Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

MAJANDUS- JA KORRUPTSIOONIKURITEGUDE RINGKONNAPROKURATUUR

Lubja 4 / 10115 TALLINN / 694 4260 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 09.09.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurörid Leelo Soomaa ja Anneli

Masing

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 21730000019

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, 3891 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr

21730000019, mis alustati 25.01.2021 äriühingu XXX (rg-kood XXX) vähemusosaniku XXX

(rg-kood XXX) esindaja vandeadvokaat Martin Hirvoja 15.01.2021 kuriteokaebuse alusel

karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnustel äriühingu juhatuse

liikme XXX (XXX) suhtes.

Kriminaalasjas on XXX esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 1 järgi, s.o isikule usaldatud võõra

vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramises, mis seisneb alljärgnevas:

XXX oli ajavahemikul 15.02.2008–02.12.2022 XXX (rg-kood XXX) juhatuse ainuliige, olles

seega äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 mõttes osaühingut esindavaks ja juhtivaks organiks ning

ÄS § 183 mõttes osaühingu raamatupidamist korraldamise eest vastutavaks isikuks. Vastavalt

ÄS § 187 lg-le 1 oli XXX osaühingu juhatuse liikmena kohustatud täitma oma kohustusi

korraliku ettevõtja hoolsusega.

Juhatuse liikme staatusest tulenevalt omas XXX ligipääsu XXX kuuluvale varale, olles alates

08.04.2010 allkirjaõiguslikuks isikuks osaühingu arvelduskonto EEXXX (Swedbank AS)

juures ning alates 01.01.2017 allkirjaõiguslikuks isikuks osaühingu arvelduskonto EEXXX (AS

LHV Pank) juures ning omades nendel volitusi kõikide tehingute tegemiseks.

Ajavahemikul 26.07.2019–16.03.2020 tasus XXX XXX rahalistest vahenditest kulusid

kogusummas XXX eurot, mis ei olnud seotud osaühingu majandustegevusega, vaid olid seotud

teiste tema endaga seotud äriühingutega, ja nimelt:

1. 26.07.2019 kandis XXX XXX arvelduskontolt EEXXX (Swedbank AS) XXX

arvelduskontole EEXXX 03.07.2019 arvete nr 190694 ja nr 190695 alusel kokku

XXX eurot õigusabiteenuste eest, mida ei osutatud XXX ning millel puudus seos XXX

majandustegevusega. Arve nr 190694 alusel summas XXX eurot osutati tegelikkuses

õigusabi XXX (rg-kood XXX, alates 29.07.2014 juhatuse liikmeks XXX) seoses

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr XXX XXX ja XXX vahel.

Arve nr 190695 alusel summas XXX eurot osutati tegelikkuses õigusabi XXX (rg-kood

XXX, alates 04.10.2019 nimega XXX, ajavahemikul 25.05.2012–04.10.2019 juhatuse

liikmeks XXX, ajavahemikul 25.05.2012–03.10.2019 osanikuks XXX) seoses selle

jagunemiskava analüüsi ja osaühingu osa müügilepingu täiendamisega. Samuti osutati

arve nr 190695 alusel õigusabi XXX (rg-kood XXX, alates 02.04.2012 juhatuse

liikmeks ja ainuosanikuks XXX) seoses XXX ja XXX (rg-kood XXX) vahel sõlmitud

XXX kuuluva kinnistu asukohaga XXX, Tallinn võlaõigusliku müügilepingu muutmise

kokkuleppe täiendamisega.

2. 24.09.2019 kandis XXX XXX arvelduskontolt EEXXX (Swedbank AS)

Advokaadibüroo XXX arvelduskontole XXX 04.09.2019 arvete nr 190855 ja nr

190856 alusel kokku XXX eurot õigusabiteenuste eest, mida ei osutatud XXX ning

millel puudus seos XXX majandustegevusega. Arve nr 190855 alusel summas XXX

eurot osutati tegelikkuses õigusabi äriühingule XXX seoses Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses oleva tsiviilasjaga nr XXX XXX ja XXX vahel. Arve nr 190856 alusel

summas XXX eurot osutati tegelikkuses õigusabi XXX seoses selle jagunemisega.

3. 18.10.2019 kandis XXX XXX arvelduskontolt EEXXX (Swedbank AS) XXX

arvelduskontole EEXXX 04.10.2019 arve nr 190951 alusel XXX eurot

õigusabiteenuste eest, mida ei osutatud XXX ning millel puudus seos XXX

majandustegevusega. Arve nr 190951 alusel osutati tegelikkuses õigusabi äriühingule

XXX seoses sellele kuuluva kinnistu asukohaga XXX, Tallinn müügiga äriühingule

XXX. Samuti osutati arve nr 190951 alusel õigusabi XXX seoses selle jagunemisega.

4. 19.12.2019 kandis XXX XXX arvelduskontolt EEXXX (Swedbank AS) XXX

arvelduskontole EEXXX 06.12.2019 arvete nr 191177 ja nr 191178 alusel kokku

XXX eurot õigusabiteenuste eest, mida ei osutatud XXX ning millel puudus seos XXX

majandustegevusega. Arve nr 191177 alusel summas XXX eurot osutati tegelikkuses

õigusabi XXX seoses Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr XXX

XXX ja XXX vahel. Arve nr 191178 alusel summas XXX eurot osutati tegelikkuses

õigusabi XXX (rg-kood XXX, alates 06.11.2019 juhatuse liikmeks XXX) seoses

01.11.2019 XXX ja XXX (rg-kood XXX) vahel sõlmitud üürilepinguga.

5. 14.01.2020 kandis XXX XXX arvelduskontolt EEXXX (Swedbank AS) XXX

arvelduskontole EEXXX 07.01.2020 arve nr 191271 alusel XXX eurot

õigusabiteenuste eest, mida ei osutatud XXX ning millel puudus seos XXX

majandustegevusega. Arve nr 191271 alusel osutati tegelikkuses õigusabi XXX seoses

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr XXX XXX ja XXX vahel.

6. 16.03.2020 kandis XXX XXX arvelduskontolt EEXXX (AS LHV Pank) XXX

arvelduskontole EEXXX 05.03.2020 arve nr 200153 alusel XXX eurot

õigusabiteenuste eest, mida ei osutatud XXX ning millel puudus seos XXX

majandustegevusega. Arve nr 200153 alusel osutati tegelikkuses õigusabi XXX seoses

selle jagunemisega.

Ülalkirjeldatud tegevusega tekitas XXX XXX varalise kahju kogusummas XXX eurot.

Seega pani XXX toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku

kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on kriminaalasjas XXX esitatud kahtlustus KarS § 344 lg 1 järgi, s.o dokumendi, mille

alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, mis seisneb alljärgnevas:

XXX, olles ajavahemikul 15.02.2008–02.12.2022 XXX juhatuse ainuliikmeks, võltsis

ajavahemikul 2018–2020 igakuiselt XXX arvelduskonto väljavõtteid ning esitas need XXX

raamatupidajale, eesmärgiga tekitada sellega enda kasuks XXX vastu alusetu varaline nõue

omanikulaenu näol.

Juhatuse liikme staatusest tulenevalt omas XXX ligipääsu XXX kuuluvale varale, olles alates

08.04.2010 allkirjaõiguslikuks isikuks osaühingu arvelduskonto EEXXX (Swedbank AS)

juures ning omades sellel volitusi kõikide tehingute tegemiseks. XXX, omades ligipääsu

elektroonilistele kontoväljavõtetele, kustutas neist ajavahemiku 10.11.2018–30.10.2020 osas

õiged kanded, mis kajastasid XXX klientidelt kaardimakseterminali kaudu laekunud makseid

ja makseterminali üüritasude makseid, ning asendas need väidetavalt enda isiklikult

arvelduskontolt tehtud maksetega, mille sisu ei vastanud tegelikkusele, ja nimelt:

- Ajavahemikul 10.11.2018–31.12.2018 laekus XXX arvelduskontole EEXXX

(Swedbank AS) kaardimakseterminali kaudu makseid kogusummas XXX eurot ning

tasuti makseterminali üüritasusid kogusummas XXX eurot. XXX kustutas

kontoväljavõtetest makseterminali kaudu laekunud maksed ja üüritasude maksed ning

asendas need maksetega, mille kohaselt on ta teinud enda isiklikult arvelduskontolt

EEXXX XXX arvelduskontole makseid kogusummas XXX eurot, mis ei vasta

tegelikkusele.

- Ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019 laekus XXX arvelduskontole EEXXX

(Swedbank AS) kaardimakseterminali kaudu makseid kogusummas XXX eurot ning

tasuti makseterminali üüritasusid kogusummas XXX eurot. Samuti laekus nimetatud

perioodil osaühingu arvelduskontole makseid XXX isiklikult arvelduskontolt EEXXX

kogusummas XXX eurot selgitusega ,,laen“. XXX kustutas kontoväljavõtetest

makseterminali kaudu laekunud maksed ja üüritasude maksed ning asendas need

maksetega, mille kohaselt on ta teinud enda isiklikult arvelduskontolt EEXXX XXX

arvelduskontole makseid kogusummas XXX eurot, s.o XXX euro ulatuses makseid,

mis ei vasta tegelikkusele.

- Ajavahemikul 01.01.2020–31.10.2020 laekus XXX arvelduskontole EEXXX

(Swedbank AS) kaardimakseterminali kaudu makseid kogusummas XXX eurot ning

tasuti makseterminali üüritasusid kogusummas XXX eurot. Samuti laekus nimetatud

perioodil XXX arvelduskontole makseid XXX isiklikult arvelduskontolt EEXXX

kogusummas XXX eurot selgitusega ,,laen“. XXX kustutas kontoväljavõtetest

makseterminali kaudu laekunud maksed ja üüritasude maksed ning asendas need

maksetega, mille kohaselt on ta teinud enda isiklikult arvelduskontolt EEXXX XXX

arvelduskontole makseid kogusummas XXX eurot, s.o XXX euro ulatuses makseid,

mis ei vasta tegelikkusele.

Kirjeldatud tegevuse tagajärjel kajastas XXX raamatupidaja aruannetes klientidelt

kaardimakseterminali kaudu laekunud makseid ebaõigesti kui XXX poolt antud omanikulaenu,

tekitades sellega osaühingule ebaõigesti varalise kohustuse XXX ees kogusummas XXX eurot.

Seega pani XXX toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise,

s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on kriminaalasjas XXX esitatud kahtlustus KarS § 345 lg 1 järgi, s.o teadvalt võltsitud

dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi, mis seisneb alljärgnevas:

XXX, olles ajavahemikul 15.02.2008–02.12.2022 XXX juhatuse ainuliikmeks ning seega

ÄS § 187 lg-st 1 tulenevalt osaühingu ees hoolsus- ja lojaalsuskohustusega isikuks, esitas

ajavahemikul 2018–2020 igakuiselt osaühingu raamatupidajale võltsitud kontoväljavõtteid,

eesmärgiga tekitada sellega enda kasuks XXX vastu alusetu varaline nõue.

Juhatuse liikme staatusest tulenevalt omas XXX ligipääsu XXX kuuluvale varale, olles alates

08.04.2010 allkirjaõiguslikuks isikuks osaühingu arvelduskonto EEXXX (Swedbank AS)

juures ning omades sellel volitusi kõikide tehingute tegemiseks. XXX, omades ligipääsu

elektroonilistele kontoväljavõtetele, kustutas neist ajavahemiku 10.11.2018–30.10.2020 osas

õiged kanded, mis kajastasid XXX klientidelt kaardimakseterminali kaudu laekunud makseid

kogusummas XXX eurot ja makseterminali üüritasude makseid, ning asendas need väidetavalt

enda isiklikult arvelduskontolt tehtud maksetega kogusummas XXX eurot, mille sisu ei

vastanud tegelikkusele. Võltsitud kontoväljavõtted saatis XXX igakuiselt enda e-posti

aadressilt XXX osaühingu raamatupidaja XXX e-posti aadressile XXX.

Ülalnimetatud teadvalt võltsitud dokumente kasutas XXX eesmärgiga omandada enda kasuks

XXX vastu varaline õigus omanikulaenu tagastamiseks kogusummas XXX eurot. Kirjeldatud

tegevuse tagajärjel kajastas XXX raamatupidaja aruannetes klientidelt kaardimakseterminali

kaudu laekunud makseid ebaõigesti kui XXX poolt antud omanikulaenu, tekitades sellega

osaühingule ebaõigesti varalise kohustuse XXX ees kogusummas XXX eurot.

Seega pani XXX toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada

õigusi, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on kriminaalasjas XXX esitatud kahtlustus KarS § 3891 lg 1 järgi, s.o maksukohustuse

vähendamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmete esitamises, kui sellega on varjatud

maksukohustust suurele kahjule vastava summa võrra või enam, mis seisneb alljärgnevas:

XXX, olles ajavahemikul 15.02.2008–02.12.2022 XXX juhatuse ainuliikmeks, esitas

ajavahemikul 20.12.2018–16.10.2020 osaühingu raamatupidaja XXX vahendusel

maksustamisperioodide november 2018–september 2020 käibedeklaratsioonides (KMD)

tahtlikult valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, varjates sellega osaühingu

maksukohustust kogusummas XXX eurot.

Nimelt XXX, tegutsedes vahendliku täideviimise vormis, s.o valitsedes XXX raamatupidajat

XXX ülekaaluka teadmisega, kajastas osaühingu raamatupidamisarvestuses osaühingu

arvelduskontole EEXXX (Swedbank AS) kaardimakseterminali kaudu laekunud makseid kui

iseenda poolt antud omanikulaenu. Nimelt ei esitanud XXX klientidelt kaardimakseterminali

kaudu laekunud makseid raamatupidajale müügituluna, vaid jättis mulje nagu oleks ta ise

andnud selle summa ulatuses osaühingule omanikulaenu. Raamatupidamise pearaamatus

kajastati seetõttu laekunud kaardimakseid omanikulaenuna, mistõttu osaühingu maksustatavat

käivet vähendati. Perioodil november 2018 kuni september 2020 (k.a) on klientidelt kokku

laekunud kaardimakseid summas XXX eurot, pearaamatu kontol XXX Swedbank on kajastatud

laenuna kokku summa XXX eurot ning XXX on laekunud makseid kokku summas XXX eurot.

XXX pearaamatu kontol XXX Swedbank puuduvad samadel perioodidel viited kaardimaksete

laekumisele.

ÄS § 180 lg-st 1 ja §-st 183 tulenevalt oli XXX osaühingu juhatuse liikmena vastutav selle

juhtimise ja esindamise eest ning osaühingu raamatupidamise korraldamise ja

raamatupidamisandmete õiguse eest. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevalt oli

XXX kohustatud tagama maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise, sh osaühingu majandustegevuse tõepärase

raamatupidamisarvestuse ning maksuhaldurile nõuetekohaste maksudeklaratsioonide

esitamise.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 p 1 kohaselt peab maksukohustuslane arvestama

käibemaksu sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures sama

seaduse § 1 lg 1 p-s 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu oma maksustamisele

kuuluvalt käibelt.

KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

Eeltoodust tulenevalt jättis XXX XXX arvelduskontole laekunud kaardimaksed kajastamata

müügikäibena ning esitas maksuhaldurile käibedeklaratsioonides perioodil november 2018

kuni september 2020 valeandmeid, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksu.

Klientide XXX on laekunud eelnevalt nimetatud perioodil kaardimakseid kogusummas

XXX eurot, millest XXX eurot moodustab 20%-lise käibemaksumääraga maksustatav käive ja

XXX eurot käibemaks. Seega varjas XXX maksustamisperioodidel november 2018–september

2020 XXX müügikäivet kokku summas XXX eurot ja vähendas maksukohustust kokku

summas XXX eurot.

Seega pani XXX toime maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile

valeandmete esitamise, kui sellega on varjatud maksukohustust suurele kahjule vastava

summa võrra või enam, s.o KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse talle süüdistuse

esitamiseks KarS § 201 lg 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Samas näeb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ette, et juhul kui

kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning

ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul

taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7

sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiipi, s.o võimalust isiku suhtes kriminaalmenetlust lõpetada

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kui kriminaalrepressiooni

kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalasja asjaolusid arvestades on XXX puhul täidetud

oportuniteediprintsiibi kohaldamise eeldused. Oma seisukohta põhjendab prokurör järgnevalt.

KrMS § 202 lg 1 järgi on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme

kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline

vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetavad teod kvalifitseeritavad KarS § 201 lg 1,

KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 järgi. KarS § 5 lg 1 kohaselt arvestatakse

teo eest ette nähtud karistust teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Arvestades iga

kvalifikatsiooni puhul viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusi, on käesoleval

juhul kohalduvateks sanktsioonimääradeks KarS § 201 lg 1 puhul rahaline karistus või kuni

üheaastane vangistus, KarS § 344 lg 1 puhul rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus,

KarS § 345 lg 1 puhul rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ning KarS § 3891 lg 1

puhul rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on kõigi kriminaalasja esemeks

olevate kuritegude puhul tegemist teise astme kuritegudega, mille toimepanemise eest ei ole

nähtud ette vangistuse alammäära.

Järgmiseks KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on, et isiku süü

ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse

astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja

sätestatud karistusraame.

KarS § 201 lg 1 ja KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod, milles XXX kahtlustatakse, on

seadusandja poolt sätestatud karistusraamidest lähtuvalt hinnatavad keskmisest väiksema

raskusega teise astme kuritegudena. Samuti on XXX käesoleva aja seisuga hüvitanud

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga XXX tekitatud kahju, mis on käsitatav

KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes kergendava asjaoluna. KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad teod, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt sätestatud

karistusraamidest lähtuvalt hinnatavad keskmisest raskemate teise astme kuritegudena. Samas

ei ole KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava teoga riigile tekitatud maksukahju maksukuriteo

kontekstis suur. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab prokurör, et XXX süü on

kokkuvõttes keskmine, kuid ei ole suur.

Viimaseks KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks eelduseks on, et

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avaliku menetlushuvi. Praktikast lähtuvalt hinnatakse

nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste.

Eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine üldjuhul vajalik juhul, kui

isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või

tema suhtes menetlus on otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega

tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik

korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi.

Käesoleval juhul on XXX puhul tegu isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

Samuti ei ole tema suhtes viimase kahe aasta jooksul oportuniteediprintsiipi kohaldades

kriminaalmenetlusi. Lisaks on kriminaalasja esemeks olevate kuritegude viimasest osateost

praeguseks möödas enam kui 3,5 aastat ning prokurörile teadaolevalt on isik vahepealsel ajal

käitunud seaduskuulekalt. Seega ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse

XXX karistamise järele.

Üldpreventiivsest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine üldjuhul vajalik juhul, kui kuritegu

on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kui kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava teoga, milles XXX kahtlustatakse, on tekitatud XXX

kahju ulatuses, mille puhul üldjuhul eeldatakse avaliku menetlushuvi. Samas arvestades, et

XXX on käesolevaks ajaks antud kahju hüvitanud, võib avaliku menetlushuvi selles osas lugeda

äralangenuks. KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava teoga, milles XXX kahtlustatakse, on

tekitatud riigile maksukahju ulatuses, mille puhul üldjuhul avaliku menetlushuvi ei eeldata.

Samuti on antud kuriteos kannatanuks olev Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

käesolevaks ajaks tagasi võtnud XXX vastu esitatud avalik-õiguslik nõudeavalduse, mis näitab,

et kannatanu ei ole pidanud vajalikuks isiku karistamist kriminaalmenetluses, vaid peab

piisavalt tõhusaks meetmeks asja lahendamist haldusaktiga. KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1

järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul üldjuhul avalikku menetlushuvi ei eeldata. Samuti ei

ole XXX puhul tegu ametilt erilist usaldusväärsust eeldava isikuga.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud

vajadus osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel ning samuti käesoleva määrusega XXX

pandav märkimisväärne kohustus avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et seda tüüpi

käitumisele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üldpreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Hinnates kõiki ülaltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör seisukohal, et käesolevas asjas on

ära langenud kriminaalmenetluse jätkamise eeltingimuseks olev avalik menetlushuvi ning

esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasja nr 21730000019 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1 KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada XXX maksma riigituludesse XXX eurot.

Nimetatud kohustus on XXX poolt täidetud.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

4.1 12.07.2022 XXX elukoha (XXX) läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefoni XXX,

sülearvuti XXX ja tahvelarvuti XXX sisust loodud koopiafailid, mis on hoiustatud

Politsei- ja Piirivalveameti serveris – säilitada kuni kriminaalmenetluse uuendamise

võimaluste ammendumiseni, seejärel KrMS § 126 lg 3 p 4 ja § 126 lg 5 alusel hävitada;

4.2 12.07.2022 XXX kontori (XXX) läbiotsimisel ära võetud kõvaketta XXX sisust loodud

koopiafail ning läbiotsimise käigus kassarvutist välja eksporditud XXX aruandefailid,

mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti serveris – säilitada kuni

kriminaalmenetluse uuendamise võimaluste ammendumiseni, seejärel

KrMS § 126 lg 3 p 4 ja § 126 lg 5 alusel hävitada.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kuriteokaebuse esitanud isiku XXX seaduslikule esindajale XXX (XXX)

ja lepingulisele esindajale vandeadvokaat XXX (XXX), kahtlustatavale XXX (XXX) ning

kannatanu Maksu- ja Tolliameti esindajale XXX

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, 10115

Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul

taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. KrMS § 207 lg-te 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile

aadressil Wismari 7, 15188 Tallinn.

Anneli Masing

ringkonnaprokurör

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Leelo Soomaa

ringkonnaprokurör

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning

on määruse kätte saanud.

XXX

kahtlustatav