Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Pr. Riina Sikkut
Terviseminister 09.09.2024
 

KIRJALIK KÜSIMUS
 
Haiglate riiklikust rahastamisest 2025. aastal
 
Lp terviseminister Riina Sikkut
 
Palun kummutage mulje, et Vabariigi Valitsusest ja ministritest ei saa rääkida kui vastutustundega institutsioonidest, sest Teie ei täida kohustust kaitsta ühiskonna kõigi liikmete põhiseaduslikku õigust tervisele.
 
Rahandusministeeriumi hinnangul võib 2025. aastal oodata tervishoiukulude kallinemist. Selle peamisteks põhjusteks on meditsiiniteenuste osutamisega kaasnevate kulude, sealhulgas ravimite, meditsiinitehnoloogia ja personalikulude kasv. Kulude tõusu suurendab elanikkonna vananemisega suurenev vajadus tervishoiuteenuste järele.
 
Tervisekassa juht Rain Laane teatas Eesti Haiglate Liidu konverentsil, et 2025. aasta alguses ulatub kassa puudujääk 189 miljoni euroni ja kõigi haiglate eelarveid kärbitakse 10%.
 
Samal ajal 2025. aastal rakenduv uus käibemaksumäär toob kaasa otsese 2% kulude tõusu kõigile haiglatele. Eestis on tervishoiuteenus käibemaksuvaba, millest tulenevalt meditsiiniasutustele tervishoiuteenuseks soetatud teenuste ja kaupade eest tasutud käibemaksu ei tagastata. 
 
Samuti ohustab käibemaksu tõus investeeringuid infrastruktuuri ja meditsiinitehnoloogiasse. Narva Haigla nõukogu esimehena tean, et infosüsteemi partner teavitas haiglat pea kahekordsest hinnatõusust. Haiglad pidid E-ITS auditiks valmistudes täiendavalt investeerima küberturvalisusesse kogu 2024. aasta jooksul. Probleemid jäävad, kuid rahastuse vähendamine annab valusa löögi digivõimakusele ja - turvalisusele.
 
Eelmisel meditsiinitöötajate ja tööandjate kohtumisel tehti ettepanek tõsta ajavahemikus 2025 - 2026 meditsiinitöötajate miinimumpalka 10%. Samal ajal käibemaksu tõus survestab haiglaid vähendama töötajate arvu, sest personalikulud moodustavad haigla eelarves 65-70%.
 
Valitsus käitub vastutustundetult, sest kohtleb tervishoiutöötajaid ebavõrdselt, kasutades meedikute ja tugiteenuste töötajatele palkade rahastamisel topeltstandardeid. Arstide-õdede palgakokkuleppega ei leitud vahendeid haiglate tugiteenuste töötajate palgatõusuks hoolimata asjaolust, et kõik terviseprotsessid saavad toimida vaid finats-, personali-, IT- ja majandustöötajate abil. Töötajate võrdseks kohtlemiseks kasutavad raviasutused muid vahendeid, mis vähendab haiglate arenemisvõimekust.
 
Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ning riik ja omavalitsused peavad edendama rahva tervist. Kuigi põhiseadus ei sätesta otseselt haiglate rahastamist, tuleneb sellest riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus arendada ja toetada tervishoiusüsteemi nii, et tervishoiuteenused oleksid kättesaadavad kõigile elanikele. Haiglate ja meditsiiniasutuste rahastamise reeglid sätestatakse tervishoiuseadustes ja eelarvepoliitikas.
 
Palun vastake järgmistele küsimustele:
 
1. Mida olete Tervisekassa nõukogus välja pakkunud eriarstiabi tagamiseks aastatel 2025. -2027. olukorras, kus Tervisekassa eelarves ilmneb 189 miljoni euro suurune puudujääk?
2. Millega selgitate Tervisekassa reservide kasutusele võtmise keelamist?
3. Kui suur summa on Teie hinnangul võimalik Tervisekassa reservidest kasutusele võtta 2025., 2026. ja 2027. aastal?
4. Kas tegite Vabariigi Valitsusele ettepaneku suurendada määruse ”Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu” alusel riiklikku rahastamist, et korvata käibemaksu 2% tõusuga kaasnevat kaupade ja teenuste vahetut kallinemist meditsiiniasutustele ning ametiühingute ootust meditsiinitöötajate 10% palgatõusuks?
5. Kas Te suurendate oma käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimustega kaasnevat rahastust, et korvata alates 2025. aasta algusest käibemaksu tõusuga kaasnevat meditsiiniasutuste riigihangete reaalostujõu vähenemist?
6. Narva haigla nõukogu esimehena soovin teada, millised tervishoiu teenused Narvas seoses rahastuse vähendamisega lõpetatakse?
 
 
Lugupidamisega
[allkirjastatud digitaalselt] 
Aleksei Jevgrafov
Riigikogu liige