9 1 119,0 713,5 919,2 1 274,6 875,4 1 154,0
Muu välisabi 15,7 43,7 62,6 16,6 69,1 79,1 23,2 161,3
Kodumaised toetused 0,5 3,8 54,6 0,3 3,0 75,8 0,4 3,8
Saadud toetused kokku 545,0 650,4 1 236,2 730,4 991,3 1 429,5 899,0 1 319,1
252
Saadud toetuste tulu tegevusala järgi
2023 2022
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e k
s
T u
lu
te g
e v
u sk
u lu
d e
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e k
s
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e
v a
h e
n d
a m
is e
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
Põllumajandus 13,3 234,1 9,7 57,4 18,5 257,3 2,7 48,6
Transport 6,0 0,1 182,6 12,3 3,7 -1,0 116,0 0,4
Muu majandus 67,0 15,7 177,1 44,9 54,6 15,2 127,0 38,9
Haridus 99,4 26,9 81,9 0,5 107,8 21,3 79,5 0,3
Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 0,0 3,7 36,7 0,2 0,1 12,2 44,7
Keskkonnakaitse 21,7 2,0 5,8 10,5 12,4 0,9 13,0 11,7
Üldised valitsussektori teenused 71,1 4,8 28,6 2,1 44,7 4,1 36,9 0,8
Tervishoid 5,8 0,2 97,0 1,1 18,1 0,1 45,3 2,0
Sotsiaalne kaitse 28,1 2,1 4,2 4,3 46,6 1,8 7,1 2,8
Vaba aeg, kultuur, religioon 6,2 2,3 0,6 0,7 7,2 1,3 0,1 0,3
Riigikaitse 9,7 0,2 35,6 0,0 5,6 0,2 5,6 0,0
Avalik kord ja julgeolek 11,4 0,1 3,6 0,2 8,6 0,1 10,9 0,0
Saadud toetused kokku 339,9 288,5 630,4 170,7 328,0 301,4 456,3 150,5
Aruandeperioodil nõuti seoses tingimuste rikkumisega tagasi 35,3 mln eurot välisabi (2022. a 9,9 mln eurot), sh 2,9 mln eurot väljapoole avalikku sektorit vahendatud välisabi (2022. a 4,8 mln eurot) (kajastatud tulu vähendusena). Vahendatud toetused summas 459,2 mln eurot (2022. a 451,9 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi, mida avalik sektor ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool avalikku sektorit (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise siht- finantseerimisega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksete suurenemisega 182,8 mln euro võrra (2022. a suurenemine 59,2 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 156,8 mln euro võrra (2022. a suurenemine 193,6 mln eurot).
A2. Valitsussektor
Jääk seisuga 31.12.2021
A rv
e st
a tu
d t
u lu
2
0 2
2
Jääk seisuga 31.12.2022
A rv
e st
a tu
d t
u lu
2
0 2
3
Jääk seisuga 31.12.2023
N õ
u d
e d
( v
t li
sa a
3 )
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(v t
li sa
a 1
5 )
N õ
u d
e d
( v
t li
sa a
3 )
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(v t
li sa
a 1
5 )
N õ
u d
e d
( v
t li
sa a
3 )
L a
e k
u n
u d
e
tt e
m a
k se
d
(v t
li sa
a 1
5 )
Euroopa Liidu fondidest 528,2 600,1 1 055,3 712,9 914,7 1 229,6 875,1 1 148,8
Muu välisabi 9,6 41,8 63,0 16,6 65,3 78,7 20,2 156,1
Kodumaised toetused 0,5 3,8 31,9 0,3 2,8 54,8 0,3 3,8
Saadud toetused kokku 538,3 645,7 1 150,2 729,8 982,8 1 363,1 895,6 1 308,7
Saadud toetuste tulu tegevusala järgi
2023 2022
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e k
s
T u
lu
te g
e v
u sk
u lu
d e
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e k
s
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e
v a
h e
n d
a m
is e
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
Põllumajandus 13,0 234,2 9,7 57,4 18,3 257,4 2,7 48,6
Transport 5,8 0,1 173,0 13,0 3,3 -0,9 87,3 28,9
Muu majandus 44,3 15,9 141,4 45,3 30,9 14,3 65,8 39,2
Haridus 99,2 27,1 81,9 0,5 107,7 21,6 79,5 0,3
Keskkonnakaitse 19,7 4,0 0,0 16,6 10,6 2,6 0,3 24,4
253
2023 2022
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e k
s
T u
lu
te g
e v
u sk
u lu
d e
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e k
s
T u
lu t
e g
e v
u s-
k u
lu d
e
v a
h e
n d
a m
is e
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
k s
T u
lu p
õ h
iv a
ra
so e
tu se
v
a h
e n
d a
m is
e k
s
Elamu- ja kommunaalmajandus 0,1 0,0 3,8 36,8 0,2 0,1 10,9 46,0
Sotsiaalne kaitse 28,1 2,1 4,2 4,3 46,6 1,8 7,1 2,8
Tervishoid 5,8 0,2 96,9 1,2 18,1 0,1 45,4 1,9
Vaba aeg, kultuur, religioon 6,4 2,3 0,6 0,7 7,1 1,3 0,1 0,3
Üldised valitsussektori teenused 71,2 4,8 27,7 3,0 44,7 4,1 37,0 0,8
Riigikaitse 9,7 0,2 35,6 0,0 5,6 0,2 5,6 0,0
Avalik kord ja julgeolek 11,4 0,1 3,6 0,2 8,6 0,1 10,9 0,0
Saadud toetused kokku 314,7 291,0 578,4 179,0 301,7 302,7 352,6 193,2
Vahendamiseks saadud tulu 470,0 mln eurot (2022. a 495,9 mln eurot) kajastab saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida valitsussektoris ei kasutatud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid anti edasi kasusaajatele väljaspool valitsussektorit (kajastatud ka antud sihtfinantseerimisena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise siht- finantseerimisega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksete suurenemisega 182,4 mln euro võrra (2022. a suurenemine 56,6 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 154,1 mln euro võrra (2022. a suurenemine 199,5 mln eurot).
B. Antud toetused
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Pensionid -2 544,8 -2 186,2 -2 544,8 -2 186,2
Ajutise töövõimetuse hüvitised -155,2 -183,0 -155,2 -183,0
Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamine -237,6 -225,6 -237,6 -225,6
Muud ravikindlustustoetused -467,2 -387,0 -471,5 -393,5
Töötuskindlustustoetused -179,0 -136,8 -179,0 -136,8
Peretoetused -877,7 -715,8 -877,7 -715,8
Toimetulekutoetus -58,4 -74,1 -58,4 -74,1
Toetused töötutele -59,9 -52,7 -59,9 -52,7
Toetused puudega inimestele -84,5 -71,5 -84,5 -71,5
Töövõimetoetused -427,1 -391,9 -427,1 -391,9
Eakate sotsiaalhoolekandeteenused ja toetused -41,8 -41,8 -2,8
Õppetoetused -53,1 -51,1 -53,1 -50,9
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks ja kogumispension -165,8 -165,8 -165,8 -165,8
Ajutiselt kogumispensioni teise sambasse makstav 4% ja sellelt arvestatud tootlus 0,0 -21,6 0,0 -21,6
Avaliku sektori pensionieraldiste moodustamine -67,7 -42,9 -67,7 -42,9
Muud sotsiaaltoetused -48,2 -60,7 -48,2 -57,6
Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 170,7 -1 102,7 -1 212,8 -1 220,8
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -235,0 -191,3 -260,2 -263,7
Kokku antud toetused -6 873,7 -6 060,7 -6 945,3 -6 257,2 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa c8). Avaliku sektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 6,9 mln euro võrra (2022. a suurenemine 8,2 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 5,2 mln euro võrra (2022. a vähenemine 2,9 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 26,3 mln euro võrra (2022. a suurenemine 28,8 mln euro eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 1,6 mln euro võrra (2022. a suurenemine 0,2 mln eurot).
254
Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused tegevusala järgi
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Tegevus- kuludeks
Põhivara soetuseks
Tegevus- kuludeks
Põhivara soetuseks
Tegevus- kuludeks
Põhivara soetuseks
Tegevus- kuludeks
Põhivara soetuseks
Põllumajandus -266,7 -67,1 -294,4 -56,9 -267,7 -67,1 -294,4 -56,9
Transport -110,7 -14,7 -98,5 -1,1 -121,2 -15,5 -128,2 -36,3
Muu majandus -108,4 -47,8 -103,5 -40,8 -135,7 -58,7 -179,1 -54,0
Haridus -106,7 -0,7 -95,8 -0,4 -107,1 -0,7 -99,1 -0,5
Keskkonnakaitse -9,9 -14,7 -8,4 -14,2 -12,9 -24,9 -15,8 -31,0
Elamu- ja kommunaalmajandus -4,2 -64,5 -3,3 -57,1 -3,4 -65,7 -3,9 -60,3
Sotsiaalne kaitse -22,8 -4,3 -24,8 -2,9 -22,8 -4,4 -24,8 -2,9
Tervishoid -8,7 -1,4 -4,1 -2,0 -8,9 -1,4 -4,2 -4,9
Vaba aeg, kultuur, religioon -139,4 -6,9 -130,6 -8,8 -140,9 -7,8 -132,9 -9,2
Üldised valitsus- sektori teenused -375,7 -9,9 -324,7 -4,8 -374,7 -11,0 -323,7 -5,3
Riigikaitse -11,7 -1,2 -10,3 -1,5 -11,7 -1,2 -10,3 -1,5
Avalik kord ja julgeolek -5,8 -1,8 -4,3 -0,8 -5,8 -1,8 -4,4 -0,9
Kokku antud toetused -1 170,7 -235,0 -1 102,7 -191,3 -1 212,8 -260,2 -1 220,8 -263,7
Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid avalikus sektoris 544,7 mln eurot (2022. a 435,2 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal avalikus sektoris 369,5 mln eurot (2022. a 313,5 mln eurot). Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid valitsussektoris 543,2 mln eurot (2022. a 433,6 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 368,4 mln eurot (2022. a 312,5 mln eurot). Lisa c16
Reservid
mln eurot
Jääk seisuga 31.12.2021
Moodustamine/ vähendamine 2022
Jääk seisuga 31.12.2022
Moodustamine/ vähendamine 2023
Jääk seisuga 31.12.2023
Stabiliseerimisreserv (vt lisa a20) 430,1 -6,2 423,9 16,3 440,2
Riigi muud reservid (vt lisa a20) 41,8 8,6 50,4 1,0 51,4
Kohalike omavalitsuste reservid 0,4 0,0 0,4 0,0 0,4
Tervisekassa reservkapital ja riskireserv
127,3 9,9 137,2 21,8 159,0
Töötukassa reservkapital 92,0 0,0 92,0 0,0 92,0
Valitsussektori reservid kokku 691,6 12,3 703,9 39,1 743,0
Eesti Panga reservkapital 483,0 2,8 485,8 0,0 485,8
Avaliku sektori reservid kokku 1 174,6 15,1 1 189,7 39,1
1 228,8
Tervisekassa reservkapitali suurus peab olema vähemalt 6% eelarve mahust ja riskireserv vähemalt 2% ravikindlustuse eelarve mahust.
Töötukassa reservkapital peab olema vähemalt 10% varade mahust.
Eesti Panga seaduse alusel suunatakse reservkapitali suurendamiseks igal aastal vähemalt 25% aastakasumist.
255
Lisa c17
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor Kulu edasi-
suunamisest (vt lisa c23)
Kulu eba- tõenäoliselt laekuvaks
arvamisest (vt lisa c23)
2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022
Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed 5 071,9 4 582,5 5 071,9 4 582,5 -481,0 -451,0 -10,8 -10,5
Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks 2 796,0 2 518,7 2 796,0 2 518,7 -309,4 -288,6 -6,2 -6,1
Sotsiaalmaks ravikindlustuseks 1 811,2 1 637,5 1 811,2 1 637,5 0,0 0,0 -4,0 -3,9
Töötuskindlustusmaksed 293,0 264,0 293,0 264,0 0,0 0,0 -0,5 -0,5
Kogumispensioni maksed 171,7 162,3 171,7 162,3 -171,6 -162,4 -0,1 0,0
Maksud kaupadelt ja teenustelt 3 936,0 3 807,6 3 966,5 3 838,6 0,0 0,0 -13,8 -12,8
Käibemaks 2 879,3 2 773,3 2 884,1 2 778,4 0,0 0,0 -14,2 -12,3
Aktsiisimaks 1 005,1 985,0 1 015,0 995,2 0,0 0,0 0,4 -0,5
Alkoholilt 262,4 241,4 262,4 241,4 0,0 0,0 0,0 -0,2
Tubakalt 251,4 245,4 251,4 245,4 0,0 0,0 0,4 -0,3
Kütuselt 490,2 497,0 493,3 500,2 0,0 0,0 0,0 0,0
Elektrilt 0,9 0,9 7,7 7,9 0,0 0,0 0,0 0,0
Muud aktsiisimaksud 0,2 0,3 0,2 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0
Hasartmängumaks 32,7 30,6 48,5 46,2 0,0 0,0 0,0 0,0
Parkimistasud 8,9 9,0 8,9 9,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Reklaamimaks 7,7 7,5 7,7 7,5 0,0 0,0 0,0 0,0
Teede ja tänavate sulgemise maks 2,3 2,2 2,3 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulumaks 3 092,4 2 897,2 3 141,9 2 928,2 0,0 0,0 -7,4 -5,5
Füüsilise isiku tulumaks 2 388,3 2 308,5 2 388,3 2 308,5 0,0 0,0 -5,2 -3,4
Juriidilise isiku tulumaks 704,1 588,7 753,6 619,7 0,0 0,0 -2,2 -2,1
Omandimaksud 52,5 52,3 60,9 61,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1
Maamaks 47,6 47,2 56,0 55,9 0,0 0,0 -0,1 -0,1
Raskeveokimaks 4,9 5,1 4,9 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0
Tollimaks 40,6 84,0 40,6 84,0 -30,0 -65,0 0,0 0,0
Maksud kokku 12 193,4 11 423,6 12 281,8 11 494,3 -511,0 -516,0 -32,1 -28,9
Sotsiaalkindlustusmaksed suunatakse edasi kogumispensioni fondidesse ja tollimaks Euroopa Komisjonile.
Lisa c18
Kaupade ja teenuste müük
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Riigilõivud 88,1 93,1 88,6 93,5
Tulu majandustegevusest 3 960,0 4 161,1 978,2 870,0
Tulu elektrienergia müügist 1 613,4 1 838,4 8,4 9,9
Tulu transporditeenustelt 301,8 292,2 60,4 44,4
Tulu põllu- ja metsamajandusest 315,3 313,6 9,2 9,1
Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 212,4 221,6 0,2 0,1
Tulu soojusenergia müügist 76,7 85,1 8,0 6,5
Tulu haridusalasest tegevusest 121,8 110,5 124,4 113,2
Tulu sideteenustelt 119,3 105,2 2,5 0,9
256
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Üür ja rent 75,3 71,5 38,8 34,9
Tulu tervishoiust 95,5 83,7 85,5 69,8
Tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest 80,0 67,9 9,3 2,8
Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 58,4 45,8 57,3 44,9
Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 50,2 46,9 50,1 46,9
Tulu spordi- ja puhkealasest tegevusest 27,6 23,3 23,6 17,5
Saastekvootide müük 360,3 334,5 360,0 334,3
Õiguste müük 28,1 44,5 18,6 35,2
Muu toodete ja teenuste müük 423,9 476,4 121,9 99,6
Kokku kaupade ja teenuste müük 4 048,1 4 254,2 1 066,8 963,5
Lisa c19
Muud tulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa c7,c8,c11) 39,0 71,8 37,5 64,7
Intressitulu maksuvõlgadelt 18,7 16,2 19,1 16,3
Kohtuotsustest tulenevad hüvitised 10,7 9,6 10,6 9,6
Trahvid ja muud varalised karistused 30,6 35,1 31,3 26,2
Tulu loodusressursside kasutada andmisest 37,7 51,5 69,4 110,1
Saastetasud 19,2 19,5 34,0 41,1
Teekasutustasud 20,8 21,4 20,9 21,5
Kasum/kahjum varude müügist 10,4 8,1 8,7 7,2
Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 225,7 426,1 0,0 0,0
Muud tulud 35,4 17,5 22,9 13,5
Muud tulud kokku 448,2 676,8 254,4 310,2
Lisa c20
Tööjõukulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Töötasukulud
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -42,2 -37,0 -42,2 -37,0
Ametnikud -589,0 -514,6 -589,0 -514,6
Nõukogude ja juhatuste liikmed -33,5 -31,2 -19,2 -15,8
Töötajad -2 842,2 -2 403,7 -2 470,0 -2 049,3
Põhikohaga töötajate töötasu kokku -3 506,9 -2 986,5 -3 120,4 -2 616,7
Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -85,0 -73,5 -79,5 -70,5
Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa a23) -161,9 -99,7 -161,9 -99,7
Töötasukulud kokku -3 753,8 -3 159,7 -3 361,8 -2 786,9
Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)
Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 611 588 611 588
Ametnikud 19 525 19 274 19 525 19 274
257
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Nõukogude ja juhatuste liikmed 613 601 388 332
Töötajad 116 895 114 610 103 450 100 361
Keskmine töötajate arv kokku 137 644 135 073 123 974 120 555
Muud tööjõukulud
Erisoodustused -22,7 -19,4 -17,0 -14,4
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -1 205,4 -1 025,7 -1 078,9 -904,5
Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 43,1 34,6 12,9 7,7
Muud tööjõukulud kokku -1 185,0 -1 010,5 -1 083,0 -911,2
Tööjõukulud kokku -4 938,8 -4 170,2 -4 444,8 -3 698,1
Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.
Lisa c21
Majandamiskulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Tootmiskulud -1 148,7 -1 365,1 -9,2 -4,5
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -396,7 -386,0 -433,4 -438,5
Meditsiinitarbed ja -teenused -284,7 -291,9 -280,7 -288,3
Rajatiste majandamiskulud -281,8 -248,4 -226,8 -212,4
Sõidukite majandamiskulud -241,7 -227,6 -118,7 -127,8
Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -210,6 -166,4 -210,8 -166,5
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -194,2 -159,1 -162,9 -130,9
Administreerimiskulud -149,7 -136,5 -119,7 -109,8
Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -149,0 -123,3 -124,2 -95,2
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -132,5 -116,2 -123,6 -107,6
Sotsiaalteenused -121,7 -180,6 -121,8 -180,8
Toiduained ja toitlustusteenused -93,1 -77,3 -91,5 -75,5
Õppevahendite ja koolituse kulud -89,1 -78,1 -89,4 -78,8
Lähetuskulud -73,8 -61,0 -69,7 -58,1
Personali koolituskulud -41,4 -34,5 -34,3 -29,5
Muu erivarustus ja materjalid -41,1 -38,0 -38,1 -32,4
Transporditeenused -39,4 -38,1 -32,5 -31,2
Uurimis- ja arendustööd -30,4 -28,2 -26,5 -25,6
Eri- ja vormiriietus -14,6 -12,1 -13,5 -10,8
Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -5,6 -0,3 -5,1 0,5
Muud mitmesugused majanduskulud -47,8 -42,7 -47,5 -41,0
Kokku majandamiskulud -3 787,6 -3 811,4 -2 379,9 -2 244,7
Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.
258
Lisa c22
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa c7) -10,8 -9,2 -8,3 -6,6
Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c8) -1 772,1 -1 029,3 -776,9 -668,5
Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c9) -87,9 -76,1 -65,6 -54,9
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -1 870,8 -1 114,6 -850,8 -730,0
Amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.
Lisa c23
Muud kulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuetest -39,6 -35,2 -39,6 -34,2
Maksunõuded (vt lisa c17) -32,1 -28,9 -32,1 -28,9
Intressinõuded maksuvõlgadelt -5,2 -4,9 -5,2 -4,9
Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded -0,5 -0,3 -0,5 -0,3
Trahvinõuded -1,3 -1,0 -1,3 -1,0
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -0,5 -0,1 -0,5 0,9
Kulu maksude, lõivude ja trahvide edasisuunamisest -512,5 -517,6 -512,5 -517,6
Maksutulude edasiandmine (vt lisa c17) -511,0 -516,0 -511,0 -516,0
Lõivude edasiandmine -1,5 -1,6 -1,5 -1,6
Muud kulud -628,6 -941,4 -176,2 -148,6
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest -2,4 6,4 -2,3 6,5
Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -2,5 -11,1 -1,7 -3,6
Riigisaladusega seotud kulud -133,3 -143,5 -133,3 -143,5
Saastekvootide kulu -205,4 -428,7 0,0 0,0
Varude allahindlus -47,1 -3,4 -30,4 -2,4
Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -218,9 -349,8 0,0 0,0
Muud kulud -19,0 -11,3 -8,5 -5,6
Lisa c24
Finantstulud ja –kulud
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Tulem osalustelt (vt lisa c6) 71,8 33,1 234,3 321,7
Kapitaliosaluse meetodil 12,9 4,2 0,0 0,0
Kasum/kahjum müügist ja likvideerimisest 58,9 28,9 71,8 3,4
Dividenditulu 0,0 0,0 202,5 166,6
Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 0,0 -40,0 151,7
Intressikulu -706,0 -510,9 -333,1 -176,9
259
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Laenukohustistelt (vt lisa c14) -264,2 -76,0 -172,1 -38,1
Kapitaliseeritud intressikulud 33,6 7,3 0,5 0,0
Diskonteeritud kohustistelt -162,4 -139,4 -160,7 -138,0
Eesti Panga intressikulu eurosüsteemisisestelt saldodelt -311,8 -52,5 0,0 0,0
Muudelt kohustistelt -1,2 -250,3 -0,8 -0,8
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 486,9 260,6 81,6 -8,3
Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt (vt lisa c2) 69,5 8,9 49,5 1,2
Intressitulu võlakirjadelt (vt lisa c3) 49,3 154,5 46,7 -10,4
Eesti Panga intressitulu eurosüsteemisisestelt saldodelt 76,9 37,0 0,0 0,0
Kasum aktsiate ja osade müügist ja ümberhindlusest -11,8 17,7 -14,7 0,4
Eesti Panga rahatulu puhastulem 287,3 30,5 0,0 0,0
Muud tulud hoiustelt ja väärtpaberitelt 15,7 12,0 0,1 0,5
Muud finantstulud 27,7 4,2 3,2 6,0
Tulu Eesti Panga kasumist 0,0 0,0 0,0 0,9
Intressitulu laenudelt 0,3 2,2 1,4 2,5
Intressitulu diskonteeritud nõuetelt 1,8 2,1 1,9 2,2
Muud finantstulud 25,6 -0,1 -0,1 0,4
Muud finantskulud -0,4 -0,5 -0,3 -0,5
Finantstulud ja -kulud kokku -120,0 -213,5 -14,3 142,0
Avaliku sektori kirjel Intressitulu võlakirjadelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressitulu mitmesugustelt väärtpaberitelt ja tuletistehingutelt kokku 1,4 mln eurot (2022. a 166,3 mln eurot). Avaliku sektori kirjel Intressikulu muudelt kohustistelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressikulu mitmesugustelt finantseerimistehingutelt, sh tuletistehingutelt kokku summas 0,3 mln eurot (2022. a 249,3 mln eurot).
Lisa c25
Kulud tegevusalade lõikes
mln eurot
A. Avalik sektor
2023 2022
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
Üldised valitsus- sektori teenused 376,1 188,1 85,6 470,2 1 120,0 340,0 174,1 80,7 335,5 930,3
Riigikaitse 197,5 324,2 103,2 64,7 689,6 165,7 265,9 79,1 51,4 562,1
Avalik kord ja julgeolek 413,7 94,0 29,6 68,9 606,2 349,9 83,5 24,4 91,6 549,4
Majandus 746,0 1 775,7 1 286,7 525,9 4 334,3 644,4 1 925,2 593,2 826,9 3 989,7
Keskkonnakaitse 69,0 134,2 21,3 1,8 226,3 62,4 111,3 20,7 1,0 195,4
Elamu- ja kommunaalmajandus 57,6 75,1 60,6 1,9 195,2 50,2 70,3 54,5 1,1 176,1
Tervishoid 857,1 402,7 66,1 37,4 1 363,3 734,8 404,3 58,8 4,5 1 202,4
Vaba aeg, kultuur, religioon 250,5 207,3 61,1 0,6 519,5 219,6 185,5 60,1 0,4 465,6
260
2023 2022
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
Haridus 1 580,1 405,1 132,4 1,9 2 119,5 1 308,7 370,2 122,3 0,9 1 802,1
Sotsiaalne kaitse 391,2 181,2 24,2 161,7 758,3 294,5 221,1 20,8 139,5 675,9
Kulud kokku 4 938,8 3 787,6 1 870,8 1 335,0 11 932,2 4 170,2 3 811,4 1 114,6 1 452,8 10 549,0
B. Valitsussektor
2023 2022
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
T ö
ö jõ
u k
u lu
d
M a
ja n
d a
m is
- k
u lu
d
A m
o rt
is a
ts io
o n
M u
u d
k u
lu d
K o
k k
u
Üldised valitsus- sektori teenused 353,9 198,5 83,9 158,3 794,6 320,3 188,2 78,9 33,9 621,3
Riigikaitse 197,5 334,6 103,2 64,7 700,0 165,8 278,4 79,1 51,5 574,8
Avalik kord ja julgeolek 413,7 95,8 29,6 68,9 608,0 350,0 86,0 24,4 91,6 552,0
Majandus 327,1 363,6 317,3 14,9 1 022,9 255,1 323,8 260,5 3,4 842,8
Keskkonnakaitse 58,0 125,5 12,1 0,7 196,3 45,9 104,4 9,9 0,1 160,3
Elamu- ja kommunaalmajandus 30,3 64,5 23,7 0,7 119,2 23,1 63,9 17,9 0,4 105,3
Tervishoid 848,0 412,1 65,6 37,4 1 363,1 724,1 417,3 58,5 4,4 1 204,3
Vaba aeg, kultuur, religioon 245,4 164,7 59,3 0,4 469,8 211,3 148,5 58,2 0,3 418,3
Haridus 1 579,7 435,5 131,9 1,9 2 149,0 1 308,0 408,4 121,8 0,9 1 839,1
Sotsiaalne kaitse 391,2 185,1 24,2 161,7 762,2 294,5 225,8 20,8 139,5 680,6
Kulud kokku 4 444,8 2 379,9 850,8 509,6 8 185,1 3 698,1 2 244,7 730,0 326,0 6 998,8
Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulusid mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse tegevusalal (vt lisa a23).
Lisa c26
Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
mln eurot
A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Varad 4,8 5,8 9,0 291,4 587,0 1 143,6
Käibevara 4,7 5,7 8,9 243,7 535,5 1 091,8
Raha ja pangakontod 0,0 0,0 0,0 170,4 454,7 1 013,1
261
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3,1 2,8 2,2 53,5 56,3 60,1
Muud nõuded ja ettemaksed 1,6 2,9 6,7 19,8 24,5 18,6
Põhivara 0,1 0,1 0,1 47,7 51,5 51,8
Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,1 0,1 47,7 51,5 51,8
Kohustised 8,8 5,7 6,1 90,0 159,0 156,2
Lühiajalised kohustised 8,5 5,4 5,8 45,8 99,3 87,3
Võlad tarnijatele 6,9 4,4 2,6 22,4 32,1 25,1
Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed
0,6 0,3 0,7 6,2 12,8 12,7
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
1,0 0,7 2,5 12,8 49,0 43,9
Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 4,4 5,4 5,6
Pikaajalised kohustised 0,3 0,3 0,3 44,2 59,7 68,9
Muud kohustised ja saadud ettemaksed
0,3 0,3 0,3 0,0 0,0 0,2
Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 44,2 59,7 68,7
B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt
Avalik sektor Valitsussektor
2023 2022 2023 2022
Tegevustulud 18,7 22,6 165,5 172,9
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3,9 3,4 92,3 74,2
Kaupade ja teenuste müük 10,7 16,2 17,5 12,4
Saadud toetused 0,1 0,1 0,6 0,7
Muud tulud 4,0 2,9 55,1 85,6
Tegevuskulud -32,0 -27,7 -258,2 -380,3
Antud toetused -11,3 -8,0 -100,4 -210,0
Majandamiskulud -20,8 -19,4 -157,8 -171,3
Muud tegevuskulud 0,1 -0,3 0,0 1,0
Tegevustulem -13,3 -5,1 -92,7 -207,4
Finantstulud ja -kulud 9,9 4,8 170,2 319,9
Tulem osalustelt 13,0 4,8 162,6 321,7
Muud finantstulud ja -kulud -3,1 0,0 7,6 -1,8
Aruandeperioodi tulem -3,4 -0,3 77,5 112,5
Avaliku sektori aruandes kajastuvad avaliku sektori üksuste tehingud sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).
Valitsussektori aruandes kajastuvad valitsussektori üksuste tehingud tütarettevõtjatega, valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, Riigimetsa Majandamise Keskusega ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutustega.
Lisa c27
Olulised tingimuslikud kohustised ja varad
mln eurot
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
Tingimuslikud kohustised 7 937,1 7 200,4 6 895,5 6 085,6
Tarnelepingud ja investeerimiskohustused 2 645,6 2 263,8 1 833,1 1 537,9
Kohustised seoses osalustega rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (sh vt lisa a30 A)
2 035,9 1 655,1 2 035,3 1 655,1
262
Avalik sektor Valitsussektor
31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022
Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6)
34,5 36,5 34,5 36,5
Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa c7, c8) 271,9 247,3 96,0 81,6
Laenutagatiseks panditud käibevara 39,4 21,4 0,0 0,0
Antud garantiid (sh vt lisa a30 B) 1 982,3 2 019,2 1 979,9 2 020,6
Kohustused katkestamatutest kasutusrendilepingutest
247,8 248,9 233,3 218,4
Toetuste andmise ja vahendamise kohustised (sõlmitud lepingute alusel)
305,3 196,6 358,1 223,9
Kohtuasjadega seotud kohustised 370,2 304,6 321,2 301,7
Muud tingimuslikud kohustised 4,2 207,0 4,1 9,9
Tingimuslikud nõuded 423,4 416,1 39,0 40,9
Nõuded katkestamatutest kasutusrendilepingutest 423,4 416,1 39,0 40,9
Kasutusrendile antud ja kapitalirendile võetud varade bilansiline maksumus on esitatud lisades c7 ja c8.
263
Allkiri majandusaasta koondaruandele
Riigi 31. detsembril 2023. aastal lõppenud majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest. Lisaks on esitatud täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Riigi majandusaasta koondaruande on koostanud Rahandusministeerium ja auditeerinud Riigikontroll. Riigikontroll on auditi tulemusena koostanud kontrolliaruande riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta.
Koos majandusaasta koondaruandega esitatakse Vabariigi Valitsusele Riigikontrolli kontrolliaruanne.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristen Michal
kliimaminister rahandusministri ülesannetes
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule
Tallinn, 30. august 2024
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 30.08.–02.09.2024. Riigikontrolli seadus, § 48 lg 2
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi konsolideeritud tulemiks 0,8 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2023. aasta seisuga 24,1 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll kontrollis, kas põhiseaduslikud institutsioonid, Riigi- kantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile antud eelarvest.
Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2023. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 14,9 miljardit, kulusid 15,9 miljardit, investeeringuid 701,6 miljonit ja finantseerimis- tehinguid 1,3 miljardit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust Kaitseministeeriumi1 eelarve täitmise aruande kohta.
Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruandes on Kaitse- ministeeriumi osas näidatud tegelikust suuremana tehtud investeeringuid 22,7 miljoni euro ja kulusid 167,2 miljoni euro ulatuses ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses. Riigikontroll tegi märkuse, kuna Kaitseministeerium on näidanud 2023. aasta eelarve täitmises kokku 189,9 miljoni euro väärtuses (see summa sisaldab eelpool viidatud kulusid ja investeeringuid) kaitseotstarbelisi varasid, mis oli kavas Eestisse tuua, kuid mis ei olnud 31.12.2023. aasta seisuga Eestisse jõudnud ja mille valdamisega seotud riskid ei olnud müüjalt ostjale, s.o Kaitseministeeriumile, üle kandunud.
Riigikontrolli peamised tähelepanekud
2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast aga ei selgu, millistes tegevusvaldkondades ja missugustel alustel plaaniti toetusi jagada. Seletuskirja lisas 3 on avalikustatud vaid osaline info toetust saavate juriidiliste isikute kohta. Riigikontrolli
1 Siin ja edaspidi on käsitletud Kaitseministeeriumi oma valitsemisala ulatuses kui riigiraamatupidamiskohustuslast. Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad Kaitsevägi, Kaitseliit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum.
Arvamus raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta
Arvamus tehingute seaduslikkuse kohta
Märkus eelarve täitmise aruande kohta
Auditi peamised tähelepanekud
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 2
analüüsi kohaselt anti tegelikult riigisiseseid toetusi lisas 3 toodust peaaegu neli korda suuremas summas. Riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev, kuna osal valitsemisaladel puudus kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma avaliku konkursita. Toetuste kasutamise sihipärasuse vastu ei tunta valitsemisalades sageli huvi.
Sotsiaalkindlustusamet tegi pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste aastainventuuri osaliselt, mistõttu ei saanud veenduda, kas need bilansisaldod on õiged. Nõuete ja kohustiste inventeerimisega seotud probleemidele ning inventuuri olulisusele on Riigikontroll tähelepanu juhtinud alates 2018. aastast. Inventuur on oluline sisekontrollimeede, mis annab kindluse, et pensionid, sotsiaaltoetused ja hüvitised on kõikehõlmavalt ja korrektselt kajastatud.
Varasemates auditites välja toodud tähelepanekutele ja soovitustele järelkontrolli tehes tuvastas Riigikontroll, et probleemid on laias laastus samaks jäänud.
• Sarnaselt varasemate aastatega juhib Riigikontroll tähelepanu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemi puudustele, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises.
• Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantavate eelarve jääkide kasv on 2023. aastal peatunud, kuid endiselt võtab eelarveaastal kasutamata jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat.
Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll
• kaitseministril lähtuda soetuste kajastamisel eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest, koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted ning koostöös RKIKi peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist;
• rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid;
• sotsiaalkaitseministril tagada piisav ressurss inventuurieelse analüüsi ja inventuuri korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametis.
Ministrid nõustusid Riigikontrolli soovitustega.
Kaitseminister lubas ajakohastada tehingute kajastamise põhimõtted ning jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamisega.
Riigikontrolli soovitused
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
3 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
Rahandusminister kinnitas, et parendavad seletuskirja toetuste lisa, vaatavad üle võimalused riigisiseste toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks ning tegelevad eelarveaasta lõpetamise kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise protsessis.
Sotsiaalkaitseminister kinnitas, et koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koostatakse tegevusplaan inventuuride tegemiseks.
Auditi tulemusena on Riigikontroll saatnud ministeeriumitele ja Riigikantseleile märgukirjad auditis tehtud detailsemate tähelepanekute ja soovitustega.
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 4
Sisukord Arvamus riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta 5
Riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige 5 Riigi sihtasutuste ja äriühingute ning riigitulundusasutuse raamatupidamise aruanded on üldjuhul õiged 5 Eelarveraha on kasutatud valdavalt kooskõlas riigieelarve seadustega, kui jätta arvestamata märkus Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta 5 Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruanne ei ole õige 6
Kaitseotstarbeliste varude raamatupidamises kajastamisel kasutatav arvestuspõhimõte vajab muutmist 9
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe tööprotsess vajab korrastamist 10
Riigisiseseid toetusi ei jagata läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses 11
Seletuskirjas puudub terviklik ülevaade, kui palju ja millistel alustel ministeeriumid riigisiseseid toetusi jagavad 13 Toetuste jagamine ei ole mitte alati läbipaistev – toetusi antakse viisil, mis ei taga ausat konkurentsi 14 Ministeeriumid annavad toetusi selgeid eesmärke seadmata ja aruandlust nõudmata 16
Sotsiaalkindlustusamet inventeeris pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõudeid ja kohustisi osaliselt 19
Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantava 2023. aasta eelarve jäägi täpsustamine kestab põhjendamatult kaua 20
Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused 24
Ülevaade majandusaasta koondaruandest 27
Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi majandusaasta koondaruande kohta 30
Lisa 1. Auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli järeldused 31
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
5 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
Arvamus riigi 2023. aasta raamatu- pidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta Riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige
1. Riigi raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi 2023. aasta konsolideeritud tulemiks 0,8 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2023. aasta seisuga 24,1 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt, kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
2. Ülevaade Riigikontrolli auditeeritud tegevusvaldkondadest ning neis tehtud peamistest järeldustest majandustehingute raamatupidamises kajastamise ja riigieelarve seaduste järgimise kohta on antud lisas 1.
Riigi sihtasutuste ja äriühingute ning riigitulundus- asutuse raamatupidamise aruanded on üldjuhul õiged
3. Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab riigi äriühingute, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigitulundusasutuse finants- näitajaid. Nende üksuste raamatupidamise aastaaruannet on auditeerinud audiitorettevõtjad ning Riigikontroll on riigi raamatu- pidamise aastaaruandele arvamuse avaldamisel arvesse võtnud nende arvamust.
4. Riigi äriühingute ja sihtasutuste ning riigitulundusasutuse 2023. aasta raamatupidamise aastaaruannetele on vandeaudiitorid andnud märkusteta arvamuse. ASi Nordic Aviation Group andmed on riigi raamatupidamise aastaaruande lõpetamise ajaks auditeerimata.
Eelarveraha on kasutatud valdavalt kooskõlas riigieelarve seadustega, kui jätta arvestamata märkus Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta
5. Riigieelarve täitmise aruande kohaselt olid riigi 2023. aasta eelarve tulud 14,9 miljardit, kulud 15,9 miljardit, investeeringud 701,6 miljonit ja finantseerimistehingud 1,3 miljardit eurot. Kuigi riigieelarve täitmise aruande koondosa näitajad olid olulises osas õiged, ei olnud selles aruandes korrektsed Kaitseministeeriumi eelarve täitmise andmed. Riigikontrolli arvamusel on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest, 2023. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadustest.
6. Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeerib
Arvamus aruande õigsuse kohta
Audiitorettevõtjate arvamused riigi sihtasutuste ja äriühingute ning riigitulundusasutuse aastaaruannete kohta
Arvamus riigieelarve seaduse järgimise kohta
Auditi ulatus
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 6
Riigikontroll riigiasutuste eelarveraha kasutamise sihipärasust. Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigieelarve täitmise aruandes esitatud tegevuspõhise info õigsust, kuna tegemist on riigiasutuste tegevuse spetsiifikast lähtuva juhtimisinfoga ning selle info kogumiseks ja koostamiseks ei ole ühtseid põhimõtteid.
7. 2023. aasta riigieelarve seaduses on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala jaoks topelt planeeritud raha energiahindade kallinemise katteks, mistõttu on ka seaduse koondosas riigieelarve kulude eelarve 100,4 miljoni euro võrra suurem, kui see olema peaks. Riigikontroll juhib tähelepanu, et topelt planeeritud eelarve osa 2023. aastal ei kasutatud, mistõttu ei mõjuta see Riigikontrolli arvamust 2023. aasta eelarve täitmise kohta.
8. Ka tuvastas Riigikontroll, et Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole eelarves planeerinud finantseerimistehinguid või on planeerinud need valesti, mistõttu on 2023. aasta eelarves finantseerimistehinguid planeeritud kogusummas 121,7 miljon eurot väiksemana. Tegemist on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtfondidesse tehtavate sissemaksete või tagasi- laekumistega ja fondide valitsemistasudega. Riigieelarve täitmise aruandes on antud tehingud kajastatud korrektselt ja viga ei põhjusta. Küll aga on Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile saadetud märgukirjades Riigikontroll soovitanud täiendada sisekontrolli- süsteemi, sealhulgas parandada omavahelist infovahetust, et edaspidi vältida nii oluliste vigade teket.
Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruanne ei ole õige
9. Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruande Kaitseministeeriumi osas on näidatud tegelikust suuremana tehtud investeeringuid 22,7 miljoni ja kulusid 167,2 miljoni euro ulatuses (ehk kokkuvõttes näidati kaitseotstarbeliste varade soetust 189,9 miljoni euro väärtuses) ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses.
10. Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruande koondosas ja muudes riigi raamatupidamise aastaaruande osades on Riigi Tugiteenuse Keskus vead parandanud.
11. Märkuse tegemise põhjustas asjaolu, et Kaitseministeerium kajastas 2023. aasta eelarve täitmise aruandes 189,9 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi varasid, mis oli kavas Eestisse tuua, kuid ei olnud 31.12.2023. aasta seisuga Eestisse jõudnud ja mille valdamisega seotud riskid ja hüved ei olnud müüjalt ostjale, s.o Kaitseministeeriumile, üle kandunud.
Märkus eelarve täitmise aruande kohta
Märkusega arvamuse andmise alus
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
7 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
12. Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruandes on kajastatud kaitseotstarbeliste varade ostud, mille juriidiline omandiõigus on välismaistelt tarnijatelt üle võetud tehase vastuvõtutesti (FAT) järel koostatud akti alusel enne selle kauba tegelikku tarnet Eestisse. See tähendab, et pärast akti vormistamist jäid varad hoiule tarnijate juurde, kes asuvad üldjuhul väljaspool Eestit.
13. Ühtlasi tuvastas Riigikontroll, et Kaitseministeerium ei rakenda sellist varade arvele võtmise põhimõtet järjepidevalt – peamiselt kalendriaasta lõpus kajastatakse varade soetust enne nende tegelikku tarnet Eestisse (FATi järel koostatud akti alusel) ning kalendriaasta sees pärast varade Eestisse jõudmist koostatava akti alusel.
14. Sõltumata sellest, mil viisil peab Kaitseministeerium vajalikuks kaitseotstarbelisi varasid soetada ja milliseid kokkuleppeid sõlmida või vastuvõtuteste enne kauba kättesaamist teha, tuleb majandustehingute kajastamisel lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist. Riigikontroll teeb märkuse, kuna ei pea õigeks arvestuspõhimõtet, et kaitse- otstarbelised varad kajastatakse raamatupidamises ja eelarve täitmises FATi akti alusel enne, kui need varade tegelikult Eestisse (või mõnda teise sihtriiki) saabuvad.
15. Finantsarvestuses kehtib põhimõte, et majandustehing kajastatakse nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises selles perioodis, mil see tegelikult toimus ehk vara soetamine toimus siis, kui ostjal tekkis kaupade üle valitsev mõju. Kaitseministeerium on mõnede tehingute puhul valitseva mõju saamise hetkeks lugenud vastuvõtutesti järel vormistatud akti kuupäeva, kuigi enamikus hankelepingutes ja juriidilise kuuluvuse ülevõtmise aktides on kirjas, et varadega seotud riskid kanduvad müüjalt ostjale siis, kui toimub kauba tarne. See tähendab, et FATi akti alusel üle võetud varadega seotud hüved ja riskid jäävad jätkuvalt müüjale, mitte ei tule üle Kaitseministeeriumile.
16. Riigikontroll nägi auditis, et juriidilise kuuluvuse ülevõtmise ja kauba tegeliku tarne vahele jäi kuni pool aastat. Natuke üle poole varadest, mis 2023. aastal võeti juriidilise kuuluvusega arvele, polnud auditiaruande koostamise hetkeni tarnesihtkohta jõudnud. Riigikontroll tuvastas ka juhtumi, mil FATi järel oli aktsepteeritud ja kuludes näidatud kaitseotstarbelist varustust, mille puhul selgus Eestisse jõudmisel, et see ei sobitu olemasoleva varustusega ja on vaja teha täiendusi.
17. Riigikontroll on ka varasemate auditite tulemusena Kaitse- ministeeriumile saadetud märgukirjades juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui varad võetakse arvele enne nende tarnet, ei saa olla kindel, et arvelevõetud kaubad jõuavad ka kokkulepitud kvaliteedis ja koguses kohale.
FAT (Factory Acceptance Test) on protsess, kus asutuste esindajad käivad tarnija juures ja toode kontrollitakse tehases üle (kas kogu kaup või osaliselt), kaup võetakse vastu, kuid ei pruugita kohe Eestisse tarnida ehk kaup jääb hoiule tarnija juurde. Koostatakse FATi dokumendid, sh FATi protokoll ja üleandmise- vastuvõtu akt, mille alusel võidakse tarnijale kohe teha ka väljamakse. Enamasti piirdutakse ettemaksuga 30% ulatuses ja ülejäänud summa tasutakse pärast kauba Eestisse jõudmist.
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Valitseva mõju kindlaks- tegemisel on oluline asjaolu, kellele langeb valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa varaobjektiga seotud riskidest.
Sellised riskid on näiteks vara kaotsiminek, kahjustumine või hävinemine. Valitsev mõju kauba üle ei pruugi ühtida nende juriidilise kuuluvusega.
Allikas: Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 1
Kaitseministeerium on FATi järel tehtud akti alusel soetusi kajastanud alates 2021. aastast, kuid võrreldes 2023. aastaga on neid olnud vähe
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 8
18. Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruandes on eelarve tulud 44,1 miljonit, kulud 1,0 miljard ja investeeringud 282,7 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on Kaitseministeeriumi 2023. aasta kulude ja investeeringute eelarve suurenenud ligikaudu poolteist korda ehk 0,9 miljardilt eurolt 1,3 miljardile eurole, kuid enne kauba Eestisse saabumist kajastatud varade väärtus on suurenenud rohkem kui 14 korda, 13,4 miljonilt eurolt 189,9 miljonile eurole.
19. Riigikontrolli arvates ei ole korrektne soetuste kajastamisel raamatupidamises ja eelarve täitmises lähtuda ainult juriidilisest kuuluvusest, kuna selle tulemusena on bilansipäeva seisuga aruannetes kajastatud vara, mis tegelikult ei ole Eestisse kohale jõudnud. Muutunud geopoliitilise keskkonna tõttu on aga suurenenud risk, et varade kättesaamisel võib erinevatel põhjustel tekkida tõrkeid.
20. Riigikontrolli soovitus kaitseministrile: lähtuda Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruandes varade soetuste kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest.
Kaitseministri vastus: tulenevalt rahvusvahelise hanketuru dünaamikatest on Kaitseministeerium kasutanud teatud juhtudel kauba soetusel nn tehasetestide järgset arvestust, kus kaup on küll Eesti omandis, ent asub alaliselt või ajutiselt mõne teise riigi territooriumil. Oleme selliste tehasetestide järgsete majandustehingute kajastamise põhimõtted 2021. aasta lõpus kooskõlastanud Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskusega ning sellest kokkuleppest lähtuvalt on muudetud ka Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise- eeskirja. Sarnane praktika toimus teatud juhtudel ka 2022. aastal.
Kinnitame, et omandi üleminek tarnest sõltumata on endiselt erandlik ning moodustab tehingutest marginaalse osa, seda on korraldatud vaid strateegiliste, tundlike kaupade soetamisel ja on olnud seotud Eesti strateegilise julgeoleku huvi (nt moona hoidmine väljaspool Eestist) või rahvusvaheliste partnerite soovidega.
Ühtlasi võib ka edaspidi teatud juhtudel selliseid tehinguid vaja minna, mistõttu on oluline, et need ka korrektselt raamatupidamises kajastatud saaks. Seetõttu oleme valmis koostöös Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskusega tehingute kajastamise põhimõtted esimesel võimalusel kaasajastama ning 2024. aasta eelarve täitmise aruandes kokkulepitud põhimõtetest ka lähtuma.
Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll jääb oma seisukoha juurde vaatamata ministeeriumi varasemale praktikale ning auditis antud selgitustele. Enne kauba Eestisse saabumist kajastatud varade väärtuse olulise suurenemise tõttu on tähtis, et soetuste kajastamisel Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruandes lähtutaks Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest.
Kaitseministeeriumi eelarve maht on paari aastaga suurenenud ligikaudu poolteist korda
Varude kajastamise tavapärane reegel: kui üksus soetab kaupa, mis ei vasta põhivara kriteeriumitele ja mida ei võeta kohe kasutusse, kajastatakse neid aruandes varudena.
Kauba kulu kajastatakse nii raamatupidamisarvestuses kui ka eelarve täitmises selles perioodis, mil antud varud võetakse kasutusele või kantakse maha (antakse toetuseks).
Allikas: Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 4
Riigikontrolli kommentaar kaitse- ministri vastuse kohta
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
9 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
Kaitseotstarbeliste varude raamatupidamises kajastamisel kasutatav arvestuspõhimõte vajab muutmist 21. Kehtiva arvestuspõhimõtte kohaselt kajastatakse kaitseotstarbelisi varusid, mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, soetamise hetkel erandina kohe kuluna. Erandi lubamisel on lähtutud asjaolust, et kaitseotstarbelised varud liiguvad korduvalt laost välja (õppustele ja missioonidele) ja lattu tagasi, mistõttu on varude lattu ja laost välja kirjutamine suur halduskoormus. Kehtestatud erandi tõttu ei selgu raamatupidamise aruannetest, kui palju on soetatud kaitseotstarbelist varu enda tarbeks ja kui palju on toetusena ära antud.
22. Kaitseministeerium on raamatupidamise andmetel andnud perioodil 2022–2023 erinevaid toetusi kokku 172,7 miljonit eurot, sh Ukrainale antud 3,3 miljonit eurot. Lisaks toetustele on Ukrainale antud abi raamatupidamises kajastatud ministeeriumi enda majandamiskulude hulgas.
23. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus olevas tegevusaruandest selgub, et aastatel 2022–2023 anti sõjalist ja majanduslikku abi Ukrainale 500 miljonit eurot2. Kaitseministeeriumi antud toetuste väiksem raamatupidamislik summa on eelkõige tingitud eelpool kirjeldatud erandist.3 Kui toetuseks anti varusid, mis olid soetatud varasematel perioodidel ja kohe soetamise aastal asutuse enda kuludesse kantud, siis selliseid varusid enam antud toetusena ei kajastata.
24. Riigikontrolli soovitus kaitseministrile: koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted.
Kaitseministri vastus: oleme valmis varude raamatupidamise ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted üle vaatama, millega kajastataks suurekaliibrilist laskemoona varuna, kasutades tekkepõhise kajastamine põhimõtet, mil kulu ei teki soetuse hetkel, vaid laskemoona kasutuselevõtu või mahakandmise momendil.
2 Allikas: Riigi 2023. majandusaasta koondaruande koosseisus oleva tegevusaruande ptk „1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse“. Tegevusaruande kohta Riigikontroll arvamust ei avalda, vaid kontrollib üle arvandmed, mis tulenevad otse raamatupidamise aastaaruandest. 3 Rahandusministri 11.12.2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“, § 38, lg 6: Kaitseotstarbelisi varusid (v.a strateegilised varud), mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastatakse erandina soetamise korral kuluna kontorühmas 553 (käibemaks kontogrupis 6010) tegevusala koodiga 02100, lähtudes nende korduvast liikumisest laost välja (õppustele ja missioonidele) ja lattu tagasi. Laos ja kasutuses olevate varude koguse ja asukoha kohta peetakse bilansivälist arvestust.
Erandi tegemise alus on muutunud
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 10
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe tööprotsess vajab korrastamist 25. Riigikontroll on varasemate auditite tulemusena korduvalt juhtinud tähelepanu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemi puudustele, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Asutused koostöös Kaitseministeeriumiga on teinud pingutusi tööprotsessi parandamisel – täiendanud materjaliarvestuse ja inventeerimise põhimõtteid, tellinud tarkvara arendusi, koostanud põhivara soetuse protsessiskeemi.
26. Riigikontrolli audit näitas, et endiselt esineb RKIKi ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemides puudusi. RKIKil ja Kaitseväel on raskendatud hallata sõlmitud lepinguid ja jälgida tarnitavat kaupa. Nii ei ole jätkuvalt tagatud, et pärast soetatud vara omandiõiguse ülevõtmist ja selle eest osalist ettemaksmist jälgitakse, millal ja mis koguses vara tegelikult Kaitseväkke kohale jõuab. Tihtilugu kajastatakse põhivara Kaitseväe varaarvestuses mitmeid kuid hiljem, kui see on kätte saadud. Samuti ei ole tagatud, et asjakohane dokumentatsioon kohe raamatupidamisse edastataks. Varade ajaliselt suure viivitusega ja valede näitajatega arvele võtmisega kaasneb risk, et ei ole tagatud vara säilimine ja olemasolu.
27. 31.10.2023. aasta seisuga jäi Kaitseväe andmetel inventeerimata kaitseotstarbelist põhivara 40 miljoni euro väärtuses, s.o 4% kaitse- otstarbeliste varade kogu soetusmaksumusest. (2022. aastal oli inventeerimata ligikaudu 100 miljoni euro väärtuses vara.) Samuti jäi inventeerimata mittekaitseotstarbelist vara vähemalt 0,7 miljoni euro ulatuses (eelmisel aastal 0,4 miljoni euro ulatuses).
28. Inventeerimata varaobjektide puhul ei ole Kaitsevägi saanud veenduda, kas need on olemas, milline on nende tegelik seisukord ja asukoht. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt jäi osa varasid inventeerimata samadel põhjustel kui varasematel aastatel – varade liikumise tõttu ühest üksusest teise või ei jõutud soetatud vara inventuuri alguseks arvele võtta.
29. Riigikontroll tutvus auditi käigus Kaitseväe põhivara inventuuride dokumentatsiooniga ja osales kahes põhivara inventuuris. Sarnaselt varasemate aastatega selgus, et inventuuride korraldamisel ja tulemuste vormistamisel esineb probleeme (tegemata oli inventuurieelne raamatupidamise ja analüütilise registri võrdlus, inventuuri käigus ei olnud võimalik hinnata varade järelejäänud eluiga, inventuuris ei kontrollitud vara tegelikku olemasolu ja seisukorda jms).
30. Riigikontroll toonitab jätkuvalt, et inventuur peab olema usaldusväärne ning selle korraldus tagama varade ülelugemise ja
Inventeerimata varade maht on vähenenud, aga endiselt suur
RKIKi ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemis on endiselt puudused
Teadmiseks, et Kaitseväe kaitseotstarbelise põhivara soetusmaksumuse saldo oli
• 31.10.2023. aasta seisuga 948,2 miljonit eurot;
• (31.10.2022. aasta seisuga 831,9 miljonit eurot).
Allikas: Kaitseministeeriumi saldoandmik
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
11 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
seisukorra hindamise. Selleks tuleks enne inventuuri alustamist saada kindlus, et kõik arvele võtmisele kuuluvad varad on arvele võetud, varade asukohad on korrektsed ja inventuuriks kasutatavad nimekirjad õiged. Varade puuduliku inventeerimise korral ei pruugi olla tagatud ka varade olemasolu ja säilimine.
31. Riigikontroll on Kaitseministeeriumile saatnud märgukirja, milles on detailsemad tähelepanekud koos soovitustega varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside korrastamise kohta.
32. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile koostöös RKIKi peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga: jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist, sealhulgas
• pöörata rohkem tähelepanu lepingute haldamisele, sh täitmise, jälgimisele, määrata konkreetsed vastutajad tehingu lõpuni välja ning tagada, et info oleks operatiivselt raamatupidamisele edastatud;
• võtta Kaitseväe valduses olevad varad viivituseta arvele ja seeläbi tagada nende ülelugemine inventuuri käigus.
Kaitseministri vastus: nõustume vajadusega tõhustada Kaitseministeeriumi valitsemisalas varade arvestuse, inventeerimise ja teisi tööprotsesse, sh lepingute haldamist. Oleme juba üle vaatamas kehtivaid tööprotsesse, et tagada volitatud inimeste olemasolu kogu lepingu kestuse jooksul. Jätkame ka vastavate infosüsteemide arendamist. Oleme loonud SAP-DAX võrdluse aruande, samuti on DAX ostutellimuste keskkonnas loodud võimekus ettemaksete paremaks jälgimiseks ja oleme korrastamas tööprotsesse Riigi Tugiteenuste Keskusega ning arendame MS DAX põhivara mooduli võimekust.
Riigisiseseid toetusi ei jagata läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses 33. 2023. aastal jagasid valitsemisalad kokku 4,3 miljardi euro eest toetusi (sinna hulka ei ole arvestatud 3,7 miljardit eurot sotsiaaltoetusi ja 0,4 miljardit eurot Euroopa Liidu liikmemaksu) ning need moodustasid kogu eelarve kuludest rohkem kui viiendiku. Viimase kolme aasta jooksul on antud toetute maht kasvanud 13%. Antud toetustest moodustasid omakorda enamiku (75%) ehk 3,2 miljardit riigisisesed toetused. Välistoetusi, sh Euroopa Liidu raha, jagati ligi kolm korda vähem – umbes 1,1 miljard eurot (vt joonis 1).
Kantslerile on saadetud märgukiri detailsemate tähelepanekutega
Sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, näiteks pensionikindlustustoetused riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, ravikindlustus- toetused Tervisekassa seaduse alusel, töötuskindlustus- toetused töötuskindlustuse seaduse alusel, peretoetused jm sotsiaalhoolekande hüvitised.
Allikas: avaliku sektori finants- arvestuse ja -aruandluse juhend ning selle lisad
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 12
Joonis 1. Valitsemisalade antud riigisisesed ja välistoetused perioodil 2021–2023 (täitmine, miljardites eurodes)
Allikas: riigi saldoandmik
34. Välistoetuste jagamise ja kasutamise kohta on erinevaid juhiseid ja reegleid, nende üle tehakse mitmel tasandil kontrolli, regulaarselt tuleb esitada aruandeid jms. Samal ajal on riigieelarvest antavate riigisiseste toetuste nõuded ja tingimused lihtsamad ning paindlikumad, sealhulgas on toetuse tingimused ja jagamise korraldus- ja otsustusõigus ministeeriumitel. Riigieelarve seaduse4 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra, kuidas viia ellu ministeeriumi valitsemisala raha arvelt riigisisest toetusprogrammi, kes saab toetusprogrammist raha ning kuidas seda raha kasutada, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.
35. Auditis analüüsiti valitsemisalade 2023. aastal jagatud riigisiseseid toetusi, sh nende toetuste jagamise korraldust ja jagatavate toetuste kohta avalikustatud infot riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas (edaspidi seletuskirjas). Samuti kontrollisid audiitorid pisteliselt jagatud toetusi ning nende näitel vaatasid valitsemisalade toetuste jagamise aluseid, sh toetuse jagamise põhimõtteid ja toetuse saajate väljavalimist, ning toetuse kasutamise sihipärasuse jälgimist.
36. Järgmistes punktides on toodud auditi käigus ilmnenud riigisiseste toetuste jagamise üldised probleemid. Vajaduse korral saadeti valitsemisaladele märgukirjad, milles on detailsemad tähelepanekud koos soovitustega täiendada toetuste jagamise põhimõtteid.
4 Riigieelarve seadus, § 531, lg 1.
1,0 (6,0%)
1,1 (5,9%)
1,1 (5,1%)
2,8 (16,3%)
2,9 (15,4%)
3,2 (15,5%)
3,2 (18,5%)
3,2 (17,1%)
3,7 (17,7%)
0,4 (2,2%)
0,3 (1,7%)
0,4 (1,7%)
9,7 (57,0%)
11,1 (59,9%)
12,5 (59,9%)
0,0 2,5 5,0 7,5 10,0 12,5 15,0 17,5 20,0 22,5
2021
2022
2023
Miljardid eurod Välistoetus (sh ELi raha) Riigisisene toetus
Sotsiaaltoetused ELi liikmemaks
Tööjõukulud, majandamiskulud ja muud kulud
Välistoetuste jagamine on põhjalikult reguleeritud ja kontrollitud
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
13 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
Seletuskirjas puudub terviklik ülevaade, kui palju ja millistel alustel ministeeriumid riigisiseseid toetusi jagavad
37. Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve seadus täielikult tegevuspõhine – kõik kulud on jaotatud tegevustele ja neid ei ole võimalik eristada majandusliku sisu järgi. Muu hulgas ei ole võimalik eristada jagamiseks planeeritud toetuste mahtu. Info toetusteks kavandatud raha kohta on hajutatult toodud seletuskirja tekstilõikudes ning koondatult seletuskirja eraldi lisas. 2023. aasta seletuskirja kohaselt planeeriti 2023. aastal anda riigisiseseid toetusi ja välistoetusi kokku umbes 5,0 miljardit eurot, sealhulgas tegevuskuludeks 4,2 miljardit ja investeeringuteks 843,1 miljonit eurot. Riigisiseste toetuste kokkuvõtlik tabel on toodud seletuskirja lisas 3 „Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes“ (edaspidi lisa 3).
38. Riigikontroll tuvastas auditi käigus, et seletuskirja lisas 3 toodud info ei ühti seletuskirja teistes osades toodud infoga. Lisas 3 on avalikustatud vaid planeeritud toetused juriidilistele isikutele kokku 868,2 miljoni euro ulatuses. Riigikontrolli analüüsi kohaselt anti tegelikult riigisiseseid toetusi kokku 3,2 miljardit eurot, sealhulgas toetusi avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 1,4 miljardit eurot; äriühingutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele 821,8 miljonit eurot; kohalikele omavalitsustele 883,4 miljonit eurot; riigiasutustele 47,2 miljonit eurot ja (vt joonis 2).
Joonis 2. Riigisisesed toetused perioodil 2021-2023 (tegelikud kulud, miljardites eurodes)
Allikas: riigi saldoandmik
1,3 (46,8%)
1,3 (45,1%)
1,4 (44,0%)
0,8 (27,1%)
0,8 (27,1%)
0,9 (27,2%)
0,3 (12,5%)
0,5 (16,0%)
0,4 (12,8%)
0,4(12,8%)
0,3 (10,7%)
0,4 (12,5%)
0,03 (0,9%)
0,03 (1,2%)
0,1 (3,4%)
0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5
2021
2022
2023
Miljardid eurod Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Kohalikud omavalitsused
Äriühingud Sihtasutused ja mittetulundusühingud
Muud (sh riigiasutused)
Välisministeerium andis toetust näiteks rakendusuuringuteks, mille raames uuriti õietolmu ja taimede stressi.
Tegu oli Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisest rahast 2023. aasta lõpus Välisministeeriumile eraldatud rahaga Venemaa, Aasia ja Arktika suunalisteks rakendusuuringuteks.
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on näiteks Tervisekassa, Eesti Töötu- kassa, ülikoolid, Eesti Rahvus- ringhääling, Eesti Kultuur- kapital, Rahvusooper Estonia.
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 14
39. Mitmeid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid rahastatakse riigieelarvest eriseaduste alusel (nt tervishoiuteenuste korraldamise seadus, Eesti Rahvusringhäälingu seadus), kuid nende toetuste kohta puudub seletuskirjas asjakohane info – kellele, kui palju ja mis seaduse alusel toetusi antakse.
40. Seletuskirja lisas 3 toodud toetuse saajate nimekiri ja summad on esitatud valikuliselt. Lisast ei selgu, miks osa toetusi on tabelis loetletud ja teised mitte. Seal ei ole ka olulisemate toetuste kohta infot, mille alusel toetust eraldatakse (õigusakti, avatud taotlusvooru, ministri otsuse vms alusel). Auditis vaadatud toetuste puhul tuvastasid audiitorid ka konkreetseid toetusi, mida seletuskirja lisas 3 ei ole üldse toodud või ei vasta lisas esitatu tegelikkusele. Näiteks plaanis Kultuuriministeerium seletuskirja kohaselt anda Tehvandi Spordikeskuse SA-le investeeringutoetust 1,7 miljonit eurot, kuid tegelikult eraldati sihtasutusele kaks korda rohkem ehk 3,5 miljonit eurot.
41. Seletuskirja koos selle lisadega koostab Rahandusministeerium ministeeriumitelt saadud info põhjal. Rahandusministeeriumi sõnul on lisa 3 loodud informatiivsel eesmärgil ja pandud kokku Riigikogu liikmetelt saadud ootuste ja protsessis tekkinud küsimuste põhjal.
42. Kuna seletuskirjas avalikustatav info plaanitavate riigisiseste toetuste kohta ei ole süsteemne ega täielik, ei täida see lisa Riigikontrolli arvates oma eesmärki ehk sellest ei ole võimalik saada ülevaadet, millistes valdkondades ja programmides, kui palju ja millistel alustel on plaanis riigisiseseid toetusi jagada. Seletuskirjas ei ole mõeldav kõiki toetusi ja toetuse saajaid üksikasjalikult üles lugeda, kuid sellest peaks leidma info, kui suures mahus õigusaktidest tulenevaid toetusi on valitsemisalades kavas maksta ning kui suures mahus on kavas jagada toetusi erinevate avatud taotlusvoorudega, ministri või Vabariigi Valitsuse otsusega või muul alusel.
Toetuste jagamine ei ole mitte alati läbipaistev – toetusi antakse viisil, mis ei taga ausat konkurentsi
43. Riigieelarve seaduse kohaselt kehtestab minister riigisiseste toetusprogrammide tingimused ja korra. Eelarveraha läbipaistvaks kasutamiseks on oluline, et toetusi jagataks läbipaistvalt, vaba konkurentsi tingimustes, näiteks avatud taotlusvoorude kaudu.
44. Auditis tutvusid audiitorid kõigi valitsemisalade toetuse andmise korraldusega, sealhulgas analüüsisid toetuse saajate valikut. Positiivsena võib välja tuua, et enamikus ministeeriumites on minister kehtestanud valitsemisalas toetuste jagamise korrad, määrused vms. Vaid Justiitsministeeriumis ning Riigikantseleis puudus auditi tegemise ajal kord, kuidas toetusteks raha saada ning seda kasutada.
Seletuskirja lisas on valikuline info
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
15 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
45. Auditis tuvastasid audiitorid mitmeid juhtumeid, kus toetuse jagamiseks ei korraldatud avatud taotlusvooru ning raha jagamine ei ole olnud seetõttu läbipaistev.
46. Näiteks on Justiitsministeerium andnud toetust konkurssi korraldamata Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti Naisliidule ja Eesti Naisteühenduse Ümarlaua SA-le (edaspidi ühingud). Justiits- ministeeriumi selgituse kohaselt ei saa ministeerium oma töökorraldusega mõjutada nende toetuste jagamist (sh avalikke konkursse korraldada), mille on otsustanud Vabariigi Valitsus ja mis on suunatud riigieelarvest Justiitsministeeriumi eelarve kaudu väljamaksmisele konkreetsetele ühingutele.
47. Lisaks sellele, et Justiitsministeerium jagas toetusi avalikku konkurssi korraldamata, ei olnud ministeerium seadnud toetuse saaja tausta kontrolli tingimusi. Selle tulemusena said toetust ühing või nende partnerid, kes ei olnud riigi ees aastaid täitnud majandusaasta aruande esitamise kohustust, vaatamata sellele, et muu hulgas kasutasid toetuse saajad seda raha raamatupidamise korraldamiseks.
48. Ilma konkursita andis juriidilistele isikutele toetusi ka Riigikantselei. Riigikantselei selgituse kohaselt otsustab iga eelarvejuht oma tegevuste raames, kas ja milliseid tegevusi või projekte toetada. Riigikantselei maksab toetusi valdavalt vaid taotleja initsiatiivil ega korralda avalikke toetuste taotlusvoore. Auditis selgus, et kõik 2023. aastal Riigikantseleile esitatud taotlused ka rahuldati. Näiteks andis Riigikantselei toetust trükise koostamiseks ja muusikapalade loomiseks. Riigikantselei sõnul oli sooviavaldajaid rohkem, kuid eelhinnangu saamise järel nad taotluse esitamiseni ei jõudnud.
49. Riigikontrolli arvates ei ole sel viisil avalikust rahast toetuse jagamine läbipaistev, kuna auditis jäi selgusetuks, mil viisil peaksid potentsiaalsed toetuse soovijad teada saama, mis valdkondi ja tegevusi Riigikantselei peab vajalikus toetada ning mis ajal ja mil viisil on toetuse saamiseks võimalik Riigikantselei poole pöörduda.
50. Ka Siseministeerium on üle kümne aasta eraldanud SA-le Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon toetust ministri otsusega, ilma konkurssi korraldamata. Samas on Siseministeerium eelarvesse kavandanud ka avatud taotlusvooru SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital, usuliste ühenduste toetamiseks ja toetuse eraldamiseks ühingule Vabaühenduste Liit, ühingule Eesti Külaliikumine Kodukant, MTÜ-le Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Auditis ei selgunud, miks saab üks sihtasutus toetust väljaspool avatud taotlusvooru.
51. Riigikontroll juhib tähelepanu, et kui jagada toetusi ilma avalikku konkurssi korraldamata, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine ja ligipääs riigi rahast makstavatele toetustele. Otsustuskorras üksikutele
Toetuse saajate valik ei ole läbipaistev
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 16
isikutele toetuste jagamine ei taga riigi raha läbipaistvat, otstarbekat ega säästlikku kasutamist.
Ministeeriumid annavad toetusi selgeid eesmärke seadmata ja aruandlust nõudmata
52. Rahandusministeeriumi koostatud tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu kohaselt lubavad riigisisestele toetustele seatud põhimõtted jagada nii tegevustoetust kui ka projektipõhist toetust.
53. Tegevustoetust antakse jooksvaks aastaks, lähtudes toetuse saaja põhikirjalistest ülesannetest või arengudokumentides määratud eesmärkidest. Toetust võib üle kanda niipalju, kui toetuse saaja samal aastal suudab kulutada. Ainus piirang ongi toetuse mahu piir, sest arengudokumendid ja põhikirjalised ülesanded on enamjaolt liiga üldsõnalised, et eesmärgistada või piiritleda toetuse sihtotstarvet.
54. Alternatiivina võib anda toetust projektide rahastamiseks (edaspidi projektipõhine toetus), millele seatakse eesmärk, ajakava, eelarve ja nõutakse detailset aruandlust raha kasutamise kohta. Lisaks eelnevale tuleb kasutamata jäänud toetuse jääk tagastada. Projektipõhist toetust antakse tegevuskuludeks või investeeringuteks (põhivara soetuseks).
55. Auditeeritud toetuste puhul selgus, et tihti eksitakse toetuste liigitamisel – projektipõhiste tunnustega toetused paigutatakse tegevustoetuse alla ning tegevustoetust antakse rohkem, kui toetuse saaja suudab aastaga ära kulutada.
56. Näiteks andis Justiitsministeerium (JUM) SA-le Eesti Mälu Instituut tegevustoetust 1,2 miljonit eurot, kuigi tegelikult plaanis sihtasutus selle eest muuseumieksponaadi rajada. See tähendab, et sisult andis JUM projektipõhist investeeringutoetust, millest enamik (97%) jäi eelarve- aastal kasutamata.
57. Samuti andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ASile Metrosert tegevustoetust ilma selge arusaamata, mida ja mis aja jooksul selle raha eest teha tuleb. Toetuse üldine eesmärk oli toetada rakendusuuringute keskuse rajamist kokku 4 miljoni euroga ja millest jõuti 2023. aastal ära kasutada vaid 13%. Ministeerium plaanis algselt anda ASile Metrosert 2,9 miljonit eurot tegevustoetuseks ja 1,1 miljonit eurot investeeringutoetuseks. 2023. aasta lõpus suunati aga see investeeringutoetuse summa (1,1 miljonit eurot) samuti tegevus- toetuseks, sest investeeringuid otsustati teha aktsiakapitali kaudu.
58. Nii JUMi kui ka MKMi selgituste kohaselt anti tegevustoetust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks ning kasutamata jääki ei ole plaanis tagasi küsida.
Tegevustoetus on näiteks
• kohalikele omavalitsustele antav toetus- ja tasandus- fond;
• toetus, mille MKM annab EISile majanduskulude katteks.
Allikas: tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat
Projektipõhine toetus on näiteks riigiasutuse poolt mittetulundusühingule konkreetseks otstarbeks antud toetus, mille eesmärgipärased kulud kuuluvad saaja poolt tõendamisele ja ülejääk kuulub tagastamisele.
Allikas: tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat
Lisaks riigisisesele toetusele saab riigi äriühing AS Metrosert riigi eelarve- strateegia 2024–2027 kohaselt aktisakapitali kaudu investeeringuteks veel täiendavalt 16 miljonit eurot.
Allikas: riigi eelarvestrateegia 2024–2027
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
17 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
59. Riigikontroll leiab, et põhikirjaliste ülesannetega või arengu- dokumentidega on võimalik seostada kõiki toetusi, s.t nii tegevustoetusi kui ka projektipõhiseid toetusi. Eelkõige tuleb lähtuda toetuse andmise eesmärgist ja sisust. Ministeeriumite selgitused selle kohta, miks liigitati toetused tegevustoetusteks, ei olnud veenvad. Riigikontrolli auditis vaadatud algdokumendid viitasid projektipõhistele toetustele, mis eeldab toetuse kasutamise sihipärasuse kontrolli ja toetuse jäägi tagasiküsimist, seda polnud aga auditeeritud juhtudel tehtud.
60. Samuti tuvastati auditi käigus olukordi, kus ei suudetud kinni pidada tegevustoetustele seatud piirangust kanda üle ainult jooksva aasta raha. Näiteks andis JUM tegevustoetust igal aastal juurde, olenemata sellest, et varasemat toetust ei ole suudetud ära kasutada. Aastast aastasse anti samas suurusjärgus (200 000 – 300 000 eurot) tegevustoetust Teaduste Akadeemia kaudu riigiõiguse sihtkapitalile, kuigi toetuse saaja kasutamata jääk oli üle 700 000 euro. JUMi selgituse järgi rakendub erand, mis on seotud pikemate lepinguliste kohustusega.
61. Riigikontrolli arvates ei ole erandi tegemine kirjeldatud juhul põhjendatud, sest jääk on üleval olnud alates 2018. aastast ning toetuse saaja esitatud aruandes puuduvad vastav info ja selgitused, mis viitaksid pikematele lepingulistele kohustusele.
62. Toetuste valesti liigitamist tuvastas Riigikontroll ka Kultuuri- ministeeriumis, Kliimaministeeriumis ning Regionaal- ja Põllu- majandusministeeriumis. Toetuste valesti liigitamine ei ole probleem iseenesest, kuid annab võimaluse jätta toetuse kasutamine eesmärgistamata, jääk tagasi küsimata ning mitte jälgida, kas raha kasutatakse sihipäraselt.
63. Auditis tehtud finantsanalüüsi kohaselt vabamat rahakasutust võimaldavate tegevustoetuste osakaal suureneb, moodustades 2023. aastal juba peaaegu 2/3 riigisisestest toetustest (vt joonis 3).
Joonis 3. Riigisiseste toetuste jagunemine liigiti perioodil 2021–2023 (miljardites eurodes)
Allikas: riigi saldoandmik
1,7 1,8 2,1
1,1 1,1 1,2
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
2021 2022 2023
Miljardid eurod
Tegevustoetused Projektipõhised toetused
Erandina võib finantsriskide maandamiseks tegevus- toetust üle kanda rohkem kui ühe aasta mahus toetuse saaja finantsriskide maandamiseks, kui toetuse saaja põhitegevuse iseloomust tingituna võetakse lepingulisi kohustusi ühest aastast pikemaks perioodiks.
Allikas: avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend, § 25 lg 12
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 18
64. Toetuste tõhusa, sihipärase ja vastutustundliku kasutamise tagamiseks on oluline, et toetuse andja tunneks huvi ka toetuse kasutamise vastu. Riigikontroll tuvastas auditis vaatluse all olnud projektipõhiste toetuste (vt p 35) järelevalves järgmisi puudusi.
• Näiteks andis Sotsiaalministeerium Tervisekassale koroonaravimite ostmiseks ja Ukraina sõjapõgenikega seotud kuludeks projektipõhist toetust. Sisulist aruandlust, mis võimaldaks veenduda, kas toetust kasutati sihipäraselt, ministeerium raha saajalt ei nõudnud. Samuti olid kasutamata jäänud toetuse jäägid (summa umbes 6 miljonit eurot) ministeeriumile jäänud õigel ajal tagastamata. Pool aastat pärast eelarveaasta lõppu ehk pärast 2024. aastasse üleviidavate eelarve jääkide kinnitamist pikendati toetuse kasutamise lepinguid ja jääki tagasi ei küsitud.
• Samuti selgus, et algselt Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile ning alates 01.07.2023 Kliimaministeeriumile ASi A.L.A.R.A. poolt esitatud projektipõhise toetuse aruandlus ei sisaldanud infot teadus- ja arendustegevuseks antud raha kasutamise kohta, kuigi selleks eesmärgiks oli Paldiski endist tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla kiirgusallikate ohutustamise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektis konkreetselt raha ette nähtud.
65. Riigikontroll leiab, et kui leping näeb raha ette konkreetseks sihtotstarbeliseks tegevuseks, kuid aruandlus lepingu täitmise kohta ei ole sisuline, ei täida aruandlus oma eesmärki ning kontroll toetuse kasutamise sihipärasuse üle on puudulik.
66. Arvestades riigisiseste toetuste mahtu, peab avalikkusel ja Riigikogul olema info selle kohta, millistes valdkondades ja programmides, miks, mis alustel (õigusaktid, taotlusvoorud vms) ja kui palju toetusi planeeritakse jagada. See info peab sisalduma riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas ning toetuste kohta info esitamine peab muutuma senisest süsteemsemaks.
67. Toetusprogrammi elluviimiseks peab olema kehtestatud asutustes kord. Selleks, et toetuste jagamine oleks läbipaistev, peab see toimuma vaba konkurentsi tingimustes, näiteks avatud taotlusvoorude kaudu. Toetuste jagamine muul viisil, näiteks otsustuskorras, saab toimuda vaid erandkorras ja peab olema põhjendatud. Valitsemisalad peavad lähtuma toetuste klassifitseerimisel nende tegelikust sisust ning oluliselt tõhustama toetuste kasutamise sihipärasuse jälgimist.
68. Riigikontrolli soovitused rahandusministrile:
• täiustada seletuskirjas antud toetuste kohta esitatud infot nii, et oleks tagatud Riigikogule ja teistele huvigruppidele arusaadav ja terviklik ülevaade planeeritavate toetuste kohta;
Projektipõhiste toetuste järelevalve on kohati puudulik
Riigisisene toetus on oluline eelarvekulu, mistõttu tuleb toetuste jagamise põhimõtted üle vaadata
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
19 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
• vaadata üle ja täiendada riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted nii, et nii toetuse jagamine kui ka kasutamine oleks läbipaistev, säästlik ja sihipärane.
Rahandusministri vastus: nõustume soovitustega. Parendame seletuskirja toetuste lisa ning vaatame üle võimalused siseriiklike toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks.
Sotsiaalkindlustusamet inventeeris pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõudeid ja kohustisi osaliselt 69. Riigikontroll ei ole juba kuuendat aastat järjest saanud veenduda, kas pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuded ja kohustised (edaspidi nõuded ja kohustised) kajastavad Sotsiaalministeeriumi ja riigi bilansis tegelikku ja õiget seisu. Alates aastast 2018 ei ole Sotsiaalkindlustusamet (SKA) suutnud kõikehõlmavat nõuete ja kohustite aastainventuuri läbi viia. Minister lubas Riigikontrolli 2022. aasta auditiaruandele vastates, et amet viib 2022. aasta inventuurid läbi 2023. aasta 31. oktoobriks. Siiski jäi ametil 2022. aasta saldode inventeerimine pooleli 2023. aasta lõpus, mil alustati 2023. aasta saldode inventuuri.
70. 31.12.2023. aasta seisuga on Sotsiaalministeeriumi ja riigi bilansis pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitiste määramisega seotud nõudeid 8,7 miljonit eurot ja kohustusi 58,5 miljonit eurot.
71. 2023. aasta nõuete ja kohustiste aastainventuuri lõpetas SKA suure hilinemisega (2024. aasta aprilli keskel) ning inventuuri tulemused vormistati kokkuvõtliku tabelina. Selle tabeli kohaselt on inventeeritud nõuetest 1,4 miljonit (16%) ja kohustistest 34,7 miljonit eurot (59%). Inventuuris kontrolliti üksnes perioodil 01.01.2023–31.10.2023 tekkinud nõudeid ja kohustisi (teisisõnu ainult 2023. aasta nõuete ja kohustiste liikumisi). Inventuur ei hõlmanud varasematel aastatel tekkinud nõudeid ja kohustisi, mis olid inventuuri läbiviimise seisuga laekumata või tasumata. Seega ei ole inventuur olnud täielik ja kõikehõlmav. 31.12.2023. aasta seisuga on inventuuriga katmata nõudeid summas 7,3 miljonit ja kohustisi summas 23,8 miljonit eurot.
72. Kuigi inventeeritud 2023. aasta nõuete ja kohustiste osas tehtud töö on olnud mahukas ja põhjalik, ei ole SKA selgituse kohaselt raamatupidamisarvestuses kõiki parandusi tehtud. Seega ei ole ka kontrollitud nõuete ja kohustiste puhul kindlust, et need kajastavad raamatupidamises tegelikku ja õiget seisu. Samuti ei olnud inventuuri- tabelis selgitatud erinevuste põhjusi ja edasist tegevuskava nende kõrvaldamiseks.
Pensionide, sotsiaal- toetuste ja hüvitiste nõuded ning kohustised on inventeeritud osaliselt
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 20
73. Amet põhjendas osalise inventuuri läbiviimist sellega, et puudub võimalus teha vananenud infosüsteemist isikupõhiseid päringuid. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kõiki eelnevatel aastatel kogunenud nõudeid ja kohustusi limiteeritud ajaperioodi jooksul inventeerida.
74. Riigikontroll toonitab jätkuvalt, et inventuur on asutuse üks olulisemaid sisekontrollimeetmeid, mis annab kindluse, et tööprotsessid toimivad, alaminfosüsteemi automaatkanded on korrektselt jõudnud raamatupidamisse ning pensionid, sotsiaaltoetused ja hüvitised on kõikehõlmavalt ning korrektselt kajastatud. Inventuuri eesmärk on tagada, et arvestus vastaks tegelikkusele. Kui eelnevatel aastatel kogunenud saldosid ei ole võimalik isikupõhiselt selgitada, tuleks Sotsiaalkindlustusametil koostöös ministeeriumiga enne järgmise aastainventuuri algust alternatiive analüüsida ja nende mõju hinnata, kuidas on mõistlik edasi minna vananenud infosüsteemi saldode kontrolliga.
75. Riigikontrolli soovitus sotsiaalkaitseministrile: tagada, et Sotsiaalkindlustusametis oleksid piisavad ressursid, mis võimaldavad enne inventuuri analüüsida pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste eelnevatel aastatel kogunenud saldosid ning teha inventuure korrektselt ja õigel ajal.
Sotsiaalkaitseministri vastus: analüüsime vastavalt soovitatule koostöös Sotsiaalkindlustusametiga alternatiive, kuidas on mõistlik edasi minna pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste eelnevatel aastatel kogunenud saldode inventuuriga (mille tegemist raskendab vananenud infosüsteem) ja kuidas tagada Sotsiaalkindlustusameti võimekus teha jooksva aasta inventuur korrektselt ja õigeaegselt. Vaatame üle ja lepime kokku tegevusplaani.
Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantava 2023. aasta eelarve jäägi täpsustamine kestab põhjendamatult kaua 76. Nii 2021. aasta kui ka 2022. aasta majandusaastat käsitlevas auditaruandes juhtis Riigikontroll tähelepanu Vabariigi Valitsuse reservi eelarvestamise probleemidele, mis on seotud nii reservi moodustamise kui ka kasutamisega. Riigikontroll tõi välja, et reservist raha eraldamine ei ole läbipaistev, ja soovitas viia Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise põhimõtted kooskõlla õigusaktidega ning koostada juhend reservi planeerimiseks ja sealt raha taotlemiseks.
77. Rahandusminister kinnitas oma vastuses, et Vabariigi Valitsuse reservist raha taotlemise juhend valmib 2023. aasta lõpuks, ja reserviarvestusega seotud probleemide lahendamiseks on tööd alustanud ka riigieelarve seaduse muutmise töörühm, kuna
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
21 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
väljatöötamist vajavad ka põhimõtted, mis on vaja sätestada õigusakti tasandil (nt reservi moodustamise põhimõtted). Riigieelarve uue seaduse eelnõu on plaanis koostada 2025. aastaks. Reservist raha taotlemise juhendi koostamise plaan on lükkunud 2024. aastasse.
78. 2023. aastal Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud raha maht on vähenenud võrreldes eelmise aastaga peaaegu kaks korda (285,0 miljonilt eurolt 155,9 miljonile eurole) ja langenud alla kriisieelse ehk 2020. aasta taseme (vt joonis 4).
79. Kuigi reservist eraldatud raha maht on vähenenud, leidus ka 2023. aasta reservis kulutusi, mis olid ette teada, mida oli võimalik valitsemisalade eelarvesse planeerida ja mille kasutamise üle saanuks eraldi arvestust pidada (nt lootsikaatri ost; Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud; rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine).
Joonis 4. Eelarve, Vabariigi Valitsuse reservi ja üle kantud eelarvejääkide mahu muutus kordades perioodil 2019–2023 (muutus kordades, 2019. aasta = 1)
* Aastatel 2020–2021 eraldati Vabariigi Valitsuse reservi raha ka koroonaviiruse levikust tingitud lisakulutuste katmiseks, aastal 2022 energiakriisi ja Ukraina sõjast tingitud lisakulutuste katmiseks.
** Alates 2020. aastast kaotati kulude eelarve ülekandmisel mahulised piirangud, enne seda oli piiriks 3% liigendatud kulu mahust.
*** 2024. aastasse üle kantud eelarve ei sisalda Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude ja põhivara soetuste vähendamisest tekkinud jääke (vt käesoleva aruande p-d 9–19). Arvestades, et need kulud ja põhivara soetused tekivad 2024. aastal, peaks üle viidud eelarve olema 189,9 miljoni euro võrra suurem.
Allikas: 2019.–2023. aasta riigieelarve täitmise aruanded
1,1 1,2 1,4
1,7
1,0
3,0
4,4
3,7
1,3
2,0 2,3
3,1 3,1
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
2019 2020 2021 2022 2023
Riigieelarve kulude ja investeeringute lõplik eelarve Vabariigi valitsuse reservi eraldatud
Üle kantud eelarve jäägid
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 22
80. 2022. aasta majandusaastat käsitlevas auditaruandes juhtis Riigikontroll muu hulgas tähelepanu, et aasta riigieelarve seadus kaotab kehtivuse eelarveaasta lõppemisel. Seaduse tähtajalisus välistab uuel kalendriaastal igasuguste eelarvet puudutavate rahastamisotsuste tegemise lõppenud kalendriaasta kulude katteks. Riigikontroll tõi auditiaruandes välja, et leidus 14 Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise otsust kogusummas 16,6 miljonit eurot, mis vormistati uuel eelarveaastal ehk 2023. aastal ja millega eraldati raha eelmise eelarveaasta ehk 2022. aasta Vabariigi Valitsuse reservist 2022. aasta eelarve kulutuste katteks. Samuti nentis Riigikontroll, et lisaks Vabariigi Valitsuse reservi rahaeraldustele teevad tagasiulatuvaid otsuseid ka ministrid – pool aastat pärast eelarveaasta lõppemist kinnitati valitsemisala eelarvekulude lõplik liigendus ja uude eelarveaastasse viidavate eelarve jääkide maht.
81. 2023. aasta auditis ei tuvastanud Riigikontroll selliseid Vabariigi Valitsuse reservist tehtud rahaeralduse otsuseid, mis oleks vormistatud lõppenud eelarveaastasse. Küll aga kinnitati alles 10 kuud pärast eelarveaasta lõppemist ehk 2023. aasta oktoobris Vabariigi Valitsuse reservi 2022. aastal kasutamata jäänud summa 178,5 miljonit eurot, mis kanti üle 2023. eelarveaastasse.
82. 2023. aasta Vabariigi Valitsuse reservi kasutamata jääk oli 247,4 miljonit eurot, millest 109,3 miljonit eurot kanti üle avansilise käskkirjaga 2024. aasta jaanuaris, 80 miljonit eurot kanti üle 2024. aasta juulis. Ülejäänud 58,1 miljonit eurot üle ei kantud, sest seda ei oleks 2024. aastal saanud enam kasutada, kuna koondsummas arvestatuna oleks olnud tegemist 2022. aasta jäägi 2024. aastasse üleviimisega. Riigikontrolli arvates kestab Vabariigi Valitsuse reservi jäägi täpsustamine põhjendamatult kaua.
83. Ka ministeeriumid kinnitasid oma valitsemisalade 2023. aasta jäägid 5–6 kuud pärast eelarveaasta lõppemist. 2023. aastal viidi 2024. aastasse üle kokku 1,6 miljardit eurot ehk umbes 8,5% tolle aasta lõpliku eelarve mahust. Võrreldes eelmise aastaga on järgmisesse aastasse üle kantav eelarve samas suurusjärgus, kuid viimase 4 aasta jooksul on üle kantud eelarve jäägid kolmekordistunud (vt joonis 4).
84. Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu kohaselt peab jääkide ülekandmine olema põhjendatud käskkirja seletuskirjas, selgitused peavad olema sisulised – millised eesmärgid jäid saavutamata, millised tegevused tegemata ja kas need tehakse ära järgmisel aastal.
85. Riigikontrolli audiitorid tutvusid ministeerimite koostatud 2023. aasta jääkide ülekandmise seletuskirjadega. Nende põhjalikkus on erinev, näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seletuskirjad on väga sisukad, tegevuste kaupa kirjeldatakse jääkide tekke põhjusi ja edasist
Eelarvejääkide ülekand- mine ehk riigieelarve raha kasutamise pikendamine ühe eelarveaasta võrra on lubatud, lähtudes riigieelarve seaduse § 591 lõikest 1.
Kehtivad järgmised põhimõtted:
• Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100% ainult üks kord, kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks.
• Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%.
• Jääkide mahtusid on lubatud täpsustada 15. maini.
• Kui uus riigieelarve ei võimalda teha vajalikke kulusid, investeeringuid või finantseerimistehinguid, võib uue eelarveaasta alguses osa eelarve jääke avansiliselt üle kanda. Sellised kulud on näiteks reservidest toetatud konkreetsed tegevused või valitsuses liigendatud kinnisvara objektidega seotud kulud, millele 2024 raha juurde ei eraldatud.
Allikas: tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat
Eelarvejääkide ülekandmise kinnitamine võtab pool aastat Näiteid jääkide ülekandmise käskkirja seletuskirjadest:
• HTM: jääk summas 10,4 mln tekkis 2024. a kärbete katmise eesmärgil ning osa kokkuhoitud vahenditest suunatakse 2024. aastal õpetajate palgakasvuks.
• MKM: ettevõtete rakendus- uuringute ja eksperimentaal- arenduse toetusmeetme kulude mahud on olnud prognoositust madalamad, kuna projektide elluviimiseks on ette nähtud 36 kuud ning väljamaksed suurenevad tegevuste elluviimise teisel ja kolmandal aastal (maht 2023. aastal oli 23,2 mln eurot).
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
23 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
kasutamist, teksti ilmestavad ülevaatlikud tabelid. Justiitsministeerium seletab lühidalt, et jätkatakse lõppenud eelarveaastal alustatuga. Siseministeerium selgitab põhjusi eelarve täitmise protsentuaalsete osakaalude kaudu, konkreetsed summad on toodud vaid investeeringute juures. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seletuskiri on pigem tehnilist laadi, sisaldab vähem analüüsi. Kokkuvõtlikult on sageli esinevad ülekandmise põhjused järgmised: alustatu lõpuleviimine, lepingutega võetud kohustustega kaetus, tarnete viibimine, 2024. aasta kärbete katmise vajadus jms.
86. Seletuskirjade sisule hinnangut andmata tekib Riigikontrollil pool aastat kestva jääkide selgitamisega seoses küsimus, kui seda raha eelarveaastale järgnenud aasta esimese poolaasta jooksul tarvis ei ole läinud, kas ja milleks valitsemisaladel see raha tegelikult planeeritud oli. Lisaks on risk, et jääkide selgitamine võtab nii kaua aega, et neid ei jõuta enam ära kasutada.
87. Riigikontroll on endiselt seisukohal, et lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks peaksid olema selged kokkulepped ja piirid, et otsused ei lükkuks poolde aastasse või ka pikemasse perioodi. Eelarvejääkide suur maht ja üleviimise otsuste viibimine kahandab eelarve protsessi läbipaistvust.
88. Riigikontrolli soovitus rahandusministrile: kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid ja piirid.
Rahandusministri vastus: nõustume soovitusega. Eelarvejääkide ülekandmiseks on ministeeriumidele kehtestatud ja käsiraamatus avalikustatud kindlad reeglid ja piirid. Ülekandmise protsess sõltub ajaliselt majandusaasta lõpetamise raamatupidamistoimingutest ja ei saa seetõttu varem toimuda. Kuna eelarve kasutamisel lähtume FIFO (first in, first out) meetodist, siis ei ole jääkide ülekandmine alati ajakriitiline. Seetõttu ei saa nõustuda järeldusega, et kui aasta alguses ei ole jääke tarvis, siis ei olegi neid vaja. Riigi majandusaasta koondaruande varasem esitamise tähtaeg aitaks kaasa eelarve jääkide kiiremale väljaselgitamisele.
Tegeleme eelarveaasta lõpetamise teiste kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise protsessis (muu hulgas analüüsime, kas ja kuidas ülekantavate jääkide mahtu vähendada).
/allkirjastatud digitaalselt/ Janar Holm riigikontrolör
2023. aastast 2024. aastasse üle kantud eelarve osakaal (%) valitsemisala 2023. aasta lõpliku eelarve summast:
• Kliimaministeerium: 47,3%; • Välisministeerium: 22,2%; • Kultuuriministeerium: 20,4%; • Rahandusministeerium: 20,1%; • Haridus- ja Teadus-
ministeerium: 13,6%; • Siseministeerium: 11,7%; • Kaitseministeerium: 11,4%; • Justiitsministeerium: 7,5%; • Riigikantselei: 6,6%; • Regionaal- ja Põllu-
majandusministeerium: 6,5%; • Vabariigi Valitsus: 6,1%; • Majandus- ja Kommunikat-
siooniministeerium: 5,4%; • Sotsiaalministeerium: 0,6%; • kokku: 8,5%.
Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne ja selle lisad
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 24
Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused Riigikontroll andis auditi põhjal soovitusi Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandus- ministeeriumile. Ministrid saatsid ajavahemikul 12.–22.08.2024 oma vastuse Riigikontrolli soovituste kohta.
Üldised kommentaarid auditiaruande kohta
Kaitseminister: Oleme tutvunud riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kontrolliaruande eelnõuga, Riigikontrolli tähelepanekutega Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruande kohta ning seal toodud soovitustega. Ühtlasi täname 29. juulil 2024. aastal toiminud kohtumise eest ja võimaluse eest selgitada ministeeriumi eelarve täitmise aruande põhimõtteid, mh rahvusvahelise abi ja rahvusvaheliste tehingute kajastamise põhimõtteid. Kinnitame veelkord kohtumisel selgitatud seisukohta, et oleme soetuste kajastamisel lähtunud siseriiklikust õigusest, ametkondade vahelistest kokkulepetest ja rahvusvahelistest võrreldavatest arvutusprintsiipidest, arvestades mh rahvusvahelise abi taasteväärtust, sõltumata soetusajast.
Täname Riigikontrolli tehtud töö ja toodud tähelepanekute eest ning kinnitame, et võtame materjaliarvestuse parandamist kaitseväes olulise prioriteetina.
Rahandusminister: Täname Riigikontrolli läbiviidud auditi ja meeldiva koostöö eest. Nõustume auditi käigus tõstatatud probleemidega ja arvestame antud soovitustega edasise töö korraldamisel.
Sotsiaalkaitseminister: Täname Riigikontrolli kontrollaruande eelnõu „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus" raames tehtud tähelepanekute eest ja esitame vastuse järgmisele soovitusele.
Riigikontrolli soovitused Auditeeritute vastused
Kaitseotstarbeliste varade kajastamine enne Eestisse saabumist
20. Soovitus kaitseministrile: lähtuda Kaitse- ministeeriumi eelarve täitmise aruandes varade soetuste kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest.
(p-d 9–19)
Kaitseministri vastus: tulenevalt rahvusvahelise hanketuru dünaamikatest on Kaitseministeerium kasutanud teatud juhtudel kauba soetusel nn tehasetestide järgset arvestust, kus kaup on küll Eesti omandis, ent asub alaliselt või ajutiselt mõne teise riigi territooriumil. Oleme selliste tehasetestide järgsete majandustehingute kajastamise põhimõtted 2021. aasta lõpus kooskõlastanud Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskusega ning sellest kokkuleppest lähtuvalt on muudetud ka Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja. Sarnane praktika toimus teatud juhtudel ka 2022. aastal.
Kinnitame, et omandi üleminek tarnest sõltumata on endiselt erandlik ning moodustab tehingutest marginaalse osa, seda on korraldatud vaid strateegiliste, tundlike kaupade soetamisel ja on olnud seotud Eesti strateegilise julgeoleku huvi (nt moona hoidmine väljaspool Eestist) või rahvusvaheliste partnerite soovidega.
Ühtlasi võib ka edaspidi teatud juhtudel selliseid tehinguid vaja minna, mistõttu on oluline, et need ka korrektselt raamatupidamises kajastatud saaks. Seetõttu oleme valmis koostöös Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskusega tehingute kajastamise põhimõtted esimesel võimalusel kaasajastama ning 2024. aasta eelarve täitmise aruandes kokkulepitud põhimõtetest ka lähtuma.
Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll jääb oma seisukoha juurde vaatamata varasemale ministeeriumi praktikale ning auditis antud selgitustele. Enne kauba Eestisse saabumist kajastatud varade väärtuse olulise suurenemise tõttu on tähtis, et soetuste kajastamisel Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruandes lähtutaks Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest.
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
25 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
Kaitseotstarbeliste varude raamatupidamises kajastamise erandi ülevaatamine
24. Soovitus kaitseministrile: koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted.
(p-d 21–23)
Kaitseministri vastus: oleme valmis varude raamatupidamise ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted üle vaatama, millega kajastataks suurekaliibrilist laskemoona varuna, kasutades tekkepõhise kajastamine põhimõtet, mil kulu ei teki soetuse hetkel, vaid laskemoona kasutuselevõtu või mahakandmise momendil.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe tööprotsessi korrastamine
32. Soovitused kaitseministrile koostöös RKIKi peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga: jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist, sealhulgas
• pöörata rohkem tähelepanu lepingute haldamisele, sh täitmise, jälgimisele, määrata konkreetsed vastutajad tehingu lõpuni välja ning tagada, et info oleks operatiivselt raamatupidamisele edastatud;
• võtta Kaitseväe valduses olevad varad viivituseta arvele ja seeläbi tagada nende ülelugemine inventuuri käigus.
(p-d 25–31)
Kaitseministri vastus: nõustume vajadusega tõhustada Kaitseministeeriumi valitsemisalas varade arvestuse, inventeerimise ja teisi tööprotsesse, sh lepingute haldamist. Oleme juba üle vaatamas kehtivaid tööprotsesse, et tagada volitatud inimeste olemasolu kogu lepingu kestuse jooksul. Jätkame ka vastavate infosüsteemide arendamist. Oleme loonud SAP-DAX võrdluse aruande, samuti on DAX ostutellimuste keskkonnas loodud võimekus ettemaksete paremaks jälgimiseks ja oleme korrastamas tööprotsesse Riigi Tugiteenuste Keskusega ning arendame MS DAX põhivara mooduli võimekust.
Riigisiseste toetuste jagamine
68. Soovitused rahandusministrile:
• täiustada seletuskirjas antud toetuste kohta esitatud infot nii, et oleks tagatud Riigikogule ja teistele huvigruppidele arusaadav ja terviklik ülevaade planeeritavate toetuste kohta;
• vaadata üle ja täiendada riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted nii, et nii toetuse jagamine kui ka kasutamine oleks läbipaistev, säästlik ja sihipärane.
(p-d 33–67)
Rahandusministri vastus: nõustume soovitustega. Parendame seletuskirja toetuste lisa ning vaatame üle võimalused siseriiklike toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks.
Pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste inventuur
75. Soovitus sotsiaalkaitseministrile: tagada, et Sotsiaalkindlustusametis oleksid piisavad ressursid, mis võimaldavad enne inventuuri analüüsida pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste eelnevatel aastatel kogunenud saldosid ning teha inventuure korrektselt ja õigel ajal.
(p-d 69–74)
Sotsiaalkaitseministri vastus: analüüsime vastavalt soovitatule koostöös Sotsiaalkindlustusametiga alternatiive, kuidas on mõistlik edasi minna pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste eelnevatel aastatel kogunenud saldode inventuuriga (mille tegemist raskendab vananenud infosüsteem) ja kuidas tagada Sotsiaalkindlustusameti võimekus teha jooksva aasta inventuur korrektselt ja õigeaegselt. Vaatame üle ja lepime kokku tegevusplaani.
Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantava 2023. aasta eelarve jäägi täpsustamine
88. Soovitus rahandusministrile: kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid ja piirid.
Rahandusministri vastus: nõustume soovitusega. Eelarvejääkide ülekandmiseks on ministeeriumidele kehtestatud ja käsiraamatus avalikustatud kindlad reeglid ja piirid. Ülekandmise protsess sõltub ajaliselt majandusaasta lõpetamise raamatupidamistoimingutest ja ei saa seetõttu varem toimuda. Kuna eelarve kasutamisel lähtume FIFO (first in, first out) meetodist, siis ei ole jääkide
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 26
(p-d 76–87) ülekandmine alati ajakriitiline. Seetõttu ei saa nõustuda järeldusega, et kui aasta alguses ei ole jääke tarvis, siis ei olegi neid vaja. Riigi majandusaasta koondaruande varasem esitamise tähtaeg aitaks kaasa eelarve jääkide kiiremale väljaselgitamisele.
Tegeleme eelarveaasta lõpetamise teiste kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise protsessis (muu hulgas analüüsime, kas ja kuidas ülekantavate jääkide mahtu vähendada).
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
27 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
Ülevaade majandusaasta koondaruandest Riigi majandusaasta koondaruanne on koostatud, lähtudes riigieelarve seadusest ja Eesti finantsaruandluse standardist. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatakse riigi raamatupidamise aastaaruanne (s.t riigi konsolideeritud ja konsolideerimata aruanne) koos riigieelarve täitmise aruandega, täiendav info kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning tegevusaruanne.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse koos valitsemisala asutustega 17 riigiraamatupidamiskohustuslase finantsandmed, millele lisanduvad Riigimetsa Majandamise Keskuse, 57 riigi valitseva mõju all oleva sihtasutuse ning 27 äriühingu näitajad. Täiendavat infot esitatakse 79 kohaliku omavalitsuse kohta, samuti on toodud nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate näitajad. Info valitsussektori ja avaliku sektori kohta sisaldab peale eelneva avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevaid üksusi.
Riigi majandusaasta koondaruande koostamise eest vastutab rahandusminister ning riigi raamatupidamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakond.
Auditi eesmärk
Riigieelarve seaduse järgi on Riigikontrolli kohustus auditeerida riigi raamatupidamise aastaaruannet. Samuti tuleb Riigikontrollil kontrollida riigi tehingute seaduslikkust.
Auditi eesmärk on avaldada arvamust riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab konsolideeritud ja konsolideerimata varade ja kohustiste bilanssi 31.12.2023. aasta seisuga, konsolideeritud ja konsolideerimata tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet 31.12.2023 lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet.
Arvamuse avaldamise põhimõtted
Hinnang riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele tähendab, et
• raamatupidamise aastaaruanne on õige, kui selle koostamisel on lähtutud Eesti finantsaruandluse standardist ning avalikustatud on kogu oluline info, mis annab riigi finantsseisundist õiglase ülevaate;
• tehingud on seaduslikud, kui tehingud on tehtud kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega.
Märkusena esitatakse leiud, mis summade ning nende ilmnemise asjaolude olulisuse tõttu mõjutavad Riigikontrolli hinnangut raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja/või tehingute seaduslikkuse kohta. Tähelepanekutena esitatakse leiud, mis ei mõjutanud Riigikontrolli arvamust, kuid mis teistsuguste tingimuste korral võivad viia oluliste vigade tekkimiseni raamatupidamise aastaaruandes või tehingute seaduslikkuses. Olulisus sõltub tähelepaneku sisust ja rahalisest mahust ning seda hinnatakse ümbritsevate tingimuste taustal. Olulisuse rahaline väärtus leitakse protsendina riigieelarve kulude ja investeeringute summast. Vigade hindamisel arvestatakse ka olulisuse selliste kvalitatiivsete teguritega
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 28
nagu sisu, kontekst (nt tahtlikkus) ja võimalik kahju (nt saamata jäänud tulu, majanduslik ebaotstarbekus).
Auditi ulatus
Et avaldada arvamust riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta, hindas Riigikontroll, kas raamatupidamise aastaaruanne vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid).
Riigieelarve seadustele vastavuse kontrollimine jagunes kaheks: tehingute seaduslikkuse auditeerimine ja eelarve täitmise aruande kontrollimine. Tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeeris Riigikontroll, kas tehingud on olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2023. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadustest. Selleks kontrolliti, kas tulud on riigieelarvesse kogutud; kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud tehtud sihipäraselt; kas iga- aastase eelarveseadusega kehtestatud eelarvest ja selles tehtud muudatustest on kinni peetud.
Samuti kontrollis Riigikontroll, kas riigiasutus on võtnud kohustusi ainult siis, kui talle on selleks riigi- eelarvest raha ette nähtud, ning kas riigieelarve täitmise aruandes või riigieelarve vahendite kasutamisel on kõik tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud liigendatud sellisel viisil, et nende majanduslik sisu või otstarve on selgelt kindlaks määratud. Eelarve täitmise aruande kontrollimisel hinnati, kas aruanne on koostanud aasta eelarvega samas detailsuses ning kas tehtud korrigeerimised on olnud õigustatud.
Ulatuse piirang
Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigieelarve täitmise aruandes esitatud tegevuspõhise info õigsust, kuna tegemist on riigiasutuste tegevuse spetsiifikast lähtuva juhtimisinfoga ning selle info kogumiseks ja koostamiseks ei ole ühtseid põhimõtteid. Riigikontroll on hinnanud riigieelarve täitmise aruandes tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute koondarvude õigsust ning nende vastavust raamatupidamisele ja kuluarvestuse infosüsteemile (KAIS). Kuivõrd raamatupidamise infosüsteem tegevuspõhist arvestust ei võimalda, tuleb riigieelarve täitmise aruandes tugineda KAISi tegevuspõhistele andmetele. Sealjuures peavad KAISi tegevuspõhised koondandmed ühtima andmetega raamatupidamises majandusliku sisu järgi. Seeläbi veendutakse, et KAISi on kõik arvestuseks vajalikud andmed sisestatud ning kulude ja investeeringute jaotamine tegevustele on täielik.
Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatud tegevusaruande kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Tegevusaruandes kontrolliti üle arvandmed, mis tulenevad otse raamatupidamise aastaaruandest. Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigi majandusaasta koondaruande koosseisus avalikustatud täiendavat infot omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Auditi käsitlusviis
Riigikontroll sooritas auditi kooskõlas INTOSAI (Kõrgeimate Auditiasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon) auditistandarditega, milles on käsitletud nii finantsaruannete kui ka tehingute seaduslikkuse auditeerimist finantsaruannete auditi käigus. Nende standardite järgi tuleb audit
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
29 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
kavandada ja sooritada viisil, mis võimaldab põhjendatud kindlustundega otsustada, et finantsaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja tehingud on kontrollitud ulatuses olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2023. aasta riigieelarve seadusega ja selle muutmise seadustega.
Audititoimingute käigus koguti tõendusmaterjali finantsaruannetes esitatud arvandmete ja muu avalikustatud info ning tehingute seaduslikkuse kohta. Asjakohaste audititoimingute kavandamiseks võttis Riigikontroll arvesse finantsaruannete koostamiseks ja tehingute seaduslikkuse järgimiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi. Sisekontrollisüsteemi kui terviku tulemuslikkuse kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Auditi käigus hinnati ka seda, kas kasutatud arvestuspõhimõtted on olnud asjakohased ja juhtkonna raamatupidamislikud hinnangud põhjendatud.
Riigikontroll leiab, et audititoimingud annavad piisava aluse, et avaldada arvamust riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta ning riigieelarve täitmise aruande usaldusväärsuse ja majandustehingute seaduslikkuse kohta
Auditi lõpetamise aeg
Auditi toimingud lõpetati 24.06.2024.
Auditi meeskond
Auditis osalesid auditiosakonna raamatupidamise ja tehingute seaduslikkuse meeskonna audiitorid, auditit juhtis auditijuht Gerli Eisberg.
Kontaktandmed
Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniüksusest tel +372 640 0777, e-post [email protected]
Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee.
Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles.
Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 80128.
Riigikontrolli postiaadress on:
Kiriku 2/4 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 [email protected]
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 30
Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi majandusaasta koondaruande kohta
31.08.2023 – Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
29.08.2022 – Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
30.08.2021 – Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
28.08.2020 – Riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
29.08.2019 – Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
29.08.2018 – Riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
28.07.2017 – Riigi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Kõik aruanded on kättesaadavad Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee.
Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
31 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024
Lisa 1. Auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli järeldused Tabelis on antud ülevaade sellest, milliseid tegevusvaldkondi Riigikontroll auditeeris ning millised olid peamised järeldused majandustehingute raamatupidamises kajastamise ja riigieelarve seadustega kooskõlas olemise kohta kontrollitud tegevusvaldkondades. Tegevuste rahaline maht on võetud riigi 2024. aasta konsolideerimata tulemiaruandest.
Hinnangu andmisel on lähtutud sellest, et tehingud on olulises osas kajastatud raamatupidamises korrektselt ja tehingute tegemisel on olulises osas järgitud riigieelarveseadusi.
Auditeeritud valdkond Rahaline maht 2023 (eurodes)*
Kas tehingud on kajastatud
korrektselt?
Kas tehingute tegemisel on järgitud riigieelarve
seadusi?
Tulude kogumine, sh maksud ja sotsiaal- kindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük, muud tulud
13,3 miljardit Jah Jah
Toetuste saamine, sh vahendamine 1,3 miljardit Jah Jah, v.a. Kaitseministeeriumi eelarve täitmises suuremana näidatud toetuste tulu 24,3 miljonit eurot
Toetuste andmine, sh vahendamine 8,1 miljardit Jah Jah
Tegevuskulude tegemine ja kohustuste võtmine, sh edasiantud maksud, tööjõu- ja majandamiskulud, muud tegevuskulud, finantskulud
7,4 miljardit Jah Jah, v.a. Kaitseministeeriumi eelarve täitmises suuremana näidatud kulud 167,2 miljonit eurot
Tehingud riigivaraga, sh investeeringud 701,6 miljonit** Jah Jah, v.a. Kaitseministeeriumi eelarve täitmises suuremana näidatud investeeringud 22,7 miljonit eurot
Riigi raha hoiustamine, sh intressitulu võlakirjadelt, deposiitidelt ja laenudelt, muud finantstulud
53,0 miljonit*** Jah Jah
Asutajaõiguste teostamine sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja tulundus- asutuses; riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine (osaluste ost ja müük ning laekunud dividendid)
536,2 miljonit*** Jah Jah
* Rahaline maht on arvestatud absoluutväärtuses. ** Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruande põhjal. *** Riigi 2023. aasta konsolideerimata rahavoogude aruande põhjal. Allikas: Riigikontroll
Eelnõu
RIIGIKOGU OTSUS
Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 79 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab:
Kinnitada Vabariigi Valitsuse esitatud riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruanne.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Esitab Vabariigi Valitsus 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Riigikogu otsuse
“Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine”
eelnõu seletuskiri
Rahandusministeerium koostas „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande“ vastavalt
riigieelarve seaduse § 77 ja 79 ning kooskõlas raamatupidamise seaduse § 37 ja 38.
Majandusaasta koondaruande aluseks on riigiraamatupidamiskohustuslaste ja riigi valitseva
mõju all olevate raamatupidamiskohustuslaste aruanded ning muu aruandlus.
Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb järgmistest osadest:
1) tegevusaruanne (valitsussektori finantsülevaade, tegevuste ülevaade ning ülevaade
ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest);
2) riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne;
3) informatsioon kohalike omavalitsuste kohta;
4) informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide
saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada
Riigikogul kontrollida Vabariigi Valitsust. Anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust
aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste
tegemiseks. Ühtlasi tagab riigi majandusaasta koondaruanne rahvusvahelise raamatupidamis-
ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku avaliku ja valitsussektori informatsiooni.
Vastavalt riigieelarve seaduse § 79 lõikele 1 esitas Rahandusministeerium „Riigi 2023. aasta
majandusaasta koondaruande“ Riigikontrollile auditeerimiseks.
Kokkuvõte auditeerimise tulemustest
Riigikontroll leidis, et riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes
aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja
rahavoogusid.
Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve
seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise
seadustega.
Riigikontroll tegi märkuse riigieelarve täitmise aruandes Kaitseministeeriumi valitsemisala
eelarve täitmise andmete kohta, kus on kajastatud saadud toetuste tulu 24,27 miljonit eurot,
investeeringud 22,70 miljonit eurot ja kulud 167,18 miljonit eurot suuremana koondaruande
kokkuvõtte osas näidatud andmetest. Kaitseministeerium kajastas 2023. aasta eelarve täitmises
kokku 189,87 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi varasid (neist 24,27 miljon eurot toetuste
arvel), mis ei olnud 31.12.2023 seisuga Eestisse jõudnud ja mille valdamisega seotud riskid ei
olnud müüjalt ostjale, s.o Kaitseministeeriumile, üle kandunud. Koondaruande osale ei ole
märkust tehtud, kuna selles on vastavad andmed korrigeeritud.
2
Riigikontrolli peamised tähelepanekud:
2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot.
Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis tegevusvaldkondades ja mis alustel
plaaniti toetusi jagada.
Sotsiaalkindlustusamet tegi pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja
kohustiste aastainventuuri osaliselt, mistõttu ei saanud veenduda, kas need bilansisaldod
on õiged.
Varasemates auditites välja toodud tähelepanekutele ja soovitustele järelkontrolli tehes
tuvastas Riigikontroll, et probleemid on enamjaolt samaks jäänud.
Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll:
Kaitseministril lähtuda soetuste kajastamisel eelarve täitmise aruandes Eesti
finantsaruandluse standardi põhimõtetest, koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega
vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted ning
koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga
jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist;
Rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada
lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid;
Sotsiaalkaitseministril tagada piisav ressurss inventuurieelse analüüsi ja inventuuri
korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametis.
Auditeeritute vastused:
Ministrid nõustusid Riigikontrolli soovitustega.
Kaitseminister lubas ajakohastada tehingute kajastamise põhimõtted ning jätkata varade
arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamisega.
Rahandusminister kinnitas, et parendavad seletuskirja toetuste lisa, vaatavad üle
võimalused riigisiseste toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks ning tegelevad
eelarveaasta lõpetamise kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise
protsessis.
Sotsiaalkaitseminister kinnitas, et koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koostatakse
tegevusplaan inventuuride tegemiseks.
Riigi raamatupidamise aastaaruande olulisemad näitajad
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2023. aasta lõpu seisuga
vara 24,07 miljardi euro väärtuses ja suurema osa sellest moodustas vähelikviidne
mittefinantsvara (peamiselt põhivara). Varad tervikuna kasvasid aastaga 85 miljonit eurot.
Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2023. aasta lõpus 18,45 miljardi euroni, mis on
1,72 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas
8,2 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,66 miljardit
eurot.
2023. aastal kasvas valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk Statistikaameti märtsis
avaldatud andmetel eelnevate aastate kuluotsuste ning halvenenud majanduskeskkonna tõttu
1,28 miljardi euroni (3,4 protsenti SKP-st). Kokkuvõttes vastas puudujääk ligilähedaselt
viimasele prognoosile. Keskvalitsuse defitsiit ulatus 3,4 protsendini SKP-st. Oodatust
mõnevõrra väiksemat maksutulude laekumist kompenseeris osaliselt mittemaksuliste tulude,
peamiselt intressitulude, enamlaekumine. Prognoositust väiksemaks jäid riigieelarvest antavad
toetused ning investeeringud.
3
Tervisekassa jaoks oli 2023. aasta finantsiliselt edukas: sotsiaalmaksu laekumine vastas üsna
täpselt eelarves planeeritule, kogunenud reservilt teeniti täiendavat tulu seoses kerkinud
baasintressiga, planeeritust vähem kulus ajutistele töövõimetushüvitistele ning veidi vähem
kulus tervishoiuteenustele. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem ning
Tervisekassa saavutas ligi 140 miljoni euro suuruse ülejäägi. Töötukassa finantsseis on kahel
viimasel aastal stabiliseerunud. 2022. aasta lõpetati korrigeeritud andmetel 31 miljoni euro
suuruses ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste
eelarvepuudujääk ulatus 2023. aastal pea 0,5 protsendini SKP-st. Suure defitsiidi tingis
omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemine 2021. aastast alates ja kulude kiire kasv
(sealhulgas kasvanud euribor).
Võrreldes 2022. aastaga oli puudujääk 930 miljoni euro võrra ehk 2,4 protsenti SKP-st suurem
peamiselt keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu. Puudujääk süvenes kiiresti aasta lõpus
rekordtasemele kasvanud kulude tõttu. Enim suurenesid riigieelarvest antavad toetused, aga ka
kaitseotstarbelised majandamiskulud ning investeeringud.
Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupidamise aruande kohaselt 2023. aastal 14,73
miljardit eurot, suurenedes aastaga 1,03 miljardit eurot. Riigieelarve kulud ja investeeringud
moodustasid kokku 16,8 miljardit eurot, kasvades aastaga 2,34 miljardi euro võrra. 2023. aasta
eelarvepositsiooni arvestuses ületasid kulud ja investeeringud 1,67 miljardi euro võrra tulusid.
Riigieelarve seaduse § 71 lõike 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7–10
reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja jaotamist. Riigikogu võib
otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne
ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis.
2023. aastal oli riigi konsolideerimata tulem -954,0 miljonit eurot ja korrigeeritud
konsolideerimata rahavooline puudujääk -2 235,3 miljonit eurot. 2023. aasta negatiivse tulemi
ja rahavoolise puudujäägi tõttu ei saa stabiliseerimisreservi suurendada.
Stabiliseerimisreservi jääk oli 2023. aasta lõpus 440,2 miljonit eurot, olles 16,3 miljoni euro
võrra suurem kui aasta varem (2022. aasta lõpus oli stabiliseerimisreservis 423,9 miljonit
eurot).
Otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas finantstalituse nõunik Kaisa Rosin
(tel 51901525, e-post [email protected]) ning RTK finantsarvestuse osakonna juhataja – riigi
pearaamatupidaja Juta Maar (tel 6631825, e-post [email protected]).
Esitab Vabariigi Valitsus 2024
(allkirjastatud digitaalselt)