Kiri

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 10.09.2024 16:12

Adressaat: <"Justiitsministeerium">

Teema: Riigikontroll: Vastuskiri

Asutus: RiigikontrollRegistreerimise kp: 10.09.2024Registreerimise nr: 9-

9/24/427-2 Saadetava dokumendi pealkiri: VastuskiriEdastan

digitaalallkirjaga 10.09.2024 kirja nr 9-9/24/427-2.Palun kirja

kättesaamisest kindlasti teavitada. Lugupidamisega

Igor Aljoshinõigusnõ[email protected]

Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, [email protected], reg-nr 74000056.

Liisa-Ly Pakosta

Justiitsministeerium

Teie 8.08.2024 nr 10-4/5991-1

Meie 10.09.2024 nr 9-9/24/427-2

Austatud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest bürokraatia teemadel kaasa mõtelda. Vastan Teile küsimuste kaupa, mis te

mulle saatsite kirjaga, mis on pealkirjastatud kui „Bürokraatiale vitsad peale“. Riigikontroll on oma

töös bürokraatia vähendamise vajadust järjepidevalt rõhutanud ning ka aruannetes asjakohaseid

ettepanekuid teinud. Mitmetele neist on aja jooksul lahendused leitud, mitmed neist alles ootavad

lahendust. Edaspidi, kui märkame auditi läbiviimisel kohti, kus saaks bürokraatiat ja asjatut

sehkendamist vähendada, oleme valmis operatiivselt saatma justiits- ja digiministrile selle kohta

eraldi märgukirja. Siis on Justiitsministeeriumil võimalik nende konkreetsete probleemidega kohe

tegeleda.

Olukorras, kus Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonda on lisandunud ka digiühiskonna poliitika

kavandamine ja elluviimine, on Teil ministrina veelgi laiemad võimalused bürokraatiat ohjeldada.

Nimelt – on tõsi, et igapäevaelu ühe suurem digiteerimine aitab muuta teenused

kättesaadavamaks, infokogumise kiiremaks ja süsteemid tõhusamaks. Kuid kõige hea kõrval on sel

paraku ka oma pahupool – see annab riigile ja kohalikele omavalitsustele ka palju tõhusama

võimaluse eskaleerida bürokraatiat. Digimaailmas on palju lihtsam küsida infot, mida tegelikult

ilmtingimata vaja ei ole. Tundub lihtne lisada veel mõni kastike risti panemiseks või andmeväli

lisainfo saamiseks. Aga sellisel viisil on võimalik märkamatult klikk kliki haaval asjatult inimesi ja

ettevõtteid üha enam ja enam koormata. Lisaks koormusele ja küsimusele, kas need andmed on ka

tegelikult hädavajalikud ning leiavad põhjendatud kasutamist, tähendab andmekogumine

andmekogujale ka vastutust nende andmete turvalise käitlemise ja säilitamise eest, mis on

omakorda ka kulukas.

1. „Kuidas tuleks muuta eelnõudele esitatavaid nõudeid selliselt, et oleks tagatud iga uue

halduskoormust toova nõude kehtestamisel ühe olemasoleva nõude kehtetuks

tunnistamine? Eesmärgiks on kehtestada tagasilükkamise alus sellistele eelnõudele, mis

ühiselt võetud reguleerimise vähendamise nõuet ei täida.“

Eestis on seaduseelnõude väljatöötamiseks väga põhjalikud nõuded ning liigne lisanduv

bürokraatia ei ole tingitud mitte lünkadest nõuetes, vaid pigem ebajärjekindluses juba

olemasolevate nõuete rakendamisel ning kohatises kergekäelises ja kiirustavas seadusloomes.

Reeglite või põhimõtete kehtestamise kõrval on sama oluline ka nende täitmise järjekindel

nõudmine.

Vabariigi Valitsuse poliitiline eesmärk, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude

kehtestamiseks tuleb üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada, on igati tervitatav ning

mõistlik tegevussuund. Bürokraatia ohjeldamise ambitsioon võiks tulevikus suureneda, kuna

sisuliselt tähendab üks-ühe-vastu lähenemine seda, et ettevõtete halduskoormus ei vähene, vaid

- 2 -

jääb samaks. Aga kindlasti on selline bürokraatia ohjeldamist puudutav eesmärk parem, kui

eesmärgi puudumine.

Teine probleem on selles, et ettevõtetele õigusaktidest tulenevate nõuete tükkidena võrdlemine on

päris keeruline. Ettevõtetele esitatavate nõuete sisu, rakendamise kulu ja kaal on väga erinev. Aga

usun, et ei ole vaja leiutada uut keerukat ja kulukat mõõtmissüsteemi, vaid Justiitsministeerium on

eelnõude kooskõlastamisprotsessis suuteline hindama, kas seatud halduskoormust tekitavate

nõuete kärpimise eesmärk on täidetud või mitte. Kindlasti on selles küsimuses

Justiitsministeeriumi liitlasteks ka ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid, kes aitavad iga uue

eelnõu puhul selle eesmärgi täitmist hinnata.

Teie küsimuses viidatud põhimõtte – iga uue halduskoormust toova nõude kehtestamisel tuleb

olemasolev nõue kehtetuks tunnistada – saab hea õigusloome ja normitehnika eeskirja lisada, kuid

fookus peaks olema selle põhimõtte järgimise tagamisel. Justiitsministeeriumil ning justiits- ja

digiministril on laialdased võimalused õigusaktide kooskõlastamise käigus, aga ka Vabariigi

Valitsuse istungitel seda nõudlikkust järjekindlalt üles näidata. Usun, et just sellel on

halduskoormuse vähendamise eesmärgi täitmisel kõige kaalukam roll.

Uue nõude kehtestamisel ei saa lisaks mõne kehtiva nõude kehtetuks tunnistamisele suhtuda

pealiskaudselt ka uude kavandatavasse nõudesse – uue halduskoormust toova nõude

väljatöötamine peab olema sisukalt põhjendatud.

2. „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri kehtib meil alates 2012. aastast. Kindlasti on

silma jäänud, mida oleks selles eeskirjas vaja kustutada või uuendada. Ka seetõttu on

igaühe panus HÕNTE uuendamisel kuldaväärt.“

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja rakendamisel on näha valikulisust ning on eelnõusid, mille

puhul ei rakendata eeskirja sisuliselt ja eesmärgile vastavalt. Sageli just kaalukamate õigusaktide

puhul tehakse pealiskaudseid mõjuanalüüse ning eelnõud valmistatakse ette hea õigusloome

põhimõtteid järgimata.

Justiitsministeerium on ise aastate jooksul põhjalikult ja sisukalt hinnanud õigusloomepoliitika

arengusuundade elluviimist ning paljud kitsaskohad on nendest dokumentidest leitavad

(https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/oiguspoliitika-pohialused-aastani-2030-

0?view_instance=0&current_page=1).

3. „Milliste Justiitsministeeriumi pädevuses olevate vahenditega saame teie haldusala

ettepanekutel seitsmepenikoormasaabastega edasi liikuda väike- ja keskmise suurusega

ettevõtete kontrollimise vähendamisel?“

Kõige eesmärgipärasem on küsida ettepanekuid ettevõtete esindusorganisatsioonidelt –

keskliitudelt ja haruliitudelt. Kui ettevõtlusorganisatsioonidel on teadmine, et nende ettepanekuid

ollakse valmis ka tegelikult arutama ning nendega töötama, siis on ehk võimalik ka Teie viidatud

seitsmepenikoormasaabastega edasi liikuda.

- 3 -

Ettevõtete halduskoormuse vähendamise kõrval on oluline mitte ära unustada ka bürokraatiamasina

raskust inimestele. Hiljutises auditis „Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel

(keskvalitsuse osa)“ tuvastasime, et erivajadusega inimene peab toetuste ja teenuste saamiseks

laskma hinnata oma olukorda korduvalt ning esitama mitmeid taotlusi abi saamiseks. Vajadus oma

olukorda korduvalt kirjeldada ja mitmeid taotlusi esitada ei ole inimese väärikust arvestav

kohtlemine. Abi andmise süsteem on nii killustunud, et abivajajal ei ole võimalik vajaliku toe

saamisel jääda ühte süsteemi ning tema abisaamise teekonna pikkus sõltub sellest, kui hästi ta

tunneb sotsiaalhoolekandelise abi saamise korraldust. Sarnaste nimetustega teenuseid pakutakse

kolmest eri süsteemist erinevatel tingimustel ja osalt kattuvale sihtrühmale. Ilmselt oleks riigil

võimalik erivajadustega inimeste koormat oluliselt leevendada ja nii ka bürokraatiat vähendada,

sealjuures hoides kokku asendamatut väärtust – inimeste aega. See on aga vaid üks näide.

Bürokraatia vähendamisel on peale ettevõtete ja inimeste koormuste vähendamise mõtet tegeleda

ka avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamisega. Tasub välja selgitada ka aruanded, mida

riigiasutused vahetavad omavahel või mida nõutakse omavalitsustelt, ning hinnata kõigi nende

vajalikkust või vajalikkust senises mahus.

4. „Kuidas on kõige efektiivsem saavutada Euroopa Liidu õigust üle võtvates eelnõudes

õigusselge eristus Euroopa Liidu nõuete kitsa ülevõtmise ja menetluse käigus otstarbekaks

peetud täienduste vahel? Oleme lubanud seda lahendada riigikogu liikmetele eelnõus

alternatiivide esitamise teel. Kaasamõtlemine on oodatud seega ka laiema arusaama

hõlbustamiseks Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja kohapealsete lisanduste selgeks

eristamiseks.“

Mis puudutab Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist, siis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288

kohaselt on direktiiv siduv saavutatava tulemuse seisukohalt, kuid jätab tulemuse saavutamise

vormi ja meetodid otsustada liikmesriikidele. Direktiivi ülevõtva õigusakti seletuskirjas peab olema

selgelt välja toodud ja põhjendatud, kui õigusakti on lisatud sätteid, mis ei tulene direktiivist.

Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise süsteemi osale kitsaskohtadele juhib Riigikontroll tähelepanu

septembrikuus valmivas auditis „Eesti seisukohtade ettevalmistamine Euroopa Liidu õigusloomes“.

Muu hulgas anname soovitusi, mis võiksid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega kaasnevaid

probleeme parandada ka osas, millele te oma kirjas viitate.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Janar Holm

riigikontrolör