Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 03.09.2024 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231551349

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 01.4.2020-30.04.2020, 07.04.2024

Kahtlustatavale Xxxx Xxxx on kriminaalasjas 24231551349 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2,

3 (teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on

toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt) järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemises.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Xxxx Xxxxx

teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

23.08.2024 võttis prokurör telefoni teel ühendust kriminaalasjas kannatanuga Xxxx Xxxx. Kannatanu

sõnul on kodune olukord rahulik, enam ei ole vägivaldseid juhtumeid aset leidnud. Xxxx Xxxx on

oma käitumist muutnud. Kannatanul ei ole mingeid pretensioone kahtlustatava suhtes, ta ei soovi oma

mehele kriminaalkaristust ja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist. Kannatanu sõnul on kodus

alkoholi palju vähem – see mõjutab suhet positiivselt ja tekkivaid lahkarvamusi on lihtsam lahendada.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval Xxxx Xxxx ei ole kehtivaid karistusi,

millest võib järeldada, et ta on viimasel ajal käitunud seaduskuulekalt. Prokuratuuris 03.09.2024

toimunud kohtumistel kinnitas kahtlustatav, et ta on oma tegudest aru saanud, kahetseb teo

toimepanemist. Xxxx Xxxx sõnul on ta kahe aasta jooksul käinud psühholoogi juures. Need

kohtumised on avaldanud mõju ja kahtlustataval on plaanis vajadusel neid jätkata. Sellist

kahtlustatava informatsiooni on kinnitanud ka kannatanu 03.09.2024 prokuratuuris toimunud

kohtumisel.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxx Xxxx suhtes

käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul

puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxx Xxxx suhtes ei ole eri- ega

üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri

hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse

KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustust ja antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi.

Xxxx Xxxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS

§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

m ä ä r a s:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231551349 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxx Xxxx (tel xxxxxx) on kohustatud hoiduma vägivallast

kannatanu Xxxx Xxxxx suhtes – KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel. Tähtajaks määrata 03.03.2025..

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud.

KrMS § 217 alusel oli kinni peetud 08.04.2024.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat ja 2 CD-plaati

jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: kogutud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxx Xxxx ja

kannatanule Xxxx Xxxxx.

8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamise ja minule määratud kohustusega. Olen nõus oma andmete

edastamisega vägivallast loobumise tugiliini nõustajale. Määruse olen kätte saanud ja see on mulle

tõlgitud vene keelde.

Olen teadlik, et kui ma ei täida määratud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS

§ 202 lg 6 alusel.

_______________________________________________________________________________