Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 29.05.2023, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kairi Kaldoja

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23210000036

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXX XXXXXX

Kriminaalasjas toimetati menetlust xxxx xxxxxx ja kannatanu vahel toimunud võimalike

süütegude uurimiseks. Menetluse käigus tuvastati, et kahtlustatav on kannatanu suhtes toime

pannud kehalise väärkohtlemise 2022. aasta suvel – püüdes kannatanu käest kätte saada kirja,

mida kannatanu kirjutas, väänas ta kannatanu käsi, mille tagajärjel tekitas kannatanule valu ja

hematoomid. Kuivõrd sel ajal oli kahtlustatav kannatanuga lähisuhtes, on tegu kvalifitseeritud

KarS § 121 lg 2 p 2 rikkumisena.

Arvestades toime pandud tegu, kahtlustatava isikut, teo toimepanemise põhjusi ja ka õiguskorra

kaitsmise huvisid, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kahtlustatava suhtes on võimalik

lõpetada KrMS § 202 sätete kohaldamisega.

Esiteks – kriminaalmenetluse alustamine KrMS § 6 kohaselt ei sea obligatoorseks süüdimõistva

kohtuotsuse taotlemist. Võimalus on ka kriminaalmenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel

KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on teo

karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasus, süü) tuvastamine kahtlustatava

käitumises. Antud juhul on prokuröri hinnangul need eeldused tuvastatud, tõendid kinnitavad

kahtlustatava süüd KarS § 121 lg 2 p 2 teo toimepanemises.

Teiseks – KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel tuleb hinnata toimepanija süü suurust talle

etteheidetavas teos. Seejuures on süü suuruse hindamisel väga oluline isiku teo panus kuriteo

toimepanemisel, samuti tekitatud kahju liik ja suurus, aga ka seadusandja sätestatud

sanktsioonimäär (väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemal süüle). Kars § 121 lg 2 p 2 puhul

on tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on seadusandja näinud ette rahalise

karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kuna seadusandja on selle kuriteo eest ette näinud ka

rahalise karistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku

süüd pidada väikseks, kuna seadusandja poolt ettenähtud karistuse väiksemad

sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka KarS §-is 57 loetletut. Kahtlustatav on andnud

põhjalikke selgitusi toimunu kohta, samuti avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, et kannatanule

haiget tegi. Kahtlustatava selgitustest nähtuvalt oli teo eesmärgiks eelkõige kannatanut kaitsta

tema enda eest. Samas möönab kahtlustatav, et võis kannatanule käteväänamise käigus haiget

teha. Kahetsus, mida kahtlustatav väljendab, on tõenditest tulenevalt siiras ja pole kahtlust, et

süü suurust see mõjutab, muutes süü väiksemaks. Kahtlustatav on enda sõnul korduvalt ka

kannatanu ees toimunu pärast vabandanud. Täna enam koos ei elata ja suhtlus on lõppenud.

Kolmandaks – KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi

puudumise. Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega

väga lähedalt seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas

kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust

ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Eripreventiivsetel kaalutlustel pole prokuröri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras

karistamine vajalik. Ei tema teoeelne (karistusregistrisse kandmata isik) ega -järgne käitumine

anna alust arvata, et ta võiks jätkata kuritegude toimepanemist või mitte käituda õiguskuulekalt.

Sellist seisukohta kinnitavad eelkõige kahtlustatava enda ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole

alust kahelda. Kahtlustatav oli teo toimepanemise hetkel enda ameti tõttu inimene, kelle vastu

avalikkusel peab olema eriline usaldus ja kellelt oodatakse ka kõrgemate moraalinormide

täitmist. Sellele vaatamata ei mõjuta see praegu kuidagi avalikku menetlushuvi.

Nimelt on tõenditest nähtuvalt olnud kahtlustatava teo eesmärgiks hoida ära see, et kannatanu

endale viga võiks teha. Prokurör on kogutud tõendeid hinnates seisukohal, et kahtlustatav võis

kannatanu varasemast käitumisest ja väljendustest lähtuvalt arvata, et kannatanu võib plaanida

ennast vigastada. Seetõttu soovis kahtlustatav näha, mida kannatanu kirjutab, et välistada

enesetapukirja kirjutamise võimalus. Sellise tegevuse eesmärk polnud kuidagi kannatanule

haiget teha – vastupidi. Samas pidi kahtlustatav nii enda varasema töökogemuse kui teadmiste

pinnalt vähemalt kaudse tahtluse tasandil mõistma, et seesugune käteväänamine tekitab

kannatanule valu. Küll aga on avaliku menetlushuvi kontekstis prokuröri hinnangul oluline

lisaks teo välisele ja juriidilisele pildile ka toimepanija tegutsemise motiiv. Kahtlustatava

igapäevatöö sisuks on inimese aidata ja lahendada konflikte. Seetõttu on tema puhul oluline ka

nõue kõrgemate moraalinormide täitmise kohta. Samas näitab prokuröri hinnangul selline tegu,

et kahtlustatava soov inimesi kaitsta, sh kannatanut tema enda eest kaitsta, oli siiras. Selle

juhtumi puhul tõi see küll kaasa kuriteo toimepanemise, kuid arvestades tegutsemise põhjuseid,

ei saa kuidagi pidada vajalikuks sellistel motiividel toimepandu eest inimest kriminaalkorras

karistada. Seega puudub prokuröri hinnangul kahtlustatava isikust tulenev avalik menetlushuvi,

mistõttu ei välista kahtlustatava töötamine ametis, kus eeldatakse kõrgendatud moraalinõudeid,

kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteedi põhimõttel.

Ka ei ole kriminaalkaristus vältimatult oluline üldpreventiivsetel kaalutlustel – nimelt ei ole

tegemist seesuguse kuriteo ega kriminaalasjaga, kus kannatanul oleks võimalik ja vajalik enda

õigusi kaitsta üksnes läbi lõpetatava kriminaalmenetluse. Kahtlustatav on tehtu pärast

kannatanu ees vabandanud, nende elud on läinud erinevat rada ja enam nad omavahel ei suhtle.

Samuti ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille suhtes avalikkusel peaks olema kõrgendatud huvi

igal juhul süüdlastele kriminaalkaristused mõista. Pigem vastupidi – eesmärk on, et inimesed

omavahelised suhted korda saaksid.

Kokkuvõtteks – arvestades, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kahtlustatava

süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja KarS § 56

lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada kahtlustatavat

kriminaalvastutusele võtmata, leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas on võimalik

kohaldada KrMS § 202 sätteid ning kriminaalasi lõpetada.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 121 lg 2 p 2

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega võib antud juhul

kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1,2 ja 7 ning 206, juhtivprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23210000036 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- maksta riigituludesse 400 eurot, tasumise tähtajaks määrata 29.10.2023.

3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: salvestised dvd-plaat

mobiiltelefoni ja sotsiaalmeediakonto vaatlusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures,

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: xxxxx xxxxxxxx-le.

5. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,

võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

6. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,

mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kairi Kaldoja

Olen kohustustega nõus, mulle on selgitatud, et kui ma ei täida määruses määratud kohustust,

siis prokuratuur uuendab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sain

kätte 29.05.2023.

xxxx xxxxx

___________________