2
b) Rohelise raamatu regulatiivsed meetmed. Sellele on eelnenud konsultatsioonid,
analüüsid ning rohelise raamatu kiidab heaks Vabariigi Valitsus.
c) Juhul kui probleemi lahendamiseks on suur avalik huvi ning lahendus on ilmselge (sh
vigade parandamine).
3.2 Järelhindamise kohustuse või selle mittetegemise põhjendamise nõude kaotamine.
HÕNTE § 46 lg 3 p 7 kohaselt tuleb seletuskirjas esitada mh järelhindamise aruande esitamise
kohustus või põhjendada selle ebavajalikkust. Järelhindamine võib olla vajalik teatud
olukordades, kuid sellise kohustuse sätestamine ei ole vajalik kõigis valdkondades, sh
sellistes, kus riik juba niigi teostab seiret. Samuti ei ole otstarbekas sätestada järelhindamisele
kohustuslikke nõudeid (HÕNTE § 1 lg 6) – lähtuda võiks asjakohasuse või prioriteetsuse
printsiibist ja mitte näha ette formaalseid nõudeid, mis suurendavad asjatult töökoormust.
3.3 Eelnõu mõju hindamise korraldus vajab üle vaatamist. HÕNTE § 46 lõikes 1 toodud
mõjuvaldkonnad ei ühti täielikult Justiitsministeeriumi mõjude määratlemise
kontrollküsimustiku mõjuvaldkondadega. Tekib küsimus, kumba vormiliselt kasutada, kas
uuemat kontrollküsimustikku või lähtuda määruse nõuetest? Samuti tuleks üle vaadata
HÕNTEga seotud dokumendid (Mõjude hindamise metoodika, Kontrollküsimustik jt), mis
eeldatavasti vajavad samuti ühtlustamist ja ajakohastamist.
3.4 Keeletoimetus igas menetlusetapis vajaks ümber korraldamist. Praktika näitab, et
keeletoimetus igas eelnõu koostamise etapis tekitab segadust ja suurendab asjatut
töökoormust. Kindlasti on see vajalik teha enne avalikule konsultatsioonile saatmist ja seejärel
eelnõu heakskiitja juures (Vabariigi Valitsuse määruse puhul Riigikantseleis, seaduse puhul
Riigikogus). Praktikas on olnud piisavalt palju näiteid, kus seaduse algataja poolt
keeletoimetatud eelnõu toimetab Justiitsministeerium ümber, seejärel keeletoimetatakse
Riigikantselei poolt eelnõu samasuguseks nagu oli algselt ja seejärel keeletoimetab Riigikogu
selle eelnõu hoopis kolmandat moodi.
3.5 Ühtsed vormistusnõuded. HÕNTEt tuleks rakendada ühetaoliselt erinevate õigusaktide
vormistamise puhul nii Vabariigi Valitsuse kui Riigikogu tasandil.
3.6 Automaatnummerduse lubatavus. Riigikogu juhatuse otsuse alusel kehtestatud
eelnõude vormistamise nõuded sisaldavad punkti, mis keelab automaatnummerduse. On
mõistlik, kui eelnõudes on siiski automaatnummerdus lubatud, sest see lihtsustab oluliselt
neisse muudatuste tegemist ning hilisemat järjekorda ajamist.
3.7 Rakendusaktide kavandid on täna eelnõu seletuskirja kohustuslik osa, kuid näiteks
mahukate terviktekstide puhul hakatakse rakendusaktidega tegelema alles siis kui eelnõu on
vastu võetud, mistõttu sellistel rakendusaktidel pole sisulist väärtust. Seega võiksidki need olla
vabatahtlikud seletuskirja lisad.
3.8 Eelnõu kooskõlastusprotsessi tõhusamaks, läbipaistvamaks ja paindlikumaks
muutmiseks tuleks kooskõlastusringidel lisada eelnõu ja seletuskirja juurde Wordi versioonid,
et oleks lihtsam võrrelda erinevaid versioone ja tuvastada tehtud muudatusi.
3.9 Riigiasutuste ettepanekud eelnõule peaksid olema konkreetselt sõnastatud ning koos
selgituse ja kaasneva mõjuhinnanguga.
3.10 Õigusaktide eelnõude ja seletuskirjade ühetaoline vormistus: vormistus võiks olla
ühetaoline sõltumata ministeeriumist (erinevad näidisdokumendid võiks olla üleval
Justiitsministeeriumi kodulehel, sh erinevate õigusaktide seletuskirjade vormid koos