Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

1

EELNÕU

03.09.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse

nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruses nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Keskus täidab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Euroopa Liidu

Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesandeid.“;

2) paragrahvi 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „valitsemisalale“ sõnadega „ja

rahvusvaheliste kokkulepete alusel teiste riikide asutustele“;

3) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses: „13¹) NATO ja Euroopa Liidu

Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesannete täitmine;“;

4) paragrahvi 8 punktidest 2 ja 3 ning § 9 punktidest 4 ja 5 jäetakse välja sõna „iga-aastase“.

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Kusti Salm

Kantsler

1

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16

„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka RKIK) alustas tegevust 1. jaanuaril 2017

eesmärgiga osutada ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele riigihangete

korraldamise ning taristu arendamise ja korrashoiuteenust. Alates RKIKi loomisest on

tegevusvaldkondi laiendatud, RKIK on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihangete korraldamisel, mistõttu on tänaseks ilmnenud vajadus, et

RKIK korraldaks hankeid ning sõlmiks hankelepinguid ka teiste riikide asutuste jaoks.

Nimetatud hankekorraldusteenuse osutamise vajadus on seotud muu hulgas sellega, et Euroopa

Liidu Nõukogu (edaspidi ka ELi Nõukogu) on määranud RKIKi mitmete Euroopa

rahutagamisrahastu projektide elluviijaks1. Ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis

(edaspidi NATO) on kaalumisel sarnaste otsuste tegemine. Kuna tegu ei ole pelgalt ühekordsete

projektidega, on vaja vastavad ülesanded ette näha ka RKIKi põhimääruses.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Liina Palmsaar RKIKist. Määruse

eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Eda Loo-Suun Kaitseministeeriumi õigusosakonnast

([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Anu Rooseniit

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kaitseministri 08. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi

Katseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsiooni RT I,

01.12.2023, 14.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.

Punktiga 1 lisatakse § 5 lõige 2, millega täiendatakse RKIKi tegevusvaldkondi. Muudatuse

kohaselt saab RKIKi tegevusvaldkonnaks ka NATO ja ELi Nõukogu otsuste alusel volitatud

ülesannete täitmine, samuti rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesannete täitmine.

Rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesanded on seni olnud seotud teiste riikide

asutustele riigihangete korraldamise teenuse osutamisega, kuid tulevikus ei ole välistatud

1 Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova

Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 119 05.05.2023) artikkel 4 punkt 2 a: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921). Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1093, 30. juuni 2022, mis

käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 176

01.07.2022) artikkel 4 punkt 2 a: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093.

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina

relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. Artikkel

4 punkt 4 g: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32022D0338.

2

rahvusvahelise kokkuleppe alusel ka mõne muu kohustuse volitamine RKIKile. Kuivõrd RKIK

on ELi Nõukogu otsustega määratud mitmete Euroopa rahutagamisrahastu projektide

elluviijaks ja rakendajaks, täiendatakse vastavalt eelnõuga RKIKi tegevusvaldkondade loetelu.

Sarnaste otsuste vastuvõtmine on kaalumisel ka NATOs, mistõttu lisatakse NATO otsuste

alusel volitatud ülesannete täitmine ettevaatavalt RKIKi tegevusvaldkondade loetellu.

Julgeolekuolukord maailmas on tinginud vajaduse mastaapsemate riigihangete järele. Kui

riigihangete seaduse järgi on rahvusvahelised ühishanked selge regulatsiooniga, siis viimastel

aastatel on ELi Nõukogu hakanud suunama rahastust ka Euroopa Liidu kandidaatriikide

abistamiseks, et tugevdada nende kaitsevõimet. Tagamaks Euroopa rahaliste vahendite

kontrollitud kasutamist, valib ELi Nõukogu Euroopa Liidu riikide organisatsioonide ja asutuste

seast selliste riikide jaoks Euroopa Liidu eraldatavate vahendite kasutamise rakendajad. Nende

ülesanne on ELi Nõukogu määratud tingimustel selliste riikide jaoks riigihangete korraldamine,

tagades seeläbi Euroopa Liidu eraldatud finantsvahendite kontrollitud kasutamise. See

omakorda loob eelduse, et kandidaatriigid saavad vajalikud vahendid oma kaitsevõime

tagamiseks. RKIK kui igapäevaselt Eesti Kaitseväe jaoks riigihankeid korraldav asutus saab

oma pädevust ära kasutades selgelt selliseid riike abistada, tagades seejuures Euroopa vahendite

sihtotstarbelise kasutuse. Näiteks on EL Nõukogu 30. juuni 2022 otsusega 2022/1093 loodud

Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede, et toetada Moldova Vabariiki ja selle

relvajõudude suutlikkust, et suurendada riigi julgeolekut, stabiilsust ja vastupanuvõimet

kaitsesektoris kooskõlas liidu poliitikaga2. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks nähti ette

lähtesumma 40 000 000 eurot. Nimetatud otsuse kohaselt rahastatakse abimeetmest Moldova

Vabariigi relvajõudude maavägede üksuste varustamist varustuse ja teenuste, sealhulgas

väljaõppe andmiseks seoses varustusega, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks, ja

varudega, milleks on a) logistikaseadmed; b) liikuvusega seotud varustus; c) juhtimisseadmed;

d) küberkaitsevarustus; e) mehitamata õhurekke seadmed; f) taktikalise side seadmed. Eespool

toodud punktides a, b, c, e ja f nimetatud tegevuste rakendajaks on määratud Eesti Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus. Sarnased abimeetmed on kaalumisel ka NATOs, mistõttu on

asjakohane juba praegu sätestada RKIKi põhimääruses tegevusvaldkonnana NATO otsuste

alusel volitatud ülesannete täitmine.

Muutunud julgeolekuolukord on kaasa toonud vajaduse sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid,

millega võetakse RKIKile teatud ülesandeid. Sellised lepped on seni puudutanud ülesannet viia

läbi hankeid välisriikide asutuste tarbeks. Näiteks on RKIK sõlminud Ukraina Kaitsehangete

Agentuuriga kaitsealase koostöö kokkuleppe, et leida koostöös uusi võimalusi

kaitseotstarbeliste materjalide tarnimiseks Ukrainale. Rahvusvahelised kokkulepped võivad

potentsiaalselt sisaldada erinevaid RKIKi põhitegevustega seonduvaid kohustusi. Seetõttu

lisatakse RKIKi põhimäärusesse tegevusvaldkonnana ka rahvusvaheliste kokkulepete alusel

volitatud ülesannete täitmine.

Punktidega 2 ja 3 täiendatakse RKIKi põhiülesannete loetelu. Punktiga 2 lisatakse

põhiülesannete hulka teiste riikide asutustele rahvusvaheliste kokkulepete alusel

hankekorraldusteenuse osutamine. Lisandus on vajalik, kuna RKIKi põhimääruse kehtiv

redaktsioon näeb ette hankekorraldusteenuse osutamise üksnes valitsemisalale.

Rahvusvaheliste kokkulepetega on RKIKi aga volitatud hankeid läbi viima ka teiste riikide

asutustele. Punktiga 3 lisatakse NATO ja ELi Nõukogu otsuste alusel volitatud ülesannete

täitmine RKIKi põhiülesannete loetelusse.

2 Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 176 01.07.2022). – https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093

3

Punktiga 4 tehakse muudatus, millega jäetakse §-dest 8 ja 9 välja sõnad „iga-aastase“.

Nimetatud paragrahvid sätestavad RKIKi hangete osakonna ja taristuosakonna ülesanded.

Mõlema osakonna ülesannetes kajastub kehtiva põhimääruse kohaselt osalemine valitsemisala

iga-aastase hankekava koostamises ning RKIKi iga-aastase hankeplaani koostamine. RKIKi

loomisest on möödunud 7 aastat ning selle aja jooksul on hankekavade ja -plaanide

koostamiseks arendatud infotehnoloogiline rakendus, mis tagab hangete planeerimise selliselt,

et hankekava ja -plaan on olemas pidevalt ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele. Seega,

iga-aastaste hankekavade ja -plaanide koostamist esialgsel viisil enam ei toimu, mistõttu

jäetakse sätete sõnastusest hankekava ja -plaani eest ära sõna „iga-aastase“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

RKIKi poolt NATO ja ELi Nõukogu otsustega volitatud ülesannete täitmine toimub riigikaitse

huvides.

4.1. Muudatuse mõju julgeolekule ja välissuhetele

Sihtrühma suurus. Eelnõuga tehtav muudatus mõjutab julgeoleku tagamisega seotud tegevusi,

andes võimaluse riigikaitselist abi saada riikidel, kelle riigikaitse võimekus vajab tugevdamist.

Mõju ulatus. Eelnõu võimaldab parandada abimeetmetega hõlmatud riikide iseseisvat

kaitsevõimet.

Mõju sagedus. Eelnõus sätestatud tegevuste mõju on seotud ELi Nõukogu ja NATO otsustega

abimeetmete rakendamise kohta ning ei ole täpselt prognoositav.

Ebasoovitavate kaasmõjude risk. Eelnõu rakendamisel ebasoovitavate kaasmõjude riski ei ole.

Mõju olulisus. Mõju võib pidada oluliseks, kuna NATO või Euroopa Liidu abimeetmete

rakendamine peaks aitama oluliselt tõsta kaitsevõimet riikides, kus see vajab tugevdamist, kuid

kellel iseseisvalt puuduvad selleks piisavad vahendid ja võimalused. Abimeetmeid

rakendatakse rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku

tugevdamiseks.

4.2. Mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühma suurus. Eelnõu sihtrühma kuulub RKIK, kuivõrd kavandatav muudatus mõjutab

RKIKi töökorraldust. Kohalik omavalitsus ei kuulu käesoleva eelnõu sihtrühma.

Mõju ulatus. Mõju ei ole suur, kuna riigihangete korraldamise teenuse osutamine on RKIKi

igapäevane tegevus. Mõningal määral võib suureneda RKIKi läbiviidavate riigihangete hulk,

kui abimeetme osana teostatavat hanget ei ole võimalik lõimida Eesti riigiasutuste jaoks

läbiviidavatesse hangetesse, vaid on vaja läbi viia abimeetme rakendamiseks eraldi

hankemenetlus.

4

Mõju sagedus. Mõju esineb siis, kui on olemas vastav otsus, et abimeetme rakendaja on RKIK.

Eelnõu andmise hetkel on prognoositav, et mõju esineb vähemalt 2026. aastani.

Mõju olulisus. RKIKi tegevust muudatus oluliselt ei mõjuta.

5. Eeldatavad kulud ja tulud

Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne, kuna nendega on arvestatud RKIKi

eelarves.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja:Kaitseministeerium

Märge tehtud [Kehtiv alates]

Kehtib kuni [Kehtiv kuni]

Alus: [Alus]

Rahandusministeerium 09.09.2024 nr 5-2/24/20

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri Eda Loo-Suun [email protected]