intervjuus Õhtulehele 02. märtsil: „Treeni, et olla terve!“. Hasar! ja stressi spordis võib hakata
ajapikku asendama mõistus ja rahu.
Sellest hetkest, kui ükskõik milliseid tulemusi hakatakse mõõtma, lisandub kohustus olla selles täpne
ja õiglane, tagada võistlejatele võrdsed võimalused. Minu hinnangul on selle riiklik ja rahvusvaheline
korraldamine ebavajalik. Kui külaplatsil tulevad kokku kolm inimest ja otsustavad kõrgust hüpata, siis
la) on kõigile ühel kõrgusel ja terve mõistus ütleb, et kaks võistlejat jalutaksid lihtsalt minema, kui
kolmas läheks ja la! oma hüppe ajaks madalamale laseks. Hüppama ei saa sundida.
Võistlused peaksid olema osavõtjate tasemel isereguleeruvad. Kui puudub võidu ülistamine,
auhinnarahad ja kadedus, kui spordis oleks liikumapanevaks jõuks tahe olla terve ja osaleda ühises
tegevuses, puuduks vajadus välise kontrolli järele. On ju Ees! Vabariigi polii!lised jõud aastaid
kõnelenud õhukesest riigist ja sellest, kuidas liiga palju reglementeerimist mõjub halvas!
majanduskasvule ning ahistab kodanikke. Dopingukontrolli kaotamisega kaoks vajadus uurida
korruptsioonijuhtumeid, meditsiinikaugetel inimestel end kramplikult kursis hoida arengutega tohutu
tempoga muutuvas ravimitööstuses.
Dopinguga seonduv on väga teaduspõhine. Rahvusvaheliste eksper!de kaasamine on kulukas ning
teadmiste värskendamises ei saa kunagi sisse teha pausi. Dopingukontroll on võidujooks suure äriga,
millel ei peaks olema spordiga vähimatki pistmist.
Kofeiin on näiteks ergu!te seas, mis ei ole keelatud. Kui ka kõik ülejäänud dopinguained oleksid
lubatud, muutuks absoluutselt mõ)etuks nende kasutamise kontrollimine. Seaduses seisab, et
karistada võib „ravimi väljakirjutamise eest kasutamiseks dopinguna spordis, samu! ravimi dopinguna
kasutamisele kallutamise eest või ravimi dopinguna manustamiseks üleandmise eest.“
Surnuks võib inimene ennast joosta nii dopinguga kui ilma. Sportlaste tervise kaitsmine nende endi
eest nagu kaitstakse kogemusteta lapsi, ei ole kindlas! adekvaatne argument. Keda ja kelle huve siis
ülalnimetatud seadusepügal kaitseb? Polii!kute ja arvamusliidrite suust kõlab ülereguleerimise vastu
sageli üpris kõva häält, olgu see siis andmekaitse, abielu vormistamine või alkoholi tarvitamine.
Palun teie selgitust, miks ei võiks olla Ees! maailma spordiavalikkuses olla esimene ja julge hääl, mis
selgelt välja ütleb, et meie enam seda mängu kaasa ei tee. Kutsuda kogu maailma üles järgima seda
eeskuju ning loobuda dopingu kasutamise kontrollimisest. Sellega koos mõistagi loobuda ka igasuguse
riigipoolse rahastuse andmisest dopingukontrollile ning ka sellise spordi rahastamisest, kus
dopingukontroll on nõutav.
Palun teil teha kalkulatsioon, kui palju hoiaks Ees! Vabariik näiteks viie aastaga kokku raha dopingu
kontrollimise ja dopingukontrolliga seotud spordi toetamise pealt ning kui palju inimesi saaks
kokkuhoitud rahaga kaasa tõmmata seaduse mõ)ega kooskõlas tõepoolest rahva kehalise ja vaimse
vormi tõstmisele. Juba EADSE ülalpidamiselt säästetav mõnisada tuhat eurot aastas võimaldaks päris
mitu klassitäit lapsi talve jooksul suusaradadele viia.
Lugupidamisega
Madis Mikkor