Terviseohutuse hinnang

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

TERVISEOHUTUSE HINNANG nr 9.3-1/24/8470-2 09.09.2024

Projekti nimetus TALLINNA HELENI KOOLI PROJEKTEERIMINE

Aadress Harjumaa, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ehte tn 7

Staadium Eelprojekt

Tellija nimetus ja aadress Tallinna Linnavaraamet, Harju maakond, Tallinn, Vabaduse

väljak 10, 10146

Andmed projekteerija kohta SIRKEL & MALL, Laki 5, 10621, Tallinn, [email protected],

6555 480

Projekti saabumise kuupäev

ja reg.nr

21.08.2024, nr 9.3-1/24/8470-1

Terviseohutuse hindamine toimus vastavalt järgmistele õigusaktidele:

 Rahvatervise seadus

 Tarbijakaitseseadus

 Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele” (edaspidi

määrus nr 84)

 Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse

lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule”

(edaspidi määrus 131)

 Sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses

tervise edendamisele ja päevakavale“

 Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele

koolieelses lasteasutuses ja koolis”

 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi

määrus nr 42)

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus 71)

 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (edaspidi määrus 28)

 Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“

 EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja Valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad

(edaspidi standard EVS-EN 12464-1:2021)

 EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu

konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017

(edaspidi standard EVS 906:2018)

 EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

 EVS 843:2016 Linnatänavad

 EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes (edaspidi standard

EVS – EN 17037:2019+A1:2021)

2 (4)

 EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

 EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes (edaspidi standard EVS 840:2023)

Terviseohutuse hinnang:

Tallinna Heleni Kooli projekteerimise (Ehte 7, Tallinn) eelprojekt on läbivaadatud järgmiste

märkustega:

1. Arhitektuurse seletuskirja punkti 3.3.4 kohaselt „Lähtuvalt EVS 894:2008+A2:2015

punktist 4.3.3 kohaldatakse koolieelsetes lasteasutustes mänguruumidele 3-tunnine

insolatsiooni nõue. Lasteaia mänguruumides on tagatud ajavahemikul 22. aprillist kuni

22. augustini insolatsioon kestusega min. 3tundi 30 minutit“ Juhime tähelepanu, et

nimetatud standard on kehtetu. Alates 31.12.2021 on kehtiv

standard EVS – EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes. Vastava standardi Lisa

A punkti A.4 ja Lisa D punkti D.2 kohaselt peab hindamisteks valitud kuupäev jääma 1.

veebruari ja 21. märtsi vahele. Standardi tabelis A.6 on esitatud päevase

päikesevalguse kestuse ehk insolatsiooni soovitused.

2. Eelprojekti arhitektuurse seletuskirja punktis 3.3.4 on esitatud lasteaia rühmaruumide

L – 113, L-117, L-127 ja L-131 insolatsiooni kestus. Eelprojektis jääb selgusetuks, kas

rühmaruumis L-131 on tagatud insolatsiooni kestus. Insolatsiooni määramiseks ja

keskmise päevavalgusteguri arvutamiseks tuleb lähtuda

standardist EVS – EN 17037:2019+A1:2021.

3. Arhitektuurse seletuskirja punkti 3.3.6 kohaselt „Kolmanda korruse invatualett asub

samuti D korpuse koolkodu mahus.“ Vastavalt 3.korruse plaanile nr AR-5-0104 puudub

D korpuse 3.korrusel invatualettruum. Seega eelprojekti seletuskiri ja 3. korrusplaani

joonis on vastuolus.

4. Eelprojekti ehituskonstruktsioonide seletuskirja punkti 5.8 kohaselt „Uuringu järgi

soovitatakse radooni hoonesse sattumise vältimiseks tagada lisaks nõuetekohasele

ventilatsioonile ka tarindite radoonikindlad lahendused – hermeetilised esimese korruse

tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal

asuva põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud).“ Sama seletuskirja punkti 5.8

ning põrandakonstruktsioonide jooniste EK-7-01, EK-7-02 ja EK-7-3 kohaselt

kasutatakse vaid radoonitõkkekile. Juhime tähelepanu, et standardi EVS 840:2023

punkti 7.2 kohaselt kui pinnases on radooni aktiivsuskontsentratsioon kõrge, tuleb uues

osas kasutada radoonimembraani ja radoonikaevusid ning võimalusel viimasesse

ühendada toruga läbi olemasoleva vundamendi ka hoone olemasolev osa.

5. Akustika seletuskirja punkti 5 kohaselt „Klassiruumides, Lasteaia rühmaruumides peaks

tehnoseadmetest põhjustatud müra olema mitte suurem kui LpA,max = 35 (32) dB.“ ja

eelprojekti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse seletuskirja punkti 2.4 tabeli „Sisekliima

parameetrid“ kohaselt on klassiruumi lubatud müratase 35 dB(A). Vastavalt eelprojekti

arhitektuurse seletuskirja punktile 3.3.5 on projekteeritav õppehoone planeeritud

nägemis- ja kuulmispuudega lastele. Määruse 42 § 7 tabeli 2 punkti 4.2. kohaselt on

nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassiruumides hoone tehnokommunikatsioonidest

põhjustatud müra tase LpA,max = 30 dB.

6. Vastavalt kütte, ventilatsiooni ja jahutuse seletuskirja punktile 2.4 „Sisekliima

parameetrid“ on koristaja ruumi õhuvahetuseks planeeritud 0,35 l/s.

Standardi EVS 906:2018 Lisa A tabeli kohaselt tuleb koristaja ruumi väljatõmbeks

planeerida 4 l/(s*m2) ning sissepuhe lahendada siirdõhuga.

7. Vastavalt kütte, ventilatsiooni ja jahutuse seletuskirja punktile 2.4 „Sisekliima

parameetrid“ on duširuumi õhutemperatuuriks talvel planeeritud 22℃. Määruse 84 § 12

lg 6 kohaselt peab õhutemperatuur olema õpperuumis vähemalt 19 ºC, võimlemissaalis

vähemalt 18 ºC ja duširuumis vähemalt 24 ºC.

8. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse seletuskirja punkti 2.6 kohaselt „Hoone kütte-,

ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid on projekteeritud nii, et nende poolt tekitatav müra

rõhu sihtväärtus välisterritooriumil ei ületa Sotsiaalministri määrusega nr. 71

16.12.2016 nõutud taset III kategooria maa-alale, päevasel ajal 55 dB(A) ja öisel ajal

3 (4)

45 dB(A).“ Vastavalt määruse 71 Lisa 1 tabelile on haridusasutused II kategooria ning

müra sihtväärtusena arvestatakse päevasel ajal 50 dB(A) ja öisel ajal 40 dB(A).

9. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse seletuskirja punkti 3.1 kohaselt „Soojussõlm asub

keldrikorrusel tehnoruumis L-021.“ ja punkti 6 kohaselt „Külmaallikaks on ette nähtud

keldrikorruse tehnoruumis D L-021 asuv külmamasin koos akupaagi ja külmasõlmega

ning lasteaia katusel asuv dry-cooler.“ Vastavalt korrusplaani joonisele AR-5-0101 on

ruum L - 021 suusa-kelguladu. Seega eelprojekti seletuskiri ja joonis on vastuolus.

10. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse seletuskirja punkti 5.1.1 kohaselt

„Ventilatsioonisüsteemi arvutuslik tootlikkus on +0,14/-0,14 m3 /s ja seade

paigaldatakse 3. korruse abiruumi D - 130.“ Juhime tähelepanu, et vastavalt

korrusplaanile AR-5-0104 puudub ruum D-130, seega eelprojekti seletuskiri ja joonis on

vastuolus.

11. Eelprojekti elektrivarustuse tugevvoolu seletuskirja punkti 1.15.1 tabelis on esitatud

ruumide vähimalt nõutav keskmine valgustihedus. Juhime tähelepanu, et Tallinna Heleni

Kooli on planeeritud ruume kasutama muu hulgas ka nägemispuudega lapsed.

Vastavalt standardi EVS – EN 12464-1:2021 punktile 5.3.3 juhul kui eeldatakse

normaalsetest nägemisoludest erinevaid olusid, on soovitatav tõsta valgustustiheduse

hooldeväärtust (üks või kaks astet valgustustiheduse skaalal (vt 5.3.2)) sõltuvalt

standardi tabelis 1 esitatud erijuhtumitest.

12. Eelprojektist ei selgu, kus asuvad lasteaia laste muusika- ja võimlemissaal. Määruse 131

§ 6 lg 7 kohaselt peab nelja- ja enamarühmalises lasteasutuses olema muusika- ja

võimlemissaal, mis võib olla vaheseinaga eraldatav.

13. Vastavalt 3.korruse plaanile AR-5-0104 on keemiaklassi abiruum ühe uksega, mis

avaneb abiruumi. Määruse 84 § 8 lg 1 kohaselt peab abiruum olema kahe uksega, millest

üks avaneb keemiakabinetti ja teine koridori. Abiruumi mõlemad uksed peavad olema

avatavad evakuatsiooni suunas.

14. Eelprojektist ei selgu, kas keemiaklassi ja tööõpetuse klassi on planeeritud tõmbekapid.

Määruse 84 § 8 lg 3 kohaselt tuleb keemiakabinetis tagada võimalused rakendada katsete

tegemisel ohutuse tagamise meetmeid. Määruse 84 § 8 lg 6 kohaselt tuleb

tehnoloogiaruumis seadmetel ja õppetöökohtadel tagada piisav kohtäratõmme või

tsentraalne puruimemissüsteem.

15. Vastavalt korrusplaani joonistele puuduvad tööõpetuse klassis (D-109), keraamika

klassis (D-107) ja keemiaklassis (C-316) kätepesuvalamud. Määruse 84 § 6 lg 5 kohaselt

ruumis, kus tegevus eeldab käte pesemist või kus käed õppetöö käigus määrduvad, peab

saama sooja veega käsi pesta. Kätepesuvalamute juures peavad olema vahendid

hügieeniliseks kätepesuks ja -kuivatamiseks.

16. Vastavalt korrusplaani joonistele on ruumides D-116, D-118, C-209, C-218, C-222,

D – 213, D-214, C-308, C-309, C-314 ja C-315 kasutatud parempoolset loomuliku

valguse suunda õppekohale. Määruse 84 § 13 lg 2 kohaselt peavad loomulik ja

tehisvalgustus tagama piisava ühtlase ja varjudeta hajutatud valgustatuse igal

õppetöökohal õpperuumis, võimaluse korral tuleb eelistada vasakpoolset loomuliku

valguse suunda õppekohale.

17. Eelprojekti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse seletuskirja punkti 2.4 „Sisekliima

parameetrid“ tabelis puuduvad andmed osade ruumide kohta: muusikaklass, 3.korruse

D-korpuse magamisruumid, fuajee, füsioteraapiaruum, pesupesemiseruum ja kooliõe

kabinet. Seega pole võimalik hinnata nende vastavust nõuetele.

18. Akustika seletuskirja punktis 5 puuduvad andmed õppehoone koolkodu

magamisruumide ja puhketoa kohta, seega pole võimalik hinnata nende vastavust

nõuetele.

19. Eelprojekti elektrivarustuse tugevvoolu seletuskirja punkti 1.15.1 tabelis puuduvad

andmed osade ruumide kohta: koolisöökla, klassiruumid, tahvlid, auditoorium, võimla,

keemiaklass, kunstiklass, õppeköök, tööõpetuse klass, keraamika klass, arvutiklass, lift,

füsioteraapia, kooliõe kabinet, õpilaskodu magamisruumid ja puhkeruum, seega pole

võimalik hinnata nende vastavust nõuetele.

4 (4)

Lisaks eelnevale juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Arhitektuurse seletuskirja punkti 3.1.1 kohaselt „Käesolev projekt käsitleb Ehte tn 7

Tallinna Laste Turvakeskuse projekteerimist.“ Juhime tähelepanu, et nimetatud

aadressile on planeeritud koolihoone koos lasteaia ja koolkoduga.

2. Arhitektuurse seletuskirja punkti 3.3.6 kohaselt „lisakäepide uksel (paigutus ukse

sisemisele küljele ukselingi kõrgusele ja hingede poolsesse serva horisontaalselt, pikkus

40-60 cm, kõrgus 75-85 cm, painutatud metalltoru);“ Määruse 28 § 24 lg 4 kohaselt on

lisakäepide 400–600 millimeetri pikkune painutatud metall- või plastkäepide

paigalduskõrgusega 850–950 millimeetrit, kuid mitte kõrgemal lukustusest ja

ukselingist.

3. Arhitektuurse seletuskirja punkti 3.3.6 kohaselt „Vaba pööramisruum diameetriga

1400mm.“ ja „ratastooli jaoks vaba pöörde läbimõõt 1,5 meetrit“ Seega seletuskirja

sama punkti erinevad laused on vastuolus. Juhime tähelepanu, et määruse 28 § 24 lg 5

punkti 3 kohaselt on ratastooli jaoks vaba pöörde läbimõõt 1,5 meetrit.

4. Vastavalt arhitektuurse seletuskirja punktile 3.3.6 „kraanikauss peab olema mõõtmetega

ca 550 mm × 400 mm“. Juhime tähelepanu, et määruse 28 § 24 lg 8 kohaselt peab

kraanikausi suurus olema valitud selliselt, et oleks tagatud 1,5-meetrise läbimõõduga

manööverdamisruum.

5. Ehituskonstruktsioonide seletuskirja punkti 5.8 kohaselt mõõdeti maa-alal kõrgeimaks

radoonisisalduseks 69 kBq/m3, mille tõttu liigitub territoorium kõrge radoonisisaldusega

pinnasega alaks. Juhime tähelepanu, et vastavalt standardi EVS 840:2023 punktile 8

tuleb normaalse, kõrge ja ülikõrge radoonisisaldusega piirkondades pärast hoone

kasutuselevõttu esimesel talvel teha siseõhu radoonisisalduse kontrollmõõtmised

esimesel korrusel või aktiivses kasutuses olevates keldriruumides (elu- või tööruumid).

6. Vastavalt kütte, ventilatsiooni ja jahutuse seletuskirja punktile 2.4 „Sisekliima

parameetrid“ on riietusruumi planeeritud õhuvahetus 5 l/(s*m2). Juhime tähelepanu, et

vastavalt standardi EVS 906:2018 Lisa A tabelile on riietusruumi sissepuhe 5 l/(s*in).

7. Tuleohutus seletuskirja punkti 10 kohaselt „Keldrikorrus ja pööning puudub.“ Juhime

tähelepanu, et vastavalt korrusplaanile AR-5-0101 on keldrikorrus planeeritud hoone

L - korpuse alla.

8. Juhime tähelepanu, et korrusplaanide jooniste EL 5-300.1, EL 5-301.1, EL 5-302.1 ja

EL 5-303.1 ruumide pindalad on vastuolus eelprojektis esitatud teiste eriosade

(arhitektuurne, tuleohutus) korrusplaanidel esitatud ruumi pindaladega.

9. Juhime tähelepanu, et joonisel AR-5-0104 esitatud tualettruumi D-321 pindala on

vastuolus joonistel TO-5-014 ja TO-5-018 esitatud pindaladega.

10. Joonisel AR-5-0102 on ruum L-145 kooliõe ruum. Kooliõe ruumi planeerimisel lähtuda

sotsiaalministri 13.08.2010 määrusest nr 56 Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt

osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja

ravimitele.

Köögi- ja selle sisustuse hindamine „Toiduseaduse” alusel ei kuulu Terviseameti

pädevusse. (allkirjastatud digitaalselt)

Gea Metus

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51975317

[email protected]