Eelnõu kooskõlastamiseks

EELNÕU

30.08.2024

Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokolliga ühinemise seadus

§ 1. Ühineda juurdelisatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokolliga, mis on vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel

2011. aasta 19. detsembril.

§ 2. Teha ühinemisel fakultatiivprotokolli artikli 12 lõike 1 kohane deklaratsioon, et Eesti

Vabariik tunnustab lapse õiguste komitee pädevust võtta vastu ja läbi vaadata selle sätte alusel

esitatud kaebusi.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …... …………….. 2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus ....................... 2024. a.

1

Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega ühineb Eesti Vabariik ÜRO lapse õiguste konventsiooni (edaspidi ka

konventsioon) fakultatiivprotokolliga, mis käsitleb kaebemenetlust (Optional Protocol to the

Convention on the Rights of the Child on a Communications Procedure) (edaspidi

fakultatiivprotokoll) ja millega võimaldatakse osalisriikide lastel pöörduda ÜRO lapse õiguste

komitee (edaspidi ka komitee) poole lapse õiguste konventsioonis ning laste kaasamist

relvakonfliktidesse käsitlevas lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollis ja lapse õiguste

konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlevas

fakultatiivprotokollis (edaspidi fakultatiivprotokollid) sätestatud õiguste rikkumise tõttu selles

riigis, kui riigisisene õigussüsteem ei ole pakkunud tõhusaid õiguskaitsevahendeid.

Fakultatiivprotokoll võeti vastu 19. detsembril 2011. a New Yorgis ÜRO Peaassamblee

resolutsiooniga A/RES/66/138, avati allakirjutamiseks Genfis 28. veebruaril 2012. a ja jõustus

14. aprillil 2014. a. Konventsiooni fakultatiivprotokolliga on praeguseks liitunud 52 riiki,

sealhulgas üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest.1

Eesti suhtes on jõus nii ÜRO lapse õiguste konventsioon, mis jõustus 25. septembril 1991. a,

kui ka selle kaks varem vastu võetud fakultatiivprotokolli: laste kaasamist relvakonfliktidesse

käsitlev fakultatiivprotokoll, mis jõustus Eesti suhtes 12. märtsil 2013. a, ning laste müüki,

lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll, mis jõustus Eesti suhtes

3. septembril 2004. a.

Konventsiooni eesmärk on tagada lapse õiguste parem kaitse kogu maailmas kõigile lastele

ilma diskrimineerimiseta. Kõnealune fakultatiivprotokoll tugevdab konventsiooni praktilist

tähtsust laste õiguste kaitsmisel, võimaldades ÜRO lapse õiguste komiteel menetleda kaebusi

laste õiguste rikkumise kohta. Samuti võimaldab fakultatiivprotokoll komiteel algatada

uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste kohta konventsiooniga liitunud

riikides ning edastada riigile soovitusi. Fakultatiivprotokolli peamine eesmärk on anda lastele

endile õigus pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole, kui on rikutud tema õigusi ja

riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kui komitee leiab, et lapse õigusi on rikutud,

tuleb osalisriigil arvestada komitee seisukohti ja soovitusi olukorra parandamiseks. Samuti

peaksid fakultatiivprotokolli osalisriigid võtma tarvitusele asjakohaseid meetmeid, et

võimaldada lapsele, kelle õigusi on rikutud, juurdepääs õiguskaitsevahenditele riigi tasandil.

Fakultatiivprotokolli on Eesti Vabariigil järjepidevalt soovitatud ratifitseerida ÜRO üldise

inimõiguste perioodilise ülevaatuse käigus ning erinevate inimõiguste konventsioonide

järelevalve komiteede poolt, eeskätt lapse õiguste komitee, kes teeb konventsiooni ja selle

fakultatiivprotokollide täitmise üle järelevalvet. Selline soovitus oli esitatud nii komitee

1 Fakultatiivprotokolli staatuse ajakohane info:

https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=IV-11-d&chapter=4&clang=_en

2

8. märtsil 2017. a kui ka 18. juunil 2024. a avaldatud lõppjäreldustes Eesti kohta konventsiooni

täitmise perioodilise aruande põhjal (18. juuni 2024. a lõppjärelduste punkt 46).2

Fakultatiivprotokolliga ühinemine on oluline Eestis lapse õiguste ja lastekaitsepoliitika

arendamiseks, samuti näitab Eesti sellega üles head tahet edendada laste õiguste ja laiemalt

inimõiguste kaitset nii Euroopas kui kogu maailmas. Lapse õiguste kaitse on üks Eesti

välispoliitika prioriteete ning fakultatiivprotokolliga ühinemine vastab seega Eesti üldistele

välispoliitilistele huvidele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna

nõunikud Maarja Kärson (teenistussuhe peatatud) ja Anne Haller (tel 5374 9434,

[email protected]) ja Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Berit Marksoo (tel 5912

4572, [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome

ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel 5911 1796, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274,

[email protected]).

Fakultatiivprotokolli tõlke inglise keelest eesti keelde on teinud vandetõlk Siret Laasner

tõlkebüroost Dussan Vandetõlgid ([email protected]).

Välisministeeriumi poolt on eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud juriidilise osakonna

rahvusvahelise õiguse büroo jurist Mai Hion (tel 6317 413, [email protected]).

1.3. Märkused

Fakultatiivprotokolli jõustumiseks peavad osalisriigid artikli 18 lõike 2 ja 3 kohaselt protokolli

kas ratifitseerima või sellega ühinema. Kuna Eesti ei ole fakultatiivprotokollile alla kirjutanud

ja see on juba jõustunud, siis Eesti ühineb fakultatiivprotokolliga.

Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktist 5, mis näeb ette välislepingu

ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui ratifitseerimine on lepingus (antud juhul

fakultatiivprotokollis) ette nähtud, peab fakultatiivprotokolli ratifitseerima Riigikogu.

Välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 1 punkti 2 kohaselt Riigikogu ratifitseerib välislepinguid

ühinemise, heakskiitmise, ratifitseerimise või muu seaduse vastuvõtmisega.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2 ÜRO lapse õiguste komitee lõppjäreldused: Eesti. CRC/C/EST/CO/5-7.

tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRC%2FC%2FEST%2FCO%2

F5-7&Lang=en

3

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on ühineda kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokolliga ning selle kaudu edendada, kaitsta ja tagada laste õiguste teostamist.

Fakultatiivprotokolliga ühinemisega tunnustatakse Eesti laste õigust esitada kaebusi ÜRO lapse

õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ja komitee õigust selliseid kaebusi menetleda,

samuti menetleda teiste riikide esitatud kaebusi konventsiooni ja selle fakultatiivprotokollide

rikkumise kohta ning algatada uurimisi komiteele teatavaks saanud tõsiste ja süstemaatiliste

laste õiguste riivamiste kohta Eestis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Ühinemise seaduse sisu

Seaduseelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga ühinetakse kaebemenetlust

käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga. Teine paragrahv sisaldab

fakultatiivprotokolliga ühinemisel tehtavat deklaratsiooni, mille kohaselt tunnustab Eesti

Vabariik komitee pädevust võtta vastu ja läbi vaadata artikli 12 lõike 1 alusel esitatud kaebusi.

Deklaratsiooni sisu ja tegemise vajadust analüüsitakse nimetatud artikli juures.

Fakultatiivprotokolli sisu ja võrdlev analüüs

Fakultatiivprotokoll koosneb preambulist ja 24 artiklist.

Fakultatiivprotokolli preambul on sissejuhatava ja selgitava iseloomuga, juhtides veelkord

tähelepanu lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigustele ja viidates ka raskustele, mida

laste eriline ja sõltuv staatus võib neile tekitada nende õiguste rikkumise korral

õiguskaitsevahendite kasutamisel. Fakultatiivprotokoll tugevdab ja täiendab riiklikke ja

piirkondlikke mehhanisme, mis võimaldavad lastel esitada kaebusi oma õiguste rikkumise

kohta, sellega ühtlasi tõhustades konventsiooni ja selle varem vastu võetud

fakultatiivprotokollide rakendamist. Samuti julgustatakse osalisriike välja töötama

asjakohaseid riiklikke mehhanisme, et võimaldada lapsele, kelle õigusi on rikutud, juurdepääs

tõhusatele õiguskaitsevahenditele riigisisesel tasandil.

Fakultatiivprotokolli I osa (artiklid 1–4) sisaldab üldsätteid.

Artiklis 1 sätestatakse lapse õiguste komitee pädevus fakultatiivprotokolli osalisriikide suhtes.

Komitee pädevus hõlmab neid õiguste rikkumisi, mis on sätestatud konventsioonis ja selle

fakultatiivprotokollides, mis on jõus antud riigi suhtes.

Lapse õiguste komitee (the Committee on the Rights of the Child) on lapse õiguste

konventsiooni alusel loodud ÜRO organ, mis teeb konventsiooni ja selle fakultatiivprotokollide

täitmise üle järelevalvet. Komitee koosneb 18 sõltumatust eksperdist. Kõik konventsiooni või

selle fakultatiivprotokollide osalisriigid esitavad komiteele perioodilisi aruandeid nendes

sätestatud kohustuste täitmise kohta, mille järel esitab komitee osalisriigile oma tähelepanekud

ja soovitused lõppjärelduste (concluding observations) kujul. Lisaks koostab ja avaldab

komitee oma seisukohti ja selgitusi lapse õiguste sisu kohta temaatilistes üldkommentaarides.

Kõnealuses fakultatiivprotokollis komiteele antud pädevus vaadata läbi laste pöördumisi ja viia

4

läbi uurimisi konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud kohustuste rikkumise

kohta täiendab komitee järelevalveülesandeid.

Eesti on ühinenud kõigi fakultatiivprotokollis nimetatud välislepingutega, s.o nii konventsiooni

kui ka selle kahe fakultatiivprotokolliga, mistõttu hõlmab komitee pädevus Eesti suhtes kõigis

nimetatud lepingutes sätestatud õiguste rikkumisi.

Artiklis 2 sätestatakse komitee tegevust suunavad üldpõhimõtted, milleks on lapse parimate

huvide põhimõte ning lapse õiguste ja seisukohtade arvesse võtmine vastavalt lapse vanusele

ja küpsusele.

Lapse parimate huvide põhimõte, mis on sätestatud konventsiooni artiklis 3, on üks

konventsiooni keskseid põhimõtteid. Selle kohaselt peavad riiklikud või

erasotsiaalhoolekandeasutused, kohtud, täidesaatvad või seadusandlikud organid igasugustes

lapsi puudutavates ettevõtmistes seadma esikohale lapse huvid. Sama põhimõte sisaldub ka

Eesti lastekaitseseaduse § 5 punktis 3 ja täpsustatud kujul § 21 lõikes 1, mille kohaselt tuleb

kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel

eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest

kui esmatähtsast kaalutlusest.

Lapse seisukohtade arvesse võtmise nõue tuleb samuti konventsioonist, mille artikli 12 lõike 1

järgi tagavad osalisriigid lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse

väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid

vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Selle olulise lapse õigusega tuleb arvestada kõigis lapse

elu aspektides ja lapsi puudutavates menetlustes, sealhulgas kõnealuses kaebemenetluses. Sama

põhimõte on sätestatud ka Eesti lastekaitseseaduse § 5 punktis 4.

Artikkel 3 näeb ette töökorra kehtestamise komitee ülesannete täitmiseks. Töökord peab

arvestama fakultatiivprotokolli artiklis 2 sätestatut, et tagada lapsesõbralikud menetlused, ja

sellesse lisatakse kaitsemeetmed, et takistada lapse nimel tegutsevatel isikutel lapsega

manipuleerida. Ühtlasi võib komitee keelduda talle saabunud kaebuse läbivaatamisest, kui ta ei

pea seda lapse huvides olevaks.

Komitee kehtestas oma töökorra (Rules of Procedure) algselt 2013. aastal ning seda on

muudetud ja täiendatud 2021. aastal. Kehtiv töökord jõustus 4. novembril 2021. a.3 Töökord

sisaldab individuaal- ja riikidevaheliste kaebuste menetlemise ja uurimismenetluste täpsemaid

protseduurireegleid.

Samuti on komitee kinnitanud töömeetodite kirjelduse individuaalkaebuste käsitlemisel.4

Artikkel 4 reguleerib kaitsemeetmeid, et tagada fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste

kasutamine.

Artikli 4 lõige 1 kohustab osalisriike võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud saavad kasutada fakultatiivprotokollis sätestatud õigusi,

ilma et nad peaksid kartma seetõttu oma inimõiguste rikkumist, väärkohtlemist või hirmutamist.

Komitee töökorras (reegel 4) on täpsustatud, et kui komiteel on usaldusväärset teavet selle

3 https://digitallibrary.un.org/record/3946649?v=pdf 4 https://opic.childrightsconnect.org/wp-content/uploads/2021/06/WorkingMethodsOPIC-3.pdf

5

kohta, et osalisriik ei ole seda kohustust täitnud ja kõiki vajalikke kaitsemeetmeid inimeste

kaitseks võtnud, võib komitee nõuda osalisriigilt vastava rikkumise lõpetamist ja kirjalike

selgituste esitamist komiteele. Samuti võib komitee teha selle kohta avalikke teadaandeid ja

võtta muid sobivaid meetmeid.

Artikli 4 lõige 2 keelab avalikustada komiteele kaebusi esitanud või komiteega koostööd teinud

isikute või inimrühmade identiteeti ilma nende nõusolekuta. See nõue kehtib nii komiteele

endale kui ka osalisriigile. Muu hulgas ei avalda komitee ilma kaebuse esitaja ja/või

väidetava(te) ohvri(te) nõusolekuta nende andmeid kaebuse läbivaatamise kohta tehtud otsuses

(vt komitee töökorra reegel 15 punkt e).

Fakultatiivprotokolli II osa (artiklid 5–12) reguleerib kaebemenetlust, mida on kahte liiki:

individuaalkaebused ja riikidevahelised kaebused.

Artikkel 5 käsitleb individuaalkaebusi, mille lahendamine on ka fakultatiivprotokolli peamine

sisu, võimaldades lastel endil (ka esindaja kaudu) pöörduda komitee poole, kui nende õigusi on

rikutud.

Artikli 5 lõikes 1 sätestatakse osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate inimeste või

inimrühmade (või nende esindajate) õigus esitada komiteele kaebusi selle kohta, et osalisriik

on rikkunud mis tahes õigusi, mis tulenevad konventsioonist või selle fakultatiivprotokollidest.

Eesti on ühinenud nii konventsiooni kui ka selle kahe varem vastu võetud

fakultatiivprotokollidega, seega võidakse komiteele esitada kaebusi kõigis kolmes õigusaktis

sisalduvate kohustuste rikkumise kohta.

Osalisriik peab tagama kaebemenetlust puudutava teabe levitamise ja kättesaadavuse (vt

artikkel 17). Kaebused esitatakse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole (vt täpsemalt artikli

7 juures).

Artikli 5 lõike 2 kohaselt võib esindaja esitada kaebuse üksnes inimese või inimrühma

nõusolekul, välja arvatud juhul, kui ta suudab põhjendada tegutsemist isiku(te) nimel ilma

sellise nõusolekuta. Näiteks võiks selline olukord kõne alla tulla juhul, kui laps, kelle õigusi

rikutakse, on liiga noor, et ise pöörduda ja nõusolek anda või ei ole selleks suuteline oma

arengutaseme või terviseseisundi (sh erivajaduse) tõttu.

Komitee viimase, 2022. aastal esitatud tegevusaruande kohaselt5 esitati aruandeperioodil

(2020. a septembrist kuni 2022. a veebruarini) komiteele üle 200 individuaalkaebuse, millest

registreeriti 64. Kokku oli komitee 11. veebruari 2022. a seisuga vastu võtnud ja registreerinud

174 juhtumit. Samal kuupäeval oli komitees veel menetlemisel 83 juhtumit.6

Nimetatud perioodil avaldas komitee seisukoha 62 kaebuse osas, kõik seisukohad olid

konsensuslikud. Nendest 19 juhtumi puhul leidis komitee, et lapse õigusi oli rikutud: 8 juhtumit

puudutasid Hispaaniat, 3 Prantsusmaad, 3 Šveitsi, 2 Belgiat, 2 Taanit ja 1 Soomet. Ühe kaebuse

osas komitee rikkumist ei leidnud, 12 kaebust tunnistati vastuvõetamatuks, 4 kaebuse puhul

tunnistas komitee kaebuse vastuvõetavaks, millele järgneb küsimuse sisuline menetlemine, 28

kaebuse osas menetlus lõpetati. Enamik juhtumitest käsitles nii sel kui ka eelmistel perioodidel

migratsiooniga seotud küsimusi, sealhulgas pagulaste tagasisaatmise lubamatust (non-

5 Aruanne esitatakse ÜRO Peaassambleele iga kahe aasta järel vastavalt fakultatiivprotokolli artiklile 16. 6 Tegevusaruanne, p 46.

6

refoulement) ning sisserännanud laste vanuse tuvastamist ja nende kinnipidamist. Muud teemad

hõlmasid õigust haridusele, kliimamuutusi, välisriigis kinni peetud laste kodumaale naasmist ja

lapse õigust säilitada kontakt mõlema vanemaga. Enamik kaebusi puudutas Euroopa riike, mõni

ka Lõuna-Ameerika riike.7

Artikkel 6 reguleerib ajutiste meetmete (interim measures), st esialgse õiguskaitse kohaldamist

võimaliku rikkumise ohvri(te) kaitseks.

Artikli 6 lõige 1 annab komiteele õiguse pärast kaebuse saamist ja enne selle sisulist

lahendamist edastada asjaomasele osalisriigile kiireloomuliseks otsustamiseks taotluse

erakorralistel asjaoludel vajalike ajutiste meetmete võtmiseks (st esialgse õiguskaitse

rakendamiseks), et vältida väidetava rikkumise ohvrile või ohvritele võimaliku korvamatu

kahju tekkimist.

Komitee on kinnitanud juhised fakultatiivprotokolli alusel ajutiste meetmete rakendamiseks.8

Juhistes selgitatakse, et ajutised meetmed on ühteaegu nii kaitse- kui ka ettevaatusabinõu.

Artiklis viidatud „erakorralised asjaolud“ tähendavad, et osalisriigi tegevusel või tegevusetusel

võib olla tõsine mõju kaitstavale õigusele või komiteele esitatud asjas tehtava otsuse toimele.

Mõiste „korvamatu kahju“ viitab sellise õiguse rikkumisele, mida selle olemuse tõttu ei ole

võimalik heastada, taastada ega piisavalt hüvitada (seejuures ka arvestades, et lapsed on

arenevad inimesed ja mõnda arengu käigus toimunud õiguste rikkumist on hiljem võimatu

parandada). See eeldab üldiselt ka kättesaadava ja tõhusa riigisisese õiguskaitsevahendi

puudumist. Juhistes viidatakse ka sellele, et komitee kohaldatud ajutised meetmed on

rahvusvaheline kohustus, mida riik peab täitma (punkt 9).

Komitee töökorras (reegel 7) on täpsustatud, et komitee võib taotleda ajutiste meetmete

rakendamist mitte ainult individuaalkaebuse lahendamisel, vaid ka riikidevahelise kaebuse ja

uurimismenetluse raames.

Artikli 6 lõikes 2 on täpsustatud, et see toiming ei tähenda otsust kaebuse vastuvõetavuse või

sisu kohta. See tähendab, et ka pärast osalisriigilt ajutiste meetmete rakendamise taotlemist võib

komitee lugeda kaebuse vastuvõetamatuks artikli 7 alusel või asuda hilisemas menetluses

seisukohale, et õiguste rikkumist ei ole toimunud.

Artiklis 7 on sätestatud individuaalkaebuse vastuvõetavuse tingimused ehk asjaolud, mille

esinemise korral komitee kaebust vastu ei võta ja fakultatiivprotokollis ette nähtud menetlust

läbi ei vii. Nimetatud kaheksa tingimust puudutavad kaebuse esitaja tuvastamist (kaebus ei või

olla anonüümne), kaebuse esitamise vormi (kirjalik vorm), kaebuse heausksust ja põhjendamist,

muude võimalike riigisiseste ja rahvusvaheliste õiguskaitsevahendite ammendamist ning

kaebuse esitamise aega (kaebust ei saa esitada hiljem kui üks aasta pärast riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendamist, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul ei olnud võimalik

pöörduda).

Kaebuse esitamiseks on ette nähtud vorm ja seda toetavad juhised, mis on üldised ehk

kohalduvad kõigile ÜRO inimõigusalaste konventsioonide alusel esitatud

individuaalkaebustele.9 Kaebus saadetakse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole (Office of

the High Commissioner for Human Rights) elektrooniliselt või selle võimatuse korral posti teel.

7 Samas, p-d 47–49. 8 https://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/CRC/GuidelinesInterimMeasures.docx 9 Form and guidance for submitting an individual communication to treaty bodies | OHCHR

7

Tuleb märkida, et see vorm ja täitmise juhised ei ole kuigi lapsesõbralikus vormis, aga

kõnealuse fakultatiivprotokolli puhul ei ole vormi kasutamine ka kaebuse vastuvõtmise ja

lahendamise eelduseks. Samuti ei lükata lapse esitatud kaebust tagasi juhul, kui see on muus

keeles kui ÜRO ametlikud töökeeled (inglise, prantsuse, vene, hispaania). Komiteele esitatud

kaebus peab küll olema kirjalik, aga komitee töömeetodite kirjelduses (viidatud eespool artikli

3 juures) on täpsustatud, et kõik laste endi esitatud kaebused edastatakse originaalkeeles

komitee vastavale töögrupile, isegi kui kaebus näib esmapilgul vastuvõetamatu (töömeetodite

punkt D). Samas on ka täpsustatud, et lastelt saadud kirjadele vastatakse lapsesõbralikus keeles.

Komitee töökorra kohaselt võib pöördujalt ja/või väidetavalt ohvrilt küsida kõikvõimalikke

täpsustusi (reegel 15 lõige 1) ning seda tehakse asjakohases ja ligipääsetavas vormis, mida

kohandatakse võimalikult suurel määral lapse vanusele ja küpsusele, et täpsustuste ja lisateabe

küsimine täidaks oma eesmärki (reegel 15 lõiked 2 ja 3). Seega võivad lapsed esitada komiteele

kirjalikke kaebusi sisuliselt ka vabas vormis. Sellegipoolest tuleb fakultatiivprotokolliga

ühinemisel tehtavas teavitustöös sellele tähelepanu pöörata ja kaaluda Eesti lastele

lapsesõbraliku vormi väljatöötamist, mis toetaks laste pöördumist. Tutvuda saab ka teiste

riikide praktikatega ja vajadusel küsida soovitusi ÜRO lapse õiguste komiteelt.

Komitee võib lugeda kaebuse vastuvõetamatuks ilma asjaomast riiki kaebuse esitamisest

teavitamata (artikli 8 lõige 1, komitee töökorra reegli 18 lõige 1). Samuti võib komitee edastada

kaebuse osalisriigile ja küsida riigi seisukohta üksnes kaebuse vastuvõetavuse kohta (töökorra

reegli 18 lõige 4). Komitee otsustab kaebuse vastuvõetavuse üle nii kiiresti, kui on võimalik, ja

teatab sellest osapooltele töökorra reeglite 20-22 järgi.

Komitee töökorra kohaselt (reegel 29 lõige 7) avaldatakse komitee otsus vastuvõetamatuse

kohta, järgides fakultatiivprotokolli artikli 4 lõikes 2 sätestatud kaebaja ja ohvri identiteedi

kaitsmise nõuet. Otsust ei avaldata juhul, kui komitee on pidanud vajalikuks hoida kogu

menetluse konfidentsiaalsena.

Artiklis 8 on ette nähtud komitee edasised toimingud kaebusega, mis loetakse vastuvõetavaks.

Artikli 8 lõikes 1 sätestatakse, et kui komitee on kaebuse vastu võtnud (s.o ei ole seda pidanud

vastuvõetamatuks), edastatakse see esimesel võimalusel konfidentsiaalselt asjaomasele

osalisriigile.

Artikli 8 lõige 2 kohustab osalisriiki komiteelt kaebuse saamise järel esitama komiteele oma

kirjalikud selgitused (explanations) või seisukohad (statements), milles selgitatakse küsimust

ja võimalikke isiku(te)le pakutud õiguskaitsevahendeid. Vastus tuleb esitada võimalikult

kiiresti, aga kuue kuu jooksul.

Komitee töökorra kohaselt (reegli 18 lõige 5) võib osalisriik oma vastuses taotleda ka kaebuse

vastuvõetamatuks tunnistamist. Selline taotlus tuleb teha võimalikult kiiresti, aga kahe kuu

jooksul vastamise nõude esitamisest.

Artikkel 9 näeb ette, et kaebemenetlus võib lõppeda ka osapoolte sõbraliku kokkuleppega.

Artikli 9 lõike 1 kohaselt osutab komitee vaidluse osapooltele oma häid teeneid, et jõuda

küsimuses sõbraliku kokkuleppeni, mis põhineks konventsioonis ja/või selle

fakultatiivprotokollides sätestatud kohustuste austamisel. Heade teenete pakkumine tähendab

vaidluse osapoolte kokkuleppele jõudmise vahendamist, mis on levinud praktika

rahvusvaheliste vaidluste lahendamisel. See saab toimuda osapoolte nõusolekul. Komitee

8

töökorras (reegli 25 lõige 3) on täpsustatud, et selleks määrab komitee ühe või mitu oma liiget

läbirääkimisi vahendama. Oluline tingimus on see, et läbirääkimiste käigus esitatud suulisi ja

kirjalikke seisukohti ning (kompromiss)ettepanekuid ei kasutata hiljem menetluse jätkumise

korral osapoole vastu (reegli 25 lõige 4).

Artikli 9 lõike 2 alusel lõpetab komitee vahendusel saavutatud sõbralik kokkulepe kaebuse

läbivaatamise menetluse. Komitee töökorras (reegli 25 lõige 6) on täpsustatud, et kui osapooled

on sõnaselgelt väljendanud oma nõusolekut sõbraliku kokkuleppega, teeb komitee otsuse,

milles kirjeldab juhtumi faktilisi asjaolusid ja saavutatud lahendust. Komitee otsus lõpetab

fakultatiivprotokolli alusel läbiviidava menetluse.

Artikkel 10 reguleerib kaebuste läbivaatamise menetlust. Artikli 10 lõigete 1–3 kohaselt

vaadatakse komiteele saabunud kaebused läbi võimalikult kiiresti ja seejuures võetakse arvesse

kõiki komiteele esitatud dokumente, mis tuleb edastada ka asjaomastele pooltele, st eelkõige

asjast puudutatud osalisriigile. See tagab ausa menetluse, mille raames on pooltel võimalik võtta

seisukoht kõigi esitatud väidete ja asjaolude suhtes. Komitee vaatab kaebused läbi kinnistel

koosolekutel. Kui komitee on taotlenud osalisriigilt ajutiste meetmete kohaldamist

fakultatiivprotokolli artikli 6 alusel, kiirendab ta kaebuse läbivaatamist.

Artikli 10 lõige 4 täpsustab selliste kaebuste läbivaatamise korda, mis puudutavad isiku(te)

majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste väidetavat rikkumist. Selliste kaebuste

läbivaatamisel kaalub komitee konventsiooni artikli 4 kohaselt osalisriigi võetud meetmete

mõistlikkust, pidades silmas, et osalisriik võib võtta mitmesuguseid poliitilisi meetmeid

konventsioonis sätestatud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täitmise

tagamiseks. Täpsustus on vajalik selleks, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste

rikkumist puudutavas menetluses ei seataks konventsiooni osalisriikidele rangemaid nõudmisi

lapse õiguste tagamiseks, kui seda näeb ette konventsioon ise. Nimelt on konventsiooni artikli

4 teises lauses sätestatud, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täitmiseks peavad

osalisriigid ette nägema olemasolevate võimaluste maksimaalse ärakasutamise, vajaduse korral

rahvusvahelise koostöö raames. Seega ei sätesta konventsioon nende õiguste puhul ühetaolist

standardit, kuivõrd nende õiguste tagamise ulatus ja viis võib piirkonniti ja riigiti oluliselt

erineda, sõltudes muu hulgas riigi kultuurikeskkonnast ja elatustasemest. Sellega tuleb komiteel

arvestada ka konventsiooni rikkumist käsitlevate kaebuste läbivaatamisel.

Artikli 10 lõike 5 kohaselt edastab komitee pärast kaebuse läbivaatamist viivitamata oma

seisukohad kaebuse kohta koos võimalike soovitustega asjaomastele pooltele.

Artikkel 11 käsitleb kaebuse läbivaatamisele järgnevaid meetmeid. Selle kohaselt peab

osalisriik võtma nõuetekohaselt arvesse komitee seisukohti ja võimalikke soovitusi ning

esitama komiteele (pärast artikli 10 lõikes 5 nimetatud komitee seisukohtade ja soovituste

saamist) kirjaliku vastuse selle kohta, milliseid meetmeid osalisriik on võtnud ja kavatseb võtta

komitee seisukohti ja soovitusi arvestades. Vastus tuleb komiteele esitada võimalikult kiiresti,

aga kuue kuu jooksul.

Lisaks sellele võib komitee kutsuda osalisriiki üles esitama lisateavet meetmete kohta, mida

osalisriik on võtnud vastuseks tema seisukohtadele või soovitustele või sõbraliku kokkuleppe

rakendamisele (kui see on asjakohane) ka näiteks konventsiooni või selle

fakultatiivprotokollide alusel esitatavates tulevastes aruannetes.

9

Artikkel 12 käsitleb riikidevahelisi kaebusi. See on teine komitee pädevuses oleva

kaebemenetluse liik, mis puudutab üksnes neid fakultatiivprotokolli osalisriike, kes on eraldi

deklaratsiooniga tunnustanud komitee pädevust selliseid riikidevahelisi kaebusi läbi vaadata.

Artikli 12 lõike 1 alusel on osalisriigil võimalus deklareerida, et ta tunnustab komitee pädevust

võtta vastu ja läbi vaadata ka mõne teise osalisriigi esitatud kaebusi selle kohta, et

deklaratsiooni teinud osalisriik on rikkunud mis tahes õigusi, mis tulenevad konventsioonist või

selle fakultatiivprotokollidest.

Artikli 12 lõike 2 kohaselt ei võta komitee vastu kaebusi osalisriigi kohta ega osalisriigilt endalt,

kes ei ole sellist avaldust esitanud. See tähendab, et teise riigi suhtes saab rikkumise kohta

kaebuse esitada üksnes riik, kes on ka ennast vastava deklaratsiooni tegemisega sellisele

riikidevahelisele menetlusele allutanud. Hetkeseisuga on sellise deklaratsiooni teinud 13 riiki

(52 osalisriigi hulgast), nende seas Euroopa Liidu liikmesriigid Belgia, Tšehhi, Soome,

Saksamaa, Itaalia, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia, aga ka Albaania, Tšiili, San Marino,

Liechtenstein ja Šveits.

Artikli 12 lõige 3 näeb ette, et ka sellises riikidevahelises menetluses osutab komitee vaidluse

osapooltele oma häid teeneid, et jõuda küsimuses sõbraliku kokkuleppeni, mis põhineks

konventsioonis ja/või selle fakultatiivprotokollides sätestatud kohustuste austamisel. Heade

teenete osutamist on täpsemalt selgitatud artikli 9 juures.

Artikli 12 lõike 4 kohaselt antakse osalisriigi tehtud deklaratsioon hoiule ÜRO peasekretärile,

kes edastab selle koopiad teistele osalisriikidele teadmiseks. Osalisriik võib tehtud

deklaratsiooni igal ajal tagasi võtta, teatades sellest peasekretärile. Pärast seda, kui peasekretär

on saanud teate deklaratsiooni tagasivõtmise kohta, ei saa asjaomase riigi suhtes enam uusi

kaebusi esitada, kuid tagasivõtmine ei piira artikli 12 alusel juba edastatud kaebuste

läbivaatamist. Pärast deklaratsiooni tagasivõtmist võib osalisriik igal ajal teha uue

deklaratsiooni, millega end uuesti sellisele riikidevahelisele menetlusele allutada.

Artikli 12 alusel teeb ka Eesti fakultatiivprotokolliga ühinemisel eelnõu §-s 2 deklaratsiooni,

millega tunnustab komitee pädevust võtta vastu ja läbi vaadata ka teiste osalisriikide esitatud

kaebusi selle kohta, et Eesti on rikkunud konventsioonist või selle fakultatiivprotokollidest

tulenevaid laste õigusi. Eesti suhtes on jõus nii konventsioon kui selle kaks varem vastu võetud

fakultatiivprotokolli. Kuna käesoleva fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on tugevdada

lapse õiguste austamist ja kaitset Eestis ning võimalikud menetlused komitees aitavad sellele

kaasa, võimaldades pakkuda suuremat kaitset lastele või laste rühmadele, kelle õiguste

tagamisel leitakse puudujääke, on oluline tunnistada samuti komitee pädevust riikidevaheliste

kaebuste läbivaatamiseks. Seetõttu toetab artiklis märgitud deklaratsiooni tegemine (seejuures

kõigi kolme õigusakti osas) fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärki. Eestis väärtustatakse

ja kaitstakse lapse õigusi, mida kinnitab ka asjaolu, et konventsiooni viimasel aruandeperioodil

esitatud komitee kokkuvõtvad järeldused Eestile tunnustasid Eesti edusamme, sealhulgas

rakendatud õiguslikke ja poliitikameetmeid konventsiooni täitmiseks. Eestis on laste õigused ja

ka laiemalt inimõigused üldiselt heal tasemel tagatud, sealhulgas diskrimineerimata erinevaid

inimrühmi.

Oluline on ka märkida, et kaebusi teiste riikide kohta saab esitada vaid see riik, kes on ka enda

suhtes sellise menetluse lubanud. Riikidevahelised kaebemenetlused lahendatakse

konfidentsiaalselt. Samuti pakub komitee ka sellistes menetlustes osalevatele riikidele oma häid

teeneid eesmärgiga lahendada vaidlus sõbraliku kokkuleppega. Juhul kui vaidlust kokkuleppel

10

lahendada ei õnnestu, koostab komitee pärast osapooltelt kirjalike seisukohtade ja

tähelepanekute küsimist juhtumi põhjal raporti, mis saadetakse osapooltele (komitee töökorra

reegel 49). Siiani ei ole komiteel ühtegi riikidevahelist kaebust lahendada tulnud.

Fakultatiivprotokolli III osa (artiklid 13–14) reguleerib uurimismenetlust, mille komitee ise

võib osalisriigi suhtes algatada lapse õiguste arvatavate tõsiste või süstemaatiliste (grave or

systematic) rikkumiste korral.

Artiklis 13 sätestatakse komitee uurimismenetluse sisu ja läbiviimise kord.

Artikli 13 lõike 1 kohaselt, kui komitee saab usaldusväärset teavet, mis viitab sellele, et

osalisriik rikub tõsiselt või süstemaatiliselt konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides

sätestatud õigusi, kutsub komitee osalisriiki üles tegema koostööd teabe läbivaatamisel ja

esitama selle kohta viivitamata oma tähelepanekud.

Artikli 13 lõike 2 kohaselt võib komitee, arvestades osalisriigi esitatud tähelepanekuid ja muud

usaldusväärset teavet, määrata ühe või mitu oma liiget korraldama uurimist ja teavitama

komiteed viivitamata selle tulemustest. Kui see on põhjendatud ja kui osalisriik on andnud oma

nõusoleku, võib uurimise käigus külastada ka osalisriigi territooriumi. Osalisriigi külastamist

reguleerib täpsemalt komitee töökorra reegel 38, milles on samuti rõhutatud, et külastus toimub

vaid osalisriigi nõusolekul ning külastuse aeg ja muud üksikasjad pannakse paika komitee ja

külastatava riigi koostöös. Täpsemalt ei ole reguleeritud osalisriigi keeldumist visiidist, selle

põhjendamist ja tagajärgi, aga igal juhul saab komitee sellisel juhul viia menetluse lõpuni

olemasolevate materjalide ja teabe põhjal. Kuivõrd fakultatiivprotokolliga ühinemine on

riikidele vabatahtlik ja võimalik on ka välistada artiklite 13 ja 14 kohaldamine riigi suhtes (ehk

välistada komitee uurimispädevus täielikult), siis sellist välistust mitte teinud riigi puhul tuleks

komitee visiidist keeldumine kõne alla ilmselt vaid äärmiselt erandlikel asjaoludel.

Artikli 13 lõike 3 alusel toimetatakse uurimist konfidentsiaalselt, tehes kõigis

menetlusetappides osalisriigiga koostööd.

Artikli 13 lõigete 4 ja 5 kohaselt edastab komitee pärast uurimise tulemuste läbivaatamist selle

järeldused koos märkuste ja soovitustega viivitamata puudutatud osalisriigile, kes seejärel

esitab võimalikult kiiresti, aga kuue kuu jooksul, komiteele nende kohta oma tähelepanekud.

Artikli 13 lõike 6 kohaselt võib komitee pärast uurimismenetluse lõpetamist ja asjaomase

osalisriigiga konsulteerimist otsustada lisada menetluse tulemuste kokkuvõtliku kirjelduse oma

aruandesse, mis esitatakse ÜRO Peaassambleele iga kahe aasta järel (artikkel 16).

Artikli 13 lõiked 7 ja 8 võimaldavad osalisriigil fakultatiivprotokolli allakirjutamise,

ratifitseerimise või sellega ühinemise ajal teha avalduse, et ta ei tunnista komitee pädevust

korraldada eelviidatud uurimismenetlust mõnes või kõigis fakultatiivprotokollis nimetatud

lepingutes sätestatud õiguste puhul. Sellise avalduse võib riik hiljem igal ajal tagasi võtta,

teatades sellest ÜRO peasekretärile.

Sisuliselt oleks sellisel deklaratsioonil, millega välistatakse fakultatiivprotokolli artiklite 13 ja

14 kohaldamine riigi suhtes, reservatsiooni iseloom. Eesti ei pea vajalikuks artikli 13 lõike 7

alusel deklaratsiooni tegemist, kuivõrd fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on tugevdada

lapse õiguste austamist ja kaitset osalisriigis ning komitee uurimispädevuse välistamine oleks

selle eesmärgiga vastuolus. On üldistes huvides, et kõige tõsisemate ja süstemaatilisemate laste

11

õiguste rikkumiste osas, olenemata toimepanemise kohast, viiakse läbi sõltumatu

rahvusvaheline uurimine. Eestis väärtustatakse ja kaitstakse lapse õigusi, mida kinnitab ka

asjaolu, et konventsiooni viimasel aruandeperioodil esitatud komitee kokkuvõtvad järeldused

Eestile tunnustasid Eesti edusamme, sealhulgas rakendatud õiguslikke ja poliitikameetmeid

konventsiooni täitmiseks. Kokkuvõtvates järeldustes esitati ka soovitusi ja ettepanekuid

täiendavate muudatuste ja paranduste tegemiseks. Eesti töötab järjepidevalt laste õiguste

parema tagamise nimel nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eestis on lapse õigused ja ka

laiemalt inimõigused üldiselt heal tasemel tagatud. Artikli 13 lõike 7 alusel on seni teinud

deklaratsiooni vaid üks osalisriik: Monaco.

Uurimismenetlused on kaebemenetlustega võrreldes siiski väga harvad. Komitee viimase,

2022. aastal esitatud tegevusaruande kohaselt10 esitati aruandeperioodil (2020. a septembrist

kuni 2022. a veebruarini) komiteele neli taotlust uurimismenetluse alustamiseks, millest kolmel

juhul pärast täpsustava info küsimist uurimismenetlust ka alustati.11 Uurimismenetluse

alustamiseks võivad komitee poole pöörduda ka inimesed või organisatsioonid (v.a teised

riigid, kellele on ette nähtud artikli 12 kohane riikidevaheline kaebemenetlus). Komitee hindab

saabunud teavet põhjalikult ja võib selle käigus küsida ka asjassepuutuva osalisriigi arvamust,

alustades uurimismenetlust üksnes siis, kui on veendunud teabe ja selle allikate

usaldusväärsuses ning tõsiste ja süstemaatiliste rikkumiste esinemise võimalikkuses (vt komitee

töökorra reeglid 34–36). Kui teave ei osutu piisavalt usaldusväärseks või sisukaks, jäetakse

menetlus alustamata, teabe esitajat selle eest ei sanktsioneerita.

Artikkel 14 käsitleb uurimismenetlusele järgnevaid meetmeid. Selle kohaselt võib komitee

pärast artikli 13 lõikes 5 nimetatud kuuekuulise tähtaja möödumist küsida osalisriigilt teavet

meetmete kohta, mis on võetud ja kavandatud vastusena komitee läbiviidud uurimisele. Lisaks

võib komitee kutsuda osalisriiki üles esitama lisateavet meetmete kohta, mida osalisriik on

võtnud vastuseks uurimisele, ka näiteks konventsiooni või selle fakultatiivprotokollide alusel

esitatavates tulevastes aruannetes.

Fakultatiivprotokolli IV osa (artiklid 15–24) sisaldab lõppsätteid.

Artikkel 15 reguleerib rahvusvahelise abi ja koostöö võimalusi, mis toetab fakultatiivprotokolli

eesmärke. Selle kohaselt võib komitee osalisriigi nõusolekul edastada teistele ÜRO asutustele,

fondidele ja programmidele ning muudele pädevatele organitele oma seisukohti või soovitusi

kaebuste ja uurimiste kohta, mis osutavad vajadusele tehnilise nõuande või abi järele. Need

esitatakse koos osalisriigi tähelepanekute ja ettepanekutega. Samuti võib komitee osalisriigi

nõusolekul juhtida nende organite tähelepanu kõikidele fakultatiivprotokolli alusel käsitletud

kaebustest tulenevatele küsimustele, mis võivad aidata neil oma pädevuse piires otsustada, kas

oleks otstarbekas rakendada rahvusvahelisi meetmeid, et toetada osalisriikidel saavutada edu

konventsioonis ja/või selle fakultatiivprotokollides tunnustatud õiguste rakendamisel.

Artikkel 16 kohustab komiteed lisama iga kahe aasta järel ÜRO Peaassambleele esitatavasse

aruandesse (konventsiooni artikli 44 lõike 5 alusel) ka kokkuvõtte oma tegevusest kõnealuse

fakultatiivprotokolli alusel. Komitee viimasele sellisele tegevusaruandele 2022. aastast on

viidatud artiklite 5 ja 13 juures.

10 Aruanne esitatakse ÜRO peaassambleele iga kahe aasta järel vastavalt fakultatiivprotokolli artiklile 16. 11 Tegevusaruanne, p 52-57.

12

Artikkel 17 kohustab kõiki osalisriike kolmandat fakultatiivprotokolli laialdaselt teatavaks

tegema ja levitama ning hõlbustama juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja soovituste

kohta, eelkõige osalisriiki puudutavates küsimustes. Teavet tuleb avaldada ja levitada sobivate

ja aktiivsete vahenditega ning ligipääsetaval kujul nii täiskasvanutele kui ka lastele, sealhulgas

puudega inimestele.

Artiklis 17 sätestatud kohustuse täitmise eest vastutab Sotsiaalministeerium, kelle

valitsemisalas on muu hulgas laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine. Koostööd tuleb teha

õiguskantsleriga, kes täidab Eestis ka lasteombudsmani ülesandeid. Vajaduse korral kaasatakse

teavitustegevusse Välisministeerium ja teised ministeeriumid, et avaldada ja levitada nende

valdkondadega seotud infot ning komitee soovitusi ja seisukohti, sealhulgas lastele.

Artikkel 18 reguleerib fakultatiivprotokolli allkirjastamist, ratifitseerimist ja sellega ühinemist.

Artikli 18 lõike 1 kohaselt on fakultatiivprotokoll allkirjastamiseks avatud kõikidele riikidele,

kes on konventsiooni allkirjastanud või ratifitseerinud või ühinenud konventsiooni või selle

kahe varem vastu võetud fakultatiivprotokolliga. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga

1991. aastal, laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva fakultatiivprotokolliga 2013. aastal

ja laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolliga

2004. aastal.

Artikli 18 lõigete 2 ja 3 kohaselt võivad fakultatiivprotokolli ratifitseerida või sellega ühineda

kõik riigid, kes on konventsiooni või kummagi varem vastu võetud fakultatiivprotokollidest

ratifitseerinud või sellega ühinenud. Artikli 18 lõike 4 kohaselt jõustub ühinemine

ühinemiskirja hoiule andmisega ÜRO peasekretärile.

Artikli 19 lõike 1 kohaselt jõustub fakultatiivprotokoll kolme kuu möödudes alates kümnenda

ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmisest. Selle sätte kohaselt jõustus

fakultatiivprotokoll 14. aprillil 2014. Lõike 2 kohaselt jõustub fakultatiivprotokoll hiljem

liituvate riikide, seega ka Eesti suhtes kolm kuud pärast tema ratifitseerimis- või ühinemiskirja

hoiule andmise kuupäeva.

Artikkel 20 täpsustab, et komitee on pädev menetlema üksnes selliseid lapse õiguste rikkumisi,

mis on toimunud pärast fakultatiivprotokolli jõustumist selle osalisriigi suhtes.

Artikkel 21 reguleerib fakultatiivprotokolli muudatuste menetlemise korda ja annab igale

osalisriigile õiguse teha ettepanekuid fakultatiivprotokolli muutmiseks, edastades need ÜRO

peasekretärile. Kui üks kolmandik osalisriikidest toetab esitatud muudatusettepanekute

arutamist, kutsutakse kokku osalisriikide konverents, kus on otsuste vastuvõtmiseks vajalik

kohalviibinud hääletajate kahekolmandikuline häälteenamus. Muudatused jõustuvad, kui need

on kinnitanud ÜRO Peaassamblee ja kaks kolmandikku osalisriikidest. Muudatused on siduvad

vaid neile osalisriikidele, kes need heaks kiidavad.

Artikkel 22 reguleerib denonsseerimist. Osalisriigil on õigus ÜRO peasekretäri kirjalikult

teavitades fakultatiivprotokolli mis tahes hetkel denonsseerida. Denonsseerimine jõustub ühe

aasta möödudes kuupäevast, mil ÜRO peasekretär on osalisriigi denonsseerimisteate kätte

saanud. Välissuhtlemisseaduse § 27 lõike 1 kohaselt otsustab ratifitseeritud välislepingu

denonsseerimise Riigikogu.

13

Artikli 23 kohaselt on fakultatiivprotokolli hoiulevõtja ÜRO peasekretär, kes teavitab kõiki

riike fakultatiivprotokolli allakirjutamisest, ratifitseerimisest ja sellega ühinemisest,

fakultatiivprotokolli artikli 21 alusel tehtud muudatuste jõustumisest ja igast

fakultatiivprotokolli artikli 22 kohasest denonsseerimisest.

Artikli 24 järgi loetakse võrdselt autentseks fakultatiivprotokolli araabia-, hiina-, inglis-,

prantsus-, vene- ja hispaaniakeelne tekst.

Fakultatiivprotokoll, millega Eesti käesoleva seaduse eelnõuga ühineb, on kooskõlas Eesti

Vabariigi põhiseadusega. Välislepingu sõlmimine vastab põhiseaduse § 123 lõike 1 nõudele

(“Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega”).

Fakultatiivprotokoll annab Eestis elavatele lastele võimaluse pöörduda kaebusega ÜRO lapse

õiguste komitee poole, kui rikutakse laste õigusi, mida Eesti on lubanud kaitsta ja järgida ÜRO

lapse õiguste konventsiooniga ja selle varasemate fakultatiivprotokollidega ühinedes.

Konventsioonis sätestatud lapse õigused täiendavad põhiseaduse II peatükis sätestatud

põhiõiguste kataloogi (kooskõlas põhiseaduse §-ga 10 tulenevad põhiseaduse mõttest või on

sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi

põhimõtetele) ning ka nende tagamine on avaliku võimu kohustus (põhiseaduse § 14). Kui

põhiseaduse § 15 annab igaühele õiguse pöörduda oma (põhi)õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse, siis fakultatiivprotokoll annab lastele täiendava kaebevõimaluse neile

rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste kaitseks pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist. Seejuures ei ole fakultatiivprotokollis sätestatud individuaalkaebuse esitamise

võimalus vastuolus ka põhiseaduse §-ga 146, mille järgi Eesti Vabariigis õigust mõistab ainult

kohus - fakultatiivprotokolli alusel saab kaebuse esitada ja seda menetletakse vaid juhul, kui

kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid on ära kasutatud ehk ÜRO lapse õiguste komitee

menetlus ei asenda ega vähenda Eesti kohtute pädevust. Sarnaseid kaebemehhanisme on ette

nähtud ka teistes rahvusvahelistes konventsioonides, millega Eesti on ühinenud (nt Euroopa

inimõiguste konventsioon, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle

fakultatiivprotokoll jm).

Põhiseadusega kooskõlas on ka see, et fakultatiivprotokolli alusel allutab Eesti end ÜRO lapse

õiguste komitee järelevalvele samuti riikidevahelise kaebemenetluse ning komitee enda

algatatud uurimismenetluse korral. Kuivõrd Eesti on võtnud välislepinguga rahvusvahelise

kohustuse, s.o antud juhul kaitsta ja tagada ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud laste

õigusi, tuleb riigil seda kohustust täita ning aktsepteerida ka konventsiooni järelevalvekeha,

ÜRO lapse õiguste komitee, sõltumatut uurimist, seisukohti ja soovitusi.

Fakultatiivprotokolliga ühinemisel ei ole vajadust riigisiseste õigusaktide täiendamiseks,

sest fakultatiivprotokoll ei pane osalisriigile täiendavaid kohustusi ega muuda olemasolevaid.

Fakultatiivprotokoll annab Eesti lastele võimaluse pöörduda kaebusega ÜRO lapse õiguste

komitee poole, kui rikutakse laste õigusi, mida Eesti on lubanud kaitsta ja järgida ÜRO lapse

õiguste konventsiooniga ühinedes, ning kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid on ära kasutatud.

Seega kohustab fakultatiivprotokoll riiki juba võetud kohustuste täitmiseks ja laste

(põhi)õiguste austamiseks. Fakultatiivprotokollist ei tule riigile kohustust ÜRO-le kaebuste

esitamist vahendada või pöördujaid selles abistada, mis nõuaks riigiasutustele täiendavate

ülesannete lisamist või menetlusnormide kehtestamist. Riik peab levitama ja tegema

kättesaadavaks sellist kaebevõimalust puudutava teabe (vt artikkel 17), kuid see ei nõua

õiguslikku reguleerimist. Fakultatiivprotokolli sätted on piisavalt selged ega vaja

konkretsiseerimist riigisisese õigusega, seega fakultatiivprotokolli saab vahetult kohaldada.

14

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatavad mõisted on kooskõlas lapse õiguste konventsioonis kasutatud mõistetega.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Fakultatiivprotokolliga ühinemine tagab laste õiguste tõhusama kaitse ja tugevdab lapse õiguste

konventsiooni praktilist tähtsust, võimaldades Eesti lastel pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee

poole konventsioonis ja selle fakultatiivprotokollides sätestatud õiguste rikkumise tõttu, kui

riigisisene õigussüsteem ei ole pakkunud tõhusaid õiguskaitsevahendeid.

Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki, sealhulgas kümme Euroopa Liidu liikmesriiki.

Seega on Eestil lepinguga ühinemisega ühtlasi võimalus olla lapse õiguste ja laiemalt

inimõiguste austamise ja kaitse eestkõneleja, millel on positiivne mõju Eesti välissuhetele ja

rahvusvahelisele mainele. Fakultatiivprotokolli on Eesti Vabariigil järjepidevalt soovitatud

ratifitseerida ÜRO üldise inimõiguste perioodilise ülevaatuse käigus ning erinevate inimõiguste

konventsioonide järelevalve komiteede poolt, eeskätt lapse õiguste komitee, kes teeb

konventsiooni ja selle fakultatiivprotokollide täitmise üle järelevalvet. Selline soovitus oli

esitatud nii komitee 8. märtsil 2017. a kui ka 18. juunil 2024. a avaldatud lõppjäreldustes Eesti

kohta konventsiooni täitmise perioodilise aruande põhjal (18. juuni 2024.a lõppjärelduste punkt

46).12

Fakultatiivprotokolli rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist

mõju ega olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste

ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ette võib näha väikest sotsiaalset mõju, eelkõige lapse

õigustele, ja väikest mõju riigiasutuste töökoormusele.

Fakultatiivprotokolli rakendamisega kaasneb väike, kuid positiivne sotsiaalne mõju eelkõige

laste õigustele ja heaolule. See mõjutab positiivselt ka lapsevanemate heaolu. Võimalus lastel

endil (sh esindaja kaudu) pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole nende õiguste rikkumise

tõttu ja otsida seeläbi õiguskaitset, kui riigisisene õigussüsteem ei ole pakkunud tõhusaid

õiguskaitsevahendeid, tugevdab laste positsiooni ja lisab kindlust, et Eestis ei rikuta ühegi lapse

või lasterühma põhiõigusi. Samas võib eeldada, et selliseid kaebusi ei hakata esitama suurel

hulgal. Seda võib arvata esiteks kaebemenetluse üldise statistika põhjal: viimase

aruandlusperioodi põhjal esitati komiteele 100–150 kaebust aastas, millest umbes neljandik

registreeriti, st käsitleti kaebustena fakultatiivprotokolli alusel (vt täpsemalt artikli 5 juures).

Eestis täidab õiguskantsler lasteombudsmani ülesandeid ehk tagab laste õiguste kaitset ja tema

poole saavad pöörduda avaldustega ka lapsed ise. Õiguskantsleri Kantseleist saadud info

kohaselt esitas 2023. aastal õiguskantslerile ametliku kirjaliku avalduse viis last. Samas ei

tähenda see, et rohkematel lastel ei oleks muresid, kuid nende õiguste ja huvide kaitseks võivad

olla esitanud avalduse või kaebuse ka nende vanemad. Õiguskantsler lahendas 2023. aastal

kokku 244 avaldust, mis puudutasid laste õigusi. Siiski ei ole tõenäoline, et kõik need inimesed

või isegi enamik neist pöörduks ka ÜRO lapse õiguste komitee poole.

12 ÜRO lapse õiguste komitee lõppjäreldused: Eesti. CRC/C/EST/CO/5-7.

tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRC%2FC%2FEST%2FCO%2

F5-7&Lang=en

15

Fakultatiivprotokolli rakendamisega kaasneb eeldatavasti ka väike mõju riigiasutuste

töökoormusele, kes peavad võimalike kaebe- või uurimismenetluste korral menetlustes

osalema, sealhulgas suhtlema komiteega, kujundama ja esitama Eesti Vabariigi kirjalikke

seisukohti, vajaduse korral osalema suulistel istungitel, pidama läbirääkimisi kokkuleppe

saavutamiseks jms. Töökoormus jaotub eelkõige ministeeriumide vahel. Peamine koormus

langeb Välisministeeriumile, kes vastutab välissuhtluse eest (sh suhtlus ÜRO-ga), ja

Sotsiaalministeeriumile, kes vastutab üldiselt laste õiguste tagamise ja heaolu edendamise eest.

Samas võib sõltuvalt komitees menetletava kaebuse sisust olla vaja kaasata riigisiseselt ka teisi

ministeeriume, et saada nende valdkondadest infot ja selgitusi või võtta meetmeid (nt kui

juhtum puudutab migratsiooni, hariduse, kliima vms küsimusi, mida on komitee praktikas

esinenud). Samas tegelevad kõik ministeeriumid oma valitsemisalas ka praegu lapse õiguste

konventsioonist tulenevate õiguste rakendamisega ning annavad sisendi sellega seotud

raportitele ja muule rahvusvahelisele suhtlusele. Seega on selline töö osa ministeeriumide

igapäevategevusest ega kujuta endast põhimõtteliselt uut ülesannet. Samuti ei ole prognoositav,

et sellega seoses lisandub väga suur töökoormus, kuivõrd kaebuste hulk, mida komitee ka

menetlema asub, ei ole eeldatavasti väga suur (vt selgitused eelmises lõigus).

Menetluste käigus võib ministeeriumidel tekkida vajadus küsida teavet ka kohaliku

omavalitsuse üksustelt, näiteks kui juhtum puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust

lastekaitse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas ning lapsele pakutud abi ja teenuseid. See ei

mõjuta märkimisväärselt kohalike omavalitsuste töökoormust, arvestades nende kaasamise

viisi, taoliste menetluste prognoositavalt väikest üldarvu ja pöördumiste teemasid komitee

senises praktikas, mis valdavalt omavalitsustasandit ei puuduta (vt artikli 5 juures).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Fakultatiivprotokolliga ühinemise ja selle rakendamisega seotud toimingud tehakse vastutavate

ministeeriumide olemasolevate tegevuskulude raames. Teatud kulud tekivad pärast

fakultatiivprotokolliga ühinemist seoses teavitustööga, milleks kohustab osalisriiki ka

fakultatiivprotokolli artikkel 17 – osalisriik peab fakultatiivprotokolli laialdaselt teatavaks

tegema ja seda levitama ning hõlbustama juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja

soovituste kohta, eelkõige osalisriiki puudutavates küsimustes, seejuures tuleb teavet avaldada

ja levitada sobivate ja aktiivsete vahenditega ning ligipääsetaval kujul nii täiskasvanutele kui

ka lastele, sealhulgas puudega inimestele. Seetõttu tekivad eelkõige Sotsiaalministeeriumile

tavapärasest suuremad kulud vahetult pärast fakultatiivprotokolliga ühinemist, eeldatavasti

2025. aastal, mil tuleb muudatuse tõttu teha aktiivset teavitustööd ja koostada vajalikud

teabematerjalid eri sihtrühmade vajadusi silmas pidades (sh veebiressursid). Need kulud

kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis 2025. aastaks planeeritakse 2024. aasta II

poolaastal, kui selguvad tegevuste täpsem sisu ja kulude suurus. Edaspidi tehakse jooksvat

teavitustööd osana Sotsiaalministeeriumi ja teiste ministeeriumide igapäevasest

kommunikatsioonitegevusest, milleks lisakulusid ei planeerita.

Muid otseseid rahaliselt mõõdetavaid tulusid ega kulusid ette näha ei ole.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte.

16

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Fakultatiivprotokoll jõustub Eesti Vabariigi suhtes kolme kuu

möödumisel pärast ühinemiskirja ÜRO peasekretärile hoiule andmise kuupäeva (artikli 19 lõige

2).

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning

arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Lastekaitse Liidule, Eesti Puuetega

Inimeste Kojale, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Noorteühenduste Liidule.

Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiitsministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkustega, millest kõigiga on arvestatud. Eelnõu kohta

kooskõlastusringil esitatud märkustega arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.

Arvamuse avaldajad ei esitanud sisulisi ettepanekuid eelnõu kohta.

Eelnõu esitatakse Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks, et enne eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Algatab Vabariigi Valitsus ....................... 2024. a.

ÜRO PEAASSAMBLEEL KAEBEMENETLUSE KÄIGUS VASTU VÕETUD LAPSE ÕIGUSTE

KONVENTSIOONI FAKULTATIIVPROTOKOLL

Käesoleva protokolli osalisriigid,

arvestades, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud

printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste

tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas,

nentides, et lapse õiguste konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osalisriigid tunnustavad

selles sätestatud õigusi igale nende jurisdiktsiooni alla kuuluvale lapsele ilma igasuguse

diskrimineerimiseta, sõltumata lapse või tema vanema või eestkostja rassist, nahavärvist,

soost, keelest, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust,

etnilisest või sotsiaalsest päritolust, varalisest seisundist, puudest, sünnist või muust

seisundist,

kinnitades kõigi inimõiguste ja põhivabaduste universaalsust, jagamatust, vastastikust

sõltuvust ja seoseid,

kinnitades ka lapse kui õiguste subjekti ja inimväärika ning areneva võimekusega inimese

staatust,

tunnistades, et laste eriline ja sõltuv staatus võib tekitada neile tõelisi raskusi nende õiguste

rikkumise korral õiguskaitsevahendite taotlemisel,

arvestades, et käesolev protokoll tugevdab ja täiendab riiklikke ja piirkondlikke mehhanisme,

mis võimaldavad lastel esitada kaebusi oma õiguste rikkumise kohta,

tunnistades, et lapse õiguste rikkumise korral õiguskaitsevahendite kasutamisel tuleb

esmajärjekorras arvestada lapse parimaid huve ning et selliste õiguskaitsevahendite puhul

tuleb arvesse võtta vajadust lapsesõbralike menetluste järele kõigil tasanditel,

julgustades osalisriike välja töötama asjakohaseid riiklikke mehhanisme, et võimaldada

lapsele, kelle õigusi on rikutud, juurdepääsu tõhusatele õiguskaitsevahenditele riigisisesel

tasandil,

tuletades meelde, et riiklikud inimõiguste institutsioonid ja muud asjaomased spetsialiseeritud

institutsioonid, kelle ülesanne on edendada ja kaitsta lapse õigusi, võivad selles osas mängida

olulist rolli,

arvestades, et selliste riigisiseste mehhanismide tugevdamiseks ja täiendamiseks ning

konventsiooni ja vajaduse korral selle fakultatiivprotokollide (mis käsitlevad laste müüki,

lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat ning laste osalemist relvastatud konfliktides) rakendamise

edasiseks tõhustamiseks oleks asjakohane võimaldada lapse õiguste komiteel (edaspidi

„komitee“) täita käesolevas protokollis sätestatud ülesandeid,

on kokku leppinud järgmises.

I OSA. ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1. LAPSE ÕIGUSTE KOMITEE PÄDEVUS

1. Käesoleva protokolli osalisriik tunnustab käesoleva protokolliga sätestatud komitee

pädevust.

2. Komitee ei kasuta oma pädevust seoses käesoleva protokolli osalisriigiga küsimustes,

mis puudutavad õiguste rikkumisi, mis on sätestatud õigusaktis, mille osaline see riik

ei ole.

3. Komitee ei võta vastu ühtegi kaebust, mis käsitleb riiki, kes pole käesoleva protokolli

osaline.

ARTIKKEL 2. KOMITEE TEGEVUST SUUNAVAD ÜLDPÕHIMÕTTED

Käesoleva protokolliga talle antud ülesannete täitmisel juhindub komitee lapse parimate

huvide põhimõttest. Samuti võtab ta arvesse lapse õigusi ja seisukohti, kusjuures lapse

seisukohti kaalutakse vastavalt lapse vanusele ja küpsusele.

ARTIKKEL 3. TÖÖKORD

1. Komitee võtab vastu töökorra, mida tuleb järgida talle käesoleva protokolliga antud

ülesannete täitmisel. Seda tehes võtab ta eelkõige arvesse käesoleva protokolli

artiklit 2, et tagada lastesõbralikud menetlused.

2. Komitee lisab oma töökorda kaitsemeetmed, et vältida lapse manipuleerimist tema

nimel tegutsevate isikute poolt, ning võib keelduda iga kaebuse läbivaatamisest, mida

ta ei pea lapse huvides olevaks.

ARTIKKEL 4. KAITSEMEETMED

1. Osalisriik võtab kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad

isikud ei oleks allutatud inimõiguste rikkumisele, väärkohtlemisele või hirmutamisele

komiteega käesoleva protokolli kohaselt kaebuse esitamise või koostöö tõttu.

2. Asjaomaste üksikisikute või üksikisikute rühmade identiteeti ei avalikustata ilma nende

selgesõnalise nõusolekuta.

II OSA. KAEBEMENETLUS

ARTIKKEL 5. INDIVIDUAALSED KAEBUSED

1. Kaebusi võib esitada osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv üksikisik või üksikisikute rühm

(või seda teha nende nimel), kes väidab, et asjaomane osalisriik on rikkunud mis tahes

õigusi, mis on sätestatud mis tahes järgmises dokumendis, mille osaline see riik on:

a. konventsioon;

b. laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva konventsiooni

fakultatiivprotokoll;

c. konventsiooni fakultatiivprotokoll laste osalemise kohta relvastatud konfliktides.

2. Kui kaebus esitatakse üksikisiku või üksikisikute rühma nimel, peab see toimuma

nende nõusolekul, välja arvatud juhul, kui autor suudab põhjendada, et ta tegutseb

nende nimel ilma sellise nõusolekuta.

ARTIKKEL 6. AJUTISTE MEETMETE KOHALDAMINE

1. Komitee võib igal ajal pärast kaebuse saamist ja enne sisulise otsuse tegemist

edastada asjaomasele osalisriigile kiireloomuliseks kaalumiseks taotluse, et osalisriik

võtaks erakorralistel asjaoludel vajalikud ajutised meetmed, et vältida väidetava

rikkumise ohvrile või ohvritele tekitatud võimalikku korvamatut kahju.

2. Kui komitee kasutab käesoleva artikli lõike 1 alusel oma kaalutlusõigust, ei tähenda

see otsust kaebuse vastuvõetavuse või sisu kohta.

ARTIKKEL 7. VASTUVÕETAVUS

Komitee peab kaebust vastuvõetamatuks, kui:

a. kaebus on anonüümne;

b. kaebus ei ole esitatud kirjalikult;

c. kaebus kujutab endast selliste kaebuste esitamise õiguse kuritarvitamist või on

vastuolus konventsiooni ja/või selle fakultatiivprotokollide sätetega;

d. komitee on sama küsimuse juba läbi vaadatud või seda on uuritud või uuritakse mõne

muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamismenetluse raames;

e. kõik olemasolevad riigisisesed õiguskaitsevahendid ei ole ammendatud. See ei kehti

juhul, kui õiguskaitsevahendite kohaldamine on ebamõistlikult pikaajaline või kui on

ebatõenäoline, et need toovad tõhusat abi;

f. kaebus on ilmselgelt põhjendamatu või ei ole piisavalt põhjendatud;

g. kaebuse aluseks olevad asjaolud toimusid enne käesoleva protokolli jõustumist

asjaomase osalisriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui need asjaolud jätkusid pärast seda

kuupäeva;

h. kaebust ei esitata ühe aasta jooksul pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, välja arvatud juhul, kui autor suudab tõendada, et kaebust ei olnud

võimalik selle tähtaja jooksul esitada.

ARTIKKEL 8. KAEBUSE EDASTAMINE

1. Välja arvatud juhul, kui komitee peab kaebust vastuvõetamatuks ilma asjaomasele

osalisriigile viitamata, edastab komitee kõik talle käesoleva protokolli alusel esitatud

kaebused konfidentsiaalselt asjaomasele osalisriigile niipea kui võimalik.

2. Osalisriik esitab komiteele kirjalikud selgitused või avaldused, milles ta selgitab

küsimust ja võimalikke õiguskaitsevahendeid. Osalisriik esitab oma vastuse võimalikult

kiiresti ja kuue kuu jooksul.

ARTIKKEL 9. RAHUMEELNE LAHENDUS

1. Komitee osutab oma häid teeneid asjaomastele pooltele, et jõuda küsimuse

rahumeelse lahendamiseni konventsioonis ja/või selle fakultatiivprotokollides

sätestatud kohustuste täitmise alusel.

2. Komitee egiidi all saavutatud kokkuleppega rahumeelse lahendamise kohta

lõpetatakse kaebuse läbivaatamine käesoleva protokolli alusel.

ARTIKKEL 10. KAEBUSTE LÄBIVAATAMINE

1. Komitee vaatab käesoleva protokolli alusel saadud kaebused võimalikult kiiresti läbi,

võttes arvesse kõiki talle esitatud dokumente, tingimusel et need dokumendid

edastatakse asjaomastele pooltele.

2. Komitee peab käesoleva protokolli alusel saadud kaebuste läbivaatamisel kinniseid

koosolekuid.

3. Kui komitee on taotlenud ajutiste meetmete kohaldamist, siis kiirendab ta kaebuse

läbivaatamist.

4. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste väidetava rikkumise kohta esitatud

kaebuste läbivaatamisel kaalub komitee konventsiooni artikli 4 kohaselt osalisriigi poolt

võetud meetmete mõistlikkust. Seejuures peab komitee silmas, et osalisriik võib võtta

mitmesuguseid võimalikke poliitilisi meetmeid konventsioonis sätestatud majanduslike,

sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rakendamiseks.

5. Pärast kaebuse läbivaatamist edastab komitee viivitamata oma seisukohad kaebuse

kohta koos võimalike soovitustega asjaomastele pooltele.

ARTIKKEL 11. JÄRELMEETMED

1. Osalisriik võtab nõuetekohaselt arvesse komitee seisukohti ja võimalikke soovitusi ning

esitab komiteele kirjaliku vastuse, mis sisaldab teavet komitee seisukohti ja soovitusi

silmas pidades võetud ja kavandatud meetmete kohta. Osalisriik esitab oma vastuse

võimalikult kiiresti ja kuue kuu jooksul.

2. Komitee võib kutsuda osalisriiki üles esitama täiendavat teavet meetmete kohta, mida

osalisriik on võtnud vastuseks tema seisukohtadele või soovitustele või rahumeelse

kokkuleppe rakendamisele, kui see on asjakohane, sealhulgas, kui komitee peab seda

asjakohaseks, konventsiooni artikli 44, laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -

pornograafiat käsitleva konventsiooni fakultatiivprotokolli artikli 12 või vajaduse korral

laste relvastatud konfliktidesse kaasamist käsitleva konventsiooni fakultatiivprotokolli

artikli 8 alusel esitatavates hilisemates aruannetes.

ARTIKKEL 12. RIIKIDEVAHELISED KAEBUSED

1. Käesoleva protokolli osalisriik võib igal ajal deklareerida, et ta tunnustab komitee

pädevust võtta vastu ja käsitleda kaebusi, milles osalisriik väidab, et teine osalisriik ei

täida oma kohustusi, mis tulenevad mõnest järgmisest dokumendist, mille osaline

asjaomane riik on:

a. konventsioon;

b. laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva konventsiooni

fakultatiivprotokoll;

c. konventsiooni fakultatiivprotokoll laste osalemise kohta relvastatud konfliktides.

2. Komitee ei võta vastu kaebusi osalisriigi kohta ega osalisriigilt endalt, kes ei ole sellist

avaldust esitanud.

3. Komitee osutab oma häid teeneid asjaomastele osalisriikidele, et jõuda küsimuses

rahumeelse lahendamiseni konventsioonis ja selle fakultatiivprotokollides sätestatud

kohustuste täitmise alusel.

4. Käesoleva artikli lõike 1 kohase avalduse annavad osalisriigid hoiule Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab selle koopiad teistele

osalisriikidele. Avalduse võib mis tahes ajal tagasi võtta, teatades sellest

peasekretärile. Selline tagasivõtmine ei piira käesoleva artikli alusel juba edastatud

kaebuse esemeks olevate küsimuste läbivaatamist; pärast seda, kui peasekretär on

saanud teate avalduse tagasivõtmise kohta, ei saa ühegi osalisriigi poolt käesoleva

artikli alusel enam kaebusi vastu võtta, välja arvatud juhul, kui asjaomane osalisriik on

esitanud uue avalduse.

III OSA. UURIMISMENETLUS

ARTIKKEL 13. UURIMISMENETLUS TÕSISTE VÕI SÜSTEMAATILISTE RIKKUMISTE

KORRAL

1. Kui komitee saab usaldusväärset teavet, mis viitab sellele, et osalisriik rikub tõsiselt või

süstemaatiliselt konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, mis

käsitlevad laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat või laste osalemist

relvastatud konfliktides, kutsub komitee osalisriiki üles tegema koostööd teabe

läbivaatamisel ja esitama sel eesmärgil viivitamata tähelepanekuid asjaomase teabe

kohta.

2. Võttes arvesse kõiki asjaomase osalisriigi poolt esitatud tähelepanekuid ja muud

usaldusväärset teavet, võib komitee määrata ühe või mitu oma liiget, kes viivad läbi

uurimise ja teavitavad komiteed viivitamata selle tulemustest. Kui see on põhjendatud

ja kui osalisriik on andnud oma nõusoleku, võib uurimise käigus külastada ka osalisriigi

territooriumi.

3. Selline uurimine viiakse läbi konfidentsiaalselt ja osalisriigi koostööd taotletakse

menetluse kõigis etappides.

4. Pärast sellise uurimise tulemuste läbivaatamist edastab komitee need järeldused koos

märkuste ja soovitustega viivitamata asjaomasele osalisriigile.

5. Asjaomane osalisriik esitab võimalikult kiiresti ja kuue kuu jooksul pärast komitee

edastatud järelduste, märkuste ja soovituste kättesaamist oma tähelepanekud

komiteele.

6. Pärast sellise menetluse lõpetamist seoses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tehtud

uurimisega võib komitee pärast konsulteerimist asjaomase osalisriigiga otsustada

lisada menetluse tulemuste kokkuvõtliku kirjelduse oma käesoleva protokolli artiklis 16

sätestatud aruandesse.

7. Iga osalisriik võib käesoleva protokolli allakirjutamise või ratifitseerimise või sellega

ühinemise ajal deklareerida, et ta ei tunnista käesolevas artiklis sätestatud komitee

pädevust seoses mõnes või kõigis lõikes 1 loetletud õigusaktides sätestatud õigustega.

8. Iga osalisriik, kes on teinud käesoleva artikli lõike 7 kohase avalduse, võib selle

avalduse igal ajal tagasi võtta, teatades sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

peasekretärile.

ARTIKKEL 14. UURIMISMENETLUSE JÄRELMEETMED

1. Komitee võib vajaduse korral pärast artikli 13 lõikes 5 nimetatud kuuekuulise tähtaja

möödumist kutsuda asjaomast osalisriiki üles teavitama teda meetmetest, mis on

võetud ja kavandatud vastusena käesoleva protokolli artikli 13 alusel läbiviidud

uurimisele.

2. Komitee võib kutsuda osalisriiki üles esitama täiendavat teavet meetmete kohta, mida

osalisriik on võtnud vastuseks artikli 13 alusel läbiviidud uurimisele, sealhulgas, kui

komitee peab seda asjakohaseks, konventsiooni artikli 44, laste müüki,

lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva konventsiooni fakultatiivprotokolli

artikli 12 või vajaduse korral laste osalemist relvastatud konfliktides käsitleva

konventsiooni fakultatiivprotokolli artikli 8 alusel esitatavates hilisemates aruannetes.

IV OSA. LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 15. RAHVUSVAHELINE ABI JA KOOSTÖÖ

1. Komitee võib asjaomase osalisriigi nõusolekul edastada Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni spetsialiseeritud asutustele, fondidele ja programmidele ning muudele

pädevatele organitele oma seisukohti või soovitusi seoses kaebuste ja päringutega,

mis osutavad vajadusele tehnilise nõuande või abi järele, koos osalisriigi

tähelepanekute ja soovitustega, kui need on esitatud nende seisukohtade või

soovituste kohta.

2. Samuti võib komitee asjaomase osalisriigi nõusolekul juhtida nende organite

tähelepanu kõikidele käesoleva protokolli alusel käsitletud kaebustest tulenevatele

küsimustele, mis võivad aidata neil oma pädevuse piires otsustada, kas

rahvusvahelised meetmed, mis võivad aidata osalisriikidel saavutada edu

konventsioonis ja/või selle fakultatiivprotokollides tunnustatud õiguste rakendamisel,

on otstarbekad.

ARTIKKEL 16. ARUANNE ÜLDKOGULE

Komitee lisab konventsiooni artikli 44 lõike 5 kohaselt iga kahe aasta järel üldkogule

esitatavasse aruandesse kokkuvõtte oma tegevusest käesoleva protokolli alusel.

ARTIKKEL 17. FAKULTATIIVPROTOKOLLI LEVITAMINE JA SELLEST TEAVITAMINE

Iga osalisriik kohustub käesolevat protokolli laialdaselt teatavaks tegema ja levitama ning

hõlbustama juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja soovituste kohta, eelkõige seoses

osalisriiki puudutavate küsimustega, sobivate ja aktiivsete vahendite abil ning kättesaadaval

kujul nii täiskasvanutele kui ka lastele, sealhulgas puuetega inimestele.

ARTIKKEL 18. ALLAKIRJUTAMINE, RATIFITSEERIMINE JA ÜHINEMINE

1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele, kes on

konventsioonile või selle kahele esimesele fakultatiivprotokollile alla kirjutanud, need

ratifitseerinud või nendega ühinenud.

2. Käesoleva protokolli peab ratifitseerima iga riik, kes on ratifitseerinud konventsiooni või

ühe selle kahest esimesest fakultatiivprotokollist või ühinenud sellega.

Ratifitseerimiskirju hoitakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures.

3. Käesoleva protokolliga võivad ühineda kõik riigid, kes on ratifitseerinud konventsiooni

või ühe selle kahest esimesest fakultatiivprotokollist või ühinenud sellega.

4. Ühinemine jõustub ühinemiskirja hoiuleandmisega peasekretärile.

ARTIKKEL 19. JÕUSTUMINE

1. Protokoll jõustub kolme kuu möödudes alates kümnenda ratifitseerimis- või

ühinemiskirja hoiuleandmisest.

2. Iga riigi puhul, kes ratifitseerib käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast kümnenda

ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub käesolev protokoll kolm kuud

pärast tema ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

ARTIKKEL 20. PÄRAST JÕUSTUMIST TOIMEPANDUD RIKKUMISED

1. Komitee on pädev otsustama üksnes konventsioonis ja/või selle kahes esimeses

fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste rikkumiste üle, mis toimuvad pärast käesoleva

protokolli jõustumist.

2. Kui riik ühineb käesoleva protokolliga pärast selle jõustumist, on selle riigi kohustused

komitee ees seotud ainult konventsioonis ja/või selle kahes esimeses

fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste rikkumisega, mis toimuvad pärast käesoleva

protokolli jõustumist asjaomase riigi suhtes.

ARTIKKEL 21. MUUDATUSED

1. Iga osalisriik võib teha ettepaneku käesoleva protokolli muutmiseks ja esitada selle

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär edastab kõik

muudatusettepanekud osalisriikidele koos taotlusega teatada, kas nad pooldavad

osalisriikide koosolekut ettepanekute arutamiseks ja nende üle otsustamiseks. Kui

nelja kuu jooksul alates sellise kaebuse kuupäevast pooldab vähemalt üks kolmandik

osalisriikidest sellist kohtumist, kutsub peasekretär kohtumise kokku Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni egiidi all. Peasekretär esitab iga muudatuse, mis on vastu

võetud kahe kolmandiku kohalolevate ja hääletavate osalisriikide häälteenamusega,

heakskiitmiseks Peaassambleele ja seejärel kõigile osalisriikidele.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud ja heaks kiidetud muudatus jõustub

kolmekümnendal päeval pärast seda, kui hoiule antud heakskiitmiskirjade arv saavutab

kaks kolmandikku osalisriikide arvust muudatuse vastuvõtmise kuupäeval. Seejärel

jõustub muudatus iga osalisriigi suhtes kolmekümnendal päeval pärast tema enda

heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Muudatus on siduv ainult neile osalisriikidele, kes on

selle heaks kiitnud.

ARTIKKEL 22. DENONSSEERIMINE

1. Iga osalisriik võib käesoleva protokolli igal ajal denonsseerida, teatades sellest

kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Denonsseerimine

jõustub üks aasta pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud.

2. Denonsseerimine ei piira käesoleva protokolli sätete jätkuvat kohaldamist artiklite 5 või

12 alusel esitatud kaebuste või artikli 13 alusel enne denonsseerimise jõustumise

kuupäeva algatatud uurimise suhtes.

ARTIKKEL 23. HOIULEVÕTJA JA PEASEKRETÄRI TEADE

1. Käesoleva protokolli hoiulevõtja on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

2. Peasekretär teavitab kõiki riike järgmisest:

a. allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine käesoleva protokolli raames;

b. käesoleva protokolli ja selle muudatuste jõustumise kuupäev vastavalt

artiklile 21;

c. iga käesoleva protokolli artikli 22 kohane denonsseerimine.

ARTIKKEL 24. KEELED

1. Käesolev protokoll, mille araabia-, hiina-, inglis-, prantsus-, vene- ja hispaaniakeelne

tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arhiivi.

2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab käesoleva protokolli

tõestatud koopiad kõigile riikidele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 09.09.2024 nr 1.2-2/71-2

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu esimese kooskõlastusringi järgselt parandatud kujul, et kontrollida lõplikult selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. Fakultatiivprotokolliga ühinemise EN 2. Fakultatiivprotokolliga ühinemise SK 3. Lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli tõlge eesti keelde 4. Lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll inglise keeles; 5. Seletuskirja lisa (kooskolastustabel)

Anne Haller [email protected]

1

Seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Kooskõlastaja/

arvamuse avaldaja

Märkus/ettepanek Sotsiaalministeeriumi seisukoht

1. Haridus- ja

Teadusministeerium

Kooskõlastame teatamismenetlust käsitleva lapse

õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli

ratifitseerimise seaduse eelnõu märkusteta.

Täname!

2

2. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

Kooskõlastame teatamismenetlust käsitleva lapse

õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli

ratifitseerimise seaduse eelnõu märkusteta.

Täname!

3

3. Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu

järgmiste märkustega.

1. Palume arvestada käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste ja keelemärkustega.

2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6

lõikele 5 palume eelnõu esitada

Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist

ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne

eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida

selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on märkuste

põhjal täiendatud, sh lisatud selgitused

fakultatiivprotokolliga ühinemise kooskõlast

põhiseadusega ning riigisiseste õigusaktide

täiendamise vajaduse puudumisest.

Arvestatud. Esitame eelnõu pärast paranduste

tegemist Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks.

4

4. Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkuste ja ettepanekutega arvestamise korral.

1. Seletuskirja leheküljel 6 on käsitletud artiklit 7,

mis sätestab individuaalse teate vastuvõetavuse

tingimused ehk asjaolud, mille esinemise korral

komitee teadet vastu ei võta ja

fakultatiivprotokollis ette nähtud menetlust läbi ei

vii. Seletuskirjas on viide teate esitamise vormile.

Siseministeeriumi hinnangul ei ole esitatud vorm

(nii veebis kui ka paberkandjal täidetav)

lapsesõbralikul kujul. Tegemist on mahuka

dokumendiga, milles kasutusel olev sõnavara on

samuti üsna keerukas. Lisaks on veebis avalduse

tegemine ebamugav, sest eeldab sisselogimiseks

kasutaja ja parooli loomist. Samuti ei asu see

dokument laste ja noorte poolt võib olla kõige

sagedamini kasutataval platvormil. Peame

oluliseks, et rahvusvahelisel töötasandil juhiksime

sellele teemale tähelepanu. Palume täpsustada, kus

Eestis plaanitakse antud vormi kuvada ning kas

seda on võimalik muuta laste jaoks

kasutajasõbralikumaks? Kas nimetatud vorm on

kättesaadav ka mobiilirakenduse kujul?

Arvestatud. Nõustume, et teate/kaebuse esitamise

vorm ei ole kuigi lapsesõbralik. Tegemist on üldise

vormiga, mis kohaldub kõigile ÜRO

inimõigusalaste konventsioonide alusel esitatud

individuaalkaebustele. Võimalusel juhime sellele

tähelepanu rahvusvahelisel töötasandil või eraldi

suhtluses ÜRO lapse õiguste komiteega.

Täiendasime seletuskirja artikli 7 juures

selgitusega selle kohta, et laste endi esitatud

kaebuste puhul ei ole vormi kasutamine selle

vastuvõtmise ja lahendamise eelduseks ning vastu

võetakse ka vabas vormis kirju. Vajadusel küsib

komitee pöördujalt täpsustusi ja lisateavet, mida

komitee töökorra kohaselt tehakse sobivas ja lapse

vanusele ning küpsusele kohandatud vormis.

Selgitame, et vormi ennast saab täita ja esitada ka

paberkandjal, kui veebis esitamine ei ole võimalik

või jõukohane.

Vastuseks Teie küsimustele selgitame, et lisasime

seletuskirja ka täienduse, et fakultatiivprotokolliga

ühinemisel tehtavas teavitustöös tuleb pöördumise

vormile tähelepanu pöörata ja kaaluda Eesti lastele

lapsesõbraliku vormi väljatöötamist, mis toetaks

laste pöördumist. Selleks saab tutvuda ka teiste

riikide praktikatega ja vajadusel küsida soovitusi

5

2. Palume artikli 13 lõike 2 osas täiendada

seletuskirja ja selgitada, mis saab siis, kui

osalisriik ei anna nõusolekut, et komitee tuleks

nende territooriumile. Milline on siis komitee

käitumine või võimalused juhtumit edasi

menetleda? Lisaks palume täpsustada, kas

keeldumise alused peavad olema põhjendatud?

ÜRO lapse õiguste komiteelt. See, kus Eestis

hakatakse vormi ja muud infot kuvama, ei ole veel

otsustatud, seda arutatakse ja otsustatakse edaspidi

teavitustöö planeerimise käigus.

Meile teadaolevalt ei ole ÜRO keskne vorm hetkel

mobiilirakenduse kaudu kättesaadav, kuid

pöördumise esitamise veebiplatvorm on

ligipääsetav ka nutiseadmes.

Arvestatud. Täiendasime seletuskirja artikli 13

lõike 2 osas vastavate selgitustega.

Fakultatiivprotokollis ega komitee töökorras ei ole

täpsemalt reguleeritud osalisriigi keeldumist

visiidist, selle põhjendamist ja tagajärgi, aga igal

juhul saab komitee sellisel juhul viia menetluse

lõpuni olemasolevate materjalide ja teabe põhjal.

Kuivõrd fakultatiivprotokolliga ühinemine on

riikidele vabatahtlik ja võimalik on ka välistada

artikli 13 kohaldamine riigi suhtes (st välistada

komitee uurimispädevus täielikult), siis sellist

välistust mitte teinud riigi puhul tuleks komitee

visiidist keeldumine kõne alla ilmselt vaid

äärmiselt erandlikel asjaoludel.

6

3. Palume seletuskirjas täpsustada, mis saab juhul

kui artiklis 13 nimetatud uurimismenetluse käigus

esitatud teade on osutunud valeks ning mis saab

osalisriigist, kes vale teate tegi?

4. Seletuskirja leheküljel 11 on artikli 17 kohta

öeldud, et see kohustab kõiki osalisriike

kolmandat fakultatiivprotokolli laialdaselt

teatavaks tegema ja levitama ning hõlbustama

juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja

soovituste kohta, eelkõige osalisriiki puudutavates

küsimustes. Sotsiaalministeerium plaanib need

kulud katta Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest,

mis 2025. aastaks planeeritakse 2024. aasta II

poolaastal, kui selguvad tegevuste täpsem sisu ja

kulude suurus. Selleks, et kulude katmine ei

toimuks ainult projektipõhiselt, soovitame

kindlasti fakulatiivprotokolli edasiseks

levitamiseks planeerida eraldi eelarve. Lastele ja

noortele suunatud teavitustöö peab olema pidev,

neile sobilikes keskkondades ning üle-eestiline.

Arvestatud. Täiendasime seletuskirja artikli 13

lõike 2 osas vastavate selgitustega.

Uurimismenetluse alustamiseks võivad komitee

poole pöörduda inimesed või organisatsioonid, aga

mitte teised riigid, kelle jaoks on ette nähtud artikli

12 kohane riikidevaheline kaebemenetlus. Komitee

alustab uurimismenetlust üksnes siis, kui on

veendunud teabe ja selle allikate usaldusväärsuses

ning tõsiste ja süstemaatiliste rikkumiste esinemise

võimalikkuses. Kui teave ei osutu piisavalt

usaldusväärseks või sisukaks, jäetakse menetlus

alustamata, teabe esitajat selle eest ei

sanktsioneerita.

Arvestatud. Sotsiaalministeeriumil on plaanis

teavitustegevuse kulud 2025. aastal katta

välisvahenditest. Seletuskirja punktis 7 (kulud ja

tulud) on selgitatud, et edaspidi tehakse jooksvat

teavitustööd osana Sotsiaalministeeriumi ja teiste

ministeeriumide igapäevasest

kommunikatsioonitegevusest, milleks lisakulusid ei

planeerita. Kui edaspidi siiski selgub, et tekivad

püsivad lisakulud, milleks on vajalikud

lisavahendid, arvestatakse seda edaspidi eelarve

planeerimisel. Lisame, et vajadusel on võimalik

lisakulude katmiseks kasutada välisvahendeid kuni

2027. aastani.

7

5. Välisministeerium Välisministeerium kooskõlastab

teatamismenetlust käsitleva lapse õiguste

konventsiooni fakultatiivprotokolli (edaspidi

fakultatiivprotokoll või protokoll) ratifitseerimise

seaduse eelnõu märkustega.

Välisministeerium on tänulik

Sotsiaalministeeriumile, kes oli valmis

valmistama ette fakultatiivprotokolliga ühinemise

seaduse eelnõu väljaspool tööplaani seoses Eesti

kandideerimisega ÜRO Inimõiguste Nõukogu

liikmeks aastateks 2026-2028.

1. Protokolliga ühinemist on Eestile soovitatud

seletuskirjas välja toodud lapse õiguste komiteele

ÜRO üldise inimõiguste perioodilise ülevaatuse

käigus, aga ka teiste inimõiguste konventsioonide

järelvalve komiteede poolt. Välisministeerium

teeb ettepaneku täiendada seletuskirja

sissejuhatust ning 6. osa välispoliitiliste mõjude

osas selle infoga.

2. Välisministeerium täpsustab, et antud juhul on

tegemist protokolliga ühinemise seaduse

eelnõuga. Kuna Eesti ei ole protokollile alla

kirjutanud ja protokoll on juba jõustunud, siis

Eesti ühineb konventsiooniga mitte ei ratifitseeri

seda. Protokolli artikli 18 lõige 3 annab riikidele

võimaluse saada protokolli osaliseks sellega

Täname tunnustuse ja ka koostöö eest.

Arvestatud. Oleme vastavalt märkusele

täiendanud seletuskirja sissejuhatust ja 6. osa

välispoliitilise mõju osas.

Arvestatud. Oleme eelnõu ja seletuskirja vastavalt

muutnud.

8

ühinemisel. Eeltoodud põhjustel tuleb täiendada

eelnõud ja seletuskirja.

3. Lapse õiguste konventsiooni

fakultatiivprotokollid ei ole nende vastuvõtmisel

nummerdatud, seega soovitab Välisministeerium

seletuskirjas mitte viidata lapse õiguste

konventsiooni esimesele ja teisele

fakultatiivprotokollile, kuna see võib tekitada

segadust. Õigem on vajadusel nimetada nende

pealkiri või viidata neile kui

fakultatiivprotokollidele.

4. Välisministeerium teeb ettepaneku veel kord

sisuliselt üle vaadata protokolli eestikeelne tõlge.

Välisministeeriumi arvates ei ole tõlkimisel alati

arvestatud protokolli sisuga ning varem tõlgitud

inimõiguste konventsioonides ja protokollides

kasutatud mõistetega. Tõlkes kasutatav mõiste

peab ühtlasi olema kooskõlas riigisiseste

õigusaktide loogikaga ja neis kasutatavate

mõistetega. Samas tunnistab Välisministeerium, et

erinevate rahvusvaheliste konventsioonide

järelvalvekehade puhul on varasemas praktikas

kasutatud erinevaid termineid

individuaalkaebeõiguse realiseerimisel

individuaalkaebuse (varem tõlgitud ka kui teade,

avaldus, pöördumine) esitamisel. Näiteks on ÜRO

piinamisvastase ja rassismi kõrvaldamise

konventsioonide (communication) ja Euroopa

Arvestatud. Oleme seletuskirja vastavalt

muutnud.

Arvestatud. Oleme edastanud fakultatiivprotokolli

keskseid mõisteid (teade/kaebus) puudutava

märkuse protokolli tõlkinud vandetõlgile, kes

nõustus kasutama Välisministeeriumi soovitatud

mõisteid kaebemenetlus, kaebus ja kaebuse

esitamine. Sellest tulenevalt oleme teinud vastavad

muudatused läbivalt ka eelnõus ja seletuskirjas.

9

inimõiguste konventsiooni (application) tõlkes on

kasutatud tõlkimisel väljendit „avaldus“. Puuetega

inimeste õiguste konventsiooni lisaprotokolli

tõlkes on kasutatud väljendit „pöördumine“,

kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise

pakti fakultatiivse protokolli tõlkes aga

kasutatakse väljendit „teade“. Välisministeeriumi

arvates on sisu mõttes kõigi nende juhtumite

puhul tegemist „kaebusega“. Sellest tulenevalt ei

toeta Välisministeerium protokolli eestikeelses

tõlkes kasutatud väljendite „teatamismenetlus“,

„teade“ ja „teate esitamine“ kasutamist ning teeb

ettepaneku kasutada kaebemenetlus, kaebus ja

kaebuse esitamine. Sisuliselt on tegemist

kaebusega, kuna protokolli alusel selle esitaja

väidab, et riik on rikkunud tema konventsioonis

või fakultatiivprotokollides tagatud õigusi. ÜRO

koostatud selgitavas materjalis kaebuste

esitamisest ÜRO konventsioonide

järelvalvekomiteedele kasutab ÜRO

communication asemel complaints, mille sobilik

vaste on kaebus.

https://www.ohchr.org/en/treatybodies/complaints

-about-human-rights-violations Eesti õiguses

seondub teade pigem kriminaalmenetlusega, kuna

KrMS sätestab, et kuriteoteade on

kriminaalmenetluse aluse ning see esitatakse

uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või

kirjalikult (KrMS §id 194- 195). TsMS § 4 ja

HKMS § 2 räägivad kaebusest, hagist või muust

avaldusest, mille alusel kohus tegutseb.

10

5. Välisministeerium tõi oma kooskõlastuskirjas

välja mõningad üldised märkused ning ei tee

märkusi eraldi artiklite kaupa. Tehnilised

märkused ja mõned konkreetsed

sõnastusettepanekud eelnõu ja seletuskirja kohta

edastab Välisministeerium koostajale e-kirjaga.

Arvestatud. Oleme arvestanud enamiku eelnõus ja

seletuskirjas tehtud tehniliste märkuste ja

sõnastusettepanekutega.

11

6. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liidul ei ole sisulisi

ettepanekuid "Teatamismenetlust käsitleva lapse

õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli

ratifitseerimise seadus" eelnõule.

Üksnes märgime, et fakultatiivprotokolli

eestikeelne tõlge on keeruline ja kohati raskesti

mõistetav, mistõttu on ettepanek eestikeelne tekst

keeletoimetada (sh võimalusel lihtsustada artiklite

sõnastusi).

Täname!

Selgitame. Nõustume, et fakultatiivprotokolli

teksti on kohati keeruline lugeda. Tõlge on

vandetõlgi koostatud ja järgib inglisekeelset

originaalteksti, mida ei saa muuta.

12

7. Õiguskantsleri Kantselei Õiguskantsler on varasemalt mitmel korral

soovitanud selle fakultatiivprotokolli

ratifitseerida, seega toetame ÜRO lapse õiguste

konventsiooni kolmanda fakultatiivprotokolliga

ühinemist.

Täname!