Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruse nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/737

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruse nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkme-

joonte määramise alused ja kord“ muutmine“ eelnõu.

Palume oma kooskõlastus eelnõule esitada kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest

eelnõude infosüsteemis EIS (http://eelnõud.valitsus.ee).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. määruse eelnõu;

2. seletuskiri.

Arvamuse avaldamiseks: Maa-amet

Margit Mitt

58851425 [email protected]

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a

määruse nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused

ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. aasta määrust nr 335

„Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ (edaspidi määrus).

Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 5 alusel.

Muudatuste eesmärk on regulatsioonide ja menetlustoimingute ajakohastamine vastavalt kehtivale

õigusele ja väljakujunenud praktikale.

Eelnõus on täpsustatud lahkmejoone määramise regulatsiooni sõnastust ning tingimusi, millistel

juhtudel ei käsitleta katastripidaja poolt lahkmejoone korrigeerimist asustusüksuse lahkmejoone

määramisena. Eelnõu kohaselt ei loeta lahkmejoonte määramiseks nende vastavusse viimist

katastriüksuste piiridega, kui nimetatud tegevuse tulemusena ei muutu katastriüksuse ega hoone

aadress. Samuti ei loeta lahkmejoone määramiseks selle korrigeerimist ja vastavusse viimist

topograafiliste nähtuste ruumikujudega maakatastris.

Eelnõuga lisatakse asustusjaotuse muutmise eesmärkide loetelusse ka geograafilise aadressiobjekti

(sh hoonete ja katastriüksuste) leitavuse tagamine, mis loob võimaluse lahkmejoonte kooskõlla

viimiseks ruumiandmete seaduses sätestatud objekti leitavuse põhimõtetega. Nimelt sisaldab koha-

aadress ka asustusüksuse nime ja seega peab asustusüksus ja selle lahkmejoon olema määratud nii,

et on tagatud katastriüksuste ja hoonete leitavus nii infosüsteemides kui looduses.

Geograafilise aadressiobjekti leitavuse läbi tagatakse erinevate infosüsteemide andmete õigsus ja

seosed, mis on aluseks erinevate teenuste toimimiseks (näiteks transport, logistika, postiteenused

jne). Samuti aitab hästi korraldatud ning kaasajastatud asustusjaotus ja sellega kooskõlas olev

adresseerimise süsteem kaasa ka kohaliku identiteedi hoidmisele ja arendamisele.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega täpsustub asustusjaotuse muutmise dokumentatsioon, enam

ei tule igakordselt lisada asustusjaotuse muutmiseks lahkmejoone kirjeldust, piisab katastrikaardi

väljavõttel lahkmejoonte muutmise ettepanekust.

Samuti täpsustub asustusjaotuse muutmise menetlus ja eeltoimingud. Olulise muudatusena tuleb

kohaliku omavalitsuse üksusel asustusjaotuse muutmise algatamisel ja asustusjaotuse muutmise

taotlemisel esitada valla- või linnavolikogu otsuse eelnõu koos lahkmejoonte muutmise

ettepanekuga kooskõlastamiseks aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutavale töötlejale

(Maa-ametile) ja katastripidajale enne lahkmejoonte muutmise taotlemise dokumentatsiooni

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile esitamist, et lahkmejoonte muutmise menetluses

oleks võimalik arvestada aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutava töötleja ja

katastripidaja võimalike ettepanekutega.

2

Eelnõus on täpsustatud määruses kasutusel olevaid termineid ja ajakohastatud erinevaid sõnastusi.

Näiteks on täpsustatud, et asustusüksuse lahkmejoon kantakse elektroonilisse katastrisse ning

katastripidaja teeb muudatused ka elektroonilises katastris. Ajakohastatud on tähtaegu

menetlusdokumentide esitamisel.

Muudatused on planeeritud jõustuma 1. novembril 2024. aastal. Enne 1. novembrit 2024. aastal

algatatud asustusjaotuse muutmise menetlusele kohaldatakse käesoleva määruse 31. oktoobrini

2024. aastal kehtinud redaktsiooni.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste osakonna kohalike omavalitsuste nõunik Margit Mitt (+372 5885 1425,

[email protected]), Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Leht (+372 5694 9693,

[email protected]), Maa-ameti katastri registriosakonna nõunik Kristiina Ojamäe (+372 5850

8711, [email protected]) ja Maa-ameti õigusosakonna jurist Maiu Merisalu (+372 53

88 1510, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (+372

5885 1453, [email protected]) ja KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (+372 5885 1442,

[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165.; [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2023, 249.

Eelnõu ei ole seotud muu eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 nähakse ette muudatused määruses ja §-ga 2

sätestatakse määruse muudatuste jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 2 sõnastust, ja viiakse asula mõiste kooskõlla

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõikega 3.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2 järgi on asustusüksused asulad, milleks on

linnad, külad, alevikud ja alevid. Sama paragrahvi lõikes 3 selgitatakse, et linn haldusüksusena on

samades piirides ka asula. Kui haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn

asustusüksusena, mille piir ei lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena

käsitletav asulana. Seega kirjeldatud olukorras loetakse asulaks vaid nn linnasisest linna (näiteks

Pärnu linn omavalitsusüksusena ei lange kokku asustusüksusena Pärnu linna piiridega, asulaks on

aga Pärnu linn 2017. a haldusreformi eelsetes piirides).

Seaduse sätte taasesitamise vältimiseks jäetakse määrusest välja määruse § 2 lõike 2 lauseosa „mis

ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa“. Linna kindlapiirilisi tunnuseid ei ole mujal puudutatud

kui nimetatud seaduses (Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõige 3).

3

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 5 lõike 2 sõnastust. Võrreldes varasema

regulatsiooniga lisatakse, et asustusüksuse nimi, liik ja lahkmejoon kantakse lisaks katastrikaarile

ka elektroonilisse katastrisse. Elektrooniline kataster on vaja lisada, et viia määrus kooskõlla

maakatastriseadusega. Maakatastriseaduse § 151 lõike 1 kohaselt on elektrooniline kataster

infosüsteem kinnisomandi ruumiandmete ja teiste katastripidamise eesmärgil kogutavate andmete

haldamiseks, säilitamiseks ja avalikustamiseks, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased

alusandmed.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 6 lõikeid 1 ja 2.

Paragrahvi 6 lõike 1 sisu ei ole oluliselt muutunud, korrigeeritud on vaid sätte sõnastust.

Paragrahvi 6 lõige 2 täpsustab, millisel juhul ei käsitleta katastripidaja poolt lahkmejoone

korrigeerimist asustusüksuse lahkmejoone määramisena. Lisatud on regulatsioon, et lahkmejoone

määramisena ei käsitleta juhtumeid, kus lahkmejoone korrigeerimine ei too kaasa katastriüksuse

ega hoone koha-aadressi muudatust. See täpsustus on oluline, et tagada korrigeerimise korral

maaomanike ja kohalike elanike jaoks võimalikult vähene mõju, samas vähendada kohalike

omavalitsuste, Maa-ameti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi halduskoormust.

Jätkuvalt ei loeta asustusüksuse lahkmejoone määramisena lahkmejoone vastavusse viimist

maakatastri ja Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetega. Täiendavalt on lisatud võimalus

katastriüksust läbiva lahkmejoone korral viia see katastriüksuse piirile.

Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatakse kaks juhtu, mille korral ei loeta katastripidaja poolt lahkmejoone

korrigeerimist lahkmejoone määramiseks, vaid tegemist on lahkmejoone vastavusse viimisega

maakatastri või Eesti topograafi andmekogus olevate ruumiandmetega.

Paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 võimaldab katastripidajal omal algatusel korrigeerida asustusüksuse

lahkmejoon katastriüksuse piirile vastavaks ehk viia lahkmejoon katastriüksuse piirile, kui see

läbib katastriüksust. Katastripidaja saab selliseid korrigeerimisi teha omaalgatuslikult tingimusel,

et see ei too kaasa katastriüksuste aadresside muudatust. Katastriüksuste osas on vajalik tagada

selgus, millisesse asustusüksusesse see kuulub. Valdav enamus katastriüksustest kuulub ruumiliselt

juba täna ainult ühte asustusüksusesse, kuid jätkuvalt on suur hulk katastriüksusi, millest läheb

lahkmejoon läbi, jagades katastriüksuse mitme küla või muu asustusüksuse vahel. Eelnõuga

kavandatav muudatus lihtsustab asustusüksuste lahkmejoonte kaasaegset haldamist ja vähendab

olulisel määral nii riigiasutuste kui ka kohalike omavalitsuste töökoormust. Samas ei kahjustata

kohalike elanike huve, sest muudatusi tehes arvestatakse varem määratud koha-aadressidega ja

seega ei saa katastriüksused sattuda teise asulasse.

Näiteks: eelnõuga kavandatav muudatus võimaldaks katastripidajal olukorras, kus praegune

asustusüksuse lahkmejoon (kaardil punasega) lõikab katastriüksusi, viia lahkmejoon katastriüksuse

piirile (kaardil kollasega). Uus asustusüksuse lahkmejoon (kaardil oranžiga) on viidud

katastriüksuste piirile nii, et katastriüksused asuvad edaspidi tervikuna Kose alevikus, nii nagu on

ka nende koha-aadressiga määratud.

4

Paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 võimaldab katastripidajal lahkmejoont korrigeerida vastavalt

topograafilise objekti ruumikujule. Säte võimaldab asustusüksuse lahkmejoone viia vastavusse

Eesti topograafia andmekogus oleva topograafilise objekti ruumikujuga olenemata selle muudatuse

territoriaalsest (geograafilist) ulatusest.

Järgneval joonisel on näitena toodud, millises olukorras saaks katastripidaja lähtudes eelnõus

olevast regulatsioonist asustusüksuse lahkmejoone korrigeerida topograafilise objekti ruumikujule

vastavaks. Ka selle sätte puhul peab arvestama, et seesugune katastripidaja algatusel lahkmejoone

korrigeerimine ei tohi kaasa tuua katastriüksuse ega hoone aadressi muudatust.

Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse määruse § 6 lõige 21, millega sätestatakse nõue katastripidajale

teavitada kohalikku omavalitsust lahkmejoone korrigeerimisest maakatastris. .

Katastripidaja teavitab kohalikku omavalitsust korrigeeritavast lahkmejoonest edastades

katastrikaardi väljavõtte, millel on näidatud endine ja korrigeeritud lahkmejoon. Praktikas on

5

otstarbekas kohalikku omavalitsust teavitada juba enne lahkmejoone korrigeerimist, et ta saaks

soovi korral oma arvamust avaldada ja katastripidaja sellega arvestada.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 6 lõiget 3 punktiga 5, millega lisatakse nõue, et

asustusüksuse lahkmejoone määramisel tuleb arvestada ka ruumiandmete seadusest (RAS)

tulenevate geograafiliste aadressiobjektide (eelkõige katastriüksuste, hoonete ja korterite) leitavuse

tagamise nõuetega. RAS § 48 lõike 1 kohaselt peab koha-aadress tagama objekti leidmise

geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama kultuuritavadele ja

keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga. Antud muudatus tagab

eeltoodud RAS sätte rakendamiseks vajalikud eeldused, sest koha-aadressid määratakse

muuhulgas ka asustusüksuste lahkmejoonte alusel. Seega mängivad hästi määratud asustusüksuste

lahkmejooned olulist rolli geograafiliste aadressobjektide leitavuse tagamisel. Näiteks kui alevi

piirile tekib uus tiheasustusega ala, on otstarbekas lahkmejooned üle vaadata ja otsustada, kas

tiheala tekkega seoses on vaja muuta ka asustusüksuste lahkmejooni.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse §-i 8 punktiga 3, mille kohaselt lisatakse

asustusüksuste muutmise eesmärkide hulka RAS § 48 lõike 1 tähenduses geograafilise

aadressiobjekti leitavuse tagamine. Säte on tingitud vajadusest luua täiendav võimalus algatada

lahkmejoonte muutmise menetlus aadressiobjektide (sh hoonete) leitavuse vaatest lähtuvalt.

Näiteks uue elamu- või tööstuspiirkonna planeerimisel ja ehitamisel tuleks arvestada muuhulgas

ka lahkmejoonte mõju hoonete ja katastriüksuste adresseerimise vaatest. Seega tasub juba

planeerimisel kaaluda, kas asula vahetusse lähedusse rajatavad tihealad liidetakse asulatega, mille

juurde nad tunnetuslikult kuuluvad.

Kohanime (sh ka asustusüksuse kohanime) funktsioon on kohta eristada ja aidata leida, kus ta asub

ning ühtlasi luua kogukonna identiteeti. Sellest lähtuvalt võiks välistada külade ja teiste

asustusüksuste mitmeosalisuse. Lahustükkides olevad külad tekitavad segadust ja ei taga

adresseerimise ega kohanimeobjekti leitavuse üheselt mõistetavust.

Kaardil on näha sinisega kahes lahustükis oleva Roodu küla lahkmejooned ja punase joonega on

näha teekonnad mida mööda saab ühelt lahustükilt teisele liikuda.

6

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse §-i 9 punktiga 7, millega lisatakse asustusjaotuse

muutmise juhuna ka lahkmejoonte muutmine RAS § 48 lõike 1 tähenduses geograafilise

aadressiobjekti leitavuse tagamiseks.

Suurte teede ja raudteedega eraldatud asustusüksustel tuleb vaadelda ka asulate piirialadel olevaid

hooneid ja katastriüksusi ning teha vajadusel muudatusi. Tuleb arvestada tervikut ja tagada üheselt

mõistetavad asustusüksuste lahkmejooned. Järgmisel kaardil on näha Vasalemma aleviku ja Maeru

küla lahkmejoon, millest aleviku poolele jääb Haapsalu mnt 1 ja külla jääb Haapsalu mnt 2.

Selline olukord on kohalike elanike ja ka nt kiirreageerijate jaoks eksitav. Samal teemal on

kirjutanud ka Delfi 21.04.2024 artiklis: „Päästjad ja kiirabi ei leia abivajajaid aadressisegaduste

7

tõttu üles“1. Seega tuleb eelnõu kohaselt edaspidi lahkmejoonte määramisel rohkem arvestada ka

adresseerimise nõuetega ning lahkmejoone asukoha mõjule erinevatele igapäevaselt kasutatavate

teenuste ja infosüsteemide kasutamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määruse § 10 lõiget 1 ja kohustatakse kohaliku omavalitsuse

üksust saatma volikogu asustusjaotuse muutmise algatamise otsus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile kümne tööpäeva jooksul pärast volikogu otsuse vastuvõtmist.

Asustusjaotuse muutmise algatamise otsuse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

edastamine lihtsustab kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamist asustusjaotuse muutmisega seotud

küsimuste lahendamisel. Kehtivas määruses sellist kohustust ei ole sätestatud. Samaks jääb nõue

avaldada menetluse algatamise teade kohalikus või maakondlikus ajalehes.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse asustusjaotuse muutmiseks vajalike eeltoimingute nõudeid.

Määruse § 10 lõike 2 muudatusega luuakse võimalus asustusjaotuse muutmise ettepanekuid teha

ka valitsusasutustel, kes vastutavad erinevate riiklike toimingute, sealhulgas riigi planeeringute,

maa hindamise, statistika tegemise ja aadressisüsteemi korraldamise ning registrite ja katastrite

pidamise eest. Asustusjaotuse muutmisel tuleb arvestada ka mõjuga riigi jaoks oluliste

funktsioonide (siseturvalisuse) ning toimingute (nt aadressisüsteemis, maakatastris jt) läbiviimisele

ja korraldamisele. Muudatusega on võimalik tagada riigis tervikuna ühetaoline asustusjaotuse

käsitlus ning seeläbi ka väiksem töökoormus riiklike funktsioonide täitmisel, sh registrite töö

korraldamisel ning registrite ja statistika vastavus tegelikele oludele.

Sarnaselt kehtivale määrusele saavad ka eelnõu kohaselt esitada asustusjaotuse muutmiseks

ettepanekuid kõik asjaomasel territooriumiosal elavad alalised elanikud või kinnisasja omanikud.

Eelnõuga täpsustatakse, et elanikena peetakse silmas asjaomasel territooriumiosal elavaid

vähemalt 16-aastaseid hääleõiguslikke elanikke (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

§ 5 mõistes hääleõiguslikud elanikud2) .

Määruse § 10 lõike 3 kohaselt ei tule enam igakordselt asustusjaotuse muutmise eeltoimingute

käigus koostada lahkmejoone kirjeldust. Lahkmejoone kirjeldus koostatakse vaid olukorras, kui

katastrikaardi väljavõttelt ei selgu lahkmejoone kulgemine üheselt mõistetavalt. Lahkmejoone

kirjeldust on vaja muudatuste registreerimiseks katastrikaardil ja elektroonilises katastris.

Näiteks Aegviidu alevi ja Mustjõe küla vahelise lahkmejoone kulgemine ei tule üheselt

mõistetavalt välja üldiselt kaardilt.

1 https://www.delfi.ee/artikkel/120285085/paastjad-ja-kiirabi-ei-leia-abivajajaid-aadressisegaduste-tottu-ules. 2 KOVVS § 5 lõigete 1-4 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on

valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti

rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on ka

välismaalasel, kes vastab lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise

elamisõiguse alusel. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei

võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

8

Sellistes kohtades, kus lahkmejoone kulgemine ei ole selge, on vaja lisada lahkmejoone kirjeldus,

kuidas lahkmejoon peab kulgema.

Näiteks on vaja kirjeldada lahkmejoone kulgemist Nikerjärve juures täpsemalt, sest selles lõigus ei

kulge see katastriüksuse piiril, vaid mööda Tagajärve ja Uueveski tänavat.

Suuremas mõõtkavas väljavõte eelmisest kaardist:

9

Eelkirjeldatud näitel on asustusjaotuse muutmiseks vaja koostada lisaks katastripidaja väljastatud

katastrikaardi väljavõttel asustusüksuse lahkmejoonte muutmise ettepanekule ka lahkmejoone

kirjeldus selles lõigus, kus lahkmejoont ei viida katastriüksuse piirile.

Määruse § 10 lõike 4 sisu ei ole muutunud, täpsustatud on vaid lõike sõnastust. Lõikest jäetakse

välja tekstiosa „ja lahkmejoonte kirjeldust“ ning õigusakti teksti sobimatu sõnastus „ja/või“

asendatakse sõnaga „või“.

Määruse § 10 lõike 5 sisu oluliselt ei muutu. Kui kehtiva määruse järgi avaldatakse volikogu otsuse

eelnõu asustusjaotuse muutmisest koos lahkmejoonte muutmise ettepaneku ja lahkmejoonte

kirjeldusega valla või linna veebilehel, siis eelnõus asendatakse sõna „avaldatakse“ õiguslikult

korrektse terminiga „avalikustatakse“. Tekstist on ka asendatud „lahkmejoone kirjeldus“ tekstiga

„lahkmejoonte muutmise ettepanek“ ning parandatud tekstis sisalduv vale viide lõikele 4. Õige on

viide lõikele 3. Samuti asendatakse sõna „proteste“ sobivama sõnaga „märkuseid“.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määruse §-i 10 lõigetega 51–53.

Lisatava lõike 51 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse eelnõu asustusjaotuse

muutmise algatamisest ja asustusjaotuse muutmise taotlemisest (pärast selle avalikustamise

menetluse läbimist vastavalt lõikele 5) koos lahkmejoone muutmise ettepanekuga esitada

kooskõlastamiseks aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutavale töötlejale ja

katastripidajale, et nende poolt tehtavaid märkuseid oleks võimalik arvestada asustusjaotuse

muutmise menetluse läbiviimisel.

Lisatava lõike 52 kohaselt kooskõlastab katastripidaja ja aadressiandmete süsteemi infosüsteemi

vastutav töötleja lahkmejoonte muutmise ettepaneku 10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates,

esitades vajadusel enda märkused ja ettepanekud kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus

peab Maa-ameti märkuste ja ettepanekutega arvestama või kirjutama asjakohase põhjenduse, miks

jäetakse arvestamata.

Lisatava lõike 53 kohaselt küsib kohaliku omavalitsuse üksus asustusüksuse nime määramisel, uue

asustusüksuse moodustamisel ja ajaloolise asustusüksuse ennistamisel enne asustusjaotuse

muutmise taotlemist nime sobivuse küsimuses kohanimenõukogult arvamuse. Kehtiva määruse §

13 lõike 1 punkti 4 järgi on nime küsimuses kohanimenõukogu arvamuse ära kuulamine sätestatud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses olevana. Praktikas küsib kohalik

omavalitsus ka praegu kohanimenõukogu arvamuse asustusüksuse nime osas enne asustusjaotuse

muutmise taotlemise otsuse vastu võtmist. Muudatusega tuuakse kohanimenõukogu arvamuse

küsimine menetluses kohaliku omavalitsuse kohustuseks. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda,

kus kohaliku omavalitsuse volikogu on asustusüksusele kohanime määranud, kuid

kohanimenõukogu ei nõustu määratud kohanimega. Sellisel juhul peaks kohalik omavalitsus

asutusjaotuse muutmise menetlust nime muutmiseks uuesti alustama.

Muudatusega viiakse määrus vastavusse kehtiva praktikaga.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 10 lõiget 6 ja täpsustatakse lõike sõnastust, sidudes

§ 10 lõikes 2 nimetatud elanike, kinnisasja omanike või valitsusasutuste asustusjaotuse ettepaneku

ja kohaliku omavalitsuse volikogu piirangu ilma mõjuva põhjuseta asustusjaotuse muutmisest

keelduda. Ehk sarnaselt kehtivale määrusele ei saa omavalitsus mõjuva põhjuseta ettepaneku

arvestamisest keelduda, kui algatajate ettepanekus esitatud muudatus on kooskõlas §-s 8 sätestatud

10

asustusjaotuse muutmise eesmärkidega. See tähendab, et asustusjaotuse muutmise eesmärgiks peab

olema kas asustuses toimunud arengu kajastamine asustusjaotuses, asustusjaotuse kokkuleppeline

ühitamine kohaliku kasutustavaga või ruumiandmete seaduse tähenduses geograafilise

aadressiobjekti leitavuse tagamine.

Ka juhul, kui ettepanek seondub mõne määruse § 8 sätestatud asustusjaotuse muutmise eesmärgiga,

on kohalikul omavalitsusel õigus muudatuse tegemise põhjendatust kaaluda, kuid ta ei saa

meelevaldselt ettepaneku arvestamisest keelduda.

Eelnõu § 1 punktidega 12–19 muudetakse määruse § 11, mis sätestab nõuded asustusjaotuse

muutmise dokumentatsioonile.

Võrreldes kehtiva määrusega on loobutud esituskirja ja lahkmejoonte igakordse kirjelduse

esitamise nõudest. Vastavalt tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõike 1 punkt 1 ja muudetakse

sama lõike punkti 5 sõnastust. Lahkmejoonte muutmise ettepanek esitatakse punkti 5 muudatuse

järgi katastrikaardi väljavõttel või kui katastrikaardi väljavõttelt ei selgu lahkmejoone kulgemine,

lisatakse vastava lõigu kohta lahkmejoone kirjeldus.

Määruse § 11 lõike 1 punkti 7 sõnastust kohendatakse ja sätestatakse asustusjaotuse

dokumentatsioonina lisatav ülevaade saadud arvamustest, ettepanekutest ja protestidest koos

kohaliku omavalitsuse volikogu seisukohaga nende suhtes keeleliselt täpsema sõnastusega

„esitatud ettepanekute, arvamuste või märkuste kirjeldusest koos kohaliku omavalitsuse volikogu

seisukohaga nendega arvestamise kohta.“.

Muudatusega viiakse määrus kooskõlla kehtiva praktikaga. Kohaliku omavalitsuse üksus

vormistab asustusjaotuse muutmise dokumentatsiooni elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud

dokumentidena, määruse § 11 lõike 2 ja lõike 3 teise lause kohane kaardi koostaja ja kohaliku

omavalitsuse volikogu esimehe nimede ja allkirjade nõue koos allkirja andmise kuupäevaga on

vananenud. Kuna üldjuhul lahkmejoonte kirjeldust enam esitama ei pea, ei ole vajadust ka

katastripidajale lahkmejoone piiriandmeid edastada. Seetõttu tunnistatakse määruse § 11 lõige 2 ja

lõike 3 teine lause kehtetuks.

Määruse § 11 lõike 4 muudatuse jõustumisel põhjendatakse seletuskirjas asustusjaotuse muutmise

vajadust ning esitatakse andmed elanike arvu kohta vanuserühmade lõikes, mitte enam soo lõikes.

Määruse § 11 lõike 5 muudatusega ühtlustatakse määruse terminoloogiat, kasutades läbivalt

terminit “kohaliku omavalitsuse üksus”.

Määruse § 11 lõike 6 muudatuse kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksus senise ühe kuu

asemel asustusjaotuse muutmise dokumentatsiooni Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

kümme tööpäeva jooksul pärast kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse vastuvõtmist. Muudatusega

loobutakse termini “toimik” kasutamisest. Kohaliku omavalitsuse üksus vormistab asustusjaotuse

muutmise dokumentatsiooni elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud dokumentidena, 10

tööpäevane dokumentatsiooni esitamise tähtaeg on piisav.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse määruse mõisteid ja asendatakse §-s 13 termin „materjalid“

läbivalt terminiga „dokumendid”.

11

Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse määruse § 13 lõike 1 punktid 4–6 kehtetuks.

Võrreldes kehtiva määrusega antakse lahkmejoonte muutmise ettepaneku kooskõlastamine

aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutavale töötleja ja katastripidajaga ning

kohanimenõukogu arvamuse küsimine määruse § 10 lõigetega 51 ja 53 kohaliku omavalitsuse

üksuse ülesandeks. Muudatus lihtsustab asustusjaotuse muutmise menetlust, kuna kaardimaterjal

või uus kohanimi on enne dokumentide Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse saatmist

vastavalt kas katastripidaja või aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutava töötlejaga

kooskõlastatud või kohanimenõukogu arvamus välja selgitatud. Samuti läheb eelnõu kohane

regulatsioon kokku ka juba täna levinud praktikaga, sest omavalitsused pöörduvad asustusjaotuse

muudatuste ettevalmistamisel üsna varases järgus Maa-ameti poole.

Eelnõu § 1 punktiga 22 sätestatakse määruse § 13 lõike 5 muudatuses, et Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium teavitab viie tööpäeva jooksul katastripidajat, vastavat kohaliku

omavalitsuse üksust ja Statistikaametit regionaalministri määruse jõustumisest. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium saadab Maa-ametile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja

Statistikaametile teate viitega Riigi Teatajas avaldatud ministri määrusele. Kehtiva määruse

kohaselt peab ministeerium esitama katastripidajale toimiku koopia ning vastavale kohaliku

omavalitsuse üksusele ja Statistikaametile jõustunud määruse ärakirja. Määruse ärakirja esitamise

kohustus on aegunud. Piisab teavituse saatmisest, et määrus on Riigi Teatajas avaldatud ning

jõustunud.

Katastripidajale piisab, kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist saadetakse teavitus,

praeguse praktika kohaselt ka link Riigi Teatajasse, katastripidaja saab vajadusel materjali

arhiveerimiseks (sealhulgas määruse lisaks oleva lahkmejoonte muutmise skeemi) ise alla laadida.

Näiteks https://www.riigiteataja.ee/akt/107052024009. Kohustus, et katastrikande aluseks

olevad dokumendid tuleb arhiveerida katastriarhiivis, on sätestatud maakatastriseaduse §-ist 15.

Eelnõu § 1 punktiga 23 lisatakse määruse § 14 lõikesse 1, et katastripidaja registreerib

muudatused ka elektroonilises katastris. Muudatuse eesmärk on ühtlustada määruse terminoloogiat

maakatastriseadusega.

Määruse § 14 lõikest 2 jäetakse välja sõna „toimik“ ning sätestatakse selle asemel, et muudatuste

aluseks olevad dokumendid säilitatakse katastripidaja juures.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse määruse § 16 lõikega 5. Enne muudatuste jõustumist

algatatud asustusjaotuse muutmise menetlusele kohaldatakse enne eelnõu jõustumist kehtinud

õigusnorme. Säte viitab haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 tulenevale põhimõttele, täpsustades,

et enne 1. novembrit 2024. aastal algatatud asustusjaotuse muutmise menetlusi oleks võimalik

menetleda lõpuni menetluse algatamise ajal kehtinud sätete alusel.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumise ajaks 1. november 2024. aastal, et jätta piisav aeg

määruse kehtestamise ja jõustumise vahele kohalikele omavalitsustele muutunud sätete osas

teabepäeva korraldamiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma Euroopa Liidu õigusega puutumust.

12

4. Määruse mõjud

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses on sätestatud asustusüksuste liigitus ja definitsioon.

Määruse eesmärgiks on täpsustada tingimusi ja korda asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte

määramisel ning muuta need selgemaks.

Täpsustuvad asustusüksuste lahkmejoonte määramise alused ja kord ning koostatav

dokumentatsioon.

Mõju sihtrühm: Riigiasutused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maa-amet,

Statistikaamet) ja kohalikud omavalitsused.

Määrusega kaasneb positiivne mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele, kuna ühtsete

regulatsioonide rakendamise läbi tagatakse lahkmejoonte määramise ühetaolisus ja läbipaistvus.

Selged alused lahkmejoonte määramisel tagavad riiklikes toimingutes, sealhulgas statistika ja

aadressisüsteemi korraldamisel ning registrite ja katastri pidamisel asjakohased andmed.

Määrusega kaasneb mõningane töökoormuse kasv kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele, kui

viiakse läbi ametlik asustusüksuste muutmise menetlus. Nimelt peab omavalitsus eelnõu §1 punkti

10 (määruse §10 lg 51 ja 53) kohaselt küsima aadressiandmete süsteemi vastutava töötleja,

katastripidaja ning kohanimenõukogu arvamust. Samas on praktika näidanud, et omavalitsused

küsivad nii lahkmejoonte, kui ka nime sobivuse arvamust juba praegu ise võimalikult varakult,

seega viiakse regulatsioon kooskõlla tegeliku praktikaga.

Tulenevalt eeltoodust saab siiski väita, et praktikas menetlus oma põhiolemuselt ei muutu. Samuti

võib eeldada, et eelnõu kohase regulatsiooni jõustumisel tuleb ametlikke asustusüksuste muutmise

menetlusi teha tunduvalt vähem, sest paljudel juhtudel saab katastripidaja lahkmejoont korrigeerida

ilma ametlikku menetlust läbi viimata.

Eelnõuga kavandatav muudatus korrigeerida asustusüksuse lahkmejoon katastriüksuse piirile

vastavaks ehk viia lahkmejoon katastriüksuse piirile, kui see läbib katastriüksust katastripidaja

poolt, lihtsustab asustusüksuste lahkmejoonte kaasaegset haldamist ja vähendab riigiasutuste ja

kohalike omavalitsuste töökoormust olulisel määral, sest enam pole vajalik lahkmejoonte

korrigeerimiseks (katastriüsksute piiride või topograafiliste objektide järgi, mis ei too kaasa

aadressi muudatust) alustada mahukat ja kõiki osapooli koormavat ametliku lahkmejoonte

muutmise menetlust. Samuti toob võimalus katastripidajal omal algatusel lahkmejooni korrigeerida

kaasa andmete kvaliteedi tõusu, sest sageli on omavalitsused jätnud taolised korrigeerimised pigem

tegemata just väga suure halduskoormuse kaasnemise tõttu. Seega saab nüüd katastripidaja teha

vajalikud korrastused lahkmejoontele ilma üleliigse halduskoormuseta.

Katastripidajale kaasneb mõningane täiendav koormus, et viia lahkmejooned katastriüksustega ja

topograafiliste nähtustega kooskõlla, kuid kuna selleks tööks ei ole ette nähtud tähtaega, siis seda

tehakse vastavalt võimalustele ning kaetakse praeguste eelarve vahenditega.

Määrusel ei ole otsest sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele.

Kavandatavad muudatused ei too kaasa olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule

ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

13

eeldatavad tulud

Määrusega tehtavate muudatuste rakendamisega kaasnevad kohalikule omavalitsustele täiendavad

kohustused kooskõlastada asustusüksuse muudatuse eelnõu Maa-ameti ja kohanimenõukoguga.

Samas väheneb oluliselt vajadus koostada eelnõu, kui tegu on lahkmejoone korrigeerimisega. Need

mõjud tasakaalustavad üksteist. Samuti saab praktika põhjal väita, et omavalitsused on

omaalgatuslikult ka juba praegu eelnõus oleva regulatsiooni järgi toiminud ning eelnevaid

kooskõlastusi küsinud. Seega neid kahte muudatust kokkuvõttes kohalike omavalitsuste

kohustused praktiliselt ei kasva.

Katastripidajale kaasnev lahkmejoonte korrigeerimise töö korraldatakse praeguse eelarve

vahendite piires.

Teistele riigiasutustele ei kaasne täiendavaid tegevusi ega lisakulutusi, samuti ei kaasne uusi

tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2024. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.

Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse ühtlasi

arvamuse avaldamiseks Maa-ametile.

EELNÕU

30.08.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruse

nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte

määramise alused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruses nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja

lahkmejoonte määramise alused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Asula on lahkmejoonega määratletud ja kohanimega tähistatud asustusüksus.“;

2) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Asustusüksuse nimi, liik ja lahkmejoon kantakse elektroonilisse katastrisse ning

katastrikaardile.“;

3) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asustusüksuse lahkmejoone määramine on selle lahkmejoone kandmine katastrikaardile

ajaloolise asustusüksuse ennistamisel, uue asustusüksuse moodustamisel või asustusüksuse

senise lahkmejoone muutmisel.

(2) Asustusüksuse lahkmejoone määramisena ei käsitleta lahkmejoone korrigeerimist

katastripidaja poolt, kui see ei too kaasa katastriüksuse ega hoone koha-aadressi muutmist.

Katastripidaja võib asustusüksuse lahkmejoont korrigeerida järgmistel juhtudel:

1) viia lahkmejoon katastriüksuse piirile, kui see läbib katastriüksust;

2) viia lahkmejoon vastavusse Eesti topograafia andmekogus oleva topograafilise objekti

ruumikujuga.“;

4) paragrahvi 6 lisatakse lõige 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Katastripidaja teavitab lõikes 2 nimetatud lahkmejoone korrigeerimisest asukohajärgset

kohaliku omavalitsuse üksust, edastades lahkmejoone korrigeerimise kohta katastrikaardi

väljavõtte, millel on näidatud endine ja korrigeeritud lahkmejoon..

5) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ruumiandmete seaduses sätestatud geograafiliste aadressiobjektide leitavuse tagamise

nõudeid.“;

6) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) ruumiandmete seaduse tähenduses geograafilise aadressiobjekti leitavuse tagamine.“;

7) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) asustusüksuste lahkmejoonte muutmine ruumiandmete seaduse tähenduses geograafilise

aadressiobjekti leitavuse tagamiseks.“;

8) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asustusjaotuse muutmise algatab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kohaliku omavalitsuse

üksus saadab volikogu asustusjaotuse muutmise algatamise otsuse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile kümne tööpäeva jooksul pärast volikogu otsuse vastuvõtmist ja

avaldab menetluse algatamise teate kohalikus või maakondlikus ajalehes.“;

9) paragrahvi 10 lõiked 2–5 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Asustusjaotuse muutmiseks võivad teha ettepanekuid kõik rahvastikuregistri andmetel

asjaomasel territooriumiosal elavad vähemalt 16-aastased hääleõiguslikud elanikud, kinnisasja

omanikud või valitsusasutused, kes vastutavad riiklike toimingute, sealhulgas statistika ja

aadressiandmete süsteemi korraldamise ning registrite ja katastripidamise eest. Asjakohane

põhjendatud taotlus tuleb esitada kohaliku omavalitsuse üksusele.

(3) Asustusjaotuse muutmise eeltoimingute käigus koostatakse katastripidaja väljastatud

katastrikaardi väljavõttel asustusüksuse lahkmejoonte muutmise ettepanek. Ettepanek

koostatakse vaid territooriumiosa kohta, mille lahkmejoon muutub. Ettepanek peab sisaldama

lisaks halduspiirile katastriüksuse piire ja senistele lahkmejoontele ka taotletavaid lahkmejooni.

Kui katastrikaardi väljavõttelt ei selgu üheselt lahkmejoone kulgemine, lisatakse ettepanekule

vastava lõigu kohta lahkmejoone kirjeldus.

(4) Lahkmejoonte muutmise ettepanekut ei koostata, kui olemasolevad asustusüksused

ühinevad või kui muudetakse ainult asustusüksuse nime või liiki.

(5) Kohaliku omavalitsuse volikogu asustusjaotuse muutmise taotlemise otsuse eelnõu koos

lõikes 3 nimetatud lahkmejoonte muutmise ettepanekuga avalikustatakse valla või linna

veebilehel. Kõigil asjaomasel territooriumiosal elavatel rahvastikuregistri järgsetel elanikel ja

kinnisasja omanikel on õigus kahe nädala jooksul eelnõu valla või linna veebilehel

avalikustamisest arvates esitada eelnõu kohta ettepanekuid, arvamusi ja märkuseid.“;

10) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:

„(51) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab pärast lõikes 5 nimetatud eelnõu avalikustamise

menetluse läbiviimist asustusjaotuse muutmiseks lõikes 3 nimetatud lahkmejoonte muutmise

ettepaneku koos kohaliku omavalitsuse volikogu asustusjaotuse muutmise algatamise ja

asustusjaotuse muutmise taotlemise otsuse eelnõuga kooskõlastamiseks aadressiandmete

süsteemi infosüsteemi vastutavale töötlejale ja katastripidajale.

(52) Aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutav töötleja ja katastripidaja kooskõlastavad

lõikes 51 nimetatud taotluse 10 tööpäeva jooksul lahkmejoonte muutmise ettepaneku saamisest

arvates.

(53) Asustusüksuse nime määramisel, uue asustusüksuse moodustamisel ja ajaloolise

asustusüksuse ennistamisel küsib kohaliku omavalitsuse üksus enne asustusjaotuse muutmise

taotlemist asustusüksuse nime osas kohanimenõukogult arvamust nime sobivuse kohta.“;

11) paragrahvi 10 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohaliku omavalitsuse volikogu ei või mõjuva põhjuseta keelduda lõikes 2 nimetatud

ettepaneku kohasest asustusjaotuse muutmisest, kui algatajate ettepanekus esitatud muudatus

on kooskõlas §-s 8 sätestatud asustusjaotuse muutmise eesmärkidega.“;

12) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) lahkmejoonte muutmise ettepanekust katastrikaardi väljavõttel või kui katastrikaardi

väljavõttelt ei selgu lahkmejoone kulgemine, siis vastava lõigu kohta lisatud lahkmejoone

kirjeldusest;“;

14) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) esitatud ettepanekute, arvamuste või märkuste kirjeldusest koos kohaliku omavalitsuse

volikogu seisukohaga nendega arvestamise kohta.“;

15) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 11 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Seletuskirjas põhjendatakse asustusjaotuse muutmise vajadust ning esitatakse andmed

elanike arvu kohta vanuserühmade lõikes (jooksva aasta 1. jaanuari seisuga) asustusüksuste

seniste ja taotletavate lahkmejoonte järgi.“;

18) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse sõnad „Muudatuse algataja“ sõnadega „Kohaliku

omavalitsuse üksus“;

19) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab lõikes 1 nimetatud dokumendid Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile kümme tööpäeva jooksul pärast kohaliku omavalitsuse volikogu

asjakohase otsuse vastuvõtmist.“;

20) paragrahvi 13 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 ning lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „materjalid“

läbivalt sõnaga „dokumendid“ vastavas käändes;

21) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 13 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Valdkonna eest vastutava ministri määruse jõustumisel teavitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium jõustunud määrusest viie tööpäeva jooksul katastripidajat,

asjakohast kohaliku omavalitsuse üksust ja Statistikaametit.”;

23) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Katastripidaja registreerib muudatused katastrikaardil ja elektroonilises katastris.

(2) Muudatuste aluseks olevad dokumendid säilitatakse katastripidaja juures.“;

24) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Enne 1. novembrit 2024. aastal algatatud asustusjaotuse muutmise menetlusele

kohaldatakse käesoleva määruse 31. oktoobrini 2024. aastal kehtinud redaktsiooni.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2024. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär