Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm

EELNÕU

12.08.2024

SISEMINISTER MÄÄRUS

Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm

Määrus kehtestatakse surma põhjuse tuvastamise seaduse § 22 lõike 2 alusel.

§ 1. Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm

Määrusega kehtestatakse: 1) politsei kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm, mis on esitatud lisas 1; 2) haigla kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm, mis on esitatud lisas 2.

§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 23. märtsi 2006. aasta määrus nr 12 „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

Lisa 1. Politsei kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm

Lisa 2. Haigla kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Sotsiaalministeerium

06.09.2024 nr 1-6/3020-1

Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse „Kohtuarstliku lahangu

saatekirja vorm“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Kohtuekspertiis i Instituudile, Päästeametile ja Eesti Haiglate Liidule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 1 lehel 2) eelnõu seletuskiri 7 lehel

3) Lisa 1 1 lehel 4) Lisa 2 1 lehel

Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Päästeamet

Eesti Haiglate Liit

Siseministri … 2024. aasta määrus nr …

„Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“

Lisa 1 Politsei kohtuarstliku lahangu saatekiri

ÜLDANDMED

Saatekirja koostamise aeg: ____.___________ 202__ Juhtumi nr:

Prefektuur: Politseijaoskond: [ ] Koostatakse ekspertiisimäärus

Koostaja nimi: Ametinimetus:

Surnukeha leidmise aeg: ____.________ 202__ Kellaaeg: Isik on tuvastatud: [ ] jah [ ] ei

Surnu ees- ja perekonnanimi:

Isikukood (sünniaeg): Sugu: [ ] mees [ ] naine [ ] teadmata

SURNU LEIDMISE KOHT

Aadress: Koordinaadid (maastikul leidmise korral):

[ ] elukoht [ ] kauplus, teenindusettevõte [ ] looduslik veekogu

[ ] transpordivahend [ ] metsaala

[ ] asutus [ ] tervishoiuasutus, hooldekodu [ ] vann, bassein jms [ ] maantee, tänav [ ] muu

Olustiku kirjeldus:

[ ] Arst [ ] Kiirabi [ ] Õde

Kaameraga nr:

Keskkond: [ ] kuiv [ ] niiske [ ] märg [ ] vee sees [ ] päikese käes [ ] varjus Temperatuur:

Asend: [ ] vasakul küljel [ ] paremal küljel [ ] selili [ ] kõhuli [ ] ripub

Tehiolud: [ ] enesetapukiri [ ] lähedal alkohol [ ] lähedal ravimid [ ] lähedal relv [ ] lähedal süstal

Riietus: [ ] üleriieteta [ ] üleriietega [ ] päästevest seljas [ ] alasti [ ] lähedal helkur

KOHTUARSTLIKULE LAHANGULE SAATMISE ALUSED

[ ] Surm on tingitud välispõhjusest

välispõhjusest ( ) rünne ( ) enesetapp ( ) õnnetusjuhtum ( ) alkoholi tarbimine ( ) teadmata

[ ] Surnu isik ei ole teada

[ ] Hilised surmajärgsed muutused

Välispõhjuse täpsustus välispõhjusest [ ] terariistavigastus [ ] laskevigastus [ ] tömp trauma [ ] kukkumine kõrgusest

[ ] lämbus [ ] poomine [ ] uppumine [ ] vingugaas

[ ] elektritrauma [ ] madal temperatuur [ ] kõrge temperatuur [ ] põletustrauma

[ ] etanoolimürgistus [ ] narkootilise aine mürgistus [ ] ravimimürgistus [ ] muu mürgistus

[ ] ravivea kahtlus [ ] hooletusse jätmine [ ] liiklustrauma [ ] muu (täpsusta kirjelduses)

Kirjeldus:

Ülalnimetatud näidustuste puudumise korral ei saadeta surnut kohtuarstlikule lahangule

ja saatekirja ei vormistata!

Surma põhjuse tuvastamise seaduse §-de 21 ja 22 kohaselt saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti:

[ ] surnukeha [ ] surnukeha osa [ ] skelett/luud

KOOS SURNUKEHAGA SAADETAKSE:

[ ] ID-kaart [ ] pass [ ] juhiluba [ ] mobiiltelefon [ ] ehted [ ] riided [ ] sularaha: [ ] muud esemed

Vajaduse korral täpsustus:

Siseministri … 2024. aasta määrus nr …

„Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“

Lisa 2 Haigla kohtuarstliku lahangu saatekiri

ÜLDANDMED

Andmete esitamise aeg: ____.________ 202__ Haigla/osakond:

Andmete esitaja nimi:

Andmete esitaja ametinimetus:

Telefoninumber, e-posti aadress:

Surmaaeg: ___.______ 202__ Kellaaeg: Isiku haiglasse saabumise aeg: ___.______ 202__

Surma fakti tuvastaja nimi:

Surma fakti tuvastaja ametinimetus:

Surnu ees- ja perekonnanimi:

Isikukood (sünniaeg): Sugu: [ ] mees [ ] naine [ ] teadmata

SURMAKOHT

Aadress:

KOHTUARSTLIKULE LAHANGULE SAATMISE ALUSED

[ ] Surm on tingitud välispõhjusest

välispõhjusest ( ) rünne ( ) enesetapp ( ) õnnetusjuhtum ( ) alkoholi tarbimine ( ) teadmata

[ ] Surnu isik ei ole teada

[ ] Hilised surmajärgsed muutused

Välispõhjuse täpsustus välispõhjusest [ ] terariistavigastus [ ] laskevigastus [ ] tömp trauma [ ] kukkumine kõrgusest

[ ] lämbus [ ] poomine [ ] uppumine [ ] vingugaas

[ ] elektritrauma [ ] madal temperatuur [ ] kõrge temperatuur [ ] põletustrauma

[ ] etanoolimürgistus [ ] narkootilise aine mürgistus [ ] ravimimürgistus [ ] muu mürgistus

[ ] ravivea kahtlus [ ] hooletusse jätmine [ ] liiklustrauma [ ] muu (täpsusta kirjelduses)

Kirjeldus:

Ülalnimetatud näidustuste puudumise korral ei saadeta surnut kohtuarstlikule lahangule

ja saatekirja ei vormistata!

Surma põhjuse tuvastamise seaduse §-de 21 ja 22 kohaselt saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti surnukeha.

KOOS SURNUKEHAGA SAADETAKSE:

[ ] ID-kaart [ ] pass [ ] juhiluba [ ] perearsti saatekiri [ ] riided [ ] sularaha: [ ] muud esemed

Vajaduse korral täpsustus:

TÄIDAB POLITSEI

Juhtumi nr:

Prefektuur: Politseijaoskond: [ ] Koostatakse ekspertiisimäärus

Saatja nimi: Ametinimetus:

1

Siseministri määruse „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on optimeerida surnute kohtuarstlikule lahangule saatmise protsessi. Selleks:

1) uuendatakse kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi ja viiakse see kooskõlla praktikaga; 2) kehtestatakse haiglale eraldi kohtuarstliku lahangu saatekirja (edaspidi haigla saatekiri)

vorm. Kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi (edaspidi vorm) sisu ja ülesehitus on aegunud: vaja on

täpsemalt märkida kohtuarstlikule lahangule saatmise põhjuseid ja aluseid ning eemaldada ebakohased viited ja tekstid. Lisaks on vaja vorm digitaliseerida, et seda oleks võimalik täita

patrullsõidukis e-politsei seadmes või näiteks tahvelarvutis välitööl. Digitaliseerimine võimal- dab edastada andmeid automaatselt ja kohe infosüsteemi POLIS. Sellega välditakse olukorda, kus pabervormi andmed tuleb sisestada hiljem käsitsi e-keskkonda.

Kehtestatakse kaks vormi: edaspidi eristatakse politsei kohtuarstliku lahangu saatekirja

(edaspidi politsei saatekiri) ja haigla saatekirja. See on vajalik, sest haiglast saadetakse tuntav osa surnukehi kohtuarstlikule lahangule. Oluline on eristada, kus isik on surnud: haiglas või väljaspool seda. Haiglas surnu kohtuarstlikule lahangule saatmine erineb oluliselt väljaspool

haiglat surnu lahangule saatmisest. Haiglas surnu puhul puudub vajadus kirjeldada surma asukohta, sealhulgas selle liiki ja olustikku. Kehtivas vormis puudub näiteks võimalus märkida,

mis haiglasse ja millal isik toimetati ning mis haiglas ta suri. Ka ei ole võimalust märkida isiku haiglasse toimetamise ja surmaaega. Politsei ja haigla saatekirja peamine erinevus on, et haigla saatekirjas ei kirjeldata surma koha olustikku ja asjaolusid. Nagu politsei saatekirja vorm,

digitaliseeritakse ka haigla oma, et võimaldada seda edastada elektrooniliselt politseisse ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (edaspidi EKEI).

Eelnõuga kaasneb oluline positiivne mõju, kuna politsei ei pea enam minema kohtuarstliku lahangu saatekirja koostamiseks haiglasse ja haiglad saavad saatekirja ise koostada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:

 Siseministeeriumi õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]) ja

 Politsei- ja Piirivalveameti jurist Katreen Siirma ([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Kristi Käsper. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks siseministri 23. märtsi 2006. aasta määrus nr 12 „Kohtu- arstliku lahangu saatekirja vormi kehtestamine“ (edaspidi kehtiv määrus) avaldamismärkega RT I, 09.07.2013, 10.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. 1) Paragrahviga 1 kehtestatakse politsei (lisa 1) ja haigla saatekirja vorm (lisa 2). Lisa 1

vormi täidab politsei ning lisa 2 vormi haigla ja seejärel politsei. Kehtiv vorm on mõeldud

nii politsei kui ka haigla tööks: politsei täidab praegu sama vormi nii haiglas kui ka väljaspool seda surnu kohtuarstlikule lahangule saatmisel.

2) Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks. Politsei saatekirja vorm (lisa 1)

Politsei saatekirja vorm koosneb neljast jaotisest:

1) „Üldandmed“; 2) „Surnu leidmise koht“; 3) „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“ ja

4) „Koos surnukehaga saadetakse“.

Üldandmed

Jaotises „Üldandmed“ märgitakse:

 koostamise kuupäev;

 juhtumi number;

 prefektuur ja politseijaoskond;

 märge, kas koostatakse ekspertiisimäärus;

 koostaja nimi ja ametinimetus;

 surnukeha leidmise kuupäev ja kellaaeg;

 märge, kas surnu on tuvastatud, ning sellisel juhul surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood

või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu.

Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse:

 juhtumi number, et siduda politsei saatekiri kindla juhtumiga infosüsteemis POLIS;

 politseijaoskond, et oleks võimalik märkida saatekirja koostamise asukoht politseijaos-

konna tööpiirkonna täpsusega;

 valik „koostatakse ekspertiisimäärus“, arvestades, et esmategevus on surnukeha EKEI-sse

saatmine ja ekspertiisimäärus koostatakse EKEI soovi korral, st kui surnu saadetakse kohtu- arstlikusse ekspertiisi, tehakse seda sama saatekirjaga, kuid sellele lisatakse ekspertiis i-

määrus;

 soo valik „teadmata“, kuna on juhte, kus seda ei ole võimalik tuvastada.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja:

 koostaja telefoninumber ja e-posti aadress, kuna EKEI-l on võimalik neid vajadusel

politseilt pärida;

 EKEI regionaalne üksus, kuna praktikas toimetatakse surnu sama regiooni instituud i

üksusesse ja seda ei ole vaja märkida;

 valikud „isik on teada“, „tundmatu mees“, „tundmatu naine“ ja „pole määratletav“, sest

edaspidi täidetakse tundmatu isiku korral valik „surnud isik ei ole teada“ ja märgitakse sugu eraldi, kui see on teada;

3

 surma tuvastaja valikud „arst“, „kiirabi“ ja „õde“, kuna tervishoiuteenuse osutaja edastab need EKEI-le eraldi;

 surnu tuvastamise viisi valikud „dokumentaalselt“ ja „tuntud ära“. Edaspidi on vaja märkida üksnes, kas surnu on tuvastatud või mitte. Alles jääb ka surnukeha leidmise kuupäev ja kellaaeg. Oluline on, kas surnu on tuvastatud või mitte, mitte see, kuidas ta tuvastati. Surnu

saadetakse kohtuarstlikule lahangule igal juhul, hoolimata sellest, kuidas ta on tuvastatud.

Surnu leidmise koht

Jaotises „Surnu leidmise koht“ märgitakse:

 surnukeha leidmise aadress, või kui see leitakse maastikul, koordinaadid;

 surnukeha leidmise asukoha liik, näiteks elukoht või looduslik veekogu;

 olustiku kirjeldus, sealhulgas keskkond, asend, tehiolud ja riietus;

 kaamera number. Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse järgmised väljad.

1) Surnukeha leidmise aadressina märgitakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator i1

(edaspidi EHAK) põhine geoinfo aadress. Kui kehtivas vormis on võimalik märkida, et surnukeha leiti elukohast, siis edaspidi on võimalik märkida ka, et surnu leiti asutusest, kauplusest, teenindusettevõttest, tervishoiuasutusest, hooldekodust, looduslikust veekogust,

vannist, basseinist, transpordivahendist, maanteelt, tänavalt, metsaalalt või muust kohast. Muudatus on vajalik, et surnukeha leidmise koht oleks võimalik märkida võimalikult

täpselt. See lihtsustab politseiametniku tööd ja hoiab kokku aega. Valikud on kujunenud senise praktika põhjal ja lihtsustavad politsei saatekirja koostamist: nii ei ole vaja surnu leidmise kohta olustiku kirjelduses eraldi kirjutada.

2) Lisatakse väli „olustiku kirjeldus“, kus kirjeldatakse keskkonda, asendit, tehiolusid ja riietust. Selleks on ka alavalikud. Lisaks on võimalik märkida keskkonna temperatuur.

Muudatus on vajalik, et kirjeldada surnu leidmise asukohta ja olustikku täpsemalt ja kiiremini. Tänu alavalikutele ei pea seda käsitsi tegema, mis lihtsustab politsei saatekirja koostamist. Samuti ühtlustab see olustiku kirjeldust ja välistab ebaolulise info lisamise. Ka

juhib see politsei saatekirja koostaja tähelepanu olustiku olulistele asjaoludele, mida on vajalik täpselt ja asjakohaselt kirjeldada. Kehtiv vorm seda ei võimalda. Olustiku kirjelduse alavalikud on lisatud Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja EKEI soovil, arvestades

senist praktikat.

3) On võimalik lisada ka kaamera number, millega jäädvustatakse surnukeha leidmise asu- kohta. Praktikas Praktikas kasutatakse olustiku jäädvustamisel elektroonilist salvestusseadet, näiteks fotoaparaati või videokaamerat, et vältida olustiku pikemat

kirjeldust.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja võimalus märkida, kuidas on surmast teatatud omastele. Selle märkimine ei ole asjakohane.

Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused

Jaotises „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused märgitakse, kas surm on tingitud välis- põhjusest, kas surnu isik on teada või mitte ja kas esinevad hilised surmajärgsed muutused. Kui surm on tingitud välispõhjusest, tuleb alavalikuna märkida, kas see on olnud õnnetusjuhtum,

1 Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. – Statistikaameti klassifikaatorid.

4

enesetapp, rünne või teadmata. Alavalikut on võimalik ka täpsustada: selleks on 20 variant i. Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus saadetakse kohtuarstlikule lahangule surnu, kelle surm ei ole tingitud nimetatud välispõhjusest. Samuti selleks, et vältida ebatäpse kohtuarstlikule

lahangule saatmise aluse märkimist ja juhtida politsei saatekirja koostaja tähelepanu aluste olemasolule. Alavalikud kiirendavad ja lihtsustavad politsei saatekirja koostamist, kuna aluseid

ei pea enam käsitsi kirjutama. Samuti saab koostaja selgemini aru, mida ta kontrollima peab ja kas on üldse alust saatekirja koostamiseks. Nii välditakse puuduva aluse korral surnu kohtu- arstlikule lahangule saatmist. Sellekohane hoiatus lisatakse ka.

Samamoodi nagu kehtivas vormis, märgitakse ka edaspidi, mis EKEI-sse lahkamisele saade-

takse, aga valik „skeleti/jäänused“ asendatakse valikuga „skelett/luud“. Muudatus on tingitud EKEI soovist: „luud“ on selgemini mõistetav, jäänuste puhul ei pruugi olla arusaadav, mida selle all mõeldakse.

Koos surnukehaga saadetakse

Jaotises „Koos surnukehaga saadetakse“ märgitakse, mis esemed koos surnukehaga EKEI-sse saadetakse.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja järgmised väljad.

 Valikutest jäetakse välja „muu isikut tõendav dokument“, „kiirabikaardi koopia“, „paik- vaatluse protokoll“, „käekell“, „peakate“ ja „jalatsid“. Nii täpne esemete loetelu ei ole

vajalik: piisab valikutest „riided“ ja „ehted“. Vajadusel saab täpsustada käsitsi. Kiirabi- kaardi koopia väljajätmine on vajalik, kuna praktikas edastatakse kiirabikaardi koopia EKEI-le elektrooniliselt. Lisatakse valik „sularaha“, mille juures on võimalik märkida ka

summa.

 Jäetakse välja võimalus märkida, kelle käest saab teavet kohtuarstlikule lahangule saadetud

tundmatu surnukeha isiku tuvastamise ja saatekirja puudulike andmete kohta. See ei ole vajalik, kuna teavet saab pärida politsei saatekirja koostaja käest, kelle nimi on üld- andmetes.

 Jäetakse välja väli „infosüsteemis POLIS on surnukeha leidmine registreeritud nr … all“. Praktikas kasutatakse sõna „juhtum“, mis tuleb märkida üldandmetes (juhtumi number).

Samuti jäetakse välja surnukeha leidmise registreerija ees- ja perekonnanimi ning allkir i. Politsei saatekirja koostaja nimi ja ametinimetus märgitakse üldandmetes ning allkirja välja

ei ole vaja, kuna saatekirja koostamine digitaliseeritakse. Nagu on sätestatud haldus- menetluse seaduse § 18 lõikes 3, ei pea digisaatekirja digiallkirjastama, kui selle koostaja on turvalisel viisil tuvastatud. Politsei saatekirja ei saa digitaalselt infosüsteemis POLIS

koostada enne, kui koostaja on turvaliselt tuvastatud.

 Jäetakse välja surnukeha ja saatekirjas nimetatu vastuvõtmise andmed: vastuvõtmise

kuupäev ja kellaaeg ning vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning töökoht. Neid andmeid ei ole vaja märkida, kuna need edastatakse elektrooniliselt. Surnukeha ja politsei saatekirja

vastuvõtmist saatekirjal ei märgita.

Haigla saatekiri (lisa 2)

Haigla saatekirja vorm koosneb viiest jaotisest:

1) „Üldandmed“; 2) „Surmakoht“; 3) „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“;

4) „Koos surnukehaga saadetakse“ ja 5) „Täidab politsei“.

5

Üldandmed

Jaotises „Üldandmed“ märgitakse:

 andmete esitamise kuupäev;

 haigla/osakond;

 andmete esitaja nimi, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress;

 surmaaeg (kuupäev ja kellaaeg);

 isiku haiglasse saabumise kuupäev;

 surma fakti tuvastaja nimi ja ametinimetus ning

 surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu.

Ruumi kokkuhoiuks on haigla saatekirjas lühidalt „nimi“, ent märgitakse nii andmete esitaja kui ka surma fakti tuvastaja ees- ja perekonnanimi. Märgitakse andmete esitamise aeg, mitte

haigla saatekirja koostamise aeg, kuna andmeid on võimalik esitada ja saatekirja koostada erinevatel aegadel, kusjuures tähtis on märkida üksnes esimene. Kuna surnu sugu ei ole alati

võimalik tuvastada, lisatakse valik „teadmata“. Surmakoht

Jaotises „Surmakoht“ märgitakse surmakoha EHAK-i põhine digitaalselt kasutatav geoinfo

aadress. Võrreldes politsei saatekirja vormiga ei märgita asukoha liiki, kuna surm leiab aset tervishoiuteenuse osutaja asukohas või sõidukis ja lisavalikuid ei ole vaja.

Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused

Jaotises „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“ märgitakse, kas surm on tingitud välis- põhjusest, kas surnu isik on teada või mitte ja kas esinevad hilised surmajärgsed muutused. Kui surm on tingitud välispõhjusest, tuleb alavalikuna märkida, kas see on olnud õnnetusjuhtum,

enesetapp, rünne või teadmata. Alavalikut on võimalik ka täpsustada: selleks on 20 varianti. Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus saadetakse kohtuarstlikule lahangule surnu, kelle

surm ei ole tingitud nimetatud välispõhjusest. Samuti selleks, et vältida ebatäpse kohtuarstlikule lahangule saatmise aluse märkimist ja juhtida politsei saatekirja koostaja tähelepanu aluste olemasolule. Alavalikud kiirendavad ja lihtsustavad politsei saatekirja koostamist, kuna aluseid

ei pea enam käsitsi kirjutama. Samuti saab koostaja selgemini aru, mida ta kontrollima peab ja kas on üldse alust saatekirja koostamiseks. Nii välditakse puuduva aluse korral surnu kohtu-

arstlikule lahangule saatmist. Sellekohane hoiatus lisatakse ka. Võrreldes politsei saatekirjaga ei märgita, mis EKEI-sse kohtuarstlikule lahangule saadetakse,

sest haiglast ei saadeta surnukeha osasid, skelette ega jäänuseid, vaid terviklik surnukeha.

Koos surnukehaga saadetakse

Jaotises „Koos surnukehaga saadetakse“ märgitakse, mis esemed EKEI-sse saadetakse. Valikud

on „ID-kaart“, „pass“, „juhiluba“, „kiirabikaart“, „perearsti saatekiri“, „riided“, „sularaha“ ja „muud esemed“. Kiirabikaart ja perearsti saatekiri edastatakse elektrooniliselt. Vajadusel on

võimalik valikuid käsitsi täpsustada. Täidab politsei

Jaotises „Täidab politsei“ märgitakse:

 juhtumi number;

6

 prefektuur ja politseijaoskond;

 märge, kas koostatakse ekspertiisimäärus ning

 saatja nimi ja ametinimetus.

Erinevalt teistest jaotistest täidab seda mitte haigla, vaid politsei. Nagu politsei saatekirja puhul, on võimalik märkida juhtumi number, et siduda haigla saatekiri kindla juhtumiga. Ruumi kokkuhoiuks kasutatakse sõna „nimi“, ent märgitakse nii saatja ees- kui ka perekonnanimi.

Haigla saatekirja koostamise asukoht märgitakse politseijaoskonna tööpiirkonna täpsusega. Võimalik on ka märkida, kas koostatakse ekspertiisimäärus. Esmategevus on surnukeha

EKEI-sse saatmine ja ekspertiisimäärus koostatakse EKEI soovi korral, st kui surnu saadetakse kohtuarstlikusse ekspertiisi, tehakse seda sama saatekirjaga, kuid sellele lisatakse ekspertiis i- määrus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm:

 Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikud ning

 EKEI ja haigla töötajad.

Sihtrühm on väike. Eelnõu mõjutab umbes tuhandet politseiametnikku, kes täidavad politsei

saatekirja pabervormi, ja sadakonda andmesisestajat, kes saatekirja andmed infosüsteemi POLIS kannavad. Lisaks mõjutab eelnõu 50 EKEI ja ca 200 haigla töötajat.

Praeguseni on politseiametnikud pidanud koostama kohtuarstliku lahangu saatekirja paberil ja hiljem sisestama selle käsitsi infosüsteemi POLIS. Kuna vorm digitaliseeritakse, jääb ära topelt-

täitmine. Lisaks eeldab kehtiv vorm, et kohtuarstliku lahangu saatekirja koostab vaid politsei, ent tegelikkuses võib ka haiglal olla vaja seda teha, kuna ka sealt saadetakse surnuid kohtu-

arstlikule lahangule. Tänu vormi ajakohastamisele ning politsei ja haigla saatekirja eristamise le on saatekiri edaspidi objektiivsem ning sõltub vähem ametniku või töötaja tõlgendusest. Samuti suureneb andmeselgus.

Üle Eesti saadab politsei EKEI-sse keskmiselt neli surnut päevas, lisaks haiglatest iga nädal

keskmiselt kaks surnut. Arvestades, et kehtiv vorm on kahepoolses trükis kaks lehekülge, hoi-

takse tänu digitaliseerimisele kokku umbes 3000 A4-formaadis paberit ja muud printimiskulud.

Politsei- ja Piirivalveametile on suurim mõju see, et enam ei pea saatma politseiametnikku

kohtuarstliku lahangu saatekirja haiglasse kohapeale koostama. Patrullil kulub praegu selleks keskmiselt 40 minutit.

 Mõju ulatus on keskmine. Politseiametnike ja EKEI töötajate töökorraldus eriti ei muutu,

kuid haigla töötajad hakkavad haigla saatekirju koostama. Sellega ei kaasne aga eeldatavast i märkimisväärseid kohanemisraskusi.

 Mõju esinemise sagedus on suur, kuna uute vormidega puututakse kokku iga päev.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub: eelnõu hõlbustab kohtuarstliku saatekirja koostamist.

7

Seega võib öelda, et mõju on oluline ja positiivne, kuna politsei ei pea enam minema kohtu- arstliku lahangu saatekirja koostamiseks haiglasse, vaid haigla saab seda ise teha ja saatekirja

politseile edastada.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. Samuti ei ole vaja teha lisategevus i. Tänu vormi digitaliseerimisele võib pikemas perspektiivis kaasneda printimiskulude kokku-

hoid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest eelnõu ei ole seotud ühegi seaduseelnõu jõustumisega ja rakendamiseks ega kohanemiseks ei ole vaja lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumi-

le ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks EKEI-le, Politsei- ja Piirivalve- ametile, Päästeametile ja Eesti Haiglate Liidule.