Eelnõu kooskõlastamiseks

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Väikeses koguses esmatoodete tarnimise hügieeninõuded

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 1

lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse

loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3

punkti c ja lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse hügieeninõuded väikeses koguses loomsete ja mitteloomsete

esmatoodete tarnimise kohta tootjalt otse tarbijale või sama tootja jaekaubandusettevõttesse või

teise üksnes jaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttesse, mis asuvad Eestis kuni

300 kilomeetri kaugusel (edaspidi jaekaubandusettevõte) ettevõttest, millest esmatooteid

tarnitakse.

(2) Määrust ei kohaldata väikeses koguses toorpiima ning väikeses koguses kütitud uluki rümba

ja selle raietükkide tarnimise suhtes.

§ 2. Mitteloomsete esmatoodete väike kogus

Mitteloomsete esmatoodete väike kogus on järgmine:

1) kuni 0,5 hektari suuruselt kasvupinnalt, sealhulgas kuni 0,01 hektari suuruselt katmikalalt

saadav põllumajanduskultuuride saak aastas;

2) idandatud seemnete, idandite, võrsete ja kultuurseente saak kuni 3000 kilogrammi aastas;

3) metsasaadused koguses, mis tarnitakse otse tarbijale või jaekaubandusettevõttesse.

§ 3. Loomsete esmatoodete väike kogus

Loomsete esmatoodete väike kogus on järgmine:

1) kala – kuni 100 kg päevas;

2) mesi – kuni 15 mesilasperega kodumajapidamisest või ettevõttest;

3) munad – kuni 100 linnuga kodumajapidamisest või ettevõttest.

§ 4. Esmatoodete tarnimise hügieeninõuded

EELNÕU

29.08.2024

2

(1) Tarnida võib selliseid väikeses koguses esmatooteid, mis on toidukõlblikud ega põhjusta

toidu saastumist käitlemise järgmistes etappides ning mis on säilitamisel ja tarnimisel kaitstud

saastumise eest.

(2) Tarnida võib selliseid väikeses koguses loomseid esmatooteid, mis on pärit tervetelt, ilma

kliiniliste haigustunnusteta loomadelt.

(3) Tarnida võib väikeses koguses kala, mis vastab järgmistele hügieeninõuetele:

1) kala, välja arvatud eluskala, jahutatakse pärast püüki võimalikult kiiresti;

2) kala kaitstakse saastumise eest ning päikese või muu kuumusallika mõju eest;

3) kala säilitatakse jää sulamistemperatuuri lähedasel temperatuuril;

4) kala ladustamiseks kasutatavad kohad ja mahutid on puhtad ja heas korras ning tagavad

toiduohutuse;

5) kala pesemiseks kasutatakse kas veeseaduses sätestatud joogivee nõuete kohast vett või

vajaduse korral puhast vett.

(4) Tarnida võib väikeses koguses mune, mis vastavad järgmistele hügieeninõuetele:

1) mune ladustatakse ja veetakse soovitatavalt püsival temperatuuril, mis sobib kõige paremini

nende hügieeniomaduste säilitamiseks;

2) munad tarnitakse jaekaubandusettevõttesse seitsme päeva jooksul ja tarbijale 28 päeva

jooksul munemisest arvates;

3) mune hoitakse puhtalt, kuivalt, soovimatu kõrvallõhnata ning löökide eest kaitstult ja otsese

päikese eest varjus;

4) keelatud on kõrvallõhna lisamine munadele selleks, et varjata neil enne olnud lõhna.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 72 „Väikeses koguses esmatoodete

turustamise hügieeninõuded“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.

(2) Paragrahv 2 jõustub 1. juulil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/935

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Väikeses koguses esmatoodete tarnimise

hügieeninõuded“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, EN_vaikesed_kogused.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_vaikesed_kogused.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet

Katrin Kempi

5616 9046 [email protected]

Diana Rammul

[email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Väikeses koguses esmatoodete tarnimise

hügieeninõuded“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Väikeses koguses esmatoodete tarnimise

hügieeninõuded“ eelnõu on välja töötatud toiduseaduse § 26 lõike 3, määruse (EÜ) nr 852/20041

artikli 1 lõike 3 ning määruse (EÜ) nr 853/20042 artikli 1 lõike 3 punkti c ja lõike 4 alusel.

Määruse eesmärk on kehtestada Eestis tarnimise hügieeninõuded väikeses koguses

esmatoodetele, mida tootja tarnib otse tarbijale või sama tootja jaekaubandusettevõttesse või

üksnes teise jaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttesse (edaspidi jaekaubandusettevõte)

ning määratleda kohaliku tarnimise termin. Lähtuvalt määruse (EÜ) nr 178/20023 artikli 3

lõikest 7 hõlmab jaekaubandus ka toitlustamist.

Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõikega 3 ja määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõikega 4

sätestatakse liikmesriikidele kohustus kehtestada nõuded esmatoodete väikeste koguste

otsetarnete kohta neid tootvalt toidukäitlejalt lõpptarbijale või vahetult lõpptarbijat varustavatele

kohalikele jaekaubandusettevõtetele. Riigisisesed nõuded peavad tagama kõnealuste määruste

eesmärkide saavutamist. Turule viidav toit peab olema ohutu. Käitleja vastutab käideldava toidu

ja käitlemise nõuetekohasuse eest.

Toiduseaduse § 26 lõike 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1

lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 4 alusel

on kehtestatud põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 72 „Väikeses koguses

esmatoodete turustamise hügieeninõuded“4 (edaspidi määrus nr 72). Määrusega nr 72 kehtestati

2006. aastal nii loomsete kui ka mitteloomsete esmatoodete väikesed kogused ja nende müügiks

pakkumise, müümise või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmise (edaspidi turustamine)

hügieeninõuded. Praeguseks ajaks on oluliselt suurenenud mitteloomsete esmatoodete,

sealhulgas idandite ja võrsete tootmine ja tarnimine jaekaubandusettevõttesse, mistõttu on vaja

mitteloomse esmatoote väike kogus senisest täpsemalt kindlaks määrata. Samuti on tekkinud

vajadus suurendada munade väikest kogust ja täpsustada väikeses koguses loomse toidu tarnimise

hügieeninõudeid. Määruse pealkirjas on asendatud termin „turustamine“ terminiga „tarnimine“.

Termini muudatus tuleneb määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõikest 3 ja määruse (EÜ) nr

853/2004 artikli 1 lõikest 4, mille kohaselt liikmesriik kehtestab normid väikeses koguses

esmatoodete tarnimise suhtes. Normitehnilistel põhjustel esitatakse määruse tekst uuesti

terviktekstina. Kehtiv põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 72 „Väikeses koguses

esmatoodete turustamise hügieeninõuded“ tunnistatakse kehtetuks.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004,

lk 1–54). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni

erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised

põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused

(ELT L 031 01.02.2002, lk 1). 4 RTL 2006, 49, 898

KAVAND

29.08.2024

2

Eelnõuga kavandatu toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“

alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud

keskkond“ saavutamist, sest eelnõus kavandatu mõjutab kaudselt Eestis toodetava toidu ohutust

ja kvaliteeti.

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

toiduohutuse osakonna nõunik Katrin Kempi (5616 9046, [email protected]) ja peaspetsialist

Elsa Peipman (teenistussuhe lõppenud). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip

(625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus kavandatakse väikeses koguses esmatoodete tarnimise hügieeninõuded ja kohaliku

tarnimise termin. Eelnõu §-s 4 kavandatakse hügieeninõuded väikeses koguses esmatoodete

tarnimisele. Tarnides esmatooteid üle väikese koguse, kohaldatakse määruse

(EÜ) nr 852/2004 I lisas sätestatud asjakohaseid nõudeid. Toiduseaduse § 3 lõike 2 tähenduses

on esmatoode sama määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud toode. Esmatooted on esmatootmise

tooted, sealhulgas põllundus-, loomakasvatus-, jahindus- ja kalandustooted. Esmatoodete hulka

kuuluvad nii loomsed kui ka mitteloomsed esmatooted.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Lõikega 1 kavandatakse väikeses koguses esmatoodete kohaliku tarnimise termin ja ulatus.

Väikeses koguses esmatoodete hügieeninõuded kehtestatakse tarnimiseks otse tarbijale või sama

tootja jaekaubandusettevõttesse või teise üksnes jaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttesse,

mis asuvad Eestis kuni 300 kilomeetri kaugusel esmatoote tootjast. Normide koostamisel on

eeskuju võetud maaeluministri 25. veebruari 2021. a määruse „Jaekaubandusettevõttes loomse

toidu käitlemise hügieeninõuded“5 §-st 1, kus on sarnaselt siinsega sätestatud kohaliku tarnimise

ulatus.

Lõike 2 kohaselt ei kohaldata eelnõus kavandatavaid nõudeid väikeses koguses toorpiima ning

väikeses koguses kütitud uluki rümba ja selle raietükkide tarnimise suhtes. Nõuded väikeses

koguses toorpiima turustamisele on kehtestatud põllumajandusministri 15. juuni 2006. a

määrusega nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded“6 ning nõuded väikeses koguses kütitud

uluki rümba ja selle raietükkide väikeses koguses turustamisele on kehtestatud

põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrusega nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba

raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded“7.

Eelnõu §-ga 2 kavandatakse mitteloomsete esmatoodete järgmised väikesed kogused: 1) kuni

0,5 hektarilt kasvupinnalt, sealhulgas kuni 0,01 hektarilt katmikalalt saadav

põllumajanduskultuuride saak aastas; 2) idandatud seemnete, idandite, võrsete ja kultuurseente

saak kuni 3000 kg aastas ning 3) metsasaadused (marjad, seened, taimed, puumahl jm) koguses,

mis tarnitakse otse tarbijale või kohalikku jaekaubandusettevõttesse. Kehtiva õiguse kohaselt

loetakse mitteloomse esmatoote väikeseks koguseks sellist kogust, mis turustatakse otse tarbijale

või jaekaubandusettevõtjale. Praeguseks ajaks on oluliselt suurenenud mitteloomsete

esmatoodete, sealhulgas idandite ja võrsete tootmine ja turustamine jaekaubandusettevõtjatele.

Statistikaameti (edaspidi SA) andmeil8 suurenes toidukaupade jaemüük 2006.–2022. aasta

vahemikus 2,5 korda. Mitteloomseid esmatooteid müüakse jaekaubanduskettides ja

5 RT I, 04.03.2021, 1 6 RT I, 25.11.2021, 6 7 RT I, 24.09.2019, 7 8 SA KM0061: Kaupade jaemüük jaekaubandusettevõtetes tegevusala ja kaubagrupi järgi. Statistikaamet

3

ostukeskustes suuremale tarbijate hulgale kui otseturustamise korral. Kaitsmaks tarbija tervist ja

tagamaks toiduohutust, kehtestatakse täpsemad mitteloomsete esmatoodete väikesed kogused.

Sellest suuremate koguste tarnimise korral kohaldatakse käitlejale toiduseadusest ja määrusest

(EÜ) nr 852/2004 tulenevat teatamis- või tegevusloakohustust ning sellisel juhul peab tootmine

vastama nimetatud määruses sätestatud asjakohastele nõuetele.

Eelnõuga kavandatakse kehtestada mitteloomsete esmatoodete väikesed kogused, võttes arvesse

SA, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) ning Põllumajandus- ja

Toiduameti (edaspidi PTA) andmeid, samuti teiste liikmesriikide sarnaseid õigusakte (Euroopa

Komisjoni Tehniliste Normide Andmebaasi TRIS alusel).

Mitteloomsete esmatoodete väikesed kogused kavandatakse kehtestada kindlaks määratud

kasvupinnalt (avamaalt, sealhulgas katmikalalt) saadava aastasaagi, aastas tarnitava koguse

(idandid, võrsed, kultuurseened) või tarnimisviisi järgi (metsasaadused). SA esialgseil andmeil9

kasvatati 2023. aastal avamaaköögivilja kokku 1570 ha-l ‒ 1354 ha-l põllumajanduslikes

majapidamistes (86%) ja 214 ha-l koduaedades (14%). Katmikköögivilja kasvupind oli

2023. aastal kokku 83 ha ‒ sellest põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati katmikköögivilja

17 ha-l (20%) ja koduaedades 66 ha-l (80%). PRIA 9. mai 2023. aasta andmeil tegutses

2022. aastal kartuli-, köögivilja-, maasika-, viljapuu- ja marjakasvatusega tegelevate ja toetusi

taotlenud isikutest (5488) 53% kasvupinnal suurusega alla 0,5 ha ning 47% kasvupinnal

suurusega üle 0,5 ha. Arvestades SA 2013.‒2022. aasta keskmise saagikuse andmeid, on 0,5 ha

suuruselt avamaalt saadav köögiviljasaak 11 t ning 0,01 ha suuruselt katmikalalt saadav

köögiviljasaak 500 kg. Väikese koguse kehtestamine kasvupinna järgi võimaldab tootjal ise

otsustada väikeses koguses tarnitavate põllumajanduskultuuride valiku üle ega loo piiranguid

üksikute põllumajanduskultuuride kaupa.

Idandite, võrsete ja kultuurseente väike kogus on kehtestatud koguseliselt, s.o 3000 kg aastas.

Idandeid, võrseid ja kultuurseeni võib kasvatada tehistingimustes ja saada saaki aasta läbi. Eestis

idandeid tootvate ja neid hulgikaubandus- või töötlemisettevõtjatele tarnitavate ettevõtjate

tootmismaht võib olla umbes 10 000 kuni 45 000 kg aastas, millest 3000 kg moodustab 6,7‒30%.

Metsasaaduste (marjad, seened, taimed, puumahl jm) väikest kogust ei muudeta võrreldes

määrusega nr 72. Metsasaaduste tarnimist otse tarbijale või kohalikku jaekaubandusettevõttesse

käsitatakse väikeses koguses esmatoodete tarnimisena.

Mitteloomsete esmatoodete, v.a idandite tarnimisel üle väikese koguse otse tarbijale või

jaekaubandusettevõttesse, tuleb käitlejal esitada majandustegevusteade PTA-le. Idandite

(idandatud seemnete) tootjale, kes tarnib idandeid üle väikese koguse, kohaldub

tegevusloakohustus toiduseaduse10 ja määruse (EL) nr 210/2013 alusel11. Ettevõtjad, kes tarnivad

mitteloomseid esmatooteid, v.a idandeid, hulgikaubandus- või töötlemisettevõtjale, peavad

olenemata mitteloomsete esmatoodete kogusest esitama majandustegevusteate ja idandite puhul

tegevusloataotluse. Võrreldes kehtiva korraga olukord ei muutu.

Eelnõu §-ga 3 kavandatakse loomsete esmatoodete väikesed kogused. Nende kehtestamisel on

arvestatud määrusega nr 72, PTA, PRIA ja SA andmetega ning teiste liikmesriikide sarnaste

õigusaktidega (Euroopa Komisjoni Tehniliste Normide Andmebaasi TRIS alusel). Kala

väikeseks koguseks kehtestatakse kuni 100 kg päevas ja mee väikese kogusena käsitatakse sellist

mett, mis on saadud kuni 15 mesilasperega kodumajapidamisest või ettevõttest. Võrreldes

määrusega nr 72 ei muudeta kala ja mee väikest kogust. Siiski suurendatakse munade väikest

kogust. Munade väikese kogusena käsitatakse selliseid mune, mis on saadud kuni 100 linnuga

9 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2023. Regionaal- ja põllumajandusministeerium. 10 Toiduseaduse § 8 lõike 1 punkt 1 11 Komisjoni määrus (EL) nr 210/2013 idusid tootvate ettevõtete tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 852/2004 (ELT L 68, 12.03.2013, lk 24–25).

4

kodumajapidamisest või ettevõttest. Koguse suurendamisel on arvestatud PTA ja PRIA

andmetega ning teiste liikmesriikide sarnaste õigusaktidega. PRIA 22. septembri 2022. aasta

andmetele tuginedes peetakse Eestis ühes tegevuskohas keskmiselt 3976 munakana, kellest

100 munakana moodustab 2,5%. Võrreldes teiste liikmesriikidega on Eestis munade väike kogus

olnud siiani väiksem.

Eelnõu §-ga 4 kavandatakse esmatoodete tarnimise hügieeninõuded. Esmatoodete ohutuse

tagamiseks võib tarnida väikeses koguses selliseid esmatooteid, mis on toidukõlblikud ega

põhjusta toidu saastumist käitlemise järgmistes etappides ning mis on säilitamisel ja tarnimisel

kaitstud saastumise eest. Esmatootmisel tuleb järgida asjakohaseid meetmeid, et vältida ja

vähendada keemilist või mikrobioloogilist saastumist.

Lõike 2 kohaselt võib tarnida selliseid väikeses koguses loomseid esmatooteid, mis on pärit

tervetelt, ilma kliiniliste haigustunnusteta loomadelt. Toiduohutuse tagamiseks on oluline vältida

toiduga inimesele edasikanduvate nakkushaiguste levikut.

Lõikega 3 kavandatakse kala väikeses koguses tarnimise hügieeninõuded. Kala

mikrobioloogilise riknemise vältimiseks ning värskuse ja kvaliteedi tagamiseks on oluline tagada

selle kiire jahutus ja külmahela katkematus, samuti kala kaitsmine saastumise eest. Nende

eesmärkide saavutamiseks tuleb kala pärast püüki võimalikult kiiresti jahutada ning säilitada jää

sulamistemperatuuri lähedasel temperatuuril. Kala tuleb kaitsta saastumise eest ning päikese või

muu kuumusallika mõju eest. Kala ladustamiseks kasutatavad kohad ja mahutid peavad olema

puhtad ja heas korras. Kala pesemiseks tuleb kasutada kas veeseaduses sätestatud joogivee nõuete

kohast vett või vajaduse korral puhast vett.

Lõikega 4 kavandatakse munade väikeses koguses tarnimise hügieeninõuded. Munade

hügieeniomaduste säilitamise eesmärgil tuleb mune ladustada ja vedada püsival temperatuuril

ning need tuleb tarnida jaekaubandusettevõttesse seitsme päeva jooksul ja tarbijale 28 päeva

jooksul munemisest arvates. Määruses nr 72 sätestatud kehtiva nõude korral (munad tuleb

tarbijale turustada hiljemalt 21 päeva jooksul pärast munemist) on tegu turustamisstandardiga,

millel on piiratud mõju munade ohutusele, kuid millega kaasneb toidu raiskamine. Munade

tarnimisaja pikendamise korral 21 päevalt 28 päevale väheneb toidu raiskamine munade tarnimise

korral. Mune tuleb hoida puhtalt, kuivalt, soovimatu kõrvallõhnata, löökide eest tõhusalt kaitstult

ja otsese päikese eest varjus. Tahtlik kõrvallõhna lisamine munadele ei tohi olla tehtud selleks, et

varjata neil enne olnud lõhna. Mune tuleb hoida sellistes tingimustes, mis tagab, et need on ilma

kõrvallõhnata, kuna selline lõhn võib viidata riknemisele, mistõttu ei sobi need tarbimiseks. Kui

tootja soovib munadele tahtlikult kõrvallõhna lisada, et anda neile erilist maitset (nt

sinihallitusjuustu maitset), ei tähenda sellise lõhna olemasolu, et munad kujutavad endast tarbijale

ohtu. Tahtliku lõhna lisamise eesmärk ei tohi olla varjata munadel enne olnud kõrvalist lõhna.

Munade tarnimisaja pikendamine 21 päevalt 28 päevale ja tahtliku kõrvallõhna lisamine on

võimaldatud ka määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I peatüki nõuete kohaselt.

Eelnõu §-ga 5 kavandatakse põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse nr 72 „Väikeses

koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded“ kehtetuks tunnistamine.

Eelnõu §-ga 6 kavandatakse eelnõu määrusena jõustumisaeg 1. juulil 2025. a. Määruse § 2

jõustub 1. juulil 2026. a. Nimetatud kuupäev on tingitud vajadusest tagada sujuv üleminek

toiduseadusest ja määrusest (EÜ) nr 852/2004 tuleneva teatamis- või tegevusloakohustuse

täitmiseks nendele ettevõtjatele, kes tarnivad eelnõuga kavandatud väikestest kogustest

suuremaid koguseid esmatooteid tarbijale või jaekaubandusettevõttesse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

5

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud nõuetega.

4. Määruse mõjud

Määrusega kaasneb majanduslik mõju esmatoodete tootjale ja tarnijale ning mõju riigiasutuse

töökorraldusele ja tarbija tervisele. Mõningane regionaalne mõju avaldub majandusliku mõju

kaudu. Määrusega ei kaasne otsest mõju keskkonnale, riigivalitsemisele, haridusele, kultuurile,

spordile, infotehnoloogiale ja ühiskonnale, siseturvalisusele ning riigikaitsele ega välissuhetele.

4.1. Mitteloomsete esmatoodete tarnimine

Eelnõus kehtestatakse mitteloomsete esmatoodete väikesed kogused kindlaks määratud

kasvupinnalt (avamaalt, sealhulgas katmikalalt) saadava aastasaagi, aastas tarnitava koguse

(idandid, võrsed, kultuurseened) või tarnimisviisi järgi (metsasaadused). Kehtiva õiguse kohaselt

loetakse mitteloomsete esmatoodete väikeseks koguseks sellist kogust, mis tarnitakse otse

tarbijale või jaekaubandusettevõtjale.

4.1.1. Mõju valdkond. Mõju majandusele

Mõju sihtrühm I

Sihtrühm I. Käitlejad, kes toodavad ja tarnivad või kavatsevad toota ja tarnida väikeses koguses

mitteloomseid esmatooteid otse tarbijale või jaekaubandusettevõttesse

Sihtrühma I moodustavate käitlejate arv ei ole teada, kuna arvestust selliste isikute üle ei peeta.

Mõju kirjeldus

Mitteloomsete esmatoodete väikese koguse täpsem kehtestamine ei mõjuta olulisel määral

käitlejaid, kellele kohaldub eelnõus kavandatu. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühmale ei kaasne

lisategevusi ning neile ei kohaldata teatamis- või tegevusloakohustust. Sihtrühma kuuluvad

käitlejad saavad jätkata väikeses koguses mitteloomse esmatoote tarnimist otse tarbijale või

jaekaubandusettevõttesse.

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike, kuna käitlejale ei lisandu

tegevusi ning negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

Mõju olulisus

Nii tegutsevale kui ka alustavale käitlejale ei kaasne lisategevusi ega -kohustusi, seega ei kaasne

negatiivse toimega mõju ning avalduv mõju on väheoluline.

Mõju sihtrühm II

Sihtrühm II. Käitlejad, kes toodavad ja tarnivad mitteloomseid esmatooteid üle väikese koguse

otse tarbijale või jaekaubandusettevõttesse

Sihtrühma suurus ei ole teada, kuna arvestust selliste isikute üle, kellele kohaldub määrus nr 72,

ei ole peetud, ning täpselt ei ole teada, kui paljud neist isikutest peavad eelnõust lähtudes esitama

majandustegevusteate või idandite puhul taotlema tegevusluba.

Mõju kirjeldus

Nii alustavale kui ka juba tegutsevale mitteloomseid esmatooteid üle väikese koguse tootvale

käitlejale kohaldatakse määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisas sätestatud asjakohaseid nõudeid ning

teatamiskohustust, v.a idandid, mille puhul kohaldatakse tegevusloakohustust, toiduseaduse

alusel. Nii majandustegevusteate kui ka tegevusloataotluse esitamine on ühekordne protseduur,

mille eest ei tasu käitleja riigilõivu ega maksa järelevalvetasu järelevalvetoimingute tegemise

eest. Eelnõus antakse käitlejale üleminekuaeg (1 aasta) tegevuse vastavusse viimiseks määruse

(EÜ) nr 852/2004 I lisas sätestatud asjakohaste nõuetega ning majandustegevusteate või

tegevusloataotluse esitamiseks. Hinnangute järgi ei ole kohustusega kaasnev aja- ja tööjõukulu

ettevõtjale väga suur.

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk

6

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike, kuna käitlejale kohaldatakse

määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisas sätestatud asjakohaseid nõudeid ning teatamis- või

tegevusloakohustust ka praegu, kui mitteloomseid esmatooteid tarnitakse hulgikaubandus- või

töötlemisettevõtjale. Ebasoovitavate majanduslike mõjude riski leevendab piisavalt pikk

üleminekuaeg. Mõju ulatus on keskmine lisanduvate tegevuste tõttu. Mõju sagedus on väike,

kuna majandustegevusteate või tegevusloataotluse esitamine on ühekordne tegevus.

Mõju olulisus

Mõju ulatus on keskmine nii alustavale kui ka juba tegutsevale käitlejale. Kuna teatamis- või

tegevusloakohustuse täitmine on ühekordne tegevus, võib mõju hinnata väheoluliseks.

Mõju sihtrühm III

Sihtrühm III. Käitlejad, kes tarnivad mitteloomseid esmatooteid (olenemata kogusest)

hulgikaubandus- või töötlemisettevõtjale

PTA järelevalve infosüsteemi (JVIS) 29. aprilli

2024. aasta andmetel on käitlejate üldarv 15 981, neist mitteloomseid esmatooteid tootvaid ja

neid hulgikaubandus- või töötlemisettevõtjatele tarnivaid käitlejaid on 558 (3% käitlejate

üldarvust).

Mõju kirjeldus

Nii alustavale kui ka juba tegutsevale mitteloomseid esmatooteid hulgikaubandus- või

töötlemisettevõtjale tarnivale käitlejale kohaldatakse nii kehtiva korra kohaselt kui ka pärast

määruse jõustumist määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisas sätestatud asjakohaseid nõudeid ning

teatamiskohustust, v.a idandite puhul, kui kohaldatakse tegevusloakohustust. Mitteloomsete

esmatoodete tarnimise korral hulgikaubandus- või töötlemisettevõtjale kohaldatakse teatamis-

või tegevusloakohustust nii, et mitteloomsete esmatoodete kogust ei arvestata. Eelnõuga ei

muudeta kehtivat korda. Alustavale käitlejale on nii majandustegevusteate kui ka

tegevusloataotluse esitamine esmatootmise valdkonnas ühekordne protseduur, mille eest ei tasu

käitleja riigilõivu ega maksa järelevalvetasu järelevalvetoimingute tegemise eest. Mõju ulatus on

väike, kuna alustavale käitlejale kaasnevad küll tegevused, s.o majandustegevusteate või

tegevusloataotluse esitamine, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi, sest

teatamis- või tegevusloakohustust kohaldatakse käitlejale selles valdkonnas ka praegu. Mõju

sagedus on väike, kuna mainitud kohustuse täitmine on ühekordne tegevus ning hinnangute järgi

ei ole sellega kaasnev aja- ja tööjõukulu väga suur. Juba tegutsevale käitlejale ei kaasne uusi

tegevusi.

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike, kuna käitlejale ei lisandu uusi

tegevusi, ning negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed või puuduvad üldse.

Mõju olulisus

Mõju ulatus on väike nii alustavale kui ka juba tegutsevale käitlejale. Mõju sagedus on ühekordne,

kuna käitlemisest teavitamine või tegevusloa taotlemine on ühekordne tegevus. Tegutsevale

käitlejale, kes tarnib mitteloomseid esmatooteid hulgikaubandus- või töötlemisettevõtjale, ei

kaasne lisategevusi ega -kohustusi, seega ei kaasne ka negatiivse toimega mõju, ning avalduv

mõju on väheoluline. Alustava käitleja puhul ei ole teavitamise või tegevusloa taotlemisega

kaasnev aja- ja tööjõukulu hinnangute järgi väga suur ning mõju on pigem väheoluline.

4.1.2. Mõju valdkond. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm. PTA

Mõju kirjeldus

Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult

kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Esmatootmisega seotud järelevalvetoimingute eest

järelevalvetasu ei võeta12. Mitteloomsete esmatoodete tootjate ja tarnijate kohta teavitatud arvu

võimaliku suurenemise tõttu võib prognoosida muudatusi PTA töökorralduses (töö- ja

juhendmaterjalide korrastamine, järelevalveinfosüsteemi täiendamine, töömahu suurenemine

12 Toiduseaduse §491 lõige 3

7

suurema arvu majandustegevusteadete esitamise tõttu jm). Eelnõu ei too kaasa uute asutuste ega

struktuuriüksuste loomist ega ümberkorraldamist. Eelnõu ei mõjuta avalike teenuste

kättesaadavust.

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk

PTA menetleb käitleja esitatud majandustegevusteadet või tegevusloataotlust ka praegu

toiduseaduse alusel. Majandustegevusteadete või tegevusloataotluste arvu suurenemise tõttu võib

kaasneda töökoormuse kasv, kuid üleminekuaja tõttu on koormus hajutatud. Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk on väike.

Mõju olulisus

Mõju ulatus töökorraldusele on keskmine, kuna võib prognoosida muutusi töökorralduses. Mõju

sagedus on väike, kuna muudatus on ühekordne. Negatiivne mõju on väike. Kuna ebasoovitavate

mõjude risk on väike, võib muudatusega kaasnevat organisatsioonilist laadi mõju PTA-le hinnata

väheoluliseks.

4.1.3. Mõju valdkond. Mõju tervisele

Mõju sihtrühm. Mitteloomsete esmatoodete tarbijad

Mõju kirjeldus

Väikeses koguses turule viidav toit peab olema ohutu ja selle tagamise eest vastutab käitleja.

Väikeses koguses mitteloomsete esmatoodete tarnimise hügieeninõuete järgimine aitab

vähendada toidu saastumise ohtu ning tagada ohutu toidu pakkumise tarbijale. Mitteloomsete

esmatoodete väikese koguse täpsem kehtestamine tagab süstemaatilisema riskide ohjamise

mitteloomsete esmatoodete väikest kogust ületava koguse tarnimise korral.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavad mõjud puuduvad ja mõju on pigem positiivne, kuna tarbija võib osta

mitteloomseid esmatooteid nii otse kui ka jaekaubandusettevõtjalt, olenemata sellest, kas neid

tarnitakse väikeses või seda ületavas koguses.

Mõju olulisus

Mõju sagedus on väike, kuna mitteloomsete esmatoodete väikese koguse kehtestamisega kaasneb

pigem positiivne mõju tarbija tervisele.

4.2. Loomsete esmatoodete väikeses koguses tarnimine

4.2.1. Mõju valdkond. Mõju majandusele

Sihtrühm. Väikeses koguses loomsete esmatoodete (kala, mesi, munad) tarnijad

PTA järelevalve infosüsteemi (JVIS) 29. aprilli 2024. aasta andmetel on käitlejate üldarv Eestis

15 981, neist 236 tegeleb kalandustoodete esmatootmise ja sellega seotud tegevustega kalalaeval,

460 mee pakendamisega pakendamiskeskuses ja meepõhise toote valmistamisega

töötlemisettevõttes.

Mõju kirjeldus

Eelnõu mõjutab eelkõige toidu käitlemisega alustavaid käitlejaid. Väikeses koguses loomsete

esmatoodete tootjatel on võimalus enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema

tootmismahuga ning leida võimalusi väikeses koguses loomsete esmatoodete tarnimiseks.

Määruse rakendamisega kaasneb munade väikeses koguses tootjatele võimalus tarnida senisest

väikesest kogusest suuremal hulgal kodulindudelt saadavaid mune otse tarbijale või

jaekaubandusettevõttesse. Muudatusega ei kaasne mõjusid teavitamiskohustusele. Toiduseaduse

§ 7 lõike 4 punkti 3 kohaselt ei pea esitama majandustegevusteadet, kui loomapidamisettevõte on

registreeritud põllumajandusloomade registris. Veterinaarseaduse § 31 lõike 2 alusel tuleb

kodulindude tegevuskoht registreerida, sõltumata nende arvust.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Väikeses koguses loomsete esmatoodete tarnimise hügieeninõuete kohandamine ja paindliku

rakendamisega kaasnev mõju on positiivse toimega.

Mõju olulisus

Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühmaks olevatele väikeses koguses loomsete esmatoodete

tootjatele kaasnevad küll muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Kuna mõju sagedus sihtrühmadele on ühekordne, võib mõju hinnata positiivseks ja väheoluliseks.

8

4.2.2. Mõju valdkond. Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm. PTA

Mõju kirjeldus

Väikeses koguses loomsete esmatoodete tarnimise hügieeninõuete kehtestamisega seotud

muudatuste ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja täiendada ning

ajakohastada töö- ja juhendmaterjale.

Ebasoovitavate töökorraldusmõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna ka praegu rakendatakse väikeses koguses

loomsete esmatoodete tarnimise korral hügieeninõudeid paindlikult.

Mõju olulisus

Mõju ulatus töökorraldusele on keskmine, kuna on vaja koolitada toidujärelevalveametnikke,

muuta töö- ja juhendmaterjale jm. Mõju sagedus on väike, kuna muudatus on ühekordne.

Negatiivne mõju on väike. Organisatsioonilist laadi mõju PTA-le võib hinnata pigem

väheoluliseks.

4.2.3. Mõju valdkond. Mõju tervisele

Sihtrühm. Väikeses koguses munade tarbijad

Mõju kirjeldus

Võrreldes seni kehtinud nõuetega suurendatakse munade väikest kogust ja muudetakse nende

väikeses koguses tarnimise hügieeninõudeid, mis võib avaldada mõju inimese tervisele, samas

on zoonoossete haiguste risk maandatud loomapidamisnõuete kaudu. Munade tarnimisaja

pikendamisel 21 päevalt 28 päevale väheneb toidu raiskamine munade tarnimise korral. Nõue,

mille kohaselt tuleb munad tarbijale tarnida hiljemalt 21 päeva jooksul pärast munemist, on

seotud tarnimisstandardiga ning sellel on piiratud mõju munade ohutusele. Lühema tarnimisaja

nõudega kaasneb toidu raiskamine.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk inimese tervisele on väike, kuna munade väikese koguse

suurendamisega ei muudeta veterinaarseadusest tulenevaid loomapidamisnõudeid ning

tarnimisaja pikendamine ei mõjuta toiduohutust.

Mõju olulisus

Mõju sagedus on väike, sest munade väikese koguse suurendamisega ei kaasne riske tarbijate

tervisele. Kuna tarbijale on mune võimalik tarnida pikema aja jooksul, millega kaasneb toidu

raiskamise vältimine, kuid mis ei mõjuta toiduohutust, on tegemist pigem positiivse mõjuga.

Põhjusel et määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi ega esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest,

samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. Määruse § 2 jõustub 1. juulil 2026. a. Nimetatud kuupäev on

tingitud vajadusest tagada sujuv üleminek nendele ettevõtjatele, kellele rakendub teatamis- või

tegevusloakohustus.

Kuupäevad võivad muutuda, sest eelnõu sisaldab toote turustamist mõjutavat tehnilist normi,

millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike toote

nõuetele vastavuse seaduse § 43 kohaselt. Teavitamisprotseduur kestab 3 kuud, kuid võib

9

märkuste või üksikasjaliste arvamuste laekumise korral pikeneda 3 kuu võrra. Seetõttu võib

määruse ja selle § 2 jõustumise aeg edasi lükkuda.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele huvigruppidele: Eesti Toiduainetööstuse

Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti

Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ

Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Aiandusliit.

Eelnõu sisaldab toote suhtes kohaldatavat tehnilist normi, millest tuleb teavitada Euroopa

Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 43

ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a

määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast

nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse

määramine“ kohaselt menetletakse tehnilist normi sisaldava õigusakti eelnõu nimetatud korra

kohaselt.